[MUL] Mulgi sõnaraamat

piik <piigi, .piiki> Trv Hls
1. okas ▪ puhmal ollive piigi kül´len põõsal olid okkad küljes. Vt okas, Vrd pidim1, pind2, .pistlik, uhak1
2. muistne torkerelv, piik ▪ meestel olliv pikä piigi kähen meestel olid pikad piigid käes