[MUL] Mulgi sõnaraamat

.aadre|raud <.aadre|ravva, .aadre|.rauda> aadriraud ▪ siuti käsi või jalg kinni ja sis lüüdi aadreravvage soone sissi seoti käsi või jalg kinni ja siis löödi aadrirauaga soone sisse. Vt raud

aak´|raud vt raud

jala|raud <jala|ravva, jala|.rauda> (tav. mitmuses) van uisk ▪ jalaravva om ravvast, kondsa taga om ruvi, ruvits kinni uisud on rauast, kanna taga on kruvi, kruvitakse kinni; jalaraudege lastas jää pääl lingu uiskudega lastakse jää peal liugu. Vrd jalg|raud, uisk2

jalg|raud <jalg|ravva, jalg|.rauda>
1. astmeraud; jalus ▪ vankrel olli kõva jalgravva kah vankril olid tugevad astmerauad ka. Vrd jalus
2. (tav. mitmuses) uisk ▪ jalgraudege laseve lingu uiskudega lasevad liugu. Vrd jala|raud, uisk2

kaabe|raud <kaabe|ravva, kaabe|.rauda> Hel kaaperaud, kaabits ▪ otsi kaaberaud väl´lä, levä mõhk taht är kaapi! otsi kaaperaud välja, leivanõu tuleb ära kaapida [puhtaks]!

kapuste|raud vt raud

koogu|raud <koogu|ravva, koogu|.rauda>
1. nahakook (naha kaapimiseks) ▪ kooguraud om tett naha koogutemise jaoss nahakook on tehtud naha kaapimiseks
2. katlakook, pajakook ▪ kooguraud olli tala kül´len, seantse amba ollive sehen kooguravval pajakook oli tala küljes, sellised hambad olid pajakoogul sees (sakid sisse lõigatud). Vrd paa|kuuk

muuk|raud <muuk|ravva, muuk|.rauda> muukraud, muukimisvahend ▪ lukk olli muukravvage valla tett lukk oli muukrauaga lahti tehtud

obese|raud vt raud

paa|raud <paa|ravva, paa|.rauda> Hls Krk pajaraud ▪ paaravval om rõma sissi tullu pajaraual on pragu sisse tulnud

puul´|raud <puul´|ravva, puul´|.rauda> vanaaegne ühe poolega hobuseraud ▪ suve es oleki obesel rauda, talve, ku jää tulli, sis panti puul´rauda ala Krk suvel ei olnudki hobusel rauda, talvel, kui jää tuli, siis pandi poolrauad alla

raud <ravva, .rauda>
1. raud, metall ▪ sõs olli seande suitav ravvast siis oli selline sugemisvahend rauast (linaharjast); sepp aa punatses ravva, raud lää elgis sepp ajab raua punaseks, raud läheb helkivaks (hõõguma) || aak´|raud haakraud ▪ sepä alasel om aak´raud, kun obese rauda kõverdets sepa alasel on haakraud, kus hobuserauda kõverdatakse; kan´g|ravva kangsuurauad ▪ ilma ei saa obesege sõita ku kan´graudu suhun ei joole ilma ei saa hobusega sõita, kui kangraudu [hobusel] suus ei ole; kapuste|raud kapsaraud; lamba|ravva lambarauad, lambakäärid ▪ lambaravva tahav ihva lambaraudu tuleb teritada (ihuda); obese|raud hobuseraud ▪ ku sa terve obeseravva lövvät jüripäeva ommuku, sis olet sa selle aaste aigu terve Krk kui sa terve hobuseraua leiad jüripäeva hommikul, siis oled sa kogu selle aasta terve; silmä|raud kirvesilma raud ▪ silmäraud käänets katekõrra ja keedets terä sinna vahel Krk kirvesilma raud käänatakse kahekorra ja keedetakse [kirve]tera sinna vahele; suu|ravva suurauad, suitsed ▪ aa obesel ravva suhu pane hobusele rauad suhu; valet raud malm ▪ paa raud om valet raud pajaraud on malmist. Vrd ravva
2. piltl püss ▪ ta tap´s üte ravvage mitmit eläjit ta tappis ühe rauaga mitu looma (st ühe püssiga). Vt püs´s

raud|ein <raud|einä, raud|.einä> karvane tarn (Carex hirta) ▪ üits jagu om küll raudeinä sean, lehmä ei süü üks osa [põldu] on küll raudheina seas, lehmad ei söö; sinine raud|ein harilik lubikas

raud|jää <raud|jää, raud|jääd> Hls Krk kiilasjää ▪ raudjää võtap rüä ärä, pal´las maa jääp järgi kiilasjää rikub rukki ära, ainult paljas maa jääb järele

raud|kaste <raud|.kaste, raud|kastet> Hls Krk külm kaste (mis kahjustab taimi) ▪ ommugu olli raudkaste mahan hommikul oli külm kaste maas

raud|kiiss <raud|kiisa, raud|.kiisa ~ raud|.kiissa> Trv raudkiisk (Spinachia spinachia) ▪ raudkiissa ma ei jole nännü raudkiiska ma ei ole näinud

raud|kivi <raud|kivi, raud|kivi> Krk raudkivi, maakivi ▪ sanna ahi olli raudkivedest tett sauna ahi oli raudkividest tehtud. Vt maa|kivi

raud|kul´l <raud|kulli, raud|.kulli> Krk raudkull (Accipiter nisus) ▪ raudkulli võtave väiksembit linde raudkullid püüavad väiksemaid linde

raud|käpp <raud|käpä, ruad|käppä> raudkäsi, isamees; piltl karu. Vrd raud|käsi

raud|.kärblin <raud|.kärblise, raud|.kärblist> Krk raudkärbes (Hippobosca equina Melophagus ovinus) ▪ raudkärblise imeve lamba ja obese verd raudkärbsed imevad lamba ja hobuse verd

raud|käsi <raud|käe, raud|kätt> Krk isamees, kosjaisa ▪ raudkäsi es lase esiki piibu pääl tuld võtta isamees ei lasknud isegi piibu peale tuld võtta (pulmas). Vrd raud|käpp

raud|nõges <raud|nõgesse, raud|nõgest> Krk Hel raudnõges (Urtica urens) ▪ raudnõgesse kasvive taga lauda raudnõgesed kasvasid lauda taga

raud|ohes <raud|.ohte, raud|ohest> Krk põldohakas, raudohakas (Cirsium arvense) ▪ kardulenur´m olli raudohtit täüs kartulipõld oli raudohakaid täis

raud|puu <raud|puu, raud|puud> hargikujuline künnipuu harkadral, rauapuu ▪ nõglast saandigi anni ärä, kik´k puha, nüid ole esi pal´las, nindasamati ku raudpuu nõelast saadik andsin ära, päris kõik, nüüd olen ise paljas, niisamuti kui rauapuu

raud|pää <raud|pää, raud|pääd> Krk toonesepp, seinakoi (Anobium) ▪ üits uisik, ken seinä süü, om raudpää üks ussike, kes seina sööb, on toonesepp

raud|ratas vt ratas

raud|rohi <raud|rohu, raud|.rohtu> Trv raudrohi (Achillea millefolium) ▪ raudrohust tetäs tiivett raudrohust tehakse teed. Vrd veri|ein

raud|sepp <raud|sepä, raud|seppä> Krk Hel, raus|sepp <raus|sepä, raus|seppä> sepp ▪ lase raussepäl obene ärä raute lasen sepal hobuse ära rautada

raud|süld <raud|süllä, raud|.süldä> Krk seitsmejalane süld, vene süld (vana pikkusmõõt, u 2,1 m). Vt süld

raud|tii <raud|tii, raud|tiid> raudtee ▪ Abjast läit´s raudtii läbi Abjast läks raudtee läbi; miu kadunu esä ütel´ iki, kivitii tettävet ja raudtii tettävet Krk minu kadunud isa ütles ikka, [et] kivitee tehtavat ja raudtee tehtavat; me tare olli raudtii veeren meie maja oli raudtee ääres

raud|ägel <raud|äglä, raud|.äklä> raudäke ▪ nur´m tõmmati raudägläge üle, et siimle sissi külüde põld tõmmati raudäkkega üle, et seemned sisse külvata. Vrd ägel

ressi|raud vt res´s|raud

res´s|raud <res´s|ravva, res´s|.rauda> , ressi|raud <ressi|ravva, ressi|.rauda> triikraud ▪ vanast olliv res´sravva sütege vanasti olid triikrauad sütega (mis pandi triikraua sisse). Vt riik´|raud

riik´|raud <riik´|ravva, riik´|.rauda> triikraud ▪ ma lükkä selle ame riik´ravvage üle ma lükkan selle särgi triikrauaga üle. Vrd res´s|raud

sebä|raud <sebä|ravva, sebä|.rauda> Pst ree jalase nina sebaga ühendav raud, kaustavits. Vrd sebä|vits

silmä|raud vt raud

säk´s|raud <säk´s|ravva, säk´s|.rauda>
1. tulemasin, välgumihkel ▪ kas siul säk´srauda om? kas sul tulemasinat on?; sa olet ku mõni säk´sraud piltl sa oled nagu mõni tulemasin (lapsest, kes teist lööb). Vrd säk´s
2. tuleraud ▪ ta lei säk´sravvage tuld ta lõi tulerauaga tuld. Vrd tuli|raud

tule|raud <tule|ravva, tule|.rauda> tuleraud, vahend tule süütamiseks ▪ tuleravval kait´s otsa olliv kõvere tuletegemise raual olid kaks otsa kõverad. Vt tuli|raud, Vrd tuluse|raud

tuli|raud <tuli|ravva, tuli|.rauda> Hel tuleraud; põletusraud ▪ tuliravvage lüüdi tuld tulerauaga löödi tuld. Vrd tule|raud, säk´s|raud

tuluse|raud <tuluse|ravva, tuluse|.rauda> Hls tuluseraud, paadi ninasse kinnitatud raudhark, mille otsas põles tulusepüügil tõrvas vm kütus. Vt tule|raud, tuli|raud

umb|raud <umb|ravva, umb|.rauda> umbraud, täisraud ▪ är´gel olliv puul´ravva, obestel umbravva Krk härgadel olid poolrauad, hobustel umbrauad. Vt raud

.uul´me|raud <.uul´me|ravva, .uul´me|.rauda> Pst voolimisraud ▪ uul´meravvage saa puud uuli voolmerauaga saab puud voolida. Vrd .uul´me4, .vuul´me

veo|raud <veo|ravva, veo|.rauda> Hel veoraud, vankri ja adra osa ▪ adra veoraud olli katik lännü adra veoraud oli katki läinud

võsa|raud <võsa|ravva, võsa|.rauda> Pst võsavikat ▪ võsaravva ollive sepä tett võsavikatid olid sepa tehtud. Vrd võsa|vikat´, võsim

vändä|raud <vändä|ravva, vändä|.rauda> väntraud ▪ oki ratta kül´len om vändäraud vokiratta küljes on väntraud

vär´k|raud <vär´k|ravva, vär´k|.rauda> värkraud ▪ kapja värgits vär´kravvage kapja lõigatakse värkrauaga tasaseks