[MUL] Mulgi sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

.kaldame <kallate ~ kallade, .kalda>
1. valama, kallamakalda vesi pangist väl´lä kalla vesi ämbrist välja. Vrd valame
2. kõvasti sadamavihma kaldap ku ua varrest vihma sajab nagu oavarrest
3. kaldus olema, kaldumaom küll ää maa, kaldap alla on küll hea maa, on kallaku peal. Vt .kaldume

.kiudleme <kiudelte, .kiudle> üksikuid lumehelbeid sadama, lund pihutamalume akkas kiudleme, lumi tule nõnda pel´läten lund hakkab pihutama, lumi tuleb niimoodi peljates (hõredalt); jälle kiudles lume, terve päe om lume kiudelnu jälle pihutab lund, terve päev on lund pihutanud. Vrd kübeteme, pihuteme

kõhuteme2 <kõhute, kõhude> Krk tuulega sadama (nt kuiva lund)ta suurt ei tuiska, pal´t kõhutes raasik palju ei tuiska, ainult tuleb natuke (tuulega) || läbi kõhuteme läbi puhumatuul kõhut´s miu läbi, et esiki kambren es saa lämi tuul puhus minust läbi, nii et isegi toas ei saanud sooja

ladiseme <ladiste, ladise> pladisema, ladistama, ladinal sadamaküll ladisep vihma maha küll sajab ladinal vihma. Vrd ladime2, ladisteme1, ladsiseme, lahisteme, lädisteme

ladisteme1 <ladiste, ladiste>
1. ladistama, tugevat vihma sadamaküll täembe ladistes sadade küll täna ladistab sadada. Vrd ladime2, ladiseme, ladsiseme, lahisteme, lädisteme
2. ladinat tekitama, pladistamapartsi ladistev järve veeren pardid pladistavad järve ääres. Vrd laristeme, padsisteme, plädisteme

pihuteme <pihute, pihude>
1. nõrka vihma sadama, tibutamapihuts joba, ei tää, ka ehip peris vihmäle tibutab juba, ei tea, kas hakkab päris sadama. Vrd piisuteme, piserdeme, sibame1, uderdeme, udsuteme
2. nõrka lund sadama, lund pihutamalume pihuts, peenikest lume pihu tule Krk lund pihutab, tuleb peeneid lumekübemeid. Vrd .kiudleme, kübeteme

piisuteme <piisute, piisude> Hel tibutama, seenevihma sadamaõvven piisut´ vihmakest õues tibutas vihma. Vrd pihuteme, .piiskäme, piserdeme, sibame1

piserdeme ~ piserteme <piserte, piserde>
1. tibutama, peenikest vihma sadamaommuku akas´ piserteme hommikul hakkas tibutama. Vrd pihuteme, .piiskäme, piisuteme, sibame1, uderdeme, vihmuteme
2. piserdama, pritsimapisertet vett rõõvastele pääle, siss lääve sileves pritsid vett rõivastele peale, siis lähevad [triikides] siledaks. Vrd .pirtskame, .rit´sme

rüveleme <rüvelte, rüvele> Krk paduvihma sadamakik´k sii päe rüveles kogu päev sajab paduvihma

sadame <sadade, sata ~ sada>
1. kukkumamea sat´te otselti maha ma kukkusin otseli maha. Vt pudume || maha sadame sünnitamata om egäs päeväs maha sadamen ta on igaks päevaks sünnitamas (st kohe sünnitamas); vajuma (leivataignast, mis on ära hapnenud)leib om joba maha sadanu, taht kasta leivatainas on juba maha vajunud, tahab kastmist (st jahu lisamist käärinud vedelikku)
2. sadamalume om akanu sadame lund on hakkanud sadama; vihma satti väl´län tük´k aiga vihma sadas väljas tükk aega. Vrd varame2, vihmuteme

udsuteme <udsute, udsude> udutama, peenikest vihma sadamamitu päevä om joba udsuten mitu päeva on juba peenikest vihma sadanud; ilm akkas udsuteme ilm hakkab udutama. Vrd pihuteme, uduteme

uterdeme <uterte, uterde> Hel tibutama, kerget vihma sadamavihma nakas´ uterdeme vihma hakkas tibutama. Vrd pihuteme, piisuteme, piserdeme, sibame1, uderdeme

valame <valade, vala>
1. kastma, valamakapustit kuivag valats mitu kõrda kapsaid kastetakse kuivaga mitu korda; tüdruku valave piindrit tüdrukud kastavad peenraid. Vrd .kastme1, kümmeldeme, .ämmäme1
2. tugevasti sadama, kallamavihma valas´ maha vihma sadas maha || .kinni valame ~ kokku valame (pinnast) kokku vajutamavesi ja vihm om kinni valanu vesi ja vihm on [pinnase] kokku vajutanud (muld on kokku vajunud); vihm om kokku valanu, kõva savi maa om vihm on [pinnase] kokku vajutanud, kõva savimaa on. Vrd .kaldame, varame2
3. sula ainet teatud kujuks vormimapaa raud om valet raud pajaraud on valatud raud (malmist) || .õnne valame õnne valama, tina valamaõnne valati vana aaste õhtu, tina aeti sulame õnne valati vana-aasta õhtul, tina aeti sulama
4. piltl jooksma; põgenemaes saa kätte, ta pan´ds valame ei saanud kätte, ta pani põgenema. Vt pageme

varame2 <varade, vara> Pst Hls sadamavihm vara uuge vihma sajab hooga. Vrd sadame, valame, vihmuteme

vihmuteme <vihmute, vihmude> Hel, vihmusteme <vihmuste, vihmuste> vihma tibutama, sadamailm mõtles vihmute ilm mõtleb sadada (st hakkab sadama); ommukust pääle om vihmusten hommikust peale on vihma tibutanud. Vrd pihuteme, piserdeme, sadame, tibame, varame2

.viskame <visate ~ visade, .viska>
1. viskama, heitma; loopimama visassi kivi maha ma viskasin kivi maha; ärge visade paprit laiali! ärge loopige pabereid laiali!. Vrd .eitme, .säihtäme || .kaala .viskame lõnga lühi ja pooli vahele heitmaok´k om sitt, ei saa kedräde, viskas kaala vokk on kehv, ei saa kedrata, viskab kaela; .kur´ge .viskame valetamakas viskat kur´ge või kõnelet õigust? kas valetad või räägid õigust?; lume .viskame lund sadamanüid akkas vär´sket lume viskame nüüd hakkab värsket lund sadama; maha .viskame külvamatäempe om vaga ilm, täempe piap lina maha viskam täna on vaikne ilm, täna tuleb lina maha külvata; ma lää pääle lõunat, viska rüä maha ma lähen peale lõunat, külvan rukki maha; .sirpi .viskame rukkilõikusel sirpi viskama (et arvata, kes viljalõikajaist kõige varem sureb); .valmis .viskame kiiresti valmis tegemamiu kondi ei lagune ninda pal´lu, et ma egäl saa valmis visate (knk) minu kondid ei lagune nii palju, et ma igaühel [töö kiiresti] valmis saan teha (öeldi, kui oli palju tööd, mida ei jõudnud kiiresti valmis teha); ärä .viskame nurisünnitama, enneaegu sünnitamatal olli pal´lu latsi, mõne olli ärä visanu tal oli palju lapsi, mõne oli nurisünnitanud
2. kiiresti või hooletult panema, võtmaooda seni raasik aiga, ku ma rõõva sel´gä viska oota seni natuke aega, kuni ma riided selga panen; kos sa visassit sel väidse? kuhu sa viskasid selle noa?
3. mingisse asendisse heitmaviskam kondi kuhja maha, lasem sil´m kinni! (knk) viskame kondid kuhja maha, laseme silma kinni! (puhkama heitmisest)
4. kuhugi toimetama, minema sundimapoig olli emä oma leväst ärä visanu poeg oli ema oma leivalt ära minema sundinud
5. levitamaväl´län om tulekahju, paksu suitsu tule üles, vahel viskas tuld sekkä väljas on tulekahju, paksu suitsu tuleb üles, vahel viskab tuld sekka
6. mingi kehaosaga järsku hoogsat liigutust tegemama viska käege ja lää ärä ma rehman käega ja lähen ära; ta nõnda uhke, ku ta lää, sõs viskas pääd ta nii uhke, kui ta läheb, siis viskab pead [taha]
7. kiiresti kasvamakuuse oo ninda pikäs visanu lühikse aage kuused on nii pikaks kasvanud lühikese ajaga. Vrd .tõukame
8. kiiresti käima või jooksmasii obene om ää viskame see hobune jookseb kiiresti. Vrd .elpäme, kerime, lemmeldeme, .sõrgame, vilguteme2


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur