[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kaldame <kallate ~ kallade, .kalda>
1. valama, kallama ▪ kalda vesi pangist väl´lä kalla vesi ämbrist välja. Vrd valame
2. kõvasti sadama ▪ vihma kaldap ku ua varrest vihma sajab nagu oavarrest
3. kaldus olema, kalduma ▪ om küll ää maa, kaldap alla on küll hea maa, on kallaku peal. Vt .kaldume

.kiudleme <kiudelte, .kiudle> üksikuid lumehelbeid sadama, lund pihutama ▪ lume akkas kiudleme, lumi tule nõnda pel´läten lund hakkab pihutama, lumi tuleb niimoodi peljates (hõredalt); jälle kiudles lume, terve päe om lume kiudelnu jälle pihutab lund, terve päev on lund pihutanud. Vrd kübeteme, pihuteme

kõhuteme2 <kõhute, kõhude> Krk tuulega sadama (nt kuiva lund) ▪ ta suurt ei tuiska, pal´t kõhutes raasik palju ei tuiska, ainult tuleb natuke (tuulega) || läbi kõhuteme läbi puhuma ▪ tuul kõhut´s miu läbi, et esiki kambren es saa lämi tuul puhus minust läbi, nii et isegi toas ei saanud sooja

ladiseme <ladiste, ladise> pladisema, ladistama, ladinal sadama ▪ küll ladisep vihma maha küll sajab ladinal vihma. Vrd ladime2, ladisteme1, ladsiseme, lahisteme, lädisteme

ladisteme1 <ladiste, ladiste>
1. ladistama, tugevat vihma sadama ▪ küll täembe ladistes sadade küll täna ladistab sadada. Vrd ladime2, ladiseme, ladsiseme, lahisteme, lädisteme
2. ladinat tekitama, pladistama ▪ partsi ladistev järve veeren pardid pladistavad järve ääres. Vrd laristeme, padsisteme, plädisteme

pihuteme <pihute, pihude>
1. nõrka vihma sadama, tibutama ▪ pihuts joba, ei tää, ka ehip peris vihmäle tibutab juba, ei tea, kas hakkab päris sadama. Vrd piisuteme, piserdeme, sibame1, uderdeme, udsuteme
2. nõrka lund sadama, lund pihutama ▪ lume pihuts, peenikest lume pihu tule Krk lund pihutab, tuleb peeneid lumekübemeid. Vrd .kiudleme, kübeteme

piisuteme <piisute, piisude> Hel tibutama, seenevihma sadama ▪ õvven piisut´ vihmakest õues tibutas vihma. Vrd pihuteme, .piiskäme, piserdeme, sibame1

piserdeme ~ piserteme <piserte, piserde>
1. tibutama, peenikest vihma sadama ▪ ommuku akas´ piserteme hommikul hakkas tibutama. Vrd pihuteme, .piiskäme, piisuteme, sibame1, uderdeme, vihmuteme
2. piserdama, pritsima ▪ pisertet vett rõõvastele pääle, siss lääve sileves pritsid vett rõivastele peale, siis lähevad [triikides] siledaks. Vrd .pirtskame, .rit´sme

rüveleme <rüvelte, rüvele> Krk paduvihma sadama ▪ kik´k sii päe rüveles kogu päev sajab paduvihma

sadame <sadade, sata ~ sada>
1. kukkuma ▪ mea sat´te otselti maha ma kukkusin otseli maha. Vt pudume || maha sadame sünnitama ▪ ta om egäs päeväs maha sadamen ta on igaks päevaks sünnitamas (st kohe sünnitamas); vajuma (leivataignast, mis on ära hapnenud) ▪ leib om joba maha sadanu, taht kasta leivatainas on juba maha vajunud, tahab kastmist (st jahu lisamist käärinud vedelikku)
2. sadama ▪ lume om akanu sadame lund on hakkanud sadama; vihma satti väl´län tük´k aiga vihma sadas väljas tükk aega. Vrd varame2, vihmuteme

udsuteme <udsute, udsude> udutama, peenikest vihma sadama ▪ mitu päevä om joba udsuten mitu päeva on juba peenikest vihma sadanud; ilm akkas udsuteme ilm hakkab udutama. Vrd pihuteme, uduteme

uterdeme <uterte, uterde> Hel tibutama, kerget vihma sadama ▪ vihma nakas´ uterdeme vihma hakkas tibutama. Vrd pihuteme, piisuteme, piserdeme, sibame1, uderdeme

valame <valade, vala>
1. kastma, valama ▪ kapustit kuivag valats mitu kõrda kapsaid kastetakse kuivaga mitu korda; tüdruku valave piindrit tüdrukud kastavad peenraid. Vrd .kastme1, kümmeldeme, .ämmäme1
2. tugevasti sadama, kallama ▪ vihma valas´ maha vihma sadas maha || .kinni valame ~ kokku valame (pinnast) kokku vajutama ▪ vesi ja vihm om kinni valanu vesi ja vihm on [pinnase] kokku vajutanud (muld on kokku vajunud); vihm om kokku valanu, kõva savi maa om vihm on [pinnase] kokku vajutanud, kõva savimaa on. Vrd .kaldame, varame2
3. sula ainet teatud kujuks vormima ▪ paa raud om valet raud pajaraud on valatud raud (malmist) || .õnne valame õnne valama, tina valama ▪ õnne valati vana aaste õhtu, tina aeti sulame õnne valati vana-aasta õhtul, tina aeti sulama
4. piltl jooksma; põgenema ▪ es saa kätte, ta pan´ds valame ei saanud kätte, ta pani põgenema. Vt pageme

varame2 <varade, vara> Pst Hls sadama ▪ vihm vara uuge vihma sajab hooga. Vrd sadame, valame, vihmuteme

vihmuteme <vihmute, vihmude> Hel, vihmusteme <vihmuste, vihmuste> vihma tibutama, sadama ▪ ilm mõtles vihmute ilm mõtleb sadada (st hakkab sadama); ommukust pääle om vihmusten hommikust peale on vihma tibutanud. Vrd pihuteme, piserdeme, sadame, tibame, varame2

.viskame <visate ~ visade, .viska>
1. viskama, heitma; loopima ▪ ma visassi kivi maha ma viskasin kivi maha; ärge visade paprit laiali! ärge loopige pabereid laiali!. Vrd .eitme, .säihtäme || .kaala .viskame lõnga lühi ja pooli vahele heitma ▪ ok´k om sitt, ei saa kedräde, viskas kaala vokk on kehv, ei saa kedrata, viskab kaela; .kur´ge .viskame valetama ▪ kas viskat kur´ge või kõnelet õigust? kas valetad või räägid õigust?; lume .viskame lund sadama ▪ nüid akkas vär´sket lume viskame nüüd hakkab värsket lund sadama; maha .viskame külvama ▪ täempe om vaga ilm, täempe piap lina maha viskam täna on vaikne ilm, täna tuleb lina maha külvata; ma lää pääle lõunat, viska rüä maha ma lähen peale lõunat, külvan rukki maha; .sirpi .viskame rukkilõikusel sirpi viskama (et arvata, kes viljalõikajaist kõige varem sureb); .valmis .viskame kiiresti valmis tegema ▪ miu kondi ei lagune ninda pal´lu, et ma egäl saa valmis visate (knk) minu kondid ei lagune nii palju, et ma igaühel [töö kiiresti] valmis saan teha (öeldi, kui oli palju tööd, mida ei jõudnud kiiresti valmis teha); ärä .viskame nurisünnitama, enneaegu sünnitama ▪ tal olli pal´lu latsi, mõne olli ärä visanu tal oli palju lapsi, mõne oli nurisünnitanud
2. kiiresti või hooletult panema, võtma ▪ ooda seni raasik aiga, ku ma rõõva sel´gä viska oota seni natuke aega, kuni ma riided selga panen; kos sa visassit sel väidse? kuhu sa viskasid selle noa?
3. mingisse asendisse heitma ▪ viskam kondi kuhja maha, lasem sil´m kinni! (knk) viskame kondid kuhja maha, laseme silma kinni! (puhkama heitmisest)
4. kuhugi toimetama, minema sundima ▪ poig olli emä oma leväst ärä visanu poeg oli ema oma leivalt ära minema sundinud
5. levitama ▪ väl´län om tulekahju, paksu suitsu tule üles, vahel viskas tuld sekkä väljas on tulekahju, paksu suitsu tuleb üles, vahel viskab tuld sekka
6. mingi kehaosaga järsku hoogsat liigutust tegema ▪ ma viska käege ja lää ärä ma rehman käega ja lähen ära; ta nõnda uhke, ku ta lää, sõs viskas pääd ta nii uhke, kui ta läheb, siis viskab pead [taha]
7. kiiresti kasvama ▪ kuuse oo ninda pikäs visanu lühikse aage kuused on nii pikaks kasvanud lühikese ajaga. Vrd .tõukame
8. kiiresti käima või jooksma ▪ sii obene om ää viskame see hobune jookseb kiiresti. Vrd .elpäme, kerime, lemmeldeme, .sõrgame, vilguteme2