[MUL] Mulgi sõnaraamat

kulli|sitt <kulli|sita, kulli|sitta> vihma eest kaitsev tuust heinakuhja tipus ▪ viimän viglatäüs pannas malke ala kuhja varda ümmer, õigati kullisitt viimane hangutäis [heina] pannakse roigaste alla kuhjavarda ümber, kutsuti kullisitaks; anna nüid kullisitt kah ärä, sis om kuhi valmis anna nüüd kullisitt ka ära, siis on kuhi valmis

pikk|sitt <pikä|sita, pikkä|sitta> hlv aeglane inimene, venivillem ▪ sa olet seante pikksitt ilmast ilma ollu, mis ma seantsege tii sa oled selline venivillem kogu aeg olnud, mis ma sellisega teen. Vrd veenus´k, veni|villem

ravva|sitt <ravva|sita, ravva|.sitta> Krk tagi, räbu. Vrd tagi

sitt <sita, sitta>
1. sitt; sõnnik ▪ õõruti kõtualune ja kupe ninda sitast puhtes hõõruti kõhualune ja kube nõnda sitast puhtaks (lammaste pesemisest). Vrd pask, sõnnik
2. piltl väheväärtuslik asi või olend ▪ egä na sita mud´u ei ole midägi ega nad, sitad, muidu ei ole midagi [väärt] || sia|sitt seasitt, tühijutt ▪ siu jutt om ku siasitt sinu jutt on kui seasitt (tühijutt). Vrd lärdik
3. kehv, vilets ▪ täempe olli sitt õn´n täna oli kehv õnn. Vrd kehv, kuri, lit´s, pork1, vilets