[MUL] Mulgi sõnaraamat

alli|tõbi <alli|tõve, alli|tõbe> halltõbi, malaaria ▪ vanempel aal olli allitõbe, sedä es tää kennigi, kust ta tulli, inemise kurnas´ är, värisi ja külmet´ vanemal ajal oli malaariat, seda ei teadnud keegi, kust ta tuli, inimese vaevas ära, värises ja külmetas. Vt al´l7, Vrd kül´m|tõbi

kuu|tõbi1 <kuu|tõve, kuu|tõbe> menstruatsioon, kuupuhastus ▪ vast poisi ütlive, tüdrukil om nüid kuutõbi vahel poisid ütlesid, tüdrukutel on nüüd kuupuhastus. Vt kuu|.aigus1

kuu|tõbi2 <kuu|tõve, kuu|tõbe> kuutõbi ▪ kas sul om kuutõbi pääl, et sa ei maga? kas sul on kuutõbi peal, et sa ei maga?. Vt kuu|.aigus2

kõlla|tõbi <kõlla|tõve, kõlla|tõbe> Hls Krk kollatõbi (haigus) ▪ kollatõbi tiip inemise kõllatses kollatõbi teeb inimese kollaseks; kõllatõbel keedet kõllatse jalgek kana, sis kadunu kõllatõbi ärä Krk kollatõve korral [oli] keedetud kollaste jalgadega kana [söögiks], siis kadunud kollatõbi ära

kõtu|tõbi <kõtu|tõve, kõtu|tõbe> Krk kõhuhaigus; koolera ▪ kõtutõbi om rasse tõbi koolera on raske haigus

kärn|tõbi <kärn|tõve, kärn|tõbe> Hls sügelised; kärntõbi ▪ kärnäeinäge raviti kärntõbe kärnoblikaga raviti sügelisi. Vrd .maalitse, sügelus, süüdik, .süüte

kül´m|tõbi <kül´m|tõve, kül´m|tõbi> malaaria, halltõbi ▪ kül´mtõvege om kül´mävärine malaariat põdedes on külmavärinad. Vt alli|tõbi

.lange|tõbi <.lange|tõve, .lange|tõbe> Hls Krk epilepsia, langetõbi ▪ ku langetõbi edimest kõrda tule, sis võta nii rõõva kikk ja palute ärä, siis saavet terves kui langetõbi esimest korda tuleb, siis võta need riided ja põleta kõik ära, siis saavat terveks. Vrd koolis´k

maru|tõbi <maru|tõve, maru|tõbe> , maru|tõbi <maru|tõbi, maru|tõbi Trv> marutaud ▪ ku luum marutõven olli, sõs panti maru nõstsit kui loom marutaudis oli, siis pandi marutaudi rõugeid. Vrd maru

muhu|tõbi <muhu|tõve, muhu|tõbe> muhutaud (hobuste haigus) ▪ muhutõvege tullive obestel muhu pääle muhutaudiga tulid hobustele muhud peale. Vrd narits2

pasa|tõbi <pasa|tõve, pasa|tõbe> kõhulahtisus ▪ vas´kadel om pasatõbi väegä rasse tõbi vasikatel on kõhulahtisus väga raske haigus; ta om pasatõben tal on kõhulahtisus. Vt pask

pidali|tõbi <pidali|tõve, pidali|tõbe> Hls pidalitõbi, leepra ▪ ku jäit pidälitõppe ollit surmale määrät kui jäid pidalitõppe, olid surmale määratud. Vrd pidal´2

sine|tõbi <sine|tõve, sine|tõbe> Krk sinetõbi, sigade haigus ▪ ku siga läbitõmbajet tuult sai, sis tulli sinetõbi külgi kui siga sai tõmbetuult, siis tuli sinetõbi kallale

soe|tõbi <soe|tõve, soe|tõbe> Hls soetõbi, tüüfus ▪ soetõbi om rasse tõbi tüüfus on raske haigus; soetõbi om külgi akkaje tõbi tüüfus on nakkushaigus. Vrd palav|.aigus

.suhkru|tõbi <.suhkru|tõve, .suhkru|tõbe> suhkruhaigus ▪ miu nän´n põdes´ suhkrutõbe minu vanaema põdes suhkruhaigust. Vrd .suhkru|.aigus

sulu|tõbi <sulu|tõve, sulu|tõbe> Trv nohu. Vt sulg4, Vrd nohu

surma|tõbi <surma|tõve, surma|tõbe> surmatõbi, raske haigus ▪ ku sii surmatõbi om, sõs ei avide kennigi kui see on surmatõbi, siis ei aita miski

sõra|tõbi <sõra|tõve, sõra|tõbe> Hls Krk sõrataud, sõratõbi ▪ lammastel om sõratõbi, sõra kasvas pikäs ja jala mädänev all lammastel on sõrataud, sõrad kasvavad pikaks ja jalad mädanevad all; sõratõppe ei koole kennigi ärä sõratõppe ei sure keegi ära

tõbi <tõve, tõbe ~ tõbi, tõbi Trv> haigus, tõbi ▪ sedä tõbe es ole temäl viil ollu seda haigust ei olnud temal veel olnud; palderjaan´ olevet ütsme tõbi vastu Krk palderjan olevat üheksa haiguse vastu. Vrd .aigus, taud´s

vii|tõbi <vii|tõve, vii|tõbe> Krk veetõbi ▪ viitõbi om, ku kiha om vett täüs ja vesipaistetse veetõbi on, kui keha on vett täis ja veest paistetus; viitõbi – selle vastu om leesiku tii veetõbi – selle vastu on leesika tee