[MUL] Mulgi sõnaraamat

tõine <tõise, tõist> , tõene <tõese, tõist> , tõne <tõse, tõist> Trv Hel
1. teine ▪ tõine poig olli Piiter teine poeg oli Peeter (vanuselt); üit´s agu kistup, tõene tõusup Trv (knk) üks agu kustub, teine tõuseb (jaaniööl)
2. järgmine ▪ saisiv sääl üte üü üleven ja tõne üü võeti maha jälle Krk Hel seisid seal ühe öö üleval ja järgmine öö võeti [vili] maha jälle (rehepeksust). Vrd perimin
3. keegi teine, muu isik ▪ tõise ütelnu no ku sa esi teit, sõs kannate esi kah teised öelnud, [et] no kui sa ise tegid, siis kannata ise ka
4. erinev, teistsugune ▪ ilm om joba tõises muutun ilm on juba teistsuguseks muutunud. Vrd esi1, esit|sugune, uus

tõine|tõise <tõine|tõise, tõine|tõist> , tõne|tõise <tõne|tõise, tõne|tõist> teineteise ▪ me oleme kik´k sii aig tõinetõisege äste läbi saanu me oleme kogu selle aja teineteisega hästi läbi saanud; kuu veeres alla ja päe tõusus, sõs riivav tõinetõist kuu loojub ja päike tõuseb, siis riivavad teineteist; pidive tõnetõist kallis pidasid teineteist kalliks