[MUL] Mulgi sõnaraamat

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets>
1. ajama, teatud suunas liikuma sundima, midagi tegema sundima ▪ aa kari mõtsa! aja kari metsa! || .jõrri .aame ~ .naidu .aame ~ .punni .aame jonni ajama, jonnima ▪ mis sa aat ilmaaigu oma naidu! mis sa ajad ilmaaegu oma jonni!; .nel´lä .aame nelja ajama, kappama ▪ obene juusk nel´lä ka, lõhk iist ja taga üles hobune jookseb nelja ka, lõhub eest ja tagant üles; .nuhki .aame jälgi ajama (lõhna järgi) ▪ peni om tük´k aiga nuhki aanu koer on tükk aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskuma ▪ kase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljastpoolt kiskuma, männipeerge kisutakse seestpoolt, [puu]südamest; pukki .aame uuesti elama hakkama ▪ es saa kedäki siin ikke, tulli ennest pukki aija ei saanud midagi siin nutta, tuli uuesti elama hakata (pärast leina); .purri .aame puristama ▪ lait´s aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi) ▪ karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajavad loomad jooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajama ▪ aa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlema ▪ ma tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; rügä .aame (masinaga) rukist lõikama ▪ tuleve nädäli akats rügä aame tuleval nädalal hakatakse rukist lõikama; .selgä .aame süüks panema ▪ tahets vägisi inimesel vargust selgä aia tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; süät .rindu .aame südant rindu võtma, ennast julgeks tegema ▪ ma pia süäme rindu aama ma pean südame rindu võtma; taga .aame taga ajama, järel jooksma ▪ ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv piltl (knk) ah mine nüüd, aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda); .toime .aame korda ajama, korda tegema ▪ kik´k asja om toime aet kõik asjad on korda aetud; .törri .aame oma joru ajama ▪ vanamiis ai pääle oma törri, es kulle kedäki vanamees ajas peale oma joru, ei kuulanud kedagi; undi|.ändä .aame veimevaka jaoks ande korjama; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisema ▪ uisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnima ▪ sii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkuma ▪ temä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisema; jonni ajama ▪ koer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna; ta ai kikk sii aig oma ürri ta jonnis kogu aeg
2. lükkama, tõukama ▪ aap lume piindres ajab lume vaalu; suur tuul´ olli rõõva aia pält maha aanu suur tuul oli riided aia pealt maha ajanud. Vt lükkäme, .tõukame
3. tasandama, mullaga katma ▪ kardule kuhja ollive kinni aet kartulikuhjad olid kinni aetud (mulla ja õlgedega kaetud). Vt tasandeme
4. toppima, suruma, lükkima ▪ aa miul lõnga nõgla taade! aja mulle lõngad nõela taha!. Vt .lük´me, .survme, .top´me1
5. õmblema, tikkima, pilutama ▪ vanast aeti meeste amme kaaltukse ärä vanasti pilutati meeste särkide kaelused ära; peris jämmest rõõvast olli tanu ja kirja aetu päris jämedast riidest olid tanud ja mustrid õmmeldud. Vt piluteme, .õmleme
6. riietuma ▪ aa nii kaldsa jalga! aja need püksid jalga!. Vt .säädme
7. teatud olukorda põhjustama ▪ tule säde aap maja palame tulesäde ajab maja põlema
8. tekkima, esile kutsuma ▪ kikk kotusse aap lume täüs kõik kohad ajab lund täis (tuiskamisest)
9. mingit kehaosa liigutama ▪ ta ai miul ümmer kaala kinni ta haaras mul ümbert kaela kinni
10. midagi korraldama ▪ tii tüüd tüveni, aa asja aruni (vns) tee tööd tüveni, aja asja haruni (tee tööd põhjalikult ja targalt). Vt kõrraldeme, tegeme

abeleme <abelte, abele> Hel
1. ahmima ▪ sii jutt võt´t abeleme see jutt võttis ahmima (õhku). Vrd abime, .ahm´me, .rom´me
2. sahmerdama, hooletult tegema ▪ abelep ilmaasjande, ei levvä kätte sahmerdab ilmaasjata, ei leia üles. Vrd .lahv´me, sähveldeme

ahendeme ~ ahenteme <ahente, ahende> ahendama, kitsamaks tegema ▪ ahende pennärd! Hel tee peenar kitsamaks!; miu kört om vaja ärä ahente minu seelik on vaja kitsamaks teha

.ah´vme ~ .ah´vma <.ahvi, ahvi> ahvima, järgi tegema ▪ mis sa ahvit miut mis sa ahvid mind

.al´pme <.alpi, albi> Hls Krk alpima, narrima; koerust tegema ▪ poisi albive kõrtsi man jälle poisid teevad jälle kõrtsi juures koerust. Vrd .iukleme, ul´andeme

ammuteme1 <ammute, ammude> Krk Hel
1. ammuli olema ▪ mis sa suud ammudet, ega pääsuke sul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat (knk) mis sa hoiad suud ammuli lahti, ega pääsuke sul suhu ei tule, kui lõuad laiali ajad
2. ammuli tegema ▪ ei lase suud ammute, pand vastu ku üits ragin ei lase suud lahti teha, paneb vastu kui üks ragin (vaidlejast)

.arjame2 <arjate, .arja> Hel heinakuhja või katuse harja tegema ▪ ku katust arjati, panti araku õl´ge pääle kui katuse harja tehti, pandi harimalgad õlgedele peale

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvama ▪ ma omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise oma tarkusest arvan, kas see on nii või ei ole; arvage mes tahade arvake mida tahate. Vrd .uskme || kokku .arvame aru saama, kindlaks tegema ▪ raamadu ots joba kähen, akkap joba kokku arvame raamatu lõpp juba käes, hakkab juba sisust aru saama; õiges .arvame õigeks pidama ▪ mea ei saa sedä õiges arvate ma ei saa seda õigeks pidada
2. loendama ▪ sääl olli arvamede pal´lu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos || .väl´lä .arvame kokku arvutama ▪ ka sa väl´lä arvade mõistat? kas sa kokku arvutada oskad?

auguteme2 <augute, augude> haugutama, etteheiteid tegema; narritama, norima ▪ latse ei tohi tõinetõisi augute egä nokki lapsed ei või üksteise kallal norida ega nokkida. Vrd iristeme, äristeme

.aukme ~ .aukma <.auku, augu>
1. haukuma ▪ peni nakas´ üüsi aukme, es lase magade koer hakkas öösel haukuma, ei lasknud magada
2. piltl etteheiteid tegema, tõrelema, õiendama ▪ auk´ miu kallal haukus minu kallal (õiendas minuga). Vrd auguteme2

etsiteme <etsite, etsite> edvistama; vallatlema, ulakust tegema ▪ tüdrik olli etsiten tüdruk oli edvistanud; tüü man ei saa etsite töö juures ei saa vallatleda. Vrd edeveme, edvisteme, epenteme, jõõbiteme

immiteme <immite, immide> Hel imaldama, magushapuks tegema ▪ immitet leibä tetäs pühäpäeväs magushaput leiba tehakse pühapäevaks. Vrd imbuteme

.iukleme <iugelde, .iukle>
1. hinkuma, hirnuma ▪ kuri obene ken iukles ja taht pääle tulla kuri hobune, kes hingub ja tahab peale tulla (st kallale tulla). Vrd irame, .iukame, .iukme
2. vallatlema, koerust tegema ▪ na iukleve, tegeve ulbakut nad vallatlevad, teevad ulakust. Vrd .al´pme, .kiiame, kiiserdeme, ul´andeme

jagame <jagade, jaa ~ jaga>
1. jaotama, osadeks tegema ▪ jaame raha ärä jagame raha ära; maa jagati neile säält ärä pooles maa jaotati neile sealt ära pooleks. Vrd jakuteme, .jaoteme
2. piltl jagelema, sõnelema ▪ mis sa iki jagat, jätä ottigi üit´skõrd rahu mida sa ikka jageled, jäta ometigi ükskord rahule. Vrd jageleme, jameleme, nägeleme

jahuteme <jahute, jahude> jahutama, jahedaks tegema, jahtuda laskma ▪ piim taht jahute piima on vaja jahtuda lasta; latse lääve lämme ilmage järve ennäst jahuteme lapsed lähevad sooja ilmaga ennast järve jahutama. Vrd jääbuteme, jääduteme, viluteme

jakuteme <jakute, jakude> jaotama (ajaliselt või ruumiliselt); jätku- või osakaupa tegema ▪ ma jakude selle kanga kudamise nädäle pääle ärä ma jaotan selle kangakudumise nädala peale ära. Vrd jagame, .jaoteme

jamame2 <jamade, jama> jändama, tühja tööd tegema ▪ kala müügige tulli väegä pal´lu jamade, sii es tasu ärä kalamüügiga tuli väga palju jännata, see ei tasunud ennast ära. Vrd .jandame, jõhmerteme

.jaurame <jaurate ~ jaurade, .jaura>
1. lärmama, jaurama ▪ miis jauras ja jauras, ärä tüüdäs kikki mees lärmas ja lärmas, tüütas kõik ära. Vrd .jõurame, larmitseme, .lärmäme
2. jaurama, jändama; rumalusi tegema ▪ temä jauras´ küll oma elu sehen tema tegi oma elu jooksul palju rumalusi. Vrd .jauname

jorame <jorade, jora> jorisema, jorinat tegema ▪ joodik jorap pääle joodik joriseb pealegi. Vrd jorime, joriseme, joristeme, joruteme, jõrame

jordsuteme <jordsute, jordsude> , jortsuteme <jortsute, jortsude> , jorsuteme <jorsute, jorsude>
1. midagi halvasti, ebaühtlaselt tegema ▪ är jordsuten, üit´s tükk jämmet, tõine peenikest [lõnga] ebaühtlaselt kedranud, üks osa jämedat, teine peenikest. Vrd vurdsuteme
2. jõnksutama, jõnksatama ▪ oben jortsut´ äketse hobune jõnksatas äkki. Vt jõnksuteme

joriseme <joriste, jorise> jorisema, jorinat tegema ▪ joomase pääge jorises miis laulda purjus peaga joriseb mees laulda. Vrd jorame, jorime, joristeme, joruteme, jõrame

.juhtume <juhtude, .juhtu> Hls Krk (juhuslikult) toimuma; ettekavatsematult tegema ▪ sedä ei või lasta juhtude seda ei või lasta toimuda; ma juhtusi pääle, juhtusi kogemede sinna manu ma sattusin peale, sattusin kogemata sinna juurde. Vrd .johtume, sattume, .sündüme

.juks´me <.juksi, juksi> Hel
1. jändama, pusima, poolikult või oskamatult tegema ▪ ku kavva juksit sa selle tüü man, kas sa ennembe valmis ei saa selle asjage kui kaua sa jändad selle töö juures, kas sa juba valmis ei saa selle asjaga. Vrd .jup´me, .jup´sme
2. hullama, koerust tegema ▪ poisi juksive põhu sehen poisid hullavad põhu sees. Vrd .iukleme, ul´anteme

jurame <jurade, jura>
1. mässama, möllama, mürama ▪ jurave ja mürräve nii latse mässavad ja müravad need lapsed. Vrd jõrame, .mülläme, müräme
2. hoogsalt tegema ▪ ta eläp ku jurap ta elab täie hooga. Vrd .laan´me2, .lah´mme

jutiteme <jutite, jutide> Hel koort ribadena eraldama, jutiliseks tegema ▪ palgi olli vaja ärä jutite, et parepest kuivas palkidel oli vaja jutid koore sisse tõmmata, et paremini kuivaks

.jõurame <jõurate, .jõura> jõurama, valju või hirmsat häält tegema; suure häälega nutma ▪ joomatse inemise jõurave purjus inimesed jõuravad; lait´s akas´ jõurame laps hakkas suure häälega nutma. Vrd .jaurame

jälesteme <jäleste, jäleste> vastikust tundma, jälestama; jäledaks tegema või pidama ▪ ta jäles´t sedä tüüd ta jälestas seda tööd; poiss olli nõnda jäle, tüdrugu jälestiv poiss oli nõnda vastik, [et] tüdrukud jälestasid

.jätme ~ .jätmä <jättä, jätä>
1. jätma, (edasi) olla laskma ▪ vanast jäeti vas´k sis kasume ku ta ää lehmä poig olli vanasti jäeti vasikas siis kasvama, kui ta hea lehma poeg oli; mia jäti kah täämbe tua põrmandu mõskmede mina jätsin ka täna toa põranda pesemata
2. säilitama, alal hoidma ▪ sirge pikä õle jäets sidemides sirged pikad õled jäetakse sidemeteks (õlekubude tegemisel). Vrd .oidme
3. ära v üle andma, loovutama ▪ ärä jättä oma tüüd tõistel tetä ära jäta oma tööd teistele teha || maha .jätme hülgama, loobuma ▪ ta jät´s piibu maha, ei tõmba ämp piipu ta loobus piibust, ei tõmba enam piipu; poolel .jätme ~ poolikul .jätme pooleli jätma ▪ me jätim einäteo poolikul me jätsime heinateo pooleli; rahu .jätme lõpetama; rahule jätma ▪ nüid om ele kuju, tulep kütmine rahu jättä nüüd on vili [rehes] kuiv, tuleb kütmine lõpetada; .õhtut .jätme õhtul tööd lõpetama, õhtule jääma ▪ ku sa selle tükikse är saat, sõs jätä õhtut kui sa selle tükikese ära saad [tehtud], siis jää õhtule
4. edasi lükkama, viivitama ▪ jätä ommenes sii minek jäta homseks see minek. Vrd .aigleme
5. mööndusi, järeleandmisi tegema, andestama ▪ vana eläje ta meil om, jätäm andis tal vana loom ta meil on, anname talle andeks

kahvateme <kahvate, kahvade>
1. midagi järsku tegema, äkki viskama ▪ einu visas´ ku kahvat´s selgä viskas äkki heinu selga
2. lahvatama; pahvatama ▪ jaanituli kahvat´ uuge palame jaanituli lahvatas hooga põlema. Vrd kahmateme3, lahvateme, pahvateme

kallisteme2 <kalliste, kalliste> Krk kallimaks tegema, kõrget hinda nõudma ▪ temä kallistes ende kaupa ta tahtis oma kauba eest kallist hinda

karusteme <karuste, karuste> Krk
1. karvaseks tegema, karvastama ▪ mea pea kanga ärä karusteme ma pean kanga karvaseks tegema
2. karvustama, tutistama ▪ emäk olli kerge käege last karusteme võõrasema tutistas last pahatihti. Vrd karvusteme

kasvateme <kasvate, kasvade>
1. kasvatama ▪ ta kasvats oma poiga äste ta kasvatab oma poega hästi
2. suuremaks tegema, lisama ▪ ku mulda pääle kasvadets ja sõnnikut pannas, sis rahk kand vil´lä küll kui mulda peale lisatakse ja sõnnikut pannakse, siis kannab rähk vilja küll

.kaupleme <kaubelte ~ kaubelde, .kauple>
1. kauplema, müüma ▪ juut´ kauplep raamige juut kaupleb vanakraamiga. Vrd .müümä
2. kaupa sobitama, kokkulepet tegema, tingima ▪ mia massa raha ja sa tulet viil kaupleme! mina maksan raha ja sa tuled veel kauplema!. Vrd .tim´me, .tin´gme

.kelpäme <kelbäte, .kelpä>
1. kelpa tegema ▪ äärbäne iki tetti kelbät otsege, tare es kelbäte häärberid ikka tehti kelbaga, [talu]tarel ei tehtud kelpa
2. piltl juukseid pügama ▪ ku kelbät, sis om pöet pää, juusse õige lühikses kelbät kui [on] kelbatud, siis on pöetud pea, juuksed päris lühikeseks lõigatud. Vrd pügäme1

kergiteme <kergite, kergide> , kergüteme <kergüte, kergüde>
1. kergitama ▪ kergite oma taguots pengi päält üles kergita oma tagumik pingi pealt üles (tõuse pingilt istumast püsti). Vrd kehiteme1
2. kohendama ▪ kergüde patja vähä, kergüde uudit kohenda patja natuke, kohenda voodit. Vrd kobisteme, kõbisteme2
3. kerkima panema ▪ pärmige iki kergidets saia pärmiga ikka pannakse sai kerkima. Vrd tõusuteme
4. piltl kergendama, hõlbustama, paremaks tegema või saama ▪ nüit ta elu kergüdets nüüd ta elu kergendatakse. Vrd kergendeme
5. piltl kiitlema, ennast kiitma ▪ sii suurustes ken ennäst kitt ja kergites see suurustab, kes ennast kiidab ja kiitleb. Vrd .kehkleme, kergeldeme, .kerkleme, .kiitleme, suurusteme

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, kihutama, tormama, ruttama ▪ kihude no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad. Vrd leeguteme, robuteme, ruttame, .tormame, .villame
2. ajama, tagant sundima ▪ kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on. Vrd rututeme, sudime2
3. lööma, virutama, viskama ▪ aknest kihutide kolm kivi väl´lä aknast visati kolm kivi välja. Vrd kupateme2, lähäteme, läigiteme, viruteme
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiirustama ▪ väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele. Vrd kippame
5. õhutama, ässitama ▪ mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema). Vrd ässiteme

kiiateme <kiiate, kiiade> Hls hullama, ulakust tegema ▪ küll ta nüit kiiatep, sii om küll kiiam küll ta nüüd vallatleb, see on küll ulakas. Vrd aamerteme, .iukleme, .kiiame, .kiimame, kiiserdeme

kiiserdeme <kiiserte, kiiserde> Trv vallatlema, koerust tegema ▪ latse kiiserdive ja teive oma vigurit lapsed vallatlesid ja tegid oma vigureid. Vrd aamerteme, .kiiame, kiiateme, ul´andeme

kipitseme <kipitse, kipitse> Hel Trv
1. kipitama, kirvendama ▪ jala kipitseve, ku nõgestest läbi tulet jalad kipitavad, kui nõgestest läbi tuled. Vrd lõiguteme
2. kripeldama, rahutuks tegema ▪ sii asi kipits tal keele pääl see asi kipitas tal keele peal (vajas väljaütlemist)
3. kibelema, nihelema ▪ mis sa ike kipitset, mis sa ike lendat mis sa ikka kibeled, mis sa ikka lendad (püsimatust inimesest). Vrd kibeleme, kiheleme, kiiverdeme, pakitseme, rübeleme

kohmitseme <kohmitse, kohmitse>
1. aeglaselt või saamatult tegema, kohmitsema ▪ mõni kohmitsep enne väl´lä minekut väegä kavva mõni kohmitseb enne väljaminekut väga kaua. Vrd .kohm´me, komerdeme, köhmitseme, köhm´me, kühmerdeme
2. kokku kahmama; sorima, salaja võtma ▪ sii kohmitsep ja korjap kikk omal kokku see kohmitseb ja korjab kõik endale kokku; kohmitsep tõiste asju sorib teiste asjades. Vrd .kaapame, .kähmäme, solime, sorime, sõrmitseme

.kohm´me <.kohmi, kohmi>
1. kohmitsema, aeglaselt või saamatult tegema ▪ küll temä kohmis täembe Hel küll tema kohmitseb täna. Vt kohmitseme
2. endale kahmama; sorima ▪ vanatoi kohmip raami kokku vanamees kahmab kraami kokku; üit´s om miu kirstu kohmin üks on minu kirstus sorinud. Vrd .köhm´me

kolliteme <kollite, kollide> Hls kolli tegema, kollitama, hirmutama ▪ latsi iki kollitedi, et kol´l tule lapsi ikka hirmutati, et tont tuleb. Vrd tonditeme

koperdeme ~ koperteme <koperte, koperde>
1. kohmitsema, saamatult tegema ▪ nüid om mitu päevä lännü tare ümmer koperden nüüd on mitu päeva läinud maja ümber kohmitsedes. Vrd kohmerteme, .kohm´me, köhmitseme, .köhm´me, kühmerdeme
2. vaevalisel liikuma, koperdama; komberdama ▪ nän´n koperdi kaju manu vanaema komberdas kaevu juurde. Vrd kamberdeme, koiberdeme, koigerdeme, kõmberteme, köperdeme

koristeme1 <koriste, koriste>
1. korrastama, korda tegema, koristama ▪ juuse tolgents müüdä kaala maha, pääd ärä ei koriste Krk juuksed ripnevad mööda kaela alla, pead korda ei tee (etteheitvalt naise juuste kohta); puulbe kiriku teener lää kirikut koristeme laupäeval kirikuteener läheb kirikut koristama. Vrd .ank´me2, arenteme, arime1, ehiteme, kasime
2. saaki koristama ▪ ikki joba ärä sai aiavili koristet ja kardul võet ikka sai juba aiavili ära koristatud ja kartul võetud. Vrd kogume, .kor´game, .korjame

.kuldame <kullate, .kulda> kullavärviliseks tegema, kullaga katma, kuldama ▪ ta oles võinu oma naise üle kullate piltl ta oleks võinud oma naise üle kullata; kaalaraha üle kullat kaelarahad [on] üle kullatud. Vrd kullateme

kumame2 <kumade, kuma> Krk kiiresti, hooga tegema ▪ aeti kardule ja suurme patta, panti vett manu ja akati kumame aeti kartulid ja tangud patta, pandi vett juurde ja hakati kiiresti keetma. Vrd jurame, .laan´me2, .lah´mme

kumardeme ~ kumarteme <kumarte, kumarde> , kummardeme ~ kummarteme <kummarte, kummarde>
1. kummardama, kummardust tegema ▪ nüid enämp nii pal´lu ei kummarte, enne kumartive silmili maha Krk nüüd enam nii palju ei kummardata, varem kummardati silmili maha. Vrd konguteme
2. austama, teenima ▪ üit´s kumartep kuud, tõine päevä (vns) üks kummardab kuud, teine päikest. Vrd .austeme, .tiin´me
3. alandlikult paluma ▪ mea siut ei akka kumartem vai palume ma sind ei hakka kummardama või paluma. Vrd .mangme, .palleme
4. kummarduma, kummargile laskuma ▪ mia ei või kumarte, sel´g om aige ma ei või kummargile laskuda, selg on haige; kumartemise tüü ta olli kummardamise töö ta oli (sirbiga rukkilõikus)

kummuteme <kummute, kummude>
1. kummuli keerama; kummutama; piltl ümber lükkama, kehtetuks tegema ▪ ärä kummute ruusi (knk) ära kummuta kruusi (st ära joo liiga palju); sedä kaarti ei saa kummute kuvve ja seitsmege seda [mängu]kaarti ei saa katta kuue ja seitsmega
2. topeltõmblust tegema; palistama ▪ paik raageldets ja päält kummudets paik traageldatakse ja pealt palistatakse. Vt palisteme

.kun´tsme <.kuntsi, kundsi> , .kun´sme <.kunssi, kunsi> Krk Hel nõiduma; vigureid tegema, tembutama ▪ mis ta kunsip siin mis ta tembutab siin. Vrd kundsiteme, .nõidme, tembuteme

kupateme2 <kupate, kupade>
1. kedagi kuhugi saatma v ajama; midagi tegema sundima ▪ Karla olevet oma naese mineme kupaten Karla olevat oma naise minema ajanud; perenaene kupat´ tüdrigu lauta lehmi nüsmä perenaine sundis tüdrukut lauta lehmi lüpsma. Vrd .sun´dme
2. kiiresti minema, tormama; kiiresti sõitma ▪ esä kupat´ obesege tohtre manu isa kihutas hobusega arsti juurde. Vrd kippame, leeguteme, .sõrgame
3. loopima; virutama; hooga ajama ▪ ma kupati einä üte kõrrage maha ma niitsin heina ühekorraga maha. Vrd ludime, .luup´me, .pildme
4. lööma; peksma ▪ ta olli naese läbi kupaten ta oli naise läbi peksnud. Vrd kobime2, landsiteme, lobime1, lobuteme, .pesme

kuumendeme ~ kuumenteme <kuumente, kuumende>
1. kuumaks tegema, kuumendama, soojendama ▪ kuumende sedä vett viil raasike aiga soojenda seda vett veel natuke aega. Vrd lämiteme, lämmisteme, peesiteme, .soendeme
2. kuumama, hõõgama ▪ mia ole tõbine, ihu kuumendep sel´län ma olen haige, keha kuumab. Vt .kuumame, Vrd tuliteme1

kõbisteme2 <kõbiste, kõbiste> Hel
1. vähehaaval tegema, nokitsema ▪ Jaak kõbistes midägi kuuri all Jaak nokitseb midagi kuuris. Vrd kõbitseme
2. kohendama, väheke parandama ▪ ma kõbiste niisamati ütte ja tõist ma kohendan niisama ühte ja teist. Vrd kobisteme

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls
1. vähehaaval tegema; nokitsema ▪ ma kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel. Vt kõbisteme2, kõpitseme, kõõbitseme
2. komberdama, koperdama, vaevaliselt käima ▪ üleaidne kõbitsep viil ussaia pääl naaber liigub vaevaliselt veel õues. Vrd kaperdeme, koiberdeme, komberdeme, kõmberteme, köperdeme

kõksateme <kõksate, kõksade> Krk kõksu tegema, kõksatama, kõksuga millegi vastu minema ▪ varras läit´s maha ku kõksati, kõksak olli kuulda varras kukkus kõksatades maha, kõks oli kuulda. Vrd .koks´me, .kõksame, .kõp´sme, kõpsuteme

kõlame <kõlade, kõla>
1. kõlama, kuulda olema ▪ ku puu vastu lüüt, sis kõlap kui vastu puud lööd, siis kõlab. Vrd kolame1
2. helisema; kajama ▪ meeste ääle kõlave kaugel meeste hääled kajavad kaugele. Vrd eliseme, kajame
3. kära tegema, karjuma; valjult lobisema ▪ mis sa nõnda pal´lu kõlat mis sa nii palju lobised. Vt käräme, larame, lämäme

.kõrdame <kõrrate, .kõrda>
1. korduvalt või uuesti tegema; kordama ▪ mea kõrrasi selle lugemise üle ma kordasin selle lugemise üle
2. küntud maad uuesti kündma ▪ mõni kõrdas vesitset maad kait´s kõrda mõni künnab vesist maad kaks korda [üle]
3. korrutama, korduvalt ütlema, matkima ▪ ärä kõrrate ümmer sedä juttu änäp ära korruta seda juttu enam

kõrgenteme <kõrgente, kõrgende>
1. kõrgemaks tegema, kõrgendama, tõstma ▪ kõrgende sedä kuurmet viil raasik tee seda koormat veel natuke kõrgemaks. Vt .tõstme
2. liialdama ▪ ta tah´t egät asja kõrgente ta tahtis iga asjaga liialdada
3. uhkustama ▪ ta kõrgen´d oma latsi ta uhkustas oma lastega. Vrd kõrgusteme, rohkendeme, uhusteme

kõriseme <kõriste, kõrise> kõrinat tegema, kõrisema ▪ vasilise ja tinulise olli kördi veere all, kõrisive, ku noorik läit´s altre ette vaselised ja tinulised [kõrinad] olid seeliku serva all, kõrisesid, kui noorik läks altari ette; puutel´gege vanger logisi, raudtel´gege kõrisi puutelgedega vanker logises, raudtelgedega kõrises

kõrveteme <kõrvete, kõrvede>
1. kõrvetama, põletama ▪ ma kõrvede kohvi ma kõrvetan kohvi; ani karvu kõrvetets ärä tule pääl õlgik hane peeni alussulgi kõrvetatakse tule peal õlgedega. Vrd närveteme
2. valu tegema, kõrvetama ▪ nõgese kõrveteve, karu ohte sorgive nõgesed kõrvetavad, karuohakad torgivad
3. külmetama, külmaga kahjustama ▪ kül´m kõrvet´s kardule päälitse ärä külm külmetas kartulipealsed ära; kül´m kõrvet´s nõnda, et tah´t nõna pääst är võtta külm kõrvetas nii, et tahtis nina peast ära võtta. Vrd .nähv´mä, näpisteme

.kõssame <kõssate, .kõssa>
1. häält tegema, kõssama, lausuma ▪ ta es kõssa kedäki ta ei lausunud midagi. Vrd .kitme1, .lausme
2. reageerima, välja tegema ▪ kõnele või ole kõnelemede, temä ei kõssagi räägi või ära räägi, tema ei tee väljagi

kõverdeme ~ kõverteme <kõverte, kõverde>
1. kõveraks tegema, kõverdama; lokkima ▪ sepä alase aak´raud kun obese rauda kõverdets sepaalasi terav ots [on], kus hobuserauda kõverdatakse; tütrik kõvertep juusit tüdruk lokib juukseid. Vrd kiverteme
2. piltl kõveriti käima; keerutama, ebasiiras olema ▪ mis sa kõverdet oma juttege mis sa keerutad oma juttudega. Vrd keerenteme, keeruteme

käkerdeme ~ käkerteme <käkerte, käkerde>
1. kortsutama, kägardama ▪ ta käker´ts siu kirjä ärä ja visas´ liidi ala ta kägardas su kirja kokku ja viskas pliidi alla. Vrd mütsüteme1, nutsuteme, rõtsuteme, rötsüteme
2. käkerdama, lörtsima, halvasti tegema ▪ ta käker´ds selle tüü ärä ta lörtsis selle töö ära; rõõvas vähä är käkerdet, ei ole midägi valges mõst riie [on] hooletult käkerdatud, ei ole sugugi valgeks pestud. Vrd käkisteme2, .lirtsme, lör´dsuteme, .lör´tsme, mäkerdeme

käkisteme2 <käkiste, käkiste> Krk hooletult, lohakalt tegema, käkerdama ▪ sii om siant sama must ku ta olliki, läbi vii är käkistet pal´t see on selline sama must kui ta oligi, hooletult läbi vee tõmmatud ainult (pesu kohta). Vt käkerdeme

käperdeme ~ käperteme <käperte, käperde>
1. kobama, kompama, käperdama ▪ poiss käper´t tüdrikut poiss käperdas tüdrukut; ta käperts pimmessel iki, kaes käege ta kobab pimedas ikka, katsub käega. Vrd kabame, kabisteme2, käbälteme, käpiteme, .käp´me
2. käpukil käima, roomama ▪ joba käperts, lää kui üit´s ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal (väiksest lapsest). Vt käppäme2, käputeme2
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdama ▪ sii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta). Vrd mokerdeme, pusserteme, soperdeme, sosime

käriseme <käriste, kärise>
1. ragisema, krigisema, kärinat tegema ▪ kül´m ilm om, regi kärises perän külm ilm on, regi krigiseb järel. Vrd .kärtsme
2. rebenema, kärisema ▪ luuse olli nii kitsas, et kärisi takka lõhki pluus oli nii kitsas, et kärises tagant lõhki. Vrd ribiseme, räbiseme

.kärnäme <kärnäte, .kärnä> Trv hooletult tegema ▪ ta om katusse kokku kärnänu ta on katuse hooletult teinud. Vrd abeleme, .lahv´me, lobuteme, löperteme

.kär´pme <.kärpi, kärbi> Krk
1. lühemaks lõikama, kärpima ▪ uibu ossa tahave keväde kärpi õunapuu oksad tuleb kevadel lühemaks lõigata; puul kärbiti ladva är päält ütelises puul kärbiti ladvad ära pealt ühtlaseks
2. teritama, õhemaks tegema ▪ ku veskekivi nüris lää, muud ku raiuts sügävepes ja kärbits päält teräves kui veskikivi nüriks läheb, muudkui raiutakse sügavamaks ja teritatakse pealt teravaks. Vrd igume, ihume, kõhuteme1, tahuteme, teriteme1
3. kahjustama (külmast) ▪ ärä alladet vili, all om är kärpin ära hallatanud vili, hall on kahjustanud [vilja]. Vrd .näh´vmä

käruteme2 <kärute, kärude> Krk midagi intensiivselt tegema, rasket kandma või võtma ▪ küll olli suur sel´lä täüs, an´ds sel´gä kärute peris küll oli suur seljatäis, andis päris selga võtta

käräme <käräde, kärä>
1. tõrelema, riidlema ▪ ta käräp ja vannup tüü man ta riidleb ja vannub töö juures. Vrd .riidleme, .räut´sme, saaguteme, tõreleme
2. kära tegema, kõva häält tegema, lärmama ▪ regi om just ku ruusa sehen, käräp ja kisendep perän regi on justkui kruusa sees, teeb kära ja kisendab järel. Vrd kärätseme, .larmame, larmitseme

.käuksma <.käuksu, käuksu> Trv käuksuvat häält tegema, kääksuma; katkendlikult häälitsema, klähvima ▪ koer käuksup pääle piltl koer klähvib pealegi. Vrd .käuk´sme, .käutsme, .kääksme, .käätsme, .väuksme

.köhm´me <.köhmi, köhmi> Hls kohmitsema, saamatult midagi tegema ▪ peremiis köhmip ütsite, panep rügi kokku peremees kohmitseb omaette, paneb rukkeid kokku. Vrd kohmitseme, kohmerteme, .kohm´me, köhmitseme

kühveldeme ~ kühvelteme <kühvelte, kühvelde>
1. kühvliga tõstma, kühveldama ▪ ta kühveldep kate käege omal varandust kokku ta kühveldab kahe käega endale varandust kokku; kühvlege kühveltide vili nukka kokku kühvliga kühveldati vili nurka kokku
2. piltl hooga tegema ▪ ma kühvelti ristikeinä maha, niidi nõnda et ihu värisi sel´län ma vehkisin ristikut maha niita, niitsin nii, et ihu värises seljas. Vrd .laan´me2, .lah´mme

.kütme <küttä, kütä>
1. kütma ▪ ahi taht ärä küttä ahi on vaja ära kütta. Vrd kõõmuteme
2. kuivatama ▪ tõuvili kikk küteti turvastege, aga levä vili küteti puiege, et mudu turba maik lääp leväle manu seemnevili kõik kuivatati turbaga, aga leivavili kuivatati puudega, et muidu turba maitse tuleb leivale juurde. Vt kuivateme
3. piltl peksa andma, tappa andma ▪ selle jutu pääle kütets kere kuumas selle jutu peale antakse tappa. Vrd .pesme
4. midagi intensiivselt või palju tegema ▪ rahvast kütäp kirikuse rahvas kiirustab kirikusse; ku vaim om kadunu, sis ei ole enämb inimest, mutku kütä auda kui vaim on kadunud, siis ei ole enam inimest, muudkui aja hauda. Vrd kumame2, .laan´me2, .lah´mme

.laan´me2 ~ .laan´ma2 <.laani, laani>
1. rassima, hooga tegema ▪ küll ta nüid laanip niitä, mia enäp ei jõvva küll ta nüüd rassib niita, mina enam ei jõua; küll ta laand´s, es läpe nõna ka tatist puhtes pühki küll ta rassis, ei läbenud nina ka tatist puhtaks pühkida. Vrd .lah´mme, landsiteme, neelusteme
2. palju sööma või jooma, kaanima ▪ nüid om ää kõtt täüs laani nüüd on hea kõht täis kaanida; ahne luum, laan´ ennast täüs ahne loom, kaanis ennast täis. Vrd .kaan´me, .lar´pme1

.laasteme <.laaste, .laaste>
1. laastama, lagedaks tegema, maad võsast või metsast puhastama ▪ maa tulep ossarämpsust puhtes laaste maa tuleb oksarämpsust puhtaks teha. Vrd lahasteme
2. rüüstama ▪ maa olli pääle sõa ärä laastet maa oli peale sõda ära rüüstatud; vanast peninuki laastiv ja võtiv viil äräde, mis sõast üle jäi vanasti peninukid rüüstasid ja võtsid veel ära, mis sõjast üle jäi. Vrd .rüüs´tme1
3. laostama ▪ laas´t ennast puhtes ärä, es mõista kohta pidäde laostas end täiesti ära, ei osanud [talu]kohta pidada. Vrd .kurname

lahasteme <lahaste, lahaste> Krk lagedaks tegema, laastama; priiskama ▪ sii om pillaje ja lahasteje, sii ei oia endel varandust kedäki, kikk ta pillas ja lahastes ärä see on pillaja ja priiskaja, see ei hoia endale üldse vara, kõik ta pillab ja priiskab ära. Vrd .laasteme

.lahkme ~ .lahkma <.lahku, lahu>
1. lõhkuma; puruks rebima ▪ sia olet rohkemp lahkun ku sa olet ääd tennü sa oled rohkem lõhkunud, kui sa oled head teinud; karu lahksive pal´lu lehmi ja obesit karud rebisid palju lehmi ja hobuseid puruks. Vrd .laoteme, .lõhkame, purusteme
2. midagi intensiivselt tegema ▪ ma lahu ütte puhku kipet suitsu ma tõmban vahetpidamata kibedat suitsu. Vt .lõhkme

.lah´mme ~ .lah´mma <.lahmi, lahmi>
1. lahmima, hoogsalt tegema ▪ temä lah´m ulka teibit valmis ta tegi hooga palju teibaid valmis. Vt .laan´me2, .läh´mme
2. lööma, klohmima ▪ temä es tää esigi, kedä lah´ms ta ei teadnud isegi, keda klohmis. Vrd .lahmame, .luh´vme, .nähväme
3. jämedalt või mõtlematult ütlema ▪ ta lah´ms egäütele, es mõtle enne ta ütles halvasti igaühele, ei mõelnud enne. Vrd .kähväme, .näh´vmä

.lah´vme <.lahvi, lahvi> Pst Hls midagi hooletult tegema, sahmima ▪ lahvip vett maha ja rõõvaste pääle ajab vett maha ja riiete peale; ta lahvip linu kakku, jätäp pal´lu maha ta katkub linu hooletult, jätab palju maha. Vrd abeleme, .kärnäme, lobuteme, löperteme, sähveldeme

laiendeme <laiente, laiende> Hls laiemaks tegema, laiendama, avardama ▪ peremiis nakas´ nurme laiendeme peremees hakkas põldu laiemaks tegema. Vrd suurendeme

.laitme ~ .laitma <.laita, laida> maha tegema, laitma, halvustama ▪ ei ta mõista kitta egä laita (knk) ta ei oska kiita ega laita; kergemp om laita ku parempest tetä (vns) kergem on halvustada kui paremini teha. Vrd alventeme, .sittame

landsiteme <landsite, landside> , lantsiteme <lantsite, lantside>
1. vitsaga peksma, nüpeldama; sundima ▪ ma tahi sedä lehmä kohe lantsite ma tahtsin seda lehma kohe vitsaga lüüa; landside na läbi, et na vait kurdave nüpelda nad läbi, et nad vait oleksid. Vrd nübliteme, nüpeldeme
2. midagi hoogsalt tegema; süüa vitsutama ▪ lehmil om põhk ehen, lantsitegu nüid ennest täüs lehmadel on põhk ees, vitsutagu nüüd ennast täis (söömisest); nüid lantsitep niitmist nõnda, et pää otsan lige nüüd niidab nii hoogsalt, et pea on otsas märg. Vrd .laan´ma2, .lah´mme, .läh´mme

larame <larade, lara>
1. lobisema, latrama; piltl häält tegema ▪ temä muud ei tii ku larap ta muud ei tee kui latrab; ärä ilma asjante larade! ära ilmaasjata lobise!. Vrd .larkame, .lartame, laterdeme1, .latrame, lorame
2. lahvatama ▪ põlli nõnda suurelt ku laras´ Hls põles suurelt nagu lahvatades. Vrd kahvateme, lahvateme

.laskme <.laske ~ lasta, lase, (ta) lask>
1. lubama (midagi teha) ▪ lase mu ärä jahvate ende kot´t! (knk) lase mul oma kott ära jahvatada! (st oma jutt enne lõpuni rääkida) || .luhvi .laskme ringi hulkuma; hulkudes varastama Krk ▪ ta lask luhvi, mis kätte saap, sis võtap ta hulgub ringi, mis kätte saab, seda võtab; lus´u .laskme lulli lööma Krk ▪ sii ei viisi kedägi tetä, pal´t lus´u lask see ei viitsi midagi teha, ainult lulli lööb; .luusi .laskme laisklema, logelema Krk ▪ et sa lonki sait või luusi laske, sedä es oole et sa [ringi] lonkida said või laiselda, seda ei olnud; .lörti .laskme hulkuma, ringi laskma ▪ eläje lörti lastan tulliv kodu loomad hulkudes tulid koju; .nuhki .laskme nuuskima ▪ seinä viiri müüdä las´k nuhki nuuskis seinaääri mööda
2. märki laskma, püssi laskma, tulistama ▪ seni olli pauguten, ku olli maha lasken seni oli paugutanud, kuni oli maha lasknud; poisi las´sev märki poisid lasid märki. Vrd tulisteme2
3. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks ▪ jumal las´k ilma tuuletses minna jumal lasi ilmal tuuliseks minna; lase kari kodu, na ei süü enämb lase kari koju, nad ei söö enam; ma akka leibi ahju laskme ma hakkan leibu ahju panema || ala .laskme allapoole laskma, vajuda laskma ▪ nisu piap vähä ala laskme nisu peab natuke allapoole laskma (masindades)
4. voolata laskma; õhku või vett mitte pidama; vähehaaval lisama ▪ kuju ja sore, ilma põhjate maa, lask läbi kuiv ja sõmer, ilma põhjata maa, laseb läbi; kanakakerdege värmites kah, ätikut ja suula tulep seltsi laske kollaste karikakardega värvitakse ka, äädikat ja soola tuleb juurde lisada || kuppu .laskme kupusarvega verd välja imema ▪ pühäbä üit´s käis vana man kuppu laskmen pühapäeval üks [ravitseja] käis vana[inimese] juures kuppe panemas
5. häält tegema ▪ mis sa iket, lase laulu ku larap! mis sa nutad, laula nii et kõlab! || .nortsu .laskme korskama ▪ oben lasken nortsu, undi aisu olli tunden hobune olevat korsanud, oli hundi haisu tundnud; .nohku .laskme läbi nina sügavalt hingama ▪ nän´n las´k läbi nina nohku vanaema hingas läbi nina sügavalt || .nämmi .laskme mõmisema ▪ karu las´k nämmi karu mõmises (rahulolevalt); .torru .laskme madalalt jorisema ▪ seast torru laskmist ma ei taha kullelte sellist jorisemist ma ei taha kuulata
6. midagi tegema, tegutsema ▪ mea tat es seebitse, vähä viige lassi läbi mina teda ei seebitanud, veega natuke lasin üle; jää las´k miu peris seliti maha jää lasi mu päris selili maha [kukkuda]; ku peenikest auku vaja om tetä, sis piap piigertige laskme kui peenikest auku vaja teha on, siis peab peenikese oherdiga laskma || tagasi .laskme tagasi või järele andma ▪ ilm om tagasi lasken ilm on järele andnud (st soojemaks läinud)

lekiteme <lekite, lekide> Trv Hls plekiliseks tegema, ära määrima ▪ lait´s olli oma ame ärä lekiten laps oli oma särgi plekiliseks teinud. Vt .lek´me

.lek´me ~ .lek´mä <lekki, leki> plekiliseks tegema, määrima ▪ süvvän iki lekis rõõva ärä süües ikka määritakse riided ära; ärä ärä lekki puha! ära kõike ära määri!. Vrd lekiteme

.len´me <.lenni, lenni> Krk pingutama, midagi rasket tegema ▪ ku pikkä jämmet palki tahut, sii an´ds lenni kah kui pikka jämedat palki [sai] tahutud, see andis ikka pingutada. Vrd pinguteme, .pin´me

libasteme <libaste, libaste>
1. libisema ▪ lus´k libastes maha Hel lusikas libises maha. Vrd libesteme, libiseme1, lihvateme, lipsateme
2. meelitama, lipitsema ▪ tat ei jõvva ärä palude ega libaste teda ei jõua ära paluda ega meelitada. Vrd auguldeme, lihverteme, liimitseme, limasteme, lipitseme
3. (kergelt või põgusalt) midagi tegema, libistama, siluma ▪ libastide karuägläge üle tasatses libistati kergelt karuäkkega üle tasaseks (põld); ma libaste selle suuveere viil üle ma niidan selle sooääre veel kergelt üle; üüvleg taht laud viil üle vähä libaste höövliga on vaja laud veel natuke üle siluda; ta om ärä libasten juba ta on ära libistanud juba (st rase). Vt libisteme
4. piltl kergelt lööma ▪ temä es tii tal suurt aiget kedägi, pal´t libas´t üle ta ei teinud talle suuremat haiget midagi, ainult kergelt lõi. Vrd kõputeme, kõpsuteme

libisteme <libiste, libiste>
1. lipitsema ▪ temä libist egäüte ehen Hls tema lipitses igaühe ees. Vrd lihverdeme, liimitseme, limasteme, liperdeme
2. liputama ▪ peni libistes saba – tule ääss tegeme ennast koer liputas saba – tuleb heaks tegema ennast. Vt lipitseme, liputeme, Vrd siputeme
3. piltl midagi pealiskaudselt tegema, libistama ▪ ku sa pühit, sis pühi, ärä libiste pal´t kui sa pühid, siis pühi, ära niisama libista. Vrd libasteme

.lihvme ~ .lihvma <.lihvi, lihvi> siledaks tegema, lihvima ▪ ku laud om osline, sis tahap ta libeves lihvi kui laud on okslik, tuleb see lihvida siledaks

.lip´sme <.lipsi, lipsi> korduvaid liigutusi tegema, edasi-tagasi käima ▪ kala lipsiti ütest käest tõise edesi kala anti kiiresti ühest käest teise edasi. Vrd lokelteme

liristeme <liriste, liriste>
1. vedelat toitu lürpima, liristama ▪ ta liris´t liint läbi ammaste ta liristas leent läbi hammaste. Vrd .lar´pme, .lür´pme, .vir´pmä
2. siristama, heledat häält tegema ▪ linnu liristeve ommugu vara linnud siristavad varahommikul. Vrd siristeme

lobisteme1 <lobiste, lobiste>
1. pesema ▪ nii rõõva tahave läbi lobiste need riided on vaja läbi pesta. Vrd .mõskme, peseme, .vaal´me
2. lobistama, solistama ▪ pardsi lobisteve lohun pardid lobistavad lohus; latse lobistese lombin Hel lapsed solistavad lombis. Vrd lodisteme, lödisteme, sobisteme2
3. midagi kiiresti tegema, rabistama ▪ mukku lobistep tüü valmi piltl muudkui rabistab töö valmis. Vrd rabisteme, röbisteme

lobuteme <lobute, lobude> Hel
1. peksma ▪ sääl oles ma lobute saanu seal oleksin ma peksa saanud. Vrd lobime2, .lop´me
2. hooletult tegema ▪ tii kõrraliguld, ärä lobute tüüd ärä tee korralikult, ära tee tööd hooletult. Vrd abeleme, löperteme, sähveldeme

loiuteme <loiute, loiude> Hls Krk keerust lahti tegema, laugeks tegema ▪ ku loiu lõnga, sõs kudamiseg loiuts viil rohkep ärä kui on lauged lõngad, siis kudumisega tulevad nad veel rohkem keerust lahti. Vrd .loidume1

lokerdeme ~ lokerteme <lokerte, lokerde>
1. looderdama, laisklema ▪ oki man taht lokerde, ei taha talite kedägi ta tahab voki juures laiselda, ei taha talitada ega midagi. Vt .loikleme, longerdeme, loogerdeme, luiguteme, .maitleme
2. vaevaliselt või pealiskaudselt tegema ▪ vana inimese nüüt lokerdeve vanat muudu, noore kõneleve kirja viisi vanad inimesed nüüd räägivad vanamoodi, noored kõnelevad kirjaviisi (st räägivad kirjakeelt). Vrd löperteme, soperdeme

.lok´me ~ .lok´ma <lokki, loki> lokke tegema, juukseid lokkima ▪ tal om luudu loki, ei ole vaja juussit lokki tal on loomulikud lokid, ei ole tarvis juukseid lokkida

lolliteme <lollite, lollide> rumalusi rääkima või tegema, lollitama; lolli mängima ▪ ei jole vaja kikk aig lollite! ei ole vaja kogu aeg lolli mängida!. Vrd .jaurame, ullusteme

loperdeme ~ loperteme <loperte, loperde>
1. korratult kõikuma, loperdama ▪ edimene ratas joosep õigest, aga tõine lopertep esimene ratas jookseb otse, aga teine loperdab
2. lohakalt tegema ▪ sii kudamine om loperdet kokku, sukk taht ka iluste kudade see kudumine on lohakalt tehtud, sukka tuleb ka ilusasti kududa. Vrd mäkerdeme, pokerdeme

.lup´sme <.lupsi, lupsi> Krk midagi hoogsalt tegema, vorpima ▪ kessi käs´k siut ninda pal´lu latsi lupsi, et sa nüid neid ämp süütä ei jõvva piltl kes sul käskis nii palju lapsi valmis vorpida, et sa neid nüüd enam sööta ei jõua; pekker piap küll pal´lu pätse päevän valmis lup´sme pagar peab küll päevas palju pätse valmis vorpima