[MUL] Mulgi sõnaraamat

tuka1 <.tukme, tukat> Krk hrv viiv, silmapilk ▪ üit´s pilga aiga om tuka üks [silma]pilk aega on viiv; tiinje es saa mitte ütte tukat ka kurta teenija ei saanud mitte üht silmapilkugi seista (st olla tööd tegemata). Vrd pilgat|aig, pilguk, pilk, silmä|pilge, silmä|pilk

tuka2 vt tukas

tukas <.tukme, tukast> , tuka2 <.tukme, tukat>
1. pirrulaastud, mis pudenevad peeru kiskumisel ▪ latse korjassiv tutkit maast üles lapsed korjasid peeru kilde maast ülesse; tukme ollive korvi sihen peeru killud olid korvi sees. Vrd pilbas, pirduka, pirr|tukk
2. (lõnga)ots ▪ lõnga tukme saive kokku korjat lõngaotsad said kokku korjatud; ma säe nii tukme kokku ma säen need otsad kokku. Vrd lõpp, ots1