[MUL] Mulgi sõnaraamat

aani|ein <aani|einä, aani|.einä> Krk mõru vahulill (Polygala amarella) ▪ mõstas suud aanieintege, sis ei pääväte sul nägu ärä pestakse suud [st nägu] vahulillega, siis ei päevita sul nägu ära. Vt ein, Vrd aanik

ain <aena, .aina> Hel hein ▪ talves om vaja luumel aena tetä talveks on vaja loomadele heinad teha; eedä aende pääle maha heida heinte peale maha (puhkama). Vt ein || aena|aig heinaaeg

arjus|ein <arjus|einä, arjus|.einä> Krk jusshein (Nardus stricta) ▪ arjusein kasvap kuiva kotuse pääl jusshein kasvab kuiva koha peal. Vrd sia|arjas, soe|arjak

avin Krk Hel abis ▪ mia olli avin ma olin abis

ein <einä ~ eenä, .einä, pl p .einu ~ .einü>
1. rohi ▪ piindre om joba einä täüs, vaja kitsu peenrad on juba rohtu täis, vaja rohida; keväde einä lauga tükive maa siist väl´lä kevadel tükivad tärkavad rohuotsad maa seest välja. Vt rohi1
2. hein ▪ einä tahave üles palade heinu on vaja kaarutada; einä rõugu tuleve küüni manu vedäde heinarõugud tuleb küüni juurde vedada; ku riha var´s lige, om ein kuju Krk (vns) kui rehavars on märg, on hein kuiv. Vrd ain

eller|ain <eller|aina, eller|.aina> Hel pääsusilm (Primula farinosa) ▪ niidu pääl om ellerainu niidul on pääsusilmi. Vt eller|ein

eller|ein <eller|einä, eller|.einä> pääsusilm (Primula farinosa) ▪ ellereinä ja kullerkupu om ike üte oorige pääsusilmad ja kullerkupud on ikka samal ajal (st õitsevad samal ajal); ellereinä om varalise lilli pääsusilmad on varajased lilled. Vrd ani|sil´m2, eller|ain, jaani|lil´l, .pääslikse|sil´m, pääsukse|sil´m, sirgu|sil´m

iin|otsan
1. eesotsas ▪ lait´s olli paadin iinotsan laps oli paadis eesotsas. Vrd ehen|otsan
2. kõigepealt ▪ iinotsan om vaja õppi kõigepealt on vaja õppida. Vrd edi|.otsa, iist|otsan, kige|päält

jaani|ein <jaani|einä, jaani|.einä>
1. enne jaanipäeva tehtud hein ▪ ma tõi jaanieinu kah lehmäl ette anda, sõs lehmä akkav äste nüsme ma tõin enne jaanipäeva tehtud heina ka lehmale ette andmiseks, siis lehmad hakkavad hästi lüpsma
2. härghein (Melampyrum) ▪ ku varbavahe om punatses lännü, sis saa jaanieinäge terves tetä kui varbavahed on punaseks läinud, siis saab härgheinaga terveks teha (ravida). Vrd tuli|ein

joosi|ein <joosi|einä, joosi|.einä>
1. hanijalg (Potentilla anserina) ▪ joosieinä äitsne om kõllatse hanijala õied on kollased
2. harilik mailane (Veronica officinalis) ▪ joosieinä kasvave kõva maa pääl, sii keedets ärä ummusen, juu sedä vett, kaos juuskje ärä hanijalad kasvavad kõva maa peal, see keedetakse ummuses ära, joo seda vett, kaob jooksva ära. Vrd .juuskje|ein

.juuskje|ein <.juuskje|einä, .juuskje|.einä> harilik mailane (Veronica officinalis) . Vrd joosi|ein

jõhv|ein <jõhv|einä, jõhv|.einä> jõhvhein ▪ looma jõhveinä ei süü loomad jõhvheina ei söö. Vrd jõhvik2

kaste|ein <kaste|einä, kaste|.einä> kastehein (Agrostis) ▪ kasteeinä ollive ommukult kastege lige kasteheinad olid hommikuti kastemärjad

kiber|ein <kiber|einä, kiber|.einä> Krk kortsleht (Alchemilla) ▪ kibereinä lehe om kibran kortslehe lehed on kortsus. Vt kör´t|ein

kida|ein <kida|einä, kida|.einä> Trv suur kukehari (Sedum maximum) ▪ kidaeinäge saap valu ravide suure kukeharjaga saab valu ravida. Vt kidsi|ein

kidsi|ein <kidsi|einä, kidsi|.einä> suur kukehari (Sedum maximum) ▪ kidsieinä kägiseve, ku võtat kätte, paksu punatse äitsmekse otsan suured kukeharjad kägisevad, kui võtad kätte, paksud punased õiekesed otsas. Vrd kida|ein

kirbu|ein <kirbu|einä, kirbu|.einä> Hls värihein (Briza) ▪ kirbueinä kasvave niidu pääl väriheinad kasvavad niidul. Vrd väri|ein

konna|ein <konna|einä, konna|.einä> Hls Krk
1. osi; konnaosi (Equisetum limosum) ▪ konnaeinä kasvave vii veeren konnaosjad kasvavad vee ääres. Vrd konna|kuusik, konna|osi
2. kirburohi (Polygonum) ▪ konnaeinä siimelt ei saa vällä tuulate kirburohu seemet ei saa välja tuulata (viljaseemne hulgast). Vrd kirbu|rohi, mõru|ein

koore|ein <koore|einä, koore|.einä> Krk salu-tähthein (Stellaria nemorum) ▪ maise niidu pääl kasvas kooreein, libeve lehe nagu ilage, ku neid lehmäl andas, sis saa kuurt kuival niidul kasvab salu-tähthein, libedad lehed nagu ilaga, kui neid lehmale antakse, siis saab koort

kopsu|ein <kopsu|einä, kopsu|.einä> Krk nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) ▪ kopsueinä tiid juvvas köhä peräst nõmm-liivateed juuakse köha korral. Vrd puna|ein

kos´u|viin <kos´u|viina, kos´u|.viina> kosjaviin ▪ ku sa kos´uviina viisit, egäüit´s sis an´ds kinki, sukke ja kindit ja üüksit kui sa kosjaviina viisid, siis igaüks andis kingi: sokke ja kindaid ja vöösid (pruudile)

kulu|ein <kulu|einä, kulu|.einä> kuluhein, mullune niitmata hein, kulu ▪ kuluein lääp kergeste palame kuluhein läheb kergelt põlema. Vt kulu

kõõma|ein <kõõma|einä, kõõma|.einä> Hls Krk harilik punand (taim) (Fumaria officinalis) ▪ kõõmaein ummussen paan keedeti ja mõsti selle viige pääd punandit keedeti kinnises pajas ja selle veega pesti pead (kõõma ravimiseks)

kärn|ein <kärn|einä, kärn|.einä> Krk Hel kärnoblikas (Rumex crispus) ▪ apu kitsi piim, kidsipaatsipu koore ja kärneinä juure segämini om ka sügeliste rohi hapu kitsepiim, paakspuu koored ja kärnoblika juured on segatuna ka sügeliste rohi. Vt kärnä|ein

kärnä|ein <kärnä|einä, kärnä|.einä> Hls Krk kärnoblikas (Rumex crispus) ▪ kärnäeinäge saap kärntõbe arsti kärnoblikaga saab sügelisi ravida; emäne sammaspoolik om kuri arsti – kidsipaatsibu kõllast mähke, kärnäeinä juuri, tuleve peenikses pessä ja sedä pääle panna märga sammaspoolt on keeruline ravida – paakspuu kollast mähki, kärnoblika juuri, [neid] tuleb peeneks taguda ja seda peale panna. Vrd kärn|ein

kör´t|ein <kör´t|einä, kör´t|.einä> Krk kortsleht (Alchemilla) ▪ maise niidu pääl kasvas kör´tein kortsleht kasvab viljakal niidul. Vt kiber|ein

laane|virn <laane|virna, laane|.virna> Krk roomav madar (Galium aparine) ▪ laanevirna kasvive tii veeren roomavad madarad kasvasid tee ääres; sia sööve laanevirna ää meelege sead söövad madarat hea meelega. Vrd virn2, virn|ein

lavva|viin vt viin

leht|ein <leht|einä, leht|.einä> lehthein, lehttaimi sisaldav hein ▪ leh´teinä iki lammas tah´t lehtheina ikka lammas tahtis

lips|ein <lips|einä, lips|.einä> Krk raskesti niidetav kõva madal hein (hrl jusshein), lipshein ▪ lipsein läit´s vikati alt lips ja lips läbi, ligege om parep niitä lipshein läks vikati alt lipsti läbi, märjaga on parem niita

lõik|ein <lõik|einä, lõik|.einä> lõikhein (Cyperus) ▪ lõikein lõikas purus, nindagu väidsege lõikhein lõikab katki [naha], justkui noaga. Vrd lõik3

.maalise|ein <.maalise|einä, .maalise|.einä> põldmailane (Veronica arvensis) ▪ maaliseeinäl om väikse sinitse äitsme otsan põldmailasel on väikesed sinised õied otsas; maaliseeinä kuivatedi ruuba pääl ärä, apukoorege segäti salvis põldmailased kuivatati truubi peal ära, hapukoorega segati salviks; maaline sammaspoolik om rattakaupa, vesi villikse ümmer ringi, maalisteeintege kaoss ärä maaline sammaspoolik on ringidena, vesivillid ümberringi, põldmailastega [ravides] kaob ära (nahahaigusest)

.maari|ein <.maari|einä, .maari|.einä> Krk maarjahein (Anthoxanthum odoratum) ▪ maariein ei kasva nõnda kõrges, tal om kangest ää luht, ku ta piibu pääle pannas maarjahein ei kasva eriti kõrgeks, tal on väga hea lõhn, kui teda piibule pannakse. Vrd .maarja|ein

.maarja|ein <.maarja|einä, .maarja|.einä> Hls maarjahein (Anthoxanthum odoratum) ▪ maarjaein ütelti rinde pääle kävvet maarjahein öeldi rindade peale käivat (ravi otstarbel). Vrd .maari|ein

maise|ein <maise|einä, maise|.einä> kõrgemal niidul, arumaal kasvanud hein ▪ lambaeinässe võtive perenaise ääd maiseeinä lambaheinaks võtsid perenaised head arumaa heina

mao|.aaje|ein <mao|.aaje|einä, mao|.aaje|.einä> Krk harilik kukehari (Sedum acre) ▪ ku eläjel maoaaje sehen, sis eläi pasantep, sis korjats eläjel maoaajeeinu; maoaajeeinä kasvave lühikse kõllatse ligi maad kui loomal on maoajaja haigus, siis loomal on kõht lahti, siis korjatakse loomale maoajajaheinu; maoajajaheinad on lühikesed kollased maadligi

maru|ein <maru|einä, maru|.einä> koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) ▪ kõllatse äitsme om marueintel, sinna kasvas must mari otsa kollased õied on koerapöörirohul, sinna kasvab must mari otsa; ku amba valutiv, raputide marueinä äitsnit pääle kui hambad valutasid, raputati koerapöörirohu õisi peale. Vrd maru|lil´l, pöörä|pütsik

massa|ein <massa|einä, mässa|.einä> Krk ädalalill (Parnassia) ▪ massaein om ku lamba mass kolmeleheline maksahein on nagu lamba maks, kolmeleheline

mere|ein <mere|einä, mere|.einä> Trv merihein (Zostera) ▪ mereein om sihande rohilene pikk mere põhjan merihein on selline roheline pikk, mere põhjas

mii|ein <mii|einä, mii|.einä> valge ristik (Trifolium repens) ▪ miieinäst saa ääd tiid valgest ristikust saab head teed. Vrd ärjä|pää

mõru|ein <mõru|einä, mõru|.einä> Trv kirburohi (Polygonum) ▪ mõrueinä kasvave raavi veere pääl kirburohi kasvab kraavipervel. Vrd kirbu|rohi, konna|ein

nina|ving <nina|vingu, nina|.vingu> Hel vimm, pahuksisolek ▪ ninavingust nii mehe enämb valla ei saa vimmast need mehed enam lahti ei saa. Vrd vimb, vimm1, ving2

näiu|ein <näiu|einä, näiu|.einä> Krk orashein (Elymus repens) ▪ näiueinä lina sehen, juure om kõva valge, neid ei jõvva väl´lä kakate orasheinad [on] lina sees, juured on kõvad ja valged, neid ei jõua välja katkuda. Vt oras|ein, sard|ein

näl´g|ein <näl´g|einä, näl´g|.einä> harilik nälghein (Spergula arvensis) ▪ suur näl´gein olli sehen, es ole läätsä kedägi kasunu Krk suur nälghein oli sees [põllul], ei olnud läätsed üldse kasvanud

oras|ein <oras|einä, oras|.einä> orashein (Elymus repens) ▪ oraseinä om repi vaheld läbi kasunu orashein on trepi vahelt läbi kasvanud. Vrd näiu|ein, sard|ein

orja|ein <orja|einä, orja|.einä> Krk põldohakas (Cirsium arvense) ▪ orjaeinä and nurme pääl kakku põldohakat annab põllu peal kitkuda; orjaeinä om kadaje muudu põldohakad on kadaka moodi. Vrd raud|ohes

piimä|ein <piimä|einä, piimä|.einä> Trv harilik piimalill (Euphorbia helioscopia) ▪ piimäeinu olli terve peenär täüs piimalilli oli terve peenar täis

piip|ein <piip|einä, piip|.einä> Krk piiphein (Luzula) ▪ piipeinäl om lame lehe piipheinal on lamedad lehed

piper|ein <piper|einä, piper|.einä> Hls piparhein (Lepidium virginicum) ▪ piperein külip ennäst esi piparhein külvab ennast ise; pipereinä kutsuts vorstirohus kah, sedä pandas söögi sissi piparhein kutsutakse vorstirohuks ka, seda pannakse söögi sisse

puna|ein <puna|einä, puna|.einä> Krk
1. naistepuna (Hypericum) . Vt jaani|puna1, naiste|puna1, puna|lil´l
2. nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) ▪ punaein annap lihal ääd maiku nõmm-liivatee annab lihale head maitset. Vt kopsu|ein

põie|ein <põie|einä, põie|.einä> Trv, põi|ein <põi|einä, põi|.einä> , põis|ein <põis|einä, põis|.einä> Krk põisrohi (Silene venosa) ▪ ku kusemine om valus, sis andas põiseinä tiid juvva kui kusemine on valus, siis antakse põisrohu teed juua; põiseinä keedets ummussen ja andas vett juvva, ku põis om aige põisheina keedetakse ummuksis ja antakse [seda] vett juua, kui põis on haige

põi|ein vt põie|ein

põis|ein vt põie|ein

põvva|vine vt vine

raud|ein <raud|einä, raud|.einä> karvane tarn (Carex hirta) ▪ üits jagu om küll raudeinä sean, lehmä ei süü üks osa [põldu] on küll raudheina seas, lehmad ei söö; sinine raud|ein harilik lubikas

ristik|ein <ristik|einä, ristik|.einä> ristikhein ▪ maa ristikein om valge nuttege, egä neid ei külvede, maa esi kasvats, esiendest Krk maa ristikhein on valgete õitega, ega neid ei külvata, maa ise kasvatab, iseendast. Vt ristik1

robi|ein <robi|einä, robi|.einä> Krk robirohi (Rhinanthus) ▪ mõtsa veeren kasvas robiein metsa ääres kasvab robirohi. Vrd mõts|robi, robi2

rõik|ein <rõik|einä, rõik|.einä> põldsinep (Sinapis arvensis) ▪ rõikeinäl kasvi pulga otsa põldsinepil kasvasid pulgad otsa (seemnekuprad). Vrd rõegas

rägä|ein <rägä|einä, rägä|.einä> Krk vesihein (Stellaria media) ▪ kaku rägäeinä põrstel! kitku põrsastele vesiheina!; piindre olliv rägäeinä täüs peenrad olid vesiheina täis. Vrd vesi|ein

sae|vinn vt vinn1

sammas|pooliku|ein vt sammas|poolik

sard|ein <sard|einä, sard|.einä> Krk Hls orashein (Elymus repens) ▪ sii om maad ligi ku sard, õigats sardein see on maad ligi nagu sard, kutsutakse sardheinaks; sardeinä juure om pikä, nii korjats kokku Hls orasheina juured on pikad, need korjatakse kokku. Vrd näiu|ein, oras|ein

sia|lõvva|ein <sia|lõvva|einä, sia|lõvva|.einä> Krk seakapsas, seaohakas (Cirsium oleraceum) . Vt sia|kapust

sohi|ein <sohi|einä ~ sohi|eenä, sohi|.einä> sohihein ▪ pühäbelt ta tegis´ endel sohieinä Krk pühapäeval ta tegi endale sohiheina (loata kohast)

säsü|ein <säsü|einä, säsü|.einä> Krk säsihein (Scirpius silvaticus) ▪ säsüein om õige paksu lehtege lohu ein, raavi pääl kasvas säsihein on väga paksude lehtedega lohuhein, kasvab kraavi peal; säsüeinä om kerge niitä säsiheina on kerge niita

.süäme|ein <.süäme|einä, .süäme|.einä> Krk ojamõõl (Geum rivale) ▪ süämeeinäst tetti süäme aiguse tiid ojamõõlast tehti südamehaiguse [raviks] teed. Vrd .süäme|nut´t

teräs|ein <teräs|einä, teräs|.einä> Hel tarn (Carex) . Vt tarn

tille|ein vt tilli|ein

tilli|ein <tilli|einä, tilli|.einä> , tille|ein <tille|einä, tille|.einä> Krk põldrõigas (Raphanus raphanistrum) ▪ tillieinäl ollive kõllatse äitsne põldrõikal olid kollased õied. Vrd tilli|pulk

timuk|ein <timuk|einä, timuk|.einä> timut (Phleum pratense) ▪ meil olli kolm vakamaad timukeinä meil oli kolm vakamaad timutit. Vrd timman´d2, timmuk2, timut

tolmu|vine vt vine

toome|ein <toome|einä, toome|.einä> Krk ussilakk (Paris quadrifolia) ▪ toomeeinä kasvave like maa pääl lakkleht kasvab märja maa peal; toomeeinäl om üit´s must mari otsan, süvvä ei sünnü ussilakal on üks must mari otsas, süüa ei kõlba. Vrd pordu|mari, uisa|ein, uisa|lil´l, uisa|mari, uisa|rohi

tuli|ein <tuli|einä, tuli|.einä> Krk palu-härghein (Melampyrum pratensis) ▪ tulieinä om üte aastese taime, päält aleka-sinika palu-härghein on üheaastane taim, pealt [lehed] valkjad-sinakad. Vrd jaani|ein

ubine|ein <ubine|einä, ubine|.einä> Trv lõhnav kummel, ubinhein (Matricaria discoidea) ▪ ubineeinä kasviv nurme veeren lõhnava kummeli taimed kasvasid põllu ääres. Vrd kumel´, obese|kumel´, .uibu|ein

udsu|vine vt vine

.uibu|ein <.uibu|einä, .uibu|.einä> Krk lõhnav kummel, ubinhein (Matricaria discoidea) ▪ uibueinäl om kõllatse nuti otsan ubinheinal on kollased õienutid. Vrd kumel´, obese|kumel´, ubine|ein

uisa|ein <uisa|einä, uisa|.einä> Krk ussilakk (Paris quadrifolia) ▪ uisaeinäl om kaits laia lehte, must mari otsan ussilakal on kaks laia lehte, must mari otsas; ku lehm uisaeinä süüp, sis akkap verd kuseme ku lehm uisaeinä süüp, sis akkap verd kuseme. Vrd nõia|mari, pordu|mari, toome|ein, uisa|lil´l, uisa|mari

vain <vainu, .vainu> Krk Hel, vaen <vaenu, .vaenu> vaen ▪ nüid o kik´k viha ja vain unedet nüüd on kõik viha ja vaen unustatud; miul ei ole midägi viha egä vainu temä pääle (knk) minul ei ole mingit viha ega vaenu temaga. Vrd vimm, vinn2

vein <veini, .veini> vein ▪ mulle anti ääd kirsi veini mulle anti head kirsiveini; arakmarjest tule ää vein punastest sõstardest tuleb hea vein

venüts|ein <venüts|einä, venüts|.einä> Krk palderjan (Valeriana officinalis) ▪ tuu mulle jõe veerest venütseinä! too mulle jõe äärest palderjani!. Vrd palderjaan´, üle|käe|ein

veri|ein <veri|einä, veri|.einä> verihein, harilik raudrohi (Achillea millefolium) ▪ veriein võtap vere kinni verihein võtab vere kinni; verieinä tii kaotep ärä veresoonte lubjatemise raudrohutee kaotab ära veresoonte lupjumise. Vt raud|rohi

vesi|ein <vesi|einä, vesi|.einä> vesihein (Stellaria media) ▪ kana tahav vesieinä kanad tahavad vesiheina. Vrd rägä|ein

vii1 <vii, viid> v-täht ▪ sa olet vii jätten kirjutemede sa oled v-tähe jätnud kirjutamata; mõni ei saa viid ütelte mõni ei saa v-d öelda

vii2 <vii, viid> Trv Hel kangalõim

vii|lot´t <vii|loti, vii|lotti> veelott, süljenäärme paistetus lammastel lõua all ▪ vesitse karjamaa pääl tulep lammastel viilot´t vesisel karjamaal tuleb lammastel veelott

vii|lääts <vii|läätsä ~ vii|läädsä, vii|.läätsä> vesilääts (Spirodela) ▪ viiläätsä ojuve tiigi pääl vesiläätsed ujuvad tiigil

vii|maaline <vii|maalise, vii|maalist> Krk nahahaigus, maalised ▪ viimaaline om vesine ja sügelep, nahk lää päält ärä süiten nahahaigus on vesine ja sügeleb, nahk läheb sügades pealt ära. Vrd maa|.aigus, .maaline1

viin <viina, .viina> viin ▪ külmärohi om iki viin külmarohi on ikka viin; pulman olli peenikest viina kah pulmas oli peenikest viina ka (poest ostetud viina kohta); sii om viinage är ligenu, egä sii aiges ei jää see on viinast läbi ligunenud, ega see haigeks ei jää; suurep pudel viina om riigivana, väike pudel om asunik suurem viinapudel on riigivana, väike pudel on asunik (endisaegsetest nimetustest). Vrd elu|tilk, käräk1, kül´mä|rohi, poru|jom´m, söögi|alune || lavva|viin puhastatud viin ▪ sedä valge pääge viina õigats lavvaviinas seda valge pitsatiga viina kutsutakse lauaviinaks

vii|nõna <vii|nõna, vii|nõna> piltl veenina, poolviltune laud aknaraami all kaitseks vee eest ▪ viinõna päält joosep vesi maha veenina pealt jookseb vesi maha

vii|rot´t <vii|roti, vii|rotti> Hls vesirott, mügri (Arvicola amphibius) ▪ viiroti om aian kurja tennu vesirotid on aias kurja teinud. Vt vesi|rot´t

vii|ruus´1 <vii|roosi, vii|.ruusi> Krk vesiroos (Nymphaea) ▪ viiroosi om valge ja kasvave vii sihen vesiroosid on valged ja kasvavad vee sees. Vrd aanik, ani, jõe|aanik

vii|ruus´2 <vii|roosi, vii|.ruusi> Krk veeroos, arvatavalt veest tekkinud roosihaigus ▪ viiruus´ om vii siist akanu, vesivilli pääl veeroos on vee seest tulnud, vesivillid peal. Vrd ruus´4

vii|saabas vt saabas

vii|tõbi <vii|tõve, vii|tõbe> Krk veetõbi ▪ viitõbi om, ku kiha om vett täüs ja vesipaistetse veetõbi on, kui keha on vett täis ja veest paistetus; viitõbi – selle vastu om leesiku tii veetõbi – selle vastu on leesika tee

vii|tõbine vt tõbine

vii|uisk <vii|uisa, vii|.uiska> Krk piltl angerjas ▪ viiuisa om ää rasvatse kalase angerjad on head rasvased kalad. Vt angerjas

vii|.äesteje <vii|.äesteje, vii|.äestejet> Krk veemardikas ▪ viiäesteje, kel pikä jala, lask ku ägläge üle, lää ämligu muudu veemardikas, kel pikad jalad, laseb kui äkkega üle, läheb ämbliku moodi; joba viiäesteje väl´län, vaja põldu tegem minnä juba veemardikad väljas, vaja põldu tegema minna

vine <vine, vinet> Hls vine. Vrd virvents || põvva|vine põuavine ▪ põvvavine olli nurmi pääl põuavine oli põldude peal. Vrd ving1; tolmu|vine tolmuvine ▪ kaugepelt pais´t paks tolmuvine kaugemalt paistis paks tolmuvine; udsu|vine uduvine ▪ mõtsa veeren paist valge udsuvine metsa ääres paistab valge uduvine. Vt udsu

ving1 <vingu, .vingu>
1. suits; ving, vingugaas ▪ kammer olli suidsu ja vingu täüs tuba oli suitsu ja vingu täis; ku ahju siiber vara kinni pannas, sis tule ving sissi kui ahju siiber vara kinni pannakse, siis tuleb ving sisse. Vrd karm, kimm2, leidse, leitsak, suids
2. kange ja kibe lehk ▪ liha ving tulep pirilda sissi Trv liha lehk tuleb praegu sisse. Vrd ais2, nuhk
3. põuaaur, põuavine ▪ nurme olliv vingu täüs, väl´län olli lämme põllud olid põuaauru täis, väljas oli lämbe. Vt vine
4. läbitungiv külm ja tuul ▪ kipe ving tükip egäs poole kehä kallal kibe külm kipub igale poole keha kallale

ving2 <vingu, .vingu> piltl vimm, viha ▪ ei tää mis ving sii olli nendel ei tea, mis vimm neil see oli; sii ving iki tal nukin alla Trv (knk) see vihavimm on tal ikka ninas alles. Vrd kon´n2, nina|ving, vimm1, vinn2