[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 54 artiklit

amüseerima, amüseerin 'lõbustama; kurameerima' < sks amüsieren 'id.'

Eesti leksikonid: ÕS 1980: 43 amüseerima 'van lõbutsema, kurameerima'; Tuksam 1939: 38 amüsieren 'amüseerima, lõbustama'
Käsitlused: < sks sich amüsieren 'lõbu tundma, lõbutsema' EKS 2019
Läti keel: lt amizēt 'amüsieren' VLV 1944: 32; lt amizēties 'amüseerima' ELS 2015: 43

eeve, eebe 'kirme, õhuke kord' < vrd sks Hefe 'sade, sete'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: eeve(s) : `eeve 'kirme, õhuke kord; õhuke või läbipaistev asi' PäLõ; eeve ~ eebe : `eepe PäLõ EMS I: 594; õõve(s) : `õõve 'õhuke riie' Han EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 † ēwe, õõwe 'Schaum oder Unreinigkeit, welche sich am Branntweinkessel oder beim Bierbrauen absetzt'; Tuksam 1939: 464 Hefe 'pärm, köst, sepp; sade, sete'
Käsitlused: < ? sks Hefe EEW 1982: 163

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

juubeldama, juubeldan 'rõõmust hõiskama' < sks jubeln 'id.'

Murded: juubeldama Kos Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 155, 172 *jōbeldama (jūbeldama, jūbitsema) 'jubeln'; *jūbeldama '= jōbeldama'; EÕS 1925: 141 juubeldama; ÕS 1980: 206 juubeldama; Tuksam 1939: 535 jubeln 'juubeldama, rõõmust rõkatama'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 600 jubeln 'sich laut freuen'
Käsitlused: < sks jubeln EEW 1982: 576
Vt juubel

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < mr karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

kink2, kingi 'köiesilmus, -keerd' < asks kink(e) 'id.', sks Kinke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kink : kingu 'keerd trossis' Emm EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'; Köbler 2014 kinke 'Falten, die ein Tau von selbst schlägt'; Seemannsprache 1911: 448 Kink 'Falten oder Augen, welche neue oder hart gedrehte Taue in sich selbst machen'
Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' GMust 1948: 49, 78
Läti keel: lt ķiņķis 'in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist' < asks kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] 'kireä, tiukka / eng, stramm'; krj kinkie 'tiukka, ahdas; tukala, vaikea'; vps kinged 'kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas' SSA 1: 366; lv kiŋ̄k̀ 'verfitzung, schlinge im seil (wenn es überdreht ist)' (= ne̮’r) Kettunen 1938: 128

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
Läti keel: lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < rts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
Vt klaarima

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Läti keel: lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < rts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

krimps, krimpsu 'korts, kurd (nahal)' < asks krimpe 'id.', vrd asks schrimpen 'nina kirtsutama'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krimps : krimpsu, krimsu 'korts, kurd' Khk Mar Mär Hää sporKPõ Lai San; krimps : `krimpsu (-o) R; krimss : krimsu Plt; rimps : rimpsu, rimsu Khk Kär Muh Kse KJn EMS III: 846; krimpsutama, -teme Hel San Vas; `krimpsutama Kuu Lüg; krimsutama Jäm Juu JMd Lai; rimpsutama Khk EMS III: 847
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428 krimps : krimpsu (krims) 'Verziehung, Runzelung'; krimpsu minema 'schrumpfen'; krimpsu wedama 'unordentlich zus. nähen'; EÕS 1925: 277 krimps : krimpsu; ÕS 1980: 309 krimps : krimpsu
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krimpe 'das Einschrumpfen'; krimpen 'sich zusammenziehen, kleiner, geringer werden, einschrumpfen; einschrumpen lassen'; MND HW III schrimpen 'schrumpfen'
Käsitlused: < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen', kasks skrump, schrumpe 'Falte', rts skrympa EEW 1982: 990; < vrd kasks krimpen, schrimpen 'nina krimpsutama' Raun 1982: 51; < ? asks schrimpen 'nina kirtsutama, kortsutama' EES 2012: 183
Läti keel: lt krimpî 'Falte' < asks krimpe 'das Einschrumpfen von Wollenzeugen' Sehwers 1953: 58; EH: I: 654; krumpa 'Runzel, Falte' < kasks krimpe Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69

köötsima, köötsin 'oksendama' < bsks kötzen 'id.'

Eesti leksikonid: ÕS 1980: 340 köötsima 'kõnek oksendama'; EKSS 2: 732 köötsima 'kõnek oksendama'; Tuksam 1939: 588 kotzen 'oksendama'
Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 157 kötzen [in Pernau bekannt, auf estländischem Gebiet gelegentlich] 'meist scherzh. kotzen, sich übergeben'
Käsitlused: < bsks kötzen 'oksendama' Uibo 2007a: 305; EES 2012: 212; EKS 2019

küürima, küürin 'puhtaks nühkima; hõõrudes pesema' < kasks schü̂ren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 küürima 'Scheuren'; Virginius 1687-1690 Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama,; Vestring 1720-1730: 98 Kürima 'Scheuren'; Helle 1732: 123 kürima puhtaks 'reinscheuren'; Hupel 1780: 193 kürima r. d. 'scheuern'; küürma puhtas d. 'sich scheuern'; Lunin 1853: 75 kürima r. 'чистить, мыть'; küürma d. 'тереть, чистить'
Murded: `küürima (-üi-) 'hõõrudes pesema; nühkima' eP; `küürimä Kuu RId; `küüŕmä Plv; `küüŕme Hls Krk EMS IV: 739
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 481 kǖrima : kǖrin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1869: 480 kǖŕ : kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; ÕS 1980: 345 küürima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schuren 'reiben, scheuren; reinigen'; schurer 'Putzer, Schwertfeger'; MND HW III schü̂ren '(Metallgerät) scheuern, blank putzen, (Harnisch, Schwert) von Rost befreien, (Böden, Fenster) von Schmutz säubern, auch von körperlicher Reinigung'
Käsitlused: < kasks schuren Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; < kasks skûren 'scheuern' EEW 1982: 1185; Raun 1982: 66; < asks schuren 'nühkides ja hõõrudes põhjalikult pesema' EES 2012: 216; EKS 2019
Läti keel: lt † šķũrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaffen, wegschaufeln' < kasks schūren 'scheuern, reiben; reinigen' Sehwers 1953: 134; šķûrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaufeln' < kasks schü̂ren 'scheuren' Jordan 1995: 102

laveerima, laveerin 'loovima, ristlema' < asks lavēren 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `lavee·rima 'loovima' Kaa Mar Han EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 468 *lawīrima, -rin 'laviren'; EÕS 1925: 367 laveerima 'vastu tuult siia-sinna purjetama, loovima, ristlema'; ÕS 1980: 359 laveerima 'loovima; mitte otse eesmärgi poole püüdma, põiklema'; Tuksam 1939: 621 lavieren 'loovima, laveerima (auch fig.)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lavêren 'lavieren' '(eig. und bildl.)'; lovêren 'lavieren'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'
Käsitlused: < asks laveren 'lavieren' GMust 1948: 62, 81; < sks lavieren 'loovima; kõrvale põiklema' [‹ asks lavēren] EKS 2019
Läti keel: lt liẽverêt 'lavieren, sich umtreiben' ME: II: 508; lt lavēt 'lavieren (von Schiffen)' VLV 1944: 328; lt lavēt 'laveerima' ELS 2015: 417
Vrd loovima

lengerdama, lengerdab 'õõtsuma, kõikuma' < asks slengern 'id.', vrd sks schlingern 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lengerdama 'kõikuma, õõtsuma' Hää; `lengerdama Jõe EMS V: 100; lingerdama S Lä Hää; `lingerdama Kuu Hlj VNg EMS V: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅṅerdama, -dan (D) 'schlingern, rollen (wie Schiffe auf dem bewegten Wasser)'; ÕS 1980: 364 lengerdama 'õõtsuma, loksuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; Schiller-Lübben slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; MND HW III slengen 'sich schlängeln, winden'; Seemannsprache 1911: 694 asks slingeren 'hin und her schlenkern: nautisch von der schwankenden Bewegung des Schiffes von einer Seite zur andern in hochgehender See'
Käsitlused: < asks slengern 'schlingern, rollen' GMust 1948: 81; < sks schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma' EES 2012: 236; < sks schlingern 'õõtsuma, kõikuma' EKS 2019
Sugulaskeeled: lv šlengõ 'lengerdada, küljelt küljele kõikuda / zvāroties' LELS 2012: 313

lenssima, lensin 'allatuult purjetama' < asks lensen 'id.', sks lensen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `lentsima Jõe VNg Rid; `löntsima Hi(`lenssima Emm) EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńtsima, -sin (SW) 'umherlungern, sich umhertreiben'; tūl´ leńtsib 'der Wind springt hin und her'; ÕS 1980: 364 lenssima 'allatuult purjetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lensen 'das Schiff in der Richtung des Windes laufen lassen'; Schiller-Lübben lensen 'schw. v. platt vor dem Winde segeln, das Schiff ganz in der Richtung des Windes laufen laßen (holl. lenzen)'; MND HW II: 1 lensen 'vor dem Winde segeln'; Seemannsprache 1911: 535 lensen 'im Sturm vor dem Winde segeln'
Käsitlused: < kasks lensen Raun 1982: 73; < sks lenzen 'tormiga pärituult purjetama; laevast vett pumpama' EKS 2019

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
Läti keel: lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? asks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
Vt liiper1

looper, loopri 'laevaköis' < asks lôper 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `looper : `loopri '(laeva)köis' Khk Emm Khn(-õr); `lu̬u̬per, `lu̬u̬pre Hää EMS V: 421
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōper : lōpre (P) 'Lauftau (das über eine Blokrolle geht)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 loper 'Läufer, so heisst in der Seemannsprache der eine von zwei in dieselbe Linie fallenden Gegenständen, der dem Forbeifahrenden näher ist und deshalb zu laufen scheint; Scheiben-, Blocktau'; lôp-line '?Scheiben-, Blocktau'; Schiller-Lübben lopline 'Laufleine?'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'laufendes Tauwerk; der obene, sich drehende Mühlstein'
Käsitlused: < asks looper 'Lauftau' ~ hol looper GMust 1948: 46, 82, 102
Vrd lööper

loovima, loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'id.', vrd rts lova 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 123 Lowima 'Laviren'; Hupel 1780: 209 lowima r. 'laviren'; Hupel 1818: 129 lowima r. 'laviren'; Lunin 1853: 95 lowima r. 'лавировать'
Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov : loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov : luovi Ris; luov : `luovi R EMS V: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587, 615 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw : lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge 'Seemannsprache' < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' GMust 1948: 82; SSA 2: 111; < rts lova 'loovima' Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019; < hol loeven Mereleksikon 1996: 227; < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' EES 2012: 250
Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] 'purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen'; is lōvvia luovia < rts lova 'luovia' [‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’]; vdj lōvi- < ee SSA 2: 111; lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ 'hin und her schweben; kreuzen, lavieren' Kettunen 1938: 207; lv luoilõ 'loovida / lavēt, kreicēt' LELS 2012: 178; vdj loovia 'loovida (purjelaeva kohta) / лавировать (о парусном судне)' VKS: 635
Vrd laveerima

mehkeldama, mehkeldan 'kellegagi koketeerivalt tegelema' < sks schmeicheln 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mehkeldama 'meelitama, lipitsema' Pha Pöi Mär Vig Han Tõs Hää Saa Ris JõeK JMd Pee Koe VMr Kad IPõ Plt KJn Puh; mehkeldäm(m)ä Kod KJn TLä sporV(-õmmõ Krl); mehkeldeme Hls San; `mehkeldam(m)a, -äm(m)ä R EMS VI: 6
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 *meiheldama 'schmeicheln'; Wiedemann 1893: 593 mehkeldama (S) 'sich einschmeicheln'; *meiheldama 'schmeicheln'; EÕS 1925: 486 mehkeldama; ÕS 1980: 414 mehkeldama; Tuksam 1939: 857 schmeicheln 'meelitama, libitsema; hellitsema'
Käsitlused: < sks schmeicheln 'meelitama' EEW 1982: 1523; Raun 1982: 90; EES 2012: 279; EKS 2019

minkima, mingin 'nägu jumestama' < sks schminken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 363 palle warwima 'schmincken'; Hupel 1780: 302 pallet wärwima r.; palget wärwma d. 'sich schminken'
Murded: `minkima '(mingiga) nägu värvima, meikima' VNg Vai Mar Tor Hää Trm Lai; `mińkmä (-ma) Kod Trv TLä Har Rõu; `mintima Mär; `mińtmä Kod EMS VI: 83
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 miṅkima 'schminken'; ÕS 1980: 424 minkima 'nägu värvima'; Tuksam 1939: 859 schminken 'minkima, [nägu, põski, huuli] värvima, jumestama'
Käsitlused: < sks schminken EEW 1982: 1541
Läti keel: lt smiņ̃ķêt 'schminken' < asks sminken Sehwers 1953: 112; lt smiņķēt 'schminken' VLV 1944: 455; lt smiņķēt 'minkima' ELS 2015: 501
Vt mink

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

mukkima, mukin 'end ilusaks tegema, ehtima' < asks smucken 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 ähhitama 'schmücken'; Helle 1732: 88 ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote EMS VI: 157
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks smucken Liin 1964: 57; Raun 1982: 93; < kasks EEW 1982: 1563; < asks smucken 'kaunistama, ehtima' EKS 2019
Läti keel: lt smuks 'schmuck, hübsch' < asks smuk 'schön, schmuck, zierlich' Sehwers 1953: 113
Vt mukk

mutter2, mutri 'ema; eit' < sks Mutter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 146 mutter r. d. 'gutes Weib Schm.'; Lunin 1853: 111 mutter r. d. 'матушка; дюжная женщина'
Murded: mutter 'ema; eit; abikaasa; ämmaemand' Kuu Lüg Vai Khk Vll Phl Kul Juu VJg Trm Pal Ksi Hls; muter Mar Tor; `mut´ri (-e) Võn Har Plv EMS VI: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 701 muter : mut´ri, mutre 'Mutter (ehrende Benennung für Bauerfrauen)'; Tuksam 1939: 696 Mutter 'ema'
Käsitlused: < sks Mutter 'ema' EEW 1982: 1585; EES 2012: 290
Vt mutt2

narrima, narrin 'pilkama, narritama' < kasks narren 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 263 Ninda on Jummala Sanna .. neile pagkanalle üx narrimine 'Also ist auch das Wort GOttes .. den Griechen eine Thorheit'; Virginius 1687-1690 Seperrast, et sina mind ollet narrinut; Helle 1732: 144 narrima 'zerren, vexiren'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 222 narrima r. d. 'Possen treiben, vexiren'; Lunin 1853: 114 narrima r. d. 'забавлять, шутить; тормощить, дѣлать дурачества'
Murded: `narrima 'narritama; petma, õrritama; tüdrukut häbistama' R S; `narrima (-ŕr-) L(`nardima Hää); `naŕrima (-rr-) KPõ Iis Trm Plt; `naŕma Vig Han Tõs Khn Kod M T VLä; narima Har VId EMS VI: 500
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕima : naŕŕida : naŕŕin 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; ÕS 1980: 450 narrima
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 narren, genarren 'sich närrisch benehmen, Narrerei treiben, den Schalksnarren spielen; trans. narren, zum besten haben'
Käsitlused: < sks narren 'narrima, narritama' EES 2012: 308
Läti keel: lt nar̃ruôt, ner̃ruǒt 'narren, necken, foppen' < asks narren, nerren 'einen zum Narren haben, foppen, necken' Sehwers 1953: 82; lt nerrot 'narrida / narrõ' LELS 2012: 204
Sugulaskeeled: sm narrata [1702] 'puhua perättömiä; pettää; viekoitella / flunkern; narren; locken' < rts narra 'petkuttaa, pettää, narrata; viekoitella'; is narrata < sm SSA 2: 206; lvS narr 'narren' SLW 2009: 129; lv na`rrə̑ 'narren, necken' < sks; nō̬rastə̑ 'narren, possen treiben' < vrd lv nō̬ra Kettunen 1938: 242, 253; lv narrõ 'narrida / nerrot' LELS 2012: 204; vdj narria 'narrida, narritada, pilgata / дразнить, насмехаться' VKS: 797
Vt narr

niksuma, niksun 'nõksuma, niksu tegema' < bsks kni(c)ksen 'id.', sks knicksen 'id.'

Murded: `niksuma 'naksuma; luksuma; nõksuma, nõtkuma' Vai Jäm Khk Rei Ksi; `niksma Kod Trv Hel Har; `niksmä (-k´-) Ran Urv Krl Räp EMS VI: 572
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 736 niksuma 'knixen, knicken, einknicken'; EÕS 1930: 592 niksuma; ÕS 1980: 456 niksuma; Tuksam 1939: 570 knicken '(põlvist) nõtkuma'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 118 kniksen 'sich verbeugen, neigen'
Käsitlused: < sks knixen [‹ Knix] EEW 1982: 1702; < sks knicksen 'niksuma, niksutama, niksu tegema' EES 2012: 313
Läti keel: lt kniksēt 'knicksen' VLV 1944: 305
Vt niks

nurruma, nurrub 'nurru lööma' < sks schnurren 'id.'

Murded: `nurrima 'nurruma' IisR; `nuŕme Krk EMS VI: 707; nuruma 'nurruma, nurru lööma' Jäm Khk Vll Juu(-oma Kod) EMS VI: 708
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 764, 766 nurama, -ran 'knurren, murren, schnurren (wie Katzen)'; nuruma 'schnurren'; EÕS 1930: 612 nurru lööma '(schnurren, knurren)'; ÕS 1980: 463 nurruma; nuruma; Tuksam 1939: 864 schnurren (von Katzen) 'nurru (~ nurrpilli) lööma, nurru(ta)ma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nurren 'knurren'; snurren 'ein schnarrendes Geräusch machen'; MND HW II: 1 nurren 'murren, knurren, Unzufriedenheit zeigen'; snurren, snorren '(lautnachahnend, Insekten:) surren, schwirren, brummen; von mißtönigen Geräuschen; vor sich hinschimpfen'
Käsitlused: < vrd sks schnurren Raun 1982: 106; < sks schnurren EEW 1982: 1750; < sks schnurren 'vurisema; nurru lööma' EES 2012: 322; EKS 2019
Läti keel: lt ņurdēt 'schnurren (von katzen)' VLV 1944: 459
Sugulaskeeled: lv ņurdõ 'nurruda / nurrāt, murrāt' LELS 2012: 215

obelisk, obeliski 'kõrge kivisammas' < sks Obelisk 'id.'

Esmamaining: Kreutzwald 1848
Vana kirjakeel: Kreutzwald 1848: 49 Platsi keskel seisab üks körge terraw kiwwi sammas, mis Obelisk nimmetakse; Jakobson 1867: 193 Ka Obeliskid on ühest ainsast kiwitükkist 100 jalga kürged
Murded: obeli·sk 'mälestussammas' Khk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1617, 1619 *obelisk, -i 'Obelisk'; ōbelisk, -i 'Obelisk'; Grenzstein 1884: 99 obelisk (Obelisk) 'neljakandiline, teraw sammas, ühest kiwist raiutud'; Suurkask 1908: 64 obelisk 'ühest ainsast kiwist raiutud neljakandiline sammas'; ÕS 1980: 470 obelisk 'ülespoole ahenev neljatahuline kõrge kivisammas'; Tuksam 1939: 727 Obelisk 'obelisk (neljakandiline kõrge tahksammas)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 940 Obelisk 'frei stehende, nach oben sich verjüngende vierkantige Säule mit pyramidenförmiger Spitze'
Käsitlused: < sks Obelisk 'obelisk' EEW 1982: 1811; EKS 2019
Läti keel: lt obeliska veidā 'obeliskenförmig' VLV 1944: 382; lt obelisks 'obelisk' ELS 2015: 572
Sugulaskeeled: sm obeliski [1865] < rts obelisk Häkkinen 2004: 815

paarima, paarin 'sarikaid panema' < asks sparen 'id.', ee paar

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `paarima 'sarikaid panema' Kuu Lüg Kaa Var Iis Plt KJn; `puaŕma Khn EMS VII: 45
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pārima : pārin (SW) 'mit Sparren versehen'; EÕS 1930: 672 paarima '(majale) sarikaid peale panema'; ÕS 1980: 483 † paarima 'paarituma; paari minema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sparen 'mit Dachsparren versehen'; MND HW III spāren 'mit Dachsparren, Sparrenwerk versehen'; pâren 'sich zu zweit zusammenfügen; sich paarweise aufstellen'
Käsitlused: < ee paar EEW 1982: 1864
Läti keel: lt spãret 'mit Sparren belegen' < kasks spāren 'mit Dachsparren versehen' Sehwers 1953: 114; lt spãrêt 'mit Sparren belegen' ME: III: 987
Vt paar1

passima1, passin 'sobima, kõlbama; (selga) proovima' < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema', sks passen 'sobima; paras olema'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `passima (-śs-) 'sobima; sobitama, (selga) proovima' R eP; `paśma eL EMS VII: 234
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśśima 'passen'; ÕS 1980: 497 passima 'sobima, sobitama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 passen 'angemessen sein, geschickt sein, sich eignen; berücksichtigen'; Schiller-Lübben passen 'angemeßen machen'; MND HW II: 2 passen 'etw. passend machen, einrichten; angenehm sein, gelegen sein, passen'
Käsitlused: < kasks passen Liin 1964: 54; Raun 1982: 117; < kasks passen ~ sks passen EEW 1982: 1951; < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema', sks passen 'paras olema; sobima' EES 2012: 356; EKS 2019
Läti keel: lt *pasêt 'passen' Sehwers 1918: 155; lt pasêt 'passen' Sehwers 1953: 86
Sugulaskeeled: sm passata [1826] 'sopia, sovittaa / passen; einpassen, anprobieren'; krj passata 'sopia, mahtua; soveltua, kelvattaa; sovittaa' < rts passa 'sopia, olla sopiva; sovittaa' [‹ kasks passen] SSA 2: 321; lv pa`š́š́ə̑ 'passen, aufpassen' < sks Kettunen 1938: 277; lv paššõ 'sobida / derēt, pasēt' LELS 2012: 229
Vt paslik

piilu|part, -pardi 'veelind (Anas crecca)' < asks pīle '(noor) part' [+ ee part]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 266 pihla part 'kriech Endlein querquedula'; Göseken 1660: 504S, 175 Pihle Part 'Kriech Ente querquedula'; Vestring 1720-1730: 179, 180 Piil, -lo 'Ein Kinder Wort, damit sie die Enten zu sich locken'; Pilo Part 'Eine kleine Ente'; Helle 1732: 158 pilopart 'eine kleine Ente'; Hupel 1780: 241, 242 piil od. piloke 'ist der Name den man den Enten giebt'; pillo part r. 'eine kleine Ente'
Murded: piilu (-l´u) 'part; savist vile' sporSa Muh Käi Mär Kse Tor Hää Saa Ris Juu Jür JMd Koe VMr VJg Trm Kod Plt KJn M Puh San sporV; piilo ( -ö) VId; `piilu R EMS VII: 425; `piilupart, -`pardi 'veelind; savist vilepill' Kuu Lüg Jõh; piilupaŕt, -pardi Khk Pöi Muh Mär Kse Tõs PJg Tor Plt KJn; piiluparts, -pardsi Pst Puh Võn EKI MK; EMS VII: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīl´-paŕt 'Kriekente'; pīl : pīlu, pīla 'Ente'; pīlu pīlu '(Lockruf für Enten)'; ÕS 1980: 509 piilpart 'zool (Anas crecca)'; piilupart 'savist mängupart'
Käsitlused: < kasks Piele (= pīlə̑) 'junge Gans oder Ente' Ariste 1937: 37; < asks pīle 'part' Liin 1964: 64; Raun 1982: 121; < lms [deskr] EES 2012: 366; < asks pile 'noor hani või part' EKS 2019
Läti keel: lt pĩle 'Ente' < asks pīle 'Ente' Sehwers 1953: 89; lt (māla) pīlīte '(savist) piilupart = vilepill' ELS 2015: 630
Sugulaskeeled: lvS pühl [1828 piel] 'Ente' SLW 2009: 161

piip, piibu 'tubakapõleti; toru; vile' < asks pîpe 'id.', rts pipa 'id.'

Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 Iumall peab nente Pipide seu Pilli prast v̈lles kargkma; Vestring 1720-1730: 179 Piip, -bo 'Die Tobacks / Pfeiffe'; Helle 1732: 157 piip 'die (Tabacks) Pfeife'; Helle 1732: 406 Minna ollin tubbakat pipo pannud 'Ich hatte meine Tobacks-Pfeiffe angefüllt'; Hupel 1780: 241 piip, -o r. d. 'die Pfeife'; Luce 1813: 40 Pipo wotma 'rauchen'; Lunin 1853: 139 piip, -o r. d. 'трубка'
Murded: piip : `piibu R(`piipu Vai); piip : piibu (-o) eP eL(peip Lei) EMS VII: 433
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 919 pīp : pību 'Pfeife'; Wiedemann 1893: 832 pīp : pību (peip) 'Pfeife'; ÕS 1980: 510 piip
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pipe 'Pfeife, Röhre'; MND HW II: 2 pîpe (pippe), piffe 'Blasinstrument, Signalpfeife; Wasserröhre, Wasserleitung; Luft-, Abluftröhre'
Käsitlused: < asks pipe Viires 1960: 180; Raun 1982: 121; < kasks pipe Liin 1964: 60; < rts pipa ~ kasks pipe EEW 1982: 2029; < rts pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr' EES 2012: 367; < asks pipe 'toru' EKS 2019
Läti keel: lt pĩpe [nicht vor 1600] 'Pfeife' < kasks pīpe Sehwers 1918: 48, 155; pīpe 'Tabakspfeife; Röhre am Branntweinkessel; Röhre am Leuchter zum Einstecken des Licht' < kasks pīp 'Pfeife, Röhre' Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82
Sugulaskeeled: sm piippu [1637] 'tupakkapiippu; putki; savutorvi, hormi / Tabakspfeife; Rohr; Schornstein'; is pīppu; krj piippu; krjA pīpu; vdj pīppu < mr pipa 'pilli; putki; tupakkapiippu' SSA 2: 356; lvS pīp [1829 pihpe] 'Pfeife' SLW 2009: 149; lv pīp̀ 'pfeife zum rauchen' < kasks pīpe; pīp̆pə̑ 'rauchen' Kettunen 1938: 298; lv pīp < lt pīpe, pīp [‹ kas pipe] SSA 2: 356; lv pīp 'piip / pīpe'; pīpõ 'piipu suitsetada / pīpēt pīpi' LELS 2012: 244; vdj piippu 'piip / трубка' VKS: 915; is piippu 'piip' Laanest 1997: 147

pips, pipsi 'peps, (üleliia) valiv ja peenutsev' < vrd bsks pipsig 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pips : pipsi 'pirtsakas; uhke, peps' Juu KJn EMS VII: 512
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; EÕS 1930: 741 peps '(drall, geziert)'; ÕS 1980: 504 peps 'tujukalt nõudlik ning valiv; peenutsev'; EKSS 4: 298 pips 'kõnek peps'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 172 pipsch 'schwächlich, oder sich so anstellend: es wird von Menschen und Tieren gebraucht'; Nottbeck 1988: 68 pipsig 'kränklich (K. R.)'
Käsitlused: < bsks pipsig, piepsig 'hale, armetu; põdur' EES 2012: 372
Läti keel: lt pipis 'Pips' < asks pipp Sehwers 1953: 89
Vt pipstükk

plärisema, plärisen 'plekise kõlaga heli tekitama' < vrd sks plärren

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plärisema 'plärinat tegema; plärama' R Jäm Hi Mär Kse Tor Ris Hag Koe VJg IPõ Plt Puh; plärisemma Vai Plv; plärisemä Kuu Kod Nõo San(-me) EMS VII: 608
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924 plärisema 'plärren, einen tremulierenden Ton von sich geben'; ÕS 1980: 522 plära; Tuksam 1939: 758 plärren 'lõugama; töinama; ulguma'
Käsitlused: < ee [onom], vrd sks plärren EEW 1982: 2109; Raun 1982: 125; < sks plärren 'plärisema' [sks kõlasõna] EKS 2019
Läti keel: lt pler̃rêt 'schwatzen' < sks plärren Sehwers 1953: 92

praalima, praalin 'suurustama, uhkustama' < asks pralen 'id.', sks prahlen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 tühu pajatama 'pralen'
Murded: `praalima 'kiitlema, suurustama; prassima, läbi lööma' Kuu Hlj Lüg Jõh Vll Mar Mär Han Tõs Hää JõeK VMr VJg Sim Iis Trm Pal Plt KJn; `raalima Vän Saa; `praal´ma TLä Rõu Vas; `raal´ma Trv; `prallima Jäm Khk Vll Tõs EMS VII: 719
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prālima : prālin 'prahlen, laut reden'; ÕS 1980: 532 praalima 'hooplema, kiitlema; prassima, pillama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pralen 'prunken, stolzieren, prahlen, sich rühmen, laut sprechen'; Schiller-Lübben pralen '(laut) sprechen'; MND HW II: 2 prâlen 'großen Aufwand betreiben, große Worte führen, sich berühmen, prahlen, lärmen'
Käsitlused: < sks prahlen ~ kasks pralen EEW 1982: 2157; < kasks pralen Raun 1982: 127; < asks pralen 'toredusega hiilgama, uhkeldades näitama' ~ sks prahlen 'hooplema, kelkima' EES 2012: 383; < sks prahlen 'kiitlema, hooplema' EKS 2019

prook, proogi 'põlvpüksid' < asks Brook 'köis; püksid'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 247 progi (proki) d. 'Tuchhosen'
Murded: pl. proogi 'meeste põlvpüksid' Kam Ote Räp Se EMS VII: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968, 1078 prōk : pl. prōgi' (d) 'Hosen'; rōk : rōgi (d) '= prōk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 67 brôk-gordel 'Hosengürtel'; Schiller-Lübben: 430 brôkgordel 'Hosengürtel'; Seemannsprache 1911: 152 Brook 'Hose'; Brook '(in der Seemannsprache:) kurzes, einfaches Tau; bes. starkes Tau, welches durch die Seitenwände eines Kapperts geht und dessen beide Enden an Ringbolzen, die sich an der Seite des Schiffs befinden, festgemacht werden'
Käsitlused: < asks Brook 'kurzes einfaches Tau' GMust 1948: 47, 89

pruukima, pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; Stahl HHb I 1632: Hij eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; Stahl 1637: 44 prüchkma : prüchkin : prüchk∫in : prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; Gutslaff 1648: 439 kurjaste prukma 'mißbrauchen'; Göseken 1660: 283 pruhkima 'Brauchen'; Göseken 1660: 87, 147 ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; VT 1686 nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; Vestring 1720-1730: 188 prukima; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Piibel 1739 agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; Hupel 1766: 6 pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; Hupel 1780: 247, 260 prukima r. d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; Lunin 1853: 148 prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh EMS VII: 770
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima : prūgin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
Käsitlused: < kasks bruken Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; Raun 1982: 128; < kasks brūken EEW 1982: 2185; SSA 2: 413; < asks bruken 'kasutama' EES 2012: 386; EKS 2019
Läti keel: lt brũķêt 'gebrauchen' < kasks brūken Sehwers 1918: 144; lt brũķêt < kasks brūken 'gebrauchen' Sehwers 1953: 18; brūķēt 'gebrauchen; trinken, saufen' < kasks brûken 'gebrauchen' Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] 'olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten' < rts bruka [‹ kasks bruken] SSA 2: 412-413; is prūkata < sm SSA 2: 413; lvS brūt´, -ub 'gebrauchen' SLW 2009: 52; lv brùi̭k̆kə̑ 'gebrauchen' < kasks bruken Kettunen 1938: 30; lv brūikõ 'pruukida, tarvitada / lietot, brūķēt' LELS 2012: 49; vdj pruukkia 'pruukida, kasutada / употреблять, применять' VKS: 966
Vt pruuk

puss1, pussi 'rattapuks' < asks busse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 196 pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; Lunin 1853: 152 pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
Murded: puss : `pussi 'rattapuss, puks' sporR; puśs : puśsi (-ss-) 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL K I M T Har Räp EMS VII: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' EEW 1982: 2249
Läti keel: lt † bikse 'Büchse (des Rades)' < sks Sehwers 1918: 62, 143; lt buksis 'Büchse (des Rades)' Sehwers 1918: 144; lt buse 'Büchse des Rades' < asks busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] 'kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch' < rts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' SSA 2: 440; lv bus̄, buš̄ 'büchse im wagenrade' ‹ kasks busse Kettunen 1938: 33; lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
Vrd puks

raatus, raatuse 'raekoda' < kasks râthûs 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 288 Kirckut ninck Rathhusit erra|rickoda; Göseken 1660: 93, 330 Raadhusi 'Rahdhaus'; rahdi-Kodda 'Raht-Haus'; Helle 1732: 307 Rae kodda 'das Rathhaus'
Murded: `raatus, -e (-õ) Khk Iis Kod Plt Hls Nõo Har Plv Se; `raadus, -e JõeK; raaduss, -e Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030, 1033 *rādus : rāduze 'Rathhaus'; rātus : rātuze '= rādus'; EÕS 1930: 981 raatus 'raekoda'; ÕS 1980: 567 † raatus 'raekoda'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rât-hûs 'Rathaus'; Schiller-Lübben râthûs 'Rathhaus'; MND HW II: 2 râthûs 'Gebäude in dem sich der Stadtrat versammelt, Rathaus'
Käsitlused: < kasks râthûs Ariste 1940; Liin 1964: 47; EEW 1982: 2370; Raun 1982: 138; < asks rātūs 'raekoda' EES 2012: 412; EKS 2019
Läti keel: lt *rãtũzis [1638 Rahtu∫is] 'Rathaus' < kasks rāthūs 'Rathaus' Sehwers 1918: 61, 93, 156; Sehwers 1953: 98
Sugulaskeeled: sm raatihuone [Agr radhinhoone] < rts rådhus SSA 3: 35
Vrd raad

ringutama, ringutan 'end välja sirutama' < asks wringen 'väänama; ringutama', sks ringen 'väänama; ringutama'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 ringutama 'sich recken'; Göseken 1660: 381, 118 ringutama 'sich döhnen pandiculari'; welia ringutama 'Ausrecken den Leib'; Helle 1732: 168 ringutama 'nach dem Schlaf sich ausräcken'; Hupel 1780: 257 ringutama r. d. 'sich nach dem Schlaf ausrecken'; Lunin 1853: 160 ringotama, ringutama r. d. 'потягиваться, степять'
Murded: `ringutama 'sirutama' R; ringutama Sa Muh Lä Hää Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt KJn Nõo; ringutamma V; ringudama Hi; ringuteme M San EMS VIII: 355
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅṅutama, -tan 'sich recken, sich reckeln'; käzi riṅṅutama 'die Hände ringen'; riṅṅistama '= riṅṅutama'; ÕS 1980: 593 ringutama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wringen 'drehen, winden; sich winden'; Schiller-Lübben wringen 'zusammendrehen, winden'; ringen 'ringen, kämpfen'; MND HW II: 2 ringen 'einen Ringkampf austragen, ringen; streiten'
Käsitlused: < ee ring ~ sks (Hände) ringen EEW 1982: 2494; < kasks wringen Raun 1982: 143; < sks ringen '(käsi) ringutama; (käest) ära kiskuma; maadlema' EES 2012: 429
Sugulaskeeled: lv riń̄tlə̑ 'sich räkeln, sich recken, sich strecken' < sks (Hände) ringen Kettunen 1938: 338; lv riņţlõ 'ringutada / staipīties' LELS 2012: 269; vdj ringottaa 'ringutada / потягиваться' VKS: 1055

rullima, rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < asks rullen, rollen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 wêritama 'rollen'; Vestring 1720-1730: 210 Rullima 'Rollen'; Hupel 1780: 260, 288 rullima r. 'rollen'; trullima r. d. 'rollen'; Lithander 1781: 497 pärrast rulli sedda laua peäl kättega; Hupel 1818: 211, 252 rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; Lunin 1853: 163, 199 rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu keŕjamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
Käsitlused: < ? kasks rullen EEW 1982: 2552; < asks rullen 'rulli peale keerama; lahti või kokku rullima' EES 2012: 438
Läti keel: lt rul̃lêt 'rollen' Sehwers 1918: 157; lt rul̃lêt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < asks rullen Sehwers 1953: 102; rullēt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < kasks rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rullata 'kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea' < mr rulla SSA 3: 102; lvS rull 'rollen' SLW 2009: 166; lv ru ̀ĺĺə̑ 'rollen, walzen, mangeln' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļļõ 'rullida, rullile keerata / rullēt' LELS 2012: 276; lv skruļļõ 'rullida, rulli keerata / rullēt, skrullēt' LELS 2012: 295; vdj rullata 'rullida; vaalida; kokku käärida / укатывать; катать (бельё); свёртывать' VKS: 1079; is rullaᴅaɢ 'rullida' Laanest 1997: 171
Vt rull

rükkima, rükin '(pingutades) tõstma, paigast nihutama' < asks rücken 'id.', sks rücken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rükkima 'tõstma; tassima' Jõe S Lä Ha JMd JJn Koe Kad VJg; `rükmä Mar Var EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rükkima 'rücken, schieben, wippen'; EÕS 1937: 1213 rükkima 'tõstma, (kivi) hoovama (näit rinnaga)'; ÕS 1980: 608 rükkima 'pingutusega tõstma või lükkama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rucken 'sich fortbewegen; etwas (rasch) fortbewegen, reissen, ziehen'; MND HW II: 2 rücken, rucken, rüggen 'sich bewegen; etw. bewegen, verrücken'
Käsitlused: < kasks ~ sks rücken EEW 1982: 2628; < sks rücken Raun 1982: 149; EKS 2019; < asks rucken 'paigast liikuma; paigast liigutama, tõmbama' ~ sks rücken 'nihutama, paigast liigutama; paigast liikuma' EES 2012: 450

seerima, seerin 'saalima; jalutama' < asks spassêren, spatzêren 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `sierimä 'edasi-tagasi liikuma' Kuu Lüg; `seerima (-ie-) Hlj Jõh Aud Pär Ris Jür JMd Koe Kad Sim Iis Trm MMg KJn EKI MK; Saareste II: 270
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sērama : sērata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima '= sērama'; EÕS 1937: 1293 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; seerimine '(Lauferei)'; ÕS 1980: 624 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spassêren, spatzêren 'spazieren'; MND HW III spassêren (spacêren), spassîren (spacyren) 'sich ohne Eile bewegen, einhergehen, wandeln; lustwandeln'
Käsitlused: < kasks spassêren, vrd sks spazieren EEW 1982: 2735; < asks spasseren 'jalutama' EES 2012: 464
Läti keel: lt ciẽrêt 'spazieren' < kasks spacēren Sehwers 1953: 24; lt siẽrêt 'spazieren' < kasks spassêren 'spazieren' Sehwers 1953: 105
Sugulaskeeled: lvS sier, -ub 'spazieren' SLW 2009: 175; lv tsērə̑ < sks spazieren Kettunen 1938: 433; lv tsērõ 'patseerida, jalutada / pastaigāties, cierēt' LELS 2012: 332
Vt patseerima

settima, settib 'alla (põhja) vajuma; rahunema' < asks setten 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Piibel 1739 Siis tahhan ma nende wet lasta settida, ja nende jöed sata jooksma kui ölli
Murded: settima 'sadestuma, põhja kogunema' sporSa Muh Emm Mar Kse Var Ris JMd Tür Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1142 set´t´ima : setin 'sich absetzen, sich zu Boden setzen'; EÕS 1937: 1328 settima '(sedimentieren, abstehen, absitzen); rahunema, taltuma'; ÕS 1980: 632 settima 'põhja peale vajuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben setten 'setzen an einen Ort; aufsetzen; sich niederlassen'; MND HW III setten 'aufsetzen; sich ansetzen'
Käsitlused: < kasks setten, vrd sks (sich) setzen EEW 1982: 2767; < kasks setten Raun 1982: 155
Vrd sättima

slepp2, slepi 'pukseerimine' < sks Schlepper 'puksiirlaev'

Vana kirjakeel: Helle 1732: 206 weddo 'das Schleppen'
Murded: leppi [võtma] 'puksiiri, järele' Jõe VNg Emm Hää JJn; sleppi [võtma] Kuu VNg IisR Khk Hää Nõo; slepper : `slepre 'väike puksiiraurik' Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1499 šleppima 'pukseerima, varpima, puulima, veoköide võtma'; ÕS 1980: 645 slepis (olema) 'veoköie otsas'; Tuksam 1939: 853 schleppen '(Schiffe) pukseerima, puulima, varpima, järel vedama'; Schlepper '(Schiff) puksiir, vedurlaev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 353 slepen 'schleppen'; Schiller-Lübben slepen 'schleppen; schleppend, langsam gehen'; MND HW III slēpe 'Arbeitsschlitten zum Fortschleppen von Lasten'; slēpen 'auf dem Boden hinter sich herziehen, schleppen lassen'
Käsitlused: < kasks slepe- Raun 1982: 158; < sks Schleppe [› slepis olema 'im Schlepptau sein'] EEW 1982: 2833; EKS 2019
Läti keel: lt slēpēt 'schleppend gehen' < kasks slepen 'schleppen, schleppend gehen' ME: III: 929
Sugulaskeeled: lv šleppõr 'puksiir / velkonis' LELS 2012: 313

smirgel, smirgli 'looduslik abrassiiv' < sks Schmirgel 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 418 Laasi Kiwwi 'schmergel /ist ein stein, damit das Glas geschnitten wird/'
Murded: `mirgel 'smirgel(käi)' Pöi; `mürgel Jõh Kaa Pöi Kos JJn Trm Ksi Hls TLä; `mürgli Rõu; `müŕjel Kod; mürjel Sim Trm Pal Krk TLä Rõn EMS VI: 85
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 639 *mürgen, -i (D) 'Schmirgel'; EÕS 1937: 1406 smirgel 'mirgel (peeneterane segakorund) (S[ch]mirgel)'; [smürgel] 'vt smirgel'; ÕS 1980: 645 smirgel 'kivide ja metallide ihumise või lihvimise vahend'; Tuksam 1939: 859 Schmirgel '[s]mirgel'
Käsitlused: < sks Schmirgel 'smirgel' EES 2012: 477; EKS 2019
Läti keel: lt semerģelis 'Schmergel' Sehwers 1953: 112; lt smirģelis 'Schmirgel' VLV 1944: 455

traavima, traavin 'ühtlaselt kiirelt jooksma' < asks draven 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 255 trawima 'traben'; Hupel 1780: 288, 534 trahwi söitma r. d. 'traben'; trawi söitma r. d. 'traben'; Lunin 1853: 199 trahwi söitma 'ѣхать рысью'; trawi söitma r. d. 'ѣхать рысцею'
Murded: `traavima (-oa-, -ua-) R Rei sporLä Ris Juu JMd Koe VJg Iis Plt Puh San; `trahvima KJn; trahavma (`trahma) Kod; `raavima (-oa-) sporSa; `rahvima Tor EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 trābima '= trāwima'; trāwima, -in 'traben'; Wiedemann 1893: 1195 trāwima, -in; (trahwima, trābima) 'traben'; ÕS 1980: 722 traavima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 draven 'traben'; MND HW I drāven 'ein Pferd unter sich traben lassen = reiten, im bes. schnell gehen, laufen, reiten, fahren'
Käsitlused: < ee traav ~ kasks draven EEW 1982: 3258; < kasks draven Raun 1982: 181; < asks draven 'traavima' EES 2012: 543
Sugulaskeeled: sm ravata juosta ravia < rts trava 'ravata' SSA 3: 58; sm ravata 'traben' < ? asks drāven 'traben' ~ rts trava 'traben' Bentlin 2008: 170
Vt traav, traavel

tross2, trossi 'kraamikoorem' < kasks trosse 'id.', bsks Tross 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 419 Rossi pois 'tros bube calo'; Piibel 1739 pannid need wäetimad lapsed ja lodussed ja trossid ennese eel käima; Lunin 1853: 199 tros, -i d. 'обозъ, поклажа'
Murded: tross : `trossi 'kraam, koli; moonavoor; hobuküüt' Kuu Hlj; tross : trossi (-śs-) Mar Mär Ha JMd VJg Trm Lai Plt Nõo Ote V; ross : rossi (-śs-) Pöi Hää Pil M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 trośś : trośśi 'Tross, Bagage, Fuhre'; Wiedemann 1893: 1199 trośś : trośśi (rośś) 'Tross, Bagage, Fuhre'; EÕS 1937: 1571 tross 'sõjaväe-, vankrite-, kraamivoor, pagas'; ÕS 1980: 728 tross 'voor; kraamikoorem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosse, tros 'Tross, Gepäck'; Schiller-Lübben trosse 'Troß, Gepäck'; Hupel 1795: 241 Troß 'ein kleiner Bauerwagen auf welchem der Reisende ein wenig Futter für seine Pferde, oder andere Kleinigkeiten mit sich führt'
Käsitlused: < kasks trosse SKES: 1371; EEW 1982: 3278; < kasks trosse, bsks Troβ Raun 1982: 182
Läti keel: lt † trasa 'Troß' < kasks trosse Sehwers 1918: 163; trasa 'Troß' < kasks tros(se) Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: sm trossi, rossi [1642] 'kuormasto; kuorma, rahti; tavara, säly, kantamus' < rts tross 'sotilaan pakkaus, kantamus' [‹ kasks trosse] SKES: 1371

trügima, trügin 'tunglema, tõuklema, endale teed tegema' < asks drücken 'id.', sks drücken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: trügima (-mä) 'tunglema; (peale) tükkima; püüdlema' Kuu Lüg Vai Han Tõs Ris Juu JMd Koe VJg Nõo Vas; trükkima '(vahele) pugema' Ris EKI MK; trügima (-mä) 'pingutama; (tõsta või lükata) rükkima' Kuu VNg Mär Juu Koe VJg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükkima : trükin; trükmä (d) (trügima) 'drucken, bedrucken'; EÕS 1937: 1572 trügima; ÕS 1980: 729 trügima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 drucken 'drücken; sich drücken, drängen'; Schiller-Lübben drucken 'sich drücken, drängen'; MND HW I drücken 'drücken, einen Druck ausüben; andrücken'
Käsitlused: < kasks drucken, vrd sks drucken EEW 1982: 3288; < vrd kasks drucken Raun 1982: 182; < asks drucken 'pressima; tunglema, tõuklema' EES 2012: 548
Vrd trükkima

vaagima, vaen 'kaaluma; järele mõtlema' < kasks wagen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 werri|tibbakene v̈lle|waÿb keicke Inimeste Pattuth; Stahl 1637: 126 wahckima : wachkin : wahcki∫in : wahckinut 'Wegen'; Göseken 1660: 95, 461 wehgkima 'wegen'; wahckima 'wegen librare'; Helle 1732: 201 wagima 'wägen'; Piibel 1739 Ta wagis ka kulda kuld-küünla-jalge ja nende kuld-lampide tarwis; Hupel 1780: 302 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lithander 1781: 497 Wagi se taigen ühhe puhta ride sees; Hupel 1818: 272 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lunin 1853: 218 wagima r. 'вѣсить, взвѣшивать'
Murded: `vaagima : `vaagin 'kaaluma' R; `vaagima : vae(n) Sa Lä Ris Kei Rap; `vaagima : vaagin Han Tõs Iis; `aagima : aagi Muh; `voagima Juu JMd Koe; `vuagima Kod; `vaema : vae(n) Jäm Hi Koe EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāgima : wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; ÕS 1980: 761 vaagima 'kaaluma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wagen 'wagen; aufs Spiel setzen'; Schiller-Lübben wagen 'wagen'
Käsitlused: < kasks wagen Ariste 1963: 107; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 194; < ee vaag ~ kasks wagen EEW 1982: 3599; < asks wagen 'kaaluma' EES 2012: 582; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm vaakata, vaa'ata 'punnita' < sm vaaka SSA 3: 383; lvS vaet, -ub 'wiegen, wägen' SLW 2009: 214; lv va'it̆tə̑ 'wiegen, wägen' Kettunen 1938: 466; va'itõ 'kaaluda / svērt, apsvērt' LELS 2012: 350, 351
Vt vaag

vang, vangi 'vangistatu, vahialune' < kasks vangene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 398 üx waine Wangk; ollet nedt Iacobe Wangkit erra|pæstnuth; Stahl HHb III 1638: 39 ninck tachti∫ münd wangix wotta 'vnd wolte mich greiffen'; Rossihnius 1632: 413 Sehl pöhal enge piddi se mah|sundia se kombe perrast selle raghwalle ütte wangi wallale andma; Stahl 1637: 54 wangk : wangki∫t 'Gefang'; wangkix wotma 'Gefangen nehmen'; Stahl HHb III 1638: 151 Minna ollen wangk olnut 'Ich bin gefangen gewe∫en'; Gutslaff 1648: 215 Wangis 'Gefangen'; Göseken 1660: 204, 255 wangk 'Gefangen, Gefangener'; wangix wotma 'Gefangen nehmen'; Hornung 1693: 23 Wang 'ein Gefangener'; Vestring 1720-1730: 281 Wang, -gi 'Ein Gefangener'; Helle 1732: 203 wang 'der Gefangene'; wangi-torn 'das Gefängnis'; Hupel 1780: 306 wang, -i r. d. 'ein Gefangener'; Lunin 1853: 222 wang, -i r. d. 'узникъ, пленный'; wangitu r. d. 'пленный, заточенный'
Murded: vang : `vangi R; vang : vangi eP; vańg : vangi eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 waṅg : waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; ÕS 1980: 773 vang
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vangene 'der Gefangene'; Schiller-Lübben vangen 'gefangen, der Gefangene'; MND HW I vangen(e), gevangen(e) 'Gefangener, Kriegsgefangener, Gerichtsgefangener'
Käsitlused: < kasks vangen 'gefangen; der Gefangene' Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45; < sks gefangene ~ kasks vangen EEW 1982: 3705-3706; < kasks vangene Raun 1982: 197; < kasks vangen 'Arrestant' ~ rts fånge, fange, vrd vrts fange, fonge Raag 1987: 339; < asks vangen 'vang' EES 2012: 590
Läti keel: lt *vañguõt 'gefangennehmen' < kasks vangen Sehwers 1918: 164; lt pangãt 'gefangen nehmen' < sks fangen Sehwers 1953: 85; lt vaņģôt 'gefangen nehmen' < asks fangen Sehwers 1953: 151
Sugulaskeeled: sm vanki [Agr fangi] 'Gefangene(r)'; is vanki 'vankeus'; krj vanki 'vanki'; ee vang; lv vaŋ´gli 'vanki'; lv vaŋ´g 'vankila; vankeus' < mr faŋge 'vanki' SSA 3: 405; lv vaŋ́̄ɢ 'gefängnis, gefangenschaft' < germ Kettunen 1938: 470; vaŋ̄´gli, vaŋ̄gnik̆kà 'der gefangene' Kettunen 1938: 470; lv vaņgnikā 'vang / gūsteknis, ieslodzītais' LELS 2012: 354; vdj vaŋgii 'vangi(ks) / в плен' VKS: 1482

vankuma, vangun 'kõikuma, tuikuma' < asks, sks wanken 'id.'

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 245 katzpitti möttelma 'wancken'; Lunin 1853: 222 wankuma r. 'казаться; колебаться, шататься'
Murded: `vankuma 'kõikuma' R Sa Muh Kse Pä sporKPõ Trm Plt KJn Trv Ran Vas Lei; `vankma Tõs Kod; `vanguma Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1446 wankuma, -gun 'schwanken, wanken, wackeln, sich bewegen'; Wiedemann 1893: 1307 wankuma, -gun 'schwanken, wanken, wackeln, sich bewegen'; ÕS 1980: 733 vankuma
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wanken 'hin und her gehen, wandern, reisen'; Schiller-Lübben wanken 'umhergehen, reisen, wandern' '[Der Begriff des Schwankens, des unsicher Gehens, wie jetzt, liegt nicht in dem Worte, sondern des häufigen Wechels der Bewegung.]'
Käsitlused: < sks wanken ~ kasks wanken 'umhergehen, reisen, wandern' EEW 1982: 3709; < sks schwanken ~ asks wanken Raun 1982: 198; < sks wanken SSA 3: 406; < kasks wanken 'edasi-tagasi käima' ~ sks wanken, schwanken 'kõikuma, vaaruma' EES 2012: 591
Sugulaskeeled: sm vankkua [1880] 'järkkyä, horjua / wanken, erschüttert werden' < rts vanka 'hoipua; kuljeskella; horjua' [vrd kasks, sks wanken] SSA 3: 406

vehkima, vehin 'hoogsalt käsi liigutama' < asks vechten 'id.', sks fechten 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 207 wehtleb 'es zeigt sich ein phaenemenon am Himmel'; Piibel 1739 ma wehhin omma moögaga nende silma ees; Hupel 1780: 309 wehtleb 'es ist ein Himmelszeichen zu sehen'; Hupel 1818: 281 wehklema d. 'sich flechten'; Lunin 1853: 226 wehklema d. 'виться, заплетаться'
Murded: `vehkima (-mä) 'käsi liigutama; kiiresti töötama, tegutsema' R Sa Muh Mär Kse Tor Hää sporK Iis; `vehkmä Mar Kod; `veh´kmä Hel Nõo Kam San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1485 wehkima, -hin (wehtima) 'blinken lassen'; mȫgaga wehkima 'fechten'; wehtima, wehin '= wehklema'; wehklema (wõhklema, wehtlema) 'fechten, wedeln, mit Händen und Füssen herumfechten'; ÕS 1980: 781 vehkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vechten 'fechten, streiten'; Schiller-Lübben vechten 'die Hände oder Arme hin und her rasch bewegen; mit den Händen um sich schlagen, fechten, streiten'; MND HW I vechten 'kämpfen, fechten, streiten; mit den Händen fechten, die Hände, Arme heftig bewegen'
Käsitlused: < kasks vechten EEW 1982: 3780; < vrd sm vehkiä, kasks vechten Raun 1982: 201; < asks vechten 'kätega vehkima; võitlema' EES 2012: 597
Läti keel: lt pektiņš 'Gefecht' < kasks vechtinge 'Gefächt, Schlägerei' Sehwers 1918: 36, 155; Sehwers 1953: 87
Sugulaskeeled: sm vehdata [1886] 'peuhata, telmiä, puuhailla, värkätä; pelehtiä / toben, tollen; basteln; scherzen, necken' < vur fäcta, fecta [‹ kasks vechten ’taistella, miekkailla; huitoa käsillään] SSA 3: 420; sm vehdata 'toben, tollen; sich zu schaffen machen' < asks vechten 'fechten, streiten, kämpfen; fuchteln' ~ vrts fäcta 'fechten, kämpfen' Bentlin 2008: 198

vispel, vispli 'köögiriist' < bsks Wispel 'id.', rts vispel 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 616 kasta se wispel senna taigna sisse; 21 woia Wüllingit wispeldud munna walgega; 42 wispelda pärrast sedda ölut pima sekka; Hupel 1818: 289 wispel, -pli r. d. 'Querl zum Umrühren; lf. Wispel'; Lunin 1853: 232 wispel, -pli r. d. 'мутовка, махоръ'
Murded: `vispel : `vispli (-le) 'segamisvahend; pudrumänd; klopits' Kuu VNg Jäm Khk Mär Pär Tor VMr VJg Iis Hel San; `vispen JMd; `visper Krj Muh; `vismer Käi; `visvel : `visvle (-ple) Var PJg Ris Juu HJn Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1520 wiśpel : wiśpli 'Quirl'; Wiedemann 1893: 1372 wiśpel : wiśpli (wisel, wismel) 'Quirl'; EÕS 1937: 1675 vispel 'mänd (eriti vitsakimbu kujuline); vilp'; ÕS 1980: 796 vispel 'vahule kloppimise vahend'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 266 Wispel 'Weiden- oder Birkenruthen, deren man sich anstatt eines Querls bedient um flüßige Dinge stark unter einander zu rühren.'; Deutschbaltisch 2019 Wispel 'ein Quirdel'; Nottbeck 1988: 101 Wispel 'Schaumschläger (Küchengerät)'
Käsitlused: < rts vispel EEW 1982: 3891; < rts vispel 'vahule kloppimise riist' EES 2012: 610; < bsks Wispel 'vispel' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm vispilä [1637] 'Quirl, Schneebesen' < rts vispel SSA 3: 462

värvima, värvin 'värviga katma' < kasks verwen 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 433 se pöha Waimo sissen, ilma|ferwitut armu sissen; Stahl 1637: 54 warwima : warwin : warwi∫in : warwinut 'Farben'; Stahl LS I 1641: 226 eth ücheckit farwija mah pehl 'das kein Ferber auff Erden'; Göseken 1660: 110, 184 werwima 'anstreichen'; warwima 'Farben'; Göseken 1660: 363 palle warwima 'schminken'; Vestring 1720-1730: 276 Wärwima 'färben'; Pallet wärwima 'sich schmincken'; Helle 1732: 201, 323 wärwima 'färben'; Helle 1732: 207 werwal 'der Färber'; Piibel 1739 ja wärwis ommad silmad ärra; Hupel 1766: 95 sinna wärwid agga nende kallaste öisedega; Hupel 1780: 302 wärwima r. d.; wärwma d. 'anmahlen, färben, tünchen'; Hupel 1818: 272 wärwima r. d.; wärwma d. 'färben, anstreichen, anmalen; tünchen; glasiren'; Lunin 1853: 218 wärwima r. d.; wärwma d. 'красить'
Murded: `värvima (-ŕ-) R Sa Hi K I; `värbima Lä; `värmima (-ŕ-) Muh Pä; `väŕvmä, `väŕmmä (-mme) eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wäŕmima, -in '= wäŕwima'; wäŕwima, -in; wäŕwmä (d) 'farben, anmalen, anstreichen, tünchen, glasiren'; ÕS 1980: 810 värvima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vaewen, verwen 'färben; bemalen, anstreichen'; Schiller-Lübben verwen 'färben'; MND HW I varwen, verwen (ferwen) 'färben'
Käsitlused: < kasks varwen 'farben' Ariste 1963: 108-109; < kasks verwen Liin 1964: 50; < ee värv ~ kasks verwen EEW 1982: 3989
Läti keel: lt pẽrvêt 'färben' < kasks verwen 'färben' Sehwers 1918: 155; Sehwers 1953: 87; lt pervēt 'färben' < kasks verwen Jordan 1995: 81; lt varvêt 'färben' < kasks varwen 'färben' Sehwers 1953: 152; lt vervêt, vẽrvêt 'färben' < kasks verwen 'färben' Sehwers 1953: 155, 157
Sugulaskeeled: sm värjätä [Agr] < sm väri ~ rts färga Häkkinen 2004: 1519; lv ver̄m 'werben' < kasks werven; ver̄mə̑, ver̄mt̆tə̑ 'färben' < küsks werwen Kettunen 1938: 478, 479; lv vermtõ 'värvida / krāsot' LELS 2012: 360
Vt värv

vöör, vööri 'laeva või paadi esiosa, kiil' < ? asks vȫr 'id.', vrd rts för 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 192 laiwa nenna 'forder Theil des Schiffs'; Hupel 1780: 200 laiwa nönna d. 'das Vordertheil des Schiffs'
Murded: vüör : `vüöri R(`vüöri); vöör : vööri Rei Rid Ris; föör : fööri Ris EKI MK; vööriklüüs 'ankruketi avaus vööris' Emm; vüör`masti 'laeva esimene mast' VNg Vai; (v)öörmast Mus Rei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫr 'vor (in Zusammensetzungen)'; EÕS 1937: 1695 vöör 'laev (fore)'; ÕS 1980: 812 vöör : vööri 'laeva esiosa'; VL 2012 vöör < rts för
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vor(e) 'vorne; voran'; MND HW I vȫr, vȫre 'lokal zur Bezeihnung desjenigen an dessen Vorderseite, in Richtung auf, von dessen Vorderseite sich etw. befindet oder bewegt'
Käsitlused: < asks vȫr 'Vorderteil des Schiffes' GMust 1948: 97; < rts för 'Bug (des Schiffes)' EEW 1982: 4003; < rts för Raun 1982: 213; < rts förstäva 'vööritääv, esitääv' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm fööri, vööri, fyyri, föri, fyöri [1886] 'veneen t. laivan keula; etumies, johtaja; ohjaus, johto / Bug; Vormann, Führung' < rts för 'keula, kokka' SSA 1: 122; vdj vööri, vüüri 'vöör (laeva eesosa) / нос (носовая часть судна)' VKS: 1572

veebiliides @ veebihaldur