[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 87 artiklit

aasima, aasin '(naljatlevalt) nöökama, tögama' < bsks aasen 'id', vrd sks haselieren 'mänglema, vallatlema' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: EKI KK: 1929
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 393 haseliren 'jöllama r. d.; halpima r.; jampslema H.'
Eesti leksikonid: EKI KK K. A. Hindrey 1929: nõndanimetatud aasimist ei olnud ma veel üldse tundma õppinud; ÕS 1960: 23 aasima '(nöökama)'; ÕS 1980: 21 aasima 'nöökama'
Saksa leksikonid: Nottbeck 1988: 15 aasen 'foppen, vergeuden /E./'; Paul 1956: 277 haselieren 'sich närrisch gebärden, tändeln'; hasselieren 'toben, lärmen'
Käsitlused: < bsks asen 'foppen / nöökama, tögama' EEW 1982: 6; Raun 1982: 1; EES 2012: 42; EKS 2019; < sks haselieren Palmeos 1935: 513
Muud keeled: rts haselera [1735] van kedagi pilkama, tögama, narrima SAOB: (s.v. harcelera); lt āzēt 'geißeln, durchheicheln' < asks āsen 'jemandem einen schimpflichen Verweis geben', bsks asen 'foppen' Sehwers 1953: 7; lt āzēt 'aasima' ELS 2015: 19

amüseerima, amüseerin 'lõbustama; kurameerima' < sks amüsieren 'id.'

Eesti leksikonid: EE I 1932: 375 amüseerima 'lõbustama, lõbutsema'; SÕS 1948: 41 amüseerima 'lõbustama; lõbutsema'; ÕS 1980: 43 amüseerima 'van lõbutsema, kurameerima'; Tuksam 1939: 38 amüsieren 'amüseerima, lõbustama'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 37 amüsieren 'die Zeit vertreiben, belustigen'
Käsitlused: < sks sich amüsieren 'lõbu tundma, lõbutsema' EKS 2019
Muud keeled: lt amizēt 'amüsieren' VLV 1944: 32; lt amizēties 'amüseerima' ELS 2015: 43

eeve, eebe 'kirme, õhuke kord' < vrd sks Hefe 'sade, sete; pärm'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: eeve(s) : `eeve 'kirme, õhuke kord; õhuke või läbipaistev asi' PäLõ; eeve ~ eebe : `eepe PäLõ EMS I: 594; õõve(s) : `õõve 'õhuke riie' Han EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 † ēwe, õõwe 'Schaum oder Unreinigkeit, welche sich am Branntweinkessel oder beim Bierbrauen absetzt'; Tuksam 1939: 464 Hefe 'pärm, köst, sepp; sade, sete'
Käsitlused: < ? sks Hefe EEW 1982: 163
Muud keeled: rts häva [14. saj] 'tõstma, kergitama; viskama; jur tühistama' RES 2004: 397

hitsima, hitsin 'rauda kuumtöötlema' < sks erhitzen 'kuumutama, kuumaks ajama'

Murded: `itsima 'kuumutatud rauatükke (kokku) taguma' sporSa Muh Kei Pai EMS I: 1100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 129 hit´sima (O) 'zusammen schweissen'; EÕS 1925: 98 hitsima 'metalle kokku jootma'; Tuksam 1939: 499 Hitze 'kuumus, palavus; lõõm'; DWDS erhitzen 'etwas heiß machen, sich stark erwärmen'
Käsitlused: < sks hitzen EEW 1982: 365
Muud keeled: rts hetta upp [1690] '(üles) kuumutama' RES 2004: 373; rts hetsa [1754] 'kuumutama (toitu, vedelikku)'; rts hetsa [1904] 'keevitama' SAOB

hunt, hundi 'koerasarnane kiskja, susi (Canis lupus)' < kasks hunt 'koer' [Laensõnale hunt eelnes muistne indoeuroopa laen susi.]

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Piotr Hund; Tallinna Linnaarhiiv 1625 Hund, Hanß (karmann); Stahl 1637: 131 Hunt : huntist 'Wolff'; Stahl HHb IV 1638: 221 Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nende huntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; Göseken 1660: 474 Hunt hullub 'wolff heulet'; Helle 1732: 96 hunt 'der Wolff'; Helle 1732: 182 sussi 'der Wolf'; Hupel 1780: 158, 298 hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; Hupel 1818: 48 hunt : hundi r. 'der Wolf'; Lunin 1853: 31 hunt : hundi r. d. 'волкъ'
Murded: uńt eP M T; unt R(`unti); unt Hi EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 huńt : huńdi 'Wolf'; ÕS 1980: 168 hunt; Tuksam 1939: 513 Hund 'koer, peni'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
Käsitlused: < kasks hunt 'koer' Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raun 1982: 14; Raag 1987: 325; < sks Hund ~ kasks EEW 1982: 407; < asks hunt 'koer' EES 2012: 81; EKS 2019
Muud keeled: rts hund [13. saj] 'koer' RES 2004: 383
Sugulaskeeled: sm huntti [1874] '(murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump' < germ, vrd nrts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee SSA 1: 185; lv uńt 'wolf' Kettunen 1938: 453

juubeldama, juubeldan 'rõõmust hõiskama' < sks jubeln 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: juubeldama Kos Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 155, 172 *jōbeldama (jūbeldama, jūbitsema) 'jubeln'; *jūbeldama '= jōbeldama'; EÕS 1925: 141 juubeldama; ÕS 1980: 206 juubeldama; Tuksam 1939: 535 jubeln 'juubeldama, rõõmust rõkatama'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 600 jubeln 'sich laut freuen'
Käsitlused: < sks jubeln EEW 1982: 576
Muud keeled: rts jubilera [1805] 'juubelit või aastapäeva tähistama'; rts jubla [1817] 'juubeldama, hõiskama' RES 2004: 437
Vt juubel

karavan, karavani 'killavoor; veoloomade voor; rodu liiklusvahendeid' < sks Karawane 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Tallorahwa 1857
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 443 Karavane 'tee selts r. d.'; Tallorahwa 1857 11.10: Kaupmehhed ja muu rahwas ollid hulgakaupa (karawanis) Asia maal; Jannsen 1862: 186 Immelik kirjo olli nende Karawani kild kül; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan; Jakobson 1868: 63 Heraat, suure karawaani-tee ääres
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 *kārawan, -i 'Karavane'; Wiedemann 1869: 311 kauba-kild 'Waarentransport, Karavane'; Grenzstein 1884: 51 karawaan (Karawane) 'reisiseltskond, iseäranis Aasias ja Ameerikas kamelitega'; EÕS 1925: 178 karavan 'killavoor (ida- ja lõunamail)'; ÕS 1980: 237 karavan 'killavoor (ida- ja lõunamaades)'; Tuksam 1939: 546 Karawane 'karavan, killavoor'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 622 Karawane 'Kamelzug, die damit sich fortbewegende Reisegesellschaft'
Käsitlused: < sks Karawane 'karavan' EKS 2019
Muud keeled: rts karavan [1672] 'karavan' RES 2004: 453; lt karavāna 'karavan' ELS 2015: 256
Sugulaskeeled: sm karavaani [1830] 'jono kuormakameleita t. muita matkalaisia / Karawane' < nrts karavan SSA 1: 311; vdj karavana 'killavoor, karavan / караван' VKS: 391

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
Muud keeled: rts karsk [14. saj] 'südi, julge, uljas' RES 2004: 454
Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < vrts karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

karussell, karusselli 'pöörkiik' < sks Karussell 'id.' [Laensõna tuli omakeelse väljendi kõrvale ja seejärel asemele.]

Esmamaining: Tallorahwa 1857
Vana kirjakeel: Tallorahwa 1857 20. IX: imme illus karusel (pörikiik), mis lohhinalt ümberaiatakse; Jannsen 1858 06. VIII: Kauba-podide körwas on ka üks kunstükkimees omma „karrasselli“ ülesse lönud
Murded: `ka·russe·ll, -l´l 'pöörkiik (laatadel jm rahvapidustustel)' Kuu VNg Lüg Jäm Muh K Trm Kod TLä Krl; karassel´l Muh Kul Vig Tõs Aud Tor Hää Trv Krk EMS II: 784
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259-260 *kārasel, -i 'Caroussel'; *kārusel, -i '= kārasel'; Grenzstein 1884: 52 karusell (Karoussel) 'pöörkiigu moodu wõlli ümber keerutatawad sõiduhobused laste naljatuseks, keerkiik, keersõit'; Wiedemann 1893: 68, 303, 235 pööŕ-häl´l´ 'horisontale Schaukel, Caroussel'; pööri-, pööŕ-, riṅk-kīk 'Caroussel'; *kārasel, -i (kārusel) 'Caroussel'; EÕS 1925: 184 karussell 'pöörkiik'; ÕS 1980: 242 karussell; Tuksam 1939: 548 Karussell 'karussell, pöörkiik'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 629 Karussell 'großes, rundes sich im Kreis drehendes Gestell mit hölzernen Pferden, Wagen u. ä. zum Mitfahren'
Muud keeled: rts karusell [1825] 'karussell' RES 2004: 455; lt karuselis 'Karussell' VLV 1944: 296; lt karuselis 'karussell' ELS 2015: 260
Sugulaskeeled: sm karuselli [1831] 'Karussell' < nrts karusell SSA 1: 319

kink2, kingi 'köiesilmus, -keerd' < asks kink(e) 'id.', sks Kinke 'id.', vrd rts kink 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kink : kingu 'keerd trossis' Emm EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 173; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'; Köbler 2014 kinke 'Falten, die ein Tau von selbst schlägt'; Seemannsprache 1911: 448 Kink 'Falten oder Augen, welche neue oder hart gedrehte Taue in sich selbst machen'
Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' GMust 1948: 49, 78
Muud keeled: rts kink [1765] 'mer (soovimatu) sõlm trossis' RES 2004: 461; lt ķiņķis 'in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist' < asks kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' Sehwers 1953: 66
Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] 'kireä, tiukka / eng, stramm'; krj kinkie 'tiukka, ahdas; tukala, vaikea'; vps kinged 'kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas' SSA 1: 366; lv kiŋ̄k̀ 'verfitzung, schlinge im seil (wenn es überdreht ist)' (= ne̮’r) Kettunen 1938: 128

klaar, klaari 'selge; korras, valmis' < asks klâr 'id.', sks klar 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 222 selg /e 'klar'; Lithander 1781: 552 kalla keik, mis klaar on, peält ärra
Murded: klaar (-ŕ) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-ŕ) Sa L VlPõ M EMS III: 304
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klāŕ : klāri 'klar, rein, fertig'; lāŕ, lāri '= klāŕ'; Wiedemann 1893: 309 klāŕ : klāri (lāŕ) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev'; Tuksam 1939: 563 klar 'selge; läbipaistev; fam klaar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 175 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' '= klaren'; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend'; Seemannsprache 1911: 453 klar 'bereit, fertig, unbehindert'
Käsitlused: < asks klar 'klar' GMust 1948: 78; < sks klar SKES: 203; < sks klar ~ kasks klar EEW 1982: 861; < kasks klâr Raun 1982: 42; < asks klār ~ sks klar EES 2012: 164; < sks klar 'selge' EKS 2019
Muud keeled: rts klar [1385] 'selge, kirgas, pilvitu; valmis, korras' RES 2004: 463; lt *klãrs 'klar' < kasks klār Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50
Sugulaskeeled: sm klaari [1638] 'kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich' < nrts klar 'kirkas, selkeä' [‹ kasks klar]; is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' SSA 1: 378; lv klå̄rə̑m 'Klarheit, Lauterkeit'; klō̬r 'klar' < kasks klār Kettunen 1938: 140; lv klǭr 'klaar, selge / skaidrs, klārs' LELS 2012: 127; vdj laari 'klaar, puhas, selge / ясный, чистый' VKS: 557
Vt klaarima

klaarima, klaarin 'selgitama; korraldama' < asks klaren 'id.', ee klaar

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 258 laarima 'Klaren'; Laarima 'klaren (Branntwein)'; Vestring 1720-1730: 83 Klarima; Hupel 1780: 183, 197 klaarma r. d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; Lithander 1781: 505, 552 kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; Hupel 1818: 88, 110 klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; Lunin 1853: 62, 80 klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; selgi(ne)ma; settima, klaaruma; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaaŕma T V; `laarima Sa L; `laaŕma Sa M EMS III: 305
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima : lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama'; Tuksam 1939: 563 klären 'selgitama, selgendama, klaarima; tehn selitama, klaarima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 175 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' [› ee klareerima] GMust 1948; < kasks klaren Liin 1964: 55; < ee klaar EEW 1982: 861; < asks klaren, kleren EES 2012: 164
Muud keeled: rts klara [1576] 'selgitama; mer klaarima; korraldama; hakkama saama' RES 2004: 463; lt klārêt 'klären' < kasks klāren Sehwers 1918: 150; klārēt 'Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren' < asks klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klaarata [1731] 'kirkastaa, selvittää' < nrts klara 'kirkastaa, selvittää' [‹ kasks klār]; is klārata 'selvittää' < sm klaarata SSA 1: 378; lv klō̬rə̑ 'sich aufklären; klaren; klar werden (schifferausdrücke)' < kasks klāren Kettunen 1938: 140; lv klǭrõ 'klaarida, selgitada / skraidrot, klārēt' LELS 2012: 127; vdj laarata '(purje)laeva klaarida / очищать портовые сборы' VKS: 557
Vt klaar

kreitsima, kreitsin 'vastutuult purjetama, loovima' < sks kreuzen 'id.' [Diftong ei pro oi viitab baltisaksa hääldusele.]

Murded: `kreitsima : `kreitsib 'vastutuult purjetama, loovima' R; `kreitsima : kreitsib Sa Hi Hää Ris; `kreitsma : kreitsib Tõs Khn; `reitsima : reitsib sporSa Muh Hää; `kriitsima : kriitsib Jäm; `krüssama : `krüssab Jõe Kuu Ris; `krüitsima : krüitsib Hi; `krüssima Emm EMS III: 822, 843, 924, 925
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 594 kreuzen '(von Schiffen) ristlema'
Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 490 kreuzen 'hin und her fahren, um Schiffe zu beobachten oder zu kapern'; Paul 1956: 349 kreuzen '„sich kreuz und quer bewegen“, besonders von Schiffen'
Käsitlused: < sks kreuzen 'im Zickzack gegen den Wind segeln' GMust 1948: 62; < sks kreuzen Haak 1990: 353

kribelema, kribeleb 'kripeldama, mitte rahu andma' < sks kribbeln 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 427 kribisema 'kribbeln, knistern, knarren'; Wiedemann 1893: 388 kribisema (krebizemä) 'kribbeln, knistern, knarren'; ÕS 1980: 309 kribelema '(südamel, keelel) kipitama'; Tuksam 1939: 595 kribbeln 'kihelema; kibelema, kipitama'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 734 kribbeln 'sich unruhig hin und her bewegen'
Käsitlused: < sks kribbeln 'kihama; kihelema' EEW 1982: 985; EES 2012: 182

krimps, krimpsu 'korts, kurd (nahal)' < asks krimpe 'id.', vrd asks schrimpen 'nina kirtsutama'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: krimps : krimpsu, krimsu 'korts, kurd' Khk Mar Mär Hää sporKPõ Lai San; krimps : `krimpsu (-o) R; krimss : krimsu Plt; rimps : rimpsu, rimsu Khk Kär Muh Kse KJn EMS III: 846; krimpsutama, -teme Hel San Vas; `krimpsutama Kuu Lüg; krimsutama Jäm Juu JMd Lai; rimpsutama Khk EMS III: 847
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428 krimps : krimpsu (krims) 'Verziehung, Runzelung'; krimpsu minema 'schrumpfen'; krimpsu wedama 'unordentlich zus. nähen'; EÕS 1925: 277 krimps : krimpsu; ÕS 1980: 309 krimps : krimpsu
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 189 krimpe 'das Einschrumpfen'; krimpen 'sich zusammenziehen, kleiner, geringer werden, einschrumpfen; einschrumpen lassen'; MND HW III schrimpen 'schrumpfen'
Käsitlused: < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen', kasks skrump, schrumpe 'Falte', rts skrympa EEW 1982: 990; < vrd kasks krimpen, schrimpen 'nina krimpsutama' Raun 1982: 51; < ? asks schrimpen 'nina kirtsutama, kortsutama' EES 2012: 183
Muud keeled: lt krimpî 'Falte' < asks krimpe 'das Einschrumpfen von Wollenzeugen' Sehwers 1953: 58; EH: I: 654; krumpa 'Runzel, Falte' < kasks krimpe Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69

krousima, krousin 'kähardama' < sks krausen 'id.' [Diftong ou viitab baltisaksa hääldusele.]

Murded: `krousima 'krookima; lokkima' R Hi Var Saa Ris Jür Amb; `kroussima Hää; `krousma Nõo; `krauśma San Kan Vas; `rousima Han EMS III: 874
Eesti leksikonid: Tuksam 1939: 592 kräuseln 'kähardama, lokkima'
Saksa leksikonid: DWDS krausen 'kraus machen; (leicht) kraus werden; sich in Falten legen'
Muud keeled: rts krusa [u 1430] 'krookima; kähardama, lokkima' RES 2004: 509
Vt krous. Vrd krussima

känguru, känguru 'Austraalia kukkurloom (Macropodidae)' < sks Känguruh 'id.'

Esmamaining: Jakobson 1867
Vana kirjakeel: Jakobson 1867: 213 toidawad naad ennast suurem osa kalapüügist ja känguru jahist, kes seal peaaegu ainsa jahi-elajas on; Jakobson 1868: 100 Imeliku kehamooduga Känguru
Murded: `kängur VNg Lüg Jäm Vll Mar Kse Tor Juu JMd VJg Trm Plt KJn Trv Krk Har Vas; `kängru Krl Se(-o); `känguru Mär; `känguuru Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 270 *käṅguru 'Känguru'; EÕS 1925: 322 känguru; ÕS 1980: 335 känguru 'zool'; Tuksam 1939: 543 Känguruh 'känguru'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 614 Känguruh 'in Australien lebendes mit seinen Hinterbeinen springend sich fortbewegendes Beuteltier'
Käsitlused: < sks Känguruh 'känguru' EEW 1982: 1133; EKS 2019
Muud keeled: rts känguru [1787] 'känguru' RES 2004: 525; lt ķengurs 'Känguruh' VLV 1944: 294; lt ķengurs 'känguru' ELS 2015: 387
Sugulaskeeled: sm kenguru [1866] < rts känguru Häkkinen 2004: 398; vdj keŋguri 'känguru / кенгуру' VKS: 424

käärima, käärib 'käima (vedeliku kohta)' < kasks geren 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 170 Se Armuliko Hallick .. paÿsub ninck gehrib igke|peiw rickasti; Arvelius 1790: 172 külmalt kärinud
Murded: `käärima 'hapnema; valmima' R eP(-ea-, -ia-); `käärmä Saa Hel TLä Se; `käärüm(m)ä Har Rõu Räp EMS IV: 583
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟrima : kǟrin 'gären'; ÕS 1980: 338 käärima '(vedeliku kohta)'; Tuksam 1939: 355 gären 'käärima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 118 geren 'gähren'; DWDS gähren 'sich aus höheren organischen Verbindungen in niedere zersetzen'; MND HW II: 1 gēren 'gähren'
Käsitlused: < kasks geren Liin 1964: 56; Ariste 1972: 93; EEW 1982: 1155; Raun 1982: 64; < asks geren 'käärima' EES 2012: 211; EKS 2019

köötsima, köötsin 'oksendama' < bsks kötzen 'id.'

Esmamaining: EKI KK: 1957
Eesti leksikonid: EKI KK V. Panso 1957: Üks mees kõrvalt kajutist oli .. kõrgelt koikult köötsinud ja siis vabandanud, et Pariis ajanud iiveldama; ÕS 1980: 340 köötsima 'kõnek oksendama'; EKSS 2: 732 köötsima 'kõnek oksendama'; Tuksam 1939: 588 kotzen 'oksendama'
Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 157 kötzen [in Pernau bekannt, auf estländischem Gebiet gelegentlich] 'meist scherzh. kotzen, sich übergeben'
Käsitlused: < bsks kötzen 'oksendama' Uibo 2007a: 305; EES 2012: 212; EKS 2019

küürima, küürin 'puhtaks nühkima; hõõrudes pesema' < kasks schü̂ren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 küürima 'Scheuren'; Virginius 1687-1690 Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama; Vestring 1720-1730: 98 Kürima 'Scheuren'; Helle 1732: 123 kürima puhtaks 'reinscheuren'; Hupel 1780: 193 kürima r. d. 'scheuern'; küürma puhtas d. 'sich scheuern'; Lunin 1853: 75 kürima r. 'чистить, мыть'; küürma d. 'тереть, чистить'
Murded: `küürima (-üi-) 'hõõrudes pesema; nühkima' eP; `küürimä Kuu RId; `küüŕmä Plv; `küüŕme Hls Krk EMS IV: 739
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 481 kǖrima : kǖrin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1869: 480 kǖŕ : kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; ÕS 1980: 345 küürima; Tuksam 1939: 843 scheuern 'küürima, puhtaks nühkima; puhastama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 339 schuren 'reiben, scheuren; reinigen'; schurer 'Putzer, Schwertfeger'; MND HW III schü̂ren '(Metallgerät) scheuern, blank putzen, (Harnisch, Schwert) von Rost befreien, (Böden, Fenster) von Schmutz säubern, auch von körperlicher Reinigung'
Käsitlused: < kasks schuren Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; < kasks skûren 'scheuern' EEW 1982: 1185; Raun 1982: 66; < asks schuren 'nühkides ja hõõrudes põhjalikult pesema' EES 2012: 216; EKS 2019
Muud keeled: rts skura [1430-1450] 'pesema, küürima, puhastama' RES 2004: 942; lt † šķũrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaffen, wegschaufeln' < kasks schūren 'scheuern, reiben; reinigen' Sehwers 1953: 134; šķûrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaufeln' < kasks schü̂ren 'scheuren' Jordan 1995: 102

laager2, laagri 'masina või seadme osa' < sks Lager 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `laager 'seadme osa' R sporeP; `laagre M TLä; `laagri Ote San V EMS IV: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 470 lāger : lāgri 'Lager (auch unter Mühlrädern)'; VSS 1917: 126 laager '(pyörän) laakeri'; EÕS 1925: 343 laager 'tehn (masinaosa, mis võllide, telgede jne tappisid nii toetab, et need oma geomeetrilise telje ümber võivad pöörduda)'; ÕS 1980: 345 laager 'ka tehn'; Tuksam 1939: 609 Lager 'Maschinenteil' 'laager'
Saksa leksikonid: DWDS Lager 'Maschinenelement zur Stützung und Führung eines anderen, sich drehenden oder schwingenden Teils'
Käsitlused: < sks Lager 'laager, masinaosa' EEW 1982: 1190; EES 2012
Muud keeled: rts lager [1839] 'tehn laager' RES 2004: 533
Sugulaskeeled: sm laakeri [1883] 'Lager (techn.)' < nrts lager 'Schicht; Lager (techn.)' Häkkinen 2004: 552; Bentlin 2008: 130

laveerima, laveerin 'loovima, ristlema; otsustamisest kõrvale põiklema' < asks lavēren 'id.', vrd rts lavera 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `lavee·rima 'loovima' Kaa Mar Han EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 468 *lawīrima, -rin 'laviren'; EÕS 1925: 367 laveerima 'vastu tuult siia-sinna purjetama, loovima, ristlema'; ÕS 1980: 359 laveerima 'loovima; mitte otse eesmärgi poole püüdma, põiklema'; Tuksam 1939: 621 lavieren 'loovima, laveerima (auch fig.)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 199 lavêren 'lavieren' '(eig. und bildl.)'; lovêren 'lavieren'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'
Käsitlused: < asks laveren 'lavieren' GMust 1948: 62, 81; < sks lavieren 'loovima; kõrvale põiklema' [‹ asks lavēren] EKS 2019
Muud keeled: rts lavera [1752] 'kunst laveerima (akvarellitehnikas)' RES 2004: 541; lt liẽverêt 'lavieren, sich umtreiben' ME: II: 508; lt lavēt 'lavieren (von Schiffen)' VLV 1944: 328; lt lavēt 'laveerima' ELS 2015: 417
Vrd loovima

lengerdama, lengerdab 'õõtsuma, kõikuma' < asks slengern 'id.', vrd sks schlingern 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lengerdama 'kõikuma, õõtsuma' Hää; `lengerdama Jõe EMS V: 100; lingerdama S Lä Hää; `lingerdama Kuu Hlj VNg EMS V: 241
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅṅerdama, -dan (D) 'schlingern, rollen (wie Schiffe auf dem bewegten Wasser)'; ÕS 1980: 364 lengerdama 'õõtsuma, loksuma'; Tuksam 1939: 855 schlingern 'mer rullama, pallima, lingerdama, kõikuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 354 slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; Schiller-Lübben slingeren, slengeren 'hin- und herschlenkern, winden'; MND HW III slengen 'sich schlängeln, winden'; Seemannsprache 1911: 694 asks slingeren 'hin und her schlenkern: nautisch von der schwankenden Bewegung des Schiffes von einer Seite zur andern in hochgehender See'
Käsitlused: < asks slengern 'schlingern, rollen' GMust 1948: 81; < sks schlengern, slengern 'õõtsuma, kõikuma' EES 2012: 236; < sks schlingern 'õõtsuma, kõikuma' EKS 2019
Sugulaskeeled: lv šlengõ 'lengerdada, küljelt küljele kõikuda / zvāroties' LELS 2012: 313

lengima, lengin '(tainast) rullima' < vrd sks schlengen 'mässima, põimima'

Murded: `lenkima : lengib (`lengib) 'köit, kangast vm ringikujuliselt kokku lappama' Jõe Kuu VNg Käi Ris EMS V: 100-101; `lingima : lingib 'punuma, palmitsema' sporSa Hi; `linkima : lingib 'põimima, palmitsema' Mus Emm Ris EMS V: 242, 245
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 364 lengima 'kok tainast korduvalt rullima'; Tuksam 1939: 855 schlingen 'põimima; (millegi ümber) põimuma, väänduma'
Saksa leksikonid: DWDS schlingen 'sich um etw. herumlegen, herumwickeln, herumwinden'
Käsitlused: < vrd sks schlengen 'mässima, põimima' ~ sks schlingen 'põimima, põimuma' EES 2012: 236

lenssima, lensin 'allatuult purjetama' < asks lensen 'id.', sks lensen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `lentsima Jõe VNg Rid; `löntsima Hi(`lenssima Emm) EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńtsima, -sin (SW) 'umherlungern, sich umhertreiben'; tūl´ leńtsib 'der Wind springt hin und her'; ÕS 1980: 364 lenssima 'allatuult purjetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 203 lensen 'das Schiff in der Richtung des Windes laufen lassen'; Schiller-Lübben lensen 'schw. v. platt vor dem Winde segeln, das Schiff ganz in der Richtung des Windes laufen laßen (holl. lenzen)'; MND HW II: 1 lensen 'vor dem Winde segeln'; Seemannsprache 1911: 535 lensen 'im Sturm vor dem Winde segeln'
Käsitlused: < kasks lensen Raun 1982: 73; < sks lenzen 'tormiga pärituult purjetama; laevast vett pumpama' EKS 2019
Muud keeled: rts länsa [u 1452] 'mer pärituult purjetama' RES 2004: 580

liipima, liibin 'teritama; lihvima' < asks slipen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod EMS V: 198; `leepima Pä; `liepima VNg Lüg EMS V: 37; `liipama Pä JMd Kod TLä Kam EMS V: 197
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp : lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama : lībata, līpada 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima : lībin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama'; Tuksam 1939: 852 schleifen 'teritama, ihuma; käiama; (järel) vedama, lohistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 354 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand ~ kasks slipen 'schleifen' EEW 1982: 1305; < kasks slipen Raun 1982: 75; < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma' EES 2012: 240
Muud keeled: rts slipa [1519] 'teritama, ihuma; lihvima, poleerima' RES 2004: 957; lt slĩpêt 'schleifen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slīpen 'schleifen, schleichen' Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111; slīpēt 'schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen' < kasks slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' Jordan 1995: 90
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] 'hioa, teroittaa / schleifen'; krj liipata < nrts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' SSA 2: 74; sm liipata 'seitwärts gleiten, rutschen, schlittern' < ? kasks slîpen Bentlin 2008: 232; lv slīp̀ 'schleifen' < kasks slipen Kettunen 1938: 374
Vt liiper1

lokk, loki 'juuksekihar' < sks Locke 'id.'

Esmamaining: Holz 1817
Vana kirjakeel: Holz 1817: 133 seädsid temma juuksed mitto lokki; Hupel 1818: 418 lok 'Haar-Lock'
Murded: lokk (-k´k) : loki 'kihar' Kuu Jõh Vai sporeP Trv Hls TLä Rõn San Krl Har Plv EMS V: 359
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 573 lokk : loki 'Locke; Flocke'; EÕS 1925: 409 lokk; ÕS 1980: 378 lokk; Tuksam 1939: 641 Locke 'lokk, kihar'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 807 Locke 'Teil des Haares, sich stringelnde Haarsträhne'
Käsitlused: < sks Locke 'lokk, kihar' EEW 1982: 1347; Raun 1982: 78; EES 2012: 247; EKS 2019
Muud keeled: rts lock [14. saj] 'lokk, kihar' RES 2004: 559; lt lokes 'Locken' Sehwers 1953: 73; lt loka 'lokk' ELS 2015: 437
Sugulaskeeled: lv lok 'lokk / cirta, loka' LELS 2012: 172

looper, loopri 'laevaköis' < asks lôper 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `looper : `loopri '(laeva)köis' Khk Emm Khn(-õr); `lu̬u̬per, `lu̬u̬pre Hää EMS V: 421
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōper : lōpre (P) 'Lauftau (das über eine Blokrolle geht)'; Tuksam 1939: 619 Läufer 'jooksja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 210 loper 'Läufer, so heisst in der Seemannsprache der eine von zwei in dieselbe Linie fallenden Gegenständen, der dem Forbeifahrenden näher ist und deshalb zu laufen scheint; Scheiben-, Blocktau'; lôp-line '?Scheiben-, Blocktau'; Schiller-Lübben lopline 'Laufleine?'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'laufendes Tauwerk; der obene, sich drehende Mühlstein'
Käsitlused: < asks looper 'Lauftau' ~ hol looper GMust 1948: 46, 82, 102
Vrd lööper

loovima, loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'id.', vrd rts lova 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 123 Lowima 'Laviren'; Hupel 1780: 209 lowima r. 'laviren'; Hupel 1818: 129 lowima r. 'laviren'; Lunin 1853: 95 lowima r. 'лавировать'
Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov : loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov : luovi Ris; luov : `luovi R EMS V: 428
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587, 615 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw : lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama'; Tuksam 1939: 621 lavieren 'loovima, laveerima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 212, 211 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge 'Seemannsprache' < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' GMust 1948: 82; SSA 2: 111; < rts lova 'loovima' Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019; < hol loeven Mereleksikon 1996: 227; < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' EES 2012: 250
Muud keeled: rts lova [u 1585] 'mer loovima' RES 2004: 563
Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] 'purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen'; is lōvvia luovia < nrts lova 'luovia' [‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’]; vdj lōvi- < ee SSA 2: 111; lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ 'hin und her schweben; kreuzen, lavieren' Kettunen 1938: 207; lv luoilõ 'loovida / lavēt, kreicēt' LELS 2012: 178; vdj loovia 'loovida (purjelaeva kohta) / лавировать (о парусном судне)' VKS: 635
Vrd laveerima

mehkeldama, mehkeldan 'kellegagi koketeerivalt tegelema' < sks schmeicheln 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mehkeldama 'meelitama, lipitsema' Pha Pöi Mär Vig Han Tõs Hää Saa Ris JõeK JMd Pee Koe VMr Kad IPõ Plt KJn Puh; mehkeldäm(m)ä Kod KJn TLä sporV(-õmmõ Krl); mehkeldeme Hls San; `mehkeldam(m)a, -äm(m)ä R EMS VI: 6
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 *meiheldama 'schmeicheln'; Wiedemann 1893: 593 mehkeldama (S) 'sich einschmeicheln'; *meiheldama 'schmeicheln'; EÕS 1925: 486 mehkeldama; ÕS 1980: 414 mehkeldama; Tuksam 1939: 857 schmeicheln 'meelitama, libitsema; hellitsema'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1221 schmeicheln 'zärtlich sein, überschwenglich loben'
Käsitlused: < sks schmeicheln 'meelitama' EEW 1982: 1523; Raun 1982: 90; EES 2012: 279; EKS 2019

meloodia, meloodia '(laulu)viis' < sks Melodie 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1381 laulu-wīz´ 'Melodie'; EÕS 1925: 487 meloodia; ÕS 1980: 414 meloodia 'muus (laulu)viis'; Tuksam 1939: 669 Melodie 'meloodia, (laulu)viis'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 859 Melodie 'in sich geschlossene, wohlklingende Folge von Tönen'
Käsitlused: < sks Melodie 'meloodia' EKS 2019
Muud keeled: rts melodi [u 1600] 'meloodia' RES 2004: 608; lt meldija, meldiņš 'Melodie' < asks meldij 'Melodie' Sehwers 1953: 79; lt melōdija 'Melodie' VLV 1944: 352; lt melodija 'meloodia' ELS 2015: 489
Sugulaskeeled: sm melodia [1865] < lad melōdia Häkkinen 2004: 700; lv meldiņ 'meloodia / melodija, meldiņš' LELS 2012: 186

minkima, mingin 'nägu jumestama' < sks schminken 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 363 palle warwima 'schmincken'; Hupel 1780: 302 pallet wärwima r.; palget wärwma d. 'sich schminken'
Murded: `minkima '(mingiga) nägu värvima, meikima' VNg Vai Mar Tor Hää Trm Lai; `mińkmä (-ma) Kod Trv TLä Har Rõu; `mintima Mär; `mińtmä Kod EMS VI: 83
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 672 miṅkima 'schminken'; ÕS 1980: 424 minkima 'nägu värvima'; Tuksam 1939: 859 schminken 'minkima, [nägu, põski, huuli] värvima, jumestama'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1224 schminken 'Schminke auftragen, die (Gesichts)haut färben'
Käsitlused: < sks schminken EEW 1982: 1541
Muud keeled: rts sminka [1638] 'meikima, jumestama, värvima; teatr grimeerima' RES 2004: 969; lt smiņ̃ķêt 'schminken' < asks sminken Sehwers 1953: 112; lt smiņķēt 'schminken' VLV 1944: 455; lt smiņķēt 'minkima' ELS 2015: 501
Vt mink

mold, molli '(lühike) küna' < kasks molde, molle 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'; Tuksam 1939: 691 Mulde 'mold; leivaküna; tõrs, toober'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 233; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
Muud keeled: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

mood2, moe 'olemus, kuju; riidemood' < sks Mode 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 212 mohdo 'gestalt facies'; Masing 1822: 377 Temma mood (von Büchern; Format) on pool kõrd surem, kui wanna kalendrite mood
Murded: muod : `muodi (`moodu, mue) 'kuju, välimus; maitselaad, rõivamood' R; muod : moe (muodi) Sa Muh Rei L; muod : moodi (muodi, moe, mue) sporK Iis; muad : mue (muadi) Jõh Kad VJg; mu̬u̬d : moodu eL EMS VI: 116-117
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676 mōd´ : mōe; mōd : mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form, Format'; sūrt mōdi rāmat 'ein Buch in grossem Format'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood : moe; Tuksam 1939: 684 Mode 'mood'
Saksa leksikonid: DWDS Mode 'in einer bestimmten Zeit als vorbildlich geltende, bevorzugte Art, sich zu kleiden oder zu frisieren'
Käsitlused: < sks Mode 'mood' EEW 1982: 1548; EES 2012: 283
Muud keeled: rts mode [1651] 'mood' RES 2004: 624; lt muõde [1782] 'Mode' Sehwers 1953: 81; lt mode 'Mode' VLV 1944: 360; lt mode 'mood' ELS 2015: 508
Sugulaskeeled: sm muoti [1749] < rts mod Häkkinen 2004: 737; vdj mooda '(rõiva)mood / мода' VKS: 740

mukkima, mukin 'end ilusaks tegema, meikima; ehtima' < asks smucken 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 ähhitama 'schmücken'; Helle 1732: 88 ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote EMS VI: 157
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema'; Tuksam 1939: 859 schmücken 'ehtima, kaunistama, ilustama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 358; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks smucken Liin 1964: 57; Raun 1982: 93; < kasks EEW 1982: 1563; < asks smucken 'kaunistama, ehtima' EKS 2019
Muud keeled: lt smuks 'schmuck, hübsch' < asks smuk 'schön, schmuck, zierlich' Sehwers 1953: 113
Vt mukk

mutter2, mutri 'ema; eit' < sks Mutter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 146 mutter r. d. 'gutes Weib Schm.'; Lunin 1853: 111 mutter r. d. 'матушка; дюжная женщина'
Murded: mutter 'ema; eit; abikaasa; ämmaemand' Kuu Lüg Vai Khk Vll Phl Kul Juu VJg Trm Pal Ksi Hls; muter Mar Tor; `mut´ri (-e) Võn Har Plv EMS VI: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 701 muter : mut´ri, mutre 'Mutter (ehrende Benennung für Bauerfrauen)'; Tuksam 1939: 696 Mutter 'ema'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 903 Mutter 'Frau, die geboren hat, weiblicher Elternteil'
Käsitlused: < sks Mutter 'ema' EEW 1982: 1585; EES 2012: 290
Vt mutt2

narrima, narrin 'pilkama, tögama, narritama; ära rikkuma, solkima' < kasks narren 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 263 Ninda on Jummala Sanna .. neile pagkanalle üx narrimine 'Also ist auch das Wort GOttes .. den Griechen eine Thorheit'; Virginius 1687-1690 Seperrast, et sina mind ollet narrinut; Helle 1732: 144 narrima 'zerren, vexiren'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 222 narrima r. d. 'Possen treiben, vexiren'; Lunin 1853: 114 narrima r. d. 'забавлять, шутить; тормощить, дѣлать дурачества'
Murded: `narrima 'narritama; petma, õrritama; tüdrukut häbistama' R S; `narrima (-ŕr-) L(`nardima Hää); `naŕrima (-rr-) KPõ Iis Trm Plt; `naŕma Vig Han Tõs Khn Kod M T VLä; narima Har VId EMS VI: 500
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕima : naŕŕida : naŕŕin 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; ÕS 1980: 450 narrima; Tuksam 1939: 709 narren 'narritama, narrima, pilama'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 narren, genarren 'sich närrisch benehmen, Narrerei treiben, den Schalksnarren spielen; trans. narren, zum besten haben'
Käsitlused: < sks narren 'narrima, narritama' EES 2012: 308
Muud keeled: rts narra [1613] 'narrima; petma, tüssama; ahvatlema, meelitama' RES 2004: 653; lt nar̃ruôt, ner̃ruǒt 'narren, necken, foppen' < asks narren, nerren 'einen zum Narren haben, foppen, necken' Sehwers 1953: 82; lt nerrot 'narrida / narrõ' LELS 2012: 204
Sugulaskeeled: sm narrata [1702] 'puhua perättömiä; pettää; viekoitella / flunkern; narren; locken' < vurts, nrts narra 'petkuttaa, pettää, narrata; viekoitella'; is narrata < sm SSA 2: 206; lvS narr 'narren' SLW 2009: 129; lv na`rrə̑ 'narren, necken' < sks; nō̬rastə̑ 'narren, possen treiben' < vrd lv nō̬ra Kettunen 1938: 242, 253; lv narrõ 'narrida / nerrot' LELS 2012: 204; vdj narria 'narrida, narritada, pilgata / дразнить, насмехаться' VKS: 797
Vt narr

niksuma, niksun 'nõksuma, niksu tegema' < bsks kni(c)ksen 'id.', sks knicksen 'id.'

Murded: `niksuma 'naksuma; luksuma; nõksuma, nõtkuma' Vai Jäm Khk Rei Ksi; `niksma Kod Trv Hel Har; `niksmä (-k´-) Ran Urv Krl Räp EMS VI: 572
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 736 niksuma 'knixen, knicken, einknicken'; EÕS 1930: 592 niksuma; ÕS 1980: 456 niksuma; Tuksam 1939: 570 knicken '(põlvist) nõtkuma'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 118 kniksen 'sich verbeugen, neigen'; DWDS knicksen 'einen Knicks machen'
Käsitlused: < sks knixen [‹ Knix] EEW 1982: 1702; < sks knicksen 'niksuma, niksutama, niksu tegema' EES 2012: 313
Muud keeled: rts knixa [1823] '(k)niksu tegema' RES 2004: 473; lt kniksēt 'knicksen' VLV 1944: 305
Vt niks

obelisk, obeliski 'kõrge kivisammas' < sks Obelisk 'id.'

Esmamaining: Kreutzwald 1848
Vana kirjakeel: Kreutzwald 1848: 49 Platsi keskel seisab üks körge terraw kiwwi sammas, mis Obelisk nimmetakse; Jakobson 1867: 193 Ka Obeliskid on ühest ainsast kiwitükkist 100 jalga kürged
Murded: obeli·sk 'mälestussammas' Khk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1617, 1619 *obelisk, -i 'Obelisk'; ōbelisk, -i 'Obelisk'; Grenzstein 1884: 99 obelisk (Obelisk) 'neljakandiline, teraw sammas, ühest kiwist raiutud'; Suurkask 1908: 64 obelisk 'ühest ainsast kiwist raiutud neljakandiline sammas'; ÕS 1980: 470 obelisk 'ülespoole ahenev neljatahuline kõrge kivisammas'; Tuksam 1939: 727 Obelisk 'obelisk (neljakandiline kõrge tahksammas)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 940 Obelisk 'frei stehende, nach oben sich verjüngende vierkantige Säule mit pyramidenförmiger Spitze'
Käsitlused: < sks Obelisk 'obelisk' EEW 1982: 1811; EKS 2019
Muud keeled: rts obelisk [u 1700] 'obelisk' RES 2004: 692; lt obeliska veidā 'obeliskenförmig' VLV 1944: 382; lt obelisks 'obelisk' ELS 2015: 572
Sugulaskeeled: sm obeliski [1865] < rts obelisk Häkkinen 2004: 815

paarima, paarin 'sarikaid panema' < asks sparen 'id.', ee paar

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `paarima 'sarikaid panema' Kuu Lüg Kaa Var Iis Plt KJn; `puaŕma Khn EMS VII: 45
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pārima : pārin (SW) 'mit Sparren versehen'; EÕS 1930: 672 paarima '(majale) sarikaid peale panema'; ÕS 1980: 483 † paarima 'paarituma; paari minema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 365 sparen 'mit Dachsparren versehen'; MND HW III spāren 'mit Dachsparren, Sparrenwerk versehen'; pâren 'sich zu zweit zusammenfügen; sich paarweise aufstellen'
Käsitlused: < ee paar EEW 1982: 1864
Muud keeled: lt spãret 'mit Sparren belegen' < kasks spāren 'mit Dachsparren versehen' Sehwers 1953: 114; lt spãrêt 'mit Sparren belegen' ME: III: 987
Vt paar1

pakk2, paki 'pooltekk laevavööris' < asks back 'id.', vrd rts back 'id.'

Esmamaining: EKI KK: 1950
Murded: pakk : paki 'laeva osa' Krj Hi Khn Hää Ris JõeK; pakk : pagi Kuu EMS VII: 130
Eesti leksikonid: EKI KK K. Raja 1950: pakk - laeva kõrgem osa vööris; J. Smuul 1955: vett virutas juba korda kolm üle paki; ÕS 1980: 487 pakk 'laeva kõrgem osa vööris, mis kaitseb vastulaine eest'; Mereleksikon 1996: 309 pakk '(hol bak)'; Tuksam 1939: 108 Back 'laev bakk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 25; Schiller-Lübben bak (bach) 'Rücken; (Hinterbacke, Hintere)'; Seemannsprache 1911: 53 Back 'ein auf dem vordersten Teil des Oberdecks errichteter Aufbau, der sich von Seite zu Seite des Schiffes erstreckt'
Käsitlused: < asks back 'Halbdeck im Vorderteil des Schiffes', vrd hol bak 'het voorkasteel van een schip' GMust 1948: 25, 85; < asks back 'laevateki kõrgem osa' ~ rts back 'vöörtekk' EES 2012: 349
Muud keeled: rts back [1705] 'mer bakk, pakk, vöörtekk' RES 2004: 80
Sugulaskeeled: sm pakka [1798] 'laivan keulakoroke, keulakannen katto, laivan kansi / Back, Dach des Vordecks, Schiffsdeck' < nrts back [‹ kasks back resp. hol bak] SSA 2: 295; lv bak̄ 'back'; bra`ssə̑gə̑d bak̄ 'brasset back (die segel aus dem winde stellen)' Kettunen 1938: 20

passima1, passin 'sobima, kõlbama; (selga) proovima' < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema', sks passen 'sobima; paras olema'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `passima (-śs-) 'sobima; sobitama, (selga) proovima' R eP; `paśma eL EMS VII: 234
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 paśśima 'passen'; ÕS 1980: 497 passima 'sobima, sobitama'; Tuksam 1939: 743 passen 'sobima, passima, suhkema; labuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 271 passen 'angemessen sein, geschickt sein, sich eignen; berücksichtigen'; Schiller-Lübben passen 'angemeßen machen'; MND HW II: 2 passen 'etw. passend machen, einrichten; angenehm sein, gelegen sein, passen'
Käsitlused: < kasks passen Liin 1964: 54; Raun 1982: 117; < kasks passen ~ sks passen EEW 1982: 1951; < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema', sks passen 'paras olema; sobima' EES 2012: 356; EKS 2019
Muud keeled: rts passa [1636] 'sobima, kõlbama, kohane olema' RES 2004: 756; lt *pasêt 'passen' Sehwers 1918: 155; lt pasêt 'passen' Sehwers 1953: 86
Sugulaskeeled: sm passata [1826] 'sopia, sovittaa / passen; einpassen, anprobieren'; krj passata 'sopia, mahtua; soveltua, kelvattaa; sovittaa' < nrts passa 'sopia, olla sopiva; sovittaa' [‹ kasks passen] SSA 2: 321; lv pa`š́š́ə̑ 'passen, aufpassen' < sks Kettunen 1938: 277; lv paššõ 'sobida / derēt, pasēt' LELS 2012: 229
Vt paslik

piilu|part, -pardi 'savist mängupart; veelind (Anas crecca)' < asks pīle '(noor) part' [+ ee part]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 266 pihla part 'kriech Endlein querquedula'; Göseken 1660: 504S, 175 Pihle Part 'Kriech Ente querquedula'; Vestring 1720-1730: 179, 180 Piil, -lo 'Ein Kinder Wort, damit sie die Enten zu sich locken'; Pilo Part 'Eine kleine Ente'; Helle 1732: 158 pilopart 'eine kleine Ente'; Hupel 1780: 241, 242 piil od. piloke 'ist der Name den man den Enten giebt'; pillo part r. 'eine kleine Ente'
Murded: piilu (-l´u) 'part; savist vile' sporSa Muh Käi Mär Kse Tor Hää Saa Ris Juu Jür JMd Koe VMr VJg Trm Kod Plt KJn M Puh San sporV; piilo ( -ö) VId; `piilu R EMS VII: 425; `piilupart, -`pardi 'veelind; savist vilepill' Kuu Lüg Jõh; piilupaŕt, -pardi Khk Pöi Muh Mär Kse Tõs PJg Tor Plt KJn; piiluparts, -pardsi Pst Puh Võn EKI MK; EMS VII: 426
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīl´-paŕt 'Kriekente'; pīl : pīlu, pīla 'Ente'; pīlu pīlu '(Lockruf für Enten)'; ÕS 1980: 509 piilpart 'zool (Anas crecca)'; piilupart 'savist mängupart'
Käsitlused: < kasks Piele (= pīlə̑) 'junge Gans oder Ente' Ariste 1937: 37; < asks pīle 'part' Liin 1964: 64; Raun 1982: 121; < lms [deskr] EES 2012: 366; < asks pile 'noor hani või part' EKS 2019
Muud keeled: lt pĩle 'Ente' < asks pīle 'Ente' Sehwers 1953: 89; lt (māla) pīlīte '(savist) piilupart = vilepill' ELS 2015: 630
Sugulaskeeled: lvS pühl [1828 piel] 'Ente' SLW 2009: 161

piip, piibu 'tubakapõleti; toru; vile' < asks pîpe 'id.', rts pipa 'id.'

Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 Iumall peab nente Pipide seu Pilli prast v̈lles kargkma; Vestring 1720-1730: 179 Piip, -bo 'Die Tobacks / Pfeiffe'; Helle 1732: 157 piip 'die (Tabacks) Pfeife'; Helle 1732: 406 Minna ollin tubbakat pipo pannud 'Ich hatte meine Tobacks-Pfeiffe angefüllt'; Hupel 1780: 241 piip, -o r. d. 'die Pfeife'; Luce 1813: 40 Pipo wotma 'rauchen'; Lunin 1853: 139 piip, -o r. d. 'трубка'
Murded: piip : `piibu R(`piipu Vai); piip : piibu (-o) eP eL(peip Lei) EMS VII: 433
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 919 pīp : pību 'Pfeife'; Wiedemann 1893: 832 pīp : pību (peip) 'Pfeife'; ÕS 1980: 510 piip; Tuksam 1939: 750 Pfeife (zum Rauchen) 'piip'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 276; Schiller-Lübben pipe 'Pfeife, Röhre'; MND HW II: 2 pîpe (pippe), piffe 'Blasinstrument, Signalpfeife; Wasserröhre, Wasserleitung; Luft-, Abluftröhre'
Käsitlused: < asks pipe Viires 1960: 180; Raun 1982: 121; < kasks pipe Liin 1964: 60; < rts pipa ~ kasks pipe EEW 1982: 2029; < rts pipa 'piip; vile; (relva)toru; lõõr' EES 2012: 367; < asks pipe 'toru' EKS 2019
Muud keeled: rts pipa [1658] 'piip' RES 2004: 769; lt pĩpe [nicht vor 1600] 'Pfeife' < kasks pīpe Sehwers 1918: 48, 155; pīpe 'Tabakspfeife; Röhre am Branntweinkessel; Röhre am Leuchter zum Einstecken des Licht' < kasks pīp 'Pfeife, Röhre' Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82
Sugulaskeeled: sm piippu [1637] 'tupakkapiippu; putki; savutorvi, hormi / Tabakspfeife; Rohr; Schornstein'; is pīppu; krj piippu; krjA pīpu; vdj pīppu < vrts pipa 'pilli; putki; tupakkapiippu' SSA 2: 356; lvS pīp [1829 pihpe] 'Pfeife' SLW 2009: 149; lv pīp̀ 'pfeife zum rauchen' < kasks pīpe; pīp̆pə̑ 'rauchen' Kettunen 1938: 298; lv pīp < lt pīpe, pīp [‹ kas pipe] SSA 2: 356; lv pīp 'piip / pīpe'; pīpõ 'piipu suitsetada / pīpēt pīpi' LELS 2012: 244; vdj piippu 'piip / трубка' VKS: 915; is piippu 'piip' Laanest 1997: 147

pips, pipsi 'peps, (üleliia) valiv ja peenutsev' < vrd bsks pipsig 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pips : pipsi 'pirtsakas; uhke, peps' Juu KJn EMS VII: 512
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882 peps, -i 'drall, zierlich, geziert, schalkhaft'; hoiab mokad pepsiste 'er spitzt den Mund'; EÕS 1930: 741 peps '(drall, geziert)'; ÕS 1980: 504 peps 'tujukalt nõudlik ning valiv; peenutsev'; EKSS 4: 298 pips 'kõnek peps'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 172 pipsch 'schwächlich, oder sich so anstellend: es wird von Menschen und Tieren gebraucht'; Nottbeck 1988: 68 pipsig 'kränklich (K. R.)'; DWDS piepsig 'kränklich, schwächlich'
Käsitlused: < bsks pipsig, piepsig 'hale, armetu; põdur' EES 2012: 372
Muud keeled: lt pipis 'Pips' < asks pipp Sehwers 1953: 89
Vt pipstükk

plekk3, pleki 'kontsaplekk' < sks Fleck 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plekk 'kontsaplekk' IisR Mar; lekk Krk EMS VII: 583
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 plekk : pleki 'Fleck'; EÕS 1930: 790 plekk 'nahaplaadike (näit saapakontsal)'; ÕS 1980: 296 kontsaplekk; Tuksam 1939: 320 Fleck '(für Stiefelabsätze) kontsaplekk'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 352 Fleck, Flecken 'loses Stückchen, von der Oberfläche sich abhebende Stelle'
Muud keeled: lt bleķis, pleķis 'Fleck' Sehwers 1953: 14; lt pleķis, pleķe 'Fleck' Sehwers 1953: 91

plekkima, plekin '(kinni) maksma' < sks blechen 'id.'

Eesti leksikonid: EKS 2019 plekkima 'kõnek maksma, tasuma'; Tuksam 1939: 157 blechen 'fam maksma'
Saksa leksikonid: Studentensprache 1795: 30 blechen 'bezahlen, Geld hingeben'; ich muß blechen 'ich muß mein Geld hingeben'; Paul 1956: 98 blechen 'zahlen (in der Gauner- und Studentensprache)'
Muud keeled: lt bleķêt, vgl. sableķẽt '(eine grössere Summe) bezahlen' < sks blechen 'zahlen und zwar tüchtig, teuer' Sehwers 1953: 14

plärisema, plärisen 'plekise kõlaga heli tekitama' < vrd sks plärren

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plärisema 'plärinat tegema; plärama' R Jäm Hi Mär Kse Tor Ris Hag Koe VJg IPõ Plt Puh; plärisemma Vai Plv; plärisemä Kuu Kod Nõo San(-me) EMS VII: 608
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924 plärisema 'plärren, einen tremulierenden Ton von sich geben'; ÕS 1980: 522 plära; Tuksam 1939: 758 plärren 'lõugama; töinama; ulguma'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1016 plärren 'laut, ungezogen weinen; laut, unangenehm singen'
Käsitlused: < ee [onom], vrd sks plärren EEW 1982: 2109; Raun 1982: 125; < sks plärren 'plärisema' [sks kõlasõna] EKS 2019
Muud keeled: lt pler̃rêt 'schwatzen' < sks plärren Sehwers 1953: 92

praalima, praalin 'suurustama, uhkustama' < asks pralen 'id.', sks prahlen 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 tühu pajatama 'pralen'
Murded: `praalima 'kiitlema, suurustama; prassima, läbi lööma' Kuu Hlj Lüg Jõh Vll Mar Mär Han Tõs Hää JõeK VMr VJg Sim Iis Trm Pal Plt KJn; `raalima Vän Saa; `praal´ma TLä Rõu Vas; `raal´ma Trv; `prallima Jäm Khk Vll Tõs EMS VII: 719
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prālima : prālin 'prahlen, laut reden'; ÕS 1980: 532 praalima 'hooplema, kiitlema; prassima, pillama'; Tuksam 1939: 766 prahlen 'kiitlema, hooplema, suurust(e)lema; fam praalima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 283 pralen 'prunken, stolzieren, prahlen, sich rühmen, laut sprechen'; Schiller-Lübben pralen '(laut) sprechen'; MND HW II: 2 prâlen 'großen Aufwand betreiben, große Worte führen, sich berühmen, prahlen, lärmen'
Käsitlused: < sks prahlen ~ kasks pralen EEW 1982: 2157; < kasks pralen Raun 1982: 127; < asks pralen 'toredusega hiilgama, uhkeldades näitama' ~ sks prahlen 'hooplema, kelkima' EES 2012: 383; < sks prahlen 'kiitlema, hooplema' EKS 2019

prook, proogi 'põlvpüksid' < asks Brook 'köis; püksid'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 247 progi (proki) d. 'Tuchhosen'
Murded: pl. proogi 'meeste põlvpüksid' Kam Ote Räp Se EMS VII: 758
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968, 1078 prōk : pl. prōgi' (d) 'Hosen'; rōk : rōgi (d) '= prōk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 67 brôk-gordel 'Hosengürtel'; Schiller-Lübben brôkgordel 'Hosengürtel'; Seemannsprache 1911: 152 Brook 'Hose'; Brook '(in der Seemannsprache:) kurzes, einfaches Tau; bes. starkes Tau, welches durch die Seitenwände eines Kapperts geht und dessen beide Enden an Ringbolzen, die sich an der Seite des Schiffs befinden, festgemacht werden'
Käsitlused: < asks Brook 'kurzes einfaches Tau' GMust 1948: 47, 89

puss1, pussi 'rattapuks' < asks busse 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 196 pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; Lunin 1853: 152 pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
Murded: puss : `pussi 'rattapuss, puks' sporR; puśs : puśsi (-ss-) 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL K I M T Har Räp EMS VII: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks'; Tuksam 1939: 174 Buchse 'puks, puss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 71; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' EEW 1982: 2249
Muud keeled: rts bussning [1798] 'tehn puks, laagripuks' RES 2004: 158; lt † bikse 'Büchse (des Rades)' < sks Sehwers 1918: 62, 143; lt buksis 'Büchse (des Rades)' Sehwers 1918: 144; lt buse 'Büchse des Rades' < asks busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] 'kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch' < nrts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' SSA 2: 440; lv bus̄, buš̄ 'büchse im wagenrade' ‹ kasks busse Kettunen 1938: 33; lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
Vrd puks

raatus, raatuse 'raekoda' < kasks râthûs 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 288 Kirckut ninck Rathhusit erra|rickoda; Göseken 1660: 93, 330 Raadhusi 'Rahdhaus'; rahdi-Kodda 'Raht-Haus'; Helle 1732: 307 Rae kodda 'das Rathhaus'
Murded: `raatus, -e (-õ) Khk Iis Kod Plt Hls Nõo Har Plv Se; `raadus, -e JõeK; raaduss, -e Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030, 1033 *rādus : rāduze 'Rathhaus'; rātus : rātuze '= rādus'; EÕS 1930: 981 raatus 'raekoda'; ÕS 1980: 567 † raatus 'raekoda'; Tuksam 1939: 788 Rathaus 'raekoda, raatus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 293 rât-hûs 'Rathaus'; Schiller-Lübben râthûs 'Rathhaus'; MND HW II: 2 râthûs 'Gebäude in dem sich der Stadtrat versammelt, Rathaus'
Käsitlused: < kasks râthûs Ariste 1940; Liin 1964: 47; EEW 1982: 2370; Raun 1982: 138; < asks rātūs 'raekoda' EES 2012: 412; EKS 2019
Muud keeled: rts rådhus [1430] 'raekoda' RES 2004: 866; lt *rãtũzis [1638 Rahtu∫is] 'Rathaus' < kasks rāthūs 'Rathaus' Sehwers 1918: 61, 93, 156; Sehwers 1953: 98
Sugulaskeeled: sm raatihuone [Agr radhinhoone] < vrts radh 'neuvosto; neuvo', rts rådhus SSA 3: 35
Vrd raad

rass, rassi 'tõug' < sks Rasse 'id.'

Esmamaining: EÕS 1930
Eesti leksikonid: EÕS 1930: 1024 rass 'lood tõug (Rasse)'; ÕS 1980: 575 rass 'antr tõug; biol teat liigisisene rühmitus'; Tuksam 1939: 787 Rasse 'rass, tõug'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1084 Rasse 'Gruppe von Tieren, Pflanzen, die sich durch gemeinsame erbliche Merkmale und physiologische Eigenschaften von anderen Gruppen unterscheiden; große Gruppe von Menschen mit gemeinsamen charakteristischen erblichen Körpermerkmalen'
Käsitlused: < sks Rasse 'rass' EEW 1982: 2420; EKS 2019
Muud keeled: rts ras [1818; 1765] 'rass, tõug' RES 2004: 820; lt rase 'Rasse' VLV 1944: 408; lt rase 'rass' ELS 2015: 709

ringutama, ringutan 'end välja sirutama' < asks wringen 'väänama; ringutama', sks ringen 'väänama; ringutama'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 ringutama 'sich recken'; Göseken 1660: 381, 118 ringutama 'sich döhnen pandiculari'; welia ringutama 'Ausrecken den Leib'; Helle 1732: 168 ringutama 'nach dem Schlaf sich ausräcken'; Hupel 1780: 257 ringutama r. d. 'sich nach dem Schlaf ausrecken'; Lunin 1853: 160 ringotama, ringutama r. d. 'потягиваться, степять'
Murded: `ringutama 'sirutama' R; ringutama Sa Muh Lä Hää Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt KJn Nõo; ringutamma V; ringudama Hi; ringuteme M San EMS VIII: 355
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅṅutama, -tan 'sich recken, sich reckeln'; käzi riṅṅutama 'die Hände ringen'; riṅṅistama '= riṅṅutama'; ÕS 1980: 593 ringutama; Tuksam 1939: 811 ringen 'väänama; (käsi) ringutama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 596 wringen 'drehen, winden; sich winden'; Schiller-Lübben wringen 'zusammendrehen, winden'; ringen 'ringen, kämpfen'; MND HW II: 2 ringen 'einen Ringkampf austragen, ringen; streiten'
Käsitlused: < ee ring ~ sks (Hände) ringen EEW 1982: 2494; < kasks wringen Raun 1982: 143; < sks ringen '(käsi) ringutama; (käest) ära kiskuma; maadlema' EES 2012: 429
Sugulaskeeled: lv riń̄tlə̑ 'sich räkeln, sich recken, sich strecken' < sks (Hände) ringen Kettunen 1938: 338; lv riņţlõ 'ringutada / staipīties' LELS 2012: 269; vdj ringottaa 'ringutada / потягиваться' VKS: 1055

rullima, rullin 'veeretama, keerutama; rulli keerama' < asks rullen, rollen 'id.' [Laensõna tuli omakeelse väljendi kõrvale.]

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 wêritama 'rollen'; Vestring 1720-1730: 210 Rullima 'Rollen'; Hupel 1780: 260, 288 rullima r. 'rollen'; trullima r. d. 'rollen'; Lithander 1781: 497 pärrast rulli sedda laua peäl kättega; Hupel 1818: 211, 252 rullima P. 'rollen, walzen'; trullima r. d. 'rollen, walzen'; Lunin 1853: 163, 199 rullima r. 'катать бѣлье'; trullima r. d. 'катать, свивать, углаживать каткомъ'
Murded: `rul´lima 'rulliga töötama, tasandama' Khk Kär Vll Muh Rei Lä Tor Hää Ris Kei JõeK Amb Pil; `trul´lima (-ll-) R Juu Jä ViK I Plt; `rul´ma Vig Var Mih Tõs Khn Saa KJn M(-me); `trul´ma Kod T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; Wiedemann 1893: 986 rul´l´ima : rul´l´in, rul´ma (d) 'rollen, wälzen'; rul´l´i ajama 'zusammen rollen'; uksi kaudu keŕjamas rul´l´ima 'sich bettelnd umher treiben'; ÕS 1980: 602 rullima; Tuksam 1939: 814 rollen 'veeretama, rullima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 310 rullen 'auf Rollen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen'; MND HW II: 2 rullen, rüllen, rollen 'sich rollend bewegen; etw. mehrfach herumdrehen, rollen; etw. in zylindrische Form bringen, aufrollen; etw. auf Rollen, Walzen bewegen; mit einem Fahrzeug fahren'
Käsitlused: < ? kasks rullen EEW 1982: 2552; < asks rullen 'rulli peale keerama; lahti või kokku rullima' EES 2012: 438
Muud keeled: rts rulla [u 1520] 'keerama, rullima; veeretama' RES 2004: 857; lt rul̃lêt 'rollen' Sehwers 1918: 157; lt rul̃lêt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < asks rullen Sehwers 1953: 102; rullēt 'rollen (Wäsche); walzen (ein Feld)' < kasks rullen 'auf Rullen, Walzen bewegen; auf-, zusammenrollen' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rullata 'kartuta vaatteira; jyrätä; sotkea' < vrts rulla SSA 3: 102; lvS rull 'rollen' SLW 2009: 166; lv ru ̀ĺĺə̑ 'rollen, walzen, mangeln' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļļõ 'rullida, rullile keerata / rullēt' LELS 2012: 276; lv skruļļõ 'rullida, rulli keerata / rullēt, skrullēt' LELS 2012: 295; vdj rullata 'rullida; vaalida; kokku käärida / укатывать; катать (бельё); свёртывать' VKS: 1079; is rullaᴅaɢ 'rullida' Laanest 1997: 171
Vt rull

rükkima, rükin '(pingutades) tõstma, paigast nihutama' < asks rücken 'id.', sks rücken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: rükkima 'tõstma; tassima' Jõe S Lä Ha JMd JJn Koe Kad VJg; `rükmä Mar Var EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rükkima 'rücken, schieben, wippen'; EÕS 1937: 1213 rükkima 'tõstma, (kivi) hoovama (näit rinnaga)'; ÕS 1980: 608 rükkima 'pingutusega tõstma või lükkama'; Tuksam 1939: 816 rücken 'nihutama; (paigast) liigutama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 309; Schiller-Lübben rucken 'sich fortbewegen; etwas (rasch) fortbewegen, reissen, ziehen'; MND HW II: 2 rücken, rucken, rüggen 'sich bewegen; etw. bewegen, verrücken'
Käsitlused: < kasks ~ sks rücken EEW 1982: 2628; < sks rücken Raun 1982: 149; EKS 2019; < asks rucken 'paigast liikuma; paigast liigutama, tõmbama' ~ sks rücken 'nihutama, paigast liigutama; paigast liikuma' EES 2012: 450

rütm, rütmi 'korrapärane kordumine' < sks Rhytmus 'id.'

Esmamaining: Erlemann 1864
Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 38, 39 Toni likumisse, ritmusse ja ritmusse aktsendi öppetus; kui möllemal tonilikumissel üks seatud kord on, siis nimmetakse sedda ritmusseks
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1060 *ritmus, -e 'Rhythmus'; Wiedemann 1893: 960, 992 *ritmus, -e 'Rhythmus'; rütmus, -e 'Rhythmus'; EÕS 1937: 1215 rütm 'veere, taktimõõduliselt korraldatud liikumine (luules, muusikas, tantsus)'; ÕS 1980: 609 rütm 'korrapärane vaheldumine või kordumine'; Tuksam 1939: 808 Rhytmus 'rütm (samaste või sarnaste nähtuste seaduspärane kordumine)'
Saksa leksikonid: DWDS Rhythmus 'gleichmäßiger, harmonischer, sich regelmäßig wiederholender, systemhaft gegliederter Bewegungsablauf'
Käsitlused: < sks Rhytmus 'rütm' EEW 1982: 2634; EKS 2019
Muud keeled: rts rytm [1791] 'rütm' RES 2004: 865; lt ritms, ritums 'Rhytmus' VLV 1944: 420; lt ritms 'rütm' ELS 2015: 747
Sugulaskeeled: sm rytmi [1865] 'musiikin poljento / Rhytmus' < nrts rytm SSA 3: 120

seerima, seerin 'saalima; jalutama' < asks spassêren, spatzêren 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `sierimä 'edasi-tagasi liikuma' Kuu Lüg; `seerima (-ie-) Hlj Jõh Aud Pär Ris Jür JMd Koe Kad Sim Iis Trm MMg KJn EKI MK; Saareste II: 270
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sērama : sērata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima '= sērama'; EÕS 1937: 1293 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; seerimine '(Lauferei)'; ÕS 1980: 624 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; Tuksam 1939: 909 spazieren 'jalutama, jalutuskäiku tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 365 spassêren, spatzêren 'spazieren'; MND HW III spassêren (spacêren), spassîren (spacyren) 'sich ohne Eile bewegen, einhergehen, wandeln; lustwandeln'
Käsitlused: < kasks spassêren, vrd sks spazieren EEW 1982: 2735; < asks spasseren 'jalutama' EES 2012: 464
Muud keeled: lt ciẽrêt 'spazieren' < kasks spacēren Sehwers 1953: 24; lt siẽrêt 'spazieren' < kasks spassêren 'spazieren' Sehwers 1953: 105
Sugulaskeeled: lvS sier, -ub 'spazieren' SLW 2009: 175; lv tsērə̑ < sks spazieren Kettunen 1938: 433; lv tsērõ 'patseerida, jalutada / pastaigāties, cierēt' LELS 2012: 332
Vt patseerima

sekt, sekti 'usulahk' < sks Sekte 'id.'

Esmamaining: Grenzstein 1884
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 133 sekt (Secte) 'mingi usu seltskond'; Wiedemann 1893: 1027 *sekt : sekti 'Secte'; EÕS 1937: 1307 sekt 'usulahk, -selts (Sekte)'; ÕS 1980: 627 sekt 'usulahk'; Tuksam 1939: 889 Sekte 'sekt, usulahk, lahk-usk'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1275 Sekte 'religiöse Gruppe, die sich von einer größeren Glaubensgemeinschaft abgespalten hat'
Käsitlused: < sks Sekte 'usulahk' EKS 2019
Muud keeled: rts sekt [1528] 'relig sekt, usulahk' RES 2004: 899; lt sekta 'Sekte' VLV 1944: 474; lt sekta 'sekt' ELS 2015: 771
Sugulaskeeled: sm sekti '(uskon)lahko' NS SS 1980: 368; vdj sekti 'ususekt / религиозная секта' VKS: 1126

settima, settib 'alla (põhja) vajuma; rahunema' < asks setten 'id.'

Esmamaining: Piibel 1739
Vana kirjakeel: Piibel 1739 Siis tahhan ma nende wet lasta settida, ja nende jöed sata jooksma kui ölli
Murded: settima 'sadestuma, põhja kogunema' sporSa Muh Emm Mar Kse Var Ris JMd Tür Trm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1142 set´t´ima : setin 'sich absetzen, sich zu Boden setzen'; EÕS 1937: 1328 settima '(sedimentieren, abstehen, absitzen); rahunema, taltuma'; ÕS 1980: 632 settima 'põhja peale vajuma'; Tuksam 1939: 894 setzen '(Flüssigkeiten) settima, selgima; (Bodensatz) settima, sadestuma, põhja vajuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 346; Schiller-Lübben setten 'setzen an einen Ort; aufsetzen; sich niederlassen'; MND HW III setten 'aufsetzen; sich ansetzen'
Käsitlused: < kasks setten, vrd sks (sich) setzen EEW 1982: 2767; < kasks setten Raun 1982: 155
Muud keeled: rts avsätta [1784] 'geol, keem sadestama' RES 2004: 219

sitsima, sitsib '(tagakäppadel) istuma' < sks sitzen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `sitsima (-t´-) 'tagakäppadel istuma; vangis viibima' sporSa Muh Hi Lä Hää Ha Koe VJg Iis Plt; `sit´sma Saa Kod; `sit´smä Trv Nõo; `tsit´smä San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1049 sitsima 'sitzen (von Kleidern)'; EÕS 1937: 1398 sitsima 'istuma (eriti koera kohta)'; ÕS 1980: 643 sitsima; Tuksam 1939: 900 sitzen 'istuma; sobima (von Kleidern)'
Saksa leksikonid: DWDS sitzen '(von Tieren) sich auf einer Unterlage niedergelassen haben'
Käsitlused: < sks sitzen 'istuma; olema; sobima' EEW 1982: 2827; Raun 1982: 158; EES 2012: 477; EKS 2019

slikerdama, slikerdan 'mingist tegevusest kavaldades kõrvale põiklema' < bsks schlickern 'pettusega sihile jõudma', vrd sks Schlich 'riugas, trikk, kõrvaltee'

Esmamaining: EÕS 1937
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1499 šlikerdama 'riukeid, kavalusi tarvitama, riuklema, põiklema'; ÕS 1980: 645 slikerdama 'kavalusega kõrvale põiklema'; VL 2012 slikerdama 'osavalt kombineerima' < sks Schlich 'riugas, trikk'; Tuksam 1939: 854 schlickerig, schlickig 'mudane; hiivane, tustine'
Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 237 schlickern 'sich durchmogeln (sich durch Mogeln durchbringen)'; DWDS Schlich 'List, Trick'
Käsitlused: < sks schlickern 'libe olema; läbi lipsama, pugema' EES 2012: 477; EKS 2019

smirgel, smirgli 'looduslik abrassiiv' < sks Schmirgel 'id.' [Laensõnale eelnes tõenäoliselt Gösekeni omalooming. mürjel-variant viitab baltisaksa hääldusele.]

Esmamaining: Wiedemann 1893
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 418 Laasi Kiwwi 'schmergel /ist ein stein, damit das Glas geschnitten wird/'
Murded: `mirgel 'smirgel(käi)' Pöi; `mürgel Jõh Kaa Pöi Kos JJn Trm Ksi Hls TLä; `mürgli Rõu; `müŕjel Kod; mürjel Sim Trm Pal Krk TLä Rõn; `mürjen Plv; mürjer Emm EMS VI: 85
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 639 *mürgen, -i (D) 'Schmirgel'; EÕS 1937: 1406 smirgel 'mirgel (peeneterane segakorund) (S[ch]mirgel)'; [smürgel] 'vt smirgel'; ÕS 1980: 645 smirgel 'kivide ja metallide ihumise või lihvimise vahend'; Tuksam 1939: 859 Schmirgel '[s]mirgel'
Saksa leksikonid: DWDS Schmirgel 'aus einem bestimmten Mineral bestehendes, feinkörniges Gestein, das als Mittel zum Schleifen benutzt wird'
Käsitlused: < sks Schmirgel 'smirgel' EES 2012: 477; EKS 2019
Muud keeled: rts smärgel [u 1520] 'tehn smirgel' RES 2004: 974; lt semerģelis 'Schmergel' Sehwers 1953: 112; lt smirģelis 'Schmirgel' VLV 1944: 455
Sugulaskeeled: sm smirgeli 'kivilaji, jota jauhettuna käytetään metallien ja kiven hiontaan' NS V 1978: 235

soor, soori 'suuvalge, seenhaigus suukoopas' < sks Soor 'id.'

Eesti leksikonid: EE VII 1936: 1145 suuvalge ehk soor 'med tõbi, mille puhul suu limanaha pinnal moodustuvad paksud valkjashallid katud'; ÕS 1960: 622 soor 'med suuvalge'; ÕS 1980: 651 soor 'med suuvalge'; EKSS 5: 295 soor : soori 'med suukoopas esinev kandidoos, mille puhul limaskestal tekivad valged katud, suuvalge'
Saksa leksikonid: DWDS Soor 'Pilzinfektion (besonders bei Säuglingen), die sich in grauweißem Belag besonders der Mundschleimhaut äußert'
Käsitlused: < sks Soor 'seenhaigus suu limaskestal' EES 2012: 482; EKS 2019

spioon, spiooni 'salakuulaja' < sks Spion 'id.'

Esmamaining: Saksen 1842
Vana kirjakeel: Saksen 1842: 46 Keige essiteks nemmad läkkitawad ühhe pioni wälja, kes ühhe pu otsa peab ronnima
Murded: `(s)piijon (-un) 'luuraja; salakuulaja' R; `piiun (-on) Jäm Kaa VMr Plt Hls sporV; pijoo·ń Mar; piijol Kod Plv; spioo·n Khk Ran EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 919 *pīōn, -i 'Spion'; Wiedemann 1893: 832, 1081 *pīōn, -i 'Spion'; *spīon, -i 'Spion'; EÕS 1937: 1430 spioon 'salakuulaja, -luuraja, salaluure-agent'; ÕS 1980: 655 spioon 'salakuulaja'; Tuksam 1939: 913 Spion 'spioon, salakuulaja, luureagent'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1327 Spion 'wer sich Informationen über geheimgehaltene Dinge an eine fremde Macht weiterleitet'
Käsitlused: < sks Spion 'spioon' EEW 1982: 2885; EKS 2019
Muud keeled: rts spion [1632] 'spioon, salakuulaja; kõnek nuhk' RES 2004: 998
Sugulaskeeled: sm peijooni [1886] 'lurjus, veijari; kelmi, petkuttaja / Schuft, Schelm; Betrüger'; sm späijon 'vakoilija' < nrts spion SSA 2: 330; lv špiōn 'spioon / spiegs' LELS 2012: 313; vdj špioni 'spioon / шпион' VKS: 1238

spiraal, spiraal 'keerits, keerde omav ese' < sks Spirale 'id.'

Esmamaining: Grenzstein 1884
Murded: piraa·l, -i 'keerdus traat või toru' Jõh Tor EKI MK
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 140 spiraal (Spirale) 'kruwi wiisi ümmarguse asja ümber painutatud traat, wits etc.'; EÕS 1937: 1430 spiraal 'keerits (tigu-, kruvijoon ja selle kujuline asi)'; ÕS 1980: 655 spiraal; Tuksam 1939: 913 Spirale 'spiraal, keerits'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1327 Spirale 'sich um einen Punkt windende, sich immer weiter von diesem Punkt entfernende Kurve; Schraubenlinie'
Käsitlused: < sks Spirale 'spiraal' EKS 2019
Muud keeled: rts spiral [1738] 'spiraal, keerits' RES 2004: 998; lt spirāle 'Spirale' VLV 1944: 487; lt spirāle 'spiraal' ELS 2015: 803
Sugulaskeeled: sm spiraali [1900-luv.] 'kierre / Spirale' < rts spiral, sks Spirale SSA 3: 206

süsteem, süsteemi 'kogum omavahel seotud objekte' < sks System 'id.', vn система 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Jakobson 1868: 14 Ptolemäuse maailma õppetuseks ehk sisteemiks
Murded: sistee·m : sistee·mi 'süsteem' Khk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1157 *sistēm 'System'; EKÕS 1918 süsteem; EÕS 1937: 1494 süsteem 'plaanipärane kokkuseade, paljudest osadest korraldatud tervik'; ÕS 1980: 682 süsteem 'plaanipärane ülesehitus, järjestus või tervik'; Tuksam 1939: 954 System 'süsteem'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1403 System 'sinnvoll in sich gegliedertes, geordnetes Ganzes'
Muud keeled: rts system [1690] 'süsteem; struktuur' RES 2004: 1071; lt sistēma 'süsteem' ELS 2015: 839
Sugulaskeeled: sm systeemi [1836] 'järjestelmä / System' < nrts system SSA 3: 232

talk, talgi 'pehme mineraal' < sks Talk 'id.'

Esmamaining: Kunder 1885
Vana kirjakeel: Kunder 1885: 29 Talk on walkjas roheline mineraal
Eesti leksikonid: EKÕS 1918 talk; EÕS 1937: 1516 talk 'mineraal (talcum), sellest valmistatud pulber'; ÕS 1980: 693 talk : talgi 'min (mineraal); sellest valmistatud pulber'; Tuksam 1939: 956 Talk 'talk (mineraal)'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1409 Talk 'das weiche, sich fettig anfühlende weiße Mineral'
Käsitlused: < sks Talk EEW 1982: 3061; EES 2012: 512; EKS 2019
Muud keeled: rts talk [1680] 'min talk' RES 2004: 1091; lt talks (minerāls) 'Talk' VLV 1944: 517; lt talks 'talk' ELS 2015: 856
Sugulaskeeled: sm talkki [1853] '(puuterin ainesosana käytettävä valkoinen) mineraali; (lääke)puuteri / Talk; Talkum' < rts talk [‹ sks talk] SSA 3: 261

tantsima, tantsin 'muusika rütmis teatud samme tegema' < kasks danzen 'id.', sks tanzen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 349 Roside pæl piddame keuwma, echk tantzma; Rossihnius 1632: 364 Kui enge Herodesse ajast|aicka peiw olli, sihs tantzis Herodisse Tütter neine ehn; Stahl 1637: 47 tantzima : tantzin : tantzi∫in : tantzinut 'Dantzen'; Brockmann 1639: 122 Tantzkut agkas röhmsast Jalgk; Göseken 1660: 94 tantzima 'Tantzen'; Virginius 1687-1690 Nink Tawid Tantsis keige jouwoga Issanda ees; Vestring 1720-1730: 242 Tantsma | Tantsima 'Tantzen'; Helle 1732: 186 tantsima 'tanzen'; Piibel 1739 wata kui Silo tütred wälja tullewad riddastikko tantsima; Hupel 1780: 280 tantsima, tantsma r. d. 'tanzen'; Hupel 1818: 240 tantsima u. tansma r. d. 'tanzen'; Lunin 1853: 189 tantsima; tansma r. d. 'плясать, танцовать'
Murded: `tantsima (-ń-) R S L Ris Juu Jä ViK sporI Plt KJn Vil; `tańtsma (-me) Mar Tõs Khn Kod M TLä; `tańdsma T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tańtsima, -sin; tańtsma (d) 'tanzen'; Wiedemann 1893: 1117 tańtsima, -sin; tańtsma (d) (tańsima, tantsuma, tansuma) 'tanzen'; ÕS 1980: 695 tantsima; Tuksam 1939: 957 tänzeln 'tantsisklema, karglema'; tanzen 'tanzima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 74 danzen 'tanzen'; Schiller-Lübben dansen, danzen 'tanzen'; MND HW I dansen 'tanzen, springen'; EWD 2005: 1412 tanzen 'sich rhythmisch zu Musik bewegen; hüpfen, sich leicht und froh bewegen'
Käsitlused: < kasks dansen, danzen Ariste 1963: 104; Liin 1964: 60; < sks tanzen EEW 1982: 3075-76; < kasks danzen Raun 1982: 171; < asks dansen, danzen EES 2012: 514; < asks dansen 'tantsima' EKS 2019
Muud keeled: rts dansa [1385] 'tantsima' RES 2004: 179; lt dañcuôt [1638 dantzoht] 'tanzen' < kasks danzen Sehwers 1918: 86, 145; lt dañcuôt, dancêt 'tanzen' < kasks danzen Sehwers 1953: 25
Sugulaskeeled: sm tanssia [1784] < nrts dansa SSA 3: 268; SKES: 1225-1226; lvS dańš, -ub ~ da^ońš, -ub 'tanzen' SLW 2009: 53; lv dan̄´tšə̑ 'tanzen' < vrd lt dancuot Kettunen 1938: 36; lv daņtšõ 'tantsida / dejot, dancot' LELS 2012: 52; vdj tanttsia 'tantsida / танцевать' VKS: 1266; is tantsiaɢ 'tantsida' Laanest 1997: 195
Vt tants

took, toogi 'prunt' < asks dōvicke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: took : toogi 'vee väljalaske auk paadi põhjas' Emm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōk : togi (D) 'der Pflock, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land herausgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; Salem 1890: 401 took : toogi 'затычка (у лодки)'; Wiedemann 1893: 1176 tōk : togi (D) (tȭk) 'der Pflock, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land herausgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 83 dovicke 'Tappe'; Schiller-Lübben dovicke 'eine Tappe'; EWD 2005: 1591 Zapfen 'länglicher, sich verjüngerder Holzpflock (Stöpsel) zum Verschließen eines Gefäßes'
Käsitlused: < kasks dōvicke 'Zapfen' GMust 1948: 51, 93
Vrd töök

torpeedo, torpeedo 'veealune mürsk' < sks Torpedo 'id.'

Esmamaining: Grenzstein 1884
Murded: `torpiedu 'piirituseveo vahend; elussööda sump; mürsk' Jõe Kuu VNg; torpie·du (torpee·do) Khn KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Grenzstein 1884: 155 torpeedo (Torpedo) 'merepõhja lastud nõuu püssirohuga ehk dünamiidiga, et waenlase laewa ära purustada'; Wiedemann 1893: 1174 *torpēdo 'Torpedo'; EKÕS 1918 torpeedo; EÕS 1937: 1563 torpeedo 'iseliikuv miin'; ÕS 1980: 721 torpeedo 'sõj sigarikujuline iseliikuv miin'; Tuksam 1939: 968 Torpedo 'torpeedo'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1439 Torpedo 'durch eigene Kraft sich fortbewegendes Unterwassergeschoß'
Käsitlused: < sks Torpedo 'torpeedo' EKS 2019
Muud keeled: rts torped [u 1875] 'sõj torpeedo' RES 2004: 1130; lt torpēda 'Torpedo' VLV 1944: 525; lt torpēda 'torpeedo' ELS 2015: 898
Sugulaskeeled: sm torpedo [1890] < ingl torpedo Häkkinen 2004: 1333

traavima, traavin 'ühtlaselt kiirelt jooksma' < asks draven 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 255 trawima 'traben'; Hupel 1780: 288, 534 trahwi söitma r. d. 'traben'; trawi söitma r. d. 'traben'; Lunin 1853: 199 trahwi söitma 'ѣхать рысью'; trawi söitma r. d. 'ѣхать рысцею'
Murded: `traavima (-oa-, -ua-) R Rei sporLä Ris Juu JMd Koe VJg Iis Plt Puh San; `trahvima KJn; trahavma (`trahma) Kod; `raavima (-oa-) sporSa; `rahvima Tor EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 trābima '= trāwima'; trāwima, -in 'traben'; Wiedemann 1893: 1195 trāwima, -in; (trahwima, trābima) 'traben'; ÕS 1980: 722 traavima; Tuksam 1939: 969 traben 'traavima'
Saksa leksikonid: MND HW I drāven 'ein Pferd unter sich traben lassen = reiten, im bes. schnell gehen, laufen, reiten, fahren'; EWD 2005: 1443 traben '(im) Trab laufen, reiten'
Käsitlused: < ee traav ~ kasks draven EEW 1982: 3258; < kasks draven Raun 1982: 181; < asks draven 'traavima' EES 2012: 543
Muud keeled: rts trava [u 1452] 'traavima' RES 2004: 1137
Sugulaskeeled: sm ravata juosta ravia < rts trava 'ravata' SSA 3: 58; sm ravata 'traben' < ? asks drāven 'traben' ~ nrts trava 'traben' Bentlin 2008: 170
Vt traav, traavel

tragun, traguni 'ratsaväelane' < sks Dragoner 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 416 Ragguna 'tragoner dimacha'; Masing 1821: 229 Husarid, Ullannid, ja Traggunid läksid meilt läbbi
Murded: tragun 'ratsaväelane' Kuu Lüg Mar Juu JMd Plt Urv; ragun Khk Mih Hää KJn; tragul´ San Urv Har; ragul Trv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 *tragon, -i 'Dragoner'; Wiedemann 1893: 1193 *tragon, -i (trāgon) 'Dragoner'; EÕS 1937: 1565 tragun '= dragun'; dragun 'kerge ratsanik'; ÕS 1980: 723 tragun 'aj, sõj ratsaväelane mõnedes maades'; Tuksam 1939: 204 Dragoner 'tragun (ratsaväelane)'
Saksa leksikonid: DWDS Dragoner 'Angehöriger einer Gattung der berittenen Truppen, ursprünglich einer Fußtruppe, die Pferde zum Transport mit sich führte'
Käsitlused: < sks Dragoner EEW 1982: 3260
Muud keeled: rts dragon [1611] 'sõj, aj tragun (ratsaväelane)' RES 2004: 202
Sugulaskeeled: sm rakuuna [1655] < rts dragon Häkkinen 2004: 1020; vdj draguni 'tragun; драгун' VKS: 185

trallima, trallin '(lärmakalt) pidutsema, lustlikult aega veetma' < asks tralā 'sõnadeta laulma', sks trallern 'sõnadeta laulma'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `trallima (-l´le-) 'häälekalt lõbutsema' Kuu VNg IisR Jäm Emm Rei sporL Ris Juu JMd VMr Kad Iis Trm Plt; `tral´ma Puh; `rallima (-l´l-) Sa Muh Vän Pil KJn SJn; `ral´ma (-me) M EKI MK; `prallima 'praalima, trallima' sporSa Tõs EMS VII: 733
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 trallama, -an; tral´l´ima, -in; tral´l´itama, -tan 'trillern, trällern, salbadern'; EÕS 1937: 1566 trallima; ÕS 1980: 723 trallima; Tuksam 1939: 970 trällern 'trallitama'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein tralarrn [tralạ̄·n], tralalln [1755], tralaljen 'tirallieren, eintönig singen'; EWD 2005: 1447 trallern, trällern 'fröhlich von sich hin singen'
Käsitlused: < asks tralā, sks tralla(la) EEW 1982: 3262; < germ, vrd rts tralla, asks trallallen Raun 1982: 181; < sks trallen 'sõnadeta laulma' [võimalik ka, et ‹ asks] EES 2012: 543-544
Muud keeled: rts tralla [1660] 'trallitama; (viisikest) ümisema' RES 2004: 1134; lt trallināt 'trällern' VLV 1944: 526
Sugulaskeeled: sm rallattaa, trallattaa [1787] 'laulella hilpeästi / trällern'; krj rallattoa; ee trallida, trallitada < nrts tralla 'lauleskella' [deskr] SSA 3: 44; Häkkinen 2004: 1020; lv trō̬ĺińt́̆t́ə̑ 'trällern' Kettunen 1938: 432

trill|puur, -puuri 'trellpuur' < sks Drillbohrer 'id.'

Esmamaining: EÕS 1937
Murded: tril´l : trilli 'rauapuur' Var Har Lut; trill : `trilli Jõh; trell- IisR; trillepuur Ksi; trellvänt Käi EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1570 trillpuur '(Dreh- oder Drillbohrer)'; ÕS 1980: 727 trillpuur 'tehn trellpuur'; Tuksam 1939: 207 Drillbohrer 'trillpuur, vuripuur'
Saksa leksikonid: DWDS Drillbohrer 'Bohrer, der sich durch eine schraubenförmige Triebstange schnell dreht'
Käsitlused: < sks Drillbohrer EEW 1982: 3274
Muud keeled: rts drillborr [1764] 'trell, trell- või trillpuur' RES 2004: 203; lt drillis, drille 'Drillbohrer' < asks drillbar 'ein Bohrer, womit Eisen und andere Metalle ducrhbohrt werden' Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: sm drillipora 'pumppupora' NS SS 1980: 85

tross2, trossi 'kraamikoorem' < kasks trosse 'id.', bsks Tross 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 419 Rossi pois 'tros bube calo'; Piibel 1739 pannid need wäetimad lapsed ja lodussed ja trossid ennese eel käima; Lunin 1853: 199 tros, -i d. 'обозъ, поклажа'
Murded: tross : `trossi 'kraam, koli; moonavoor; hobuküüt' Kuu Hlj; tross : trossi (-śs-) Mar Mär Ha JMd VJg Trm Lai Plt Nõo Ote V; ross : rossi (-śs-) Pöi Hää Pil M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 trośś : trośśi 'Tross, Bagage, Fuhre'; Wiedemann 1893: 1199 trośś : trośśi (rośś) 'Tross, Bagage, Fuhre'; EÕS 1937: 1571 tross 'sõjaväe-, vankrite-, kraamivoor, pagas'; ÕS 1980: 728 tross 'voor; kraamikoorem'; SES 2007: 1206 Tross 'sõj voor; parv, salk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 417 trosse, tros 'Tross, Gepäck'; Schiller-Lübben trosse 'Troß, Gepäck'; Hupel 1795: 241 Troß 'ein kleiner Bauerwagen auf welchem der Reisende ein wenig Futter für seine Pferde, oder andere Kleinigkeiten mit sich führt'
Käsitlused: < kasks trosse SKES: 1371; EEW 1982: 3278; < kasks trosse, bsks Troβ Raun 1982: 182
Muud keeled: rts tross [u 1580] 'sõj (moona)voor' RES 2004: 1143; lt † trasa 'Troß' < kasks trosse Sehwers 1918: 163; trasa 'Troß' < kasks tros(se) Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: sm trossi, rossi [1642] 'kuormasto; kuorma, rahti; tavara, säly, kantamus' < nrts tross 'sotilaan pakkaus, kantamus' [‹ kasks trosse] SKES: 1371

trügima, trügin 'tunglema, tõuklema, endale teed tegema' < sks drücken 'id.', vrd asks drücken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: trügima (-mä) 'tunglema; (peale) tükkima; püüdlema' Kuu Lüg Vai Han Tõs Ris Juu JMd Koe VJg Nõo Vas; trükkima '(vahele) pugema' Ris EKI MK; trügima (-mä) 'pingutama; (tõsta või lükata) rükkima' Kuu VNg Mär Juu Koe VJg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükkima : trükin; trükmä (d) 'drucken, bedrucken'; Wiedemann 1893: 1201 trükkima : trükin; trükmä (d) (trügima) 'drucken, bedrucken'; EÕS 1937: 1572 trügima; ÕS 1980: 729 trügima; Tuksam 1939: 208 drücken 'suruma, rõhuma, vajutama; end suruma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 87 drucken 'drücken; sich drücken, drängen'; EWD 2005: 247 drücken 'pressen, belasten, bedrängen'; Paul 1956: 132 drücken 'sich langsam und unvermerkt fortbewegen'
Käsitlused: < kasks drucken, vrd sks drucken EEW 1982: 3288; < vrd kasks drucken Raun 1982: 182; < asks drucken 'pressima; tunglema, tõuklema' EES 2012: 548
Muud keeled: rts trycka sig 'end suruma, end pressima' RES 2004: 1146
Vrd trükkima

turnima, turnin '(üle takistuste) ronima; van võimlema' < sks turnen 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1864
Vana kirjakeel: Jannsen 1864 03.VI: Turniminne on meie keles ni paljo kui innimesse kehha kolotama ja kinnitama
Murded: `turnima 'ronima; võimlema' R SaLä Rei Mar Kse Hää Saa sporHa JJn VJg Iis VlPõ; `tuŕnma (-me) sporM TLä San Krl Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1354 *tuŕnima : tuŕnin 'turnen'; Grenzstein 1884: 162 turnima (turnen) 'kehaharjutusi tegema, liikmeid nõrgutama, ihuliikmeid harjutama'; Wiedemann 1893: 1224 *tuŕnima 'turnen'; näite-tuŕnimine 'Schauturnen'; EÕS 1937: 1589 turnima 'võimlema [eriti riistadel]; osavalt ronima'; ÕS 1980: 739 turnima 'van võimlema; kõnek osavalt ronima'; Tuksam 1939: 981 turnen 'võimlema, van turnima'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1477 turnen 'sich durch gymnastische Bewegungen oder Übungen an Geräten sportlich betätigen'
Käsitlused: < sks turnen 'võimlema' EEW 1982: 3370; EES 2012: 556; EKS 2019

tuur2, tuuri 'tiir, ringkäik; (tantsu)ring; pööre' < sks Tour 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1231 *tūŕ : tūri 'Tour, Tanztour'; EÕS 1937: 1593 tuur 'tiir, ring; vemp, temp, vigur'; pl. tuurid 'kilk peas, viinajoovastus'; ÕS 1980: 742 tuur, tuuri 'tiir, ring; terviklik osa tantsust'; Tuksam 1939: 969 Tour 'tiir, ring, tuur; pööre; rännak, matk'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1442 Tour 'sich wiederholender Bewegungsablauf, Wanderung, Wegstrecke; Wendung, Kehre (beim Tanz)'
Käsitlused: < sks Tour 'väljasõit, retk, ringreis; tantsutuur; tiir, ring, pööre (mootoril)' EEW 1982: 3390; EES 2012: 559; EKS 2019
Muud keeled: rts tur [1639] 'tiir, ring; tuur (tantsu osa)' RES 2004: 1157; lt tūre 'Tour (beim Tanzen)' VLV 1944: 526; lt tūre '(tantsu)tuur' ELS 2015: 923; lt turneja tuur, ringsõit ELS 2015: 923
Sugulaskeeled: sm tuuri 'onni, vuoro / Glück; Reihe, Reihenfolge, Schicht' < nrts tur 'matka, vuoro; onnellinen sattuma' SSA 3: 341

vaagima, vaen 'kaaluma; järele mõtlema' < kasks wagen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 werri|tibbakene v̈lle|waÿb keicke Inimeste Pattuth; Stahl 1637: 126 wahckima : wachkin : wahcki∫in : wahckinut 'Wegen'; Göseken 1660: 95, 461 wehgkima 'wegen'; wahckima 'wegen librare'; Helle 1732: 201 wagima 'wägen'; Piibel 1739 Ta wagis ka kulda kuld-küünla-jalge ja nende kuld-lampide tarwis; Hupel 1780: 302 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lithander 1781: 497 Wagi se taigen ühhe puhta ride sees; Hupel 1818: 272 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lunin 1853: 218 wagima r. 'вѣсить, взвѣшивать'
Murded: `vaagima : `vaagin 'kaaluma' R; `vaagima : vae(n) Sa Lä Ris Kei Rap; `vaagima : vaagin Han Tõs Iis; `aagima : aagi Muh; `voagima Juu JMd Koe; `vuagima Kod; `vaema : vae(n) Jäm Hi Koe EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāgima : wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; ÕS 1980: 761 vaagima 'kaaluma'; Tuksam 1939: 1097 wägen 'kaaluma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 550 wagen 'wagen; aufs Spiel setzen'; Schiller-Lübben wagen 'wagen'
Käsitlused: < kasks wagen Ariste 1963: 107; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 194; < ee vaag ~ kasks wagen EEW 1982: 3599; < asks wagen 'kaaluma' EES 2012: 582; EKS 2019
Muud keeled: rts väga [14. saj] 'kaaluma; piltl vaagima, kaalutlema' RES 2004: 1269
Sugulaskeeled: sm vaakata, vaa'ata 'punnita' < sm vaaka SSA 3: 383; lvS vaet, -ub 'wiegen, wägen' SLW 2009: 214; lv va'it̆tə̑ 'wiegen, wägen' Kettunen 1938: 466; va'itõ 'kaaluda / svērt, apsvērt' LELS 2012: 350, 351
Vt vaag

vang, vangi 'vangistatu, vahialune' < kasks vangene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 398 üx waine Wangk; ollet nedt Iacobe Wangkit erra|pæstnuth; Stahl HHb III 1638: 39 ninck tachti∫ münd wangix wotta 'vnd wolte mich greiffen'; Rossihnius 1632: 413 Sehl pöhal enge piddi se mah|sundia se kombe perrast selle raghwalle ütte wangi wallale andma; Stahl 1637: 54 wangk : wangki∫t 'Gefang'; wangkix wotma 'Gefangen nehmen'; Stahl HHb III 1638: 151 Minna ollen wangk olnut 'Ich bin gefangen gewe∫en'; Gutslaff 1648: 215 Wangis 'Gefangen'; Göseken 1660: 204, 255 wangk 'Gefangen, Gefangener'; wangix wotma 'Gefangen nehmen'; Hornung 1693: 23 Wang 'ein Gefangener'; Vestring 1720-1730: 281 Wang, -gi 'Ein Gefangener'; Helle 1732: 203 wang 'der Gefangene'; wangi-torn 'das Gefängnis'; Hupel 1780: 306 wang, -i r. d. 'ein Gefangener'; Lunin 1853: 222 wang, -i r. d. 'узникъ, пленный'; wangitu r. d. 'пленный, заточенный'
Murded: vang : `vangi R; vang : vangi eP; vańg : vangi eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 waṅg : waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; ÕS 1980: 773 vang; Tuksam 1939: 365 Gefangener 'vang; (Arrestant) vahialune'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 468 vangene 'der Gefangene'; Schiller-Lübben vangen 'gefangen, der Gefangene'; MND HW I vangen(e), gevangen(e) 'Gefangener, Kriegsgefangener, Gerichtsgefangener'
Käsitlused: < kasks vangen 'gefangen; der Gefangene' Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45; < sks gefangene ~ kasks vangen EEW 1982: 3705-3706; < kasks vangene Raun 1982: 197; < kasks vangen 'Arrestant' ~ rts fånge, fange, vrd vrts fange, fonge Raag 1987: 339; < asks vangen 'vang' EES 2012: 590
Muud keeled: rts fånge [14. saj] 'vang' RES 2004: 288; lt vañguõt 'gefangennehmen' < kasks vangen Sehwers 1918: 164; lt pangãt 'gefangen nehmen' < sks fangen Sehwers 1953: 85; lt vaņģôt 'gefangen nehmen' < asks fangen Sehwers 1953: 151
Sugulaskeeled: sm vanki [Agr fangi] 'Gefangene(r)'; is vanki 'vankeus'; krj vanki 'vanki'; ee vang; lv vaŋ´gli 'vanki'; lv vaŋ´g 'vankila; vankeus' < vrts faŋge 'vanki' SSA 3: 405; lv vaŋ́̄ɢ 'gefängnis, gefangenschaft' < germ Kettunen 1938: 470; vaŋ̄´gli, vaŋ̄gnik̆kà 'der gefangene' Kettunen 1938: 470; lv vaņgnikā 'vang / gūsteknis, ieslodzītais' LELS 2012: 354; vdj vaŋgii 'vangi(ks) / в плен' VKS: 1482

vankuma, vangun 'kõikuma, tuikuma' < asks, sks wanken 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Lunin 1853
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 245 katzpitti möttelma 'wancken'; Lunin 1853: 222 wankuma r. 'казаться; колебаться, шататься'
Murded: `vankuma 'kõikuma' R Sa Muh Kse Pä sporKPõ Trm Plt KJn Trv Ran Vas Lei; `vankma Tõs Kod; `vanguma Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1446 waṅkuma, -gun 'schwanken, wanken, wackeln, sich bewegen'; Wiedemann 1893: 1307 wankuma, -gun 'schwanken, wanken, wackeln, sich bewegen'; ÕS 1980: 733 vankuma; Tuksam 1939: 1101 wanken 'kõikuma, vankuma; vaaruma, tuikuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 553 wanken 'hin und her gehen, wandern, reisen'; Schiller-Lübben wanken 'umhergehen, reisen, wandern' '[Der Begriff des Schwankens, des unsicher Gehens, wie jetzt, liegt nicht in dem Worte, sondern des häufigen Wechels der Bewegung.]'
Käsitlused: < sks wanken ~ kasks wanken 'umhergehen, reisen, wandern' EEW 1982: 3709; < sks schwanken ~ asks wanken Raun 1982: 198; < sks wanken SSA 3: 406; < kasks wanken 'edasi-tagasi käima' ~ sks wanken, schwanken 'kõikuma, vaaruma' EES 2012: 591
Muud keeled: rts vanka [16. saj] 'hulkuma, uitama, vantsima' RES 2004: 1228
Sugulaskeeled: sm vankkua [1880] 'järkkyä, horjua / wanken, erschüttert werden' < rts vanka 'hoipua; kuljeskella; horjua' [vrd kasks, sks wanken] SSA 3: 406

vehkima, vehin 'hoogsalt käsi liigutama' < asks vechten 'id.', sks fechten 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 207 wehtleb 'es zeigt sich ein phaenemenon am Himmel'; Piibel 1739 ma wehhin omma moögaga nende silma ees; Hupel 1780: 309 wehtleb 'es ist ein Himmelszeichen zu sehen'; Hupel 1818: 281 wehklema d. 'sich flechten'; Lunin 1853: 226 wehklema d. 'виться, заплетаться'
Murded: `vehkima (-mä) 'käsi liigutama; kiiresti töötama, tegutsema' R Sa Muh Mär Kse Tor Hää sporK Iis; `vehkmä Mar Kod; `veh´kmä Hel Nõo Kam San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1485 wehkima, -hin (wehtima) 'blinken lassen'; mȫgaga wehkima 'fechten'; wehtima, wehin '= wehklema'; wehklema (wõhklema, wehtlema) 'fechten, wedeln, mit Händen und Füssen herumfechten'; ÕS 1980: 781 vehkima; Tuksam 1939: 303 fechten '(mõõgaga) vehklema; (kätega) vehkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 471 vechten 'fechten, streiten'; Schiller-Lübben vechten 'die Hände oder Arme hin und her rasch bewegen; mit den Händen um sich schlagen, fechten, streiten'
Käsitlused: < kasks vechten EEW 1982: 3780; < vrd sm vehkiä, kasks vechten Raun 1982: 201; < asks vechten 'kätega vehkima; võitlema' EES 2012: 597
Muud keeled: rts fäkta [1657] 'vehklema; vehkima' RES 2004: 288; lt pektiņš 'Gefecht' < kasks vechtinge 'Gefächt, Schlägerei' Sehwers 1918: 36, 155; Sehwers 1953: 87
Sugulaskeeled: sm vehdata [1886] 'peuhata, telmiä, puuhailla, värkätä; pelehtiä / toben, tollen; basteln; scherzen, necken' < vurts fäcta, fecta [‹ kasks vechten ’taistella, miekkailla; huitoa käsillään] SSA 3: 420; sm vehdata 'toben, tollen; sich zu schaffen machen' < asks vechten 'fechten, streiten, kämpfen; fuchteln' ~ rts fäcta 'fechten, kämpfen' Bentlin 2008: 198

veteran, veterani 'väljateeninud sõdur; kogenud töötaja või tegelane' < sks Veteran 'id.'

Esmamaining: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903
Eesti leksikonid: Ajalehelugeja Sõnaraamat 1903: 71 weteran 'wäljateeninud sõjamees'; EKÕS 1918 weteraan; EÕS 1937: 1660 veteraan 'vana, väljateeninud sõdur; vana, kogenud tegelane'; ÕS 1980: 786 veteran 'vana, kogenud sõdur; vana, kogenud töötaja või tegelane'; Tuksam 1939: 1079 Veteran 'veteraan'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 1514 Veteran 'wer beim Militär altgedient ist; wer sich in langer Dienstzeit bewährt hat'
Käsitlused: < sks Veteran 'veteran' EKS 2019
Muud keeled: rts veteran [1734] 'veteran; väljateeninud sõdur; vana, kogenud töötaja' RES 2004: 1244; lt veterāns 'veteran' ELS 2015: 1003
Sugulaskeeled: sm veteraani [1890] 'vanha t. täysipalvellut sotilas; vanha, kokenut alansa edustaja / Veteran' < nrts veteran SSA 3: 430

vispel, vispli 'köögiriist' < bsks Wispel 'id.', rts vispel 'id.'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: Lithander 1781: 616 kasta se wispel senna taigna sisse; 21 woia Wüllingit wispeldud munna walgega; 42 wispelda pärrast sedda ölut pima sekka; Hupel 1818: 289 wispel, -pli r. d. 'Querl zum Umrühren; lf. Wispel'; Lunin 1853: 232 wispel, -pli r. d. 'мутовка, махоръ'
Murded: `vispel : `vispli (-le) 'segamisvahend; pudrumänd; klopits' Kuu VNg Jäm Khk Mär Pär Tor VMr VJg Iis Hel San; `vispen JMd; `visper Krj Muh; `vismer Käi; `visvel : `visvle (-ple) Var PJg Ris Juu HJn Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1520 wiśpel : wiśpli 'Quirl'; Wiedemann 1893: 1372 wiśpel : wiśpli (wisel, wismel) 'Quirl'; EÕS 1937: 1675 vispel 'mänd (eriti vitsakimbu kujuline); vilp'; ÕS 1980: 796 vispel 'vahule kloppimise vahend'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 266 Wispel 'Weiden- oder Birkenruthen, deren man sich anstatt eines Querls bedient um flüßige Dinge stark unter einander zu rühren.'; Deutschbaltisch 2019 Wispel 'ein Quirdel'; Nottbeck 1988: 101 Wispel 'Schaumschläger (Küchengerät)'
Käsitlused: < rts vispel EEW 1982: 3891; < rts vispel 'vahule kloppimise riist' EES 2012: 610; < bsks Wispel 'vispel' EKS 2019
Muud keeled: rts visp [u 1600] 'vispel' RES 2004: 1259
Sugulaskeeled: sm vispilä [1637] 'Quirl, Schneebesen' < nrts vispel SSA 3: 462

värvima, värvin 'värviga katma' < kasks verwen 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 433 se pöha Waimo sissen, ilma|ferwitut armu sissen; Stahl 1637: 54 warwima : warwin : warwi∫in : warwinut 'Farben'; Stahl LS I 1641: 226 eth ücheckit farwija mah pehl 'das kein Ferber auff Erden'; Göseken 1660: 110, 184 werwima 'anstreichen'; warwima 'Farben'; Göseken 1660: 363 palle warwima 'schminken'; Vestring 1720-1730: 276 Wärwima 'färben'; Pallet wärwima 'sich schmincken'; Helle 1732: 201, 323 wärwima 'färben'; Helle 1732: 207 werwal 'der Färber'; Piibel 1739 ja wärwis ommad silmad ärra; Hupel 1766: 95 sinna wärwid agga nende kallaste öisedega; Hupel 1780: 302 wärwima r. d.; wärwma d. 'anmahlen, färben, tünchen'; Hupel 1818: 272 wärwima r. d.; wärwma d. 'färben, anstreichen, anmalen; tünchen; glasiren'; Lunin 1853: 218 wärwima r. d.; wärwma d. 'красить'
Murded: `värvima (-ŕ-) R Sa Hi K I; `värbima Lä; `värmima (-ŕ-) Muh Pä; `väŕvmä, `väŕmmä (-mme) eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wäŕmima, -in '= wäŕwima'; wäŕwima, -in; wäŕwmä (d) 'farben, anmalen, anstreichen, tünchen, glasiren'; ÕS 1980: 810 värvima; Tuksam 1939: 300 färben 'värvima; värvustama, koloreerima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 470, 477 varwen, verwen 'färben; bemalen, anstreichen'; Schiller-Lübben verwen 'färben'; MND HW I varwen, verwen (ferwen) 'färben'
Käsitlused: < kasks varwen 'farben' Ariste 1963: 108-109; < kasks verwen Liin 1964: 50; < ee värv ~ kasks verwen EEW 1982: 3989
Muud keeled: rts färga [1400-1425] 'värvima; piltl tooni andma' RES 2004: 290; lt pẽrvêt 'färben' < kasks verwen 'färben' Sehwers 1918: 155; Sehwers 1953: 87; lt pervēt 'färben' < kasks verwen Jordan 1995: 81; lt varvêt 'färben' < kasks varwen 'färben' Sehwers 1953: 152; lt vervêt, vẽrvêt 'färben' < kasks verwen 'färben' Sehwers 1953: 155, 157
Sugulaskeeled: sm värjätä [Agr] < sm väri ~ rts färga Häkkinen 2004: 1519; lv ver̄m 'werben' < kasks werven; ver̄mə̑, ver̄mt̆tə̑ 'färben' < küsks werwen Kettunen 1938: 478, 479; lv vermtõ 'värvida / krāsot' LELS 2012: 360
Vt värv

vöör, vööri 'laeva või paadi esiosa, kiil' < ? asks vȫr 'id.', vrd rts för 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 192 laiwa nenna 'forder Theil des Schiffs'; Hupel 1780: 200 laiwa nönna d. 'das Vordertheil des Schiffs'
Murded: vüör : `vüöri R(`vüöri); vöör : vööri Rei Rid Ris; föör : fööri Ris EKI MK; vööriklüüs 'ankruketi avaus vööris' Emm; vüör`masti 'laeva esimene mast' VNg Vai; (v)öörmast Mus Rei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫr 'vor (in Zusammensetzungen)'; EÕS 1937: 1695 vöör 'laev (fore)'; ÕS 1980: 812 vöör : vööri 'laeva esiosa'; VL 2012 vöör < rts för
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 499; Schiller-Lübben vor(e) 'vorne; voran'; MND HW I vȫr, vȫre 'lokal zur Bezeihnung desjenigen an dessen Vorderseite, in Richtung auf, von dessen Vorderseite sich etw. befindet oder bewegt'
Käsitlused: < asks vȫr 'Vorderteil des Schiffes' GMust 1948: 97; < rts för 'Bug (des Schiffes)' EEW 1982: 4003; < rts för Raun 1982: 213; < rts förstäva 'vööritääv, esitääv' EKS 2019
Muud keeled: rts för [1771] 'mer vöör' RES 2004: 292
Sugulaskeeled: sm fööri, vööri, fyyri, föri, fyöri [1886] 'veneen t. laivan keula; etumies, johtaja; ohjaus, johto / Bug; Vormann, Führung' < nrts för 'keula, kokka' SSA 1: 122; vdj vööri, vüüri 'vöör (laeva eesosa) / нос (носовая часть судна)' VKS: 1572

veebiliides @ veebihaldur