[SLS] Saksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 81 artiklit

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524; Koell 1535; EKVTS 1997: 60, 99 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'
Saksa allikadA: EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Läti keel: lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

aks2, aksi 'maksu- või teokohustus (mõisale)' < sks Akzise 'id.' [Laensõnale aks eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Jannsen 1860
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 307 Accise 'vt Zoll'; Hupel 1818: 636 Zoll (Abgabe) 'tolli od. tatsi rahha r. d.; maks r.'; Hupel 1818: 242 tatsi 'Schoß, Tribut'; tatsi rahha 'Zoll'; Jannsen 1860: 323 „Baieri-öllut“ ka maalt ja teistest linnadest ilma aksita wöib sisse todud sada
Murded: aks : aksi 'maksu-, rendi- või teokohustus (mõisale)' Kad VJg; aks ~ `aksi : `aksi VNg Lüg EMS I: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 aks : aksi 'Accise, Auflage, Leistung'; Grenzstein 1884: 6 aksiis (Accise) 'maks, mis mingisuguse kauba, nagu jookide eest maksetakse'; ÕS 1980: 34 aktsiis 'maj kaudne maks tarbekaupadelt'; Tuksam 1939: 33 Akzise 'aktsiis'
Käsitlused: < sks Akzise 'aktsiis' EEW 1982: 52; EKS 2019
Läti keel: lt akcīze 'Akzise' VLV 1944: 28; lt akcīze 'aktsiis' ELS 2015: 33
Sugulaskeeled: sm aksisi, kauppavero 'aksiis' VSS 1917: 6; sm aksiisi 'aktsiisimaks' Mägiste 1931: 7

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats 'id.', sks Absatz 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 absat, -i r. d. 'Schuh Absatz'; Lunin 1853: 5 absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei EMS I: 387
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati : absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat : absati; absati : absatime (pt); absel : absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts'
Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen'
Käsitlused: < asks afsats EEW 1982: 85; < erts appsat SKES: 22; < asks afsats ~ sks Absatz EES 2012: 52; < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' EKS 2019
Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < asks afsett 'Stiefelabsatz' Sehwers 1953: 4
Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] 'kengän tai saappaan korko / Absatz' < rts appsat [‹ kasks] SKES: 22; SSA 1: 80

armee, armee 'sõjavägi, riigi relvajõud' < sks Armee 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 331 Armee 'vt Kriegsheer'; Hupel 1780: 415 Kriegsheer 'södda wäggi r. d.'; Masing 1822: 298 et ta kõige surema armé wasto julgeste jõuab seista
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1468-1469 wägi 'Heeresmacht, Heer, Armee, Schar'; sõa-wägi 'Kriegsheer, Heeresmacht'; Mägiste 1931: 15 armee, malev 'armeija'; EKSS 1: 20 armee '= maleva'; ÕS 1980: 53 armee; Tuksam 1939: 66 Armee 'armee, sõjavägi, malev'
Käsitlused: < sks Armee 'armee' Treiman 1981: 41; EKS 2019
Läti keel: lt armija 'Armee' VLV 1944: 51; lt armija 'armee' ELS 2015: 51
Sugulaskeeled: sm armeija [1781] 'Armee' < rts armé SSA 1: 83; lv armij 'armee / armija' LELS 2012: 35; vdj armija 'armee, sõjavägi / армия' VKS: 140

eeve, eebe 'kirme, õhuke kord' < vrd sks Hefe 'sade, sete'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: eeve(s) : `eeve 'kirme, õhuke kord; õhuke või läbipaistev asi' PäLõ; eeve ~ eebe : `eepe PäLõ EMS I: 594; õõve(s) : `õõve 'õhuke riie' Han EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 † ēwe, õõwe 'Schaum oder Unreinigkeit, welche sich am Branntweinkessel oder beim Bierbrauen absetzt'; Tuksam 1939: 464 Hefe 'pärm, köst, sepp; sade, sete'
Käsitlused: < ? sks Hefe EEW 1982: 163

jaht1, jahi 'küttimine, jahipidamine; jahilkäik' < kasks jacht 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 109 teye wihastate se porto jachti; Stahl 1637: 74 portojacht : portojachtust 'Hurerey'; Göseken 1660: 89, 245 Hoorajacht 'Hurerey'; portojacht 'Hurerey'; Vestring 1720-1730: 44 Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; Helle 1732: 97 jaht 'der Lärm, Unruh'; Hupel 1780: 159 jaht : jahhi r. d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; Arvelius 1787: 17 läks jahhi peäle; Lunin 1853: 33 jaht : jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
Murded: jaht : `jahti 'küttimine' R; jaht eP eL EMS II: 26
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht : jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; EÕS 1925: 132 jaht 'küttimine'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
Käsitlused: < kasks jacht Ariste 1963: 90; Raun 1982: 19; SSA 1: 233; < kasks jacht ~ sks Jagd EEW 1982: 533; < asks jacht 'jaht, tagaajamine' EES 2012: 96
Läti keel: lt jakts 'Jagd; Spaß, Scherz, Possen' < asks jagd 'Jagd; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' Sehwers 1953: 43
Sugulaskeeled: sm jahti [1593] 'pyynti, metsästys / Jagd' < mr iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' [‹ kasks jacht]; krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts SSA 1: 233; sm jahti 'Jagd' < asks jacht ~ rts jakt Bentlin 2008: 117; lv jak̄t´ 'jagd (auch lärm)' < kasks jacht Kettunen 1938: 84; lv jakt 'jaht / medības' LELS 2012: 82
Vt jahtima

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kabel2, kabla 'pael; nöör' < kasks kabel 'köis; nöör'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 124 Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; Gutslaff 1648-1656 ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; Virginius 1687-1690 et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; Hupel 1780: 166 kabel, -bla d. 'ein Band'; Hupel 1818: 60 kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; Lunin 1853: 41 kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
Murded: kabel : kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ : kabla T V(kapl) EMS II: 438-439
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl : pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd nöör'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
Käsitlused: < kasks kabel 'nöör' Raun 1982: 25
Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < mr kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264
Vrd kaabel

kapp1, kapi 'mööbliese (panipaigana)' < kasks schap 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 254 üx kap kelri pehl 'keller Schapff'; Vestring 1720-1730: 66 Kap, -pi 'Ein Schöpff oder Schranck'; Helle 1732: 108, 322 kap 'der Schrank oder Schap'; Hupel 1780: 173 kap, -pi r. d. 'Schrank, Schapp, das Lädchen am Spinnwock'; Lunin 1853: 49 kap, -pi r. d. 'шкапъ, подставецъ'
Murded: kapp : kapi 'mööbliese' VJg I KJn; kaṕp : kapi Muh Khn eL; kapi : kapi Sa Rei L KPõ VlPõ; kappi VNg Vai EMS II: 709
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp : kapi; kapi : kapi 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; ÕS 1980: 235 kapp 'esemete panipaik'
Saksa leksikonid: MND HW III schap (schaep) 'Schrank, Spind, Wandschrank; Schrein zum Aufbewahren der Altargeräte'
Käsitlused: < kasks schap SKES: 135; Liin 1964: 53; Raun 1982: 31; SSA 1: 264; < kasks schaf EEW 1982: 699; < asks schap 'kapp' EES 2012: 129; EKS 2019
Läti keel: lt skapis 'Schrank (Schaff)' < kasks schap Sehwers 1918: 40, 158; skapis 'der Schrank' < kasks schap ME: III: 872; skapis, skaps 'Schrank' < kasks schap Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm kaappi [1637] 'pöydän t. lipaston laatikko / Schrank, Schubfach' < mr skap, skāp [‹ kasks schap]; is kaappi; vdj kaappi 'kaappi, pöytälaatikko'; krj skoappi 'kaappi' < sm kaappi SKES: 135; SSA 1: 264; lvS kaep [1828] 'Schrank' SLW 2009: 78; lv käp̄ 'schrank' < kasks schap Kettunen 1938: 176; lv käp 'kapp / skapis' LELS 2012: 111; vdj kaappi, škaappi 'kapp / шкаф' VKS: 344; is kaappi 'kapp' Laanest 1997: 56

kelm, kelmi 'petis' < asks schelm 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 343 herrise töh 'schelm stück'; Hornung 1693: 16 Herris 'ein Schelm'; Helle 1732: 93 herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; Hupel 1780: 154 herris r. d.; herrits r. d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; Hupel 1780: 178 kelm, -i r. d. 'Schelm'; Arvelius 1782: 19 kelmide koerusse läbbi; Lunin 1853: 55 kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
Murded: kel´m : kel´mi 'petis, suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m : kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm : kelmi Muh Hi Mar; kelm : `kelmi R EMS II: 981
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 289 kel´m : kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm
Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm Liin 1964: 45; < kasks schelm, schelme EEW 1982: 768-769; < kasks schelme Raun 1982: 35; < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm Raag 1987: 338; < rts skälm ~ sks Schelm SSA 1: 341; < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' EES 2012: 143; < asks schelme 'kelm, võrukael' EKS 2019
Läti keel: lt šķel̃mis 'Schelm' < kasks schelm Sehwers 1918: 56, 161; šķel̃mis, šelmis 'Schelm' < kasks schelme Sehwers 1953: 129, 130; šķelmis 'der Schelm' < kasks schelm ME: IV: 25
Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] 'veijari, konna / Spitzbube' < rts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm SSA 1: 341; lv škel̄´m 'schelm' < kasks schelm Kettunen 1938: 395; lv keļm 'kelm / krāpnieks, šķelmis' LELS 2012: 44, 113

kiikama, kiigata 'vaatama, pilku heitma' < asks kiken 'id.', vrd rts kika 'vaatama, piiluma'

Murded: `kiikama 'pilku heitma' R Kaa Krj Emm EMS III: 77
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 261 kiikama 'korraks vaatama, pilku heitma'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîken 'schauen, neugierig sehen, gucken'
Käsitlused: < kasks kiken EEW 1982: 806; Raun 1982: 37; < asks kiken 'vaatama, vahtima, kiikama' EES 2012: 150; < rts kika 'vaatama' [‹ asks kiken] EKS 2019
Läti keel: lt † ķĩķêt 'durch ein Fernrohr sehen' < kasks kīken Sehwers 1918: 150; ķĩķēt, ķiķêt 'aufmerksam sehen, lauern' < asks kīken 'sehen, schauen, gucken; gaffen' Sehwers 1953: 65, 67
Sugulaskeeled: lv kīk̆kə̑rt̆tə̑ 'ausschauen (auch mit dem fernrohr)' Kettunen 1938: 132; lv kīkõrtõ 'kiikriga vaadata / raudzīties ar tālskati, ķīķerēt' LELS 2012: 119
Vt kiiker

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 kild : kildast 'zunfft'; Göseken 1660: 89 Kild, -a 'Gilde'; Göseken 1660: 489 kild 'Zunft tribus'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; Hornung 1693: 36 Kild : Killa : Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; Helle 1732: 113 kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; Helle 1732: 308 suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; Hupel 1780: 180 kild : killa r. d. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; Lunin 1853: 58 kild : killa r. d. 'гильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
Murded: kild : killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild : `killa R EMS III: 125
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild : killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d : kil´l´i; kilde : kilde 'Gilde'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
Käsitlused: < kasks gilde Liin 1964: 50; < germ, vrd kasks gilde, mr gilde EEW 1982: 823; < germ, vrd kasks gilde Raun 1982: 39; < asks gilde 'selts, vennaskond, gild' EES 2012: 154
Sugulaskeeled: sm kilta [1637 killantupa 'kapakka'] 'yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde' < germ, vrd rts gille 'kilta', mr gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' SSA 1: 364; sm kilta < kasks gilde ~ mr gilde Bentlin 2008: 67

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

kool, kooli 'õppeasutus' < kasks schole 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < rts skola [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

kooner, kooneri 'eriti kokkuhoidlik, kitsi' < asks schōner 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 237 armutama 'schonen'
Murded: `kooner : `koon(e)ri 'ihnur' Rei Han Pal; kooner TaPõ Pst TLä; koonõr Kan VId; `kuoner Lüg HljK Kad; koonerd(is) Han EMS III: 610; `kounar Kuu Käi; kouner Käi Hls EMS III: 776
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 298 kooner 'kitsipung'; Tuksam 1939: 865 schonen 'säästma, kokku hoidma, kokkuhoidlikult tarvitma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schonen 'sparen, versparen, unterlassen'; schone 'hell, schön, herrlich, sparsam'; MND HW III schônen 'nicht übermäßig beanspruchen, betätigen, gebrauchen'
Käsitlused: < vrd asks schonen 'säästma' Raun 1982: 48; < asks schōner 'kooner' EES 2012: 176; EKS 2019
Läti keel: lt skuõnêt 'schonen' < kasks schōnen 'schonen' Sehwers 1953: 108; ME: III: 910
Sugulaskeeled: lv skùo̯ńə̑ 'schonen' < kasks schonen Kettunen 1938: 373; lv skūoņõ 'säästa, kokku hoida / taupīt' LELS 2012: 296

koot3, koodi 'soot, purjenöör' < asks schôte 'id.' ~ rts skot 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: koot (-t´) : koodi 'soot, purjenöör' Jäm EMS III: 637; koud : kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) EMS III: 772-773
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt : kōdi (D) 'Schote (am Segel)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
Käsitlused: < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' GMust 1948: 41, 79; < kasks schôte ~ rts skot EEW 1982: 946
Läti keel: lt skuote, skuotiņš 'das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird' < asks schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' Sehwers 1953: 108; lt šķuote 'ein Strick zum Zusammenziehen der Segel' < asks schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' Sehwers 1953: 134; lt skuotiņš 'Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird' < asks schot(e) ME: III: 911
Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ 'schot, strick zum einziehen des segels' < sks Kettunen 1938: 373; vdj škotta 'soot / шкот' VKS: VI, 15
Vrd soot

kraam, kraami 'kaup; materjal' < bsks Kram 'panipaik; kaup', sks Kram 'pood; kaup' [Esmane tähendus 'panipaik' laienes hiljem tähenduseks 'poekraam, pudukaubad; kaubitsemine'.]

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 100 kraam-kamber r. d. 'Kramkammer'; Lunin 1853: 72 kraami kamber r. d. 'чуланъ'
Murded: kraam : kraami 'kaup; materjal' Hi L K(-oa-, -ua-); kraam : kraami I T V(-ḿ); kraam : `kraami R; raam : raami Sa Muh L M(-ḿ) EMS III: 782
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1037 krām : krāmi, krāma (D) 'Sachen, Gepäck, Bagage, Hausrath, Geräthe'; rām : rāmi '= krām'; EÕS 1925: 274 kraam; ÕS 1980: 306 kraam; Tuksam 1939: 590 Kram 'väike pood; väikemüük; kaup, poekraam; kraam, kolu, koli'; Deutschbaltisch 2019 Kram 'Kramhandel, Kleingeschäft (Gutzeit 1874)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kram(e) 'Zeltdecke; die (in den Buden ausgelegte) Kaufsmannware; der Handel mit Krämerwaren, Kleinhandel'; Hupel 1795: 124 Kramkammer 'heißt das Zimmer, in welches man allerley Sachen, z.B. Garn, unreine Wäsche u.d.g., aus der Hand weglegt und verwahret'
Käsitlused: < kasks kram, sks Kram EEW 1982: 973; < kasks kram(e) ~ bsks Kram Raun 1982: 50; < sks Kram 'telgikatus; kaubad' EES 2012: 181; EKS 2019
Läti keel: lt krãms 'der Kram, das Gerümpel, das Hausgerät, das außer Gebrauch gesetzt ist' < kasks krām Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 57
Sugulaskeeled: sm krampsu [1874 kramssu] 'kama, roju; rykelmä / Kram, Haufen' < rts kramss 'hetaleet, koristet, roju' SSA 1: 416; sm räämä [1601 krämä] 'rihkama / Kram' < mrts kram (krǟm) 'rihkama'; krj reämä 'sekalainen tavara' < sm räämä SSA 1: 423; vdj kraami 'kraam, kaup / вещи, (розничный товар)' VKS: 481

kunskopp, kunskopi 'teade; riugas, temp; lobiseja' < kasks kun(t)schop 'teade; teadmine, oskus'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 158 sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; Göseken 1660: 91 Kundkoppi 'Kundschafft'; Hupel 1780: 195 kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; Hupel 1818: 107 kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; Lunin 1853: 77 kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas, nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-ń-) R Lä Juu Koe VJg Plv; kruńts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk EMS IV: 38; kunsskoppi (-ń-) 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim VJg Plt; kuntskoppi (-ń-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim EMS IV: 38; `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu EMS IV: 43
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453, 452, 377 † kuńskop : kuńskopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; kundskop : kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; kuńs-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1869: 377 kuńs-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schriftl. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
Käsitlused: < kasks kun(t)-, kon(t)schap Liin 1964: 64; < kasks kun(t)schop 'teade' Raun 1982: 56; < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare Raag 1987: 336; < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' EES 2012: 192

kuur1, kuuri 'kerge ehitis; varjualune' < asks schûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kuur : kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuuŕ : kuuri M San V; kuur : `kuuri R EMS IV: 166
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūŕ : kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
Käsitlused: < kasks kûr ~ schur EEW 1982: 1075; < kasks schûr Raun 1982: 58; < kasks kūr SSA 1: 458; < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' EES 2012: 197; EKS 2019
Läti keel: lt skũra, skũre 'das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens' < kasks schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' Sehwers 1953: 109; lt šķũre, šķũris 'ein Anbau mit Dach, Abschauere' < asks schũr 'Schauer' Sehwers 1953: 134; lt kūre, kūris 'kalade soolamisruum' < lv kūŕ ~ ee kuur [‹ asks kûr] Vaba 2020: 995
Sugulaskeeled: sm kuuri [1756] 'kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen' < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' [‹ kasks kūr] SSA 1: 458; lv kūŕ 'scheuer, worin fische eingesalzen werden' < kasks kûr Kettunen 1938: 171; lv kūr 'kuur / šķūnis' LELS 2012: 153

kääl, kääli 'noor erk metsik hobune' < asks schele 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kääl (-l´) : kääli 'püsimatu, vallatu; tugev kiire hobune' Pä M EMS IV: 568; Saareste I: 472; kääń : kääni 'peru, vallatu (loom, inimene)' Hää Sim EMS IV: 569
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟl´ : kǟli 'unbändig, wild'; ÕS 1980: 338 kääl 'murd vallatu, üleannetu, kerglane olend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schele 'Beschäler (Zuchthengst)'; Schiller-Lübben 'Schellhengst'; MND HW III schēle 'Beschäler, Zuchthengst'
Läti keel: lt † šķẽlis [1638 Schkehlis] 'Schafbock; Beschäler' < kasks schele Sehwers 1918: 56, 97, 161; šķēlis, šķielis 'der Schafsbock; ein Roß, Hengst' < kasks schele 'Beschäler' ME: IV: 32, 52; šķielis, šķẽlis 'Beschäler; Schafbock' < asks schele 'Beschäler' Sehwers 1953: 131, 132

kään, kääni '(vankri) kaitseraud; lahas; rööbas' < asks schene 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 355 Rattaste keenit 'schien im Rade absis'; Vestring 1720-1730: 57 Kään 'die Schäne am Wagen'
Murded: kään (-ń) : kääni 'vankri puutelje kaitseraud' Sa Muh L K(-ea-, -ia-, -eä-); kääń : kääni eL; kään : `kääni R; kiäń : kiäni I EMS IV: 569
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟń : kǟni 'Eisenschiene an der Axe des Bauerwagens'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schene 'Schiene als Teil der Rüstung, am Wagenrade, in der Sägemühle, als Gerät der Schuster'; MND HW III schēne, schenne 'Eisen das zum Beschlag verschiedener Gegenstände dient, spez. Rad- und Achsenbeschlag'
Käsitlused: < kasks schene Liin 1964: 49; Ariste 1972: 97
Läti keel: lt šķiẽne [1638 Schkehnes] 'Schiene' < kasks schene Sehwers 1918: 97, 161; lt šķiẽne 'Schiene' < kasks schēne 'Schiene' Sehwers 1953: 131, 132

käärid pl, kääride 'lõikeriist' < kasks schêre 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 kehr : kehrist '∫cheer'; Gutslaff 1648: 234 kêre 'Schere'; Gutslaff 1648-1656 Temma ka lichtshehrit .. peawat puhhas kuld ollema; Göseken 1660: 94 Keer/ i 'Scheer'; Göseken 1660: 352 Keer 'Scheer (schneider sceer)'; Virginius 1687-1690 Küünla Käärid ollid Kullast; Vestring 1720-1730: 57, 59 Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; Helle 1732: 104 kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1766: 128 se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; Hupel 1780: 167, 168 käär, -i d. 'Scheere'; kärid : käride r. 'die Scheere Pl.'; Lunin 1853: 42, 43 käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääri^ʔ V EMS IV: 582
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟŕ : pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
Käsitlused: < kasks schere Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < asks schere 'käärid' EES 2012: 210; EKS 2019
Läti keel: lt šķẽres [1638 Schkehres] 'Schere' < kasks schēre 'Schere' Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm keritä [Agr] 'leikata / scheren'; is keritä 'keritä lammasta, leikata hiuksia'; krj keritä 'leikata vars. villaa lampaista, keritä'; krjA keritä, keŕita; vps keŕita; lv kerīkšǝ < germ, vrd mr skæra, rts skära 'leikata, keritä' SSA 1: 345; lvS škērd ~ skērd (pl.) 'Schere' SLW 2009: 186; lv škērə̑ᴅ 'schere' < kasks schere Kettunen 1938: 395; lv škērõd 'käärid / šķēres' LELS 2012: 312

küün, küüni '(heinte) panipaik' < kasks schü̂ne 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 kühn : kühni∫t '∫chewr'; Gutslaff 1648-1656 ei olle neihl aita, ei Kühne; Göseken 1660: 355 kühn 'scheune'; (hühde) kühn '(Korn) scheure'; Hupel 1780: 193 küün, -i r. d. 'die Scheune'; Lunin 1853: 75 küün, -i r. d. 'анбаръ, житница'
Murded: küün (küin) : küüni (küini) 'hoidla' eP(küe-, köe-); küün (-üi) : küüni (-üi-) T; küüń : küüni M V; küün : `küüni R EMS IV: 726
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 479 kǖń : kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; ÕS 1980: 344 küün
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schune 'Scheune'; schunen 'in eine Scheune bringen'; Schiller-Lübben schune 'Scheune'; MND HW III schü̂ne (schůne, schuene) 'bäuerliches Wirtschaftsgebäude, Getreidescheune'
Käsitlused: < kasks schune 'Scheune' Ariste 1963: 94; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1182; Raun 1982: 66; < asks schune 'küün' EES 2012: 215; EKS 2019
Läti keel: lt šķũnis [1587] 'Scheune' < kasks schune Sehwers 1918: 33, 81, 162; lt šķũnis 'Scheune' < asks schǖne 'Scheune' Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: lvS kǖn 'Scheune' SLW 2009: 96; lv kīń, skīń, (alt) škǖń 'scheune' < kasks schune Kettunen 1938: 134, 372; kīņ 'küün, sara / šķunis' LELS 2012: 123

lenssima, lensin 'allatuult purjetama' < asks lensen 'id.', sks lensen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `lentsima Jõe VNg Rid; `löntsima Hi(`lenssima Emm) EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńtsima, -sin (SW) 'umherlungern, sich umhertreiben'; tūl´ leńtsib 'der Wind springt hin und her'; ÕS 1980: 364 lenssima 'allatuult purjetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lensen 'das Schiff in der Richtung des Windes laufen lassen'; Schiller-Lübben lensen 'schw. v. platt vor dem Winde segeln, das Schiff ganz in der Richtung des Windes laufen laßen (holl. lenzen)'; MND HW II: 1 lensen 'vor dem Winde segeln'; Seemannsprache 1911: 535 lensen 'im Sturm vor dem Winde segeln'
Käsitlused: < kasks lensen Raun 1982: 73; < sks lenzen 'tormiga pärituult purjetama; laevast vett pumpama' EKS 2019

† liht|käärid, -kääride 'tahikäärid' < asks lichtschêre 'id.', sks Lichtschere 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 152 lichtkeer 'Liechtscher'; Helle 1732: 322 lihtkärid 'Lichtschere'; Hupel 1780: 205 lihtkäär r. d., lihtskäär r., lihtskärid r. 'Lichtscheere'; Lunin 1853: 89, 91 lihtkäär r. d.; lihtskäris d. 'щипцы для сниманiя со свѣчи'
Murded: lihtkäär 'tahikäärid' VNg EKI MK; `lihtsäär : -`sääri Jõe; `lihtsäär : -sääri Mär Tor Nis JõeK Ksi; `lihtsär, (-ser), -i Krj Kad VJg Iis EKI MK; lihtsäär 'küünla söe lõikamise käärid' Pä Saareste III: 1285
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 liht-kǟŕ : pl. -kǟrid (lihtskǟŕ) 'Lichtschere, Lichtputze'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 licht, lecht 'Licht, Kerze'; schere 'Schere'; Schiller-Lübben licht, lecht (lucht) 'Licht'; schere 'Schere'; MND HW II: 1 licht, lecht, lücht 'das natürliche Tageslicht; künstlicher Lichtkörper, Kerze'; lichtschêre, lichte- 'Lichtputzschere'
Käsitlused: < asks Lichtschere(n) Liin 1964: 54; < kasks 'Lichtschere, Lichtputze', vrd ee käärid EEW 1982: 1296; < vrd kasks schere 'käärid' Raun 1982: 64
Läti keel: lt † luktšķēres 'Lichtschere' < asks luchtschēr 'Licht-, Putzschere' Sehwers 1953: 73; lt luktšķēre 'die Lichtschere' ME: II: 511

link, lingi 'käepide, -raud' < kasks klinke 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 linck/ i 'Klincke'; Hornung 1693: 29 Klink : Klingi / Acc. pl. Klinkisid 'eine Klinke an der Thür'; Vestring 1720-1730: 83 Klink, -ki 'Eine Klincke'; Hupel 1780: 183, 205 klink, -i r. 'die Klinke'; link, -i r. d. 'die Thürklinke'; Lunin 1853: 62, 90 klink, -i r. d. 'защелка, ручка у дверей'; link, -i r. d. 'защелка, позвонокъ у дверей'
Murded: link : lingi '(ukse) käepide' S L Ha Jä VJg I VlPõ Krk San Lut; lińk : lińgi (-n-) Khn Kod eL; link : `lingi R; klink : klingi Ris HMd Jür HJn JõeK Lei EMS V: 244
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 liṅk : liṅgi 'Klinke, Hemmeisen an der Ankerspille'; ÕS 1980: 374 link '(uksel, aknal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klinke, klenke 'Klinke, einfallender Thürriegel; Schlagbaum'; Schiller-Lübben klinke, klenke 'Klinke, der einfallende Thürriegel (oder Thüreisen), den man vermittelst eines Druckes hebt (wie noch jetzt in den geringeren Häusern)'; MND HW II: 1 klinke, klenke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel'
Käsitlused: < kasks klinke, klenke Liin 1964: 52; < kasks klinke [an der Tür] EEW 1982: 1320; Raun 1982: 76; SSA 2: 78; < asks klinke, klenke 'ukselink, riiv' EES 2012: 242; EKS 2019
Läti keel: lt kliņķis [1638 Klinckis] 'Klinke; Gerät zum Drillen eines Strickes' < kasks klinke 'gewinkelter Hebel, von oben einfallender Türriegel, Verschlußklinke des Schlagbaumes, auch schon vorgeschobener Riegel' Sehwers 1918: 89, 150; Jordan 1995: 66; lt kliņķis 'die Klinke' ME: II: 229
Sugulaskeeled: sm linkku, klinkku [1637 klincko] '(oven) kääntösalpa / Türriegel, Klinke' < rts klinka 'säppi' [‹ kasks klinke 'salpa'] SKES: 296; is liŋkki 'oven pyörö' < ee ~ sm SSA 2: 78; lv kliŋ̄k̀ 'klinke' < kasks klinke Kettunen 1938: 140; lv klink 'ukse käepide, link / durvju rokturis, kliņķis' LELS 2012: 26, 127; vdj kliŋkki '(ukse)pöör / дверная завёртка, клинок' VKS: 440

luup1, luubi 'suur paat' < asks Slupe, slup, slûp 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: luup : luubi 'aerupaat; väike purjelaev' S L Ris Kad; luup : `luubi R; `(s)lüüpi : `(s)lüübi Vai EMS V: 546
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūp : lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; Salem 1890: 190 luup 'лодка, шлюпка'; EÕS 1925: 428 luup 'ühemastiline ranna- ja kaluri-veesõiduk (Schlup)'; ÕS 1980: 385 luup 'suurem paat'; Tuksam 1939: 835 Schaluppe 'luup (suur paat)'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Sluup [slūb] 'Schaluppe, großes Boot' '(zu kasks slupen 'gleiten')'
Käsitlused: < asks slûp 'Schaluppe' [‹ hol sloep] GMust 1948: 15, 82; < asks slûp ~ rts slup EEW 1982: 1399; < asks Slupe Raun 1982: 82; < asks slūp, slūpe 'väikepaat' EKS 2019
Läti keel: lt šļupe 'kleines, schlechtes Boot' < sks Schluppe Sehwers 1953: 136
Sugulaskeeled: sm luuppi, luupi [1863] 'tasaperäinen ja -pohjainen ruuhi / Schaluppe' < rts slup [‹ asks slūp, slupe, hol sloep] SSA 2: 115

mukk, muki 'kena, mukitud' < asks smuk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 504 kaunis 'schmuck'; Göseken 1660: 94, 243 muck 'Schmuck'; muck 'hübsch / schön'; Helle 1732: 88 ehte 'der Schmuck'
Murded: mukk : muki 'ilus, kaunis; ehitud' PJg Saa Iis Kod Plt KJn; mukk : mugi Kuu EMS VI: 156
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukk : muku 'hübsch, schmuck'; ÕS 1980: 432 † mukk : muki 'kena, nägus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smuk 'Schmuck, Zierat'; smuk 'schön, zierlich, schmuck'; smuke, smoke 'Hure'; MND HW III smuk 'Schmuck, Putz, Zierath'; smuk 'hübsch, zierlich, schön'
Käsitlused: < sks schmuck ~ kasks [pigem] EEW 1982: 1563; < asks smuck 'kena, kaunis' Liin 1964: 57; EES 2012: 286; < ee [deskr] Raun 1982: 93
Läti keel: lt smuks 'hübsch, schmuck, angenehm in die Augen fallend' < kasks smuk Sehwers 1918: 72, 159; ME: III: 969; Jordan 1995: 91; lt šmuks 'schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend' < sks schmuck Sehwers 1953: 136
Sugulaskeeled: lvS smukk, -ed ~ smuk ~ smuk´k´ [1829 ∫mukk] SLW 2009: 177
Vt mukkima

mukkima, mukin 'end ilusaks tegema, ehtima' < asks smucken 'id.'

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 ähhitama 'schmücken'; Helle 1732: 88 ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote EMS VI: 157
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks smucken Liin 1964: 57; Raun 1982: 93; < kasks EEW 1982: 1563; < asks smucken 'kaunistama, ehtima' EKS 2019
Läti keel: lt smuks 'schmuck, hübsch' < asks smuk 'schön, schmuck, zierlich' Sehwers 1953: 113
Vt mukk

munstükk, munstüki 'suuline, huulik; suitsupits' < sks Mundstück 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 145 mundstuk r. d. '(Pfeifen)Mundstück'; Lunin 1853: 109 mundstück r. d. 'мундштукъ (отъ трубки)'
Murded: `munstükk (`munstükk) 'piibu-, suitsupits; huulik' Lüg Vai Khk Muh Hää Juu Kod; `muntstük(k) Lüg Jäm Hää VJg Trm Kod Lai Plt Krk; `mundstük(k) IisR Kaa Phl Tor Jür VJg; `munstik Khk EMS VI: 186
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munstik : munstiku 'Mundstück'; Wiedemann 1893: 629 munstik : munstiku (mundstük) 'Mundstück'; mundstük : mundstüku '= munstik'; EÕS 1925: 530 munstükk 'suuline (puhkpillil, pasunal); kangid (valjastel); piibulips'; ÕS 1980: 434 munstükk 'kõnek suhu võetav osa, suuline; piibu-, suitsupits'; VL 2012 munstükk < sks Mundstück; Tuksam 1939: 693 Mundstück 'suuline; huulik; piibulips, pits'
Käsitlused: < sks Mundstück 'huulik; suitsupits; suurauad' EEW 1982: 1572; EES 2012: 288; < sks Mundstück 'huulik' EKS 2019
Läti keel: lt mul̃stiķis 'das Mundstück (einer Pfeife)' ME: II: 665; lt mul̃stiķis, mulstiķi 'Mundstück (einer Pfeife); Halter mit eisernem Gebiß' < asks mundstück 'dasjenige Stück eines Dinges, welches in den Mund genommen wird' Sehwers 1953: 80
Sugulaskeeled: sm munstykki [1803] 'puinen imuke, holkki / hölzerne Zigarettenspitze' < rts munstycke SSA 2: 178; vdj munštukka, muštukka '(sigareti)pits / мундштук' VKS: 749

mutter2, mutri 'ema; eit' < sks Mutter 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 146 mutter r. d. 'gutes Weib Schm.'; Lunin 1853: 111 mutter r. d. 'матушка; дюжная женщина'
Murded: mutter 'ema; eit; abikaasa; ämmaemand' Kuu Lüg Vai Khk Vll Phl Kul Juu VJg Trm Pal Ksi Hls; muter Mar Tor; `mut´ri (-e) Võn Har Plv EMS VI: 235
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 701 muter : mut´ri, mutre 'Mutter (ehrende Benennung für Bauerfrauen)'; Tuksam 1939: 696 Mutter 'ema'
Käsitlused: < sks Mutter 'ema' EEW 1982: 1585; EES 2012: 290
Vt mutt2

märter, märtri 'usukannataja' < kasks merteler 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 222 sæl omat olnuth ned Mertlerit; Stahl HHb II 1637: 88 Sünd kihtap nende Martereride auwus hulck 'Dich Lobet die ehrliche schar der Martyrer'; Göseken 1660: 91, 289 martler 'Martyrer'; Marterer 'Martyrer'; Hupel 1818: 137 märter, -tri r. selt. 'Märtyrer'; Lunin 1853: 102 märter, -tri r. d. 'мученикъ'
Murded: `marter : `martri VNg; matter : `matre Plt; `matri Har; `märter : `märtri Han; `märtri (-re) Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 590 märtir, -i 'Märtyrer'; ÕS 1980: 442 märter 'usukannataja; oma veendumuste pärast kannataja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 marteler, -êr(e), mertel-, *martirer 'christlicher Martyrer, die Passion Christi'
Käsitlused: < sks Märtyrer EEW 1982: 1622; < asks martelere, mertelere 'märter' EES 2012: 296
Sugulaskeeled: sm marttyyri [Agr martyr] 'Märtyrer' < mr martyr SSA 2: 152

määre, määrde 'võie' < asks smer 'id.', ee määrima

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu EMS VI: 364
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟŕ : mǟri 'Schmiere'; kēle-mǟŕ 'ein Trunk (Bier oder Branntwein)'; ÕS 1980: 443 määre
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
Käsitlused: < kasks smer EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98
Läti keel: lt smẽrs, smẽre 'Schmiere' < kasks smēr Sehwers 1918: 30, 159; Sehwers 1953: 112; smēre, smērs 'Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt' < kasks smēr Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lv smēr 'määre / smērs, ziede' LELS 2012: 297
Vt määrima

nips, nipsu 'kerge löök, naps' < bsks Knips 'id.', sks Knips 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 149, 150 Neps, -so 'Ein Schnipchen mit dem Finger'; Nips, -so 'Ein Knipchen'; Hupel 1780: 221, 223, 224 näps, -i d. 'ein Schnipps mit den Fingern'; neps, -o d. 'ein Schnips mit den Fingern'; nips, -o r.; nip, -po d. 'ein Schippchen, Knippchen'
Murded: nips : nipsu 'kerge löök (sõrmedega)' Kuu Jäm Khk Pöi Muh Mär Kse Han Khn Tor Hää Saa Ris Juu JMd VJg IPõ Plt KJn Hls Krk San(-ṕ-); `nipsu Vai; niṕs : nipsi Trv Har EMS VI: 600
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nips : nipsu, nipsi (nipp) 'Knipps, Schnippchen'; EÕS 1930: 595 nips 'Schnippchen, Knips'; ÕS 1980: 457 nips; Tuksam 1939: 570 knipsen 'nipsutama, napsu lööma, lapsutama'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 119 Knips 'so viel als Schnipchen, z.B. er schlug Knipse'
Käsitlused: < sks Knips '(sõrme)nips' EES 2012: 314
Läti keel: lt knipêt 'knipsen' < asks knippen 'knipsen' Sehwers 1953: 55; lt knipis, knipe 'ein Knippchen, Schnippchen' < asks knipp 'ein Wurf mit kleinen Dingen, die man auf einen Finger legt und mit dem anderen wegschnellt' Sehwers 1953: 55; lt knipis 'nips' ELS 2015: 552
Sugulaskeeled: lv knip, knips 'nips / knipis' LELS 2012: 128, 129

nöör, nööri 'sidumis- ja kinnitusvahend' < kasks snôr(e) 'Schnur'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 238 Iumala Sana on se eike Richt|schnor; Gutslaff 1648: 236 Nörick /o 'Schnur'; Göseken 1660: 94, 365 nöhr, nöör 'Schnur'; Göseken 1660: 142 möhta nöer 'richt Schnur'; Hornung 1693: 24 Nöör 'ein Schnur'; Virginius 1687-1690 peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; Vestring 1720-1730: 152 Nöör, -ri 'Eine Schnure'; Helle 1732: 146, 306, 322 nöör 'die Schnur'; Hupel 1780: 225 nöör, -i r. d. 'die Schnur'; Arvelius 1782: 49 olli .. nöri katki nühkinud; Hupel 1818: 154 nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; Lunin 1853: 118 nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
Murded: nüör : `nüöri R(`nüöri Vai); nöör : nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-ŕ), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL EMS VI: 860
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫŕ : nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫŕ : nȫri; nȫr : nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör
Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'
Käsitlused: < kasks snore Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96; < kasks snôr(e) Raun 1982: 109; < kasks snôr ~ rts [dial.] EEW 1982: 1803-1804; < asks snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; (juukse)pael' EES 2012: 331; EKS 2019
Läti keel: lt snuõre 'Schnur' < kasks snōr 'Schnur' Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113; snuore, snuors 'Schnur' < kasks snôr Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm nuora [Agr] 'rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine'; is nōra; krj nuora; krjA nuor(e̮); vps nor; vdj nōra 'köysi' < skand, vrd mr snōr 'naru, nuora, nyöri' SSA 2: 239; sm nyöri [1642 snyöri] 'nyöri, punos, hihna / Schnur, Band'; is nȫrüt 'nyörit'; krj nyöri '(rukin)nyöri' < mr snöre 'naru, nyöri' SSA 2: 249; SKES: 409; lv snùo̯r 'schnur' < kasks snôr Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327; lv snūor 'nöör / aukla, virve'; šnūor 'nöör / virve, šņore' LELS 2012: 297, 313; vdj noora 'köis; nöör / канат; верёвка' VKS: 815; is noora 'nöör' Laanest 1997: 128; vps nor 'веревка' Zaitseva-Mullonen 1972: 364

ork, orgi 'ora, okas; kahvel' < asks vorke 'kahvel'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 164 ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
Murded: oŕk : orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (oŕk), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas EMS VI: 997
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hoŕk : hoŕgi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hoŕk : hoŕgi (hõŕk : hõŕgi; woŕk : woŕgi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork
Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
Käsitlused: < vrd ee ora [‹ aaria laen, vanaindia ārā] Raun 1982: 111-112; < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' EES 2012: 339; < asks vorke 'hark, kahvel' EKS 2019
Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrkis] 'Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben' < kasks vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel' Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106

pall1, palli '(elastne) kera' < asks bal 'id.', sks Ball 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 122 Pall 'Ball, damit man spielet'; Göseken 1660: 153 ümberkondne pall 'Circul Sphæra'; Vestring 1720-1730: 171 Pal, -li 'Ein Ball'; Lumme pal 'Schne bal'; Helle 1732: 154 pallike (pal) 'ein dünner Erd-Klump'; mulla pank 'der Erd-Klump'; Piibel 1739 Ta weretab sind waljuste, kui palli; Hupel 1780: 235 pal, -li r. d. 'Ball, Erdklumpe'; lumme pal r., d. 'Schneeball'; Lunin 1853: 132 pal, -li r. d. 'шаръ, мячь'
Murded: pall : `palli R(`pallo Vai); pall : palli Hi; pal´l : palli (-l´l-) Khk Vll Muh sporL sporKPõ I VlPõ eL EMS VII: 159
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 838 pal´l´ : pal´l´i 'Ballen, Packen, Ball'; ÕS 1980: 489 pall 'kerakujuline asi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bal (bale) 'Ball; Balle(n), die schwielige Rundung an Fuß und Hand; Ballen, Bündel'
Käsitlused: < asks Ball Liin 1964: 60; < sks Ball 'kera' Raun 1982: 115; < asks bal 'pall; päkk; (kauba)pall, komps' ~ sks Ball 'pall; kera' EES 2012: 350; < sks Ball 'mängupall' EKS 2019
Läti keel: lt balla 'Ball (zum Spielen)' Sehwers 1953: 7
Sugulaskeeled: sm pallo [1637 palli] 'pallo / Ball' < germ, vrd rts boll, sks Ball SSA 2: 303; krj pallo; vdj pallo < sm SSA 2: 303; lv bumb 'pall / bumba' LELS 2012: 50; vdj pallo 'pall, kera / мяч, шар, клубок' VKS: 874

pantima, pandin 'panti panema; pandiks andma' < asks panden 'id.', ee pant

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 236 pandiks andma r.; pantis pannema d. 'verpfänden'; Hupel 1818: 173 pandiks pannema od. andma 'verpfänden'; Lunin 1853: 134 pandiks pannema 'закладывать, заложить'
Murded: `pantima (-ń-) VNg Lüg Khk Muh Tõs Tor Hää Koe VJg Iis Plt KJn; `pańtma (-me) Trv Krk San Plv EMS VII: 188
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 845 pańtima 'verpfänden; pfänden, auspfänden'; ÕS 1980: 491 pantima
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben panden 'pfänden, eine Sache als Unterpfand nehmen'; MND HW II: 2 panden, pannen, panten, penden 'für bestehende Verpflichtungen, Schulden ein Pfand nehmen'
Käsitlused: < kasks panden 'verpfänden' Liin 1964: 48; Raag 1987: 324; < ee pant EEW 1982: 1929; < asks panten 'pantima, pandiks võtma' EES 2012
Sugulaskeeled: sm pantata [1601 pantita] 'antaa, panna pantiksi; ottaa pantiksi' < rts panta 'ottaa t. saada pantiksi' SSA 2: 310; vdj panttia 'pantida, panti panna / закладывать, заложить' VKS: 879
Vt pant

peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < asks pegel, peil 'id.'

Murded: peilstokk : -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; asks pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'
Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel EEW 1982: 1978
Läti keel: lt peģelis 'Pegel' < kasks pegel Sehwers 1953: 87
Vt peilima

penn, penni 'rõhtpuu' < asks bent 'id.', vrd rts spänne 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 33 Pen : Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; Vestring 1720-1730: 176 Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; Helle 1732: 156 pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; Hupel 1780: 239 pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; Lunin 1853: 137 pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
Murded: penn : `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); peńn (-nn) : penni S; peńn : peńni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; peńd : peńni Kei Jür JJn Pee Koe EMS VII: 344
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńń : peńńi 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 peńń : peńńi (peńd) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 penn 'sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken)'; ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
Käsitlused: < kasks bent Liin 1964: 52; < erts spänne 'Spange, Schnalle' EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119; < kasks Raag 1987: 324; < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' EES 2012: 361
Läti keel: lt pinne 'Querholz' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82; ME: III: 220
Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < rts spänne, spänning SKES: 519

pilet, pileti 'pääse; luba' < sks Billet 'id.'

Esmamaining: Masing 1821
Vana kirjakeel: Masing 1821: 321 selle tarbeks ka jo need tarwitatawad Billetit walmis murretsetud; Masing 1822: 333 ja on seät nüüd igga näddal .. biljetitega omma perrispaika taggasi tullemas
Murded: pilet (-t´), -i 'luba- või pääsetäht' Kuu Lüg Vai sporSa Muh Rei Mar Tõs Tor Ris VJg Kod Plt KJn Vil M TLä V; pillet LNg Var Juu JMd; `pil´jet Khk EMS VII: 469
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 900 pilet, -i '= pil´jet'; pil´jet, -i 'Billet, schein'; Grenzstein 1884: 113 pilet (Billet) 'pääsetäht'; EÕS 1930: 769 pilet; ÕS 1980: 513 pilet; Tuksam 1939: 154 Billett 'pilet, sedel'
Käsitlused: < sks Billet '(van) pilet' Treiman 1981: 48; EEW 1982: 2047; EKS 2019
Läti keel: lt biļete 'Billet' VLV 1944: 118; lt biļete 'pilet' ELS 2015: 635
Sugulaskeeled: sm piletti [1823] 'lippu / Fahrkarte, Billett' SSA 2: 362; lv biļet 'pilet / biļete' LELS 2012: 44; vdj biletti 'pilet / билет' VKS; is piletti '(raie)luba' Laanest 1997: 147

pinnima, pinnin 'kloppima, taguma (vikatit); survet avaldama' < sks pinnen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `pinnima '(vikatit) taguma; survet avaldama, välja pressima' R(-mä); `pinnima (-ńn-) sporSa Kse Han Pä K I; `pennima (-ńn-) sporLä; `pińmä (-me) Kod eL EMS VII: 505
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pińńitama 'klemmen, einspannen, stramm machen; dünner machen, strecken (die Sense, Sichel)'; ÕS 1980: 515-516 pinnima 'teravaks või laiaks taguma; (andmeid, teadmisi) välja pigistama'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pinnen 'einsetzen, einschlagen'
Käsitlused: < ee pinn ~ sks pinnen EEW 1982: 2067; < sks pinnen Raun 1982: 123; < vrd sks pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama' EES 2012: 371
Sugulaskeeled: sm pinnata 'pingottaa, kiristää; tinkiä, kitsastella / spannen, anspannen (Band), eine Saite aufziehen; sich drücken, schwänzen' < rts pinna 'kiinnittää, pingottaa' SSA 2: 369; lv pi`nnə̑ 'mit dem niethammer klopfen, nieten' < kasks pinne 'nagel, pflock' Kettunen 1938: 290; lv pinnõ 'pinnida / kapināt' LELS 2012: 243
Vt pinn1

pinsol, pinsoli 'jalatsi vahe-, sisetald' < sks Bindsohle 'id.', bsks Bindsohle, Binnsohle 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `pinsol (-ul) 'pealse ja talla vaheline jalatsiosa' sporSa Muh Kod Lai Plt Puh Ote San; `pintsol (-ul) Lüg Jõh sporSa Muh Vig Han Tõs Tor Koe VJg; pin(d)sul Hää Nõo Rõu; pindsol´ (-ul´) Har Plv Vas; `pintsel, -li (-le) Vai Käi Rei Mar Mär Ris Hag Juu; `pinssel Muh; `pinsel Kse Hag; pendsuli Krl EMS VII: 507
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 *pinsoli-nahk 'Bindsohle'; Wiedemann 1893: 822 pinsol, -i; pinsoli-nahk (pinsel, pindsoli-nahk) 'Bindsohle'; EÕS 1930: 778 pinsol 'vahe-, kesktald (saapal) (Brand- od. Binnsohle)'; Haljaspõld 1933: 985 pinsol '(binn- oder bindesohle) vahe-, kesktald, jalatsipõhja siseosa'
Saksa leksikonid: Kobolt 1990: 66 Binnsohle, Bindsohle 'Innensohle beim Schuh, Brandsohle'
Käsitlused: < sks Bindsohle EEW 1982: 2069; Raun 1982: 123; < bsks Binnsohle, Bindsohle 'sisetald' EKS 2019
Läti keel: lt bim̃zuōle 'Bindsohle' Sehwers 1953: 12

prei, prei 'hobuste jalanahapõletik' < asks spreie 'laiali puistatu'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: prei 'hobuse jalahaigus, käsn' R Khk Hi Lä Tõs sporKPõ sporI Äks Plt Ote Urv Har Plv; rei Sa Muh Vig Aud Vän Tor KJn Vil M; trei Jäm Mär Khn Urv Har VId EMS VII: 741
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prei : pl. preid (rei) 'Spreu, Spaht, Mauke (Pferdekrankheit)'; ÕS 1980: 533 prei 'hobuse jalgade nahahaigus'
Saksa leksikonid: MND HW III sprêͥden 'locker verteilen; ausstreuen, auswerfen; verbreiten, verteilen'
Käsitlused: < sks Spreu ~ kasks EEW 1982: 2168; < asks spreie 'laiali puistatu' ~ sks Spreu 'aganad' EES 2012: 384-385
Läti keel: lt spreĩjas 'eine Pferdekrankheit an den Beinen' < asks spreie 'Sprehe' Sehwers 1953: 117; lt sprejas pätk, hobuse jalahaigus < asks spreie EES 2012: 385

prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 se Propheti Joelis häle mele panku; Müller 1600-1606: 272-273 loehme meÿe nente Prophetide Kiria siddes; Rossihnius 1632: 68 Ninck sähl olli ütz Propheti Emand, nimme kahn Hanna; Stahl HHb II 1637: 3 lebbi ommade pöhade Prophetide ∫uh 'durch den Mund ∫einer heiligen Propheten'; Gutslaff 1647-1657: 79 temma om ütz Propheth; Göseken 1660: 326 Proweht 'Prophet'; prowehti Emmand 'Prophetin'; VT 1686 Nink meil om kindmämb Proweeti Sönna; Vestring 1720-1730: 188 Prohwet 'Der Prophet'; Helle 1732: 162 prohwet 'der Prophet'; Piibel 1739 Suur wahhe on walle- ja tössiste prohwetide wahhel; Hupel 1780: 247 prohwet, -i bl. r. 'Prophet'; proweet, -i bl. d. 'Prophet'; Lunin 1853: 148 prohwet, -i r. d. 'пророкъ'; proweet, prowet, -i d. 'пророкъ'
Murded: `prohvet : `prohvedi Kuu Lüg Vai; `prohvit, -i Vll; prohvet, -i Jäm Khk Rei Lä Tõs Tor Ris JMd Iis Trm Pal Plt KJn Puh San sporV(prohvet´ Har); prohveet : prohveedi Muh Koe; `rohvet, -i Khk Pöi Mih PJg M(-t´) EMS VII: 757
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967, 968 prohwet : prohweti; prohwēt : prohwēti 'Prophet'; prōwēt, -i (d. bl) '= prohwet'; ÕS 1980: 537 prohvet
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prophête 'Prophet'; MND HW II: 2 profête (prophete) 'Weissager, Seher; Mittler zwischen Gottheit und Gläubigen, Prohpet'
Käsitlused: < asks Prophet Ariste 1963: 101; < asks Prophet(e) Liin 1964: 40; < sks Profet EEW 1982: 2178; < kasks prophête Raun 1982: 128; < asks prophēte 'prohvet' EES 2012: 385; EKS 2019
Läti keel: lt praviẽts [1587 to Prophete] 'Prophet' < kasks prophēte Sehwers 1918: 81, 156; Sehwers 1953: 94; pravietis 'Prophet, Seher' < kasks prophête Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm profeetta 'prohvet' Mägiste 1931: 419; lvS praviet 'Prophet' SLW 2009: 152-153; lv pravie̯t̀, pravie̯`š 'prophet' Kettunen 1938: 312; profēt 'prohvet / pravietis' LELS 2012: 254

proovima, proovin 'midagi teha püüdma; katsetama; maitsma' < asks proven 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92, 326 pröwima 'Prüfen'; pröwima 'Probieren / prüfen'
Murded: `pruovima R; `proovima (-uo-) Jäm Khk Muh Rei sporLä Tõs Pär Hää Ris sporJä VMr sporI; `proomima Plt; `pru̬u̬vima KJn; `pru̬u̬vma Ran Rõn; `pru̬u̬ḿma T V; `roovima Sa Tor; `roobima Mih; `ru̬u̬vima KJn; `ru̬u̬vme Hls Krk EMS VII: 760
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968 prōwima, -in; prōwitsema, -sen 'versuchen, probiren, prüfen, examiniren'; prōmima '= prōvima'; ÕS 1980: 538 proovima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 proven 'kennen lernen, merken, versuchen, probieren, suchen nach'; Schiller-Lübben proven 'kennen lernen, merken, wahrnehmen, ermeßen'; MND HW II: 2 pröven (proyven), prôven, prü̂ven 'wahrnehmen, erkennen, vernehmen; nachweisen, feststellen; prüfen, überprüfen, probieren'
Käsitlused: < kasks proven Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2180; Raun 1982: 128; < asks proven 'proovima' EES 2012: 386
Läti keel: lt pruõvêt 'probieren' < kasks prōven 'probieren' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 95; lt prauvêt 'probieren' < asks prauwen 'probieren' Sehwers 1953: 94; prauvēt, pruovēt 'probieren, versuchen' < kasks proven Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: lv prōvə̑ 'proben, versuchen' < vrd lv prōv Kettunen 1938: 312; lv prōvõ 'proovida, katsuda / mēģināt, provēt' LELS 2012: 254; vdj proobata, proovata, proovvia 'proovida / пробовать' VKS: 963; is prooppuaɢ 'proovida, maitsta' Laanest 1997: 154
Vt proov

pukk1, puki 'jäär, sokk' < asks buck, buk 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 208 oinas 'Bock (Aries)'; sick /a 'Bock (Hircus)'; Göseken 1660: 87 Puck/ i 'Bock'; Hagemeister 1790: 24 pukki-raswaga seggatud; Lunin 1853: 151 puk, -ki r. d. 'козлы'
Murded: pukk : pugi (pukki) 'jäär, sokk' R; pukk : puki S sporL KPõ Iis Lai KJn; pukk : puka Muh Hi PJg Ris Pee EMS VII: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk : puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 545 pukk 'jäär, sokk, sikk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 buck 'Bock'; Schiller-Lübben buck, bock 'Bock'; MND HW I buk, bok (-ck) 'Bock; Schaf-, Ziegenbock'
Käsitlused: < kasks buk, bok (-ck) Liin 1964: 63; < kasks buck, bock 'Bock' Ariste 1972: 98; EEW 1982: 2213; < kasks buck Raun 1982: 130; < asks buck 'jäär, sokk, sikk' EES 2012: 390; EKS 2019
Läti keel: lt buks 'Bock' < kasks buck 'Bock' Sehwers 1953: 20; buks 'Bock' < kasks buk 'Bock' Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pukki [1601] 'urosvuohi / Bock'; is pukki 'vuohipukki'; krj pukki 'vuohipukki; härkä; sahapukki' < rts bock 'pukki', vrd kasks buck, sks Bock SSA 2: 419; lvS pukki 'Bock, Ziegenbock' SLW 2009: 75, 154; lv bok̆kà 'bock' < kasks buck Kettunen 1938: 25; lv bokā 'sikk, sokk / āzis' LELS 2012: 45; vdj bukka 'sikk, sokk; jäär / козёл, баран' VKS: 174; vdj pukki 'sokk / козёл' VKS: 972; is pukki 'sokk' Laanest 1997: 155
Vrd pukk2

pulber, pulbri 'süüteaine; arstim' < asks pulver 'id.', sks Pulver 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 püssi Rocht /u 'Pulver'; Helle 1732: 91 se pulwer 'der Zunder'; Helle 1732: 169 püssi-rohhi 'Schieß-Pulver'; Hupel 1766: III mil wisil sa ennesele pead walmistama sedda pulwert; Hupel 1780: 250 pulwer, -wri r. d. 'Pulwer (Arzney)'; pulwer, -wri d. 'Zunder im Feuerzeug'; Lithander 1781: 344 Ööstri Pulwer 'Austernpulver'; Hupel 1818: 195 pulwer, -wri r. d.; pulper, -pri d. 'Pulver (Arzney); Zunder im Feuerzeuge'; Lunin 1853: 151 pulwer, -wri r. d. 'лекарственный порошокъ; трутъ'
Murded: `pulber : `pulbri (-re) 'pesupulber; ravim; väetis' R S Tõs Hää sporK Iis Trm M; `pul´bri : `pul´bri V; `pul´bre : `pul´bre T; `pulver : `pulvri (-re) VNg Vai Käi L Ha Trm Vil Trv EMS VII: 826
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978, 983 pulber : pul´bri 'Pulver'; pulwer : pul´wri '= pulber'; Wiedemann 1893: 888 pulber : pul´bri (pulper, pulwer) 'Pulver'; ÕS 1980: 546 pulber
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pulver 'Staub; Pulver; Schiesspulver'; Schiller-Lübben Pulver 'Staub'; MND HW II: 2 pulver, pulfer, polver 'Erde, Schmutz, Staub; Asche; Pulver; Schießpulver'
Käsitlused: < kasks pulver Raun 1982: 130; < asks pulver 'tolm', sks Pulver 'pulber; püssirohi' EES 2012: 390; < sks Pulver 'pulber' EKS 2019
Läti keel: lt pul̃veris [1638 Pullwers] 'Pulver (zum Schießen und zur Arznei)' < kasks pulver Sehwers 1918: 93,156; Sehwers 1953: 96
Sugulaskeeled: sm pulveri [1750] '(pesu-, lääke)jauhe / Pulver' < rts pulver [‹ kasks, sks Pulver 'pulveri, jauhe'] SSA 2: 425; lvS pulver [1829 pulwar] 'Pulver' SLW 2009: 154; lv pul̄vie̯r 'pulver' Kettunen 1938: 314; pulvõr 'pulber / pulveris' LELS 2012: 256

puss2, pussi 'tembutus, vemp, vingerpuss' < asks pusse 'id.', sks Posse 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: puss : `pussi 'vemp, vingerpuss' Lüg Jõh; puśs : puśsi (-ss-) Pha Kaa Muh Mär Tor Hää Ris Jür JMd Koe Kod Plt sporM EMS VII: 892
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; EÕS 1930: 867 puss '(Possen, Schabernack)'; pussima 'pussi mängima (einen Schabernack spielen, übers Ohr hauen)'; ÕS 1980: 549 † puss 'vingerpuss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bosse (botze) 'Posse, ludierum'; bosserie 'Possenspiel'; posse, pusse 'Posse, Schelmstreich'; Schiller-Lübben bosse, bôtze 'Poße'; pusse, posse 'Posse, Schelmstreich; possen sind gedrechselte Puppen, und Bossen- (Possen-)spiel ist erst das Puppenspiel, dann die Nachkomödie, das Scherzspiel'; MND HW II: 2 pusse, putse 'belustigende Handlung, Unfug, Posse, Scherz, Schelmenstreich'
Käsitlused: < sks Posse, vrd kasks pusse 'Posse' EEW 1982: 2249; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk', sks Posse 'nali, veiderdus, tembutus' EES 2012: 395; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk' EKS 2019

pusserdama, pusserdan '(saamatult) pusima, vusserdama' < bsks fuschern 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 994 puzerdama (puzardama, puzeldama) 'quetschen, mit der Hand drücken oder reiben'; ÕS 1980: 550 pusserdama 'pusima'
Saksa leksikonid: Hupel 1795: 71 fuschern 'pfuschern, Pfuscherey treiben; eine Arbeit machen die man nicht erlernt hat, oder nicht recht versteht, eine Sache schlecht machen'
Käsitlused: < bsks fuschern Raun 1982: 132; < sks pfuschern 'vusserdama, soperdama' EES 2012: 395; < sks pfuschern 'vusserdama, vussima' EKS 2019
Vrd pusima

puts, putsi 'vulva' < vrd asks putz, puts 'märg auk'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 251 puts r. d. 'das weibliche Geburtsglied'; Lunin 1853: 152 puts r. d. 'женскiй дѣтородный удъ'
Murded: puts : `putsi 'naise suguelund' Jõe Kuu Lüg Vai; put´s : putsi S sporL sporK Iis Lai M TLä V EMS VII: 904
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 993 put´s : putsi 'weibliche Scham'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pütte, putte, puts, putz 'feuchte Grube, Vertiefung im Boden; Wasserloch, Pfütze; Morast, Sumpf; Wasserstelle, Quelle, Brunnen'
Käsitlused: < asks puss(e) 'Beutel' EEW 1982: 2255; < vrd sks Pfütze, Pfutze 'kaev; loik, lomp', asks putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev' EES 2012: 396; < sks putze 'naise suguelund' EKS 2019
Sugulaskeeled: lvS puts SLW 2009: 156; lv put̄´š 'pfütze' < sks Kettunen 1938: 320

rihv1, rihva 'kivirähk; leetseljak meres' < asks rif 'id.', sks Riff 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: riuhk : rihva 'klibu; kruus' Sa Muh Phl Kse Han Var; rihk : rihva Khk; rihvk : rihva Khk Jaa Pöi; rihv : rihva Khk Pha Kse Var Tõs EMS VIII: 323
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1053, 1052, 1046 rihw : rihwa 'Riff' '= rihk'; rihk : riha (P, W) 'Kies, ”Grant”'; rehw : rehwi 'Riff'; ÕS 1980: 590 rihv 'kaldaäärne kivirähk, klibu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rif, ref 'Fels oder Sandbank in der See'; Schiller-Lübben rif, ref 'schmale Sandbank in der See (altnorw. rif, schwed. ref, dän. rev, ndl. rif)'; MND HW II: 2 rif, ref 'Felsenbank, Klippe im Meer, Riff'
Käsitlused: < kasks rif 'Riff, Sandbank im Meere' GMust 1948: 9; < sks Riff 'Kies, Grant' EEW 1982: 2470; < kasks rif Raun 1982: 142; < kasks rif 'Sandbank im Meere'; < asks rif, ref 'leetseljak' ~ sks Riff 'veealune kalju; leetseljak' EES 2012: 426
Läti keel: lt † rava 'Riff, Sand- oder Steinbank im Meere' < kasks ref, reve Sehwers 1918: 29, 156; lt rava 'ein Riff, Sand- od. Steinbank im Meer' ME: III: 491; lt rēve 'steiniges Feld; Reihe von Erhöhungen' < kasks rif (ref) 'Fels oder Sandbank in der See' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm riutta [1683] 'pitkähkö, osittain vedenalainen rantakivikko, särkkä / Riff' < germ, vrd mr gryt 'kivi, sora' SSA 3: 84; lv rīţ 'rannamadal / sēklis' LELS 2012: 271

sall, salli 'kaelas kantav riietusese' < sks Schal 'id.'

Esmamaining: Jannsen 1861
Vana kirjakeel: Jannsen 1861 13. XII: meesterahwa sallid ja naesterahwa jakkid
Murded: sal´l : sal´li (-ll-) 'kaelarätt' Jäm Khk Muh Hi Mär Vig sporPä Ha VJg I Plt KJn M Võn Kam San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´l´ : sal´l´i 'Shawl'; EÕS 1937: 1248 sall 'rätt (Schal)'; ÕS 1980: 615 sall; Tuksam 1939: 834 Schal 'sall; (für Herren auch) kaelarätt'
Käsitlused: < sks Schal ~ vn шаль EEW 1982: 2685; Raun 1982: 152; < sks Schal 'sall, rätik', vn шаль 'sall, õlarätt' EES 2012: 458; < sks Schal 'sall' EKS 2019
Läti keel: lt šalle 'sall' ELS 2015: 757
Sugulaskeeled: sm shaali 'sall, rätik' Mägiste 1931: 498; lv šal 'sall / šalle' LELS 2012: 312

sedel, sedeli 'väheldane paberileht' < asks sedele 'id.', sks Zettel 'id.'

Esmamaining: Luce 1812
Vana kirjakeel: Luce 1812: 7 siis kirjotas ta ühhe seddeli peäle
Murded: sedel, -i 'sedel; lubatäht; tõend' Kuu S sporL Ha JMd I Plt KJn Trv Hls Puh Krl Rõu; sädel, -i VNg RId sporJä ViK; setel´, -i San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1129 sedel : sedeli 'Zettel, Schein'; sedul : seduli '= sedel'; ÕS 1980: 622 sedel
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sedele, cedele, tzedule, (später auch) sedel 'Zettel, beschriebenes Blatt, Schrifstück; schedula, scheda'; Schiller-Lübben sedele 'Zettel'; MND HW III sēdel(e), czedele, zedel(l), sēdule, seddel(e) 'Zettel, loses, eingelegtes Blatt; Schriftstück'
Käsitlused: < kasks sedele, vrd sks Zettel EEW 1982: 2727; < kasks sedel(e) Raun 1982: 153; < asks sedele 'sedel, teade' SSA 3: 170; EES 2012: 463; < sks Zettel 'sedel' EKS 2019
Läti keel: sedelķens 'ein Zettel, Billet' < asks sedelken Sehwers 1953: 105; cedele 'Zettel' < asks zeddel Sehwers 1953: 23; cedele 'Zettel, Billet' < kasks sēdel(e) Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm seteli [1637 zeteli] 'paperiraha; lappu / Banknote; Schein' < mr sedel, cedel [‹ kasks sedele] SSA 3: 170; SKES: 1004; krj seteli < sm SSA 3: 170; lv se’dlik̆ki, ze’ddə̑l 'zettel' Kettunen 1938: 357; lv tse'ddõl 'sedel / zīmīte, kartīte, cedele' LELS 2012: 332

sehvt, sehvti 'äri(tegevus); kuramaaž' < sks Geschäft 'asjatoimetus; äri'

Murded: sehvt : `sehvti, seht : `sehti 'kuramaaž; äritegevus, kauplemine' R; sehvt : sehvti Pöi Muh Hi Lä JõeK Iis Kod KJn Krk T Har Se; seht : sehti, sehi Jäm Rei Mär Tõs Aud PJg Hää HJn Kad VJg Trm Äks M Puh Krl; seuht : seuhti Mus Vll; seüht : seühti Har EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1025 sehti pidama 'geschäftig sein'; EÕS 1937: 1299 sehvt '(Schacher, Geschäft)'; ÕS 1980: 625 sehvt 'kõnek'; Tuksam 1939: 394 Geschäft 'amet, tegevus; äri; kauplus'; gute Geschäfte machen 'head äri [fam sehvti] tegema'
Käsitlused: < sks Geschäft 'asjatoimetus; äri' EEW 1982: 2742; Raun 1982: 154; EES 2012: 465; EKS 2019
Läti keel: lt šepte 'das Geschäft, der Laden' < asks scheft Sehwers 1953: 129
Sugulaskeeled: lv šeftõ 'äritseda / tirgoties, šeftēties' LELS 2012: 312

sihker, sihkri 'kindel; selge, klaar' < sks sicher 'id.'

Murded: `sihker-`kihker 'valmis, korras' Lüg EKI MK
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 635 sihker 'kõnek selge, klaar'; Tuksam 1939: 895 sicher 'kindel; julge, turvaline'
Käsitlused: < sks sicher 'kindel, ohutu; usaldatav' Raun 1982: 155; EES 2012: 470; < sks sicher 'kindel' EKS 2019
Läti keel: lt ziķeris 'ein sicherer Mensch' < sks sicher Sehwers 1953: 164

siht, sihi 'suund, eesmärk' < asks sichte 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 221 siht : sihhi r. d. 'Ziel od. Korn auf der Flinte'; Lunin 1853: 172 sihk : sihhi r. d. 'цѣль у ружья'
Murded: siht : sihi R(`sihti VNg Vai); siht : sihi S L sporKPõ Iis Trm Plt KJn San; sih´k : sihi Pär Saa Ris Kod Kõp M TLä KodT EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1147, 1330 siht : sihi 'Sicht, Richtung (in der man zielt, visirt)'; tsiht : tsihi (d) '= siht'; ÕS 1980: 635 siht
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sichte 'Gesicht, Ansicht; Vision'; Schiller-Lübben sichte 'Gesicht, Angesicht, Aussehen; Forderseite'; MND HW III sicht 'Sehen, Wahrnehmen, Blick; Sicht, Sehweite'
Käsitlused: < kasks sicht EEW 1982: 2777-2778; Raun 1982: 155; < asks sichte 'nägu, ilme; esikülg' EES 2012: 470
Läti keel: lt zikte 'das Visier auf der Büchse' ME: IV: 718
Sugulaskeeled: sm sihti [1787] 'pyssyn tähtäin / Visier, Korn am Gewehr'; krj sihti < rts sikte 'pyssyn tähtäin; silmänkantama' [‹ kasks sichte 'kasvot; näkö'] SSA 3: 175; lv zik̄ 'visier auf der flinte' < kasks sicht Kettunen 1938: 400; lv zik 'eesmärk / tēmeklis' LELS 2012: 377
Vt sihtima

siirima, siirin 'liha kontidest puhastama' < sks schieren 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1161 sīr-liha (= taig-liha) 'schieres Fleisch'; ÕS 1980: 636 siirima 'liha kontidest, kõõlustest jm puhastama'; Tuksam 1939: 845 schier 'paljalt, puhtalt'
Käsitlused: < sks schier 'puhas, selge, paljas' [schieres Fleisch = puhas liha] EEW 1982: 2784; < sks schieren 'puhtaks tegema' EES 2012: 471; EKS 2019

soos, soosi 'pluusi või jaki alaosa' < sks Schoß 'id.'

Murded: soos, suos 'pluusisaba; jakipikendus' Jõe Rei Han(suaś Iis) EKI MK
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 651 soos 'tekst pluusi, jaki vm vöökohast allapoole jääv osa'; Tuksam 1939: 866 Schoss 'kuuehõlm; frakisaba'
Käsitlused: < sks Schoß 'kuuehõlm, frakisaba' EES 2012: 482; EKS 2019

sült, süldi 'külm liharoog' < asks sulte 'id.' [Sõnakuju silt on baltisaksa hääldusvariant.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 168 Sültkruut 'Eingemachte Sachen'; Vestring 1720-1730: 233 Sült, -di 'Die Schültze, so gekocht u. gesaltzen'; Sült Kaapstat 'Eingemacht Kohl'; Sült Oat 'Eingemachte bohnen'; Sea sült 'Schweins Sültze'; Lihha Sült 'Eingesaltzen fleisch'; Helle 1732: 181 sült 'die Silze, was ausgekocht und eingesalzen ist'; sültkapstad 'eingemacht Kohl'; sült-oad 'eingemachte Bohnen'; lihha-sült 'eingesalzte Fleisch'; sea-sült 'die Schwein-Silze'; Hupel 1780: 274 sült, süldi r. d. 'Sülze, alles aufgekochte und eingesalzene'; sea sült 'Schweinsülze'; Hupel 1780: 473 sült r. d.; silt r. 'Silze'; Lithander 1781: 159 Wüllitud porsa sült 'Gefüllte Ferkelsültze'; Hupel 1795: 268 silt, -i r. 'Sülze'; Lunin 1853: 173, 180 silt, -i r. 'студень'; sült, -di r. d. 'студень, холодное'
Murded: sült : `süldi R(`sülti VNg Vai); sült : `süldü Kuu; sül´t : sül´di (-l-) eP M TLä TMr San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1215 sül´t : sül´di 'Sülz, Gallert'; sül´tima 'naβ machen, einweichen'; ÕS 1980: 679 sült
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sulte 'Sülze, gallertartiger Absud'; sulten 'Sülzen, überh. einmachen'; Schiller-Lübben sulten 'sülzen, überh. einmachen'
Käsitlused: < kasks sulten 'sülzen, überh. einmachen' Liin 1964: 55; Liin 1968: 57; < kasks sulte EEW 1982: 3011-3012; Raun 1982: 167; < asks sulte 'sült' EES 2012: 502; EKS 2019
Läti keel: lt † zil̃te 'Sülze' < kasks sulte, asks sült Sehwers 1918: 30, 165; lt pl. zil̃te 'Sülze' < asks sült 'Sülze'; zul̃ši 'Sülze' < kasks sulte 'Sülze' Sehwers 1953: 164, 165; zilte 'Sülze, Sülzfleisch' < asks sülte ~ rts sylt ME: IV: 721
Sugulaskeeled: sm syltty [1637] 'paloitellusta lihasta ja sisälmyksistä keitetty hyytelö / Sülze; Häcksel' < rts sylta '(päästä ym. huonommista teuraspaloista keitetty) syltty' [‹ kasks sulte 'syltty; suolavesi'] SSA 3: 230; lv zuĺ̄t̀ 'sülz' Kettunen 1938: 402; lv zuļţ 'sült / galerts' LELS 2012: 378

task, taski 'tasku' < kasks taske 'id.' [u-tüveline tasku on rootsi laen.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 366 ütteki tascki se the pähl; Stahl HHb III 1638: 213 ilma kuckrutta / ilma taschitta / ninck ilma kingatta 'ohn Beutel / ohn Taschen / vnd ohne Schuh'; Gutslaff 1648: 241 Kalliche 'Tasche'; Göseken 1660: 94 taski 'Tasche'; Göseken 1660: 347, 372 saddula tascke 'Satteltasche'; Vestring 1720-1730: 243 Task, -ko 'Eine Tasche'; Helle 1732: 186 task 'die Tasche'; Hupel 1780: 281 task, -o r. 'die Tasche'; Lunin 1853: 190 task, -o r. 'карманъ'
Murded: task (`tasku) : `tasku 'tasku; luisutasku (naistel)' R PJg Kei Juu Kos Jür Amb VMr VJg I; task (taśk) : tasu Sa Vän Tor Jür Kod Trv TMr; `tasku : `tasku Muh Hi L KPõ VlPõ M Puh Ote San Krl Se; taśk : taśki Pst Hls TLä Kan Plv; taśk : tasi Hel Nõo; `taśki : `taśki Saa Kan Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1240, 1241 task : tazu (SW) '= tasku'; taśki : pl. taśkid (NW) 'kleine lederne Tasche (für Messer, Feuerzeug, Pfeife, Geld)'; *taskenbūk : taskenbūki (-būgi) 'Taschenbuch'; * tassenpūh : -pūhi; tassenpūk : -pūki (pūgi); tassenpuṅg : -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 698 tasku
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tasche 'Tasche'; Schiller-Lübben taske, tasche 'Tasche'; MND HW III tasche, taschke, taske 'ledernes oder textiles Transportbehältnis für den persönlichen Gebrauch'
Käsitlused: < kasks taske, tasche Ariste 1963: 104; Liin 1964: 57; < kasks taske 'Tasche' EEW 1982: 3094; < asks taske, tasche 'tasku, kukkur, rahakott; paun, kott' EES 2012: 518; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm tasku [Agr] 'Tasche eines Kleidungsstückes' < mr taska [‹ asks taske, sks Tasche] SSA 3: 275; krj tasku 'vyölle kiinnitettävä irtotasku; patruunalaukku' < ? sm; vdj tasku; lv task: taskūd SSA 3: 275; lv tas̄k 'frauentasche' < germ; lv taš̄´k 'scheide, (lederne) tasche' Kettunen 1938: 410; vdj tasku 'tasku / карман' VKS: 1275

tikkima, tikin 'välja õmblema' < asks sticken 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 396 nöhla kaas kiriux omblema 'sticken (mit perlen)'; Vestring 1720-1730: 248 tikkima; Piibel 1739 wötta ennesele üks teiliskiwwi .. ja tikki senna peäle üks lin; Ja ta tikkis temma kätte platide peäle ja ta pönade peäle Kerubid; Hupel 1818: 246 tikkima r. 'graben, schneiden, stechen (in Stein od. Erz)'; Lunin 1853: 194 tikkima r. 'вырѣзать, гравировать'
Murded: tikkima R S sporLä Tõs Hää sporKPõ Iis Trm Plt Trv; tikkama Vai; `tikmä Nõo Krl EKI MK; Saareste IV: 747
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1276 tikkima : tikin 'sticken, graviren, einschneiden, steppen, mit Stickereien verziehen'; ÕS 1980: 712 tikkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sticken 'stecken, sticken, bordieren'; MND HW III sticken 'in ein Gewebe schmükende Muster einnähen, sticken; besticken, etwas zu verzieren; besticken, mit Schnur, Borte benähen'
Käsitlused: < kasks sticken EEW 1982: 3163; Raun 1982: 176; < asks sticken 'tikkima' EES 2012: 529; EKS 2019
Läti keel: lt stiķêt 'sticken' < kasks sticken Sehwers 1918: 160; Sehwers 1953: 122; stiķēt 'sticken' < kasks sticken Jordan 1995: 95
Sugulaskeeled: sm tikata [1787] 'ommella tikkipistoin / steppen'; is tikata 'ommella ristiin'; krj tikata 'tikata, ommella' < rts sticka 'ommella; tikata; kirjoa; neuloa' [‹ kasks, sks sticken 'kirjoa'] SSA 3: 293; vdj tikata 'läbi õmmelda, tikkida / строчить, вышивать' VKS: 1287

tiss, tissi 'naiserind, rinnanibu' < bsks Tiss 'id.', vrd asks tis 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 249 Tis, -si 'Zitze'; Hupel 1780: 284 tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; Hupel 1818: 247 tis, -si r. 'die Brust, Brustzitze'; Lunin 1853: 194 tis, -si r. d. 'женскiя груди, соски'
Murded: tiss : `tissi 'naiserind, rinnanibu' R; tiss (-śs) : tissi S sporL sporKPõ I Ksi Plt KJn M TLä San Krl Plv Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1284 tiśś : tiśśi 'Zitze, weibliche Brust'; ÕS 1980: 714 tiss
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben titte 'Zitze'; Hupel 1795: 238 Tiß 'wird gemeinglich im Scherz st. Brust oder Zitze genannt'
Käsitlused: < kasks tis ~ rts tiss (tisse, tissa) EEW 1982: 3189-3190; < rts tiss Raun 1982: 177; < asks tis 'naiserind, nisa' ~ rts tiss 'rinnanibu, nisa' EES 2012: 533; < bsks Tiss 'naiserind; nisa' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm tissi [1783] 'naisen rinta; (lehmän) utare / weibliche Brust; (Kuh)euter' < rts tiss 'naisen rinta; utare' [‹ asks tis, sks Zitze] SSA 3: 300; krj tissi 'rinta; utare' < sm tissi SSA 3: 299; SKES: 1314

tokk2, toki 'lõngatokk, -viht' < asks docke 'id.', rts docka 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 159 titto 'Docke'; Vestring 1720-1730: 253 Tok, -ko 'Eine Docke'; Hupel 1780: 286 tok, -ko r. 'eine Docke'; Hupel 1818: 250 tok, -ko ~ -ki r. 'Docke'; Lunin 1853: 197 tok, -ko ~ -ki r. 'кукла, мотокъ'
Murded: tokk : tokki 'lõngaviht' VNg Lüg; tokk : toki Rei Mar Kse Aud Tor Ris Juu JJn VJg Iis; tokk : togi Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1291 tokk : toki, toku 'Docke'; nȫri-tokk (P) 'ein Bündel von zwölf Faden Schnur'; ÕS 1980: 716 tokk 'lõngavihike'; Tuksam 1939: 201 Docke '(Puppe) nukk; (Schnur usw.) tokk, kimbuke'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 docke 'Puppe, Figur; Strohbündel (in Puppenform) zum Dachdecken'; Schiller-Lübben docke 'Puppe; Strohbündel, welches zwischen die Dachziegel gelegt wird, um den Regen abzuhalten'; MND HW I docke 'Puppe, Figur; Bündchen, Bündel von Garn, Seide; Strohbündel, die unter Pfannen, Schindeln gelegt wird'
Käsitlused: < kasks docke, erts docka 'Puppe; Docke, Fitze, Bündel, Päckchen' EEW 1982: 3211; < asks docke 'nukk, kuju; õlekubu' ~ rts docka 'nukk; lõngaviht' EES 2012: 536; < sks Docke SSA 3: 306; EKS 2019
Läti keel: lt daka, daķis 'Docke' < asks docke Sehwers 1953: 25
Sugulaskeeled: sm tokka [1787] 'nukke; lankavyyhti; nippo, kääry / Puppe' < rts docka 'nukke; nippu, lankavyyhti' [‹ asks docke, sks Docke] SSA 3: 306; krj dokka 'Puppe' < sm tokka SKES: 1332-1333

toll2, tolli 'maks; maksuamet' < kasks tolle 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 378 Sihs andket nüd .. Kümnes selle, kelle kohus om anda, Tolli selle, kelle Kohus om; Stahl LS I 1641: 64 Sih∫ andket nühdt .. tolli / kenne ∫e tolli kohu∫ on 'So gebet nun .. Zoll / dem der Zoll gebühret'; Göseken 1660: 96 Toll/ i 'Zoll'; Göseken 1660: 138, 366, 485 toll 'beysteur collecta'; Toll 'Schos / Zoll census'; Toll 'zins / zoll vectigal'; VT 1686 tassoge nühd eggamehele omma Wölga .. Tolli / kelle Tolli sünnis; Vestring 1720-1730: 253 Tol, -li 'Der Zoll'; Tolli-rahha 'Zoll Geld'; Helle 1732: 190 tol 'der Zoll'; tolli-rahha 'der Zoll'; Helle 1732: 323 tol 'der Zoll'; Piibel 1739 ei kohto-rahha, ei tolli egga muud makso; Hupel 1780: 286 tol, -li r. d. 'Zoll; Steuer; Tribut'; Hupel 1818: 250 tol, -li r. d. 'Zoll (Maaß u. Abgabe)'
Murded: toll : `tolli 'kauba sisseveomaks' R; tol´l : tolli Khk Vll Emm Kse Hää Ris Juu JMd VJg Trm Kod KJn Hls Krl; tsol´l : tsolli RId; tull : `tulli Jõe Kuu VNg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1292 tol´l´ : tol´l´i 'Zoll, Zollmaass'; ÕS 1980: 717 toll : tolli 'tollimaks; tollikontroll; tolliasutus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tol 'Zoll'; toln, tolen, tollen, tolne, tolle, tol(l)ent 'Zoll; Zollgebäude'; tolnen 'Zoll bezahlen'; Schiller-Lübben tolle, tol 'Zoll'; Schleswig-Holstein Toll (tol) 'Zoll'
Käsitlused: < kasks tol(le) Ariste 1963: 105; Liin 1964: 48; EEW 1982: 3215; < kasks tolle Raun 1982: 179; < asks tolne, tol(le)n, tol(le) 'toll' EES 2012: 536; EKS 2019
Läti keel: tul̃le 'Zoll (Abgabe)' < asks toll 'Zoll' Sehwers 1953: 146; tullêt < asks tollen 'Zoll bezahlen' Sehwers 1953: 146; tulle 'Zoll (Abgabe)' < kasks tol Jordan 1995: 104
Sugulaskeeled: sm tulli [Agr] 'Zoll' < mr tull, tolder; krj tulli < sm SSA 3: 324; lv tol̄´ 'zoll, zollamt' < kasks tol(le) Kettunen 1938: 427; lv toļ 'toll, tolliamet / muita' LELS 2012: 328; vdj tulli 'toll / таможня' VKS: 1388

topp4, topi 'ülaosa, tipp' < asks topp 'id.'

Murded: topp : toppi 'masti ülemine ots' VNg; topp : topi Emm Rei Khn Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1172 topp : topi (D) 'Stropp (ringförmig zusammengepleisstes Tau)'; ÕS 1980: 720 topp 'masti või tengi ülaots'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben top 'Zopf, die Spitze, das höchste Ende einer Sache, Wipfel des Baumes, einer Pflanze; Spitze des Mastes'
Käsitlused: < asks topp ~ hol topp 'Spitze der Masten und Stengen' GMust 1948: 36, 93; < asks top 'ots, tipp, latv; mastitipp' EES 2012: 540
Läti keel: lt tops 'topp' ; karogs plīkšķ topā 'lipp topis plagiseb' ELS 2015: 896
Sugulaskeeled: vdj toppi 'topp (masti või tengi ülaots) / топ (верхняя часть мачты)' VKS: 1298

treek, treegi 'riba, triip' < asks streke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: triek : `triegi 'kriips (kompassil); (tuule)hoog; rida, rivi' Kuu; treek : treegi Jäm Emm Phl Khn Hää; reek : reegi Khk Krj Pha Muh; triek : triegi 'hoop, löök' JJn VJg; striik : striigi 'rida, kiht' Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1322 trēk : trēgi 'Strich, Windstrich; fig. ein Weniges'; sūred trēgid 'die Striche, welche die acht Hauptwinde bezeichnen'; kell on trēgi sēz kümme 'es ist Punkt zehn Uhr'; EÕS 1937: 1568 treek '1/64 osa kompassiketta ringist, kompassikodar'; Tuksam 1939: 943 strecke 'mat [sirg]lõik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 streke 'Strich, Streifen, Linie, Streke, Streich, Schlag'; Schiller-Lübben streke 'Strich; Strick, Strang, Schnur'; MND HW III strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Kennmarke, Eichstrich; Farbstrich, farbider Streifen; Landstrich'
Käsitlused: < kasks streke 'Strich' GMust 1948: 64, 94; EEW 1982: 3264
Läti keel: lt strẽķis 'Strecke, Raumteil, Zeitteil' < kasks streke Sehwers 1918: 160; strẽķis 'eine Strecke, ein Raumteil, ein Zeitteil; die Ornung' < asks strēk 'Strich, Streifen; Strich Weges, Strecke; Strich Landes, Gebiet' Sehwers 1953: 124; strēķis, strēķe 'Reihe, Schicht; Strecke, Raumteil; Zeitteil, Weile; Regenschauer' < kasks strēke 'dünne gezogene Linie, Strich; Längenmaß; geograph. Erstreckung, Ausdehnung, Landstrich' Jordan 1995: 96
Sugulaskeeled: lv strēk̀, trēk̀ 'weile, strich in der windrose' < kasks streke 'strich' Kettunen 1938: 382

trits, tritsu, pl. tritsud 'uisk' < asks strîtscho 'id.', bsks Trittschuh 'id.'

Esmamaining: Masing 1823
Vana kirjakeel: Masing 1823: 173 raudsuksed, Schlittschuhe, welche Deutschen tritsud nennen)
Murded: trits : pl. `tritsud R; tritsud eP; tritsu Trv TLä Võn Vas Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trits : tritsu (D) 'Schlittschuh'; Wiedemann 1893: 1197 trits : tritsu; tritsar : tritsari; tritska : tritska (D) 'Schlittschuh'; tritsudega jōksma 'Schlittschuh laufen'; ÕS 1980: 727 † trits 'uisk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 strît-scho 'Schlittschuh'; Schiller-Lübben strîtscho 'Schlittschuh (Schuh, mit dem man stridende, weit ausschreitend, dahin fährt)'; Deutschbaltisch 2019 Der Schritt- oder Schrikschuh (Gutzeit 1898)
Käsitlused: < kasks strît-scho Haak 1976: 87; Raun 1982: 181; < bsks Trittschuh ~ kasks strîtscho EEW 1982: 3275; < asks strītscho ~ bsks Trittschuh 'uisk' EES 2012: 546
Läti keel: lt pl. strĩčes 'Schlittschuhe' < asks strīdschō 'Schlitt- oder Schrittschuhe' Sehwers 1953: 124; lt strīčas 'Schlittschuhe' < kasks strîtscho Jordan 1995: 97

tropp2, tropi 'salk, kamp, trobikond' < sks Tropp 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 255, 256 Trop 'der Trupp'; Trop 'ein Trupp Menschen'; Masing 1818: 6 Temma käib troppis, üks issane ja nelli ehk wiis emmast; Lunin 1853: 199 trop, -i r. d. 'труппа, толпа'; Jakobson 1867: 180 Nüüd pidi terwe trop ratsa-soldatid wälja minema
Murded: tropp : troppi 'salk; kamp; trobikond; kobar' R(tropp : trobi Kuu Vai); tropp : tropi Jäm Hi Lä Mih Tõs sporKPõ Plt Nõo San VLä Rõu Vas; ropp : ropi Sa Muh Vig Tor KJn Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tropp : tropi 'Trupp, Menge (auch von Unbelebtem)'; Wiedemann 1893: 1198 tropp : tropi (ropp) 'Trupp, Menge (auch von Unbelebtem)'; EÕS 1937: 1571 tropp 'salk, hulk'; ÕS 1980: 728 tropp 'salk, hulk'
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Trupp [trub], Tropp 'Schar, Menge'
Käsitlused: < asks tropp 'Trupp, Menge' EEW 1982: 3277; < asks Tropp Raun 1982: 181; < sks Trop(p) 'loomakari; hulk inimesi; palju asju' EES 2012: 546
Sugulaskeeled: sm roppi (troppi) 'joukko, sakki, parvi, jono / Gruppe, Trupp' < rts trupp, tropp 'joukko, parvi, ryhmä' [‹ sks Trupp, Tropp] SSA 3: 93
Vrd trupp

tust, tusti 'peen (jahu)tolm' < kasks dust 'id.', sks Dust 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1481
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1481 Tust, Jacob; Vestring 1720-1730: 261 Tust, -ti 'Staubmehl'; Helle 1732: 193 tust 'das Staub-Mehl'; Hupel 1780: 535 tust r. d. 'Staubmehl'
Murded: tuśt : tusti Sa Rei sporL Kei Juu Ann Jür Plt KJn Trv Krk Rõn; tuust : `tuusti Hlj; tuust : tuusti Sim Trm Kod Nõo EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1356 tuśt : tuśti 'Staubmehl'; ÕS 1980: 740 tust 'peen tolm; jahutolm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dust 'Spreu, Hülse, Kleie, Staub'; MND HW I dust, dûst 'Staub, Mehlstaub, Spreu, Hülsen'
Käsitlused: < kasks dust Liin 1964: 61; Raun 1982: 185; < kasks dust ~ sks Dust EEW 1982: 3380; < asks dust 'aganad, sõklad, kliid; peen tolm, jahutolm', sks Dust 'tolm, (jahuga segatud) aganad, sõklad' EES 2012: 557-558; < asks dust 'aganad, kliid, tolm, pihu' EKS 2019

tuupi, tuupi tegema 'peksma' < asks stupe 'peksupost; ihunuhtlus'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `tuupi [tegema; saama] sporR sporSa Muh Mär Kse Var Tõs Tor Ris Juu JMd VJg sporI Plt KJn SJn Krk Nõo EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1361 tūp : tūbi 'Stoss, Schub, Schlag'; tūpi sāma 'Prügel bekommen'; ÕS 1980: 742 tuupi [tegema]; Tuksam 1939: 927 Staupe 'vitsad; ihunuhtlus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stupe 'Säule oder Pfahl, woran ein Verbrecher gebunden wurde, um öffentlich mit Ruten gezüchtigt zu werden; diese Züchtigung'; Schiller-Lübben stupe 'Säule oder Pfahl, woran ein Verbrecher gebunden wurde, der verurtheilt war öffentlich mit Ruthen gezüchtigt zu werden; Stäupung, Geißelung'; MND HW III stupe 'Schandpfahl, Schandsäule; Rutenzüchtigung, Stäupung, öffentliche Auspeitschung'
Käsitlused: < lms [deskr], vrd ee tuup [vrd tuubil täis 'vollgepfropft'] EEW 1982: 3390; < asks stupe 'peksupost; vitstega peksmine', stupen '(vitstega) ihunuhtlust andma' Uibo 2010: 374-375; EES 2012: 559
Sugulaskeeled: sm tuupata [1787] 'työntää, tönäistä / stoßen, schubsen' < rts stupa 'kaatua, horjahtaa' SSA 3: 341

tükk1, tüki 'pala, osa tervikust' < kasks stucke 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 376 Meÿe tahame .. kax löhikest tücki paÿatada; Müller 1600/2007: 110 v̈x tück leiba (23.01.1601); Rossihnius 1632: 396 Ninck nemmat pannit temmale ette ütte tücki kützetüt kalla ninck mett; Stahl HHb I 1632: Biij Se e∫∫imenne Tück 'Der er∫te Artickel'; Stahl 1637: 119 Tück : [tück]i∫t '∫tück'; Gutslaff 1648: 234 paa tück 'scherbel'; Gutslaff 1647-1657: 59 se letz neihde tückide wahjel möhda; Göseken 1660: 94, 176, 372 Tück/ i 'Stücke'; mulda tück 'erd-klos'; Vestring 1720-1730: 258 Tük, -ki 'Ein Stück'; Helle 1732: 192, 323 tük 'das Stück'; Hupel 1766: 7 Wötta siis üks .. loendi ehk rie tük; Hupel 1780: 289 tük, -ki r. d. 'das Stück; Scherbe'; Lunin 1853: 201 tük, -ki r. d. 'кусокъ'
Murded: tükk : tükki R(tügü Kuu); tükk : tüki eP; tük´k : tüki M T; tük´k : tük´ü V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1365 tükk : tüki, tükü (d) (tüksus) 'Stück (Theil Absatz, Paragraph, Klumpen)'; ÕS 1980: 751 tükk
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stucke 'Stück, Theil eines Genzen, Sache, Ding, Umstand, Einzelheit'; MND HW III stücke, sticke 'Teil eines Ganzen (Bruchstück, Splitter, Scherbe; Abschnitt, Kapitel); einzelnes Stück aus einer Vielzahl'
Käsitlused: < kasks stucke Ariste 1963: 107; Liin 1964: 48, 65; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 189; < kasks stucke ~ sks Stück EEW 1982: 3483; < asks stucke 'tükk, osa tervikust; maatükk; ese, asi; kelmus, vemp' EES 2012: 570; EKS 2019
Läti keel: lt † stuķis 'Stück' < kasks stucke Sehwers 1918: 161; stiķis 'Stück, etwas eingelegtes; ein besonderer Streich, ein besonderes Stückchen, ein Scherz, ein Kunstgriff; ein Tanzstückchen; ein komischer Vorfall' < asks stück Sehwers 1953: 122
Sugulaskeeled: lv stik̄ 'stück' < sks Kettunen 1938: 381; lv stik 'tükk, lugu / gabals' LELS 2012: 304; vdj tükki, tükkü 'tükk, pala / кусок, осколок, участок' VKS: 1422; is stuukka 'tükk' Laanest 1997: 186

tüür1, tüüri 'ihnus, kitsi' < asks stûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tüür : `tüüri Jõe Kuu Hlj VNg; tüür : `tüürä Lüg; tüir : tüiri (-üü-) Pöi Hi Lä Mih Tõs sporKPõ I Plt KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖŕ : tǖri 'geizig, harthertzig, eigensinnig (beim Handel)'; ÕS 1980: 753 tüür 'ihne, kalgi südamega, omakasupüüdlik, kade'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stûr 'steif, strenge, ernst; zornig, unfreundlich'; Schiller-Lübben stûr 'groß, schwer; störrig, widerspenstig, lästig'; MND HW III stûr, stur 'hart, streng; abweisend, unzugäglich, eigensinnig, störrisch'
Käsitlused: < kasks stur Ariste 1972: 96; < germ, vrd rts dyr, sks teuer EEW 1982: 3510-3511; < kasks stûr Raun 1982: 190; < asks stūr 'suur, raske; kangekaelne' EES 2012: 573
Läti keel: lt stūrs 'hartnäckig; unbegabt, schwer von Begriff; widerspenstig' < kasks stûr(e) 'streng; abweisend; eigensinnig, störrisch; unwirsch, grämlich; aufsässig, widerspenstig' Sehwers 1918: 72, 161; Jordan 1995: 99

vaak, vaagu 'lisapars reheahjusuu kohal' < ? asks vak 'ruumiosa küünis'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 299 waak, -u 'das letzte Theil des Korns welches man in der Riege aufsteckt'
Murded: vaak : vaagu (-o) 'lisapars ahjusuu kohal' T V EKI MK; vaaguss : vaagusse 'osa (rehe)ahtest, mis ahjusuu ette kuivama pandi' Kam Ote EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1464 wāk : wāgu (d) 'der letzte Raum in der gefüllten Riege vor dem Ofenloch'; EÕS 1937: 1626 vaak : vaagu
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vak 'Umfriedigung, Zaun; Abteilung der Mauer, des Daches, des Hauses, der Scheune; Raum, Räumlichkeit'; MND HW I vak, vāk 'Abteilung irgendwelcher Art; Abteilung einer Räumlichkeit; Raum in der Scheune, wo das Getreide aufgehäuft wird'
Käsitlused: < kasks vak, vāk 'Raum in der Scheune' Raud 1940: 193; < ? ee vajak, vaja EEW 1982: 3601; < ? asks vak 'osasto' Koponen 1998: 190
Sugulaskeeled: lv vò̬i̮k̀ 'querstange, worauf man etwas zu trocknen auslegt' Kettunen 1938: 498; lv vɔ̄ik kuivatustanko Koponen 1998: 190

veerima, veerin 'vaevaliselt lugema; lugema õppima' < asks bôkstavêren 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 287 werima 'buchstabiren'; Helle 1732: 379 [nad] werewad 'sie Buchstabieren'; mõistab jo pookstawerida 'wird sie schon können Buchstabieren'; Hupel 1780: 310 werema, werima r. 'buchstabiren'; Hupel 1780: 351 werema, werima r.; tähte möda (perrä) luggema d. 'buchstabiren'; Lunin 1853: 226 werima r. 'складывать (буква)'
Murded: `vierimä, -ma 'tähthaaval lugema' R; `veerima (-ie-) Jäm Khk Muh Hi Mär Kse sporPä Ha JMd VJg Sim Iis Trm Ksi VlPõ; `veerema Ris; `veerma Mar Tõs Hää; `veeŕmä Trv Hls; `viirmä Kod TLä San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wērima, -in 'buchstabiren, abgebrochen sprechen'; ÕS 1980: 780 veerima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bokstaven 'buchstabieren'; Schiller-Lübben bôkstaven 'buchstabieren'; MND HW I bôkstāven, bôkstavēren 'buchstabieren, richtig schreiben'
Käsitlused: < asks bookstaveren 'buchstabieren' EEW 1982: 2133; < asks bōkstavēren Raun 1982: 200; EES 2012: 596; EKS 2019; < kasks Raag 1987: 324
Läti keel: lt buõksterêt 'buchstabieren' < asks bōkstern Sehwers 1953: 21
Sugulaskeeled: lv buk̄štìḙrə̑ 'buchstabieren' Kettunen 1938: 31; lv bukštīerõ 'veerida; burtot, boksterēt' LELS 2012: 50
Vt pookstav

vehkima, vehin 'hoogsalt käsi liigutama' < asks vechten 'id.', sks fechten 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 207 wehtleb 'es zeigt sich ein phaenemenon am Himmel'; Piibel 1739 ma wehhin omma moögaga nende silma ees; Hupel 1780: 309 wehtleb 'es ist ein Himmelszeichen zu sehen'; Hupel 1818: 281 wehklema d. 'sich flechten'; Lunin 1853: 226 wehklema d. 'виться, заплетаться'
Murded: `vehkima (-mä) 'käsi liigutama; kiiresti töötama, tegutsema' R Sa Muh Mär Kse Tor Hää sporK Iis; `vehkmä Mar Kod; `veh´kmä Hel Nõo Kam San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1485 wehkima, -hin (wehtima) 'blinken lassen'; mȫgaga wehkima 'fechten'; wehtima, wehin '= wehklema'; wehklema (wõhklema, wehtlema) 'fechten, wedeln, mit Händen und Füssen herumfechten'; ÕS 1980: 781 vehkima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vechten 'fechten, streiten'; Schiller-Lübben vechten 'die Hände oder Arme hin und her rasch bewegen; mit den Händen um sich schlagen, fechten, streiten'; MND HW I vechten 'kämpfen, fechten, streiten; mit den Händen fechten, die Hände, Arme heftig bewegen'
Käsitlused: < kasks vechten EEW 1982: 3780; < vrd sm vehkiä, kasks vechten Raun 1982: 201; < asks vechten 'kätega vehkima; võitlema' EES 2012: 597
Läti keel: lt pektiņš 'Gefecht' < kasks vechtinge 'Gefächt, Schlägerei' Sehwers 1918: 36, 155; Sehwers 1953: 87
Sugulaskeeled: sm vehdata [1886] 'peuhata, telmiä, puuhailla, värkätä; pelehtiä / toben, tollen; basteln; scherzen, necken' < vur fäcta, fecta [‹ kasks vechten ’taistella, miekkailla; huitoa käsillään] SSA 3: 420; sm vehdata 'toben, tollen; sich zu schaffen machen' < asks vechten 'fechten, streiten, kämpfen; fuchteln' ~ vrts fäcta 'fechten, kämpfen' Bentlin 2008: 198

viik2, viigi 'viigipuu, -mari (Ficus carica)' < kasks vîge 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 407 Eike ninda kudt üx Wina echk Vige Puh; Rossihnius 1632: 208 Ächk figi marjo neist ohokist; Rossihnius 1632: 421 Kajeket se figi puh, ninck kihkede puide pähle; Stahl LS I 1641: 18 wallataket ∫e figi puh 'Sehet an den Feygenbaum'; Gutslaff 1647-1657: 230 figit neihst ohhackeisist; Gutslaff 1648: 265 neggi ütte Figipuh Teh wehren; Göseken 1660: 185 wijhgi 'Feige'; wijhgi puh 'Feigen Baum'; Vestring 1720-1730: 289 Wiig, -gi | Wigi marri 'Eine Feige'; Helle 1732: 139 metswigipu 'der wilde Feigenbaum'; Helle 1732: 207 wigi-pu 'der Feigen-Baum'; Helle 1732: 208 wiig 'die Feige'; wigi-marri 'die Feige'; Piibel 1739 Üks nisso ja odra ja wina ja wigi pude ja kranatiouna pude Ma; wata, seäl olli üks korw wigimarjo; Hupel 1780: 312 wiig, -i (od. wigi marri) r. 'die Feige'; wiji marri; wiji pu d. 'die Feige; Feigenbaum'; Lunin 1853: 228 wiig, -i r. d.; wiig : wiji d. 'фига'; wiji marri 'винная ягода'; wiji pu 'смоковница'
Murded: `viigi(leht, -mari, -puu) R; viigi(leht, -mari, -puu) Jäm Khk Muh Rei sporL sporKPõ Plt KJn M Puh San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīg : wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; ÕS 1980: 789 viik 'viigimari'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vige 'Feige'; MND HW I vîge 'Feige, getrocknete Feige'
Käsitlused: < kasks vige Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 203; < kasks EEW 1982: 3818; < asks vīge 'viigimari' EES 2012: 602; EKS 2019
Läti keel: lt vĩģe [1587 Vyge oges] 'Feige' < kasks vīge Sehwers 1918: 49, 82, 164; vīģe 'Feige' < kasks vîge 'Feige' Jordan 1995: 109
Sugulaskeeled: sm viikuna [Agr fikuna] 'Ficus carica / Feige' < rts, vrd mr fikon [‹ kasks vīge 'viikuna'] SSA 3: 440; lv vīɢ, vīk-pū, vīgə̑-pū 'feige' < kasks vige Kettunen 1938: 492; lv vīgõdpū 'viigipuu / vīģeskoks'; vīgõmǭŗa 'viigimari / vīģe'; vīgõz 'viik / vīģe' LELS 2012: 364

viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse 'id.', rts viss 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 410 se on wiß nĩck toßÿ; Müller 1600/2007: 224 is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; Stahl LS I 1641: 413 Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'
Murded: wiśs : wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśś : wiśśi (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd kindel, tugev, vastupidav'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
Käsitlused: < kasks wisse, wis 'sicher, fest' Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; < rts viss, kasks wisse EEW 1982: 3892; < kasks wis(se), vrd rts viss Raun 1982: 207
Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] 'varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr' < mr vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī 'varmaan'; krj vissi 'varma' < sm SSA 3: 462; lv viš̄ 'fest, stark, schwer zerreissbar' < sks Kettunen 1938: 490; lv viš 'vastupidav, tugev, kõva / stirps' LELS 2012: 367
Vt vissisti

vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'id.'

Esmamaining: kohtuvanne 1600
Vana kirjakeel: kohtuvanne 1600; EKVTS 1997: 96 keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum̃mal ninck tem̃ma kallis Evangelium mind peap awwitama; Müller 1600-1606: 410 kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; Müller 1600/2007: 178 nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601); Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib; Stahl HHb I 1632: 13 Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; Stahl 1637: 130 wissist 'wis'; Göseken 1660: 214 wissist 'Gewis'; Piibel 1739 siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśśiste 'gewiss, wahr'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] 'varmasti; arvatenkin, kai' < mr vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm SSA 3: 462; lv viš̆šìst 'stark, haltbar' Kettunen 1938: 490; lv viš luja, vahva < sks SSA 3: 462
Vt viss

vooderdama, vooderdan 'vooderdisega katma' < asks vōderen 'id.', ee vooder

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 199 kingat woedrima kallewa kaas 'futtern die Schuh mit Lacken'; woeder pañema rijhde all 'futtern / die Kleider'; Piibel 1739 sedda suurt kodda woderdas ta mändse puga; Hupel 1818: 289 wodertama r. d. 'unterfüttern; täfeln'; Lunin 1853: 232 wodertama r. d. 'подпивать, подкладывать; делать паркетъ'
Murded: `vuoderdam(m)a '(laudadega) katma' R; vooderdama (oo-) Jäm Khk Muh Hi sporL; vooderdama (vuo-, vua-) sporKPõ I Äks Plt KJn SJn Trv TLä; (v)ooderteme Hls Krk; (v)oodõrdam(m)a V(-õmmõ Krl) EKI MK; `vuotrima '(palitut) vooderdama' VNg EKI MK; voodertama 'riidele voodrit panema' Trm; voodõrdama Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1536 wōderdama, -dan 'füttern, täfeln, mit Brettern beschlagen, fourniren'; wōdertama, -tan '= wōderdama'; ÕS 1980: 798 vooderdama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 voderen 'unter-, ausfüttern (Kleidung)'; Schiller-Lübben voderen (voren) 'unter-, ausfüttern'; MND HW I vôderen, vôdern 'füttern, ausfüttern, mit Futter, Pelz ausschlagen; unterfüttern'
Käsitlused: < ee vooder EEW 1982: 3908
Läti keel: lt uõderêt '(Kleider) füttern' < kasks vōderen 'füttern' Sehwers 1953: 148; lt vuoderêt 'füttern ein Kleid' < kasks vōderen 'füttern (ein Kleid)' Sehwers 1953: 160
Sugulaskeeled: sm vuorata, vuorittaa 'laudoittaa; pehmustaa' < rts fodra 'varustaa suojuksella, pehmusteella' SSA 3: 475; SKES: 1822
Vt vooder1

üürima, üürin 'tasu eest kasutada võtma või andma' < asks hü̂ren 'id.', ee üür, vrd rts hyra 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `üürima (-mä) R(`hüürimä Kuu); `üirima Khk Muh Hi sporL sporKPõ Ksi Plt KJn; `üürima Hää Iis; `üüŕma Hää Trm; `üüŕmä (-me) Trv Krl Rõu Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1416, 1415, 1660 hǖrima, -in 'miethen (namentlich Gebäude, Wohnungen)'; hǖri peale andma 'vermiethen'; hǖŕmä (d) '= hǖrima'; ÕS 1980: 828 üürima 'üürile võtma; üürile andma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben huren 'heuern, mieten (sowohl Sachen als Personen)'; MND HW II: 1 hü̂ren (hyren) 'pachten (Landbesitz, Grundstück), mieten (Haus, Raum, bewegliche Sachen, Tier)'
Käsitlused: < kasks huren Ariste 1972: 96; Raun 1982: 219; < ee üür EEW 1982: 4106; < rts hyra 'vuokrata, pestata' SSA 1: 202
Läti keel: lt ĩrêt 'mieten' < asks hǖren Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 42; īrēt 'mieten' < kasks hü̂ren Jordan 1995: 64
Sugulaskeeled: sm hyyrätä, uloshyyrätä [1727] 'vuokrata, antaa t. ottaa vuokralle' < rts hyra 'vuokrata, pestata' [‹ kasks hūren]; krj hyyrätä < sm SSA 1: 202; lvS īr, -ub 'mieten' SLW 2009: 60; lv īrə̑ 'mieten, vermieten, pachten' < lt īrēt Kettunen 1938: 82
Vt üür

veebiliides @ veebihaldur