[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aegsalt ‹adv›
aegsasti. Jõudsime aegsalt kohale. Täna saime töö aegsamalt valmis kui eile.

aga
I. ‹konj› kõige üldisem vastandav sidesõna; sün. kuid, ent
1. otseses vastanduses seob lauseid, harvemini lauseosi, kus hrl. ühe lause v. lauseosa kaks komponenti on vastandatud teise lause v. lauseosa kahele komponendile. a. (rinnastavalt seotud osalausete vahel). Eile oli külm, aga täna on soe. Sina lähed, aga mina mitte. Mõte oli hea, aga selle teostus ebaõnnestus. Ma keelasin küll, aga või tema sellest hoolis! *Miika oli surnud, Mihkel oli surnud, tema aga elas ja teda võidi vihata. A. Jakobson. b. (korduvate lauseliikmete puhul). Tal on vähe raha, aga palju tööd. Muret oli tihti, rõõmu aga vahel harva. Ühed elasid jõukalt, teised aga äärmises vaesuses. Võib-olla kunagi tulevikus teen, aga praegu mitte. Seda võib küll mõista, aga mitte õigustada.
2. kaudsemas vastanduses alustab piiravat, täpsustavat, selgitavat lauseosa v. lauset. a. (korduvate lauseliikmete puhul). Ta on väike, aga tubli. Paratamatu, aga ikkagi kurb sündmus. Koosolekul arutleti praegust olukorda, aga ka tulevikuväljavaateid. Ütles seda tasa, aga kindlalt. Kõik olid väsinud, aga matkaga rahul. Koer haukus ägedalt, aga kallale ei tulnud. Ähvardab lüüa, aga ometi ei löö. *Peeter hakkas juba ümber käänama, viitles aga jälle. E. Vilde. b. (rinnastavalt seotud osalausete vahel). Ma oleksin ehk läinudki, aga isa ei lasknud. Tundis väsimust, aga uni ei tulnud. Raske muidugi on, aga küll me toime tuleme. *Ema vahest ei ütle küll midagi, aga tema silmad tõusevad kahtlemata vett täis, kui ta Villut näeb. A. H. Tammsaare. | (otsese kõne korral võib lause aga kohalt katkeda). *„Noh, kas perenaine lubas?” küsis noorhärra järgmisel õhtul. – „Lubas küll, aga ..” M. Metsanurk.
3. iseseisva lause algul seostab seda eelneva lause v. isegi pikema kontekstiga; vahel on vastandus nõrk ning aga kasutatakse ütlust sissejuhatava sõnana. „Mina seda ei teinud.” – „Aga kes siis tegi?”. *Jajah, nojah, õige küll. Aga siis peate rikas inimene olema, kui nii palju raamatuid ostate. R. Roht. *Nõu meeldis vanahärrale, ja ta pidas temast tükk aega kinni. Aga seal kerkisid kaaluvad mõtlused vahele. E. Vilde.
II. ‹adv› (rõhutav sõna)
1. muudkui, vaid. Mis siin enam oodata, istume aga lauda! Tulge aga julgesti, koer on ketis! Lase aga kuulda! Mine aga sina pealegi, küll saame siin hakkama! *Pole inimesed ju taevapilved, et aga lähevad ja lähevad ja seda kiiremini, mida kurjem on tuul. A. Mälk.
2. ainult, vaid, üksnes. Kaupa on külluses, oleks aga raha! Tal pole muud mõttes kui aga oma töö. Ta tuleb kõigega toime, kui ta aga viitsib teha. No oodaku aga! (ähvarduses). *Temal on ükskõik, kuidas elab, kui tal aga riided seljas ja tükk leiba on .. M. Metsanurk. || ‹hrl. ühenduses pronoomenite, adverbide ja konjunktsioonidega› iganes. Kes aga ette sattus, see kolki sai. Võeti, mis aga kätte sattus. Läks, kuhu aga tahtis. *.. ruttas nii kärmesti kodu poole, kui aga vana ruuna kabjad kandsid. J. Kunder.
3. (hrl. imestust, üllatust väljendavates hüüatustes:) alles, ikka. Oled sina aga optimist! No on see aga peletis, suli! Küll on aga kuum – päris ära tahab lämmatada.
4. väljendab v. rõhutab etteheidet v. ähvardust. Aga! Aga, ema, kuidas sa võid ometi Reinust nii rääkida! „Aga sa nüüd isa käest saad!” ähvardas tädi.
5. (ebamäärase tähendusega). a. sissejuhatava sõnana, eriti otseses kõnes. Aga küll tõusis kära! Aga see oli alles sõit! Aga me kolkisime neid päris korralikult kohe! „Arva, mis ma leidsin.” – „Aga mitte ei oska arvata.”. b. tarvitatakse hrl. koos verbi kordamisega imperatiivis. Tule aga tule lähemale! Vaata aga vaata, või tema ka siin! Rääkige aga rääkige, küll te pärast kahetsete! „Astu aga astu!” sundis mees hobust. c. (muudel juhtudel). Ta tundis huvi humanitaarainete, eriti aga ajaloo vastu. See asi puudutab meid kõiki, eelkõige aga sind.

alt
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki altpoolt, madalamalt (ära); kaetud, varjatud olekust (välja); ant. pealt. Laua, voodi alt. Uss ilmus kännu, mätta alt. Maa vabanes lume alt. Kaevati mulla alt välja. Kerkis esile nagu maa alt. Võtsin pliidi alt tuhka välja. Tuli duši alt. Võttis raamatu padja alt. Laev sõitis silla alt läbi. Põgenik puges rongi alt läbi. Tuli kuuse, põõsa alt välja. Välja minu katuse alt 'majast'! Pind kadus jalge alt. Võttis käe lõua alt. Võttis viha kaenla alt 'kaenlast'. Puges teki alt välja. Vabastas pildi katte alt. Kuu tuli pilvede alt välja. Kuuri alt 'kuurialusest'. Rehe alt 'rehealusest'. *Me sõidame ja vaatame teele, mis tormab meile vastu ja kaob me alt. L. Promet. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Käe alt kinni hoidma. Vilksas mütsinoka alt vaadata. Sidus rätiku lõua alt kinni. Valutab rinde, südame alt. Kana nokitses tiiva alt. Kass oli kõhu alt valge. Jaki alt paistis roosa pluus. Pildi alt oli kiri veel loetav. Joone alt leidis ta vajaliku viite. *.. [rebane] oli nii lahja, et ta küljekondid paistsid naha alt kui redelipulgad. R. Roht.
2. millegi juurest, lähedalt (hrl. millestki, kuskilt vaadates madalamalt). Mäerinnaku, künka alt voolas läbi oja. Tuli akna alt ära. Lahkus kiige alt lõbusas tujus. Maantee läheb otse ukse alt mööda. Tee keerab meie õue alt ära. Nad möödusid küla külje alt. Vaenlane taganes Narva alt. Nad sõitsid Orissaare alt mootorpaadiga Kõinastule. *Siin pole muud, kui hakka välja alt kaevama ja kaeva edasi, kuni ots on jões. A. H. Tammsaare.
3. tegevus- v. mõjupiirkonnast ära. Põgenesime pommirünnakute alt. Hoole, mõju alt vabanema. Vahi, valve, aresti, keelu alt vabastama. Ikke, rõhumise, võimu, valitsuse alt pääsema. Sein on äsja krohvija pintsli alt tulnud. Tema käe alt on läbi käinud palju noori. *Pillimehe sõrmede alt aga voolasid valsid ja polkad .. L. Metsar. || kellegi, millegi alluvusest, haldusest ära. Asutus läks ühe ministeeriumi alt teise alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt ordu alla. Talupojad püüdsid mõisnike alt vabaneda.
4. hõivatud, hõlmatud seisundist ära. Heinte alt vabanenud küün. Millal ma oma raha kauba alt kätte saan?
5. osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kust midagi leitakse, saadakse, ammutatakse. *Jalg kipsis, luges Väärtnõu lehest kohalike teadete alt sõnumit oma õnnetusest. P. Viiding.
6. (ühendis nurga alt osutab lähtumist teat. aspektist, teat. vaatenurgast). Läheneb küsimusele täiesti uue nurga alt. Vaagis asja mitme nurga alt.
7. esineb fraseologismides, näit.:. Hõlma, leti alt. Küünalt vaka alt välja tooma. Nina alt ära näpsama. Pinda jalge alt kaotama. Põranda alt välja tulema. Silma alt kaduma. Südame alt külmaks võtma.
II. ‹prep› [gen] murd alla. Alt viiekümne, kolmekümne (vanuse kohta). *Asutajaliikmeist elas alt veerandi Tartus .. F. Tuglas.
III. ‹adv›
1. altpoolt, madalamalt; ant. ülalt, ülevalt; ant. pealt. Alt üles vaatama. Soe õhk tõuseb alt üles. Pealt pandi vili kolusse, alt jooksis jahu välja. Alt orust kostis laulu. Ulatas müüriladujale alt telliseid kätte. Ta kolis alt '(vahetult) alumiselt korruselt' üles. *Eile alt lehte tuues käis südamest iseäralik tuksatus: nüüd! L. Hainsalu. || (oma otstarvet täitmast). Lõi vaadil põhja alt. Libe jää nagu niitis jalad alt. Võtsin suusad, uisud alt. Autol võeti ratas alt. Võtsin kampsuni alt ära. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Püksisääred on alt katki. Männitüved olid alt tumedamad, ülalt heledamad. Näkineiul on ülalt naisterahva keha, alt kala saba. Hein, loog on veel alt märg. Taime lehed on alt karvased. Alt korter on praegu tühi. Alt on kontserti parem kuulata kui rõdult.
2. eest kõrvale, eest ära (hrl. hoiatushüüetes). Alt ära! Hoia, hoidke alt! *Alt! Alt! Papi! Lea! Minge ometi eest! B. Alver. *Hobused aeti risti-rästi sinna ja siia – muudkui hoia aga alt ja vaata ette! R. Sirge.
3. ‹ühendverbi osana› näit. alt minema, alt tõmbama, alt vedama jt.

arve ‹18› ‹s›

1. müüdud kaupade v. osutatud teenuste loetelu ning tasumisele kuuluvat summat sisaldav dokument; millegi eest tasuda olev v. tasutud summa. Tasutud, tasumata arve. Müüja, tellimuste vastuvõtja kirjutas arve. Kelner tegi, tõi arve. Arvet esitama, saatma, sisse nõudma. Õiendasime, maksime, tasusime arve ja lahkusime kohvikust. Kui suur teie arve tuli? Arve tuli võrdlemisi soolane 'suur'. Palun arve!
▷ Liitsõnad: elektri|arve, gaasi|arve, hotelli|arve, joogi|arve, kauba|arve, kohviku|arve, kõrtsi|arve, restorani|arve, takso|arve, vee|arve, üüriarve.
2. konto. Jooksev arve. Avasin pangas arve. Kui palju nende arvel raha pangas on? || ‹väliskohakäänetes postpositsioonilaadselt› piltl. Kõiki tempe, vigureid, pahandusi ei saa tema arvele panna. Õige palju liiklusõnnetusi langeb alkoholijoobe arvele. Mõni õnnetus tuleb kirjutada, kanda lihtsalt juhuse arvele. Tema arvel on palju lavastusi. *Isegi sel juhtumil mitte, kui ta aja seltsis istumiseks võttis mõne töö või toimetuse arvelt. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: arveldus|arve, hoiu|arve, pangaarve.
3. arvestus, arvepidamine millegi kohta. Ta peab kulutuste, väljaminekute kohta rangelt arvet. Arvet ei peetud, midagi üles ei märgitud. Arvesse läks ainult kolm paremat tulemust. Selline võimalus ei tule meie puhul lahendusena arvesse. Juhus tõmbas meie arvest kriipsu läbi. Need mehed tuleb arvest välja jätta. Kutsealused võetakse arvele. Kõik toiduvarud võeti arvele. On naistenõuandlas arvel. Töötuna arvel olevad isikud. Mul on iga minut arvel. Arvelt maha kandma, kustutama.
▷ Liitsõnad: eel|arve, lõpparve.
4. ‹pl.› kõnek rahalised vahekorrad. Meil jäid eile poes arved klaarimata. Teeme arved klaariks. || piltl (muude reguleerimist vajavate suhete kohta). Selle mehega on mul vanad, isiklikud arved. Poisid nägelesid ja tülitsesid, neil oli omavahelisi arveid klaarida. Mässajatega õiendati julmalt arveid. *Igaühel neist on omad mälestused, omad arved. A. Saar.

avarii ‹14› ‹s›

1. õnnetus, kus saab kannatada liiklusvahend, sõitja(d) v. veos. See laev on mitu avariid läbi teinud. Tal oli olnud eile autoga avarii. Purjus autojuht tegi, põhjustas avarii.
▷ Liitsõnad: auto|avarii, liiklus|avarii, mereavarii.
2. mingi mehhanismi, seadme vms. suurem rike. Masinad jäid seisma, vist mingi avarii. Kohvik suletud: avarii.

distants ‹-i 21› ‹s›

1. ruumiline vahemaa. Ruumiline, geograafiline distants. Üks elab Tallinnas, teine Pärnus – distants on suur. Teatavalt distantsilt vaadatuna võis maal meeldidagi. || pikivahe (liikuvate transpordivahendite, rivis v. lahingukorras üksteise taha paigutatud sõjaväelaste, üksuste, väeosade jne. puhul). Tuleb säilitada, hoida parajat, vajalikku distantsi eelsõitjaga. Distantsid rännakukolonnis. || (stardist finišini). Lühikesed, pikad distantsid. Maratonis on distantsi pikkuseks 42 195 meetrit. Missugused distantsid on kavas murdmaasuusatamises? Naiste 10 kilomeetri distants. Läbis distantsi hea ajaga. || laskekaugus. Vibulaskjatel oli eile kavas 50 m distants.
▷ Liitsõnad: jooksu|distants, laske|distants, sprindi|distants, võistlusdistants.
2. ajaline vahe. Distants kahe sündmuse vahel. Kirjanikud ei armasta kirjutada tänasest päevast, nad vajavad teatavat distantsi.
3. positsioonist, east vms. tingitud reserveeritus, vajalik tagasihoidlikkus suhtlemises. Distants õpilase ja õpetaja, ohvitseri ja sõduri, ülemuse ja alluva vahel. Ta on jahe ja reserveeritud ning hoiab, peab, säilitab distantsi. Distants autori ja tegelase, kirjaniku ja lugeja vahel.

eel|ujumine
sport ujumise eelvõistlus. Olümpiamängudel peeti eile viis eelujumist.

eile ‹adv›
a. käesolevale päevale, tänasele päevale eelnenud päeval. Eile hommikul, õhtul. Eile oli külm ilm. Käisin eile teatris. Sa oled kaval, aga ega minagi ole eile sündinud 'kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne'. b. lähemas minevikus. *See, mis aastakümneid või ka veel eile rahuldas, ei ole hea täna ega vasta võib-olla hoopiski homsele. R. Üksvärav. c. ‹substantiivilaadselt› eilne päev; minevik. *Ent mõned uut veel vähem tajuvad, / neil kogu elu täidab eile. A. Sang (tlk).
▷ Liitsõnad: tuna|eile, üleeile.

eile|hommikune
Saabusin juba eilehommikuse rongiga.

eile|lõunane
Eilelõunast suppi jäi tänasekski üle.

eile|õhtune
Eileõhtune teatrietendus.

eile|öösine
Eileöösine sadu.

eilne ‹-se 2›

1. ‹adj›. a. tänasele päevale eelnenud; tänasele päevale eelnenud päeval olnud, toimunud, tekkinud jne. Eilne päev, öö. Eilne koosolek, pidu. Eilne ajaleht. Eilne marjulkäik. Lõunaks soojenda eilset suppi! || piltl kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne, nagu eile sündinud. *Ma ei lase ennast tolaks teha, ega ma eilne ole! A. Liives. b. lähemas minevikus olnud, hiljutine. Nüüdisklassika on eilne uudiskirjandus. *Eilne tarkus – tänane rutiin. R. Rimmel. *Teil kui eilsel madrusel on võib-olla raske laevajuhi osasse sisse elada .. H. Sergo. c. minevikus olnud, minevikku kuuluv, endine. Eilsed tõed, arusaamad on aegunud. Meie eilne ja tänane elu. *Tänast ei oleks, kui elaks me eilse kultuurita. U. Laht.
▷ Liitsõnad: tuna|eilne, üleeilne.
2. ‹s›. a. tänasele eelnenud päev. Eilsest peale olen tööl. Ootan sind eilsest saadik. Töö pidi juba eilseks valmis olema. Eilsega võrreldes on täna olnud edukas päev. b. minevik, möödunu. Elab oma arusaamadega eilses. Eilse vigadest tuleb õppida. *Oma esimese valikkoguga „Kolmnurk” tõmbas kirjanik selge vahejoone loomingulise eilse ja homse vahele .. H. Peep.

enam ‹adv›

1. (< komp palju); rohkem, üle omaduse, koguse vms. algse, hariliku, eeldatud v. ettenähtud määra v. hulga. Sõin eile tavalisest enam. Ühed tarvitavad soola enam, teised vähem. Kõige enam silma paistnud aktiviste premeeriti. Lund oli poole sääreni ja enamgi. Sinna on enam kui sada kilomeetrit. Siit saadik ja mitte enam. Enam kui tarvis. Saak oli enam kui rikkalik. Mul on enam jõudu kui sul. Taevas oli õhtul veel enam pilves kui hommikul. Sõita soovijaid oli enam, kui bussi mahtus. On enam kui kahtlane, kas me õigeks ajaks kohale jõuame. Mida enam koeri koos, seda vedelam lake. *.. need lootused on teostunud enam kui kuhjaga, enam kui mitmekordselt. H. Kruus. || pigemini. Enam tsirkus kui teater. Enam teiste õhutusel kui omal algatusel. Need kingapaelad on enam lühikesed kui pikad. *.. oli loomult enam tõsine ja mõtlik kui rõõmus ja kergemeelne .. A. H. Tammsaare.
2. ‹eitavas lauses› sellest peale, edaspidi. Ei ole enam aega, ruumi. Ära tule enam minu juurde! Ei temast ole enam asja. See pole enam õige asi. Ei suuda enam töötada. Ega mul pikka iga enam ole. Sa pole enam laps. Ära nuta enam! Teda ei ole enam. Tal polnud enam jõudu vastu hakata. Suurt viga enam polnudki. Pühadeni pole enam nädalatki. Ei maksa joosta, rongile enam ei jõua. Ma enam ei tee! Mitte iialgi enam! || ‹sisult eitavas, vormilt hrl. jaatavas lauses› veel, nüüd veel. Kas ta mind enam tunneb? Mis see enam aitab! Mis ma sellega enam teen! Kes seda enam mäletab! Teisi vaevalt enam tuleb. Kes siis sellisel kellaajal enam kodus on! *Aga kuhu sa vaeneke enam punud: jalad hoopiski töntsiks jäänud .. A. Jakobson. || lisaks. Ei mõista enam midagi öelda. *„Ei mina teist last enam taha, aitas sellest ühestki,” vastas Hildegard. A. H. Tammsaare.

et ‹konj›

1. üldalistav sidesõna. a. alustab aluslauset. On hea, et sa tulid. Paistab, et see on õige lahendus. Vanematele oli peaasi, et laps õppis. Tähtis on, et vili saaks õigeks ajaks koristatud. Võimalik, et ilm päeva jooksul muutub. Et minekust midagi välja ei tule, see oli algusest peale selge. *Ainuke, mis kõiki mõtlema pani, oli see, et preili mehele ei saa. A. H. Tammsaare. b. alustab sihitislauset (sealhulgas kaud- ja siirdkõnet ning kaudküsimust). Kuulsin ainult seda, et uksele koputati. Ma tean, et see raamat sulle meeldib. Lubage, et ma olukorda pisut selgitan! Võib-olla ta ootas, et sa vabandust paluksid. Meile öeldi, et sa olevat haige. Mainisin nagu muuseas, et nägin teda eile kohvikus. Poiss muudkui mangub, et osta ja osta mulle võrr. Ta räägib, et tema poeg olevat meremees. Ma juba mõtlesin, et mis see koer küll haugub. *Et tema vaikne ema võib nii vihaseks minna, seda ei osanud Peep arvatagi. T. Lehtmets. *Pikisilmi ootas sauna Juss, et millal küll pere Andres hakkab pulmamõtteid mõtlema. A. H. Tammsaare. c. alustab täiendlauset. Talle andis julgust teadmine, et ta ei ole päris üksi. Muret tegi juba seegi asjaolu, et toiduvarud vähenesid. Ta püüdis harjuda mõttega, et peab õpingud katkestama. d. alustab öeldistäitelauset. Olukord oli säärane, et pidime taganema. *Jah, asjalugu on niisugune, et ega ma enam aias ei olegi. K. Ristikivi. e. alustab sihitismääruslauset. Hoia, et ema sind siit ei leia! Võid kindel olla, et ma sellest kellelegi ei räägi. Mis sa selle kohta ütled, et ma täna varem ära lähen? Kogu lugu lõppes sellega, et koosolek jäi pidamata. *Kas nad siis sellest aru ei saa, et ta tahab vait olla .. E. Krusten.
2. tagajärge ja viisi väljendav sidesõna, alustab tagajärje-, viisi- ja määralauset. Kas te ise seda nägite, et nii enesekindlalt räägite? Tõmbas nii, et nöör katkes. Näpistas nii valusasti, et teine karjatas. Kraav oli nii lai, et sellest ei saanud üle hüpata. Juhtus nõnda, et ma pidin ära sõitma. Naerab, et hoov rõkkab. Saavutas niipalju, et koosolek lükati edasi. Ta oli niivõrd ärevil, et unigi ei tulnud. Et vaikus tuleb pärast tormi, nii on ikka olnud. *Kasige mu silma alt, et ma te varjugi ei näe! A. H. Tammsaare. *Tõuvili on küps, et variseb. H. Suislepp.
3. otstarvet väljendav sidesõna, alustab otstarbelauset. Tõusti kikivarbaile, et paremini näha. Võttis raamatu, et natuke aega lugeda. Kui vähe on tarvis selleks, et teist rõõmustada. Tal oli tegemist, et võlgadest lahti saada. Näitan sulle valgust, et sa trepil ei komistaks. Oled liiga noor, et elu mõista. *Et lapsele sooja saada, tuli koldesse lõke läita. M. Nurme.
4. põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset. Ütlesin seda sellepärast, et tal on õigus. Et Jüril midagi teha ei olnud, läks ta metsa hulkuma. *Nutab ja õnnetu teine, et just tema tütar seda teed pidi minema. A. H. Tammsaare.
5. hrl kõnek alustab iseseisvaid, sageli elliptilisi lauseid, mis väljendavad:. a. käsku, kategoorilist nõuet. Et see homseks korda tehtud oleks! Et see kõigil teada oleks! *Otto: Et seda meest homme laeval ei ole! E. Tammlaan. b. soovi (öeldis hrl. tingivas kõneviisis). Et ta juba kord tuleks! Et sa ometi mõistlikumaks muutuksid! Va ahnepäits, et sa lämbuksid! *Eesti laul, et kõla sa / üle metsa, üle maa! L. Koidula. c. kahetsust v. etteheidet. Et see just nõnda pidi minema! Et ma seda varem ei taibanud! Et sul ka häbi pole selliseid asju rääkida. *Et ilm juba kord soojaks ei lähe! A. Hint. d. imestust, üllatust. Ah et ta ei tulegi! *Et sa mu ka leidsid! M. Raud. e. siirdkõnet. *Ta rääkis asjast ka Kägile. Et näe, missugune häda. Raha ei ole ja maksta on vaja. P. Viiding. *Mindki kipub Neeme sageli ülearu sõnaohtralt esitlema. Et palun väga, siin on teile nüüd seltsimees Lõuend, kirjutab doktoritööd .. E. Raud.
6. kõnek esineb lausetes fakultatiivse täiteelemendina:. a. (dialoogi) küsilause alguses. Et mina pean minema? „Et millal?” küsis Ats. „Nõupidamine on Viljandis.” – „Et ikkagi Viljandis?”. *Ning perenaine ütles: „Et mõtled siis koju kõmpida? ..” A. Jakobson. b. tervituse vm. ütluse alguses. Et head aega siis! Et terekest kah! Et olgu siis pealegi nii! *„Tere õhtust.” – „Et tere. Varn on seal.” R. Kaugver. c. koos sõnadega peaaegu, vaata, vaevalt vms. Seal oli kolm peaaegu et ühesuguses rõivastuses last. Viimased meetrid läbis ta peaaegu et vaarudes. Teost võiks pidada peaaegu et romaaniks. Vajadus on praegu vaata et suuremgi. Lund on vaata et vööni. Seda riista vaevalt et enam kasutada saab. *Ent Vallasmaad oleks nagu hella paika puudutatud, peaaegu et solvatud. E. Tennov. *Laiu ja maa vaheline silm ei olnud lai – vaevalt et sülda viis-kuuskümmend .. J. Peegel.

grogi ‹11› ‹adj›
‹hrl. predikatiivselt› poksiringis uimaseks löödud; uimane, oimetu. Poksija oli nööridesse grogiks löödud. Sa ei tea, kui grogi ma eile õhtul olin! *Sa olid ju päris grogi, kui sind siia [= haiglasse] toodi. O. Kool.

haige|võitu ‹adj adv›
pisut haige, haiglane. Haigevõitu inimene, süda. Tõnu näis, oli eile pisut haigevõitu.

haiglane ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. haigevõitu, veidi haige; kehva tervisega, sageli põdev, põdur; põdurust väljendav. Haiglane laps, poisike. Olin eile veidi haiglane. Peeter on pikemat aega, mitmendat nädalat, lapsest saadik haiglane olnud. Tundsin end hommikul haiglasemana kui tavaliselt. Tal on haiglane ilme, jume, välimus. Näkku tõusis haiglane puna, õhetus. Haiglane olek paistab välja ta näostki.
2. normaalsest, tavalisest, tervest tugevasti kõrvalekalduv, ebanormaalselt tugev. Haiglane kirg, harjumus, kalduvus. Haiglane kujutlus, mõttelend, tundlikkus. Haiglane fanatism. Selline auahnus, uudishimu on haiglane.

kokku hakkama

1. (surumisel) kokku jääma. Täna hakkab lumi paremini kokku kui eile.
2. kõnek kokku sobima. Roheline ja kollane hakkavad hästi kokku. *Proua Saatlevil on küll ükskord kirev kleit, prantsuse siid, näoga ei hakka see kokku mitte üks raas .. P. Kuusberg.

hall|vatt
hallivatimees. *..sest eile öösel kiskus selle [= lamba] hallvatt. F. Tuglas (tlk). *Mis sähendsed hallvatid võõras linnas rahaga teevad? Joovad maha! J. Smuul.

hiljem ‹adv›
hiljemini. Hetk, minut hiljem. Nädalapäevad hiljem. Viis, kümme aastat, kaua aega hiljem. Tehtud vea parandas ta mõni aeg hiljem. Täna ma tulen koju hiljem kui eile. Alles hiljem mõistis ta, et isal oli õigus. Mida hiljem, seda halvem. Varem või hiljem tuleb vale ikka välja. Hakake minema, ma tulen natuke hiljem järele.

hommik ‹-u 2› ‹s›

1. päeva algusosa. Ilus, karge, külm, vaikne, tuuline, udune, vihmane, päikesepaisteline hommik. Varajane hommik. Koitis hommik. Hommikust peale, alates. 1. jaanuari hommikul. Töö käis hommikust õhtuni. Päev on alles hommikus. Kui virgusin, oli õues juba suur hommik. Ta jäi magama vastu hommikut, hommiku eel. Ärkasin kell kuus hommikul, hommikul vara. Tantsisime hommikuni. Hommik on õhtust targem. || hrv hommikueine. Hommikut võtame koos perega.
▷ Liitsõnad: kevad|hommik, mai|hommik, suve|hommik, sügis|hommik, talvehommik; hilis|hommik, kesk|hommik, varahommik; eluhommik.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› hommikupoolikul toimuv etendus, kontsert, ettekanne vms. Eile oli kultuurihoones muinasjuttude hommik lastele.
▷ Liitsõnad: kirjandus|hommik, lastehommik.
3. kõnek ida. Tuul pöördub hommikusse. Päike tõuseb hommikust. Toal oli kaks akent, üks hommiku, teine lõuna poole. *Kui nad väravasse jõudsid, lõi taevas juba hommikus koitma. F. Tuglas.

hommikune ‹-se 5› ‹adj›
hommikul esinev, hommikul tehtav v. tehtud jne., hommikuga seotud, hommiku-. Hommikune päike, taevas, tuul. Hommikune jahedus, udu, õhk. Esimene hommikune buss, tramm. Hommikuse unega inimene. Hommikusest ajast hoolimata oli veel üsna hämar. Ei saanud hommikuse valgeni sõba silmale. Töötab hommikuses vahetuses. Toodi hommikune post. Naised jutustasid üksteisele hommikusi uudiseid. Tere hommikust! (tervitusväljend). Või minu süü, tere hommikust! (rahulolematust, ebameeldivat üllatust vms. väljendavana). Hommikust 'hommikuoodet, -einet, -sööki' sööma, võtma. Sadu lakkas hommikust ööd 'vastu hommikut'. Hommikune töö kuld, õhtune muld.
▷ Liitsõnad: eile|hommikune, homme|hommikune, iga|hommikune, kesk|hommikune, kevad|hommikune, pühapäeva|hommikune, suve|hommikune, sügis|hommikune, talve|hommikune, täna|hommikune, varahommikune.

ise|äraline ‹-se 5› ‹adj›
van iseäralik (hrl. 2. täh.) Eile oli iseäraline päev. Värske kala järele oli tal iseäraline isu. *..aga mingit iseäralist patusüüd Juula enesel ei teadnud olevat. J. Peegel.

jantlema ‹jandelda 49›
hrv janditama, jantima. *Alles eile, samal ajal, ma olin kodus, muretult jantlesin vennaga.. O. Luts.

ringi jooksma
mitmel pool kiiresti käima v. liikuma, mitmel pool jooksma. Naine jooksis terve päeva linnas ringi. Jooksid eile palja jalu mööda õue ringi. Koer jooksis sadamas ringi. Lasksin silmadel toas ringi joosta. *Lusikas jooksis ringi koogitaignas. A. Mälk.

juhtumisi ‹adv›
juhuslikult. Ega sul juhtumisi varuvõtit kaasas pole? Nägin teda eile juhtumisi toidupoes. Olen sellesse seltskonda täiesti juhtumisi sattunud. Ma tean juhtumisi ta aadressigi.

juhtunu ‹1› ‹s›
see, mis on juhtunud. Unustagem juhtunu. Kuulsin juhtunust alles eile. Süüdlane kahetses juhtunut. Tal ei jää muud üle kui juhtunuga leppida.

juur ‹-e, -t 34› ‹s›

1. taime (hrl. maa-alune) kinnitus- ja toiteelund. Pikk, lühike, jäme, peenike, hargnev juur. Puitunud, mahlakas, söödav juur. Kõrbetaimede juured tungivad sügavale. Pistoks ajas, võttis juured alla. Pajuoksale kasvasid vaasis juured (alla). Juure juurest, pealt läbilõigatud vars. Juur(t)est, juur(t)ega paljundatav taim. Kasetaim on oma juured müüripragudesse ajanud, kinnitanud. Puu juurte all oli rebase urg. Toiduks kasutatakse nii selleri juurt kui lehti. Umbrohud tuleb koos juurtega välja kitkuda. See korv on juurtest punutud. | piltl. Juurteta pagulane, hulgus. Maainimene tunneb end linnas elades juurteta. Ta elamine on juured alla saanud. Rahulolematus, armukadedus ajab ta hinges juuri. Taidlus ei taha siinmail sugugi juurt võtta.
▷ Liitsõnad: imi|juur, külg|juur, lisa|juur, narmas|juur, pea|juur, puu|juur, rohu|juur, roni|juur, sammas|juur, supi|juur, säilitus|juur, toite|juur, tugi|juur, õhujuur; taimenimedes ema|juur, hammas|juur, korall|juur, must|juur, pesa|juur, seenjuur; droogide nimetustes altee|juur, lagritsa|juur, okse|juur, palderjani|juur, rabarberijuur.
2. (elundi) kinnitumisosa, (kehaosa v. elundi) kinnitumis- v. ühinemiskoht. Hamba osad on kroon, kael ja juur. Küüs oli juure vigastuse tõttu ebatasane. Mõned loodusrahvad kitkuvad habeme juurtega välja. Keele juur võtab eriti hästi vastu kibedat maitset. Sea kõrv on juurest paksem kui tipust. Tuhkrul on saba juure läheduses haisunääre. Vasaku käe pöial oli juureni ära.
▷ Liitsõnad: hamba|juur, juukse|juur, karva|juur, keele|juur, küüne|juur, nina|juur, saba|juur, sarvejuur.
3. hapendatava toidu (hrl. leiva) alustussegu, juuretis. Täna hakkan leiba tegema, eile panin, seadsin, segasin juure. Eelmisel õhtul segatud juurest saab järgmisel päeval kiislit keeta. *Viimasel leival oli juba kasu [= kannikas] pealt ära lõigatud ja uue juurt polnud veel pandud.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kile|juur, leiva|juur, taignajuur.
4. piltl algus, algupära, päritolu, (alg)allikas, lähtekoht, põhjus. Ta sugupuu juured viivad, ulatuvad 16. sajandisse. Nähtuse ajaloolised, sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised juured. Vastuolude, mahajäämuse, hädade, pahede, lohakuse, alkoholismi juured. Viin on kõige kurja juur. Otsib oma vigade juurt. Nende tüli juured on ühes ammuses loos. Asja peab juurteni 'põhjalikult' uurima, tundma õppima. Kultuur, mille juured ulatuvad sumeriteni. Kadripäeva pühitsemise juured ulatuvad kaugele ajalukku. Sina, poiss, oled kõigi pahanduste juur.
5. keel lihttüvi, sõna morfoloogiliselt jagamatu osa. Sõnas maa|ndu|mise|le on juur maa-.
6. mat astendatava nimetus juurimisel, otsitav arv, mille antud aste võrdub antud arvuga. Teise kolmanda jne. astme juur. Juurt võtma 'juurima'.
▷ Liitsõnad: kuup|juur, ruutjuur.

juurde|kasv
hulga v. koguse suurenemine; iive. Tööstustoodangu aastane juurdekasv. Rahvastiku juurdekasv. Sigade eluskaalu juurdekasv. *Hermiine oli ju eile häbelikult ütelnud, et nad võivad hakata ootama perekonna juurdekasvu. P. Viiding. || mets puu v. puistu suurenemine (näit. kõrguses, läbimõõdus, massis, väärtuses) ajaühikus, hrl. aastas
▷ Liitsõnad: aastajuurdekasv.

juures
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal. Seisis akna juures. Ema toimetas pliidi juures. Raudteejaama juures on autode parkimisplats. Meisterdab midagi tisleripingi juures. Silla juures on jõgi lahti. Ootan sind postkontori juures. Koer ei püsinud karjase juures. Istu natuke minu juures! Lapsed magasid ema juures. Peatus aeg-ajalt mõne vestlejate rühma juures. Ajasime natuke juttu tassi kohvi juures 'tassi kohvi juues'. Minu mõtted olid kogu aeg sinu juures, olin mõtetega sinu juures. *Peale sööki istusid mehed õllekannude juures. A. Mälk. || kallal. *Ja ajas pikema jututa püksid maha. Hakkas aluspükste juures kohmitsema. I. Sikemäe. || (laiemalt:) kusagil läheduses ja ka sees. Toimetab midagi karjalauda juures. Ma käin korra poe juures!
2. kellegi asu-, elu- v. töökohas; kellegi jutul v. vastuvõtul, (mingis asjas) kellegi pool. Ta elab tütre juures. Poiss oli korteris ühe vanainimese juures. Tüdruk kasvas üles vanaema juures. Pühade ajal olin Tartus sugulaste juures. Ma jõin juba Hendriksonide juures kohvi. Ta käis eile minu juures. Käisin hiljuti arsti, õmbleja, juuksuri juures. Käis mitme tuttava juures raha laenamas. Ta rõivad on õmmeldud hea rätsepa juures 'rõivad on õmmelnud hea rätsep'.
3. osutab asutusele v. organisatsioonile, mille alluvusse v. koosseisu miski v. keegi kuulub. Koduloomuuseumi juures tegutseb kodu-uurijate ring. Töötasin mitmel pool maakonnalehtede juures. || osutab juhtivale, suunavale isikule. On õppinud „Pallases” N. Triigi juures. Lõpetas konservatooriumi kompositsiooni erialal H. Elleri juures.
4. osutab isikule vm. elusolendile, samuti esemele v. nähtusele, kellel v. millel midagi esineb ning kelle v. mille suhtes midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Eri inimeste juures avaldub rahulolematus erinevalt. Mulle ei meeldi see joon tema juures. Mis sind selle loo juures häirib? Liblikate juures meeldis nende värvikirevus. *Aga küllap oli Sidonialgi Laulu juures midagi võõrastada, kas või tema halliseguseid juukseid. E. Krusten.
5. osutab nähtusele, olukorrale, asjaolule vms., mille puhul v. korral midagi toimub (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Toodangu praeguse taseme juures on see võimalik. Vesi keeb 100˚ C juures. Sellise kiiruse, tempo juures jääme küll hiljaks. Sinu võimaluste, tutvuste juures ei peaks see eriti raske olema. Võpatas selle mõtte juures. Ma ei saa sind aidata isegi kõige parema tahtmise juures. Hingeldas vähimagi füüsilise pingutuse juures. Kõige selle juures ei saa unustada, et.. *Jooksin iga kellahelina juures avama.. R. Kaugver. || osutab mingile tegevusele, millega ühenduses midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Ta oli usinasti töö juures. Ilmutas kauplemise juures erilist osavust. Kingad loksusid käimise juures. Oli ihu ja hingega, südamega, innuga asja juures. Oigas iga liigutuse, sammu juures. Mehed läksid kaardimängu juures kaklema. *Ehk eksis Juhan tegemise juures? J. Parijõgi.
6. osutab kellegi seisundile v. omadusele. Ta on hea, täie tervise juures. Vanamees ei ole enam päris mõistuse juures. Haavatu oli täie teadvuse juures. Tema oma tagasihoidlikkuse juures selle ülesandega küll toime ei tule. *Ja ta [= tüdruk] oli jõu juures, sest kandis kompsu ja toetas teisi. A. Mälk.
7. millelegi lisaks. Kõige selle juures jätkub tal veel aega kirjanduse lugemisekski. *Oma lüheldase kasvu juures on see veider mehike veel pisut küürus.. O. Luts.
8. osutab püsivamale valdus- v. kasutus-, ka käsitlusobjektile (tavalisem on selles funktsioonis adessiiv). Võimu juures on konservatiivid. Selle teema juures me pikemalt ei peatu.
9. kõnek osutab isikule, kelle suhtes teisel isikul on teat. mõju. Sel noormehel on suur menu tütarlaste juures. Minu juures sul selline plaan läbi ei lähe.
10. van nimel, pandiks pannes. *„Armas laps,” rääkis ema nüüd, „oma ja sinu hingeõnnistuse juures vannun, et see on hoopis teine asi.” A. H. Tammsaare.
II. ‹adv›
1. vahetus läheduses, täiesti lähedal (nägemas, kuulmas vms.). Olin juba päris juures, kui ta mind märkas. Keegi peab raskel haigel juures valvama. Ma olin juures, kui see juhtus. Pead sa igal pool ninapidi juures vahtima!
2. küljes (hrl. mittesoovitavast kõrvalnähtusest kõneldes). Piimal oli mingi võõras maitse juures. Riietel on koirohu lõhn juures. Mehel olid õllelõhnad juures. Sel lool on natuke halb maik juures. Poisikesel oli näppamise mood juures. Eks sel asjal ole oma „aga” juures. *Kõiksugused albid kombed on tal juures. A. Kitzberg.
3. varasemale lisandunud. Huviliste arv suureneb, täna on jälle mitu uut inimest juures. *Tõsi, uusi masinaid on juures. Keskel pole enam tühja ruumilarakat. I. Sikemäe.
Omaette tähendusega liitsõnad: kus|juures, seal|juures, see|juures, siinjuures

jõukalt ‹adv›
(< jõukas). Üsna, päris, väga jõukalt. *Me elame jõukalt, täna paremini kui eile.. R. Rimmel.

jääma ‹imperf jäin, jäi 41›

1. olema, püsima. a. (kuskil, mingis paigas). Sõitke teie maale, ma jään linna, siia, paigale. Haige peab veel mõneks ajaks voodisse, haiglasse, koju jääma. Sellise ilmaga jääme parem tuppa, katuse alla. Hobune komistas, kuid ratsanik jäi sadulasse. Toit jäi praeahju, pliidile, lauale. Jääge telefoni juurde, kohe tuleb kaugekõne. Jään õhtuni tehasesse, tööle. Mul on töövihik koju jäänud. Võti jäi minust varna, otsi sealt. Jäin kööki nõusid pesema. Jäin tädi juurde ööd, ööseks, ööbima. Jäime nende juurde ka õhtueinele, õhtueineks. Kuhu ta nii kauaks jääb? Kuhu sa eile jäid 'miks sa eile ei tulnud'? Palju kalureid on merre jäänud 'meres hukkunud'. Sõtta jäänud 'sõjas langenud' mehed. Näidend jääb ka selle hooaja mänguplaani. Jäägu see vana lugu minevikku. Otsus on seni ainult paberile jäänud. Mure jäi hinge, südamesse, hingele, südamele. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Ega talv taevasse jää. b. (mingis suunas). Meie aknad jäävad õue poole. Köök jääb esikust minnes vasakule, vasakut kätt. Kärestik jääb siit pool kilomeetrit vastuvoolu. Teest paremale jääb kasevõsa, vasakule heinamaa. Linnusest itta jääb sügav org. Maja jääb sinna metsatuka taha. Kuhupoole siit vaadates Tartu jääb? Mehe nägu jäi vastu valgust, pimedusse, meie poole. c. (kellenagi v. millenagi, mingis seisundis, asendis, olukorras v. tegevuses). Jääme alati sõpradeks. Mats jäi surmani poissmeheks. Ausus on jäänud ta iseloomulikemaks jooneks. Kavatsus jäigi ainult kavatsuseks. Hunt jääb ikka hundiks. See on mulle tänini mõistatuseks jäänud. Tema parimaks tulemuseks kõrgushüppes on jäänud 1.20. Jäi kindlaks, ustavaks, truuks. Silmad jäid kuivaks, pisarateta. Ta ilme jäi muutumatuks, külmaks, tõrjuvaks. Tüdrukud ei saanud ta vastu ükskõikseks jääda. Hea, et nahk terveks jäi. Parandamiskatsetele vaatamata jäi raadio tummaks. Näitus jääb avatuks 30. novembrini. Laev on jäänud tänini kadunuks. Rekordaeg jäi talle saavutamatuks. Kõik jääb vanaviisi, endiseks. Jäägu see jutt meie vahele. Jäi kahevahele, keda uskuda. On siiani jäänud äraootavale seisukohale. Lahendus jääb veel mõneks ajaks küsimärgi alla. Jääge asja juurde, viisakuse piiridesse! Jäi oma ütluse, tunnistuse, sõna juurde. Jään selle juurde, et.. Ära mulle muid jooke paku, ma jään morsi juurde 'joon ainult morssi'. Jäi püsti, märkamata pakutud istet. Ta suu, süda jäi endiselt lukku. Trahv, karistus jäi jõusse. Vana valukoda jäi tegevusse. See ütlus on jäänud tänapäevani käibele, kasutusse, pruuki. Avar siluett jääb ka tänavu moodi. K. J. Petersoni looming jäi ligi 100 aastaks käsikirja. Jalale 'püsti, kasvama' jäänud rukis, nisu. Huige jäi pikalt kajama. Mis te seal koperdama jäite? Jäi lootma teiste abile, õnnelikule juhusele. Jäi rahulikult istuma, lamama. Ma ei jää viha kandma. Ta looming jääb aegadeks püsima. Jäid kestma kuumad põuased päevad. Jäi imekombel ellu, elama. Jäi õppimisega kuue klassi peale pidama. Poiss jäi klassikursust kordama, teiseks aastaks, istuma. Poeg jäi sõjast tagasi tulemata. Asi on siiani jäänud lahendamata. Jäi teadmata, mida tema sellest arvab. Sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata. Mul jäi eile saunas käimata. See jääb minust tegemata, küsimata, proovimata. Vaidluses jäid poisid isa poolele. Tüli põhjus jäi asjaosaliste endi teada. Ilm jäi terveks nädalaks tuisule. Õpetussõnad jäid mõjuta, tagajärjeta. Jäi vastuse võlgu. Oskusest jääb veel puudu, vajaka. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. d. lahkumistervitusega seotud väljendites. Jää(ge) hüvasti, jumalaga, terveks! Jääme nägemiseni!
2. säilima; alles, üle v. järel olema. Jääb lootus paremale tulevikule. Jäägu küpsised tagavaraks. Tal jäi selles asjas ikkagi väike kahtlus. Tal jääb lugemiseks vähe aega, mahti. Lemmikharrastuste jaoks jäävad õhtutunnid. Sulle jääb päev mõtlemisaega. Ei jää muud kui käsku täita. Ärasõiduni on jäänud täpselt tund. Nüüd ei jää muud nõu kui ise küsima minna. Jääb soovida paremat. Jääb oodata, millal tulemused avaldatakse. Hilinenutele jäid ainult seisupiletid. Kangast on jäänud vaid väike rest. Pärast mööbli ostmist jääb meile üsna vähe raha. Kolmest pojast oli emale ainult üks jäänud. Jääb veel veerand tundi tööd, siis on kõik valmis. Temasse pole jäänud kübetki noorusesärtsu. Kõik jääb sulle. Koduni jääb siit ainult kilomeeter. Tuul kahistas sügisest puudele jäänud lehtedes. Tassi on jäänud tilgake kohvi. Kontrolli, et töösse ei jääks vigu! See on mul emast jäänud sõlg. Põletushaavadest jäävad armid. Lumistest saabastest jäid põrandale loigud. Turbast jääb põledes palju tuhka. Matkast jäid head mälestused. Temast on jäänud soodne mulje. Kohvist jäävad riidele plekid. Klaasile jäi kriim. Pehmele asfaldile, pehmesse asfalti jäid sügavad kontsajäljed.
3. muutuma, saama. a. (kellekski, millekski v. mingisuguseks). Jäi leseks, vaeslapseks. Korrapidajaks jääb Mari. Jäi turniiril kolmandaks. Võttis enda töölt lahti ja jäi koduperenaiseks. See on nüüd vanaks moeks jäänud. Jäi ise narriks, lolliks, turakaks. Äkki jäi kõik väga vaikseks. Vihm, sadu jäi hõredamaks. Korter on perekonnale väikeseks jäänud. Ta jäi haigeks, vanaks, kurdiks, pimedaks, rasedaks. Kleit on mulle kitsaks, laiaks, lühikeseks, napiks jäänud. Jalad on istumisest kangeks jäänud. Sa oled kõhnemaks jäänud. Kass on rojuks, niruks jäänud. Liikumine jäi järjest aeglasemaks. Värvitud pind jäi ühtlane, sile, krobe. Valmis vaiba pikkuseks jääb 4 meetrit. b. mingisse olukorda, seisundisse v. tegevusse siirduma v. sattuma. Mees jäi norgu, longu, lonti, mossi. Kasv jäi kängu. Jääb kergesti vinti, purju, jommi. Ehitustöö jäi soiku, katki. Mäng jäi viiki. Aed jäi rääma, sööti. Jäi räbalasse, kaltsu, nälga. Lugu hakkab juba unustusse jääma. Ütlesin nii, et ta suu jäi lukku. Imestusest jäi suu lahti, ammuli. Tuul vaibus, purjed jäid rippu. Viilimine kõrvalruumis jäi vait. Kes kärbestest mürki maitses, kohe siruli, pikali jäi. Põllutööd on neil jäänud ripakile, lohakile. Jäi jänni, kimpu, hätta, pigisse, puntrasse, häbisse. Jäi lõunata, rahata, toetuseta, toitjata. Jäin tühjade kätega. Jäi kleidi väele, paljajalu, püksata. Jääd ise süüdi. Jooksin, et mitte hiljaks jääda. Vili jäi lume alla. Küla jäi sõja jalgu. Kas jääd mu vastusega rahule? Jäi leetritesse, angiini. Rääkis, kuni teine nõusse jäi. See töö on vahepeal unarusse jäänud. Jäi sügavasti mõttesse. Jäädi kalda äärde ankrusse. Jäi pankrotti, petise õnge, naiste mõrda. Jään puhkusele 25. juunist. Kell on juba palju, jääme õhtule 'lõpetame tööpäeva'. Eelmised teosed jäävad uusima kõrval varju. Pöördusin nii, et jäin temaga küljetsi. Mulle jäävad luuletused kergesti meelde, pähe. Mis sulle näituselt silma jäi? Arutluselt jäi kõrva, et.. Vaata, et sa direktorile pihku ei jää! Laps jääb õhtuks vanaema hoolde. See soo jääb uudismaa alla. Töö valmimine jääb sügise peale. Maja jäi noorte päralt. Laev jäi tormi kätte. Jäid tulemisega hilja peale, pimeda peale, öö peale. Jäi metsas öö kätte, pimeda kätte. Jäin unne, tukastama, tukkuma. Sinna jäi pilk peatuma, pidama. Jäi jahmunult kuulama, vaatama. Pidime äärepealt toppama jääma. Kuula, kell jäi seisma. Jäin uuesti magama. Viimaks jäi muutlik tuul kagusse pidama.

maha jääma

1. kellestki v. millestki (üha) tahapoole, kaugemale jääma. Käi kiiremini, ära maha jää! Laps ei jäänud emast sammugi maha.
2. arengus, tasemelt v. saavutuste poolest tahapoole jääma, halvemaks v. nõrgemaks osutuma. Mehhaniseerituselt jääb põllumajandus tööstusest maha. Poiss ei tahtnud milleski vanemast vennast maha jääda. Haiguse tõttu olen õpinguis teistest maha jäänud.
3. jääma sinna, kus keegi v. miski on. Osa asju peab maha jääma, kõike ei jõua ära viia. Ma ei taha siia maha jääda, kui sa ära sõidad. Jäin trammist, bussist, rongist maha 'ei jõudnud peale, hilinesin'. Kõik muud asjad olid kaasas, ainult sulepea oli maha jäänud 'maha ununenud'. Märkasin, et rand on juba kaugele maha jäänud 'oleme rannast eemaldunud'.
4. mitte püsti olla suutma (haigena, pekstuna jne.). Koperdas seni ikka pool haigena üleval, eile jäi päris maha 'voodisse'. Kes matsu sai, see maha jäi. Mehed jaurasid ja jõid, kuni õuemurule maha jäid. Materdas rotti, kuni see elutult maha jäi.
5. kõnek lõppema, katkema, lakkama. Kas jääb juba kord see jutt maha! Kui raudrohtu haava peale panna, jääb verejooks kohe maha.

kahju ‹part kahju e. kahjut 6› ‹s›

1. aineline kaotus, varanduse vähenemine v. hävimine. Majanduslik, materiaalne, varaline kahju. Kahju kannatama. Kauples, müüs kahju(de)ga. Kahju ulatus üle 2000 krooni. Teeme kahjud pooleks. Kahjude katmiseks tehti laenu. Tal tuleb hüvitada ettevõttele tekitatud kahju. Huntide, metssigade põhjustatud kahju. Sain selle tehinguga kahju. Tulekahju märgati üsna pea, nii et kahju polnud eriti suur. Kui saak rikneb, kus selle kahju ots. Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
▷ Liitsõnad: avarii|kahju, ikaldus|kahju, praagi|kahju, suurvee|kahju, sõjakahju; tulekahju.
2. häda, viga, kahjustus, halbus. Külm tegi õunapuudele kahju. Torm tegi metsadele tõsist kahju. Mutt teeb juurviljaaias palju kahju. Teeb raske tööga oma tervisele kahju. Asjatundmatu ravi võib kasu asemel kahju tuua. Lahkhelid tõid ühisele üritusele kahju. Temast on siin rohkem kahju kui kasu. Mis ühele kasuks, see teisele kahjuks. *.. nüüd võis ta päevas need mõned kilomeetrid vabalt maha joosta, ilma et sellest ta hingele või ihule kahju oleks olnud. E. Krusten.
3. [kelle, mille] kahjuks ‹postpositsioonilaadselt› kellegi, millegi suhtes ebasoodsalt v. halvasti. Matši seis oli 6:10 tallinlaste kahjuks. Asi oleks võinud tema kahjuks lõppeda. Need asjaolud räägivad sinu kahjuks.
4. rahulolematus, nukker meel vms. millegi pärast (viisakusväljendites täh. vahel nõrgenenud). Sellest on tuline kahju. Tal oli natuke kahju, et see nii halvasti välja kukkus. Ta tundis kahju, tal hakkas kahju raisatud ajast. Kahju kodust, sõpradest lahkuda. Sinu heaks pole mul millestki kahju. Emal oli kahju noort lehma ära müüa. Hakkas rahast kahju ja raamat jäigi ostmata. Mul on hirmus kahju, et ma tema vastu karm olin. Kahju küll, aga nüüd pean ma minema. Väga kahju, et sa eile ei tulnud. Kahju, et ma seda varem ei teadnud. Kahju, et tal rohkem kooliharidust pole. *Ei olegi lugenud! Kahju, lugege kindlasti. A. Hint.
5. kaas-, osavõtu- v. haledustunne (teise inimese) kurvastuse, õnnetuse, halva olukorra puhul. Mul on sinust pööraselt, südamest kahju. Tuline kahju, et see just sinuga pidi juhtuma. Isal hakkas lastest kahju ja ta jättis nad karistamata. Kahju nendest, kes sellise ilmaga peavad teele minema. Tüdruk oli nii õnnetu näoga, et mul hakkas temast päris kahju.

kallis ‹kalli, kallist; kallite 17 või kalliste 19›
I. ‹adj›
1. hinnaline, palju maksev; kulukas; ant. odav. Kallis aparatuur. Kallid kingitused, ehted. Kallis ülikond, kasukas, kübar, vaip. Kallist puust mööbel. See raamat on küllalt kallis. Mõned kaubad läksid kallimaks. Kalkuniliha on sealihast kallim. Korter oli liiga kallis. Värske aedvili on kevadel kallis. Kui kallis see hobune on? Tootmine on väga kallis. Restoranis lõunatamine läheb kalliks. Ostjal kallis, müüjal odav. Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda. || suur, kõrge (hinna, rahalise tasusumma kohta). Müüs vilja kalli raha eest. Kallis rätsep, kingsepp 'kes võtab töö eest kõrget tasu'. See on väga kallis kauplus.
2. piltl oluline, tähtis, väärtuslik. Praegu on iga minut kallis. Ma ei või sellele oma kallist aega raisata. Tervis on kõige kallim vara. Päästku end, kel elu kallis! Ma pean tema sõprust kalliks. Hea nõu on kallis 'on hädasti tarvilik, kulub hädasti ära, on kiiresti vajalik'. *.. ja üks kallis asi on see, et siingi on vaba iga kolmas päev. O. Luts.
3. armas (1. täh.), südamelähedane. Kallis isa, õde, naine. Kallis kodumaa, emakeel, lapsepõlvekodu. Kallid külalised. Kasupoeg on talle sama kallis kui oma laps. Peab seda mälestuseset väga kalliks. Kui sa teaksid, kui kallis sa mulle oled! Tema mälestus on meile kallis. *On veetlust veel nendes tõdedes, / mis nooruses saanud kalliks .. J. Kärner. | iroon. Mu kallid naabrid mürgeldasid eile poole ööni. || (pöördumisfraasides, ka hüvastijätul). Kallis ema! Kallis sõber! Kallid lapsed! Maali, kallis! Aga kallid inimesed, mis saan mina sinna parata! Aga nüüd kallist nägemist, rahu!
▷ Liitsõnad: kullakallis.
4. (tagasihoidliku soovi, palve puhul:) hea, lahke, vastutulelik. Olge nii kallis ja öelge, kui palju on kell. *Kas sa ei oleks nii kallis ja ei laenaks mulle selle summa? M. Metsanurk.
5. õnnis, püha, pühalik. Kallil pühade ajal. Kallis jõulu-, jõululaupäeva õhtu. *Kallis laupäeva õhtu, nüüd's mõni inimene enam toimetab kesal .. A. Jakobson.
6. esineb vananevais imestust, üllatust v. ehmatust väljendavates hüüatustes. Tule kallis aeg appi, või tema ei lähe! Kallis taevas küll, mis nüüd saab!
II. ‹s› armastatud, lähedane inimene; kallim. Oota mind, kallis! „Valli, kuule!” – „Mis on, mu kallis?”. *.. kes hämaral pargiteel kalliga kohtus .. F. Kotta.

kangemini ‹adv›
millegagi võrreldes kangemal (hrl. 4. täh.) määral. Trepikoda lehkas veelgi kangemini kui eile. Plaanitseti kangemini kui kunagi varem.

kangesti ‹adv›
(üli)väga, ülimal määral; kõvasti, tugevasti. Kangesti külm, ilus ilm. Kangesti head õunad. Kali oli kangesti hapu. Kangesti tõsine, hoolas. Kangesti tark poiss. Ta on kangesti ennast täis. Tädi oli kangesti haleda südamega. Noored on ju kangesti iseseisvad. Kangesti armas laps. Kangesti naljakas lugu. Tahab kangesti süüa, juua, magada. Kõht on kangesti tühi. Oodata oli kangesti igav. Laps tahtis kangesti koju. Armastab kangesti kinos käia. Tegi seda kangesti rutates. Ta oli kangesti selle vastu. Tal on kangesti hea meel. Kangesti kahju, et see nii läks. Tal oli kangesti häbi. Tal tükkis kangesti naer peale. Laps kardab kangesti koera. Kangesti palju on veel teha ja korraldada. Haige köhib kangesti. Eile tuiskas kangesti. Metsas oli kangesti vaikne. Värsked heinad lõhnasid kangesti. See poiss oli kangesti Antsu moodi. Teda on lapsest saadik kangesti hoitud, hellitatud. Mis tast nii kangesti oodata, karta, taga kurta.

karu|temp [-tembu]
karutükk. Karutempe tegema. Poisid saanud eile mingi karutembuga hakkama.

kehiku|täis ‹s›
kehikut täitev kogus. *Asemelt karates võttis ta kehikutäie otri, mis eile õhtul jahvatamata jäänud .. F. R. Kreutzwald.

kesiselt ‹adv›
(< kesine (2. täh.)) Õpilane vastas üsna kesiselt. Meeskond mängis eile kesiselt. Rahvast oli koosolekul kesiselt.

kibedamini ‹adv›
veelgi suuremal määral kibedasti. Temale mõjus isa kaotus kõige kibedamini. Poiss hakkas üha kibedamini nutma. Täna oli kogu pere veelgi kibedamini tegevuses kui eile.

läbi kihutama

1. kusagilt läbi sõitma v. läbi tormama. Rong kihutas jaamast läbi. Kihutasin sealt eile autoga läbi.
2. maha kihutama (1. täh.) Tunni ajaga 200 km läbi kihutada – see on hea kiirus.

kisma ‹6› ‹s›
kõnek kaklus, kähmlus, kiskumine; tüli. Poiste vahel läks kismaks. *Olin näinud kismasid, kus noatera välkus .. E. Maasik. *.. neil olevat eile õhtul Kadri pärast kisma olnud. S. Rannamaa.

kläutama ‹37›
kõnek klähmama, käega virutama, käega äigama. Kläutas teisele vastu vahtimist. *Heinrich Müller kläutanud eile õhtul oma noorikut. E. Vilde.

kodu|väljak
kodukoha (ka kodumaa) spordiväljak. Meie meeskond võitis eile koduväljakul 3:1.

kohv ‹-i 21› ‹s›

1. kohvioad; praetud kohviubadest jahvatamisel saadud pulber (ka vastav aseaine). Naturaalne kohv. Ostsin Brasiilia, India kohvi. Kohvi jahvatama. Lahustuv kohv.
▷ Liitsõnad: naturaal|kohv, oa|kohv, siguri|kohv, viljakohv.
2. jahvatatud kohviubadest v. vastavast aseainest valmistatud jook. Must, koorega, piimaga, sidruniga kohv. Türgi, Varssavi, Iiri kohv. Kange, lahja kohv. Kohv on kuum, jahtunud, külm. Kohvi keetma, jooma. Tass, klaas, kann kohvi. Tassides auras kohv. Pärast lõunasööki pakuti kohvi. Tellisime kolm (tassi) kohvi. || ‹hrl. ainsuse allatiivis ja adessiivis› kohvijoomine koos kerge einega. Külalised paluti varsti kohvile. Olin eile nende juures kohvil. Kohvi ajal lobiseti niisama tühjast-tähjast.
▷ Liitsõnad: filtri|kohv, hommiku|kohv, jää|kohv, jäätise|kohv, kannu|kohv, koore|kohv, maitse|kohv, masina|kohv, oa|kohv, piima|kohv, presskannu|kohv, tammetõru|kohv, topelt|kohv, viljakohv.
3. kohvipuu. Kohvi kasvatatakse kõige rohkem Brasiilias.
4. ‹ainsuse väliskohakäänetes› kõnek tõsine, nahutav jutuajamine. Süüdlased käisid direktori juures kohvil. *.. meid kolme kutsuti päev pärast seinalehe ilmumist õppealajuhataja juurde kohvile. Aga seal me saime! L. Tungal.

komps1 ‹-u 21› ‹s›
millessegi mähitud, kääritud v. seotud pakk, pamp. Suur, väheldane, kogukas komps. Kaenlas, kaenla all hoidis ta mingit paberisse mähitud kompsu. Tüdrukul oli komps käe otsas: rätikusse seotud kauss toiduga. Seina ääres seisid kotid ja kompsud mitmesuguste asjadega. Vankris oli mitu kompsu toidukraamiga. Tuli uksest, väike komps käes. Mis sul seal kompsus on? Hakkas kompsu lahti tegema. Ta sidus tööriided kompsu. || ‹pl.› vähesed asjad, vähene vara. Varandust oli tal vähevõitu: peagi olid kõik kompsud koos. Pane oma kompsud kokku ja käi uksest välja! *.. Elmar Kütt pani eile oma kompsud kokku ja kolis Tupsi Priidu juurde. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: leiva|komps, pesu|komps, raamatu|komps, riide|komps, rõiva|komps, toidukomps vrd kimpsud-kompsud.

kord2 ‹korra 22› ‹s›

1. ühiskondliku, riikliku korralduse süsteem. Ühiskondlik, riiklik kord. Ürgkogukondlik, orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik, kodanlik kord. Demokraatlik kord. Sugukondlik, pärisorjuslik kord lagunes. See juhtus nõukogude korra ajal. Astus oma esinemistes välja kehtiva korra vastu. Oskas end iga korra ajal sisse seada. *Ega maa või tühjaks [= külvamata] jääda! Olgu valitsus või kord missugune tahes. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: agraar|kord, feodaal|kord, ilma|kord, maailma|kord, riigi|kord, tsunfti|kord, ühiskonnakord.
2. seaduste, määruste, eeskirjade v. tavadega kehtestatud toimimisnormid; nendele vastav häireteta normaalne olukord. Laagris kehtestati karm, kõva, vali kord. Sõjaväes kehtib range kord. Asutuses valitseb eeskujulik kord. Sõjavägi seadis mässulises piirkonnas peagi korra jalule. Sagenesid tööõnnetused: kord ehitusplatsil oli mäda. Kord nagu Viiburi sõjakoolis. Noorukid rikkusid avalikku korda. Ta on eksinud seaduse ja korra vastu. Kord on kord! Politseinik valvas laadaplatsil korra järele, pidas tänavail korda. Kord on käest ära, on lonkama hakanud. Poiss rikkus tunnis korda. Meil on selline kord, et õpilane tõuseb vastamisel püsti. Korrapidajad püüdsid saalis korda luua. Ei hoolitud korrast – kes ees, see mees. Meil on kõik kõige paremas korras. Nüüd hakkan kindla korra järgi elama. Mis kord see on, ons see kellegi kord, et keegi külalistele vastu ei tule! Kord on teil siin käest ära! *Rannakülas valitsesid oma kord ja kombed, mis võõrale võisid üsnagi pentsikuina näida.. A. Uustulnd. || millegi eeskirjad, reeglid vms. Seaduse kehtestamise kord. Haigushüvitise väljamaksmise kord. Teadusnõukogu valimise kord on järgmine. Raamatute laenutamise korrast tuleb kinni pidada.
▷ Liitsõnad: eri|kord, kasarmu|kord, kloostri|kord, kohtu|kord, kooli|kord, püügi|kord, õiguskord; eksami|kord, kasutus|kord, kodu|kord, päeva|kord, sisekord; lahingu|kord, rivi|kord, rännakukord; olu|kord, seisu|kord, vahekord.
3. nõuetekohane, normaalseks eluks ja tööks vajalik seisund; ‹sisekohakäänetes ka› hea, korralik, hoolitsetud seisund. Haiglas valitses piinlik puhtus ja kord. Siin majas pole korda ollagi. Puhastasin ja pesin, püüdes tubades korda luua. Agnes seadis toad külaliste vastuvõtuks korda. Tee oma laud korda! Tänavad, park on heas, eeskujulikus korras. Vanad hooned tuleb korda teha. Restauraatorid seavad vanalinna korda. Korras, võime minna! Mu riided olid kehvas korras. Jalgratas, pliit on korrast ära. Vanainimesed ei jõua enam aeda korras hoida. Õhtuks saadi kraana korda. Küll ma asjad korda ajan. Kas said oma paberid eile korda? Ole mureta, kõik on kõige paremas korras. Neiu seab oma juuksed korda. Seab, paneb end peoleminekuks korda. Poisiga on midagi korrast ära. Tervis, kõht sai korda, on (täiesti) korras. Närvid on pisut korrast ära. *.. ta on võtnud otsuseks oma isiklik elu korda seada. A. Beekman. || van järg, olukord, elujärg. *See'p see viga ongi meie peremeeste juures, et nad kohtasid hea korra peale ei jõua tõsta. Kiratsevad kõik.. M. Metsanurk. || süsteemipärane, mittejuhuslik esinemus, süsteemsus. Esitas oma tähelepanekud läbimõeldult, kindlas korras. Hakkasin oma materjale, kartoteeki korda seadma. *.. piklikud, madalad, räämas krohviga kasarmud ilma kindla korrata kidural nõmmel kobaras koos .. E. Tennov. *Korda luua mõttetulvas, mida uue hea teose lugemine vallandab, pole kerge. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: heakord; sõidu|korras, töökorras.
4. korras kujul, teel, viisil. a. ‹koos (ühilduva) adjektiivse täiendiga, mõnikord asendatav vastavast omadus- v. asesõnast tuletatud adverbiga›. Heinategu tuleb lõpetada kiire(ma)s korras 'kiiresti'. Seda tehti tasuta, vabatahtlikus korras. Esitage oma kaebus ametlikus korras! Süüdlast karistati seadusega ettenähtud korras. b. ‹omastavalise nimisõna järel postpositsioonilaadselt›. Töö tehti talgute korras. Artikkel avaldatakse mõttevahetuse korras. Asi lahendatakse töö, kohtu korras. Tegin seda käsu korras 'käsu peale, käsku täites'.
▷ Liitsõnad: administratiiv|korras, distsiplinaar|korras, haldus|korras, kriminaal|korras, sundkorras.

kraam ‹-i 21› ‹s›

1. igasugused esemed, asjad, materjal, kaup vms. Odav, pruugitud kraam. Mees ostis ja müüs vana kraami. Läbiotsimisel leiti tema juurest varastatud kraami. Poeriiulid olid rauakaupa ja muud kraami täis. Sidus, pakkis oma kraami kokku. Poiss toppis oma vähese kraami seljakotti. Kapisahtlid tuleb kraamist tühjaks teha. || mööbel v. üldse majakraam. Kraam kanti tubadest auto peale. Osa kraami õnnestus põlevast majast päästa. Külmutuskapp ja muu selline kraam polegi nii kerge kolida. *Nagu ma sinust eile aru sain, on sul, Toomas, kraami tarvis kahe toa jaoks ja peale selle veel köögigi jaoks. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: maja|kraam, mööbli|kraam, pudu|kraam, raua|kraam, riide|kraam, tarbe|kraam, toa|kraam, vanakraam.
2. toiduained, söödav ja joodav, tubakasaadused jms. Ostis turult ka rohelist kraami. Aeg on juba linnast pühade kraami tuua. Need tomatid ja kurgid on puha oma aia kraam. Kes siis raatsis säärast head kraami söömata jätta. Joo, ära head kraami ära põlga! Kuum kohv on igati väärt kraam! Rüüpa, hästi puhta maitsega kraam. Kange kraam 'viin vm. kangem alkohoolne jook'. *Hommikueine oli rikkalik – laual oli viina, kaaviari ja muud kallist kraami. H. Luik (tlk).
▷ Liitsõnad: joogi|kraam, jooma|kraam, liha|kraam, maius|kraam, poe|kraam, pulma|kraam, suitsu|kraam, söögi|kraam, sööma|kraam, toidukraam.
3. kõnek asjandus, värk (näit. teat. aine, kirjutatu, nähtuse kohta). Poiss luges „Nahksuka jutte” ja muud niisugust kraami. *Kui ahi on rauamaaki, lupja ja koksi täis, hakatakse kogu seda kraami kuumutama .. H. Pukk. *Kõik see minu elu on üks nässus kraam. Kuski pole enam asu. B. Alver.
▷ Liitsõnad: lugemiskraam.

kreatuur ‹-i 21› ‹s›

1. hrv loodud olend, loodu. *Eks kuulu lind ka Issanda kreatuuride hulka. G. Helbemäe.
2. kellegi käsilane v. kuulekas tööriist. Diktaatori kreatuurid. Saksa keisrid seadsid paavstitroonile oma kreatuure. || (põlastavalt:) vilets olevus. *„Neetud kreatuurid!” hüüdis paša. „Eile veel suudlesid need koerad mu jalgu..” J. Selirand (tlk).

kujuteldamatu ‹1› ‹adj›
kujutlematu. *.. mis võiks seda eile veel täiesti kujuteldamatut õnne takistada.. L. Metsar (tlk).

kuulduma ‹37›
‹üksnes 3. pöördes›
1. kuulda olema, kostma. Kaugelt kuuldub hüüdeid, laulu, naeru. Teekäänaku tagant kuuldub mootorimürinat. Õuest kuuldub hobuste hirnumist. Kuuldus mingi kolksatus. Lärm kuuldus kaugele. Trepilt kuuldusid kellegi sammud. „Mis Tõnis arvab?” kuuldus kellegi küsimus. Ei kuuldu ainustki häält. Eemalt hakkab kuulduma tulistamist. Tema häälest kuuldub rahulolu. Diskussioonis kuuldus ka hoiatavaid, ettevaatlikke arvamusi.
2. juttudena, teiste rääkimisena kuulda (ja teada) olema. Mis (uudist) kuuldub? Ants, mida teie pool kuuldub? Sul ikka seda raha kuuldub olevat. Eile veel kuuldus, et ta minevat linna. *Hunte seal ei ole. Aga ilveseid kuuldub olevat. R. Roht.

kõbus ‹-a 2› ‹adj›

1. kräbe, hea tervise juures (olgugi hrl. vana). Päris kõbus eideke, taat. Kõbusa olemisega vanapapi. Mees juba seitsekümmend täis, aga veel kõbus. Märt on oma aastate kohta küllalt kõbus. Vanaisa on vanaemast kõbusam. Haige on täna hulga kõbusam kui eile. *Vana Ants veel päris kõbus kass. K. Ristikivi.
2. (asjade, esemete kohta:) terve, tarvitamiskõlblik (kuigi vana). Paat, regi on veel üsna kõbus. Kingad on juba viletsad, hädasti oleks kõbusamaid vaja. *Kohendab Tupsi hurtsiku kõbusamaks.. E. Tennov.

kõva ‹7›
I. ‹adj›
1. (materjali, aine, asjade jm. kohta:) koostiselt tihe, survele vastupidav; tugev, paindumatu, jäik; ant. pehme. Kõva kalju, kivim, puit, metall. Magma kattus kõva koorikuga. Malm on kõva ja rabe. Kõva seep. Kõvaks tambitud savipõrand. Kõvaks karastatud mõõk. Kõva kattega maantee. Kõva pinnas, pind jalge all. Kõvaks kuivanud leivakannikas. Lumi oli kõvaks tallatud. Teras on kõvem kui raud. Tamm on kõvem puu kui kask. Tihe ja kõva parknahk. Kõvade kaantega raamat. Kartulid on kõvad, tuleb veel keeta. Väikesed kõvad rinnad. Kõva kui kivi, sarv, puujuurikas. Kõva nagu kont. Kõva suulagi 'suulae eesmine, jäigana tunduv osa'. Kõva habe 'jäikade karvadega, raskesti aetav habe'. *Kõht on kõva ja punnis nagu kerisekivi.. O. Tooming. *Tee muutus ikka liivasemaks ja pehmemaks ning lõpuks kadus kõva põhi täiesti. Jalad vajusid sügavale liiva.. P. Kuusberg. || (riietusesemete kohta:) jäigaks, paindumatuks töödeldud v. muutunud. Kõva krae. Tanu tärgeldati kõvaks. Kõvaks kuivanud saapad. Märjad riided külmusid kõvaks. Kõvad mähised. || istumisel, lamamisel jäik (ning ebamugav). Ase oli kõva. Voodi tundus esimesel ööl kõvana. Konutas ooteruumi kõval pingil. Kõva mööbel 'polstri ja kattematerjalita mööbel'. Kõva kupee 'tavaline, pehmete istmeteta kupee'. || (teat. ainete kohta:) tahke, mittevedelas, mittesulas olekus. Jahedas seisnud või on kõva. Rasv on kõvaks hangunud. Kõvaks keedetud muna.
▷ Liitsõnad: kivi|kõva, kont|kõva, luu|kõva, raud|kõva, teraskõva; poolkõva.
2. kindel, vastupidav, tugev, korras; ant. nõrk. Karjamaal on kõva aed ümber. Katus on veel kõva ega lase vihma läbi. Nad on endale siia kõva kantsi rajanud. Kapil oli kõva lukk: seda ei suudetud lahti murda. Mantel pole küll enam uus, aga alles päris kõva. *„Minu omad [säärikud] peavad küll hästi vett, aga risu ja orkide vastu pole nad kuigi kõvad,” vastas Indrek. A. H. Tammsaare. || (inimese kohta). Kõva tervis, närvid. Klaasipuhujal peavad olema kõvad kopsud. *..vanad mehed sundisid alaealised magama, et nad raskele tööle kõvemad oleksid. Juh. Liiv.
3. jõuline, füüsiliselt tugev. Kõva mees, poiss. Kõva kondiga metsatööline. Jõu poolest oled minust kõvem. Poiss ei anna veel mehemõõtu välja, aga jalad on kõvad. Tal on kõva jõud. *Mu onul on kõva käsi, lihtsalt raudrusikas. E. Männik. || tugeva jõuga, jõuliselt sooritatav. Kõva hoop vastu ust. Äigas poisile kõva võmmu, tohlaka kuklasse.
4. kindel, vankumatu. Kõva majanduslik põhi. Ta teenis hästi ning sai mõne aastaga kõva järje peale. Tal on kõrgemal pool kõva seljatagune. Neil oli kõva nõu asi nurja ajada. Tal on kõva usk, et olukord peagi muutub. Asutuses valitseb kõva kord, distsipliin. Majandi juhtimisel oleks vaja kõvemat kätt. *..kõva sõnaga mees, kes oskas enda eest väljas olla. E. Maasik. || (iseloomult, käitumiselt) järeleandmatu, kange, vastupidav. See oli kemplemine kahe kõva vastase vahel. Ole kõva, ära anna järele. *Näed, va Värdi tahtis teist nagu issanda imet, aga ei läinud [talle] – kõva tüdruk. R. Roht.
5. väga range, karm, vali, halastamatu. Selle eest on kõva karistus. Ta sai kõva peapesu. Ütlesin paar kõva sõna. Kõva kriitika, noomitus, kontroll. Käsk, keeld oli kõva. Kõik teed olid kõva valve all. Majanduses on kõva kokkuhoid.
6. hrl kõnek tubli, heatasemeline, silmapaistev. Kõva firma. Ta sai kõva koolihariduse. Meie kool kuulub kõvemate keskkoolide hulka. Ta sai sinu kõrval kõva kooli, väljaõppe. See oli kõva pidu. Ta tegi kõva karjääri. Töömees vajab kõvemat toitu. Kõva uni 'sügav, raske, hea uni'. *Neil oli kõva relvastus: püssid, revolvrid, kuulipilduja ja granaadid. V. Gross. || väljapaistev, silmapaistev, tubli mingil alal. Saima on kõva tööinimene. Ta on kõva laulu- ja pillimees, kõnemees, õngesportlane, maletaja, ujuja. Kõva spetsialist, teadusemees. Ta on bioloogias, saksa keeles kõva. Juba koolis olin kõva matemaatik. Juhan on kõva meistrimees. Mikk on palju kõvem kalamees kui sina. Ta on igati kõva mees omal alal. || äge midagi tegema, kange. Poiss on kõva kakleja. Mees on kõva joodik, suitsumees, viina- ja naistemees. Tüdruk on kõva kurameerija. Jutumees, lubama oled sa kõva. Vanamees on kõva tingija ja ihnuskoi, ärimees ja hangeldaja. Sa oled kõva vihtleja. Kes see nii kõva norskaja on?
7. kõnek (koguse, hulga, kogu kohta:) suur, tubli, vägev. Heinu oli kõva autokoorem. Kõva sületäis, peotäis. Söödi kõva kõhutäis. Toiduportsjonid olid kõvad. Kõva lõuna, õhtusöök. Tänavu oli kõva räimesaak. Tütar sai kõva kaasavara. Põld sai kõva sõnniku. Mullu kasvas hein kõva. Rüüpas pudelist kõva sõõmu. Mehed tegid kõvad tropid 'võtsid tublid napsid'. Hobuseostmisele järgnesid kõvad liigud. Eile oli kõva võtmine 'kõva joomine'. || rõhusõnana kinnitab, et midagi on mainitavast hulgast, määrast pigem rohkem kui vähem. Sinna on kõva kilomeeter maad. Pudeleid on oma kõva tosin. Sellest ajast lahutab meid kõva poolteist sajandit. Ettekanne kestis kõva pool tundi. Kõva kolmandik teed on veel käimata. Ta on minust kõva kümme aastat noorem. *Mul kõva katusetäis roogu ilmaaegu seismas. E. Õun. || (rahaasjades:) suur, rohke. Tal on kõva teenistus, sissetulek, palk. Selle eest on kõva tasu, preemia. Teenis kõva kopika. Sul on kõvad summad taskus. Kõva päevaraha, taskuraha, jootraha. Kõva vaheltkasu. Võttis laenu pealt kõva protsendi. Kaup on hea, kuid hind kõva. Salaküttimise eest on kõva trahv.
8. kõnek äge, suur, kange. Küll pada läheb varsti keema, tal kõva tuli all. Saunas oli kõva leil. Kõva vihkamine, vaen. Poisil oli kõva õppimishimu. Kõva kojuigatsus. Sellest tõusis kõva nurin, vaidlus, tüli. Tal on rahva hulgas kõva poolehoid. Kõva janu, nälg, peavalu, nohu, köha, palavik. Mul on kõva kahtlus, kas see ikka nii on. Mehed olid kõva auru all. Tal on kõva tahtmine, plaan linna minna. Sellest tuleb kõva pahandus. Tal oli küll kõva kannatus, kuid lõpuks sai ka see otsa. Kõva lahing, võitlus, taplus, kähmlus. Vaenlane avaldas kõva vastupanu. Tal on kõva kiirus peal. Paat sai kohe alguses kõva hoo sisse. Õppustel oli sõduritel kõva mahv peal. Ta tuli kõva jooksuga. Sõna sõnast, nii läkski kõvaks ütlemiseks. *Pärast käiguvahetust võttis mootor kõvemad tuurid peale. E. Raud. || pingeline. Kõva töö. Poistel käis kõva pallimäng. Kõva ettevalmistus, harjutamine, askeldus. Kogu nädal käis kõva kartulivõtmine. Bussipeatusse on veerand tundi kõva astumist. Enne valimisi tehti kõva selgitustööd, propagandat. Kõva tegemisega saadi asjad korda. || (ideeliselt) tuline, äge, kange. Ta on kõva isamaalane, kommunist. || (ilmastikuga ühenduses). Kõva külm, pakane. Väljas valitses kõva talv. Keskpäeval oli kuumus kõva. Kõva tuul, maru, torm, tuisk, sadu, vihm. Merel oli kõva lainetus. Kõva äike tegi palju kahju. Lõuna-Eestis on juba kõva 'kaugele arenenud, suur' kevad. || visa, lakkamatu. Käivad kõvad jutud, et ta läheb meilt ära. *Ja Clodti kohta käib kõva kumu, et pidi olema kuritõppe jäänud. J. Kross.
9. kõnek kange (eriti alkoholi kohta). Kõva puskar, samagonn, kärakas. See naps on hirmus kõva. Saarlased olid kõva õlle teinud. See oli kõva tubakas. Need sigarid on minu jaoks kole kõvad. Võtsin kõva tableti sisse. Kõva kõrbelehk, hais. Selle näidendi lavastamine oli teatrile kõva pähkel 'raske ülesanne'. *Juba toodigi talle pingiotsale toop õllega, varsti ka kortel kõvemat. M. Metsanurk.
10. kõnek tugeva mõjujõuga, kange. See oli kõva dokument, paber. Kohtualusel oli kõva alibi. Tal on kõvad kaardid, trumbid peos. Kaitsja pidas kohtus kõva kõne. *Isa, vast on kavalus / kõvem veel kui vägevus.. Jak. Tamm.
11. (hääle, heli kohta:) vali, tugev, kaugele kostev. Kõva kisa, kõmin, põrin, undamine, mürin. Käis kõva pauk, kõmakas, plaks. Mehed rääkisid kõva häälega. Jutuajamine läks kord-korralt kõvemaks. Vareste kõva kraaksumine kostis kaugele.
12. (kuulmise, mälu kohta:) vilets, halb. Eit oli kõva kuulmisega. Temaga tuleb valjusti rääkida, sest tal on veidi kõva kuulmine. Poisil on kõva pea 'halb mälu õppimiseks'.
13. kõnek (vee kohta:) kare; ant. pehme. Pesemiseks ei sobi kõva vesi.
14. kõnek (klusiilide kohta:) tugev. Kõva p,t.
II. ‹s› kõnek kõvakübar. Sisseastujal oli kõva peas. *Kolab niisama ringi, kõva kuklas ja lips ees. R. Janno.

kägu ‹käo 27› ‹s›
metsades elutsev rändlind, hästi tuntud iseloomuliku laulu (kukkumise) ja väikelindude pesadesse munemise poolest, kukulind (Cuculus canorus). Üsna lähedal kukkus kägu. Eile kuulsime kägu. Kägu pettis mu ära 'kukkus, enne kui olin einet võtnud'. Poiss kukkus käona. Käoga kell 'käokell'.
▷ Liitsõnad: leina|kägu, toone|kägu, õnnekägu; kellakägu; vaenukägu.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

kärpima ‹kärbin 42›

1. lühemaks lõikama, lühemaks pügama, lõikamise, pügamisega sobivaks tegema. Juukseid, habet kärpima. Kärpis vurrud lühikeseks. Tüdrukul on kulmud kitsaks kärbitud. Hobuse saba, lakk oli kärpimata. Hanel kärbiti tiivaotsi. Ilupuid, põõsaid, hekki kärpima. Kärbib suurte kääridega põõsaste oksi parajaks. Viljapuudel kärbiti võrasid. Istiku peajuurt tuleb pisut kärpida. Kärbib kääridega küünla tahti. Kärbitud kõrvadega dogi. *Kaheteistkümne-aastasena kandis ta ilma suurema raskuseta isa kuube, mille käised ema ainult õige veidi lühemaks kärpis.. A. Jakobson. || piltl (loomade puhul:) oksi, võrseid ära närima, puid ja põõsaid nudiks närima. Lambad kärbivad kadakapõõsaid. Kitsed kärbivad lehtpuid.
2. (tekstist) lõike välja jätma, kärpeid tegema. Teksti, filmi, näidendit, stseeni kärpima. Toimetaja kärpis käsikirjast mõned lõigud (välja). Lavastamisel näidendi dialooge kärbiti. Tsensor kärpis artiklit ligi poole võrra. Kirjad, teos avaldatakse kärbitud kujul.
3. vähendama, piirama, väiksemaks tegema. Palka, sissetulekuid, kasumit, honorari kärpima. Kulutusi, väljaminekuid, eelarvet tuleb kärpida. Kärpis toidurahast tervelt veerandi maha. Toidunormid on kärbitud miinimumini. Tööd on palju, uneaega tuli kärpida. Talu kärbiti väiksemaks. Rahva vabadusi ja õigusi kärbiti. Toimetuse koosseisu kärbiti kahe koha võrra. Eile kärpis ujuja Eesti rekordist jälle sekundi. Noomitus kärpis veidi mehe upsakust. *Päike aga kerkis ühtesoodu, kärpis varjusid. V. Ilus.

kükitama ‹37›

1. kükakile laskuma. Ema kükitas lapse ette. Poiss kükitab kive silmitsema. Kükitas lehma alla ja hakkas lüpsma. Kükitan ahjusuu ette end soojendama. Kükitas, et laua alla vaadata. Jänes kükitas rohukõrte varju.
2. kükakil olema. Lüpsja kükitab lehma all. Kükitasime tule ümber. Kükitab ahjusuu ees ja topib puid ahju. Elli kükitab peenarde vahel ja kitkub umbrohtu. Turuservas kükitasid mõned käsikaubitsejad. || (loomade ja lindude istumise kohta). Kanad kükitavad õrrel. Hakid kükitavad puude otsas. Orav kükitab oksal. Jänes kükitab teerajal. Kass kükitas ahjusuu ees. || millelgi (hrl. kõveras ebamugavalt) istuma. Tooliserval, pinginurgal, madalal järil kükitama. Bussis ei olnud vaba istekohta, sellepärast tuli oma kohvri otsas kükitada. Jüts kükitas suure kivi otsas. *.. poiss püsti vankris, tüdruk kükitamas redeliserval. R. Sirge. *Me kükitasime eile öösel puhvrite peal.. R. Saluri. || oma loomulikke tarbeid (kükkasendis) õiendama. Et väljakäiku ei olnud, käidi põõsastes kükitamas. *.. keset vagunit oli auk, kus käidi kükitamas. A. Viirlaid. *Nimelt oli Tagapere koeral see rumal viis, et tema kippus Eespere akende alla või toa ette kükitama. A. H. Tammsaare.
3. piltl (sageli halvustava varjundiga:) konutama, ühe koha peal olema v. elama. Kükitasime rongi oodates jaamas. Ilusa ilmaga ei maksa toas kükitada. Ta ei käi kusagil, muudkui kükitab raamatute taga. Niipea kui vaba aega, kükitab Juku õngega järve ääres. Ta ei tahtnud eluaeg kehval töökohal, väikeses alevis kükitada. Kaua ma ikka kodus kükitan – vaja õige tööle minna. Juhan kükitas paar päeva redus. Metsavennad kükitasid aastate kaupa metsas. *Ässitad teisi, ise poed varjule. Kus sa lahingu ajal kükitasid? P. Kuusberg.
4. piltl asuma, seisma. Lahe kaldal kükitasid madalad puumajad. Saod kükitavad kuhja ümber. Nurgas kükitab lai ahi. Kuivale tõmmatud paadid kükitavad kaldal. Siin-seal mätaste vahel kükitasid kuusetaimed. *Kartulikuhi kükitas metsniku lauda taga.. O. Tooming. *.. nälg kükitas kõhus ning rinnakambris.. A. H. Tammsaare.
5. ‹objektiga›. a. murd istutama. Kapsaid kükitama. *Ta kükitas mul kõik kohad roose täis.. R. Saluri. b. kuhugi panema, tegema, asetama. *Ei tea, kes küll säärase imeköksi [= onni] siia kükitas, lapsele paras. O. Tooming. c. hrv kellelgi kusagil oma loomulikke tarbeid õiendada laskma. *Päeval mängisid liivakastis lapsed, õhtuti kükitas kvartalirahvas siin oma koeri. M. Veisserik (tlk).

küla ‹11› ‹s›

1. väikseim maa-asula. Suur, väike, jõukas, vaene küla. Kiviaja, keskaja, tänapäeva küla. Pikavere küla. Küla keskel on paar suuremat maja. Külas oli kümmekond talu. Kust külast ta pärit on? Tee viib läbi küla. Auto sõitis küla vahele. Läksime külast abi otsima. Ära mine seda küla peale kuulutama! Üle küla 'terve küla kohta kõige parem, kaunim jne.' tüdruk. Otsin sind küla mööda, pidi taga. Varsti terve küla jutte täis. || selle elanikud. Kogu küla jooksis kokku. Kui nii teed, saad külale naeruks. Kuidas küla minuga, nõnda mina külaga. *Miina poeg Herbert on küla silmis oma parimas meheeas. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: ahel|küla, haja|küla, rida|küla, sumb|küla, tänavküla; kaluri|küla, kiriku|küla, kodu|küla, kolka|küla, metsa|küla, moona|küla, mägi|küla, naaber|küla, pisi|küla, popsi|küla, põlis|küla, ranna|küla, sauna|küla, vaba|küla, vabrikuküla; olümpiaküla.
2. ‹tihti sisekohakäändeis adverbilaadselt› koht v. inimesed väljaspool kodu, eriti koht, kus võõrusel käiakse. Ta käis mul eile külas. Tule mulle vahel külla! Läksin sõbrale külla. Isa tuli sugulaste poolt külast. Läksin küla peale 'kedagi külastama'. Küla leib on magus.
3. lastek külaline, külaonu, külatädi, võõras inimene. *„Ei küla tee sulle kurja midagi!” ütles Taali ja võttis lapse sülle. – „Anna parem külale terekätut!..” A. Mälk.

sisse kütma
mingit küttekollet esimest korda alustuseks v. prooviks kütma (1. täh.) Ahju sisse kütma. Uue jõujaama katelagregaat köeti eile sisse.

laeng ‹-u 2› ‹s›

1. sihipäraselt paigaldatud, kuhugi laetud plahvatama pandav lõhkeainekogus. Laeng püssirohtu. Õhkimisel, mäetöödel kasutatavad laengud. Mürsus olev laeng purustab plahvatades mürsu kesta kildudeks. || lõhkeainekogus koos haavlite, kuuli(de), mürsu vm. lõhkekehaga. Laeng haavleid. Püssil on laeng rauas. Põrutas paar laengut vareste pihta. *.. aga parajasti ta seal [= saunas] oli, kui laeng läbi akna sisse prahvatas. O. Luts. || hrl kõnek kuhugi (näit. energiaallikana, kütusena) laetud kogus mingit ainet. Vahtkustuti laeng. *Ja kohe seepeale koputab ta tühjaks oma piibunosu ning vajutab sellesse uue laengu pinutagust. O. Luts. | piltl. Eile tuli hea laeng vihma. *Ja kui mäger ta [= tõhu] kinni haaras, siis tuli ka uus laeng lehka. R. Roht. *Lahkudes trahterist täie laenguga, hakkas Siim Sikusarv .. head vagusat puhkepaika otsima. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: haavli|laeng, heite|laeng, lõhke|laeng, püssirohu|laeng, tuuma|laeng, õhkimislaeng.
2. füüs. a. elementaarosakest iseloomustav, kõigis interaktsioonides jääv suurus; elementaarosakeste interaktsioonide tugevuse iseloomustaja b. elektrilaeng. Positiivne, negatiivne laeng.
▷ Liitsõnad: elementaarlaeng.
3. piltl (emotsionaalse, vaimse potentsiaali vms. kohta). Tugeva emotsionaalse, sotsiaalse laenguga näidend. Meeldiv puhkus annab uueks tööaastaks hea laengu. *Üldiselt sügis on viljakam, suurema laenguga, kevadel ja suvel olen loid. V. Panso.
▷ Liitsõnad: mõtte|laeng, tundelaeng.

laus|vihm
vihm laussajuna. Eile sadas hooti, täna on päris lausvihm.

lume|vangis
(tuisu, umbetuisanud teede tõttu). *Oleme nüüd lumevangis – / eile lõppes just purgaa. V. Sõelsepp.

läbi
I. ‹prep postp›
1. ‹hrl prep› [gen] mingi ava, ruumi, keha, keskkonna ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teiselt välja; nii et miski jääb (takistades v. soodustades) vahele. Ronis, hüppas, vaatas läbi akna välja. Rong läheb läbi tunneli. Tuli minna läbi pika koridori. Piilub läbi ukseprao, lukuaugu. Auto vajus läbi jää. Piim kurnati läbi marli. Läbi eesriiete paistab valguskuma. Uurib marke läbi luubi. Maastiku värvid olid tumedad nagu läbi päikeseprillide, päikeseprillide läbi vaadates. Tee valatakse läbi sõela. Külm tungib läbi riiete. Läbi sideme immitses verd. Karjub läbi ruupori. || kaudu, mööda, pidi. Hingab läbi suu. Räägib läbi nina. Vantsisin läbi metsa koju. Jõgi lookleb läbi luha, heinamaa. Tee viib läbi põldude, niitude. || mitme samalaadse v. paljude samalaadsete esemete, objektide vahelt, samalaadse keskkonna seas(t), keskel(t). Lirtsab läbi hammaste sülitada. Kattis näo kätega ja piilus meid läbi sõrmede. Läbi puurivarbade sirutus ahvi käsi. Läbi puulehtede, puulehtede läbi sillerdab valgust. Pahameelenurin käis läbi rahvahulga. Artikkel ilmus ajakirjas läbi mitme numbri. *Surnuaia poolt kostsid läbi tuule ja tuisu inimeste hääled ja koerte haukumine. O. Luts. || (piltlikes väljendites). Mõte käis läbi pea. Läbi südame käis hirmuviirg. Mul tuli see nagu läbi udu meelde. Läbi häda sai asi korda aetud.
2. ‹postp prep› [nom gen] kogu teat. ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni. Eile sadas päev läbi. Istub päevad läbi üksi kodus. Olin öö läbi üleval. Metsatööd käisid talv läbi, talve läbi. Lapsed olid suvi läbi, suve läbi maal. Mägikuurortides saab aasta läbi, läbi aasta suusatada. Olime kõik need aastad läbi kirjavahetuses. Nii see on olnud läbi aegade. *Küla .. on pillavalt toomingais ja õiteilus, ööbikud laulavad läbi öö .. D. Vaarandi. *Ööd läbi nüüd vantsin väljas .. J. Kross.
3. ‹prep› [gen] mingi seisundi ajal, kestel, seda katkestades. Kuulsin läbi une, et keegi tuli. Seletab midagi läbi nutu, läbi naeru. Naer läbi pisarate.
4. ‹postp› [gen] kellegi v. millegi vahendusel, tõttu, kaudu v. abil, mingil teel. Langes vaenlase käe läbi. Kuningas oli sellest oma maakuulajate läbi teada saanud. Mitme tuttava läbi õnnestus ehitusmaterjali saada. Pääses nagu ime läbi. Mõisteti surma mahalaskmise läbi. Surma läbi lahkunud kallist isa mälestavad lapsed. Suu- ja sõrataudi läbi hukkus palju põtru. Kohtusime, pääsesime ainult õnneliku juhuse läbi. *Nõnda siis saigi Sass Mareti suu läbi kõik teada .. A. H. Tammsaare. *Mina olen tema läbi kannatanud rohkem kui teie .. A. Hint.
5. esineb fraseologismides, näit.:. Läbi lillede ütlema. Läbi mustade, roosade prillide nägema, vaatama. Läbi paksu ja vedela minema. Läbi sõrmede vaatama.
II. ‹adv› ‹hrl. ühendverbi osana›
1. esineb ühendites, mis väljendavad liikumist, kulgemist, suundumist v. suunamist mingi ava, ruumi, keha, keskkonna, ala, pinna vms. ühest otsast, küljest v. poolt sisse ja teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu, üle millegi. Kapp ei mahu uksest läbi. Ei saa niiti nõelasilmast läbi. Kahest toast tuli läbi minna. Auto oli jääst läbi vajunud. Puges, trügis, pressis end inimeste vahelt läbi. Juured, oksad põimuvad üksteisest läbi. Tuul puhub mantlist läbi. Pomm lõi kolmest korrusest läbi. Tunnel kaevati jõe alt läbi. Jalg läks lumekoorikust läbi. Kõne, jutt kostab seinast läbi, seinad kostavad läbi. Kardinad paistavad läbi. Soost kaevati kraav läbi. Küla vahelt läheb tee läbi. Tee oli umbe tuisanud, autod ei saanud, pääsenud läbi. Sõitsime Tartust läbi. Katus jookseb läbi, sajab läbi. Kingad lasevad vett läbi. Liha aetakse hakkmasinast läbi. Lauad tuleb veel höövelmasinast läbi lasta. Tõmbasin, kriipsutasin kirjutatu läbi. || mööda. Laske, lubage (mind) läbi! Sportlased marssisid tribüüni eest läbi. || (piltlikes väljendites). Hea mõte sähvatas, välgatas, käis peast läbi. Hirmujudin käis südame alt läbi. Koosoleku otsus kanti protokollist läbi. Dokumendid käivad kaadriinspektori käest läbi. Kuigi asja hoiti salajas, imbus, tilkus siiski ühtteist läbi. See vale paistab läbi.
2. esineb ühendites, mis väljendavad (mööda minnes) korraks sisseastumist. Töölt tulles astusin poest läbi. Tule meilt mõnikord läbi. Käi kantseleist läbi ja võta allkiri. Turist ainult jookseb muuseumidest, näitustelt läbi. Tahaksin korraks kodunt läbi põigata.
3. esineb millegi terviklikkuse katkestamist, millessegi augu, lõhe vms. tekitamist väljendavates ühendites. Rihma, köit, nööri, juhtmeid läbi lõikama. Torkab nahast naaskliga augu läbi. Trellid viiliti läbi. Redelil on osa pulki läbi saetud. Tal on jalg sõjas läbi lastud. Vesi murdis tammi läbi. || (piltlikes väljendites). Karjatus lõikas öise vaikuse läbi. Jutt nagu lõigati läbi, kui ülemus sisse astus.
4. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks). Rõivad kuluvad läbi, ülikond on täiesti läbi. Kulutab kingad ühe suvega läbi. Saabastel on tallad läbi. Vool katkes, keegi on korgid läbi lasknud. Triikraud põles läbi. Autol on mootor läbi. Taskulamp ei põle, patarei on vist läbi.
5. otsa, otsas. Raha, palk, stipp on läbi. Oskab raha läbi lüüa. Lõi vanemate vara läbi. Toiduvaru oli, sai paari päevaga läbi. || (ruineeritud tervise, kurnatuse, väsimuse jne. kohta). Tervis, närvid, süda, kopsud on läbi. Tal on jalad, käed, selg läbi. Eksamisessiooni lõpuks olin päris läbi. || (lootusetu olukorra kohta). Läbi, pole enam mingit lootust! *Äriga on nagunii asjad läbi. Varanatuke, mis on, see on naise nimel .. M. Metsanurk.
6. (ajaliselt:) mööda(s), otsa(s). Suvi, puhkus on läbi, saab varsti läbi. Tööaeg, vastuvõtuaeg, tähtaeg on läbi. Kas eksamid on läbi? || (teat. arv minuteid) rohkem kui (ümardatud kellaaeg). Kell on veerand kolm läbi. Minu kell on kolm minutit kaheksa läbi. || (õppeasutuse vms. lõpetamise kohta). Tal on kool, ülikool, instituut, tehnikum, kursused läbi.
7. esineb suhtlemist, omavahelist sobimist vms. väljendavates ühendites. Oleme küll naabrid, aga läbi me suurt ei käi. Nad saavad (omavahel) hästi läbi. Rääkisime asja omavahel läbi.
8. esineb hakkamasaamist, toimetulemist väljendavates ühendites. Tuli vähesega, piskuga, kitsalt läbi ajada. Saame ilma teie abita läbi. Ta ei saa paki sigarettidega päeva läbi. Katsume kuidagi palgapäevani läbi tulla. Tuli läbi ajada petrooleumilambiga, oma jõu ja nõuga. *.. ta polnud jutukas tüdruk, ajas jah ja eiga läbi. L. Promet. *.. kuidas ta tudengina ka oli ... vedas kuidagi läbi, jah? A. Liives.
9. esineb õnnestumist, kordaminemist, eesmärgile jõudmist väljendavates ühendites. Mis ta pähe võtab, selle ta ka läbi viib. See nali, vigur, number, nõks ei lähe (sul) läbi. Püüab oma arvamust, seisukohta läbi suruda. Pressib vahendeid valimata oma tahtmise läbi. Kas said eksamil läbi? Ettepanek läks läbi. Kandidaat ei läinud valimistel läbi. Toimetaja ei lasknud artiklit läbi. Sinu mees lööb igal pool läbi.
10. esineb ebaõnnestumist, ebaedu väljendavates ühendites. Kukkus, lendas eksamil läbi, professor olevat ta läbi kukutanud. Film, kandidaat kukkus läbi.
11. algusest lõpuni, kogu ulatuses; üleni, täiesti; põhjalikult, üksikasjalikult. Läbi lugema, elama, põdema, otsima, uurima, mõtlema, kaaluma. Läbi peksma, kolkima, klobima, nüpeldama, sugema. Läbi noomima, hurjutama, näägutama, pragama, sõimama. Teretasin kõik kättpidi läbi. Olen kõik tuttavad läbi helistanud. Kobas, katsus taskudki läbi, tuhnis kõik sahtlid läbi. See mees on poole maailma läbi käinud. Jooksin kogu linna, kõik kauplused läbi. Järv traaliti läbi. Sõjaväeosa kammis metsa läbi. Katseandmed töötatakse läbi. Kaup on läbi müüdud. Arst vaatas haige läbi. Seda pole me veel koolis läbi võtnud. Vihm leotab rõivad läbi. Pesu on leos, pärast pesen läbi. Tainas tuleb korralikult läbi segada, läbi sõtkuda. Leib, liha on hästi läbi küpsenud. Toit tuleb korralikult läbi mäluda.

lähedane ‹-se 5›

1. ‹adj› lühikese vahemaa taga asuv, lähike, ligidane; ant. kauge (1. täh.) Käisime lähedases metsas seenel. Piima tõime lähedasest talust. Jooksime lähedase kuuse alla vihmavarju. Kauged ja suhteliselt lähedasemad tähed.
▷ Liitsõnad: jaama|lähedane, kodu|lähedane, linna|lähedane, piiri|lähedane, pinna|lähedane, ranna|lähedane, rindelähedane.
2. ‹adj› lühikese ajavahemiku taga olev; ant. kauge (2. täh.) Lähedane minevik, aeg, tulevik. Sündmus näib nii lähedane, nagu oleks see juhtunud alles eile.
3. ‹adj› üsna sarnane v. samasugune; peaaegu sama. Lähedased värvitoonid. Ainestikult lähedased romaanid. Nende vaated on üsna, õige lähedased. Absoluutse nulli lähedased temperatuurid. Saavutas oma isikliku rekordi lähedase tulemuse. Maakera ümbermõõdule lähedane kaugus.
▷ Liitsõnad: elu|lähedane, ligi|lähedane, normi|lähedane, originaali|lähedane, tõelähedane.
4. ‹adj› tihedates suhetes v. suguluses olev; kallis, armas, südamelähedane. Kutsus lähedased sõbrad kokku. Poiss ja tüdruk said teineteisele lähedaseks. Lähedase inimese surm. Lähedased suhted, sõprussidemed. Kui tuttav, armas ja lähedane on lapsepõlvemail kõik! Tunti huvi ainult selle vastu, mis oli lähedane ja kergemini arusaadav. Ema on lapsele kõige lähedasem inimene. Lähedased sugulased, omaksed. Lähedased sugulaskeeled, hõimurahvad.
▷ Liitsõnad: elu|lähedane, hinge|lähedane, loodus|lähedane, maa|lähedane, rahva|lähedane, südamelähedane.
5. ‹s› sugulus- vm. tihedates suhetes olev v. kallis, armas inimene. Pidas sünnipäeva, juubelit oma lähedaste ringis. Rõõmu tahame jagada lähedastega. *Aga siin ma seisan, oma ettevõttega üsna üksipäini, ja minu lähedastest ei mõista mind ükski .. K. Ristikivi.

lätlanna ‹6› ‹s›
naissoost lätlane. Meie korvpallinaiskond mängis eile lätlannadega, lätlannade vastu.

maailmama ‹adv›
kõnek maailma, maailmatu. Maailmama suured puud. Maailmama paks naine. Eile oli maailmama tore pidu. Tõusis, tekkis maailmama lärm.

madin ‹-a 2› ‹s›

1. kerge müdin, mütsumine, kobin vm. müra (eriti jooksmise kohta). Lapsed hullavad, mängivad, jooksevad – majas käib igavene madin. Paar poissi tormas suure madinaga tuppa. Kuuldub jooksu, jalgade, vihtlemise madinat. Lambad pistavad madinal jooksu. *Aga haug oli küllalt virk [saarma eest] kõrvale hüppama. Tõusis mulin ja madin. R. Roht.
2. kõnek väga mitmesugune intensiivne, enamasti mürarikas tegevus, möll. a. kaklus, kähmlus, lööming. Algul sõneldi niisama, aga siis läks päris madinaks. Asi klaariti ilma madinata. Kes seda oskas üldises madinas tähele panna, kes kellele äigas. *Oli madinat, mõned said tublisti klobida, ma ise pääsesin terve nahaga ... J. Semper. b. lahing(umöll), taplus; sõda. Vaenlane ründas, madin läks lahti. Eesliinil käis, oli eile päris kõva madin. Poliitiline olukord on pinev, kas tõesti läheb jälle madinaks (lahti)? c. kibe töö, kiire tegevus. *.. et see [= kombain] põksuks nagu kellavärk, kui viljalõikuse madin lahti läheb. A. Beekman.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

kinni maksma

1. millegi eest kogu summat, hinda ära tasuma. Isa maksis poja arved, võlad kinni. Maksis puudujäägi, tekitatud kahju, sõidukulud kinni. Mihklil oli talu juba mõisale kinni makstud. Ettevõte maksis meestele ületunnid kinni. *Mõni maksis jahvatuse jahudega kinni, mõni raha või võiga. H. Lepik (tlk). *Meil oli kuukaup ja eile sai kuu täis, maksa mind kinni! T. Braks.
2. kõnek altkäemaksuga vms. ära ostma. *Sakslasi [= piirivalvureid] endid ei ole kuskil, nad on raske rahaga kinni makstud ega taha teadagi, mis siin sünnib. R. Kaugver.

mao|täis ‹s›
kõnek
1. kõhutäis, keretäis. Maotäis süüa. Vitsutas lõunalauas kõva maotäie. Parem suutäis soolast kui maotäis magedat.
2. nahatäis, keretäis. *Ah siis sinu pärast ma saingi eile selle maotäie! Kas sa tead, praegu veel kipitab. L. Kibuvits.

maru ‹maru 11 või -da 2› ‹adj›
kõnek tore, vahva. Ta on täitsa maru mees, poiss, plika. Eile nägin üht marudat filmi. Onu rääkis marudaid lugusid. Seal oli hulk marusid poisse. See on sul maru mõte! Mere ääres oli marudam kui siin. Küll oleks maru reisida! No see on tore, täitsa maru! Oi kui maru, et sa tulid!

mehe|moodi ‹adv›
tublisti, kõvasti. Eile sai mehemoodi tööd tehtud. Kui tahad maja ehitada, siis peab sul mehemoodi raha olema. Vitsutab kõhu mehemoodi täis. Ülemusi kiruti, vannuti mehemoodi. *.. ajasin meelega ümber tindipoti ning määrisin oma valged hõlmad mehemoodi mustaks. O. Luts.

meie ‹rõhulises asendis›, me ‹rõhutus asendis› ‹meie e. me, meid, meisse, meis, meist, meile, meil, meilt, meieks e. meiks, meieni, meiena, meieta, meiega›
‹pron› mitmuse 1. isiku asesõna vt mina
1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja v. kirjutaja (juhuslikult v. sünnipäraselt) kuulub v. tunneb end (ea, soo, ideoloogia vm. põhjal) kuuluvat. Meie ja teie. Meie – sina ja mina (tema ja mina, teie ja mina, nemad ja mina). Meid on kokku viis. Mitte keegi meist. Kellelgi meist tuleks minna. Meie Mardiga. Mis ta meist tahab, mis tal meiega asja on? Meil pole sellega pistmist. Meieni polnud see uudis veel jõudnud. Püüdke (ilma) meieta hakkama saada. Jäägu see jutt meie vahele, teistel pole vaja seda teada. Siis me hakkasime minema. Me kahekesi jäime teistest maha. Meie kui väikerahvas. Meie maa, rahvas, riik. Meie linnad ja külad, kogu me maa. Ivan on meie keele ära õppinud. Meie ajal, päevil. Meie ajaarvamise järgi, enne meie ajaarvamist. Meil oli suur perekond, meid oli kokku üheksa. Meie ema, vanaisa, Mari. Meie uus õpetaja. Me naised pidime sõja ajal ka meeste tööd ära tegema. Hurraa, meie omade võit! Me peame õnne tänama, et nii läks. Leib on vanem kui meie. *Las kasvame, me tõusev sugu .. G. Suits. || ‹hrl. väliskohakäänetes› märgib kõneleja v. kirjutaja peret, kodu, töö- v. elupaika, kodumaad jne. Jaan oli lapsena meil karjapoisiks. Tule mõnikord meile, meie poole. Naabrid olid eile õhtul meil. Nad olid meilt koju minnes vihma kätte jäänud. Meilt on bussipeatusse 2 km. Tule meile tööle. Ei meil ega mujal maailmas. Meil, meie kandis, meie pool räägitakse murret. Meilt eksporditakse puitu. Meile sissetoodud taimeliigid. || märgib määratlemata isikute ringi. Olgu meil siin näiteks mõõdud 5 × 5 × 7. Mida me mõistame kupeerimise all? Kuidas me selle kohta ütleksime?
2. kasut. mina asemel. a. (autori tagasihoidlikkuse väljendamiseks). Et oma mina mitte esile tuua, räägib ta ettekandes kogu aeg, et meile näib, paistab, meie arvates on nii. b. van (võimutäiuse rõhutamiseks). Keisrid ütlevad enda kohta meie. Meie, Aleksander I, Jumala armust kogu Venemaa keiser.
3. kõnek kasut. sina v. teie asemel (hrl. patsiendi v. väikelapsega suheldes). Ja kuidas me ennast täna tunneme? Täna me võime juba üles tõusta, kõndimist harjutada.
4. kõnek ka iroon kasut. tähtsustades tema asemel. Näe, meil [= imikul] on juba kaks kikut suus! Sealt ta tulebki – ja oh, küll me oleme ikka üleslöödud kui vau!

miks ‹adv›
I. küsiv-siduv sõna: mispärast, mis põhjusel, mistõttu, milleks
1. otseses küsimuses. Miks sa kiirustad? „Miks isa nii arvas?” küsisin. Juta, miks sa nii mossis oled? Miks sa ei võiks ööseks meile jääda? Miks see küll nii on, et alati peab keegi kannatama? *Indrek vihkas seda kassi nagu oma kurjemat vaenlast, miks? A. H. Tammsaare. | retoorilistes küsimustes. *Miks sa nutad, lillekene, / nupud sul täis pisaraid? L. Koidula.
2. alustab sihitis-, alus-, täiend- vm. kõrvallauset. Õpetaja küsis, miks Ants eile puudus. Peeter teab, miks maakera pöörleb. Ema mõistis, miks tütar ära läks. Ma saan aru, miks Marge nutab. Aarne murrab pead, miks ülesanne välja ei tule. Jääb arusaamatuks, miks kontsert juba ei alga. *Aga kas sulle õige põhjus koidab, miks majaproua täna nägu ei näita? E. Kuus.
II. esineb sisult küsimuseta lausetes a. väljendab kahetsust, etteheidet v. parastust. Miks ta siis oli nii ettevaatamatu! Miks ma küll pidin nii ütlema! Miks sa siis hilinesid! b. ‹koos eitussõna v. eitava verbiga› väljendab mööndust, nõusolekut, võimalikkust jms. Miks mitte võtta, kui pakutakse. Nii ei tohi. – Miks ei tohi, tohib küll. Kuidas ma saan tulla? – Miks mitte, sõidad varasema bussiga. Kas sa mind mäletad? – Miks ei mäleta. *„Küll on aga libe.” – „Noh, miks ta ei ole,” tähendas teine .. O. Luts. c. ‹koos teadma-verbiga› väljendab olukorra ebamäärasust. Jooksis kes teab miks minema. Kutsub tütart ei tea miks Jussiks. Jumal teab miks ta seda tegi.

mini1 ‹11 või 6› ‹s›

1. rõiva minipikkus. Mini on moes, läheb jälle moodi. *.. aga see, mis eile tundus lihtsalt lapselikult lühike, on tänaseks muutunud miniks, daami teadlikuks liialduseks. L. Hainsalu.
2. sellise pikkusega seelik, kleit vm. rõivas. Tütarlapsi minis ja maksis. Saledad võivad mini kanda.

mis ‹mille, mida, millesse, milles, millest, millele, millel e. mil, millelt e. milt, milleks e. van miks, milleni, millena, milleta, millega e. van miska pl mis, mille e. millede, mida, millesse e. milledesse ‹substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu, välja arvatud mõni üksik juht›› ‹pron›
I. küsiv-siduv asesõna; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses
1. esineb otsese küsimuse algul (ka lõpul). a. ‹substantiivselt› (tegevuse v. olukorra, samuti esemete, ainete, mõistete, nähtuste kohta). Mis (on) lahti, juhtunud? Mis nüüd? Mis veel vaja? Mis viga? Mis uut, uudist? Mis siin toimub? Mis, mida teha? Mis teil sinna asja? Mis siis, kui ta hilineb? Mis, kas tuled kaasa? Mis? Kas sina ka! Mis meil on täna lõunasöögiks? Mis need seal laual on? Mis sul on, armas laps? Mis, mida tema sellest arvab? Mis see peab tähendama? Mis on armastus? Mille eest poissi karistatakse? Mida nad peaksid ette võtma? Millesse me vihikud pakime, paberisse või kohvrisse? Milles neid süüdistatakse? Millest äkki selline kiirustamine? Millest sa järeldad, et Arvo on süüdi? Millele sa vihjad? Milleks sa raha vajad? Milleni selline järeleandlikkus viib? Millega me sõidame, kas autodega, bussiga või rongiga? *Miska siis? – miska ta selle kaupluse siis asutab?! E. Vilde. || hrv (elusolendite kohta). Mida sa õues näed? – Ma näen autot, puid-põõsaid, koera ja lapsi. *Aga, mis võis tast kujuneda siin: kas visa ja uhke vallutaja .. või ainult juhuste lükatav kerge tuulelipp? R. Sirge. b. ‹adjektiivselt› (täpsustusküsimuses:) missugune samalaadsete seast; (ka esemete, mõistete, nähtuste, samuti isikute vm. elusolendite, olukordade, omaduse, laadi vm. kohta:) missugune, milline. Mis raamatust sa räägid? – E. Vilde romaanist „Mahtra sõda”. Mis linnades te oma reisil peatusite? – Tartus, Valgas ja Võrus. Mis õigus oli teil töölt puududa? Mis kohustused teil on? Mis kell rong saabub? Mis kurja ma olen teinud? Mis keeli te oskate? Mis loomi siinsetes metsades leidub? Kes sa oled ja mis asjus? Mis ajast mis ajani su viisa kehtib? Mis rahadega see maja osteti? Mis, mil määral ta asjast teab? Mis, mil moel, mis, mil kombel te tutvusite? Mis hea pärast peaksin ma oma palga ära andma?
2. ‹hrl. sg. nom.› kõnek kasut. mõnede eri laadi küsilausete algul v. lõpus, samuti ühesõnalise küsilausena. a. alustab põhjusküsimust: miks, mispärast. Mis sa naerad, nutad? Mis ta ometi on nii tossike? Mis sa ta peale pahane oled? *Loll, mis sa klubisse ei tulnud? V. Ilus. b. alustab määraküsimust: kui palju, kui vana vms. Mis raamat maksab? Mis kell on? Mis te maja eest saite? Mis ta vanus võib olla? Mis seda raha võis olla? c. ‹asetseb küsisõnana v. -ühendina või mis lause lõpus› (umbkaudu täh.:) kas on nii? eks ole (nii)? (võib korrata ja modifitseerida ka juba lauses sisalduvat küsimust). Vihma sajab, mis? Igav, mis? Ta on tore poiss, mis? Kurb on vananeda, mis? Ega sa tühja juttu ei aja, mis? Kes sa niisugune oled, mis? See siin ongi Russalka või mis? Ah, et kiire või mis? d. esineb ühesõnalise lausena, milles sisaldub küsimus teat. suhtlussituatsiooni kohta, kusjuures öeldut tuleb korrata v. täiendada ja selgitada. Reet (Tõnule): „Palun sööma!” Tõnu: „Mis?” '(= Mis sa ütlesid?)'. – Reet: „Palun sööma!” Jaak (Ülole): „Ülo!” – Ülo: „Mida?” '(= Mida sa tahad?)'. – Jaak: „Tule siia!”.
3. jaatuse, harvemini eituse suhtes vastupidist väidet sisaldava tundevärvinguga lause v. lauseosa algul. a. ‹substantiivselt› (millegi elutu kohta). Mis sellest, et ta uhke on. Mis parata, tuleb järele anda. Mida's mul karta! Las pidutsevad, mis see minusse puutub. Hea küll, mis me vaidleme. Mis hoolis ta teistest. Mis see kuus kilomeetrit käia on. Mis sa keerutad, ütle otse välja. Mis see minu asi on, kes kellega sõprust peab. Mis meil siin viga olla. Mis sa teed (ära), kui inimesel on halb iseloom. Mida teavad nemad sellest loost. Mida kõike ma noorena ei ihaldanud, millest kõigest ei unistanud. Milleks asjata oma eluga riskida. Eks noored otsustagu ja tehku, mis meie enam! *Soe tuba, soe supp ja soe ahi – mis võis veel paremat olla. J. Kruusvall. b. ‹adjektiivselt› (nii elutu kui ka elusa kohta, mõnikord täh. 'missugune, milline'). Mis häda mul valetada on? Mis õigus on teil minu üle kohut mõista. Mis ime siis, et ta unine on, kui ta öösel magada ei saa. Mis kombed need on! Mis kiiret mul ikka on! Mis pahandust sest ikka tuleb. Mis sõprusest nüüd enam rääkida saab. Mis näitleja ta on, niisama asjaarmastaja.
4. retoorilistes hüüd- ja käsklausetes, mis väljendavad imetlust, vaimustust, imestust, hämmeldust, pahameelt, nördimust vms., samuti tagasihoidlikku viisakat ettepanekut. a. ‹adjektiivselt› (hrl. millegi, harvemini kellegi kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Oi, mis lusti! Oi, mis üllatus! Oi, mis nalja siis sai! Oh, mis õnn, et ma õigel ajal kohale jõudsin! Mis hea tundmus! Mis hirmus ja ennekuulmatu lugu! Mis hurmav daam! Mis põrgut teil vaja on! Mis kuradi pärast mina pean seda tegema! b. ‹substantiivselt›. Mis nüüd küll saab! Mis te ometi mõtlete! Ah mis, jäta mind rahule! Preemiat saame, vaat mis! Mis oleks, kui te pakuksite mulle tassi kohvi. Mis! Sa ei teagi?
5. seob kaudküsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb sageli (v. on juurdemõeldav) mingi korrelatiivne sõna. a. ‹substantiivselt› (esemete, olukordade, nähtuste jm. kohta). Küsisin isalt, mis tema sellest asjast arvab. Vaata, mis mul on! Mis saab edasi, seda ma ei tea. Mis silmist, see südamest. Mis tehtud, see tehtud. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis liig, see liig. Teadagi, mis rahaga tehakse. Ta pilgus oli midagi, mis mind häiris. Siin on mõndagi, mis peaks teisiti olema. See on kõik, mis mul sulle öelda on. Ta vandus, mis muidu tema komme ei olnud. Ta teab täpselt, mis kus kasvab ja mida kuidas harida. Poisid panevad putku, mis kannad välguvad. Meil on veel palju sellist, mille üle tasub järele mõelda. Ülikond, mille all ta kandis lumivalget särki, istus laitmatult. Mida ta ka kavatses ja plaanitses, ikka lõppes kõik nurjumisega. Nüüd alles nägin, milleks ta on suuteline. Ta ei taibanud, milles teda süüdistatakse. Ära pea kõike selleks, millena see näib. Võtsin kaasa suusad, milledeta maal toime ei tule. Mida aasta edasi, seda vähem me kohtusime. Tänavu oli mai vihmarohke, mis takistas kohati põllutöid. Võeti kaasa vaid hädavajalikku, ilma milleta reisil läbi ei saa. *.. kiusatused, nagu viin ja tubakas, ühed katsekivid on, miska inimese tugevust proovitakse. J. Peegel. || hrv (elusolendite kohta). *Ta ise eile ütles, et temal kodus kutsikas on, mis tantsib ja trummi lööb. O. Luts. *Ally käitumine kohvikus oli ühelt poolt mõõdetud, nagu seltskonnadaami oma, millena ta end vist juba kujutleb .. B. Kangro. b. ‹adjektiivselt› (nii esemete, olukordade, nähtuste kui ka isikute vm. elusolendite kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Palun ütle, mis päev on täna. Püüdsin kramplikult meelde tuletada, mis koht see oli. Ma ei mõista, mis häda sul selle rahaga praegu on. Ma ei kujuta isegi hästi ette, mis inimene temast niimoodi saab. Ta tundis huvi, mis ametimees Ants on. Tahaksin näha, mis näo ta teeb, kui kõik ilmsiks tuleb. Mis juttu nad ajasid, seda ei teadnud keegi. Mis surma ta suri, selle kohta ei saadud mingeid andmeid. Mul pole seegi meeles, mis klassis me algebrat õppisime. Mis tööle käe külge pani, see korda läks. Seletasin talle, mis loomaga on tegu.
II. eelnevate rühmadega seonduvates ühendites, kus asesõnaline sisu on (eri rühmades erineval määral) taandunud, sidesõnalaadselt; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb mitmesugustes nentivates, kinnitavates, omadust v. tegevust rõhutavates vm. kordustes. a. ‹seob korduvaid noomeneid v. adverbe, ka pärisnimesid› (ligikaudu täh.:) nagu ... ikka, nagu olema peab; täiesti, päris, läbinisti; tõesti, tõepoolest. Liiv mis liiv. Vaatlen siplevat kala – ahven mis ahven. Jaan on ikka mees mis mees, mats mis mats. Sa oled veel laps mis laps. Puusepp Priidu on meister mis meister. Maitsen – vesi mis vesi. Sügis mis sügis, päev juba lühike. Tõsi mis tõsi, ma ei tunne seda meest. Kübar peas, härra mis härra. Vaatan, einoh, tema mis tema. Ta on loll mis loll. See rohi aitab, kindel mis kindel. Maja oli tühi mis tühi. Kraavid on tõesti vett täis mis täis. Kali on otsas mis otsas. See on juba liig mis liig. Ta on minust igati üle mis üle. *Külaeided vangutasid mind nähes päid – Jüri mis Jüri, ainult halliks läinud. P. Kuusberg. || (korduse esimese osa asemel võib olla sõna üks). Üks mis kindel – ta on haige. *Üks mis selge, järgmine kord kirikupühal juua ei maksa .. O. Jõgi (tlk). b. seob korduvaid verbe, ligikaudu täh. 'nii palju kui; sel määral kui'. Kulus aega mis kulus, aga asja sai. Võtab aega mis võtab, aga töö saab valmis. Nägi vaeva mis nägi, kuid kooli ta lõpetas. Põdes mis ta põdes, kuid ellu jäi. Kiruti mis kiruti, kuid vastu ei hakatud. || esineb mõnedes kindlakskujunenud otsustavust, kategoorilisust v. nentimist märkivates väljendites. Ma viin oma tahtmise läbi olgu mis on 'igal juhul'. Ma ei tee seda, saagu mis saab, tulgu mis tuleb 'mitte mingil juhul'. Ta tahtis veel kord õnne proovida, tulgu mis tuleb 'tulgu see, mis tulema peab' või saagu mis saab 'juhtugu see, mis juhtuma peab'. Oli ta muidu mis ta oli 'oli ta missugune tahes', aga tööd tegi korralikult. Teen mis teen 'teen mida tahes', see pole sinu asi.
2. (ligikaudu täh.:) nagu, nii et; esineb koos järgneva sõnaga enamasti määra- v. viisimäärusena (eriti tundevarjundiga lauseis). Palav mis kole. Kade teine mis hull. Isa oli vihane mis hirmus. Külmetasime nii mis hirmus. Sa vassid mis kole. Käsi jookseb tal verd mis hull. Eit paukus ja pragas mis jube. Tal ju seda raha ja vara jagada nii mis puru. Kui lund sedasi edasi sajab, siis sõidame mis ludin. Rukis kasvab mis mühab, mis mühiseb. Ujun üle järve mis laksub. Põõnab mis norin taga. *Kui kõik on käe-jala juures ja ootamist ei ole, siis läheb töö mis lustib. E. Maasik. *Soosillal oli hulk tööd tehtud, nii et täna mindi sealt üle mis kõbinal. A. H. Tammsaare.
3. ‹kasut. võrdlevalt ühenduses sõnadega see, too, sama, seesama vms.› kui, nagu. Meie vahekord polnud enam see mis varemalt. Sa oled mulle sama mis vanaema. Sinuga juhtub seesama mis minuga. Maal oli üldine meeleolu sama mis linnades. *Pole seal enam toda hoogu ega tralli, toda kuraasikat kauplemist ega ägedat ärplemist mis ennevanasti. I. Sikemäe.
III. hrl kõnek esineb mitmesugustes kindlakskujunenud (sageli ka tundevarjundiga) umbmäärastes v. määratlevates asendusväljendites; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb ühendeis koos teadma-verbi sg. 3. pöördega ja sõnadega jumal, kurat, pagan, tont, kes, mõni, samuti väljendis mine tea mis, mis märgivad ebaselgust, teadmataolu vms.. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, umbkaudu täh. 'midagi muud, midagi aimamatut v. ootamatut, midagi erilist vms.'). Ta võib teab mida ette võtta. Sa arvad alati jumal teab mis, kui ma õhtul hilja koju tulen. Kannavad siia kokku pagan teab mida. Ma ei nõua ju tont teab mida. Selline lühinägelikkus võib viia kes teab milleni. Niisugune kangekaelsus on juba kurat teab mis 'liig mis liig, ületab igasugused piirid'. Ta võib kohtus pagan teab millega hakkama saada. Ta arvab enesest ei tea mis 'liiga palju'. Näonahk pole mul tõepoolest teab mis 'suurem asi, eriti hea'. b. ‹adjektiivselt› (nii elutute kui elus objektide kohta, umbkaudu täh.:) mingisugune, niisugune, mille kohta pole täit selgust; mõni v. mingi eriline. Ega mul ei tea mis asja ole, tulin niisama. Ta hakkas tont teab mis põhjusel mind vältima. Raamatud olid seisnud toanurgas juba mine tea mis ajast. Nad on nii ennast täis, nagu oleksid (mõni) teab mis vägiteoga hakkama saanud. Minu hobune pole ka kes teab mis traavel. Neiu ei olnud jumal teab mis iludus. Mul tuli äkki ei tea mis hea pärast 'mingil teadmata põhjusel' mõte minna kinno.
2. esineb koos sõnadega tahes, ükskõik, ükspuha vms. suvalisust väljendavais ühendeis. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, mille puhul ei taheta teada v. ei võeta teatavaks mingeid täpsustavaid asjaolusid). Öeldagu mis tahes, aga need olid siiski ilusad ajad. Tegin mida tahes, aga iialgi ei oldud minuga rahul. Direktor ei saada kunagi kedagi tagasi, olgu küsimus milles tahes. Räägime millest tahes, ainult mitte sellest naisest. Mitte ei jää magama, tee mis tahad. Mõelgu ta ükskõik, ükspuha mida, minule ei lähe see korda. Paljugi mis reisil juhtuda võib. *Rootslane oli ju siinlinnas kõigepealt antvärk. Kingsepp, laudsepp, tündersepp või mis tahes. J. Kross. b. (adjektiivselt nii elutute kui elus objektide kohta, kusjuures ühendeis tõstetakse esile üks asjaolu teatavast rühmast; ühend on mõnikord tähenduselt lähedane sõnadele iga ja igasugune). Nad peatusid eineks, sest nälg oli suurem kui mis tahes hirm. Saan kõigega hakkama, olgu töö mis tahes. Olen valmis vastu võtma mis tahes rünnakut. Ostan selle maja ükskõik mis hinna eest. Kooli ma lõpetan, ükskõik mil viisil. Mis tahes kergeusklikke võidakse kurjasti ära kasutada. Ta pidas ennast sõltumatuks mis tahes poliitikameestest.

muhe ‹-da 2› ‹adj›

1. mõnus, lahe; muhelev. Juhan on muhe mees, mõnusa ja muheda olekuga. Muhedad naljad, ütlemised, anekdoodid. Hästi muheda jutuga taat. Jutustas muhedaid lugusid. Isa oli muhedas meeleolus, tujus. Hiidlaste muhe huumor. Muhe tunne on selliseid asju lugeda. Meil oli eile muhe olemine. Teeb muheda näo pähe, ette. Muhe nägu ees, nägu heatahtlikult muhe. Muhe naeratus, muie, näoilme. Nägu läks muhedale naerule.
2. kobe, kohev, taimekasvule soodus. Rammus muhe muld. *Lõokeste lustilise lõõritamise all äestas August muhedaks sügisese künni .. E. Tennov.

muldrik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›
mulder (1. täh.) *Eile õhtul istusime .. tema tare muldrikul, seljad vastu seinapalke .. J. Kross.

muuseas ‹adv›

1. muide. Täna on muuseas mihklipäev. Muuseas, ma nägin eile Helgit. Poiss, muuseas, ei mõelnudki vabandust paluda. Muuseas, ta nimi on Ronald, mitte Roland. Sulle on muuseas kiri Pariisist. Muuseas, Jaan ei tohi sellest teada saada.
2. möödaminnes, muu hulgas. Küsis seda nii muuseas. *Kuid ära minnes lausus ta mulle üleõla ja nagu muuseas: „Tead sa, minu tädipoeg võtab varsti naise!” E. Krusten.

märkimis|väärne
märkimist vääriv, tähelepanuväärne. Midagi märkimisväärset eile ei toimunud. Märkimisväärne osa toodangust läheb eksporti. See saavutus on märkimisväärne. Saavutas märkimisväärset edu viiuldajana. Läbirääkimised lõppesid märkimisväärsete tulemusteta. Mango Hans oli kõige märkimisväärsem eesti kirjamees 18. sajandil. *.. näkk osutunud märkimisväärseks mitte ainult rinnapartii poolest. E. Vetemaa.

määre ‹määrde 18› ‹s›

1. aine, mis seadme vm. liikuvate osade vahele panduna vähendab hõõrdumist, kulumist v. kuumenemist. Vedelad, plastsed, tahked, gaasilised määrded. Rattarumm on paksu musta määret täis. Remondimehe käed on alailma määrdega koos. Tema saapad polnud enam ammu määret näinud. Suusatajad valisid vale määrde, läksid määrdega alt. Uks kriuksub, hingedele on määret vaja. | piltl. *Meie eit lasi eile ka teo värsket võid kokku lüüa, ehk on sulgi leivale määret tarvis .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: ratta|määre, saapa|määre, suusamääre; mokamääre.
2. salv vm. määritav ravim. Köha vastu on hea hanerasvast määre. Glütseriini sisaldavad määrded hõõrutakse niisketele kätele. *.. ja tõi toobi piiritust haigete kontide määrdeks. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: käte|määre, naha|määre, seljamääre; jooksva|määre, kärnamääre.

müristama ‹37›

1. mürisema panema; müriseda, mürisevalt kõlada laskma. Mehed müristavad töökojas mootorit. Mis te müristate oma mootorratastega! Auto müristas tükk aega mootorit, enne kui paigast liikuma sai. Tuli tahtmine orelit müristada. Orkester müristab marssi, tušši. Mehed müristasid laulda, naerda. Müristavad laia naeru, täiest kõrist hurraad. Kärgib ja müristab, kui vihaseks saab. „Välja!” müristas ta raevukalt. *.. kus nendele, kes näevad und, / kord müristame kõrvu sõjalugu. G. Suits. || ‹impers.› (kõuemürina kohta). Eile müristas ja lõi välku. Hakkab vist müristama. Müristab ilma soojaks, külmaks.
2. midagi mürinal tegema, eriti liikuma v. töötama. Traktor müristab põllul. Hüppab mootorrattale ning müristab linna poole. Keegi müristas öösel rusikaga ukse pihta. Pani püssi palge ja müristas. || hoogsalt midagi tegema, rassima. Sõidame õige vaatama, mis nad seal maal müristavad. Mis te siin teha müristate? Müristab maja ehitada, palke lõigata, äri teha.

naeru|vääristuma
hrv naeruväärseks muutuma. *Eile õhtul veel pidi ta omis saamatuis katsetusis armetult naeruvääristuma. K. Rumor.

nagistama ‹37›

1. naginat (1. täh.) tekitama, midagi naginal tegema. Loengul niheldi, nagistati toole. Koer otsib hambaid nagistades kirpe. Tuul nagistab uksega, akna kallal. Hiired nagistavad põranda all. Orav nagistab käbi kallal, käbi (närida). Nagistavad päevalilleseemneid (süüa).
2. sõnelema, tülitsema. Mille pärast, mille üle te eile nagistasite? Me ei ole kunagi (omavahel) nagistanud. Ta on nii järeleandlik, et temaga ei saagi nagistada.

nagu
I. ‹konj›
1. esineb metafoorsetes sarnasusvõrdlustes.; sün. justkui, otsekui, kui. a. seostab võrreldava substantiivi võrdlevaga. Mees nagu härg. Juuksed nagu harjased. Kõrvad nagu kapsalehed. Nägu nagu kitsejälg, täiskuu. Nina nagu kartul. Lillekimp nagu lehma lõuatäis. Poiss nagu ponks. Hobune nagu unistus. Kaupmees nagu lahkus ise. Õnne nagu tõrva! Uni nagu linnul. Mehel on isu nagu hundil. Tal on elu nagu kuninga kassil. Niisugune arenenud maa nagu Taani. Mees nagu mees ikka. b. seostab võrreldava adjektiivi v. adverbi võrdleva sõna v. sõnarühmaga. Tuba külm nagu hundilaut. Kena nagu nukuke. Pime nagu kotis. Raske nagu tina. Punane nagu tuli, veri. Kerge nagu lind, sulg. Vait nagu sukk. Tumm nagu kala. Käed pehmed nagu siid ja samet. Paljas nagu porgand, püksinööp. Süütu nagu sündinud laps. Häbelik nagu peksa saanud peni. Vaene nagu kirikurott. Lahutamatud nagu kaksikud. Üksi nagu vana känd. Selili nagu sitikas. Kinni nagu tinutatud. Järsku nagu noaga lõigatult. Kiiresti nagu filmis. Teen nii hoolikalt nagu üldse võimalik. *Nõu oli varsti täis, aga tundus veel niisama kerge nagu tühjalt. H. Sergo. c. seostab verbi võrdleva sõna v. sõnaühendiga, mis osutab tegevuse v. olemise viisi, intensiivsust vm. Tammub nagu karu. Seisab nagu verstapost. Magab nagu nott, jahukott. Istub nagu nui. Haaras mu käe nagu pihtide vahele. Sõnu tuli nagu kuulipildujast. Nina tilgub nagu mahlakask, kevadine jääpurikas. Räägime nagu mees mehega. Mangub, ajab peale nagu uni, mustlane. Karjub nagu ratta peal, nagu põrsas aia vahel. Kleit istub seljas nagu valatud. Kargas üles nagu ussist nõelatult. Poiss visati nagu vedrust püsti. Hääl tuli nagu tõrre põhjast. Koputab nagu viisakas inimene ikka. Teen, arvan nagu teisedki. Mäletan seda nagu läbi une, udu. Vihma kallab nagu pangest, pangega. Tõmbab ligi nagu magnet, magnetiga. d. seostab öeldisverbi onomatopoeetilise verbi või substantiiviga, mis osutab tegevuse intensiivsust, heli vm.; sün. (nii) et, (nii) mis. Magavad nagu noriseb, nagu norin 'norinaga, norinal'. Läks mööda nagu mühises, nagu mühin. Naerab nagu lagiseb, nagu lagin. Nuuskab nagu löriseb, nagu lörin. Laps jookseb juba nagu madiseb, nagu madin. Õunu tuleb alla nagu robiseb, nagu robin. Laseb laulu nagu laksub. Kloppis vaipa nagu matsus.
2. alustab võrdlus-, viisi- vm. võrdlust sisaldavat kõrvallauset. a. alistavas lauses hrl. korrelaadina nii, nõnda, niivõrd, sedavõrd, niimoodi, sedamoodi, niiviisi jmt. adverbid; sün. kui. Sajabki nii, nagu ilmajaam ennustas. Sain niipalju raha, nagu ülikonna ostmiseks vaja on. Tegi nõnda, nagu poleks midagi kuulnud. Ujus niiviisi, nagu kunagi varem polnud ujunud. Nagu ema ees, nii tütar järel. b. alustab näimist v. tundumist väljendavat võrdluse varjundiga viisilauset; sün. kui, justkui, otsekui, just nagu. Nägin unes, nagu oleksin olnud põrgus. Mulle tundub, nagu oleksime kunagi kuskil kohtunud. Tuleb tunne, nagu oleksin sellest juba kuulnud. Paistab, nagu sajule lõppu ei tulekski. c. alustab muud võrdlust sisaldavat kõrvallauset; alistavas lauses hrl. korrelaadiks muu, niisugune, seesugune vm. Lugu paistab seesugune, nagu oleks meie arusaamad ses asjas täiesti erinevad. Kas tead teist niisugust tüdrukut, nagu oli meie klassiõde Viiu?
3. alustab ajalauset, mille tegevus v. olukord eelneb vahetult pealause tegevusele v. olukorrale; sün. niipea kui. Nagu mind nägi, pistis kisama ja lippas minema. Nagu lähemale tuled, löön küüned näkku. Nagu teada saad, ütle teistele ka. Nagu ühed kindad valmis, alustan teisi.
II. ‹adv› kasut. mitmesuguste modaalsusnüansside, erinevate suhtumiste jms. väljendamisel v. rõhutamisel; sün. justkui, just nagu a. esineb tagasihoidliku ettepaneku, meeldetuletuse, möönduse vms. puhul. Võiks nagu õhtule jääda, kinno minna. Oleks nagu põhjust rääkida. Aga eile sa nagu lubasid kindlasti tulla. Ootasin, lootsin nagu enamat. Kas oled seda tööd varemgi teinud? – Nagu oleks. b. esineb näimise, tundumise, väite kaheldavuse v. teadmise ebakindluse puhul. Hakkab nagu sajule, sulale, külmale minema. Vihm on nagu hõredamaks jäänud. Sai mu peale nagu pahaseks. Sa nagu ei rõõmustagi? Tal on nagu piinlik küsida. Seda on temast nagu raske uskuda. Niimoodi nagu ikka ei sobi. Keegi nagu kobistab ukse taga. Oli nagu kuskilt kuulnud, et .. Pidavat nagu hakkama naist võtma. See paistab nagu tõukoera moodi. c. esineb millegi möönmisel (kerge) põlastuse, pahameele v. hurjutuse väljendamiseks. Nagu ta seda ise ei teaks! Nagu ta mu nõu kuulda võtaks! Nagu nad ise ilma süüta oleks! Nagu mina sinna midagi parata saaks! Nagu keegi teda siia oleks palunud!

napsitama ‹37›
napsi võtma, tipsutama. Mehed hakkasid palgapäeval napsitama. Armastab napsitada. Napsitab tihti, harva, salaja, põhjalikult. Eile sai napsitatud, täna pea valutab.

nemad ‹rõhulises asendis› pl, nad ‹rõhutus asendis› ‹nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› pl
‹pron› mitmuse kolmanda isiku asesõna vt tema
1. osutab isikutele v. olenditele, kes ei ole ei kõnelejad ega kuulajad. Nad laulavad, jooksevad. Nad tulid, õmblesid. Nemad nad ongi! Noorpaarile lauldi „Nad elagu!” Nemad kolmekesi. Nad olid kõik kohale tulnud. Trots on noortele omane, kuigi nad alati ei teagi, mida nad trotsivad. Mitte meie, vaid nende poeg. See pole nende asi. Ma pole nende peale pahane. Marjad on nende omad. Nende arvates, nende meelest. Ta usaldab neid. Ta on mees, nagu neid harva kohata võib. Ta usub neisse. Nendes olen ma kindel. Olen neis pettunud. Nendest ei pea ta enam lugu. Kuulsin neist palju head. Tahtsin nendele rõõmu valmistada. Tõin neile lilli. Nendel on kaks last. Neil tuleb minema hakata. Nendelt nõuti aruannet. Küsi neilt nõu. Ega me nendeks ole. Nendeni ta ei küüni. Püüdke end nendena ette kujutada. Ilma nendeta ma ei lähe. Töötan nendega koos. Jumal nendega, las arvavad, mida tahavad! || ‹väliskohakäänetes› (kohavarjundiga). Siit on neile umbes pool kilomeetrit. Käisin eile neil, aga poissi ei olnud kodus. Tulin neilt läbi. Las tulevad ise, ega meilt neile pole lähem kui neilt meile.
2. hrl. rõhutus asendis osutab varem mainitud nähtustele. *Valmilik ülesehitus muudab aga luuletused vanamoodsaks, nad pärinevad nagu kuskilt varasemast ajajärgust. O. Kruus.
3. van kõnek (pöördumistes 2. isiku tähenduses). Noh, kuidas nemad siis nüüd elavad 'kuidas teie (Teie) nüüd elate'?

nips1 ‹-i 21› ‹s›
kõnek (hrl. koos sõnaga „naps” alkohoolsete jookide kohta). Eile tegime väikesed nipsid ja napsid. *Liköörid, nipsid ja napsid uhkeldasid igaüks oma värviga nagu kalliskivid. E. Männik.

noh
I. ‹interj› esinedes lause alguses v. teatava sõna ees v. järel annab öeldavale tugevama tundetooni, rõhutab teatavat suhtumist
1. alustab tuttavlikku (sageli imestust, üllatust väljendavat) küsimust; omaette lausena väljendab küsimust v. vastuküsimust. Noh, kuidas sul siis elu läheb? Noh, kuidas elad? Noh, kas saite asjad korda? Noh, mis Tartu pool ka uudist? Noh, kuhu nüüd? Noh, mis see siis tähendab? Noh, kas siis nalja teha ka enam ei tohi? Kas sa tead, keda ma linnas nägin? – Noh? Sul on üks naljakas komme. – Noh? *Ma teadsin, mis kirjas oli, ent küsisin ometi: „Noh?” L. Promet. *„Noh, seljakont ajab tuld välja küll?” rohmas Mart .. küsida. H. Väli.
2. alustab tuttavlikku tervitust vm. suhtlusväljendit. Noh, terekest kah! Noh, nägemiseni siis! Noh, kõike head teile! Noh, adaa! Noh, aitäh sulle! Noh, olge tänatud kõige hea eest! Noh, õnn kaasa!
3. rõhutab palvet, soovitust, kehutust, millekski veenmist v. õhutamist. Noh, näita ometi mulle ka! Tule kaasa, noh, ma üksi ei julge minna! Ära nüüd nuta, noh. Noh, roni aga kähku autosse. Noh, las käia! Noh, võta ometi, kui pakutakse! Noh, palun nüüd kõiki lauda. Noh, noh, tehke kiiresti! Noh, ruttu-ruttu, muidu jääte ilma! Noh poisid, hakkame minema. Noh räägi ometi, mis siis juhtus.
4. rõhutab möönmist, millegagi v. kellegagi nõustumist. Noh, seda minagi arvasin. Noh, võtku see pealegi endale. Noh, võin ju proovida. Noh miks ma ei aita, muidugi aitan. Noh olgu (nii, pealegi), ma tulen. Noh hästi, nõndaks, heakene küll. Noh seda parem. Ei noh, nõu pole laita. Ei noh, tingimata lähme.
5. rõhutab, kinnitab väidet, väite tõesust. Ma ei taha, noh! Kas sa olid tõesti eile Pärnus? – Olin, olin, noh! Ma üksi lihtsalt ei julge, noh. Tunnen küll, noh, miks ma Jaani ei tunne! Usu, usu, ufo oli noh! Kes tegid? – Külapoisid, noh.
6. rõhutab parastust, meelepaha, hurjutamist, ähvardust. Noh, nägid nüüd! Noh, said, mis tahtsid! Noh, seda võis arvata! Noh, seda me veel vaatame! Noh, see nali ei lähe tal läbi. Noh, Peetrist pole nagunii asja.
7. rõhutab vastandamist, uuele mõttele siirdumist v. öeldu täpsustamist. Auto oleks hea asi, noh aga pole ju raha. Tuleval aastal, noh siis olen juba pensionil. Kui siin pole tööd, noh, maailm on lai.
II. ‹adv› rõhutuna annab öeldavale kõhkleva, ebaleva varjundi. Laena, noh ütleme, paarsada krooni. Läheb veel noh nii pool tundi. Võtame noh kas või sellegi näite. Noh, ma ei tea ütelda, kas tulen või ei. Noh, kes seda enam täpselt mäletab. Käis see, noh, mis ta nimi nüüd oligi.. Poeg võib tal olla noh (umbes) 5–6-aastane. *.. sest mõistan poola keelt ... noh nii ... peaaegu mitte sugugi. O. Luts. *.. nii noor ja värske nagu ... noh roosinupp. R. Sirge.

näide ‹näite 18› ‹s›
üksiknähtus (ese, olend, fakt, sündmus jne.) millegi üldisema ilminguna, esinemisjuhuna, tõendina. Raud, hapnik, süsinik on näited algainetest. Tooge veel näiteid elementide kohta. Hea, ilmekas, tüüpiline, hoiatav näide. Oma väiteid näidetega tõestama. Teeb asja selgeks paari näite varal. Võtame kas või sellise näite.. Olgu troopiliste tsüklonite näitena mainitud orkaan ja taifuun. || näiteks näitena paljude v. mitme hulgast. Suuremates linnades, näiteks Tartus. Sibullilled, kas või näiteks tulp. Mina näiteks ei kavatse sinna minna. Näiteks eile polnud poes piima. *Kui tuli mõni eriti tähtis isand, nagu näiteks maamõõtja .. J. Peegel.
▷ Liitsõnad: kasutus|näide, keele|näide, lisa|näide, murde|näide, muster|näide, stiili|näide, tõlkenäide; näpunäide.

näkitsema ‹37›
näkkima, näksima. a. kergelt hammustama v. raasukeste kaupa sööma. Laps näkitseb piparkooki. Söögiisu pole, ainult näkitseb pisut. Jänes näkitseb rohuliblesid (süüa), noorte puude kallal. Pane leib kappi, et hiired näkitsema ei pääseks. *.. [koer] heidab maha ning asub oma kintsu näkitsema. P. Viires (tlk). *.. südame all hakkab nii imelikult valutama. Otsekui näkitseks seal keegi väikeste teravate hammastega. F. Tuglas (tlk). b. vähehaaval (nüsides) lõikama. Näkitseb kääridega küüsi (lõigata), habet lühemaks. c. tasapisi tegelema, nokitsema. *Võttis kätte eile pooleli jäänud töö, hakkas näkitsema oma väikese ülesande kallal. O. Luts.

näkkama ‹näkata 48›

1. (sööta haarama ja seetõttu) õnge hakkama. Ega alati ja igas kohas kala ei näkka. Seal järvesopis näkkas eile hästi. Forell ei näkka ilma vihmaussita. *Ohsa, kui suur ja ilus kala tal järsku näkkas! N. Baturin.
2. kõnek õnnestuma, õnne olema, vedama; juhust tulema. Kui näkkab, saan sel aastal uue korteri. Kuidas sul eksamil näkkas? Sel suvel meil ilmadega näkkas. Ehk on õnne, ehk näkkab! *Tal näkkas, autojuht kutsus ta enda kõrvale kabiini. P. Kuusberg. *Juba paar aastat otsin [sobivat töökohta], aga ei näkka kuskilt. E. Männik.

näotus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as näotu). Uute elamurajoonide ühetaolisus ja näotus. Noorte poeetide isikupäratus ja näotus. *Eile nägin ma Eestimaad! / Põõsastikud ja võsad kõik / suikumise ja näotuse paik, / vaimuilm nii hämaras, vaik .. Juh. Liiv.
2. näotu tegu. *.. nagu oleks keegi mingi näotusega hakkama saanud. H. Pukk. *Ei leidu lolli, näotut, tuleharki, / kes näotusi ei teeks, mis ilus tarkki. J. Kross (tlk).

näsa ‹11› ‹s›

1. väike väljaulatuv ots, kühmuke, nibu; anat bot papill. Näsadega kummist jalamatt. Keeleselja limanahk on rohkeist näsadest kare. Nägemisnärvi näsa. Peensoole hatud ehk näsad. Näsad ämbliku tagakehal eritavad võrguniiti. Osal hanedest on näsaga nokk. Taimelehtede epidermisel võib olla näsasid, karvu jm. väljakasve. Seenekübara keskel oli kühmjas näsa.
▷ Liitsõnad: keele|näsa, maitse|näsa, naha|näsa, niit|näsa, sarv|näsa, seen|näsa, vallnäsa; võrgunäsa.
2. (rist)pulk (käepidemena), räsa. Labida-, hargivarre näsa. Vikatilöe näsa. *.. sest eile päikesetõusul oli ta juba puisniidul keerutanud vikatit, lüsi ja näsa kõvasti peos .. M. Metsanurk. *Kui .. saeleht jälle pigistab kinni, laseb Jüri uuesti näsa käest .. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kargu|näsa, saenäsa.

nüüd ‹adv›

1. rõhulisena väljendab ajasuhteid ning tähistab just käes v. kulumas olevat ajahetke v. -lõiku; mineviku sündmustest rääkides märgib seda ajahetke, milleni parajasti on jõutud. Enne ja nüüd. Kas nüüd või kunagi hiljem. Just nüüd on õige aeg. Siis oli nii, aga nüüd on hoopis teisiti. Nüüd sa alles tuled! Eile käis ja nüüd jälle. Alles ta nuttis ja nüüd juba naerab. Hommikul sadas, aga nüüd päike särab. Nüüd läheb töö(ks) lahti. Nüüd pole muud, kui hakkame pihta. Ma ei saa nüüd maksta, maksan tuleval nädalal. Ta on nüüd seitsmekümne nelja aastane. Veel nüüdki läheb süda soojaks, kui noorust meenutada. See oli aprillis, aga nüüd on varsti juuni lõpp. Sellest on nüüd juba kaheksa aastat. Meil on nüüd rasked ajad. Nüüd lähme kohvi jooma. Lükkame kõik korraga – nüüd! Nüüd on kõik selge. Nüüd pole enam midagi teha, parata. Mine nüüd, sind oodatakse. Mis nüüd lahti on, mis nüüd juhtus? Kes sealt nüüd tuleb? Nüüd viimasel ajal ma pole seal käinud. Nüüd ta juba teadis ja oskas ettevaatlik olla. Nüüd viimaks olime kohal. Jaan hüüdis nüüd jälle vahele, et ärgu valetagu. Nüüd olime igalt poolt ümber piiratud. || (praegusele ajahetkele lisaks ka muutunud olukorrale viidates). Mis siis nüüd saab? Nüüd on meie nõu otsas. Vaat kus lops – mis nüüd teha? Nii on palju parem, nüüd on hoopis teine asi. Nüüd ma tõesti ei oska enam midagi arvata. Mida ta meist nüüd mõtleb? Hommikul oli hall maas, nüüd võttis küll kartulipealsed ära.
2. ‹hrl rõhutuna› väljendab modaalseid suhteid (ajaline tähendus on tuhmunud v. kadunud), kasut.:. a. (rahustades, veendes v. kehutades). Ära nüüd hädalda, ära nüüd sellepärast meelt heida. Mis sa nüüd nutad, jäta järele! Ära nüüd pahanda, lepime ära! Anna mulle nüüd natukenegi aega! Pea nüüd pea, oota nüüd ometi! Ära nüüd karda, süst pole üldse valus. Seisa nüüd natuke paigal, ära liiguta. Las(e) ma nüüd tuletan meelde. Ole nüüd ikka mees! Võta nüüd võta, kui pakutakse! Räägi nüüd muinasjuttu, kui laps nii väga palub. b. (tõrjudes, vastu väites). Mõni asi nüüd, millest rääkida! Ei tohi, kus nüüd seda! Sina nüüd ka midagi tead! Tema(st) nüüd mõni kündja! Temaga nüüd igav hakkab! Mis rahad nüüd minul, vanainimesel. Mis nüüd leivast, ma olen lihagagi rahul. Kört nüüd kellegi toit! Kuule nüüd juttu, valetab ju! Ah, tema plära nüüd! See nüüd mõni mure, asi! Kus nüüd temal kõlbab minuga käia! Mis oskaja nüüd mina. Mis nüüd müüa, hea, kui oma tarbekski jätkub. Tema nüüd küll süüdi ei ole. Mis tast nüüd nii laita. Ole nüüd asja, mida kiita! Kas oled akadeemik? – Mis sa nüüd, lihtne teadur olen. Mine nüüd, see ei ole ju võimalik! See pole nüüd küll mingi ime, selles pole nüüd küll midagi iseäralikku. *„Kas oma töö?” küsis Körber. „Kust nüüd! Lasksin teha ..” E. Särgava. *Ebausk jah! Kuidas nüüd inimene ennast vahel hundiks ja jälle inimeseks muuta saab! A. Kitzberg. c. (mööndes, nõustudes, kinnitades). Hea nüüd küll. Seda nüüd küll. Mis nüüd teda rääkida! Kes nüüd teda kiita jõuab. Kõike on vaja, olgu nüüd toitu või riiet. Saab nüüd, kui palju saab, päris ilma ikka ei jää. Olgu sellega nüüd, kuidas on. *.. töö on muidugi töö, mis seal nüüd rääkida .. A. H. Tammsaare. d. (kaheldes). Mine nüüd tea. Kas nüüd (just) kõige parem. Ei tea nüüd, kas võib. Mis aastal see nüüd oligi? Teda peeti – kuidas seda nüüd öeldagi – kerglaseks. Kas nüüd direktoriks, aga osakonnajuhatajaks ehk saab. Oli nüüd tee libe või mina hooletu, aga maha ma käntsasin. Vaevalt temast nüüd päris kunstnikku tuleb. e. (hrl. meelepaha, halvustust v. parastust väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). Näh nüüd, seisa paigal! Ütle nüüd last, kuhu roninud! No ütle nüüd lolli, mida usub! Seal see nüüd on, see oma tahtmine! Vaat sulle nüüd iseenese tarkust! Miks ta nii tegi? – Küsi nüüd narri, tegi ja kõik. *Ostsin ma merevaiku – näh nüüd! meresoola ikka, mitte merevaiku .. O. Luts.

olek ‹-u 2› ‹s›

1. olendi olemis- v. käitumislaad. Tõsise, lihtsa, tagasihoidliku, aeglase, alandliku, rõõmsa, ülbe, kerglase olekuga inimene. Võimumehe, koolmeistri, antvärgi olekuga mees. Neiu on laheda, malbe olekuga, oleku poolest lahe, malbe. Oma olekult erines ta teistest tüdrukutest. Ootaja olek ilmutas tüdimust. Ta olek tundus eile kuidagi iseäralik. Aimasin ta olekust, et asjad ei ole laabunud. Tulevasi kosmonaute harjutatakse kaaluta olekuga. Välise oleku järgi otsustades on ta juba pensioniealine. Tundsin, et ta olek minu suhtes, minu vastu ei ole endine. Usaldav olek oli nende vahelt kadunud.
2. seisund, seisukord; olukord. a. olendi hingeline v. kehaline seisund. Ärritatud, rõhutud, lõbusas, lustlikus olekus inimene. Joobnud, ebakaines, viinastanud olekus mees. Mul on täna (kuidagi) uimane, halb, raske, haiglane olek. Langes unetaolisse olekusse. Lamas teadvuseta olekus, ärkas teadvuseta olekust. Magamata olek kurnab inimest. Kas sa ei näe, et ta on õnnistatud olekus! 'rase'. b. eseme, nähtuse, aine jms. seisund v. eksisteerimisvorm. Maailm on pidevas muutumise ja arenemise olekus. Aine kristalliline, amorfne olek. Soola lahustunud olek. Aine võib esineda tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Aine neljandat olekut nimetatakse plasmaks. Atmosfääri olekut iseloomustavad õhurõhk, -temperatuur, sademed, tuul jm. näitajad. Need vääriskivid on looduslikus, töötlemata olekus. Avatud olekus kuivab märgunud vihmavari kiiresti. Igast asjast paistis majapidamise jõukas olek. Su mantel on juba üsna armetus olekus. c. van olukord. *Missugune olek... missugune võimatu olek... missugune väljapääsemata olek! E. Särgava.
▷ Liitsõnad: agregaat|olek, alasti|olek, hämar|olek, julge|olek, jõude|olek, kinni|olek, korras|olek, lahti|olek, nõus|olek, peata|olek, piir|olek, pingul|olek, puhke|olek, purjus|olek, päri|olek, rahul|olek, süüdi|olek, valmis|olek, ärkvel|olek, üleolek.
3. olemine, viibimine. Spordilaagris olek on poisile hästi mõjunud. Puhkusel oleku ajaks andsin toalilled naabri hoolde. See oli tema esimeheks oleku esimesel aastal. Siin on meil mõnus, lahe, segamatu olek. Teeme endale õhtul väikese hea oleku.
▷ Liitsõnad: eemal|olek, eraldi|olek, juures|olek, kohal|olek, koos|olek, lahus|olek, ligi|olek, paigal|olek, seal|olek, siin|olek, ära|olek, üksiolek.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

oma|jagu ‹adv›
oma jagu, mõnel määral; parajat moodi, paras jagu, kenakesti, küllaltki. Mehel on aastaid juba omajagu. Tal oli omajagu kangust, jonni, õigustki. Olime omajagu väsinud, tüdinud. Iga asi võtab omajagu aega. Ka ilm mõjub meeleolule omajagu kaasa. Loomadega on omajagu muret, tegemist. Sellega on omajagu vaeva nähtud. Omajagu huvitav, vaimukas, põnev raamat. Omajagu veidralt kukkus see asi välja. Kingad olid odavad, kuid omajagu kenadki. Kas eile külmetada ka saite? – Omajagu.

omakaitse|mees
omakaitselane. *Eile hommikul ajasid omakaitsemehed vene langevarjureid taga. L. Promet.

ooper ‹-i, -it 2› ‹s›
muus muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite-, tantsu- ja kujutava kunsti sünteesil. Itaalia rahvuslik ooper. Traagiline, koomiline ooper. Puccini ooper „Tosca”. Orkester esitas avamängu ooperile „Ruslan ja Ludmilla”. Kas oled uut ooperit juba näinud, vaatamas käinud? || ooperiteater v. -trupp. Eile õhtul olime, käisime ooperis. Läheme ooperisse. *Nägin kord rändavas ooperis balletti, ja see ei läinud mul kaua meelest. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: laste|ooper, lühi|ooper, muinasjutt|ooper, rock-|ooper, vabaõhuooper; seebiooper.

otsekohe ‹adv›

1. kohe, jalamaid. Tema lahkumist märgati otsekohe. Otsekohe oli vaja teele asuda. Nad hakkasid oma kavatsusi otsekohe teoks tegema. Tulge otsekohe, ärge viitke enam aega! Ei leidnud otsekohe parajat vastust. *Kuid otsekohe võidupalme / ei saa ka see, mis uus ja hea. A. Sang.
2. kõnek lausa, päris. Otsekohe vale see jutt ei ole. Otsekohe pärilikuks seda haigust ei peeta. Otsekohe sõprust meil polnud, aga vaenu ka mitte.
3. kõnek otseselt, vahetult. *See ei puutu küll otsekohe minusse, aga siiski.. O. Luts. *Eile sain juba esimese saadetise moodsaid tööriistu – otsekohe Inglismaalt tellitud. E. Vilde.
4. kõnek siiralt, avameelselt; kavaldamata, otse. Seda peaks kunagi ta käest otsekohe küsima. Niisugustest asjadest ei kõlba nii otsekohe rääkida. *Ma ütlen otsekohe, teie meeldite mulle.. M. Mõtslane. *Harilikult ta rääkis otsekohe, ümber äärte piirlemata. A. Kalmus.
5. kõnek otsesuunas, otsesihis. Alguses mine otsekohe, siis pööra paremale. Pilv liigub otsekohe meie peale. Tartusse on siit otsekohe 150 kilomeetrit. *.. seal paigas päike otsekohe pealae kohal seisab. O. W. Masing. *Hoia oma jalad otsekohe, et ma nad [= saapad] kätte saan.. A. H. Tammsaare.

otse|kui

1. ‹konj› esineb sarnasusvõrdlustes, kus seob võrdluse selle põhisõnaga.; sün. kui, nagu, justkui.; (on veidi raamatulikum ja pidulikum kui kui, nagu, justkui). a. seostab võrreldava substantiivi võrdlevaga. Kulmud otsekui pääsutiivad. Varemed otsekui sõja tummad tunnistajad. Kaks valgustatud akent otsekui kaks silma. Kortsus nägu otsekui küpseõun. b. seostab võrreldava adjektiivi v. adverbi võrdleva sõna v. sõnarühmaga. Ruum oli kõle otsekui kelder. Süda on tal kõva otsekui kivi. Värelev, otsekui elus leek. Nägu oli liikumatu, otsekui marmorist välja raiutud. Punane, otsekui tules leekiv taevas. Valge otsekui elevandiluust kael. Metsa vaikne, otsekui uinutav kohin. Libedasti otsekui õlitatult. Ootamatult otsekui välk selgest taevast. Kobamisi otsekui unes. Aeglaselt otsekui venides. Üksi otsekui vana känd. c. seostab verbi võrdleva sõna v. sõnaühendiga, mis osutab tegevuse v. olemise viisi, intensiivsust jm. Räägib otsekui raamatust. Vastas otsekui teise mõtteid lugedes. Seisab otsekui post paigal. Tüdruk lõhnas otsekui sirelikimp. Käib peale otsekui uni. Ilmus otsekui maa alt. Silmad läigivad otsekui palavikus. Kukkus otsekui välgust tabatuna. Vesi kobrutas otsekui keedes. Päevad möödusid otsekui lennul. Tõusime otsekui käskluse peale püsti. Astus teisele otsekui kogemata varbale. Pigistas teise kätt otsekui tangidega. Tunnen end otsekui kodus. Kõik on näha otsekui peegli peal. Teoseid tuleb otsekui konveierilt. Vili on otsekui maha rullitud. Maja oli otsekui välja surnud. Jalad olid otsekui kammitsas. Pea on otsekui vatti täis. Ta on saanud otsekui teiseks inimeseks. Valu oli otsekui käega pühitud. Rääkis seda otsekui meie ärritamiseks.
2. ‹konj› alustab kõrvallauset, mis väljendab:. a. võrdlust. Mäletan nii selgesti, otsekui olnuks see eile. Rõõmutseb, otsekui oleks ise kiita saanud. Kuulas ükskõikselt, otsekui ei oleks jutt temast. Tõstis tüdruku kergesti üles, otsekui oleks see udusulg. Kuulsin puhkimist, otsekui läheneks vedur. Vaatab ringi, otsekui kahtlustaks midagi. b. näimist, tundumist. Vari liikus, otsekui jookseks meile järele. Mulle näib, otsekui oleksin siin juba varem viibinud. Avas suu, otsekui tahaks midagi öelda. Sööb, otsekui poleks mitu päeva toitu näinudki. Mind jäeti omaette, otsekui antaks aega end koguda.
3. ‹adv› kasut. näimise, tundumise, väite kaheldavuse v. teadmise ebakindluse väljendamiseks. Õppis otsekui ainult kohusetundest. Rääkis sellest otsekui muu hulgas. Mets oleks otsekui valjemini kohisenud. Iga ilus päev tundub otsekui kingitusena. Rääkis otsekui enesele. Vabanes otsekui painajast. Otsekui kate langes mu silmilt. Töö oli neile otsekui karistus. Silmad lõid otsekui põlema. Me otsekui häbeneme avameelseid kõnelusi. Tahab oma jutuga otsekui ennastki veenda. Küsimuse peale ta otsekui ärkas oma mõtetest. Unes otsekui pidin klassis tundi andma.

paar ‹-i 21›
I. ‹s› kaks kokkukuuluvat, mingis mõttes tervikut moodustavat ühesugust v. ühelaadilist eset v. olendit
1. (kahekaupa esinevate v. kasutatavate, harvem kaheosaliste esemete kohta). Paar pastlaid, saapaid, kingi, sukki, sokke, kindaid. Ostis kaks paari uusi kummikuid. Paar säravaid silmi, tugevaid töökäsi. Kaks paari jalgu. Kolm paari suiseid. Paar kõrvarõngaid, käeraudu, suuski, suusakeppe, uiske, aere. Veski töötab kahe paari kividega. Tegime kümme paari vihtu. Pildiloto põhineb piltide valikul paaride järgi. Kromosoomide paar. Jõudude, muutuvate suuruste paarid. Üks paar võrdseid nurki. Vöö oli kinnitatud kahe paari haakidega. Kingad on ühest, samast paarist. Need kindad on eri paarist. Sokid ei ole ühest, samast paarist. Paar pesu 'särk ja püksid'. Paar nuge-kahvleid 'nuga ja kahvel'. Paar pükse, sukkpükse 'ühed püksid, sukkpüksid'. Lippas tuhatnelja kodu poole, nagu oleks tal kaks, sada, mitu paari jalgu all.
▷ Liitsõnad: jala|paar, jalatsi|paar, jõu|paar, jäseme|paar, kalossi|paar, kihva|paar, kinda|paar, kinga|paar, kivi|paar, kõrva|paar, käte|paar, pastla|paar, pesu|paar, püksi|paar, ratta|paar, riimi|paar, rööpa|paar, saapa|paar, sarika|paar, sarve|paar, silma|paar, soki|paar, suka|paar, sussi|paar, suusa|paar, sõna|paar, uisu|paar, viisu|paar, vitsapaar.
2. kaks koos esinevat, töötavat v. tegutsevat inimest v. looma. a. (inimeste kohta). Elli ja Ester moodustavad töö juures paari. Raielangil töötasid mehed paaridena. Igale paarile anti ämber. Bridži mängitakse kahe paariga. Meie klassis oli kaks paari kaksikuid. Koomikute paar. Tagumist, viimast paari mängima. Kooliajal olime sõbratariga lahutamatu paar. Tüdrukud jalutasid paaridena koridoris. Võtke paaridesse! Paariks loe! Paarid on täis, keegi ei jäänud üksikuks. Pallipüüdmist harjutati paarides. Võistlejad loositi paaridesse. Jäätantsus tuli esikohale Kanada paar. Paras paar, paar parajaid 'halvustav v. irooniline ütlus kahe mingis mõttes ühesuguse, samaväärse inimese kohta'. b. (loomade kohta). Paar härgi. Teenistuskoerte valvas paar. Sulased töötasid kahe paari hobustega. *Ilus kõrbide paar, mära ja ruun olid tõesti märjad, päris nõrgusid.. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: esi|paar, finaal|paar, jäätantsu|paar, mees|paar, nais|paar, sega|paar, tennise|paar, võistluspaar; hobuse|paar, härjapaar.
3. kaks hrl. eri sugupoolde kuuluvat inimest v. looma. a. (abielupaari, armastajapaari kohta). Armunud paar. Registreeritud, registreerimata, laulatatud, lahutatud paar. Armunute, vanakeste paar. Nad on kena, ilus, suurepärane, ideaalne, nagu loodud paar. Üks paar suudles pargipingil. Pühapäeval oli laulatusel kolm paari. Meie ees istus üks hallipäine paar. Vanale paarile pakuti istet. Nad olid nii noor paar, et neil ei olnud veel lapsigi. Meist sinuga oleks tulnud ebavõrdne paar. Tiiust ja Antsust võib paar saada. Kodukandis peeti Annet ja Peetrit kurameerijaks paariks. Ruumid jaotati lihtsalt: üks paaridele, teine üksikutele. *Vana Tuvide paari – Jaani ja Anu – ainus poeg langes Poolamaal. L. Kibuvits. b. kaks koos elavat v. pesitsevat looma v. lindu. Leevikeste, metskitsede paar. Kaks paari koovitajaid pesitseb siin lähedal. Kolmandal eluaastal saavad toonekured suguküpseks ja heidavad paaridesse. Nurmkanad elavad paaridena. Kui ka emalinnud on pääsukestel pärale jõudnud, moodustuvad paarid. Oravate ühel paaril võib aastas olla 20 järeltulijat. c. tantsupaar. Põrandal keerlesid tantsivad, tantsijate paarid. Valsitaktis tiirlevad paarid. Mõned paarid läksid tantsima. Üks paar teise järel läheb põrandale. Tantsupõrand oli tihedalt paare täis. Rahvatantsurühmal on iga paari jaoks kaks komplekti rahvariideid.
▷ Liitsõnad: abielu|paar, armastaja|paar, noor|paar, pruut|paar, vanapaar; kuldnoka|paar, kure|paar, linnu|paar, luigepaar; mees|paar, nais|paar, rahvatantsu|paar, sega|paar, tantsupaar.
4. ‹hrl. pl.› murd kaelkoogud hrl. koos nende otsas olevate ämbritega. Läks paaridega vett tooma. Võttis seasöögi paaridega õlale. || kaks ämbritäit (hrl. kaelkookude otsas). Too üks paar vett! Vinnas eile kümme paari vett sauna. *Viilip toob teiste kaevust paarid vett ja kaob siis. R. Kõvamees.
▷ Liitsõnad: veepaar.
5. ‹hrl. pl.› murd sarikas. Katust kannavad paarid. *.. seal [= talli katuses] oli mitmesuguseid auke, kust immitses alla roosakat valgust, heites heledaid laike tolmustele paaridele. V. Uibopuu.
6. murd aampalk, tala. Parte kandjaiks on kaks tugevat tala ehk paari. Pukktuuliku ülemistele paaridele toetub võlliks olev pöörpakk. *Paremat kätt, ukse kanna taga rippus paari küljes kaks-kolm katla kooku. R. Soar.
▷ Liitsõnad: katuse|paar, laepaar.
II. ‹pron› kaks v. mingi muu umbmääraselt väike arv üheliigiliste olendite, esemete, nähtuste vms. hulgast, kaks-kolm, mõni. Paar leevikest istus oksal. Kohtasime paari tuttavat. Paar-kolm suuremat poissi võiks(id) appi tulla. Toas oli(d) laud ja paar tooli. Võtsin kaasa paar taskurätti. Astus paar sammu lähemale. Ajasime paar sõna juttu. Tahaksin teiega paar sõna rääkida. Paari hüppega oli ta trepist all. Tegi paar tiiru linna peal. Pärast paari pala tegi orkester vaheaja. Ainult paaril õpilasel olid kõik viied. Käisime veel paaris kohas sees. Seda ei saa paari-kolme lausega ära seletada. Mõned majad olid veel püsti, paaril aknadki terved. Ega meil suurt pidu ei olnud, ainult paar õnnesoovijat astus läbi. Ega mul lambaid ei olegi rohkem kui paar ainukest. *Kuskilgi kaugemas talus haukusid paar koera: üks pikkamööda, laisalt, uniselt.., teine käredalt, ruttu, vihaselt.. S. Truu. *Kummutile oli siginenud paar õuna. Sõin ühe ära, kaks jäid alles. Ü. Tuulik. || (koos mõõtu, hulka, määra väljendavate sõnadega). Paar pakki võid, paar vagu kartuleid, paar liitrit marju, paar peotäit pähkleid. Paari kilomeetri kaugusel. Paar kraadi üle nulli. Rahvaarv oli kasvanud paarile miljonile. Paarile-kolmele leheküljele jäädvustatud sündmus. Paar korda, paaril korral, korda paar, kord või paar on sulle helistatud. Pits või paar sai konjakit võetud. Teeksime õige paar õlut, paarid õlled! Tuul oli nõrk, võib-olla pall või paar kõige rohkem. Paar piiska kukkus, ega suurt vihma ei tulnudki. Sukasilmad olid paari sõrme laiuselt üles jooksnud. Raamat ei maksnud rohkem kui paar krooni. *Oli vaikne mehike ja niipea kui paar janu õllekannust juua sai, magas ta kas või söögilaua ääres. A. H. Tammsaare. || (mitmesugustes ajalistes seostes). Paar päeva, paaril päeval, paari päevaga. Paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Paar-kolm aastat tagasi. Kord paari päeva jooksul. Paaril viimasel talvel, viimasel paaril talvel. Iga paari kuu tagant käib ta ema vaatamas. Paar minutit varem, hiljem. Vend on minust paar aastat vanem. Toitu jätkus ainult paariks-kolmeks päevaks. Ärasõiduni oli jäänud paar tundi, tundi paar, tund või paar. Ootas päeva, ootas paar. Paari päeva, päeva paari eest kuuldud uudis. Paari aasta, aasta paari pärast on maja katuse all. Paari päevaga, päeva paariga toimunud muutus. Peatume selles hotellis päeva või paar. Oli tulnud nädalaks või paariks, nädalaks-paariks, nädalaks, paariks. Ta oli saanud puhata ainult paar-kolm hommikueelset tundi. Paar kõige kibedamat päeva puudus ta töölt. *See on Arno ema, kes vaevalt paari tunni osa maganud on.. O. Luts.

paaritama ‹37›

1. suguliselt viljastama; paaruda laskma (hrl. emaskoduloomade kohta). Paaritatud lehm, mullikas. Paaritas mära puhtatõulise täkuga. Pull võib aastas sada lehma paaritada. Isane kärbes paaritab emaskärbse. *Härra Eile tundis tantsuõpetajat sellest ajast, kui paaritas oma Ladyt tema koera juures. L. Promet.
2. hrv paari panema. *Mängus Jolli [= tüdruku] ümber oli Ao saamatuim, Aod ja Jolli ei paaritatud kõlakais kunagi. O. Remsu.

pahasti ‹adv›
(< paha); ant. hästi. Tunnen ennast (veidi) pahasti. Magas öösel pahasti. Mis siin nii pahasti haiseb? Asjad on, läksid pahasti. See lugu lõppes pahasti. Niiske kliima mõjub talle pahasti. Oli eile pahasti kukkunud ja jala välja väänanud. Tal on elus pahasti läinud. Sa tegid väga pahasti, et seda kohta vastu ei võtnud. Ära räägi minu kohta, minust pahasti. Pahasti küll, kui ta ilma jäi. Juhtus nii pahasti, et kedagi polnud kodus. Ütles mulle pahasti 'midagi solvavat'. *„On sul töö juures midagi pahasti?” päris ema. „Oled täna na imelik.” S. Truu.

paki|kutse
kõnek teade postipaki saabumisest. Eile tuli pakikutse.

pakk1 ‹paki 21› ‹s›

1. paberisse, kilesse, riidesse vms. pakitud kaup, ese v. esemed (koos pakendiga). a. standardpakendis kindel kogus kaupa. Pakk sigarette, kakaod, võid, kohupiima, küpsiseid, kompvekke. Poolekilone, 200-grammine pakk kohvi. Ostis kaks pakki pesupulbrit. Mitu küünalt on pakis? Poolik pakk žiletiteri. b. millessegi pakitud ese(med) v. juhuslik kogus kaupa, ainet; komps. Pakke tegema, tassima, kandma. Reisijate pakid ja kohvrid. Suur jõupaberisse mässitud pakk. Korralik nööriga seotud pakk. Tuleb rongilt, rasked pakid käe otsas. || (kingitusena). Lastele tehakse pühadeks pakke. Jõuluvana jagab pakke. Sain sünnipäevaks toreda paki. || (postisaadetisena). Pakki saatma. Pakki posti panema. Sain eile kodunt paki. Kas heliplaate saab pakiga saata?
▷ Liitsõnad: kingitus|pakk, kohvi|pakk, kompveki|pakk, käsi|pakk, küpsise|pakk, küünla|pakk, posti|pakk, raamatu|pakk, sigareti|pakk, suitsu|pakk, sünnipäeva|pakk, toidu|pakk, tubaka|pakk, võipakk; kuus|pakk, nelipakk.
2. (üksteise peale laotud paberilehtede vms. kohta). Pakk kirju, sedeleid, pabereid, dokumente. Tõmbas taskust paki kümnekrooniseid. Suur pakk ajalehti, ajakirju. Õpetajal oli mitu pakki vihikuid parandada.
▷ Liitsõnad: ajalehe|pakk, kaardi|pakk, raha|pakk, vihikupakk.

lahti pakkima

1. pakki v. pakke avama, asju pakist (ka kohvrist vms.) välja võtma. Kohvrit, seljakotti lahti pakkima. Eile just kolisime, pole jõudnud veel lahti pakkida.
2. info kokkupakitud andmete algkuju taastama

palve|tund
kirikl palvemajas v. mõnes juhuslikumas kohas toimuv hrl. jutlustaja, venna vms. peetav jumalateenistus (kõige laiemas mõttes). Eile käis ta adventistide palvetunnis. Ta tuleb vend Kuke palvetunnist. Köster pidas pühapäeviti koolimajas palvetundi. Pärast kirikut oli vendadel veel palvetund.

pea|korter

1. relvajõudude ülemjuhataja staap ning selle sõjaaegne asupaik. Hitleri peakorter. Kõrgema ülemjuhatuse peakorteri käsul algas rinde kesklõigus pealetung. *Veel eile olite te alamväelased, sõnata kari, keda tsaari peakorter saatis tapale. A. Kurfeldt (tlk).
2. organisatsiooni, seltsi, partei vms. juhtimiskeskus. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorter. NATO peakorter. Seltsi peakorter asus Tartus. Ühisfirma, trusti peakorter. *Enamlaste partei peakorter Tähtvere tänaval vahetas kolm korda peremeest. R. Sirge.

pealepoole

1. ‹adv› ülespoole. Allapoole laoti rohelisemad, pealepoole valminumad tomatid.
2. ‹prep› [part] millestki ülespoole, kõrgemale; ant. allapoole. Pealepoole põlvi ulatuvad saapad. Kääris käised pealepoole küünarnukke. Televisioonimasti tipp ulatub pealepoole pilvi. *.. eile õhtul olid nad kahekesi viinud võrgud pealepoole Vanakurja Vokki. A. Mälk.

pea|täis ‹s›
kõnek
1. purjusolekut tekitav alkoholi hulk. Raske, tubli, korralik, hea peatäis. Palgapäeval nad võtsid kõva peatäie. Kõhutäis süüa ja peatäis juua. Jäi koju peatäit välja magama. Küll ta peatäie jaoks ikka raha leiab! *.. meie Sülluste oli eile õhtul kusagilt peatäie viina saanud. H. Sergo.
2. põhjalik nutmine, kõva nutuhoog. Riina nuttis kurvastusest hea peatäie. Ema sai laste pärast mitu peatäit, mõned peatäied nutta. Nutsin peatäie, siis läks süda kergemaks. Ulus, tönnis peatäie.
▷ Liitsõnad: nutupeatäis.
3. korralik uinak, väljamagamine. Nüüd kuluks üks korralik peatäis magada. Ma ei tule kuhugi, parem magan kodus hea peatäie.
4. (millegi ajutegevusega seotu suure hulga kohta). Peatäis kahtlusi, mõtteid, tarkust.
5. (ägeda nahutamise, tubli peapesu kohta). Sai kodus peatäie sõimata.

pea|valu

1. valu peas. Kohutav, äge, kange, tugev, tuim, terav, kerge peavalu. Peavalu(d) kukla-, otsmiku-, oimupiirkonnas. Ärkas hommikul lõikava peavaluga. Laps oksendab ja kaebab, kurdab peavalu. Olin eile hirmsas peavalus. Pärast viinavõtmist oli ikka peavalu.
2. piltl mure, meelehärm. Perekonna elatamine teeb talle tõsist peavalu. Sõnakuulmatud lapsed teevad oma vanematele palju peavalu. Koolis tegi mulle peavalu matemaatika. Ehitajatele valmistab peavalu ehitusmaterjalide nappus. Nii väiksest asjast ma enesele peavalu ei tee. See asjaolu sünnitas meile tublisti peavalu.

peks2 ‹-u 21› ‹s›
murd väike koorem. Paar peksu ristikheina. *Eile käinud Liina linnas, pannud peksu puid ka peale... M. Raud.

peksma ‹peksta, peksan 44›

1. korduvalt v. kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; löömist meenutavaid kiireid liigutusi tegema. Purustajad peksid kõik katki, sodiks. Peksis vihaga nõud puruks, mööbli segamini. Metsakustutajad peksid hutjadega leeke. Hakkas vaiu, teivast maa sisse peksma. Poisid peksid keppidega kastaneid alla, maha. Peksime treeningul poksikotti. Peksis rusikatega (vastu) ust. Peksab külmast kohmetanud käsi vastamisi. Mehed naersid ja peksid käsi vastu põlvi. Peksis kannatamatult jalaga vastu maad. Peksis meeleheites pead, peaga vastu seina. Propeller peksis vett, vee vahule. Teravad oksad peksid nägu, näkku. Lapsed kargasid püsti ja peksid kätega oma mullaseid riideid. Tüdruk jonnib ja peksab jalgadega. Kukk peksis vihaselt tiibu, tiibadega vastu külgi. Koer hakkas niutsuma ja sabaga kahele poole peksma. *Seljakott peksis teda sammude taktis vastu abaluid.. O. Tooming. || (sademete, tuule, lainete vms. kohta). Vihm, lumi peksab näkku, vastu nägu. Jämedad vihmapiisad peksid robinal vastu akent, katust. Tuul peksab lobjakat vastu silmi. Rahe on vilja puruks, hulga teri maha, põllud segi peksnud. Torm oli peksnud suured jäävallid rannale. Lained peksavad üle parda. Sellise tormiga peksab küll paadisadama liiva täis. *Välgud peksid lapiti ja püstloodis alla. L. Vaher.
2. lööke, hoope nuheldes jagama, peksa andma, nuheldes korduvalt lööma. Kedagi vitsaga, malgaga, rihmaga, nuudiga, piitsaga, keppidega, rusikatega peksma. Vastu jalgu, pähe, näkku peksma. Peksis lapsi, naist. Peksis lapse tagumiku kirjuks, triibuliseks. Peksis mul turja siniseks. Vaeseomaks, (pool)surnuks, vigaseks, sandiks, veriseks peksma. Mis sa sellest poisist peksad! Mehed hakkasid tabatud varast peksma. Mõisas peksti talupoegi. Sandarmid peksid meeleavaldajad laiali. Peksis tõrkuvat hobust. Omad vitsad peksavad. *Peksteski põle minu eit nii hea kui oli sinu eit peksuta. A. H. Tammsaare. | piltl. Elu on mind küllalt peksnud. || kõnek purustavaid hoope andma; hävitama. Vaenlast peksma. Diviis peksti taganemisel puruks, sodiks, pihuks ja põrmuks. *Kõik eesti jõud koondati Võnnu alla paruneid peksma.. R. Sirge. || kõnek (spordis:) kedagi võitma, kellestki jagu saama. Aga me neid eile peksime korvpallis!
3. põllutaimedest teri v. seemneid eraldama (masindades, tagudes jne.). Rukist, nisu, kaera, ristikuseemet, hernest, linakupraid peksma. Vanasti peksti reht kootidega, vartadega. Pool rukkist on veel peksmata. Kombain lõikab ja peksab korraga. *Rukkihakid olid juba nurmedel ja esimesed rehed pekstud.. A. Kalmus.
4. (südame, pulsi kohta:) ägedasti tuksuma, pekslema. Süda peksab rõõmu pärast, hirmust, ärritusest, jooksust. Süda peksis meeletult, ärevalt, kärsitult, kuuldavalt, nagu vasaraga. Süda peksab nii, et tahab lõhkeda, rinnust välja karata. Erutus pani südame peksma. Süda hakkas ärevusest tugevasti peksma. Käed värisevad ja meelekohtades peksab.
5. kõnek hoogsalt, energiliselt, otsustavalt midagi tegema. a. kedagi kusagilt v. kuhugi vägisi ajama, kihutama. Lubas tütre oma katuse alt minema peksta. Peksa see suli minema! Pekske kogu see loodrite kamp laiali! Peksin poisi juba varahommikul tööle. *Aja nad välja! Peksa nad kõik sohu ja rappa! M. Jürna. b. (mängimise kohta:) taguma. Poisid peksid pimedani jalgpalli. Kõrvaltoas pekstakse doominot. Trummi, klaverit peksma. *Keegi mängib viiulil vanaaegset viit, keegi peksab tamburiinil takti. R. Roht.

peo ‹14› ‹s›

1. pihk [pihu]. Töömehe parkunud peod. Tüdruku peo on ülaseid täis. Andis hobusele peo pealt, peost leiba. Hoiab lapse kätt oma peos. Hoidis kaussi kahe peo vahel. Luges 'ennustas' peo pealt tulevikku. Libistas peoga üle juuste. Lõi endale peoga otsaette. Töötas nii, et peod rakkus, rakud peos. Võtab allikast peoga vett. Viskas kanadele peoga teri. Ema andis lastele peoga 'tublisti' kompvekke. Nii vastik hais, et hoia nina peos. Veeretab iga senti peo peal 'ei raatsi raha välja anda, on ihne'. Töö sai tehtud ja raha laoti, loeti, maksti peo peale 'otse, puhtalt kätte'. Tal peod lausa sügelevad töö järele 'tahab kangesti tööd teha'. Inimesi oli seal nagu peoga puistatud 'väga palju'. Mäe otsast paistis küla nagu, kui peo peal 'väga selgesti'. Sina oled ju peo peal kantud, seepärast sa ei saavutagi midagi (ülimalt hoitud ja hellitatud inimese kohta). | piltl. *Hästi tunneme oma pisikollektiivi, ka ööelu on meil peo peal. O. Anton. || ‹ainsuse sisekohakäänetes adverbi- v. postpositsioonilaadselt› kätte; käes; käest a. ‹adverbilaadselt›. Seisab, müts peos. Mis sa sest raamatust niisama peos hoiad, hakka juba lugema! Oled mul peos ja teen sinuga, mis tahan. Kurjategijad, salakaubavedajad olid politseil peaaegu, niisama hästi kui peos. Nüüd on mul trumbid peos. Kui nii jätkad, on majas varsti puudus peos. Tundis, et olukord libiseb peost. Oled end peost lasknud ja oma hea nime ära määrinud. Kõik pudeneb peost, järele jääb vaid mälestus. *.. ja kui mina poleks ohje hoidnud kõvasti peos, poleks meid enam olnud selle koha peal! E. Särgava. b. ‹postpositsioonilaadselt›. Selles talus on ohjad peremehe peos. *..Aaralti ja Märdi saatus on minu peos. M. Talvest.
2. lina- v. kanepipeo. Naine kitkus eile üle tuhande peo linu. Kitkutud linakahlud seoti peodesse. Raatsitud peod viidi (vette) likku.

pidutsema ‹37›
(sööma- ja jooma)pidu, olengut pidama, lõbutsema. Oli karneval, rahvas pidutses. Pulmas pidutseti vägevasti. Pidutseti hommikuni, mitu päeva järjest. Kus ja kellega sa eile pidutsesid? Meestesalk pidutses viina ja õlut võttes metsa all. Tööd teha ei viitsi, muudkui pidutseb päevast päeva. Muiste pidutsenud Gellerti mäel nõiad. *..jõulud on ainult kord aastas, ja sellepärast pidutsegem nüüd. F. Tuglas (tlk). | piltl. Õieilus pidutsev kevadine loodus.

välja pinnima
peale käies, survet avaldades, tungivalt nõudes midagi teada saama v. saavutama, välja pressima. Vangi käest õnnestus välja pinnida andmeid vägede suuruse ja paiknemise kohta. Pinnisime talt välja kõik, mida ta selle asja kohta teab. Üritas kõigi vahenditega raha peidupaika välja pinnida. Pinnisidki välja, kus ma eile käisin. Küll ma temalt õlleraha, selle võla välja pinnin. *Varsti pärast jõulu läks Asmusel korda oma isa käest natuke haridust välja pinnida. A. Haava (tlk).

plahvatama ‹37›

1. (plahvatuse toimumise kohta). Gaas, väävelsüsinik, küttesegu plahvatas. Põrutuse tagajärjel lõhkeaine plahvatas. Süütelaeng plahvatas. Märg püssirohi ei sütti ega plahvata. Vedelgaasi ja õhu segu plahvatab süütetemperatuuril. Plahvatavad keemilised ühendid, ained. Aatomituum plahvatas. Plahvatav vulkaan. || plahvatuse toimel purunema (ja ühtlasi purustama v. põlema süütama), lõhkema. Gaasiballoon, bensiinipaak plahvatas. Kütuse-, laskemoonaladu plahvatas kuumusest. Granaadid, miinid, mürsud plahvatavad. Pommid vingusid ja plahvatasid. Lennuk, rakett, langev meteoriit plahvatas õhus. || otsekui plahvatuse toimel äkitselt süttima, suure leegiga põlema paiskuma. Film plahvatas demonstreerimise ajal ja põhjustas raske õnnetuse. Gaasilatern, tuletikk plahvatab põlema. Priimusetuli plahvatab leegiks. Kasetoht plahvatas pliidi all põlema. *Äkki plahvatas kuumaks läinud tõrv ja leek lõi kõrgele üles. M. Aitsam. | piltl. Nii kui ta lülitile vajutas, plahvatas valgus. *Tundmatuilt mandritelt pühiti udu / päikene plahvatas põlema.. H. Jürisson.
2. piltl (meeleolude, tunnete järsu, ägeda esilepurskumise kohta). Rahva rahulolematus plahvatas revolutsiooniks. Ta lausa plahvatab energiast. Arnol oli kiiresti plahvatav karakter. Ta on tore poiss, aga plahvatab nagu mustlase püss. Publiku vaimustus plahvatas kiidutormiks. Meestes plahvatas metsik võitlushimu. Vaen, viha, raev plahvatas esile. Pikka aega hinge kogunenud sapp plahvatas viimaks välja. Tüdrukud plahvatasid naerma. Mu süda plahvatas metsikust rõõmust. Neiu plahvatas kohmetusest punaseks. *.. mis juhtub pealtvaatajatega, kui see lõunamaine impulsiivsus ning vaoshoitud energia plahvatab valla kirglikus tantsus. L. Metsar. || hrl. sõnades, ütlustes esile purskuma. Naised plahvatavad kergemini kui mehed. „Mis sa ometi trügid!” plahvatas keegi järjekorras. „Vait, kurat!” plahvatas mees ägedas vihas. Ta pidi juba midagi plahvatama, kuid sai veel pidama. *Isegi kõige rahulikumad plahvatavad. Elutut laeva sõimatakse nagu ämma. J. Smuul.
3. piltl äkki, nagu plahvatuse tagajärjel tekkima, esile kerkima v. muutuma. Tas plahvatas uus idee, uus jõud. Poisil(e) plahvatas hea mõte pähe. Mul plahvatas 'taipasin' alles eile, mida sa öelda tahtsid. *Kreeklaste väike maailm Peloponnesose poolsaarel ja Vahemere saartel oli tosina aastaga plahvatanud maailmariigiks. L. Meri.
4. kõnek oma võimeid, jõudu kiiresti koondada suutma. Heal sprinteril peab olema võimet plahvatada. *.. ta [= U. Väljaots] on valmis igal proovil midagi uut leidma ja üldse n.-ö. plahvatades ja kiiresti töötama. V. Kivilo.

pohl ‹-a 22› ‹s›

1. madal puhmastena kasvav igihaljas punaste marjadega taim (Rhodococcum). Eestis kasvab harilik pohl ehk palukas. Pohl on rabataim. Liivikul paistsid pohlade läikivrohelised lehed ja roosakad õied. Pohl ravimtaimena.
2. selle söödav valmina punane hapu mari. Pohli korjama, puhastama, sööma. Korvitäis pohli. Pohlad on alles valged, veel roosad. Käisime eile pohlal, pohlil 'pohli korjamas'. Homme läheme jälle pohlale, pohlile 'pohli korjama'. Tulime just pohlalt, pohlilt 'pohli korjamast'. *Luulet ja luuletajaid sigib nagu pohli 'palju, rohkesti'. V. Panso. *Silmer ka ingliskeele mees! Paneb kui pohli! 'oskab keelt hästi'. V. Anslan.

poisi|võrukael
ulakas poiss. *Kana jala on Kupu-Kaie poeg eile katki visanud, see suur poisivõrukael! Juh. Liiv.

poiss ‹poisi pl. part poisse e. poissisid 29 või poisi 21› ‹s›

1. meessoost laps, poeglaps. Poiss ja tüdruk. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. Viieaastane vallatu poiss. Väike, suur, tubli, paha, koer poiss. Poiss läheb sügisel kooli. Poiss on ära hellitatud. Poiste püksid, jalgratas. Poiste mängud, harrastused. Kari poisse uuris autot. Reinust poiss on haige. Laulab poiste koondkoor. Poisid saavad, kasvavad meesteks. Tahtis poisist peast, poisina viiuldajaks saada. Poisid on poisid, poisid jäävad (ikka) poisteks (mõistvad, õigustavad ütlused poiste tegevuse vm. kohta). Tulen, sadagu väljas või pisikesi poisse ja pussnuge (lubadust kinnitav ütlus). || poeg. Mu poiss on neljane.
2. noormees; kavaler. Ehal käijad poisid. Simmanil käisid täied, täiskasvanud poisid ja tüdrukud. Peigmees oli pikk kena poiss. Tema, rumal poiss, ei märganud neidu tantsule paluda. Pillimees oli üle küla poiss. Tüdruk kurameerib poistega, hullutab poisse. Tal oli oma poiss peol kaasas. *See oli noor poiss, aastat kakskümmend viis, nagu Tiinagi.. A. H. Tammsaare.
3. mees. a. (kellegi teenistuses olevana:) abiline, noortööline, sulane vms.; ‹hrl. liitsõna järelosana› (ka ametinimetustes:) näit. kokapoiss. Peep oli talus, laeva peal, aedniku juures poisiks. Peremees pidas poissi ja tüdrukut. Suveks tuli veel üks poiss võtta. b. (mingi koosluse liikmena, kuskilt pärinevana, kuhugi kuuluvana). Kodukaitse poisid. Sa oled minuga sama põlvkonna poiss. *.. tuleme uuesti kokku 50-ndal koolilõpetamise aastapäeval. Poisid on ju kõik juba seitsmekümnendates. G. Ernesaks. c. (mingit omadust esile tõstes v. oma suhtumist rõhutades). See sell on lihvitud, osav, peenike poiss. Vana on veel päris traksis poiss. Sitke poiss see vastane! Võitja on tehtud poiss. Ants püüab kõigiga oma poiss olla. Mehed polnud kitsid poisid nõu andma. On kraps, täitsa poiss appi tulema. Ta püüab ennast puhta poisina näidata. Pärast pankrotti on ta paljas poiss 'rahatu, vaene'. Vend oli eile paras, pehme poiss 'purjus'. d. (tunnustus-, imestus-, üllatushüüatustes). Oh sa poiss, kui palju seeni! Oh sa poiss, kuidas ta silmad välkusid. Sa poiss, milline naps! Hõissa poiss, las lennata! *Äkki tirises koolikell – kohe tuli tunne, et oh sa poiss, mis tund see järgmine ongi. L. Tungal.
4. piltl (kiitvalt, tunnustavalt looma vm. kohta). Mõni julgem poiss nokib toitu lausa peost. Kõik havid olid ilusad paarikilosed poisid. See kutsikas on terane poiss, oskab juba haukuda. Kivi oli priske poiss (kangutada). *.. kaksteistkümmend vähki korraga kahval – ja kõik kenad poisid. R. Roht.
5. ‹liitsõna järelosana› ka lastek. a. looma v. loomapoja kohta, näit. karupoiss b. nähtuste v. asjade kohta, näit. pakasepoiss
Omaette tähendusega liitsõnad: aedniku|poiss, aguli|poiss, ajalehe|poiss, hobuse|poiss, hotelli|poiss, jooksu|poiss, kannu|poiss, karja|poiss, koera|poiss, koka|poiss, kooli|poiss, koori|poiss, koti|poiss, küla|poiss, künni|poiss, laeva|poiss, lifti|poiss, linna|poiss, maa|poiss, möldri|poiss, neegri|poiss, pagari|poiss, palli|poiss, parve|poiss, pasuna|poiss, peiu|poiss, peksu|poiss, pisi|poiss, poe|poiss, posti|poiss, pöial|poiss, sea|poiss, sepa|poiss, spordi|poiss, sulas|poiss, suli|poiss, sõdur|poiss, teo|poiss, toa|poiss, uulitsa|poiss, vana|poiss, varga|poiss, veski|poiss, õpipoiss; karu|poiss, varblasepoiss; pakase|poiss, pikse|poiss, puraviku|poiss, tuule|poiss, unepoiss

polnuvat
ei olevat olnud. Nad polnuvat süüdi, asjast teadlikud, eile õhtul kodus.

poolene ‹-se 4›
kõnek
1. ‹adj› poolt ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta). Poiss sai eile juba pooleseks. Anul on kolme ja poolesed kaksikud. b. (muudel juhtudel). Ostsin poolese 'pooleliitrise' piima, poolese 'poolekilose' leiva.
2. ‹adj› pooltunni ajal minev, algav v. toimuv. Poolene buss hilineb.
3. ‹s› pooleliitrine (viina)pudel. Tuli tööle, poolene põues.

proovima ‹42›

1. millegi omadusi, seisundit, sobivust vm. kindlaks tegema, katsetama, kontrollima. Mees proovib vikatit, värve, uut püssi, noa teravust. Perenaine proovis puutikuga koogi küpsust. Proovi uut purje vaikse tuulega. Lähme kiike proovima! Nägin teda autot proovimas. Enne võistlust peab rada, jääd proovima. Haige proovib teist asendit. Enne kreemitamist tuleb naha tundlikkust proovida. Ma tahan oma võimeid proovida. Isa peaks äriga, loteriil õnne proovima (riskides midagi tegemise kohta). Noormees proovib juba mitmendat ametit. Olen vaesust omal nahal 'ise' proovinud. See on proovitud kalapüügikoht. Vaja proovida, kas redel kannab. Proovi, kas ulatud käega lage puudutama. Proovi ust, kas see on lukus. Proovib näpuga, varbaga vett. Kas oskad hambaga kulda proovida? Proovisin, milline lõhnaõli sobib. Poiss proovib võtit lukuauku. Pruut proovib kingi jalga, sõrmust sõrme. Ema proovis tütrele kleiti selga, uiske alla. Küll armastab peegli ees soenguid proovida. Proovi, kuidas see kübar sulle istub. Lavastaja proovib teda Hamleti rolli. Tahaksin proovida „Libahundi” Mari osa, end Mari osas. Poisid proovisid omavahel jõudu, rammu. Siin on tara kallal jõudu proovitud 'tara lõhutud, räsitud'. || maitsma. Proovi meie aia õunu! Ta proovis keelega, keeleotsaga märjukest. Proovi, kas supil on soola parajalt. Viis naabritele oma õlut proovida. Toite oli nii palju, et kõiki ei jõudnudki proovida. See poiss pole suitsu kunagi proovinudki. || kellegi v. millegi väärtust katsumustes kindlaks tegema, kedagi v. midagi proovile panema. Inimest proovitakse töös. Sind on proovitud ja kergeks arvatud. Armastust peab proovima. Saatus on proovinud mu usku, tahet, mõistust, võimeid. Ta on mu vana proovitud sõber. *Ta näib iseennast proovivat, kui palju ta kiusatusele vastu suudab panna. A. H. Tammsaare. *.. tahan oma tundmusi preili Marchand'i vastu tõsiselt ja mehiselt proovida. E. Vilde. || van teadmiste taset kontrollima. *Kooliõpetaja proovis uusi poisse. O. Luts. || van hindama. *Mul oli eile ja täna mahti eneste olukorrale proovivat pilku heita.. E. Vilde.
2. ‹hrl. da-infinitiiviga› midagi teha püüdma. Lamaja proovib pead tõsta, end pöörata. Proovisin tõlkida. Proovi kuidas tahes, suitsetamist jätta ei saa. Proovis ja proovis, aga portree ei tulnud kujutatava sarnane. Kui õige prooviks tangot (tantsida). Võiks ju malet proovida. Ei maksa minna proovimagi, nagunii ei võida. Ta ei proovinudki tõtt teada saada. Proovisin vastu hakata. Olen mitu korda proovinud sulle helistada. Poiss on juba kaua proovinud tüdruku tähelepanu köita. Võiks juba künda, kündi proovida. | (käsu, keelu, ähvarduse, palve jms. väljendamisel). Ära proovigi valetada. Proovi sa vastu hakata! Proovigu veel keegi siin lärmata! Proovi ükski kord õigeks ajaks tulla. Eks proovi ainult ära võtta!

pude ‹-da 2› ‹adj›
liitumata v. nõrgalt liitunud osadest koosnev, kergesti koost pudenev, lagunev v. purunev, mure. Pudedad setted, kivimid. Kaevurakked, koldekivid on pudedaks muutunud. Pudedaks pehkinud hurtsik, seinapalgid, kännud. Lumi on täna pudedam kui eile. Liiga pude lõng, kangas. Pudedaks pleekinud pitskardinad. *Sinnasamasse potsatas karune leivakäkk, hall ja aganaist pude nagu tükk hobusesõnnikut. A. Sinkel. | piltl. *Pudeda perekonnaga ei saa olla tugevat ühiskonda. T. Ots. || hrv (käte, sõrmede kohta:); kergesti pudeneda laskev, nõrk, kohmakas. *Jurnas äigab käega pakutavale pudelile, lööb Volmri pudedate sõrmede vahelt küliti maha kõrrekontsudele. A. Mägi.

pull3 ‹-i 21›
kõnek
1. ‹s› veider, kentsakas, naljakas lugu v. juhtum, vemp, nali. Oli see vast pull! Täitsa andekas pull. See oli liiga ohtlik, väga kahtlane pull. Ärge tehke lolli pulli. Pärast niisugust pulli võib töölt lahti saada. Peaks neile mingi pulli mängima. Olete parajalt pulli teinud, minge nüüd magama. Kaua see pull veel kestab? Mardiga saab alati pulli. Ütlesin seda pulliga pooleks. *Ei, ausalt, see oli kõige priimam pull, mida ma viimasel ajal kuulnud olen. T. Kallas.
2. ‹adj› naljakas, veider (ja seetõttu huvitav, tore). Küll on pull poiss. Ta on üks pull kuju. Eile juhtus pull lugu. See on tänase päeva kõige pullim nali. Pull mõelda, et Maidu ka kunagi suureks saab. See on pull küll, et kellelgi võtit kaasas pole.

purre ‹purde 18› ‹s›
kitsas kerge sild jalgsi üleminekuks. Kitsas, lai, igerik, käsipuuta purre. Õõtsuv, võnkuv, ebakindel purre. Kahest pikast lauast, paarist palgist tehtud purre. Kividele asetatud purre. Seadis mõned puud purdena üle nõrga jää. Üle jõe viib purre. Laugastest üle kulgevad plankudest purded. Metsaveeres käib purre üle kraavi. Lähen purret mööda üle oja, lähen purdest üle. Purre nõtkus jalge all. Puhkasime purdel, jalad vees. Poisid ei pääsenud purdel üksteisest mööda. *Silda ei ole, on purre. R. Roht. | piltl. *Mööda erekollast purret / .. astub kuu üle järve.. A. Suuman. *Lõhest, mis meie vahel eile .. tekkis, ei vii enam purret üle. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kraavi|purre, latt|purre, laud|purre, plank|purre, puu|purre, soopurre.

põhku pugema
magama heitma, voodisse minema. Pugesin eile juba kell kümme põhku. Aeg on põhku pugeda. Mis sa tukud, poe põhku! *Tuled kustutatakse ja igaüks poeb põhku oma vana või vastse kallikese kõrvale. H. Salu.

päev ‹-a 22› ‹s›

1. päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik, ülaloleku aeg (varahommikust hilisõhtuni). Ilus, päikesepaisteline, selge, vihmane päev. Pilvitu, pilves, hästi leitsakuline päev. Talvine, suvine päev. Päev koidab, valgeneb, kustub. Päev on keskhommikus, pooles lõunas. Sadas pool päeva. Päeva süda 'keskpäev'. Päev jõudis, kaldus, kiskus õhtusse, õhtule. Päev hakkas hämarduma. Ootasin sind päev otsa, läbi. Olin päevad otsa rannas. Pööripäeval on öö ja päev ühepikkused. Talvel on päevad lühikesed, kevade poole pikemad. Päevad hakkasid juba pikemaks minema. Tahaks ikka valge päevaga 'päevavalges' koju jõuda. Haige ei leidnud rahu ööl ega päeval. Ära kiida päeva enne õhtut. *Ei ole mingit mõtet ööd ja päevad rühmata! Ega me tööloomad ole. M. Metsanurk. || hommiku ja õhtu vaheline aeg, keskpäev. Hommik oli jahe, päeva poole, päeva peale läks ilm soojemaks. Ma olen päeval tööl, tule õhtul! Päise päeva ajal, päisel päeval 'lausa keskpäeva ajal, keset päeva'. Head päeva! (lahkumisväljendus). || tegevuses olemise aeg, tööpäev. Perenaise päev algas ammu enne päikesetõusu. Heinaajal tuleb teha pikki päevi. Mõisale, parunile, talule karjamaa, heinamaa eest päevi tegema. *Emale lubanud saks Hüübakaevu sauna anda – üsna väheste päevade eest.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kevad|päev, suve|päev, sügis|päev, talvepäev; külma|päev, pakase|päev, põua|päev, saju|päev, sooja|päev, tormi|päev, tuisu|päev, vihmapäev; polaarpäev; kesk|päev, südapäev; heina|päev, hobu|päev, hobuse|päev, inim|päev, inimtöö|päev, jala|päev, mõisa|päev, normi|päev, põrsa|päev, rendi|päev, teo|päev, tööpäev; masinapäev.
2. kalendripäev, ööpäev (umbmääraselt v. konkreetselt). Aastas on 365 päeva. Laps on neli päeva vana. Seda kuud on jäänud veel kaks päeva. Ekskursioon kestab viis päeva. Juba mitu päeva järjest on sadanud. Mõni päev varem või hiljem, mis vahet sel on. Haige jäi iga päevaga nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva kõrval kordub üks ja seesama. Viisa saamine on vaid päevade, mõne päeva küsimus. Luges 'loendas' pulmadeni jäänud päevi. Tuleks ta kas või päevaks paarikski. Päev möödub, veereb päeva järel. Iga (jumala) päev. Rohtu tuleb võtta kolm korda päevas. Kevad astub iga päevaga üha enam oma õigustesse. Elati päevast päeva 'tasapisi, tulevikule mõtlemata'. Ühel heal, ilusal päeval 'ükskord, kunagi'. Ainult tänane ja homne päev jääb meil veel maal olla. Ma ei saanud lubatud päeval tulla. Reedene, laupäevane päev. Mis päev täna on? – Neljapäev. Septembrikuu, lehekuu, heinakuu päevad. Seitsmenda päeva adventistid 'laupäeva puhkepäevana pühitsev adventistide rühmitus'. Jumalal päevi, peremehel leiba. Kõik päevad ei ole vennad. *Täna on päev pärast jaani.. V. Saretok. || (mingi vahemaa mõõduna, näitab selle läbimiseks kuluvate päevade arvu). Kahe, kolme päeva teekond. *Tormis jäid nad „Kodumaast” veel peaaegu päeva tee maha.. K. Raja. || teat. eripäraga aeg; aeg, mil midagi toimub v. tehakse. Lõbus, õnnelik, kurb, väsitav, sündmusrohke päev. Kooli lõpetamise päev on tähtis päev. Eile oli mul hea päev. Saatuslikul, otsustaval päeval. 1. aprill on naljategemise päev. Haiglas täna külastajate päeva ei ole. Sain (töölt) vaba päeva. Meil on täna kolimise päev. Homme on võistlustel finaalide päev. Lahtiste uste päev 'päev, mil teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Tal on (pahad) päevad kõnek menstruatsiooniaeg. || kellelegi v. millelegi pühendatud tähtpäev. Pühakute päevad. Ülemaailmne autovaba päev. Rahvusliku leina päev. || ‹hrl. pl.› (mitmepäevane) nõupidamine, kokkutulek; (mitmepäevaste) ürituste sari. Maakondlikud õpetajate päevad. Loodusuurijate päev(ad) korraldatakse Saaremaal. Vanalinna päevad. Tallinna päevad Kotkas. *Vapsid laiutasid. Nad organiseerisid oma „päevi” ja kongresse. A. Kaal. || ‹hrl. pl.› teat. ajajärk, aeg (eriti ühiskonna arengus, inimese elus); elupäevad. Iseseisvuse, okupatsiooni päevad. Talvesõja päevil. Kalevipoja päevist räägitakse kui kaugest õnneajast. Ta oli meile rasketel päevadel toeks. Tunnen teda ülikooli päevilt. Meie päevil 'praegusel ajal'. Müürid on püsinud tänase päevani 'tänini'. Elab mõtetega eilses päevas 'minevikus, möödunus'. Mure homse päeva, tulevate päevade 'tuleviku' pärast. Lapsepõlve, vanaduse päevad. Mine või vanul päevil 'vanaduses' veel kerjama. Haige elas oma viimaseid päevi. Mine tea, kus tema oma päevad veel lõpetab. Lõpetas oma päevad ise 'tegi enesetapu'. *Sinu päevades [= vanuses] võetakse mõnikord veel teine nainegi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: argi|päev, esmas|päev, hingamis|päev, iga|päev, jõude|päev, kolma|päev, lau|päev, luusi|päev, nelja|päev, nädala|päev, puhke|päev, püha|päev, teisi|päev, täna|päev, äripäev; kalendri|päev, kuu|päev, pööri|päev, ööpäev; aprilli|päev, augusti|päev, detsembri|päev, jaanuari|päev, juuli|päev, juuni|päev, mai|päev, märtsi|päev, novembri|päev, oktoobri|päev, septembri|päev, veebruaripäev; ekskursiooni|päev, haigla|päev, haigus|päev, jooma|päev, karja|päev, kohtu|päev, kooli|päev, koristus|päev, külvi|päev, künni|päev, laada|päev, laagri|päev, lahkumis|päev, lõikus|päev, matka|päev, metsa|päev, niidu|päev, oksjoni|päev, palga|päev, pealetungi|päev, pensioni|päev, pesu|päev, praktika|päev, puhkuse|päev, püügi|päev, reisi|päev, remondi|päev, saabumis|päev, saama|päev, sanitaar|päev, sauna|päev, stipendiumi|päev, stipi|päev, streigi|päev, sõidu|päev, sööma|päev, treeningu|päev, turu|päev, töö|päev, võistlus|päev, võitlus|päev, võtte|päev, õppe|päev, ärasõidupäev; aasta|päev, au|päev, hälli|päev, juubeli|päev, leeri|päev, lipu|päev, matuse|päev, mälestus|päev, nime|päev, peo|päev, pidu|päev, pulma|päev, ristimis|päev, surma|päev, sünni|päev, täht|päev, õnnistamispäev; hingede|päev, jaagupi|päev, jaani|päev, jüri|päev, kadri|päev, karjalaske|päev, karuse|päev, kolletamis|päev, kolmekuninga|päev, korjuse|päev, küünla|päev, lauritsa|päev, luutsina|päev, luuvalu|päev, maarja|päev, madise|päev, mardi|päev, mareta|päev, markuse|päev, mihkli|päev, nigula|päev, nuudi|päev, nääri|päev, peetri|päev, pärtli|päev, risti|päev, seitsmemagaja|päev, seitsmevenna|päev, simuna|päev, süütalaste|päev, tooma|päev, tuhka|päev, tõnise|päev, vastla|päev, volbripäev; emade|päev, lastekaitse|päev, naiste|päev, protesti|päev, solidaarsus|päev, teatri|päev, tervise|päev, võidupäev; linna|päev, maa|päev, mees|päev, riigipäev; keele|päev, konverentsi|päev, kultuuri|päev, laulu|päev, spordi|päev, suusapäev(ad); alg|päev, algus|päev, ava|päev, eel|päev, järel|päev, lõpu|päev, viimnepäev; hiilge|päev, häda|päev, katsumis|päev, mure|päev, näguri|päev, nälja|päev, rõõmu|päev, valu|päev, viletsus|päev, õnnepäev; priiuse|päev, rahu|päev, sõja|päev, vabaduspäev; elu|päevad, lese|päevad, noorus|päevad, vanaduspäevad; algkooli|päevad, gümnaasiumi|päevad, keskkooli|päevad, seminari|päevad, üliõpilaspäevad.
3. päike. Päev on juba suures kõrges 'kõrgel', pooles taevas. Päeva tõusust loojakuni. Päeva loojangu ajal. Kass soojendab end päeva paistel. Päeva käes pleekinud kangas. Ära jäta võid päeva kätte! Lähen kevade poole, kui päev hakkab juba kõrgemalt käima. Parem päeva kuumus kui vihma vilu. *„Sein on vastu päeva, roose tuleb kogu aeg kasta,” kurtis direktor. K. Saaber.

pähkel ‹-kli, -klit 2› ‹s›

1. ka bot kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul); selle söödav seeme. Toored, valmis pähklid. Pähklid on alles rohelised. Väikese, suure tuumaga pähklid. Pähkleid korjama, koguma, lüdima. Pähklit purustama 'pähkli kõva kesta katki tegema'. Mindi pähklile 'pähkleid korjama'. Eile käidi pähklil 'pähkleid korjamas'.
▷ Liitsõnad: mets|pähkel, sarapuupähkel; rukki|pähkel, soolapähkel.
2. mingi muu kõvakestaline söödav vili v. seeme. Kookospalmi pähkel. Kreeka pähkel 'kreeka pähklipuu luuvilja siseosa'. Hiina pähkel 'maapähkel'. India pähkel 'akažuu seeme, nakar'.
▷ Liitsõnad: kookos|pähkel, koola|pähkel, maa|pähkel, muskaat|pähkel, para|pähkel, pistaatsia|pähkel, seedripähkel.
3. kõnek pähklipuu (1. täh.) puit. Mööbel oli pähklist ja mahagonist.
4. piltl keeruline probleem v. ülesanne. See küsimus on kõvaks, raskeks, tõsiseks pähkliks osutunud. Strindbergi näidend on lavastajale tõeline pähkel. Lahendada tuli veel mõnigi keeruline pähkel. Mis oli nuputamisvõistluse põnevaim pähkel? Pähklit purema 'nuputama, keerulist probleemi v. ülesannet lahendada püüdma'. See mees oli omaette pähkel.
5. ‹liitsõna järelosana› esineb seene- ja taimenimetustes
▷ Liitsõnad: juur|pähkel, hirve|pähkel, vesipähkel.

päikese|helk [-helgi]
helkiv päikesevalgus; päikesevalguse helendus. Lainetel mänglev päikesehelk. Kaupluseakende päikesehelgid. *Eile ta laskis peegliga päikesehelgi mulle silma. P. Krusten.

püüdma ‹püüan 45›

1. midagi v. kedagi kätte saada üritama; selle üritamisega kätte saama. a. (liikuvat objekti) oma kätesse, haardesse, puudutatavaks. Poiss püüab palli kinni. Ta ei oska palli õhust püüda. Suutis kapi otsast kukkuva raamatu veel lennult püüda. Viskas tikukarbi üles ja püüdis selle taas pihku. Jüri lippab mängukaaslast püüdma. Püüdsin ta koridoris kinni 'peatasin ta' ja ütlesin, et on vaja rääkida. Külarahvas püüab kiini jooksvat lehma. Poisid püüdsid kassi kinni. Noormees püüdis neiu käed oma pihkudesse. Surija püüab poja kätt. Laps püüab päikesekiiri. *Vastasseinas nari all püüab deliiriumihaige kuradeid.. A. Kaal. || piltl järele, sama kaugele v. samale tasemele. Stardis mahajäänud sportlane ei suutnud enam juhtgruppi (kinni) püüda. Botvinnik üritas veel viimaseski partiis turniiri liidrit püüda. b. millegi sisse v. peale. Avas kraani ja püüdis veejoa pudelisse. Filter püüab puru kinni. Tüdruk püüab valguselaiku peeglile. Püüdsin vikerkaare kaadrisse. c. (saagiks kalastamisel v. jahti pidades). Kala, kalu püüdma. Mehed püüavad võrguga, rüsadega, mõrdadega, noodaga, õngega kalu. Lõunaks oli püütud kümmekond ahvenat, latikat. Ott püüdis suure kala kinni. Kalalaevad käivad Atlandil heeringat püüdmas. Suurem osa kalasaagist püüti mais. Kalurid läksid avamerele püüdma. Kalatiik püüti tühjaks. Poiss tahab suurena merd püüdma 'merel kalastama' hakata. Vähki püütakse kahvaga. Merekarpe, pärleid püüdma. Vanaisa püüdis jäneseid paeltega ja rebaseid raudade ning lõksudega. Mindi karu püüdma. Noorena püütud põdravasikad lasevad end kodustada. Püüti ja rõngastati hulk linde. Liblikaid püüdma. Kass on püüdnud juba mitu hiirt kinni. Pääsukesed püüavad putukaid. Kalad püüdsid kaldalt visatud leivapalukesi. d. kinnipidamiseks, vahistamiseks, karistamiseks. Pätte, vargaid püüdma. Põgenikku püüti kui metslooma. Haarangul püüti põgenikud peagi kinni. Püütakse roolijoodikuid. e. ka piltl oma kasutusse, valdusse; endale kuuluvaks. Lootsime tänaval vaba takso kinni püüda. Puri püüab tuult. Pärani aknad püüdsid värsket õhku. Ei see tüdruk hakka poisse püüdma. Jutat püüavad kõik siinse kandi noormehed. Kedagi endale naiseks, meheks püüdma. Teenijatüdruk üritab peremeest võrku püüda. Vaba mees ei lase naistel end lõksu püüda. Ta püüab kui kurat sõbra hinge 'tahab teda oma meelevalda saada'. Poiss jättis kooli pooleli ja läks pikka rubla 'suurt palka v. töötasu' püüdma. Ta püüab parajat hetke, et öelda midagi tähtsat. Püüdis hulk aega eetrist kodukandi raadiojaama. Püüdsin sest jutuvadast kinni vaid mõne üksiku lause. See poiss püüab teadmisi lausa õhust. Poeg püüab linnas rikkust, õnne, haridust. Omakasu püüdev mees. Püüan su sõprust. Sinilindu püüdma 'hrl. kättesaamatu unistuse täitumist lootma ja selles suunas tegutsema'. Ta aitas mind kasu püüdmata. Kes arg on, ärgu püüdku mehe nime. Mees, kes püüab südameid. Ta ei suutnud õe pilku kinni püüda. Kena neid kõndis pilke püüdes 'endale pilke tõmmates' puiesteel. Maja ees püüab pilku suur roosipõõsas. Pilku püüdev 'silma hakkav, atraktiivne' vaateaken. Püüdsin ahnelt iga su sõna. Üritan eile kummitanud mõtet uuesti kinni püüda. Ära mine pätsiga leiba püüdma. || tajuma. Loom püüdis õhust võõra lõhna. Ta erksad kõrvad püüdsid kinni vähimagi krõbina. Eide silm ei suuda enam kaugust püüda. Silmad püüdsid taamal tumeda kogu.
2. kõnek kedagi petma, sisse vedama, alt tõmbama. Ära tule mind püüdma nende asjadega! Kiitmisega püüa lolle! Nii lihtlabaste trikkidega minusugust ei püüta. Võltsija, kes püüdis õnge kogenudki margikogujad. Meid üritati narriks püüda. *Mätta Maali.. kutsus [poissi] igasuguste ettekäänete all, et olevat vaja midagi tõsta ja et pind olevat läinud jalga, – aga keda sa püüad. R. Tiitus.
3. midagi püüdlikult tegema, pingutama. Püüdsin ja püüdsin, aga ikka läks asi untsu. Sai soodsa töökoha ja püüab nüüd kas või nahast välja, ihust ja hingest, kõigest hingest. Kogu klass püüab, mis jaksab. Ta ei osanud korralikult tantsida, aga püüdis väga. Poiss püüdis küll, ent käekiri tuli ikka kole. Püüa hoolega! Tunnustus pani püüdma. Sa ei püüagi, sa püüad liiga vähe. Kuidas Tartu korvpallurid ka ei püüdnud, vahe jäi püsima. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Kuidas meie ikka elasime ja olime, kui olime noored! Kõrvu püüdsime ja tapsime tööd teha! R. Sirge.
4. püüdlema, edasipüüdlik olema, pürgima. Õpib nagu hull, sest püüab ikka ülespoole. Peab aina edasi püüdma paremuse poole. Teadus püüab tõe poole. Nüüd oli tal eesmärk, mille poole püüda. Mul pole enam kuhugi püüda. Lilled püüavad päikese poole. *Tal pidi midagi püüda olema, tal pidi eesmärk silmas seisma, mida vaja saavutada. E. Vilde. *On midagi saatuslikult traagilist vaimses töös. Vaim püüab sügavale alla ja kõrgele üles. A. H. Tammsaare.
5. ‹hrl. da-infinitiiviga› üritama, proovima, katsuma. Vaenlast püüti Emajõel kinni pidada. Arreteeritu püüdis põgeneda. Püüab magada, aga uni ei tule. Püüa õigeks ajaks tulla! Looder, püüab teiste kulul elada. Püüan oma töödega, muredega ise toime tulla. Püüdis aknast sisse piiluda, saladuse jälile saada. Püüti lõket süüdata. Püüan naeratada, asja selgitada, teist juttu teha. Haige ei püüdnudki tõusta. Vangis püüdis endalt elu võtta. Ära püüa teistest targem olla, mulle prügi silma ajada. Laps püüdis tubli olla. Ta püüdis ilmselt ülemustele pugeda. Püüdis otsesest vastusest kõrvale hiilida. Kui õige püüaks tülitsejaid lepitada? Lahkusin, püüdmata pisaraid varjata. Vastas, rõõmsat nägu teha püüdes. Teda on püütud mõjutada. Püüdsin tema heaks teha kõik, mis võimalik. Püüa arvata, kes tuli. Püüdkem kõigiti nende usaldust õigustada. Püüdis naise meele järele olla, pojale aru pähe panna. Püüa säilitada rahu, mõelda millelegi muule! Püüan end veenda, lohutada, kaitsta. Seda nähtust, probleemi on juba aastakümneid püütud lahendada. Püüti välisturgudele pääseda. Koer püüdis poissi hammustada. Ta ei jõudnud tööd valmis, kuigi püüdis (jõuda). Kas sa usud mind? – Püüan. Ma arvan, et ta püüdis head, kuid kukkus halvasti välja. Silmad püüavad läbi pimeduse puurida. See väljapanek, raamat püüab anda ülevaate sillaehituse ajaloost. Malmist nupud püüdsid pronksi muljet jätta. *Tugevad tuulekeerud aga püüavad teekäijat maha paisata. A. Kaal.

raas ‹-u 21› ‹s›

1. väike tükk, väike kild; väheke, natuke midagi, kübeke. Järel on veel raas leiba, rasva. Supi sees oli ka raas liha. Võid polnud raasugi. Ta ei raatsinud pirukast ka kõige väiksemat raasu endale lõigata. Murdis küpsisest raasu ja pistis suhu. Poetab saia ja viskab raasud lindudele. Söö nii, et ükski raas maha ei kukuks! Sõi viimase raasu kalast. Leiba ei ole, eile sõime viimase raasu. Lapsed sõid leiva viimse raasuni ära. Sõi toidu ära, viimse kui raasu 'kõik'. Isu ei olnud, sõi ainult mõne raasu. Haige pole eilsest peale raasugi 'vähimatki' söönud. Tal pole enam raasugi tubakat. Küttematerjal on viimse raasuni otsas. *Mitte raasu kogu kraamist ei olnud nad popsisaunadesse .. peitnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: leiva|raas, liha|raas, rasva|raas, saia|raas, suhkru|raas, toidu|raas, võiraas.
2. (hrl. ühenduses abstraktsete mõistetega:) väheke, natuke, veidike. Poisid rabelesid raas aega. Ootame veel üks raas (aega). Anna raas mahti, ma mõtlen järele. Ajame raas juttu. Ütle, kas sul on raasu aru peas? Kadus viimane kahtluse ja kartuse raas. *Ainuski vihmatuhin ei teinud maad õieti märjaks. Õhk ainult muutus raasu leitsesemaks .. U. Masing. || ‹eitavates väljendites, ka adverbilähedaselt› mitte sugugi, mitte kübetki, üldsegi mitte, põrmugi. Lahel polnud tuule raasugi. Tal pole enam mõistuse, aru raasugi. Inimesel pole häbi raasugi! Ei olnud enam kahtluse raasugi. Minus ei ole raasugi halastust. Selles loos pole raasugi tõtt. Temal pole raasugi huumorimeelt. Mul pole raasugi tahtmist teiega vaielda. See teade ei teinud mulle raasugi rõõmu. Sa pole raasugi targemaks läinud. Ta ei hooli oma elust raasugi. Ei andnud raasugi järele. Ma ei saanud täna öösel raasugi magada. Ta polnud raasugi imestunud, üllatunud. See lugu ei meeldi mulle mitte raasugi, mitte üks raas. Te liialdate natuke. – Mitte raasugi. *„Te naerate minu üle, Juta?” – „Mitte üks raas ..” L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: ande|raas, aru|raas, julguse|raas, jõu|raas, kahtluse|raas, lootuse|raas, mõistuse|raas, mõtte|raas, rõõmu|raas, õnneraas.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› (hellitavalt v. haletsevalt väikese inimese vms. kohta)
▷ Liitsõnad: lapse|raas, poisi|raas, õeraas.

raks ‹-u 21› ‹s›

1. lühike järsk raksuv heli, raksatus. Kostis raks ja aer oligi pooleks. Käis (üks igavene) kõva raks, nii et kogu laev vabises. Tulistati ja raksud kajasid metsast tagasi. Müristamine vältas kaua: raks kärgatas raksu järel. Tasase raksuga murdus toolil jalg. Kivi läks raksuga puruks. || sellist heli tekitav löök. Andis kirvega puupakule paar raksu. Viskas värava tugeva raksuga kinni.
2. riid, tüli, konflikt, ragin. *Aga ühe teise mehega tuleb küll raksu ja raginat. H. Raudsepp.
3. kõnek kord, puhk. Mehed käisid mitu raksu kohut. Poisid jäid paar raksu kooli hiljaks. Eile tuli mitu raksu vihma. Niisugune jutt lõi meid esimese raksuga 'esialgu' tummaks. *.. siiski poleks Paadelaiu mehi esimese raksuga püsside alla pandud, sest kive oli vaja muulide ehitamiseks .. A. Hint.

raksuma ‹42›

1. katkeliselt, järsult ragisema. Kurk, kuiv viljatera raksub hamba all. Kondid raksusid koera hammaste all. Kuivanud raod raksuvad astuja saabaste all. Oksad, puud raksusid põledes. Tuli raksub pliidi all. Puud raksuvad tormi käes. Raju murdis raksudes puid. Oli kõva tuul: väljas raksus ja kolises. Pakane pani aiateibad raksuma. Hanguvars murdus raksudes koormategemisel. Tool, trepp raksub tema raskusest. Sõudsime nii, et aerud raksusid. Mehed läksid ägedaks: laud raksus nende rusikalöökide all. Lõi kirve raksudes puupaku sisse. Tõmbas ukse, akna raksudes kinni. Kogu laevakorpus raksus ja võbises tormis. Raud raksus, kui taoti. Rong lähenes, rattad raksusid. Autode vedrud raksuvad. Riiv raksub ja uks avaneb. Jää, jääpank raksus ja lõhenes. Külmunud lumi raksus jalge all. Pintsak oli kitsas, raksus õmblustest. Teda suruti nii kõvasti, et kondid raksusid. Pööningul naksub ja raksub, nagu kõnniks seal keegi. Tänaval raksuvad rautatud saapad. Sammud raksusid trepist üles. *.. vahel piinab kuiv raksuv köha .. M. Traat.
2. mürtsuma, paukuma. Kõuekärgatused raksusid pea kohal. Pikne raksus ja paukus. Äike sähvis ja raksus. Kuulid vingusid ja mürsud raksusid. Pragisesid ja raksusid püssid, püssipaugud. Õues raksus äge pakane.
3. järsult ütlema, kärkima. Hakkas lastega, laste peale raksuma. Kubjas raksus teolistega. „Vait!” raksus opman. Nende vahel oli eile raksuv riid. *Hommikust õhtuni käis ta ringi süngena, raksus ja paukus .. V. Saar.

ringis ‹postp› [gen]
kõnek
1. umbes, ligikaudu, ümber. Järveni jääb siit kahe kilomeetri ringis. Ta vend on viie ringis. See oli umbes (aasta) kuuekümne ringis mees. Aastaid on tal kahekümne ringis. Arst on ehk minu vanuse ringis. Piketeerijaid oli nii tosina ringis. Sel saarel on orangutane tuhande ringis. Väljakutseid oli eile kümne ringis. Ta palk on viie tuhande (krooni) ringis. See haug kaalub kilo ringis. Buss sõidab siit linna tunni aja ringis.
2. paiku, ümber. See juhtus viie ringis. Ta tuli koju kesköö, kella ühe ringis. Viimati oli ta haige jõulude ringis. *Rein Vaader oli olnud lihavõtte ringis nädalapäevad ära.. S. Ekbaum.

rohkem ‹adv›

1. (< komp palju); üle omaduse, koguse vms. algse, hariliku, eeldatud v. ettenähtud määra v. hulga; sün. enam. Tehas toodab iga aastaga üha rohkem autosid. Sellest oli juttu rohkem kui üks kord. Suur pere vajab rohkem ruumi. Kuulajaid tuli sel korral poole rohkem. Sinna on rohkem kui kümme kilomeetrit. Rohkem kui poole oma elust töötas ta õpetajana. Sõin eile tavalisest rohkem. Mul on rohkem jõudu kui sul. Kaevame siit saadik ja mitte rohkem. Mõni lobiseb rohkem, teine vähem. Soovijaid oli rohkem, kui saali mahtus. Mida rohkem süsi, seda suurem lõke. || edaspidi, sellest peale. Anna mulle andeks, ma rohkem nii ei tee. Ära rohkem meile tule. Rohkem me sellest ei räägi. Keegi talle rohkem vastu ei vaielnud.
2. enamasti, peamiselt, pigemini. Esindatud olid rohkem traditsioonilised võistlusalad. Temale meeldivad rohkem lõbusad lood. Poissi huvitas rohkem jahimeeste seltskond. Kõike seda öeldi rohkem kirgede rahustamiseks. Loomake rohkem imes kui lakkus piima. Rohkem viisakuse pärast vahetati mõned sõnadki. See on rohkem oletus kui tõsiasi. See pole käsk, rohkem nõuanne.

rohmima ‹42›
(midagi) hoogsalt v. hoolimatult tegema; lööma, peksma. Vastased rohmiti malgaga eemale. Põõsasse kinni jäänud lind rohmis tiibadega. Lehmad rohmivad maast rohtu. *Laia läikiva kirvega raius isa võsastikku, rohmis üles põliseid mättaid.. J. Vahtra. *Eile sai ju tööd rohmitud ligi keskööni. A. Jakobson.

rämps ‹-u 21›

1. ‹s› praht, prügi, risu, sodi; tarbetu koli. Remondist jäänud rämps. Põrandal vedeleb sigaretiotsi ja muud rämpsu. Kõik kohad on sodi ja rämpsu täis (loobitud). Kuuri alla on igasugust rämpsu kogunenud. Ära aja rämpsu maha. Lume alt sulas välja talvine rämps. Laudatagune on risu ja rämpsu täis. Koristage hoovist rämps ära! Heinamaad, jõekaldaid, kraave rämpsust puhastama, puhtaks tegema. Buldooserijuht lükkas rämpsu kokku. Rämps korjati kokku ja viidi prügimäele. Rämpsu põletama. *Tilgatuks kuivanud mõisatiik oli aga rämpsu ning rauakoli panipaigaks muutunud. V. Saar.
2. ‹s› kõnek miski madalakvaliteediline, alaväärtuslik v. väärtusetu; miski tühine, tühi-tähi. Kehvad suitsud, kõige odavam rämps. Turul määriti talle hea kauba asemel rämpsu kaela. See ka mõni raamat, mina sellist rämpsu ei loe. Need pole kunstiteosed, vaid rämps! Liivakastis mängides vahetati igasugust rämpsu – värvilisi klaasikilde, mutreid, tuvisulgi. *„Jah, mis armastusse puutub, siis ei hooli mina sellest rämpsust põrmugi,” seletas siis parun. M. Pedajas (tlk). || hlv (halbade, kahtlaste vms. inimeste kohta). Korralikke töömehi polegi, puha juhuslik rämps. Kampaanialikele üritustele kleepub külge alati igasugust rämpsu. Kao siit, va alatu rämps! *Kindlasti on nende hulgas ka rohkesti reetureid, salakuulajaid ja muud rämpsu. O. Luts. *Suur osa maakoguduste pastoreist olevat kõlbmatu rämps, väitis linnapea. H. Salu.
▷ Liitsõnad: inim|rämps, rahvarämps.
3. ‹adj› kõnek kehv, vilets; madalakvaliteediline. Rämps film, raamat. Meeleolu oli eile täiesti rämps. Kelner tõi mingisugust rämpsu veini. *Nägu nägi rämps välja – sinakas, kõhn ja kohkunud. T. Kallas. *Kui tükki vaadates aru ei saa, mis sellega öelda tahetakse, siis on kas tükk rämps või vaataja loll. R. Kaugver.

räägitu ‹1› ‹s›
see, mis on räägitud. Ei mäleta eile räägitust täna enam midagi.

rääkima ‹räägin 42›
kõnelema
1. kõneelundite abil sõnu ja lauseid moodustama, neid kuuldavale tooma. Valjusti, vaikselt, sosinal rääkima. Aeglaselt, selgesti rääkima. Laps alles õpib rääkima. Oskab rääkida ainult üksikuid sõnu. Räägib imelikult läbi nina, võõrapärase aktsendiga, r-i põristades. Räägi täie häälega. Tahtsin rääkida, aga naer tükkis peale. Kahekesi olles tavatsesid nad rohkem vaikida kui rääkida. Ei saa suurest ehmatusest, suure ehmatuse tõttu rääkida. Pole harjunud mikrofoni rääkima. Kogu aeg muudkui räägib ja räägib. Orja peeti rääkivaks tööriistaks. || (lindude, loomade kohta:) inimkõnet meenutavat häält kuuldavale tooma. Õpetas papagoi rääkima. Ahvid ei mõista rääkida.
2. kõnelemise teel mõtteid, tundeid, arvamusi jne. teatud viisil väljendama. Lahkelt, sõbralikult, naljatlevalt rääkima. Avameelselt, ausalt rääkima. Poisid rääkisid inetult, rumalasti. Mees räägib pikalt-laialt, ääri-veeri, ümber nurga 'keerutades, vihjamisi'. Ülemus räägib temaga kuidagi mokaotsast. Milleks mõistu rääkida, ütle otse. Räägib värssides. Mõttetusi, vaimukusi rääkima. Ei tahtnud tõtt rääkida. Kui õigust rääkida, siis ma ei tea sellest suurt midagi. Kes räägib? (küsimus tundmatule helistajale). Siin räägib Vello Vaher (enda esitlemine telefonis). Mis sa räägid, mis te räägite! (uskumatust väljendav hüüatus). Kipub suu asemel kätega rääkima 'kallale tikkuma'. Laps räägib siis, kui kana kuseb. | piltl. Relvad, kahurid hakkasid rääkima. Silmad, pilgud räägivad. Jäljed räägivad vahel väga palju. Faktid rääkisid ise enda eest. Mõned asjaolud räägivad selle vastu 'satub iseendaga vastuollu'. || mingit keelt v. murret oskama v. valdama. Inglise, läti keelt rääkima. Rääkis mingit võõrast keelt. Mees räägib hästi mitut võõrkeelt. Ta ei räägi midagi peale emakeele. Eesti keelt räägitakse üsna väikesel maa-alal. Naine räägib kohalikus murdes, kohalikku murret.
3. midagi käsitlema v. teatama, millestki jutustama. Reisimuljeid, kalamehejutte rääkima. Räägivad äriasju, äriasjadest. Isa räägib sageli oma noorusest, elukäigust, seiklustest. Räägitakse ühest ja teisest, maast ja ilmast. Rääkis seda, mis ta tähele pannud. Ära räägi seda, sellest kellelegi. Ma sulle räägin, aga ära edasi räägi. Räägi, mis küla peal uudist, mida külas kuulsid. Liisa teadis rääkida, et.. Raadio rääkis, et.. Sinust räägiti raadios. Läks juhtunust emale rääkima. Poiss rääkis õpetajale (kätte), mis teised olid teinud. Kes sellist hullu juttu räägib? Nüüd sa rääkisid ennast pigisse! Kaval mees, räägib veel ennast puhtaks. Ei julge rääkida, mis hingel pakitseb. Temast räägitakse hästi, halvasti, nii head kui kurja. Ei maksa tühja 'alusetut, ebatõtt' rääkida. Mis sa patrad, räägi ikka mehejuttu ka! Esinejad on kõik kandidaadi poolt rääkinud. Sama hea, nagu räägiks seinale, kurtidele kõrvadele. Räägi, mis sul rääkida, rääkimist. Vanaema teab palju muinasjutte rääkida. Arst laskis haigel ennast tühjaks rääkida. Töö on raske, mis seal rääkida. Maja oli uhke küll, mis seda rääkida. Isagi ei tõsta seda kivi, mis siis veel pojast rääkida 'poeg veel vähem'. Tänavusest õunasaagist pole, ei maksa rääkidagi. Kas said haiget? – Ära parem räägi! Millest süda täis, sellest suu räägib. Tea palju, aga räägi vähe. Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. || mingis asjas (ümber) veenma. Püüab Antsu nõusse rääkida. Peab juhataja jutule minema, ehk annab veel rääkida. Tal õnnestus partner pehmeks, surnuks rääkida. Kaaslased käisid nii kaua peale, kuni rääkisidki Pauli uimaseks. Poiss rääkis onu kaasa tulema. Kõik räägivad talle, et ärgu jätku kooli pooleli. *Emal tuli anuda Muhu preestrit Bobkovskyt, et see sõidaks Tallinnasse ja räägiks poja vangist lahti. O. Kruus. || (rahvasuu kohta, sageli impersonaalselt). Nõnda räägib pärimus, legend, rahvasuu. Rahvas räägib, et tulevat külm suvi. Kurjad keeled räägivad, et ta on lapsega tüdruk. Siberi pakane räägitakse meie omast talutavam olevat. Temast räägitakse naljakaid asju. Selle tembuga pani ta kogu küla endast rääkima. Parem suu sisse rääkida kui selja taha. *Vaenlase hävitamine kuulutati kangelasteoks, millest tulevad põlved pidid imetledes rääkima.. M. Metsanurk. *Kui Juhani kosimine räägitavaks tõusis, kuulis Jüri isa suust, mis vastumeelt temale poja kosimine olnud.. F. R. Kreutzwald. || (kirjalikult). Autor rääkis oma näidendis põletavatest probleemidest. Luuletus räägib armastusest. Ajalehed teavad imeasju rääkida. Press, ajakirjandus rääkis sõjaohust. Vadjalastest räägitakse kroonikas mitmel pool. Uues seaduses ei räägitavat abiteost midagi. Praegusaja teadus räägib sellest hoopis uut moodi.
4. juttu ajama, vestlema, midagi läbi arutama. Salajuttu rääkima. Verneriga juba rääkisime eile telefoniga, telefoni teel. Tahan sinuga pisut omavahel, nelja silma all rääkida. Mul ei õnnestunud temaga sõnakestki rääkida. Praegu pole enam aega, homme räägime edasi. Nad rääkisid avameelselt nagu mees mehega. Huvitav, mida naised kohvikus tundide viisi räägivad. Maali on uhke tüdruk, ega ta igaühega ei räägi. Asi pole veel lõplikult selgeks räägitud. Räägime nüüd selle jutu sirgeks, klaariks. Õpetajal on tarvis vanematega poisi pärast rääkida. Millest, mille üle te räägite? Alles siis, kui suu soojaks räägitud, võib asja juurde asuda. *Toas, seal on Mikanori ema ja isa, ei saa suust suhu [= ilma tunnistajateta] rääkida... O. Jõgi (tlk). || kõnek kokku leppima. Nõnda sai ka tehtud, nagu oli räägitud. Hinna suhtes, öömaja asjus on mul temaga juba räägitud. *Sammul noogutas, et siis on hästi, kalpsas kämblaga Antsu õlale, et oleme rääkinud, ja läks edasi. E. Maasik.
5. kõnet pidama, kõnega esinema. Koosolekul, aktusel rääkima. Miitingul rääkis mitu inimest. Kõneleja rääkis peast, paberilt. Läks kõnepulti ja hakkas rääkima. Pastor räägib kantslist. Advokaat rääkis pikalt süüaluse kaitseks. Käis enne valimisi maal rahvale rääkimas.
6. piltl millestki tunnistust andma, midagi aimata laskma v. tõendama. Punetavad silmad rääkisid nutust. Statistika räägib majanduse tõusujoonest. Muinaslinnused räägivad siinse ala kunagisest tihedast asustusest. Kalmistul räägib kõik kaduvusest. Kõik rääkis sellest, et.. Kogemused räägivad selle teesi vastu, kahjuks. Nende suur sarnasus rääkis veresuguluse poolt, kasuks. *Rammust rääkisid tema piht ja õlad, rammust tema kõnnak ja kaelgi. A. H. Tammsaare.

saatuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
(otsekui) saatusest määratud v. saatust kujundav, sageli hukatuslik v. halba toov. Saatuslik kohtumine. See on saatuslik viga, eksitus. Sellel otsusel võivad olla saatuslikud tagajärjed. See oli mingi saatuslik päev, hetk minu elus. Eile olnud saatuslik koosolek, kus otsustatud äri likvideerida. Paistis, et merehädalistele jõudis kätte saatuslik lõpp. Põgenemiskatse oleks olnud mulle saatuslik. Carmen on saatuslik naine, hoidu tema eest! Venna haigus muutus iga päevaga saatuslikumaks. Emboolia võib haigele saatuslikuks saada. Mamsel Berta valis kaua ja see sai talle saatuslikuks. Lahkhelid said üritusele saatuslikuks. Külm talv võib paljudele lindudele saatuslikuks saada. Mingi saatuslik võim valitses meid kõiki. *Kõik, mis on saatuslik, tuleb nii, et sa ei tea seda oodatagi, sest saatuse teed on imelikud. P. Krusten.

sajune ‹-se 4› ‹adj›
sagedase (v. kogu aeg esineva) sajuga. Sajune ilm. Ilm oli sajune ja tuisune. Teisipäeval läks, muutus ilm sajuseks. Sügise sajused päevad. Kergelt sajune õhtu. Tänavune suvi oli üldiselt sajune. Eile oli veel külm ja sajune, nii et võttis lõdisema.

samuti ‹adv›

1. samal viisil, samamoodi. Ma arvan täpselt samuti kui sina. Ma oleksin toiminud just samuti. Küllap ta otsustab täna samuti nagu eile. Pealtnäha elas ta samuti nagu teisedki inimesed. Taevas oli suviselt sinine, samuti jõgi. Direktor oli nõudlik, tema asetäitja samuti. Ta käed valutasid, samuti ka jalad. See seaduse paragrahv kehtib meie kohta samuti. Siin räägitakse küll pealinnast, aga eks meil ole need asjad samuti. Ruunikalendrid, samuti kui ruunikirjad, levisid kõige enam Skandinaavias. *„Andreas,” vastas ta. „Aga mis sinu nimi on?” – „Andreas samuti.” B. Kangro.
▷ Liitsõnad: nii|samuti, nõndasamuti.
2. kellelegi v. millelegi lisaks, peale selle; ka. Võta pluus ära, ja särk samuti! Kõnelejale esitati rohkesti küsimusi, samuti oli rohkesti sõnavõtte. Vendi tal polnud, õdesid samuti mitte. Märt oli samuti meie kamba poiss. Sina tule samuti kaasa! Kui teised lähevad, siis mina samuti. Meie sõidame samuti homme Tallinna. *Samal ajal piirasid ordurüütlid tagajärjetult Tartut, rüüstasid selle ümbrust ning samuti Järvat. A. Vassar.
3. niisama, ilma erilise eesmärgita. *Võtke kaasa püss. Seisab samuti varnas. Ehk tabate merelt tüki liha. A. Mälk. *Või asja ka veel [tulla] ... sõitsin samuti vaatama. A. Gailit.
▷ Liitsõnad: niisamuti.

sarika|liik [-liigu]
‹hrl. pl.› alkoholiga kostitamine, kui ehitatavale hoonele on sarikad peale saadud. Meil olid eile sarikaliigud. *See polnud jooming. Tegime ehitusmeestele sarikaliiku. H. Kiik.

satikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. kõnek (parasiit)putukas. Rohus liikus igasugu satikaid. Vangide riided olid täis satikaid 'täisid'. *Nood räbalais, kurtunud, nälja tõttu haavandunud igemetega inimesed olid hästitoidetud palgasõdurite silmis jälgid satikad.. M. Riives (tlk). || zool inimese karvastel kehaosadel pesitsev väike täi, kubemetäi (Phthirus pubis). Kas sul on satikad seljas, et kogu aeg sügad end?
2. võrdlemisi nõrk, tagasihoidlik kirumissõna negatiivse, harvemini positiivse emotsiooni väljendamiseks ja rõhutamiseks. Kurjavaimu satikas! Lapsed, satikad, ajanud kõik segamini. Ära sa satikas salga midagi! *Esiteks – peoõhtu, see oli eile. Sa satikas, kus sai ikka võtta seda vopskit... H. Angervaks.

sattuma ‹satun 42 või sattun 37›

1. hrl. juhuslikult v. ettekavatsematult kuhugi tulema v. mingisse olukorda jõudma. a. (teat. kohta, paika). Sattusin mingile teerajale. Ta oli sõja ajal võõrsile sattunud. Kesklinna sattus ta oma käikudel väga harva. Jalutuskäigul satuti ka kaugematesse linnaosadesse. Kuidas te siia (kanti) sattusite? Pärast kooli lõpetamist sattus tööle botaanikaaeda. Sattusime rindel kotti, piiramisrõngasse. Sattus pettuste ja varguste pärast vanglasse. Sattusime juhuslikult ühte vagunisse. Edasiminekul sattusin tihedasse laadaliste summa. Mehed sattusid miini otsa. See mees sattus juhuslikult meie seltskonda. Sattusime silm-silmalt vastamisi. Korravalvurid sattusid jaole ja pidasid huligaanitsejad kinni. Sattusime eile ühele sünnipäevapeole. Ma ei tea, kuidas ma esimeseks sattusin. Arheoloogid sattusid muinaskalmele. Sattusin vanu ajalehti lapates huvitavale kirjutisele. Laev sattus karile. Püünisesse sattunud rebane. Kalad sattusid noota, kuivale. Liivatera sattus silma. Käsikirja vahele oli sattunud mingi võõras paber. Vahel sattusid mõtted kodule. Mu pilk sattus suurele pealkirjale. || (valdusse, kasutusse jõudmise kohta). Talle sattus näppu mingi krabisev asi, tuttava käekirjaga ümbrik. Ma ei tea isegi, kuidas see nöörijupp mu pihku sattus. Luges kõike, mis kätte sattus. Kirjake sattus õpetaja kätte. Siis sattus mu kõrvu üks kummaline kuuldus. || (võimusesse, meelevalda jõudmise kohta). Laev olevat sattunud piraatide kätte. Salakaubavedajad sattusid piirivalvurite küüsi. Poisikene sattunud oma jänesepaeltega mõisasaksa küüsi. Haritud mees, aga sattus viina küüsi 'hakkas jooma'. *Passi üksikus kohas peale, ja kui petis pihku satub, küta kere kuumaks. P. Kuusberg. b. (teat. seisundisse, olukorda). Ebamugav oli sattuda võõrastesse oludesse. Parem on, kui sa tema silma alla ei satu! Vahetevahel sattusin naabritega jutule. Naised sattusid omavahel sõnavahetusse, jagelusse, vaidlusse. Kaardimängijad olid tülli sattunud. Sattusime ametivõimudega vastuollu. Naabrid sattusid pahuksisse, konflikti. Sattusime omavahel vaenujalale. Sattusin hätta, kitsikusse, täiesti pigisse. Vaenlane sattus lõksu. Õnnetusse sattunud inimesed. Perekond oli sattunud vaesusse. Kartis kuninga viha alla sattuda. Poiss sattus kaaslaste pilgete, põlu alla. Ta ei tahtnud teiste naeru alla sattuda. Noormees sattus kurjategijate kilda. Elus eksiteele, halvale teele sattunud inimene. Vaata et sa nüüd teise äärmusse, liialdustesse ei satu! Kas sa ise sattusid sellele mõttele? Must sattus juba avangus raskustesse (males). Talu sattus võlgadesse. Äri sattus majanduslikesse raskustesse. Linn sattus sõjakeerisesse. Kirjaniku looming sattus väärtõlgenduse ohvriks. || (psüühilisse seisundisse jõudmise kohta). Esineja sattus ootamatust rünnakust segadusse. Kõneleja sattus oma sõnadest, kuulajate osavõtust üha rohkem hoogu. Poisid sattusid kalapüügil hasarti. Sattusin nähtust, loetust vaimustusse. Seltskond sattus peagi lõbusasse tujju. „Kuhu teie lähete?” sattus Leo ärevusse. Mees sattus talle esitatud küsimusest hetkeks segadusse, kergelt hämmeldusse. Paljud sattusid paanikasse. Laps sattus hüsteerikasse. Tüdruk sattus enne eksamit pabinasse. Peremees sattus teatest, kuuldust marru. Me sattusime pererahva tüli kuulates ebamugavasse olukorda. *Loomad sattusid äkki nagu marru. Tõmbasid sabad selga ja tormasid metsa. T. Braks.
2. juhtumisi esinema v. ette tulema; juhtumisi midagi tegema. Sattus (olema) vilets aasta, vihmane suvi. Ilmad sattusid olema ilusad. Perenaine sattus olema hea inimene. Koolilaste kambas sattus olema ka paar suuremat poissi. Hea, et meie minek sattus laupäevale. Satub sedagi, et otsekohe ei oska nõuküsijale vastata. Eksamil sattusid mulle kerged küsimused. Kes sulle paarimeheks sattus? On oma elus sattunud tegema väga mitmesugust tööd. Mehed sattusid rääkima ammumöödunud aegadest. Sattusin kuulma sinu jutuajamist isaga. Sattusin vaatama seda filmi uuesti.
3. tabama, millelegi pihta minema. Visatud kivi ei sattunud märki. Kirves sattus kivvi. Kuul oli sattunud küünarvarde. *Hoop sattus rauatüki servale, see lendas pihtide vahelt minema.. M. Traat. *Ta jõudis poolde põldu, kui kuulipildujavalang pihta sattus. H. Lepik (tlk).

saun ‹-a 23› ‹s›

1. köetav hoone v. ruum higistamiseks, vihtlemiseks, pesemiseks, ka muuks otstarbeks. Üldkasutatav saun. Sauna esik, pesemisruum, lava, keris. Sauna kütma. Vihtles ja pesi end saunas. Saunast kostis vihtade matsumist. Ehitas endale uue sauna. Talu saun oli jõe kaldal. Elas vanapõlves pererahva saunas 'saunakambris'. Tuba on kuum nagu saun 'väga soe'. Lase sant sauna, sant tahab ka lavale.
▷ Liitsõnad: kommunaal|saun, koobas|saun, küla|saun, linna|saun, maa|saun, suitsu|saun, tünni|saun, talusaun; meeste|saun, naiste|saun, numbri|saun, tunni|saun, ühis|saun, üldsaun.
2. köetud ja saunaskäimiseks ettevalmistatud saun (1. täh.); leilivõtmine, pesemine ja vihtlemine selles. Saun on valmis: kuum, nii et kõrvetab. Soome saun 'algul higistamine kuumas õhus, seejärel vihtlemine ja pesemine'. Rooma saun 'aurusaun'. Türgi saun. Meil on igal laupäeval saun. Eile õhtul käisime saunas. Mehed olid äsja saunast tulnud. Pärast sauna söödi õhtust. Saun väsitas kõvasti. Küll oli täna hea saun! Jäin sel nädalal saunata. | piltl. Jäime tugeva vihma kätte, oli see vast saun! *.. siis ütles see või teine tüdruk tööle asudes: „Noh, kas täna läheb jällegi saun [= kõva töö] lahti?” A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: auru|saun, infrapuna|saun, kuumaõhu|saun, kümblus|saun, leili|saun, täi|saun, vihtlemis|saun, vihusaun.
3. piltl (kolkisaamise, nahatäie v. peapesu kohta). Tülitajatele anti mehine saun. Kallaletungijad said meie meestelt hirmsa sauna. Meie jalgpalluritel tuli vastastelt vastu võtta saun 1:5. Saime koosolekul kõigilt sõnavõtjatelt tubli sauna. Kütan talle selle teo eest niisuguse sauna, et eluaeg mäletab! Tuli ülemuse juurde pähe saama ja sauna vastu võtma. Kui sellest teada saadakse, siis tuleb alles saun.
▷ Liitsõnad: selja|saun, veresaun.
4. sauniku, popsi, vabadiku, käsitöölise väike elamu (hrl. suurema talu v. külakogukonna ääremaal); osmik, onn. Popside saunad. Metsa ääres seisis madal saun, vabadiku eluase. *.. peavad nad [= popsid] sagedasti peremeest .. orjama, sest muidu öeldakse: Kasi oma saunaga minu maa pealt minema! C. R. Jakobson.
▷ Liitsõnad: popsi|saun, vabadikusaun.

sealsamas ‹adv›

1. samas kohas (teada olevas v. nimetatavas). Sealsamas koolimaja juures on bussipeatus. Minu maja on sealsamas metsatuka taga. Ema seisis sealsamas tütre kõrval. Näe, sealsamas Antsu ees on vaba tool! Süldikauss seisis keset lauda, sealsamas oli ka kurgitaldrik. Portfell oli sealsamas, kuhu sa ta eile unustasid. Võttis postkastist kirja ja hakkas seda sealsamas lugema. Hakkas appi hüüdma ja vajus sealsamas paigas vee alla. Kõik probleemid lahendati kohapeal, sealsamas. *".. Kas rätsep Kiir ikka Paunveres elab?” – „Jah, sealsamas.” O. Luts.
2. vahetult pärast millegi toimumist v. tol samal ajal, samas. Palus andestust, aga sealsamas heitis ka üht-teist ette. Paat ajas end kord laineile püsti, sealsamas aga langes tagasi. Hakkas minema, kuid sealsamas pöördus tagasi. Naised rahunesid, aga puhkesid sealsamas uuesti nutma. Olin nõus, aga sealsamas kahetsesin. *Ta lahmas hobusele piitsaga, aga hoidis teda sealsamas ohjest.. M. Metsanurk. || ühtlasi, sealjuures. *.. liigahtas Ahasegi kaheks kärisenud hinges midagi õige jõulist, kuid sealsamas väga valusat. A. Kivikas.

see ‹selle, seda, sellesse e. sesse, selles e. ses, sellest e. sest, sellele, sellel e. sel, sellelt e. selt, selleks e. seks, selleni, sellena, selleta, sellega pl need, nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet lähedal asuvale v. muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. See siin on minu poeg. See on ju Tiina. Kes need on? Vaadati lähenejat, et kes see küll võiks olla. Vaatas Ingeri poole, see istus kiiktoolis. Mis loom see on? – See on siil. See on ilusam pilt kui too. Mul pole rohkem kindaid kui ainult need. See esimeses reas on sinu koht. Seal on järv, vaadake ometi seda! Mis lärm see on? Ja mida see siis tähendab? b. ‹adjektiivselt›. Kes see mees on? Kõik need mehed tulevad minuga kaasa. Seda koera ei maksa karta. See puu hakkab vist ära kuivama. See kleit näeb kena välja. Nendest kingadest küll enam asja ei saa. See korv seal on sinu jaoks. Mina töötan siin selle laua taga. Lähme nüüd seda teed! Nendes paikades olen ma esimest korda. Selle kandi inimesi ma tunnen hästi. Vaata, kas see lause on õige! Nende ridade kirjutaja on asjas täiesti veendunud. Korista see korralagedus siit ära! Missugust õuna tahad? – Seda.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet parajasti kulgevale, ka just möödunud v. peatselt saabuvale ajale, parajasti esinevale olukorrale jms. Töö tuleb valmis saada sel aastal, sel kuul, selle aastanumbri sees. Selle päeva parim tulemus. Ta käis neil päevil 'hiljuti' meil. Ta peaks neil päevil 'varsti' saabuma. Homme sel ajal asume teele. Vanaema on ehk ka selle aja peale juba kodus. Selle hooaja etendused algasid eile. Nii, seks korraks on kõik. *Seda puhku oligi õnn nendega niihästi töös kui ka armastuses. A. H. Tammsaare.
II. ‹substantiivselt› (viitab tekstis mainitule v. mainitavale)
1. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. a. (viide esemele, loodusobjektile, nähtusele, olukorrale). Ühistul oli aurik, peale selle veel väiksemaid laevu. Vaatas kella, see näitas seitse. Heitis diivanile, jalad üle selle otsa. Võtsin ajalehe, kuid ei avanud seda. Laotas pildid lauale ja hakkas neid uurima. Toal oli vaid üks aken ja seegi pisike. Võttis maha noori kaski ja viis need linna turule. Ilus heinamaa, sellelt saab rohkesti heina. Karula ümbruses on rohkesti järvi, tuntuim neist on Pikkjärv. Kuupalk 5000 krooni, sellega võis tol ajal juba kenasti elada. Pikemaid luuletusi on vähe ja need on ka vähem õnnestunud. Kaltsium ja selle ühendid. Vanainimese mälu, see on kehv. Teeb muudkui oma tempe, nende peale on ta meister. Pärast esimest varastamist kujunes see tal harjumuseks. Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Inimese elu, see on ju nii üürike. Kelle kord on toitu valmistada? – Eks see ole minu kord. *Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. E. Vetemaa. *Mõni üksik, ähmane kogu kerkis hetkeks pimedusest ja kadus sesse taas. V. Õun. b. (viide isikule vm. elusolendile). Mees, tema naine ja selle õde. Poisid narrisid tüdrukuid, aga need ei teinud väljagi. Jõe ääres nähtud üht vanameest, kes see muu oli kui Priidu. Noored, need tahavad ei tea mida. Tüdruk nurus nii kaua ema kallal, kuni see järele andis. Palume, et Jüri meid aitaks. – Asjata, ei see aita kedagi. Ta jälestab kasse, need ajavad talle judinad peale. Musträstas meenutab kuldnokka, kuid on sellest veidi suurem. *Usu sa nüüd tüdrukuid! Hullutavad ja valetavad, kuradid! On see küll üks sugu! A. Antson.
2. ‹sg.› viitab verbiga v. verbikonstruktsiooniga väljendatud tegevusele v. olukorrale. Püüdis põgeneda, aga see osutus võimatuks. Lõõbite niisama või on selle taga midagi. Ta pilkab teisi, aga teeb seda vaimukalt. Lõpuks hakkas ta õppima, sest sellest polnud nagunii pääsu. Minu meelest on see barbaarsus oma alamaid niiviisi kohelda. Kiirustasin, aga sellest hoolimata jäin bussist maha. Mis see siis ära ei ole – paar kilomeetrit jala minna. Järves võis supelda ainult selleks ettenähtud kohtades. *Paanikasse sattuda oleks kõige halvem: see viiks otsekohe kindlasse surma. M. Unt.
3. viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v. mis. Kes kohal käis, see nägi. Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin. Läks sellega, kellel tema jaoks aega. Laadal oli palju neid, kes niisama vaatasid ja uudistasid. Mida heaga ei saa, see võetakse kurjaga. Pall oligi see, mida ma saada tahtsin. See, mida ma kartsin, läkski täide. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. Kes ees, see mees. Kes otsib, see leiab. Kel vägi, sel võimus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Mida külvad, seda lõikad. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis silmist, see südamest. *Aga Hansa pole enam see, mis oli. Visby langemisega hakkas kogu liit allamäge lohisema. H. Sergo. | (kinnitavalt, rõhutavalt). Mis tehtud, see tehtud. Otsis küll, aga mis kadunud, see kadunud. Kotti enam ei mahtunud, mis täis, see täis. | (koos adjektiivi v. adverbi komparatiiviga korrelatiivseis ühendeis mida ... seda v. seda ... mida). Mida varem, seda parem. Mida valusam vits, seda parem laps. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma. Mida aeg edasi, seda mõttetum tundus kõik. Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse. *Keegi tähelepanelik kirjanik on väitnud, et naine armub meisse seda tugevamini, mida vähem meie temasse armunud oleme.. P. Viiding.
4. ‹sg.› (viitab kogu kõrvallausele). Kas minna või jääda, seda ei olnud kerge otsustada. Kust ta raha sai, seda ei teadnud keegi. Sõda oli varsti lõppemas, see oli selge. Ta kõneles sellest, kus käinud. Sellest saab juba aasta, kui ema suri. Neid jutte räägitakse selleks, et Villemit vihastada. Kõnelus lõppes sellega, et lubasin maale sõita. Ma ei tulnud selle pealegi, et voodi alla vaadata. See oli ju alles eile, kui ta lubas sind aidata. Sest pole midagi, et nii läks. Küsimus on selles, kuidas edasi elada ja olla. Pärast seda, kui oli natuke puhatud, jätkus töö. Selle asemel, et tööd teha, looderdate niisama ringi. *Majas on seda igavam, et parun jälle nädalaiks ära on reisinud.. E. Bornhöhe.
5. ‹sg.› viitab sõltumatule osalausele, iseseisvale lausele v. pikemale tekstilõigule. Ta ei leidnud oma asju ja see ärritas teda väga. Teised hakkasid temast kõrvale hoidma, aga mis hoolis tema sellest! Igas paigas on oma tavad, peale selle kehtivad aga veel üldised normid. Talu üldsuurus oli 47 ha, sellest põllumajanduslikku maad ligi 30 ha. Tähtsal kohal oli kaubitsemine; see toimus nii maa kui mere kaudu. Jõe äärde minna Ats ei tohtinud, selle oli ema kõvasti ära keelanud. Vedeled terved päevad ringi, kas see on kellegi komme! Mihkel oleks kindlasti tulnud, kui teda oleks kutsutud; selles olen ma täiesti kindel. Seda tahan ma kõigile öelda: olge ettevaatlikud! Sõprust pole ta minuga pidanud – ja seda pole tarviski. Hea, et ütlesid; ise ma selle peale poleks tulnud. Sa oled ju minust noorem. – Noorem või vanem, mis see loeb. Riina sai matemaatikas kahe. – No see veel puudus. *Oli nagu piibuork, aga näe, misuke nüüd... Eks sest ole ka oma viisteist aastat juba, või rohkemgi veel. B. Alver. | (nõustuvates, möönvates ütlustes). Aga harjutada tuleb palju. – Selge see. Aega on vähe jäänud. – Seda küll, aga tuleme toime. Te olete arst. – Seda küll. *Stsenaarium oli labane ja tehislik, seda küll.. E. Vetemaa. *Sellest tõusis muidugi suur jama, selge see. A. Maripuu. | seda ‹rõhutavalt komparatiivse adjektiivi v. adverbi ees›. Ah te olete juba ennist tuttavad, seda parem. *Tema nime ei ütelnud Juula. Seepärast oli asi metsaisanda meelest seda põnevam ja salapärasem. E. Vilde. *Arvasid, et las kasvatab veel pisut konti, küllap hiljem seda jõudsamini koolitarkuse kallal rassib. E. Männik.
6. esineb ühendites see tähendab, see on selgituse, täpsustuse v. paranduse ees. Ma tulen homme, see tähendab juba täna. Pesu tuleb pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees.
III. ‹adjektiivselt› (osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud (v. on see konteksti põhjal iseenesest arusaadav)
1. põhisõna kordab mainitut sama sõnaga. Elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar. Tulid mingid mehed, aga ma ei tunne neid mehi. Andres küll, aga mitte enam see endine Andres. Keegi on siin käinud; ma tahan teada, kes oli see keegi. Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku. Oli üsna keeruline töö, aga Märt tundis seda tööd. Mul oli tunne, et kõik ebaõnnestub, ja see tunne ei petnud mind. Teile on kiri? – Kes selle kirja tõi? *Avamerelt kuuldus lainete kohinat. Ja selle kohina sisse tungis äkki madal, veniv, loomalik karjatus. M. Unt.
2. põhisõna kordab mainitut mingi üldistava v. ümberütleva sõna v. tekstiga. Õu võõraid täis; ei tea, kes need inimesed on. Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud. Ta silitas Paukat ja rõõmustas, et oli just selle koera kaasa võtnud. „Tõde ja õigus” meeldib talle; ta on seda teost mitu korda lugenud. Oli juba ammu kavatsenud vanaema vaatama minna, aga alles täna võttis selle käigu ette. Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi. Maja näis pimeda tondilossina, seda muljet süvendasid kriuksuvad uksed. Ütlesin, et olin koosolekul, aga see vale ei läinud läbi. Minu meelest on asi halb, aga see arvamus võib ka väär olla. Mõtles vahel surmast, et seda teed peame kord kõik minema. Tööd ta teeb, ses suhtes ei saa talle midagi ette heita. *Paar tuhat hektarit põldu, teist seda osa metsa, avarad uudismaad. J. Tillo. *„Aga naine toidab meest ja last,” tähendas Andres. – „Noh, Miinal seda va jäksi ikka on,” arvas Mari. A. H. Tammsaare.
3. osutab järgnevale kõrvallausele, mis annab põhisõnaga tähistatule lähema iseloomustuse. Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata. Mõtlen sageli neile sõpradele, kes sõjast tagasi ei tulnud. Sel kohal, kus enne oli põld, laiutab nüüd võsa. Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin. Sest ajast saadik, kui see juhtus, pole ma rahu leidnud. Kas sa tead seda lugu, mis Teeduga juhtus? Seda head, mis sa oled mulle teinud, ei unusta ma kunagi. Pole seda nägugi, et tal võiks raha olla. See polnud enam see Andres, keda ma mäletasin esimesest kohtumisest. | ‹ka elliptiliselt, ilma kõrvallauseta›. *Siis on mul kanavarbad silmade all, kortsud otsmikul, kurrud näol, kehagi pole enam see. M. Traat.
IV. ‹adjektiivselt ja substantiivselt› kõnek (sisaldab umbmäärast viidet v. esineb hoopis millelegi viitamata)
1. ‹substantiivselt, korduvana› osutab kellelegi v. millelegi, seda konkreetselt nimetamata. a. Härra, kodanik see ja see. Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud. *Nimestik täitis kaks veergu ptiikirjas. Haavatud – need ja need, langenud – need ja need, teadmata kadunud – need ja need.. A. Kurfeldt (tlk). b. ‹adjektiivselt›. Saabus telegramm – tulen sel ja sel kuupäeval selle ja selle rongiga. See ja see asi vaja veel korda ajada. *.. neile ütled aga: nii ja nii palju nõutakse seda ja seda maksu, siis on nad rahul! G. E. Luiga.
2. ‹koos pronoomeniga teine› esineb mitmesugustes väljendites. a. ‹substantiivselt›. Sõja ajal juhtus meie külas seda ja teist. Eks kodus ole ikka seda ja teist teha. Tean temast seda ja teist. Lapsena unistasime sellest ja teisest. Seda või teist oleks veel vaja hankida. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. Üks tegi seda, teine teist. *Oleks veel et tõbi küljes või ülearu vana, aga ei seda ega teist. I. Sikemäe. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas, nimetas mind selleks ja teiseks. *Mina olla tuupija, mina olla puupea, mina olla see ja teine, mina ei lugeda midagi. M. Metsanurk. b. ‹adjektiivselt›. Mitmed kutsutuist jäid sel või teisel põhjusel tulemata. Asja kaaluti seda ja teist kanti pidi. *.. alati rahulik ja lahkete pilkudega, ajas [direktor] mõnikord selle või teise õpilasega juttu. K. A. Hindrey.
3. kasut. mittemeenuva v. mitte päriselt sobiva sõna asemel. Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde. *Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. V. Beekman.
4. (eufemistlikult, vihjates millelegi sugueluga seotule). Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud. Noorikul peaksid varsti need päevad 'sünnitusaeg' kätte jõudma.
V. kõnek kindla tähenduseta, lauses hrl. mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
1. ‹substantiivselt›. Kes see tuli? Kes need seal kolistavad? Kes see soojaga ahju kütab! Kes see teise sisse, hinge näeb! Kes see teab, kuidas kõik alguse sai. Kellel see aega oli kaks korda käia! Kellel see inimesel nii suur jalg on! Mis mees see ennemalt meil käis? Ei tea, kumb see kumma maha jättis. Mis mul siin viga, kus see paremgi on! Ootame veel, kuhu see kiire! Millal see enne on metsaalust riisutud. Mis õppimine see öösel enam on. Küllap jõuame, asi see jõuda pole. | (hüüatustes). Seda kisa ja kära mis laadaplatsilt kostis! Oh seda õnne ja rõõmu! Oh seda pidu ja põlve! Oh seda püha lihtsameelsust! Oi-oi seda häda! *Et see õhtu ka nii ruttu tuleb! M. Traat.
2. ‹adjektiivselt›. Kuhu see Peeter siis läks? Aga poiss, see varganägu, oli juba jalga lasknud. Et see ema ka juba ei tule! Ah siis niisugune ongi see suitsutare. See joomine on ikka hull asi küll. Kes neid külmi kartuleid enam sööb. Sa oled jälle seda va kärakat pruukinud. Ei tea, mis see ilm täna teha võtab. Mis see mõni piisk vihma teeb! Paljuke siis inimesele neid elupäevi antud on! Ega töö ise polegi nii hull, aga see pealehakkamine. Jäta juba see igavene irisemine! Kaua see inimene ikka kannatada suudab! *Kus see häbi – meil korralik talu – ja kakeldakse! M. Metsanurk.
VI. ‹ühendsidesõna osana› seda enam et, selle asemel et, selleks et, sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, pärast seda kui, sel ajal kui vt et, vt kui

see|sinane ‹sellesina(t)se, sedasinast, sellessesina(t)sesse e. sessesina(t)sesse pl needsina(t)sed, nendesinaste, neidsina(t)seid, nendessesinastesse e. neissesina(t)seisse› ‹pron›
‹t-ga vormid üldiselt arhailisemad› kõnek see. Seesinane krahv Mannteuffel olnud omamoodi üsna veider härra. Raske ütelda, kuidas seesinane asi teistele teatavaks sai. Sellessinases raamatukeses on kõik kirjas. Selsinasel silmapilgul kostis kohutav karjatus. Sessinatses maailmas on palju ülekohut. Osakem sestsinatsest jumalaannist lugu pidada. Õnnetus ei käi... ja needsinatsed teised sõnad. *Nälg oli sellessinases hädaorus kole kaua aega valitsenud. L. Remmelgas (tlk). *Kes teotab nüüd üht neistsinatseist kutsutuist ja seatuist, see teotab kiriku rajajat ennast! M. Metsanurk. | ‹substantiivselt›. Needsinased, kes eile virelesid, uhkeldavad nüüd oma rikkusega. Tunnen küll neid lubajaid mehi, Artur on üks neistsinatseist. *Et rahvas võiks sõrmega näidata: selsinatsel oli osa langenuga! A. Mälk. *.. võtsime männipuudelt koort ja kuivatasime ning tampisime ühes kaladega peeneks, – seesinane oli meie roaks. F. Tuglas (tlk).

seletamatult ‹adv›

1. (< seletamatu). Käitus eile täiesti seletamatult. Hinges on seletamatult ärev tunne.
▷ Liitsõnad: sõnulseletamatult.
2. väga, ütlemata. Seletamatult ilus ilm. Ta tähendab mulle seletamatult palju.

selgesti ‹adv›

1. (meeltega tajumise kohta:) hästi, täpselt. Istusin nii lähedal, et nägin selgesti ta nägu. Kallas on paadist selgesti näha. Punetavas näos paistis haavaarm eriti selgesti. Kuulsin täiesti selgesti, mida kõrvaltoas räägiti. Poisi riiete küljes võis selgesti tunda suitsulõhna. Ta ei tajunud päris selgesti, kus ta õieti viibib.
2. kindlasti, kindlalt, vaieldamatult, ilmselt. Tean selgesti, et ta räägib tõtt. Hääle järgi tundis ta mehe selgesti ära. See juhtum näitab selgesti, kuidas võim pähe lööb. Meie võistkond oli vastastest selgesti üle. *Lapsepõline viletsus seisis tal veel selgesti silma ees. E. Vilde.
3. arusaadavalt, mõistetavalt. Hääldab selgesti iga sõna. Räägi selgesti, mis juhtus. Võõras rääkis eesti keelt aktsendiga, kuid selgesti. Allkiri polnud selgesti loetav. Küsimus olgu selgesti sõnastatud. || nõuetele vastavalt. Laps loeb juba selgesti. *Sõnad on tal kõik selgesti peas, kladest vaadata pole tarviski. M. Pihla.
4. puhtalt, segamatult, täies selguses. Tormijärgsel hommikul tõusis päike jälle selgesti. Väikeses ruumis ei pääsenud maal selgesti mõjule. Sammud kajasid kumedalt, ent selgesti. Mäletan seda õhtut nii selgesti, nagu oleks see olnud alles eile. Kõik üksikasjad polnud tal enam selgesti meeles. Nii selgesti meenub meie tookordne kohtumine.
▷ Liitsõnad: imeselgesti.

seltskond ‹-konna 22› ‹s›

1. mingi sündmuse, olukorra, tegevuse v. muuga seoses koos viibiv inimeste rühm. Lõbus, lustlik, rõõmus seltskond. Kirju, rahvusvaheline, valitud seltskond. Sõprade seltskond. Meil siin rohkem meeste seltskond. Õllesaalis istus seltskond kalureid. Sattusin mulle vastumeelsesse seltskonda. Postitõllas sõitis seltskond omavahel võõraid isikuid. Külla sõideti suure seltskonnaga. Nokastanud seltskond vajus kärarikkalt tuppa. Saabuti üksikult ja seltskondadena. Seltskonnas, kus oli naisi, käitus ta kavalerlikult. Paljud suitsetavad ainult seltskonnas. Ta armastas niisugust seltskonda, kus sai silma paista, seltskonna hing olla. Lahkusin eile õhtul varakult seltskonnast. Istusime mõnusas seltskonnas. *Albena mustasilmses öös mürtsub orkester, seltskonnad kobarduvad viigipuude alla.. L. Hainsalu. || seisuslikku, varanduslikku vm. ladvikusse kuuluvate isikute omavahel suhtlev ringkond. Püüdis pääseda kõrgemasse, paremasse seltskonda. Tütred olid juba selles eas, et seltskonda astuda. *Kutsuda [ballile] aga tahetakse ministrid, kindralid .., meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jahi|seltskond, jooma|seltskond, näite|seltskond, peo|seltskond, pulma|seltskond, reisi|seltskond, saunaseltskond; mees|seltskond, nais|seltskond, sega|seltskond, tõusikseltskond.
2. kaaslased, seltsilised, kellega koos ollakse, suheldakse; suhtlemisringkond. Aino seltskond on paar temaealist neidu. Tal ei ole (õiget) seltskonda. Seltskonnast hoolimata olen üksi. *Tüdruk pääseb nüüd hoopis teise seltskonda, omasuguste haritud inimeste hulka. L. Promet.
3. (kellegi) selts, juuresolek; kellegagi koos viibimine. Naiste seltskonnas muutus ta alati kohmetuks. Oli väsinud külastajate tüütust seltskonnast. Miks otsib ta just minu seltskonda? Kas võin sulle oma seltskonda pakkuda? Vihamehed pidid taluma teineteise seltskonda. Teda nähti tihti brüneti neiu seltskonnas. Tore, et sa tulid, sinu seltskond teeb mulle rõõmu. Olen sulle seltskonna eest tänulik. Ma lähen, ei taha sind oma seltskonnaga kauem koormata. Ma ei vaja kellegi seltskonda. Koer armastab inimese seltskonda. *Üksiolek rõhub mind. Seltskond samuti. A. Kurtna (tlk). *Küllap olin ka ainus mees, kelle seltskonda Vilipp oma naise usaldas. O. Tooming.
4. van ühiskond. *Tahaks midagi teha, midagi seltskonna kasuks, mingisugust rahvatööd.. M. Metsanurk.

seltskondlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. seltskonnaga (1. täh.) seotud, seltskonnas esinev, seltskonnale omane. Lõbus seltskondlik õhtu, koosviibimine. See on rohkem seltskondlik, vähem sportlik organisatsioon. Seltskondlikest üritustest võeti innukalt osa. Õpiti seltskondlikke tantse ja mänge. Kerge seltskondlik vestlus. Seltskondlikud kohustused. Seltskondliku positsiooniga mees. Kasulikud seltskondlikud sidemed. Seltskondliku käitumise reeglid, etikett. Kõiki võlus ta seltskondlik lihv. *Just Anne pärast oleks pidanud selles väikeseski korteris tuikama mingi seltskondlik elu. L. Metsar.
2. seltskonda (1., 3. täh.) armastav, kiiresti kohanev, hõlpsasti suhtlev. Väga seltskondlik inimene. Tal on seltskondlik loomus. Mees oli seltskondlik, naine seevastu vaikne kodus istuja. Eile olid sa seltskondlikum kui kunagi enne. *Üks vanem leedi osutus aga eriti seltskondlikuks. Ta küsis kõikide elukutseid ja reageeris igale vastusele mingi naljaga. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: ebaseltskondlik.

sigadus ‹-e 5› ‹s›
inetu, häbematu v. alatu tegu v. käitumine; seategu, seatemp. Sigadusi tegema. Sai suure sigadusega hakkama. See on sigadus meid nii kaua oodata lasta! Jätke oma sigadused! Niisuguse sigaduse peale tuleks talle üks korralik keretäis anda! Selline pamflett on täielik, suurim sigadus. Selle kaabaka sigaduste eest mina ei vastuta. See, kuidas ta oma naist kohtleb, on ju sigadus! *Jah, kui ta poleks eile purjus peaga siia tulnud, oleks kõik see sigadus sündimata jäänud...! A. Jakobson. *„Sihukest sigadust veel, et oma mehi tulistada!” vandus Tääker.. A. Kivikas.

täis nagu ~ kui sikk
täiesti purju(s). Vanamees oli täis nagu sikk, kui eile õhtul koju jõudis.

sompsima ‹42›

1. sumpsima. Lumes sompsima. Vanamees sompsis piki põlluserva. *Ja kui palju pidime enne ringi sompsima, kui [jõhvikaid] leidsime. O. Tooming.
2. udujuttu ajama, hämama. *.. hakkab tõe asemel sompsima ilmast ja maast.. O. Luts. *Ema sompsis eile küll asja nõnda, et sellest kodused mingit selgust ei saanud. F. Tuglas.

sott ‹soti 21› ‹s›
kõnek
1. arve; arvepidamine. Tagusin vanad sotid kinni. Poemees enam soti peale ei anna. Sai raha ja õiendas sotid. Ei saa sotti klappima. Kas sa oled sotti pidanud, kui kauaks varusid piisab? Luges raha üle ja lausus: „Täpne sott!”. *Sottide tegemise ajal käis „Korentuse” kipril rehnung peast nagu koolipoisil katekismus. H. Sergo. || lõpparve. Kapten ähvardas sotid võtta. Poiss nõudis jüripäevast sotid. *„Raudrähk sai sotid,”.. Sass näis nii rusutud, nagu oleks mitte keegi teine, vaid tema ise tunnipealt vallandatud. P. Kuusberg. || ‹hrl. pl.› rahalised suhted. Teeb või sendi pooleks, et aga sotid selged oleksid. Kui tahad sotte klaariks saada, siis sajast kroonist ei piisa.
▷ Liitsõnad: lõpusott.
2. ‹hrl. pl.› muud kui rahalised suhted, vahekorrad. Proovib juhatusega häid sotte säilitada. Tal on töökoja meestega sotid sees (heade suhete kohta). Jättis selle poisiga korrapealt sotid katki. Neil läksid sotid segamini. Anul on Urvega sotid sassis. Meil on omad sotid klaarida. Sotid sirged: naine on läinud. Vana Martiniga tulnuks juba eile teha sirge sott.
3. arusaamine, ülevaade, ettekujutus. Selles asjas pole mul selget sotti. Pange oma arvamused kirja, siis on selge sott, saab selge soti. Kellelgi polnud õiget sotti, mis inimene uus õpetaja on. Kui ei, siis ei, on vähemalt selge sott. Selge sott, sina oled kiirem!

sulgema ‹sulen 42 või sulgen 37›

1. kinni v. kokku panema v. katma midagi, mis on lahti, avatud. a. (mingit ava v. avaga eset). Sulges ukse, akna, värava. Kohver, kast on kindlalt suletud. Sulges laua sahtli. Luukidega suletud aknad. Pudelid suleti korgiga. Tõmblukuga, nööpidega, haakidega suletav kinnis. Sulgesin pakendi kleepribaga. Tuulepluusil olid suured klapiga suletavad taskud. Sulges kätega, sõrmedega mõlemad kõrvad. Põrnitses vihaselt, suu otsustavalt kriipsuks suletud. Sulges laud ja püüdis lõdvestuda. Lamas suletud silmil ja ootas und. | piltl. Nägu, ilme suletud kui mask. Suletud iseloom, olek, hing. Ta süda oli teiste muredele suletud. b. (kinnitusvahendit, sulgurit). Suleb ukse riivi, luku, värava võru, haagi. Sulges oma vööpandla. Sulen jopi tõmbluku, nööbid, pöörad. Sulges kraani, ventiili. c. (avatud olekus eset). Lõpetas lugemise ja sulges raamatu. Märkasin, et sadu on üle jäänud ja sulgesin vihmavarju. Õhtul suleb lill oma õiekrooni.
2. takistama millegi liikumist, pääsu v. kulgu (millegi kaudu kuhugi). Sapikivi oli sulgenud sapijuha. Verejooks tuli kiiresti sulgeda. Peatuti, sest eespool oli laviin tee sulgenud. Uksel valvajad sulgesid oma odadega pääsu igaühele, kes tahtis siseneda. Sõjalaevad sulgesid sissekäigu sadamasse. Hanged sulgesid autode(le) tee. Nende taandumistee oli suletud. Jõgi suleti tõketega, paisuga. Mahalangenud puu oli sulgenud tee. Jõgi suleb eraldunud looke mõlemad otsad setetega. Semafor oli alles suletud 'signaal ei lubanud liikumist', rong seisis ja ootas. | piltl. Talle oli suletud tee ülikooli, kõrgemale ametikohale. Pääs olümpiakoondisse pole talle veel suletud.
3. (tegevust, tööaega) katkestama v. lõpetama. Kauplus on lõunavaheajaks suletud. Lennuväli oli eile ebasoodsate ilmastikuolude tõttu suletud. Muuseum on teisipäeviti suletud. See kiosk on enamiku ajast suletud. Kriisi ajal suleti tehaseid, ärisid, panku. Ammendatud kaevandused suletakse. Ma ei saanud piletit, kassa oli juba suletud. Ühing, selts suleti. Ta jooksev arve pangas on suletud. Suletud 'kujunduslikult lõpetatud' kompositsioon, teos. Suletud 'lõplik, ammendav' loend. || (voolu, ühenduse katkestamise kohta). Suleb klahvile vajutades, nuppu pöörates raadio, televiisori, magnetofoni. Maksu tasumata jätmise tõttu suleti ta telefon 'lülitati välja'.
4. kedagi v. midagi kinniselt, vaba liikumist takistavalt ümbritsema; sellisesse seisundisse panema. Kinnipeetu suleti luku taha, vanglasse. Sinihabe sulges oma naise vangitorni, kloostrisse. Sulges end külaliste eest tuppa, kabinetti. Linn oli suletud vaenlase piiramisrõngasse. Pärismaalased suleti reservaatidesse. Invaliid oli suletud kodu nelja seina vahele. Sulges koera kuuti, sea aedikusse. Sulges neiu oma embusse, sülelusse. Sulges linnupoja oma suurde pihku, kamalusse. Tunneb end nagu klaaskasti suletud. Sulges paberid ümbrikku ja kleepis selle kinni. Muhu kirja motiiviks on kaheksanurk sellesse suletud kaheksaharulise tähe, risti vm. kujundiga. Vett kandev kiht on suletud kahe läbimatu kihi vahele. Suletud leid arheol korraga maasse pandud v. jäänud esemete kogum. | piltl. Ta sulges tusatuju endasse. Marmorisse suletud ilu. *Kui palju läheb kaduma sellestki kaunist, mis õnnelikul hetkel mõttes tärkab, niipea kui tahame seda sõnasse sulgeda. F. Tuglas.
5. ümbrusest eraldama, kinniseks (2. täh.) muutma; eraldatuna, millestki varjatuna eksisteerima. Kõikjal sulges silmapiiri mets. Lagendiku sulevad mitmest küljest suured puud. Terrassi võib ühelt küljelt sulgeda võrestikuga. Külm õhk koguneb suletud nõgudesse. Ringjoon on suletud kõverjoon. Heegelsilmade ahel suletakse kinnissilmusega ringiks. Suletud elektriahel, vooluring, jahutussüsteem, naturaalmajandus. Hakkab korduma suletud protsess. Süda koos veresoonkonnaga moodustab suletud ringsüsteemi. Suletud 'maju täis ehitatud' tänavafront. Suletud 'hoonetega ümbritsetud' taluõu. Suletud 'vähese vaateväljaga, tihedate puistutega' maastik. Suletud süsteem 'materiaalne süsteem, mida ei mõjuta ümbritsev keskkond'. Suletud ring 'väljapääsuta, muutusteta olukord, korduvus'.
6. ‹hrl. tud-partitsiibis› üldsusele kättesaamatuks, ligipääsmatuks muutma, teat. kitsamale ringkonnale määratuks tegema. Väike suletud sõpruskond, kogukond, rahvusrühm. Suletud riik, linnaosa, piirkond. Tartu kuulus nõukogude võimu ajal oma sõjalennuvälja tõttu nn. suletud linnade kategooriasse. Preesterkond Indias kujutas endast suletud kasti. Ükski partei ei peaks olema suletud organisatsioon. Valitsuse, kohtu suletud 'kinnine' istung. Suletud mäng, kuhu kedagi väljastpoolt vastu ei võetud.

suruma ‹37›

1. (tugevasti) vajutama, rõhuma (1. täh.). a. oma raskusega survena avalduma, survena tunda olema. Õhk surub meid seestpoolt niisama tugevasti kui väljast. Ranits surub õlgadele, õlgu, raskelt kui kivi. King surub konnasilma peale. Kasvaja surub naaberelundeile. Müts surub juuksed, soengu ludusse. Luupainaja surus rinna peal(e). Peavalu surus meelekohti, meelekohtades. *Kasukas ei suru õlgadele ja on soojem, kui sel vöö peal .. Madde Kalda. | piltl. Uni surub silmades, laugudele. Rõskus surus taeva ligi maad. Aastate koorem on eidekese kühmu surunud. Raske elu on nad põlvili, maadligi surunud. b. tahtlikult survet rakendama, peale v. sisse vajutama. Surus mütsi, kübara (silmini) pähe. Surub hambad võileivasse, kahvli lihatükisse, hangu heintesse. Surus sõrmega kellanupule, jalaga gaasipedaalile. Surub ukselingile, püssi päästikule. Surus korgi pudelile. Surus kannused hobuse külgedesse. Surus saha, labida mulda. Ekskavaator surus kopa liivasse. Surus suudluse ta käele, laubale, huultele. Surus näpitsprillid ninale, monokli silma. Kull surus küüned jänese turja. Surus revolvritoru teisele rindu, vastu rinda. Surus sõbra toolile, istuma. Istutamisel surutakse muld korralikult taime juurte ümber. Sõudjad surusid tugevamini aerudele. | piltl. Surub anuva pilgu teise silmadesse. Suru see soovitus endale mällu, meelde! Sõjaaeg surus kõigele oma pitseri. *Ei, otsustas Andres, vaja suruda õppimisele, raamatute lugemisele .. H. Angervaks. c. rusuma, masendama. Mure surub rinda, hinge, meelt. Lahkumistund surus südameid. Ta oli eile väga surutud meeleolus, olekus. *Mis surub sind, / Eestimaa tütar, et nutune seisad? L. Koidula. *Keegi ei vasta .. Surutud vaikuses möödub pisut aega. A. Hint.
2. pressima, litsuma (hrl. mingisse seisundisse v. asendisse, kuhugi v. mingis suunas). Teerull surub asfaldi tihkeks, siledaks. Marjad surutakse nuiaga, lusikaga puruks, katki, püreeks. Viinamarjadest surutud mahl kääritatakse veiniks. Vanasti suruti uhmris teradest tangu, terad tangudeks. Surus koni jala all laiaks. Surus oma vastase käpuli. Surub hambad kõvasti vastamisi. Mägedes on maakoor kurdudesse surutud. Ligistikku, üksteise ligi, üksteise vastu surutud inimesed. Kits surus jalad vastu maad ega liikunud paigast. Surus selja vastu ahju, nina vastu aknaruutu. Surus kõrva vastu lukuauku, et sees räägitavat paremini kuulda. Tüdruk surus end häbelikult ema vastu. Surub end peites nurka, seinaorva. Laps suruti suurte inimeste vahele. Surub end poisi ligi, poisile lähemale. Surus endale rahva hulgas teed. Surub end jõuga läbi tiheda võsa. Surub ennast bussi, ukse vahelt esikusse, läbi rahvasumma. Siga surus kärsa aialippide vahele. Surus käe, rätiku suu peale, käed näo ette. Surub käed kõrvadele, vastu kõrvu, et lärm ei kostaks. Surub näo padjasse, käte vahele. Kallistasid, põsk põse vastu surutud. Pull surus pea allapoole ja mölises ähvardavalt. Surus noaotsa karbikaane vahele ja kangutas. Säilitamiseks surutakse kohupiim tihedalt kaussi. Pump surub vedeliku mootori jahutussärki. Torm surus jää kalda äärde, jääpangad üksteise vastu. Magaja surus voodinaabrit ikka enam seina poole. | piltl. Vaenlase väed suruti endistele positsioonidele, põhja poole, soodesse. Vanakraamiga kaubitsejad on turu servale surutud. Autor püüdis oma uut näidendit teatrilavale suruda. Ta surus end uue ühistu esimehe kohale, esimeheks, juhtkonda. Poliitika on end ka naiste ellu surunud. Väsimus surus meid pikali.
3. pigistama. Surus suu kitsaks triibuks, silmad kõvasti kinni. Surus käe, sõrmed rusikasse. Surus sõrmedega kõvasti lauaserva. Surus kramplikult mu käsivart. Suruti tervituseks, hüvastijätuks sõbralikult kätt. Lähme juubilari kätt suruma 'teda õnnitlema'! Surus käepideme, rehavarre tugevamini pihku. Surus paberi peos kägarasse, nutsakusse, nutsakuks. Surub sulalume käte vahel palliks. Istus lehma alla ja surus lüpsiku põlvede vahele. Surus neiu käed oma pihkude vahele, pihku. Surus naise oma kaissu, vastu rinda, enese vastu. *Andres surus Marit ikka kõvemini oma käte vahel .. A. H. Tammsaare. || (rääkimise vm. häälitsemise kohta). Surus läbi hammaste vihase vandesõna. Sai oma küsimusele tigeda kurgupõhjast, hammaste vahelt surutud vastuse. Surus sõnu vaevaliselt suust. Kõrgemas registris on laulja hääl teravaks, kitsaks surutud. || kõnek (joomise v. söömise kohta). *„Suru veel .. teisegi jala jaoks, ” sundis sõdur. A. Jakobson.
4. toppima; pistma. Surus heinakarsi kõvasti ristikut täis. Surus paistes jala kuidagi saapasse. Tal õnnestus kõik riided kohvrisse suruda. Surus poisile ämbri kätte ja käskis vett tuua. Koer surus oma külma nina peremehe pihku. Surus käed sügavale taskutesse, kõik matkatarbed seljakotti, kutsikavolaski põue, kompsu kaenla alla. *.. siis võib ta oma parkimistõrtesse suruda korraga .. nelisada vasikanahka. A. Hint. | piltl. Elu ise on talle ajakirjaniku sule pihku surunud.
5. (raskustega, pingutades) kuhugi v. millessegi mahutama, paigutama. Meid kuuekesi suruti 3-kohalisse telki. Perekond oli surutud kitsasse korterisse, ühteainsasse tuppa. Pakasega on lapsed surutud toa nelja seina vahele. Teose tegevus on surutud poolesajale leheküljele, lühikesele ajalõigule, ühte päeva. Autor on püüdnud näidendi suruda kohaühtsuse seaduse raamidesse. Kriitikud üritavad seda teost mingi kindla kunstistiili alla suruda. Kõik oluline suruti ülevaatlikku tabelisse. Surus oma põlguse ainsasse sõnasse. Valemeisse surutud keemiline protsess. Sõnadesse, värsivormi surutud mõte. *.. rütmi ja riimi süsteem, kuhu mõtted ja sõnad on surutud. J. Aavik.
6. pingutama; pingutades edasi liikuma. Surusin edasi niita. Surus sammu kiiremaks, jõudsamaks. Surus kuuplaani kahe nädalaga täis. Surus jalgrattaga mäest üles kui pöörane. Ujuja surus kaugele järve peale. Surusime läbi tuisu, vastu tuult kodu poole. Maastur surus üle kändude, läbi vee ja pori. Kalad surusid jõge mööda vastuvoolu, ülespoole. Nõlvast üles surusime jooksuga. Paat surus lainetuses, tormis edasi. Surus end finišis esimeseks. Surus täie hooga teistele järele. Mis muud kui suuskadele ja suruma! | piltl. Ta oli läbi elu surunud kangelasliku visadusega.
7. tunglema, rüsima. Kahel pool teed surub rahutu rahvahulk. Uudishimulike ring surub õnnetuskoha lähedal. Rahvas surus varjendi uksel. Lehmad suruvad joogikünade juures. Lapsed suruvad jõuluvana ümber. Mu ees suruvad lained. Taevas hakkasid suruma hallid pilved. *Hommikul surusid talumehed moonakate kogunemisruumi ümber nagu mesilased taru lennuaugu juures. P. Viiding (tlk). || parvlema (hrl. sääskede kohta). Soojadel suveõhtutel suruvad sääsed vaikses õhus, tiigi kohal, akende taga. | piltl. Õhus suruvad lõkkesädemed.
8. survet (2. täh.) avaldama, sundima. Haigus on ta haiglasse, voodisse, lamama surunud. Lapsed suruti kindla õpperežiimi alla. Rahvas oli viletsaisse elutingimustesse, vaesusse surutud. Tundis, et on surutud teiste mõju alla. Talle suruti järjest uusi kohustusi kaela. Kitsas jalgrada surus minejad haneritta. Sõda surub mehed sinelisse 'sõjaväkke'. *Ei lase veel, sindrid. Suruvad sind sanatooriumi .. V. Panso.
9. summutama, takistama, tagasi hoidma. Surus oma jutu sosinaks. Rääkis vaikseks surutud häälel, et teised ei kuuleks. Räägib surutud vihaga, erutusega. Ta hääl on surutud raevust kärisemas. Vaikne surutud oigamine, nuukse, naeruturts. Maalide hallikas surutud koloriit. *Ühel päeval märkan, sosisev, surutud kõne on mul juba maneeriks muutunud. B. Alver.
10. sport. a. (võrkpallimängus:) ettetõstetud palli järsu alla suunatud löögiga üle võrgu lööma. Tõsta, ma surun! *.. võrkpalliplatsil oli au sees see, kes hästi servida ja suruda oskas. R. Männis. b. (varem tõstespordis:) kangi algasendist rinna kohale tõstma, kust see ettenähtud peatuse järel pikkamööda tõstetakse üles sirgetele kätele. Tõstja oli kolmevõistluses surunud 160 kg, rebinud 145 kg ja tõuganud 185 kg.

sutike(ne) ‹adv›
kõnek veidi, pisut, natukene. Täna on sutike soojem kui eile. Mantel oli talle sutike suur. Olen sutike väsinud. Aega jääb sutike vähe.

sõjaväe|õppus
‹hrl. pl.› sõjaväelise väljaõppe osa. Viibis kahekuulistel sõjaväeõppustel. Eile viidi siin läbi sõjaväeõppus.

sülitsi ‹adv›

1. sülega, mõlema käsivarrega haarates; rinnutsi. Mees asus sülitsi kivi, palgi kallale. Asis sülitsi mitmevakasest kotist kinni. Haaras vastase ümbert sülitsi kinni. Mehed läksid riidu ja sülitsi kokku. Nad olid sülitsi koos, püüdes teineteist maha paisata. Maadeldi sülitsi. Tugev mees, läheb või karuga sülitsi kokku. Eile sattusime, jooksime tänaval sülitsi kokku. Rühkis tormiga sülitsi heideldes 'jõuga pressides' edasi. | piltl. Astus sellele plaanile sülitsi vastu. *Otsustasin hädaohule sülitsi vastu minna.. P. Kuusberg. *Vaska oli tööl sülitsi kallal, ägeduse ja ühtaegu lustiga. V. Ilus.
2. vastamisi koos (v. kokku), kokkupuutes(se), vastakuti. Rannas on maismaa ja meri sülitsi koos. Luited seisavad sülitsi merega. Sõjapäevil seisti tihti sülitsi surmaga. Vaesed olud viisid poisikese maast-madalast karmi eluga sülitsi kokku. *.. üldse on õnn ning õnnetus elus nõnda sülitsi, et raske on nende vahel vahet teha. V. Panso.

sündima ‹sünnin 42›

1. (inimese ja loomade kohta:) emaihust ilmale tulema. Ilmale, ilma sündima. Laps sünnib. Surnult sündinud laps. Maril sündis Andresega esimene laps. Liinal sündis tütar, poeg. Need on tema esimesest abielust sündinud lapsed. Väljaspool abielu sündinud laps 'vallaslaps'. Paul sündis talumehe pojana, kehvade vanemate lapsena. Sündinud on ta kooliõpetajate perekonnas. Ta sündis 9. mail 1935. aastal Tallinnas. Millal te olete sündinud? Temataolisi inimesi sünnib harva. On sündinud uus põlvkond. Paistab, et sa oled õnnetähe all sündinud 'sul on õnne, sul õnnestub kõik'. Kõrgesti sündinud 'kõrgest soost' krahvihärra. Kassil, koeral sündisid pojad. Ma pole eile, täna sündinud 'kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne'. Ta on muredest vabanenuna nagu uuesti sündinud.
2. ‹hrl. nud-partitsiibis› osutab, et kellelgi on sünnipärased anded v. eeldused millekski v. kellekski. Ta on sündinud poliitik, riigimees, organisaator, teoinimene. See mees on otse sündinud luuletajaks, näitlejaks. Pidas ennast vist sündinud targaks. Sõduriks ei sünnita. Tal on selleks otse sündinud anne. *Niisuguste kätega naised on nagu sündinud toidupakkidele riiet ümber õmblema, neid vanglasse või kaugele Siberimaale saatma. E. Vetemaa.
3. tekkima; arenema, kujunema. a. (iseenesest). Merest kerkinud maalapist sündis saar. Antarktise rannikul sünnivad igal aastal tuhanded jäämäed. Merel sündisid järjest uued lained. Revolutsioonis hukkus üks maailm ja sündis teine. Maailmakaardile on sündinud uusi riike. Linn, asula sündis mõne aastaga. Päev sündis pikkamisi. Rahvalaulu vanemaid liike on töölaul, mis sündis tööd rütmistavast laulust. Sõjad sündisid suurriikide poliitikast. Tülist sündis hirmus taplus. Kuuldused sündisid ja surid. Helid sündisid ja vaibusid taas. Sündis uus traditsioon. Haaras kinni ootamatult sündinud mõttest, ideest. Juhuslikust tutvumisest sündinud armastus. Suuremat kahjutunnet, südamevalu sellest ei sündinud. Mured sünnivad kergesti. Ebausk sünnib rumalusest. Sellest võib meile veel suurt kahju sündida. Kuri sünnib kähku, hea ilmub aegamööda. Loodus oli pärast kosutavat vihma kui uuesti sündinud. *Uut kunstis ei mõelda välja, uus sünnib otsingutes ja avastustes. V. Panso. b. (sihipärase tegevuse tulemusena). Meistri käe all, kätes sünnib kaunis ese. Sündis uus erakond, organisatsioon, selts. Ooper sündis 16. ja 17. sajandi vahetusel Itaalias. Ajakirjandus sündis koos informatsioonivajadusega. Aastas sünnib stuudios mitu mängufilmi. Romaan, draama sündis autoril vahetute muljete mõjul. Kassaril on sündinud poeedi kaunimad luuletused. Suurem osa tema loomingust on sündinud välismaal. Meeste odaviskes sündis uus maailmarekord. Mõtetest sünnivad kavatsused. Sündis julge plaan.
▷ Liitsõnad: taassündima.
4. toimuma, aset leidma. Vangide vabastamine sündis valvurite erilise vastupanuta. Kõik pidi sündima varjatult ja salamahti. Kosjade joomine sündis pruudikodus. Käidi linnas, see sündis tavaliselt kord kuus. Jutuajamine sündis saksa keeles. Novelli tegevus sünnib eksootilisel saarel. Mall jälgis, et kõik sünniks nii, nagu tema tahab. Kapten peab teadma, mis laevas sünnib. Maailmas sünnib praegu suuri asju. Huvitus kõigest, mis ümbruses sündis. Ta nagu ei märkagi, mis tema ümber, lähikonnas sünnib. Mis teil seal, siin sünnib? Kõik see sündinud pealegi naabrite silma all 'nähes'. Seda ei või lasta sündida. Nagu otsustatud, nii see ka sündis. Temas, tema elus on sündinud muudatus. Kunstniku loomelaadis on murrang sündinud. Mind seati sündinud fakti ette. Juhan ei saanud arugi, mis temaga sünnib. Mõistis nendest juttudest, et midagi suurt on sündimas. Nende vahel ei sündinud midagi iseäralikku. Sündis pikem jutuajamine. Muhamedlased usuvad, et ilma Allahi tahtmiseta ei sünni midagi. Noh olgu, sündigu vanemate tahtmine! Tundis, et talle on ülekohut sündinud 'tehtud'. Mis tema hinges sündis, võisime ainult aimata. Lõunamaades sünnib päevalt ööle üleminek võrdlemisi järsku. *Mõte sellele, et ta saaks heita pilgu veel sündimata tegudele, hirmutas teda.. A. Kalmus. || juhtuma. Sündis ime: surmasuus mehed pääsesid. Sündis saatuslik õnnetus. Siin sündis imelikke asju. Pole hea, kui suguseltsis seesugused lood sünnivad. Ära karda, seal ei sünni sinuga midagi halba, kurja. Lähen, mis seal ikka minuga võib sündida! Mis neile võis sündida, et nad ei tulnud? Äkki sündis midagi hirmsat, ootamatut, vapustavat. Sündis sedagi, et magasin hommikul sisse. Kõik sündis nii ruttu, et keegi ei jõudnud vahele astuda. Nii sündiski, et Märt läks isakodust minema. Viskas õnge vette ja jäi ootama, mis sünnib. Ime, et see juba varemalt ei sündinud. Sündinud on see, mis sündima pidi. Mis tegelikult sündis, kes seda teab. Mis siis küll sünnib, kui teada saadakse. Võib sündida, et kuritegu ei avastatagi. Seda pahandust ei tohi sündida. *Olid otsustanud hoida talu oma käes, sündigu mis sünnib – ning hoidsidki.. R. Sirge.
5. kõlbama, sobima. Õunad sünnivad juba süüa. See puder sünnib, ei sünni süüa. Seda pintsakut sünnib veel kanda. Kingad olid vähe väikesed, aga sündisid ikkagi jalga. Selle mehega sündis tutvust teha. Sul ei sünni enam poisikese kombel hullata. Hiline aeg, ei tea, kas sünnib naabreid tülitada. Mõtle ikka enne, mis sünnib teha ja mis mitte. Kui temal ei sünni sinu juurde tulla, miks sina peaksid minema. Kuidas te sünnite koos elama? Vallavanemaks ta sünnib hästi. Sellest ei sünni teiste kuuldes rääkida. Ei sünni ma suurte ja tähtsate hulka. See kapp sünnib siia seina hästi. Puud on liiga pikad, nad ei sünni ahju. Ilu ei sünni patta panna. Kaks kassi ei sünni ühte kotti. *Nagu temasugusel poisil tüdrukutest puudu, keda sünniks võtta 'kosida'! E. Vilde.

šanell|kostüüm
pehmest topilisest riidest kraeta (hrl. kantidega) kerge kostüüm, Chaneli kostüüm. *Inesel oli seljas hallikassinine šanellkostüüm kreemi pluusiga, mis alles eile õhtul valmis sai. A. Pervik.

tahenema ‹37›

1. tahedaks (1. täh.) tõmbuma; kuivama. Savise põhjaga põld taheneb kaua. Vihmad lakkasid ja teed tahenesid. Külva kohe, kui muld, maa on tahenenud. Kaer tõsteti rõuguredelitele tahenema. Märg turvas laotati tuule kätte tahenema. Niiske ilmaga ei taha pesu taheneda. Pani kingad pliidiservale tahenema. Aastaid tahenenud palgid põlesid praginal. Eile tõrvatud paat on juba peaaegu tahenenud. Pisarad põskedel tahenesid. Räägib meelitusi, kuni tüdruku silmavesi taheneb.
2. (tuju, meeleolu paranemisega ühenduses). Õhtuks tuju tahenes. Viha on südames tahenenud. *.. põrnitsemise taga oli umbusku, mis hakkas tahenema lootuseks. K. A. Hindrey.

telefoni|kõne
telefoniga edastatav kõne; kõne(lus) telefoni teel. Telefonikõnet vastu võtma, ümber suunama. Pidasin eile vähemalt kümme telefonikõnet. Kõige soodsam on telefonikõnesid võtta õhtul. Telefonikõnesid lindistama, pealt kuulama.

tele|pilt
teleekraanil nähtav kujutis. Kiiresti vahelduv telepilt. Korralik, udune, hägune telepilt. Tuhanded vaatajad jäid eile õhtul telepildita.

tele|purk
nlj televiisor. Nägin sind eile telepurgis.

tema ‹rõhulises asendis›, ta ‹rõhutus asendis› ‹tema e. ta, teda e. luulek hrv tend, temasse e. tasse, temas e. tas, temast e. tast, temale e. talle, temal e. tal, temalt e. talt, temaks, temani, temana, temata, temaga e. taga›
‹pron› ainsuse 3. isiku asesõna vt nemad
1. osutab isikule v. olendile, kes ei ole kõneleja ega kuulaja. Ta on õpetaja. Ta elab, sööb, magab. Ta tuli, vaatas. Ta ei käinud siin. Tema usub seda kindlasti. Küsi võõralt, mis ta tahab. Kala paistis suurem, kui ta tegelikult on. See pole teiste asi, kuidas tema oma elu elab. Haigele toodi tema pudrukauss. Rahu tema põrmule! Tulid Mati ja tema sõbrad. Kollane on ta lemmikvärv. Ma olen ta peale pahane. Leidsin ta magamas. See on tema oma. Tema teada, tema arvates on see teisiti. Nägin teda eile. Kuulsin teda laulvat. See ei puutu temasse. Õpetaja suhtub tasse hästi. Temas on palju head. Muusika äratas tas mälestused. Temast ma seda küll ei usu. Kas sul tast kahju pole? Temale pole seda vaja. Soovisime talle õnne. Talle meeldib lugeda. Küll ma talle näitan! Temal tuleb see paremini välja. Tal on hea pea. Kuulsin temalt uudiseid. Talt võeti load ära. Ega ma temaks ole. Sõuame temani. Püüa end temana ette kujutada. Katsume temata hakkama saada. Temaga on vist midagi juhtunud. Kus sa taga tuttavaks said? Ta on üsna hädine, see naabripoiss. „Las tema läheb,” osutas Peeter silmadega venna poole. *Mehel endine kõik lakkas, / silmapilkmel hoidma hakkas, / armastama hakkas tend, / võõrast, kes saand ulualust .. M. Under. || (mitmesugustes ütlustes, püsiühendites). Jäägu peale nii, nagu peigmees tahab, susi teda söögu! Et susi teda sööks! Tont teda võtku! Las Ants jääb koju, jumal temaga. Tühja temaga, las läheb. Istugu siis üksi, kurat temaga! Tehku, nagu tahab, pagan temaga! || ‹ka suure algustähega› (kõrgemate võimukandjate tiitlites). Tema kõrgus, ekstsellents. Tema Majesteet Rootsi kuningas. Tema Pühadus paavst. Tema Pühadus dalai-laama. *Tema keiserlik kõrgus on vali mees, väga vali! E. Särgava. || (austaja, kavaleri kohta, kasut. seoses temakesega). Pargipingil istuvad tema ja temake. Tema püüdis temakest milleski veenda. || tema'p, temap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just tema. Tema(')p see oligi, kes kurva sõnumi tõi.
2. hrl. rõhutus asendis osutab varem mainitud (v. mainitavale) esemele, nähtusele, olukorrale. Armastan võilille ta päikesekollase värvuse pärast. *Konjak on maitselt parem, kuid ta paneb jooja targutama. E. Vetemaa. || (ütlustes ja väljendites ka ebamäärasema osutusega v. täitesõnana). Asi ta siis ära pole, auto osta. Seal ta nüüd on, see inimese elu. Ah, mis sest pluusist, tühi temaga! Üks ta kama kõik! Eks ta ole! Ah, küll ta käib! Oli, kuidas ta oli, mis me enam sest arutame. Mis ta praegu ikka nii hilja on! Kui ta nüüd ometi vihma tuleks!
3. hrl. rõhutus asendis osutab esimesena mainitule. Rein ütles Jürile, et ta pole sellest midagi kuulnud. See riie meenutab lavsaani, aga ta on sellest paksem.
4. kõnek (keerutaval v. peenutseval pöördumisel 2. isiku asesõna asemel). „Ja mis siis temal asja oli?” pöördub kõrtsmik lõpuks ootaja poole. *Sellised juuksurid kutsuvad soenguid vesilaineteks, lokitavaid kundedeks, ja räägivad klientidega: „Kuidas tema käsi käib? Tema poeg on juba nii suureks kasvanud!” L. Tungal.

terve ‹18 või 1›
I. ‹pron› määratlev asesõna
1. näitab, et kõnesolevat eset, kohta, ajavahemikku, isikute rühma käsitletakse täies ulatuses, tervikuna; kogu. Terve nägu läks paiste. Terve põrand värviti üle. Tegime terve pööningu korda. Terve teine korrus seisab tühi. Otsisin sind tervest linnast. Orashein laiutab üle terve aiamaa. Terve ümbruskond on suitsu täis. Lapsed laulsid terve tee. Eile sadas terve päeva. Rong sõitis terve öö. Kavatsen terveks nädalaks maale jääda. Siin jätkub tööd terveks eluks. Terve pere elab ühes toas. Terve suguselts aeti kokku. Terve laudkond vaikis. Terve klass on ühel nõul. Spordipäevast võtab osa terve kool. Seda uudist teab juba terve maja, küla, vald. Olime terves koosseisus kohal. *Terve Euroopa elab nüüd erakordseid ümbersünnipäevi. A. Antson.
2. rõhutab, tugevdab, tõstab esile järgnevat sõna v. lauseosa. Terve hulk küsimusi. Terve virn dokumente, pabereid, kirju. Kuskilt ilmus välja terve kari poisse. Letil seisis terve torn tühje vahvlitopse. Fotograaf tegi terve rea ülesvõtteid. Kokku veeti terved mäed kruusa, liiva. Näilise lihtsuse taga peitub terve maailm mõtteid ja tundeid. Ühest pisiasjast hakkas hargnema terve pikk sündmuste ahel. Rong seisis jaamas terve igaviku. Pidas terve kõne maha. Ajas aastaga terve varanduse kokku. Talle sünnipäevakingi hankimine on ju terve probleem. Mõtle, terve aasta vabadust! Poiss tavatseb terveid tunde lesida ja lakke vahtida. Sellest nähtusest on kirjutatud terveid raamatuid.
II. ‹adj›
1. sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras (ka organismi üksikute osade normaalse seisundi kohta), heas tervises olev, mitte haige ega viga saanud. Terve inimene. Terved kopsud, närvid, hambad. Terve süda. Laps sündis terve ja tugevana. Kodus on kõik terved. Ta sai terveks. Tunnen end juba tervena. Kedagi terveks ravima, tegema. Ma pole täna päris terve. Olen täiesti terve. Poiss on terve kui purikas, härg 'hästi terve, täiesti terve'. Ta on elus ja terve. Jalg on juba hulga tervem. Haav on nüüd terve 'paranenud'. Kannatanu luud-liikmed näisid terved olevat. Poiss pääses kimbutajate käest terve nahaga 'suuremat häda v. kahju saamata'. Terved loomad. Terve koer, lehm. Terves kehas terve vaim. *Ehk hobune jõuab huntide eest ära joosta – jääb terveks. A. Hint. | ‹substantiivselt›. Kaitseväkke võetakse ainult terveid. Tervetele pole arsti tarvis. *Tema tundis end peaaegu pidalitõbisena, kes peab tervetest eemale hoiduma .. A. H. Tammsaare. *Haavatuid viidi redelitel eemale, terved tungisid üle surnute võitlusse. F. Tuglas. || (taimede, seemnete jms. kohta:) taimehaigustest ja -kahjuritest puutumata, nakatumata. Terved puud, põõsad. Terved õunapuuistikud. || (püsiühendites hrl. tänu v. hüvastijätu väljendamisel). Ol(g)e terve! Ole sa tuhandeks, tuhandest terve! Ole terve tulemast, aitamast, sõna toomast! Ole terve, et meelde tuletasid. Jää terveks, lapsuke! *Olge terveks ja head kalareisi! A. Kalmus.
2. heast tervisest tunnistust andev, seda väljendav. Terve jume, näovärv. Terve puna põskedel. Tal on terve välimus.
▷ Liitsõnad: ebaterve.
3. tervisele kasulik, tervislik. Terved eluviisid. Elab tervet elu. *Aja vahelgi läbi koduveiniga – see on odavam ja peaasi: palju tervem... O. Luts.
▷ Liitsõnad: ebaterve.
4. loomulik, normaalne, rikkumata, eluterve. Lihtne ja terve elutunnetus. See on igati terve uudishimu. Terve mõistus 'igapäevaelus kujunenud arukus'. Uus juht püüdis kollektiivis luua senisest tervemat õhkkonda. *Ta polnud küll kaugeltki ilmsüütus, aga vaated ja vaistud olid kuidagi tervena säilinud. M. Metsanurk. *Jaa, Muhu rahvariie. Kui palju värve, ilu, kirevust, tööd, tervet maitset! J. Smuul.
▷ Liitsõnad: eba|terve, eluterve.
5. (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine. Terved sukad, sokid, kindad. Terved saapad, kingad. Pärast pommitamist polnud linnas ühtki tervet maja. Klaas kukkus käest maha, aga jäi terveks. Ainult üks aknaruut oli terveks jäänud. Isa tegi laste mänguasjad terveks.
6. mitte osadeks lõigatud, tükeldamata. Kartuliseemneks kasutati terveid mugulaid. Kompotis olid terved marjad. Lauale toodi terved tomatid, redised.

tihedalt ‹adv›

1. (väga lähestikku, külg külje kõrval asetsemise kohta, ka selliselt asetseva arvulist rohkust silmas pidades). Majad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Tihedalt asetsevad puuoksad. Taimed on istutatud liiga tihedalt. Poisid seisid tihedalt tropis, kobaras. Tihedalt asustatud piirkond. Laua kohal lendles tihedalt kärbseid. Hakkas tihedalt sadama. Tihedalt täis kirjutatud lehekülg. Põõsas on tihedalt marju täis. Saal sai rahvast tihedalt täis. Tänaval oli nii tihedalt inimesi, et me ei pääsenudki läbi. || väikese vahemaa taga järgnedes. Käisime tal tihedalt kannul.
2. kiiresti, suhteliselt väikeste vaheaegade järel üksteisele järgnedes; tihti, sagedasti. Pilgutab tihedalt silmi. Kirja teel suhtleme küllaltki tihedalt. Puutun temaga tihedalt kokku. Võistlusi toimus sel suvel üsna tihedalt. *Sellest ajast peale hakkas neid lennukeid tulema ikka tihedamalt, kuni nad muutusid peaaegu igapäevasteks külalisteks. L. Tigane.
3. kõvasti, tugevasti kokku surutuna v. millegi vastu hoiduvana; kindlalt, tugevalt ühendatuna, ilma vähimagi prao v. avauseta. Tihedalt kinnitambitud lumi. Tihedalt kokkurullitud side. Uisusaapad peavad olema tihedalt jala ümber. Tihedalt liibuv sviiter. Mantel on tihedalt kinni nööbitud. Kirvevars on tihedalt pihus. Huuled tihedalt kokku surutud. Seinapraod topiti tihedalt kinni. Uks, aken on tihedalt suletud. Keedunõude kaaned sulgugu tihedalt.
▷ Liitsõnad: vee|tihedalt, õhutihedalt.
4. tugevasti, kõvasti. Need sündmused on omavahel tihedalt seotud. Olen terve nädala tihedalt tööd teinud. Õpilane lööb silmad maha ja punastab tihedalt. *Ja mul on säärane kindel tundmus, nagu oleksin alles eile õhtul end tihedalt täis laadinud [= kõvasti söönud]. A. Gailit.

timmima ‹42›

1. häälestama, reguleerima. a. (pilli). Viiulit, kitarri, mandoliini timmima. Timmib pillikeeli ja hakkab mängima. Timmis pilli häälde. || (heli, hääle kohta). Timmis hääle vaiksemaks. *Muusikariista heli timmitakse puhtaks, kuid häälestaja võimuses pole pillile kaunist kõla anda .. M. Ormisson. *„No kuule!” timmib Mihkel oma kõnetooni võimalikult isalikuks. L. Tigane. b. vajalikku v. sobivasse korda seadma; töökorda sättima. Kruvisid tuleb veel timmida. Timmis traadi pingule. Diskor timmib häälekõvendajaid. Pardatehnikud timmisid mootoreid. Masinad on korralikult välja timmitud. Sportlased timmivad olümpiaks vormi. *Rein Kasemaa selgitas .. [teleri]nuppude otstarvet, timmis pilti ja seadis antenni. T. Kallas.
2. kõnek segama, tempima. Timmi mulle üks kangem jook!
3. kõnek jooma, trimpama. Mehed timmisid õlut, viina. Istub kohvikus ja timmib konjakit. Timmis pudeli tühjaks. Eile sai sõbra sünnipäeval veini timmitud. On end vargsi täis timminud. Tüdrukud timmivad kokakoolat.