[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keerutama ‹37›

1. ringis v. oma keskpunkti v. telje ümber liikuma panema, keerlema panema, korduvalt keerama; millegagi ringitaolisi liigutusi tegema. Veekeeris keerutas paati ühel kohal. Mees keerutas keppi. Keerutab hobust ärgitades ohjaharusid, piitsa. Keerutas vastast õhus ja paiskas siis maha. Keerutas vagunitrepilt hüvastijätuks mütsi. Keerutas närviliselt taskurätti, mütsi näppude vahel. Keerutas tantsupõrandal tüdrukuid. Keerutas end kaua peegli ees. Tuul keerutas tolmupilvi, koltunud lehti, vihma näkku, järvele lainetuse. Tuisk keerutas lund hangedesse, lund katuselt alla. Vastutulev auto keerutas tolmu vastu silmi. Mees keerutas iga senti näpu vahel, enne kui välja andis. Imbi keerutas telefoniketast. Poiss pandi käiavänta keerutama. *Hõissa, setu neiud, tantsige teiegi, keerutage keha ja hööritage puusi .. L. Kibuvits. *Juhataja mõõtis revidenti pika pilguga, pani käed risti ja keerutas pöidlaid. H. Lehiste. | (impersonaalselt). Korstnast keerutas suitsu nagu kotist. *Ja põõsa tagant keerutas lund vastu nägu, nii et tahtis hinge matta. J. Parijõgi. || (selliste liigutustega töötamise kohta). Keerutas päev läbi heinamaal vikatit. Naised keerutasid värtnat. Vaeslaps pidi käsikivi keerutama. Hoovis keerutas kojamehe asemel luuda tädi Alma. *Ja kirve ja saega ära nõnda keeruta, tervist ei osta sa kuldraha eest tagasi. O. Tooming.
2. ringe v. keerde tegema. a. (liikumisel). Keerutasime tükk aega mööda linna. Meie pea kohal keerutas kull. Jääpangad keerutasid kalda juures. Majade vahel keerutas tuul tugevasti. Auto taga keerutas tolmujuga. *Heledaks värvitud tramm keerutab mööda kitsukesi ja kõveraid tänavaid pahemale-paremale. R. Sirge. | kõnek (hääle liikumise kohta). *Ning kõrgelt ja keerutades asuti laulma .. A. Mälk. || nii liikudes tantsima. Tantsu, valssi, polkat keerutama. Ega ta tantsinud ühega, ta keerutas mitmega. Rahvariietes paarid keerutasid murul. *Õpetajad tantsisid oma abikaasadega, õpilased keerutasid omavahel. V. Saar. b. (ilma liikumiseta). Jalgrada keerutas põõsaste vahel. *Enne kui suurele teele jõuda, eksis põlluvahetee mitut puhku kõrvale, tiirutas talude ümber, keerutas põldude vahel .. J. Kello.
3. piltl millestki pikalt-laialt v. sama asja juurde üha tagasi tulles rääkima, juttu heietama. Juttu, sõnu keerutama. Kuulujutte, tühje jutte keerutama. Oli kuidas oli, mis sest vanast loost enam keerutada! Vanamees keerutas vahetpidamata ühe ja sama küsimuse ümber. Keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki. Huvitav, kuhu ta oma jutuga keerutab. *Külas niigi keerutatakse pulmadest saadik. Kui sa teaksid, mida kõike nüüd räägitakse. A. Antson. || jutuga laveerima; püüdma tõe rääkimisest v. otsesest vastamisest kõrvale hiilida. Räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! Ära usu seda meest, ta keerutab! Jutustas kõigest ausalt ja ilma keerutamata. Ta oskab keerutada – vaata et jääb veel õigust ülegi. *„Kust sa said?” pärisin. – „Varga käest küsitakse, kust said,” keerutas Kasper. R. Vaidlo.
4. rulli v. rõngasse keerama v. niiviisi midagi valmistama; mähkima, käärima. Ta keerutas kaardi rulli. Keerutas endale plotski, pläru, vilka. Eit keerutas pähe juuksekrunni. *.. vajutas mütsi pähe ja keerutas salli ümber kaela. E. Järs.
5. keerdu ajama; keerdu ajades midagi valmistama. Taat keerutas uljalt vuntsi. Nööri, köit keerutama. Sidumismaterjaliks keerutati takkudest võrget. *Piigad istusid iga päev vokkide taga ja keerutasid kuldlinu lõngaks. F. R. Kreutzwald. || piltl plaanitsema, sepitsema, punuma. *See kamp keerutab midagi meie vastu. J. Smuul.
6. kõnek virutama, äigama, lööma, keerama. *Ja siis keerutas too võmm mulle selle eest rusikaga kuklasse .. E. Männik.
7. kõnek (pööritus- v. vastikustunde esinemise kohta). *Kuskil sisemuses hakkab midagi keerutama, aeglaselt ja vastikult. I. Viiding.

jalga keerutama vt jalg

kokku keerutama

1. keerutades ühte paika kokku ajama, keerutades kokku koguma. Tuul keerutab lund hangedesse kokku. *Pandi vikatitele hargid peale ja keerutati mätaste vahel soopihla ja muud rohupuru kokku. A. H. Tammsaare.
2. köie v. nööri valmistamisel mitut sõõret v. keed üheks tervikuks kokku laskma. Poisid keerutasid võrget kokku.
3. piltl igasuguseid asju kokku rääkima (v. mõtlema); (rääkimisega) midagi halba v. segast põhjustama. Tema kohta keerutati igasuguseid jutte, tühja lori kokku. No küll keerutas loo kokku! *Kes teab, mis ta oma ajus kokku võib keerutada! M. Saat. *Nüüd ta ju keerutab ühe ennekuulmatu pahanduse kokku! E. Rannet.

maha keerutama
kõnek mingit tantsu, lugu ära tantsima. Nad olid õhtu jooksul mitu valssi maha keerutanud.

nagu kass palava pudru ümber ~ ümber palava pudru keerutama vt kass

ringi keerutama

1. ringis, ringe tehes keerutama. Lapsed keerutasid gloobust ringi. Keerutas poisikest õhus ringi.
2. keerde, põikeid tehes liikuma, ringi tiirutama; siin-seal liikuma. Lapsed keerutasid loomi otsides karjamaal ringi. Kureparv keerutas raba kohal ringi. Tuul keerutas majade vahel ringi.

saba keerutama vt saba

tolmu (üles) keerutama vt tolm

välja keerutama
ennast v. kedagi teist keerutades välja rääkima; millestki osavalt välja rabelema. Kaval mees, keerutas enda segasest loost välja. Poiss püüdis end valetamisega välja keerutada. *.. isegi sakslaste ajal tabas Laane lennult hädaohu, oskas ennast ja teisi välja keerutada .. R. Kaugver.

üles keerutama
keereldes tõusma panema, keereldes õhku paiskama. Autod keerutasid tolmu üles. Tuul keerutas prahti ja tolmu üles. Tuisuiilid keerutasid maast lund üles.

[kellegi] ümber keerutama
kellelegi kestvalt tähelepanu osutama, kellegi ümber keerlema. Nägusa peretütre ümber keerutas mitu kavaleri. *Aune oli jälle hakanud Osku ümber keerutama, too aga hoidis Aunest hoolega eemale. H. Lepik (tlk).