[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

saba ‹7› ‹s›

1. loomade (imetajate, lindude jt.) tagumine, enamasti pärakust tagapool olev kehaosa. Pikk, lühike, karvane saba. Koer liputas saba, tõmbas häbelikult saba jalge vahele. Koer ajab saba taga (ühe koha peal keerutades ning sabast hammastega haarata püüdes). Ära tiri kassi sabast! Hobune, lehm vehkis sabaga. Lehmad tõstsid äkki sabad selga ja tormasid koju. Hobusel on saba ja lakk ära lõigatud. Põrsaste rõngas sabad. Rebane, hunt putkas padrikusse, nii et saba välkus. Oraval on suur kohev saba. Kuke ilus saba. Paabulinnu võimas saba. Linavästrik õõtsutab saba. Katkenud sabaga tuvi. Haugil on tugev saba. Isa metsas, saba seljas (vallaslapse kohta). Kes koera saba kergitab kui koer ise. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. A. H. Tammsaare. | piltl. *Tulede kett keerdus jõe kaldal, tegi ringi ja ta saba kandus tundra suunas. H. Laipaik. || inimese puhul mõnedes käitumislaadi ja meeleolu osutavates väljendites. Omasuguste hulgas kuraasikas mees, aga saksa ees tõmbab kohe saba jalge vahele. Ära lase tänase ebaõnnestumise pärast veel saba sorgu! *.. tahtsid prouaks saada? Aga võta näpust, pidid ikkagi maale tagasi kobima, saba sorgus... J. Piik (tlk). *Tema [= kriitiku] juurest ei tuldud, saba jalge vahel, vaid saba rõngas. Matsu ei saadudki. G. Ernesaks.
▷ Liitsõnad: haard|saba, hark|saba, hiire|saba, hobuse|saba, kala|saba, lai|saba, lehvik|saba, roti|saba, sisaliku|saba, talle|saba, töbisaba; pilve|saba, sõna|saba, tolmu|saba, tulesaba.
2. mingi eseme, liiklusvahendi(te) vm. tagaosa, päraosa. Panni, lusika, lehtri, viili, puuri, peitli, reketi saba. Noole saba. Piibu saba 'piibupits'. Löe saba 'alumine ots'. Sabaga miin, mürsk. Linuk ehk sabaga tanu. Lennuki, raketi saba. Kolonni, voori saba oli veel kaugel. Perroonil nägin veel ainult kaugeneva rongi saba. Igas komeedis eristatakse tuuma, pead ja saba. Sabaga täht 'komeet'. Sabaga noodid 'kirjas varre ja lipukesega noodid'. Tema kirjatähed olid sabade ja konksudega. Kolm sabaga 'kolm miinus (koolis)'. || kõnek trükise lõpuosa, selle lisa. Kalendrite sabad olid vanasti hinnatud lugemismaterjal. *Millegipärast hakkasid teda korraga huvitama õnnetused ja kuritööd ajalehtede sabades. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: pannisaba; ajalehe|saba, kalendri|saba, lehesaba.
3. rõiva alumine (seljatagune) osa. Undruku, sabakuue saba. Väänas seeliku sabast vett. Kleidi pikk saba keerutas tantsu ajal tolmu üles. Kannab lõhkise sabaga pintsakut. Lastel olid seljas pika sabaga särgid. Naised tõstsid lompidest läbi minnes sabad üles. Väike laps hoidis veel ema sabast kinni. Rabas mul sabast kinni ja tiris tagasi. *.. polka hoog viis sabad segi, / see veel rohkem tuju tegi. H. Mänd. || (üldisemalt takistamise, tagasihoidmise kohta). Praegu pole teda veel keegi keelamas ega sabast hoidmas. *Aga vot: seal rentnik ja villakraasija kohe sabast kinni, et: „Kus sa lendad, Lible, mis tuld sa ajad taga, tule istu siia..” O. Luts.
▷ Liitsõnad: kleidi|saba, kuue|saba, kördi|saba, mantli|saba, palitu|saba, pintsaku|saba, pluusi|saba, põlle|saba, seeliku|saba, särgi|saba, undrukusaba.
4. ‹ainsuse sisekohakäänetes postpositsiooni- v. adverbilaadselt› järel, kannul, jälitamas, taga läheduses; järele, kannule, jälitama, taha lähedusse; järelt, kannult, jälitamast, tagant lähedusest ära. a. ‹postpositsioonilaadselt›. Lapsed jooksevad kogu aeg ema sabas. Astusin ka teiste sabas uksest sisse. Mis sa aina tolkned selle Mardi sabas! Mis sa ripud, käid mu sabas! Värdi pole tüdrukute sabas jõlkuja. Tilpneb muudkui suurte sakste sabas. Nad lahkusid sõjaväe sabas kodumaalt. Ta on kogu aeg oma töödega teiste sabas 'teistest maas'. Juba peaaegu tööpoiss, aga sörgib veel lehmade sabas. Koer sörkis laste sabas. Üksteise sabas liikudes lähenes mitu laeva. Sõlmjaamas haagiti meie vagun teise rongi sappa. Ei tema sinu sabast jää kuhugi maha. *Hommikul kaovad Anti vanemad kuhugi ära, poisi sappa [= poissi valvama, kantseldama] pannakse vanaema.. R. Kaugver. b. ‹adverbilaadselt›. Kiki tatsas emal sabas. Mis sa jõlgud mul sabas! Poistekamp käis tüdrukutel sabas. Ta on sul sabas nagu takjas. Lesknaise elu oli raske: puudus majas ja lastekari sabas. Kontrollis korduvalt, et nuhke sabas ei ole. Kana tuli suure jooksuga, kukk sabas. Kõigil autodel olid kahurid sabas. Auto sõitis mööda, tolmupilv sabas. Salkkond uudishimulikke asus talle sappa. Randaal haagiti traktorile sappa. Põgenikul õnnestus jälitajad sabast maha raputada. *.. ja kui pilv hakkas ära vajuma, riputas päike talle vikerkaare sappa. O. Kool.
5. kõnek järjekord (hrl. 3. täh.) Ootajate saba. Piletikassade ees looklesid pikad sabad. Toidupoed on rahvast täis, kõikjal on sabad. Tuli tükk aega sabas seista, enne kui letini jõudis. Mitmes sa sabas oled? Mis sa veel ringi vaatad, asu sappa! Ma võtsin aegsasti koha sabas ära. Sa oled üsna saba alguses, lõpus. *Müüjad taipavad juba kindlasti, et ta jõlgub niisama ühest sabast teise ega kavatsegi midagi osta.. V. Lattik. *Igal simmanil või tantsuõhtul tantsivad kõik poisid ikka ainult minuga – ootavad kohe sabas! A. Taar. || selle lõpp, lõpuosa. *.. kolme hinge peale jagatud ruutmeetrite arv lükkaks neid [korterijärjekorras] hädaliste rea sappa. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jäätise|saba, kassa|saba, kino|saba, korvi|saba, leiva|saba, liha|saba, piima|saba, pileti|saba, poe|saba, raha|saba, sauna|saba, suhkru|saba, supi|saba, takso|saba, viina|saba, õllesaba.
6. kõnek jälitaja, nuhk. Ole ettevaatlik, sulle võidakse saba järele, taha panna! *Paar korda piilus ta vargsi üle õla, järsku on saba taga. Ta ei märganud midagi kahtlast. P. Kuusberg. *See on nüüd päris kindel, et olen kõva valve all. Päeval läks mitu tundi, enne kui sabadest lahti sain. A. Siivas.
7. kõnek õigel ajal sooritamata jäänud eksam, arvestus vm. töö (üliõpilastel, õpilastel), võlgnevus. *.. kuigi ta oleks pidanud õppima, sest esimesest kursusest olid mõned „sabad” jäänud likvideerimata. R. Eliaser (tlk).
8. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmetes taime-, looma- jm. nimetustes
▷ Liitsõnad: hiire|saba, kassi|saba, kuke|saba, rebasesaba; kannel|saba, lüüra|saba, pahl|saba, pääsu|saba, siidisaba; rõngassaba.

(koos ~ tükkis) saba ja sarvedega
kogu olemasolevaga, täiel määral, täielikult. *.. austa kõiki, kes sinust kuidagi üle, kellest oleneb su heaolu, austa neid tükkis saba ja sarvedega. L. Hainsalu.

(mine) kassi saba alla vt kass

nagu oleks kits sabaga löönud vt kits

nokk kinni ja saba lahti, saba kinni ja nokk lahti vt nokk

[millelgi] pole saba ega sarvi
pole alust, pole tõepõhja. Sinu jutul pole saba ega sarvi.

saba keerutama
edvistama, koketeerima. *.. ei sinu ema su eest küllalt hoolitse, muudkui keerutab meeste ees saba ja kekutab püüne peal! M. Nurme.

saba kergitama
enda tegevust esile tõstma, kelkima, kiitlema, praalima. *Vakkus muidugi oli .. kiidelnud ja oma saba kergitanud. R. Sirge.

[kellegi ees, kellelegi] saba liputama
kellelegi meeldida püüdma, kellegi ees lipitsema. Ei ole ülemust, kelle ees see mees saba ei liputaks. Muudkui käib ministrile saba liputamas.

saba selga võtma, saba seljas
(kiirustamise, ruttamise, tormamise kohta). *Kord laupäevaõhtul võtsid [tüdrukud] sabad selga ja leekisid Kabelimäele kiige alla. A. Kasemaa. *Laseb ringi, saba seljas, ega küsigi, kuidas kodus hakkama saadakse ja mida teeb haige. A. Beekman.

[kellelegi] sulge sappa panema ~ pistma ~ torkama ~ lööma, [kellelgi] on sulg sabas, sulge sappa saama vt sulg [sule]

sõnal sabast kinni saama vt sõna

sõna sabast püüdma vt sõna