|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 81 artiklit
filmi|võte
1. üksikvõte filmi osana. Filmivõtted Teise maailmasõja päevilt.
2. ‹hrl. pl.› filmimine. Sõideti filmivõtetele Riia randa. Filmivõtete ajaks vabastati näitlejad teatritööst. *.. filmivõte oli alanud ja ta ei saanud režissöörile enam midagi öelda. T. Vint.
fuuga ‹6› ‹s›
muus ühe v. mitme muusikalise teema imitatsioonil ja kontrapunktilisel töötlusel põhinev polüfooniavorm omaette helitööna v. mõne tsüklilise vormi (süidi, sonaadi vm.) osana. Bachi fuugad.
▷ Liitsõnad: liht|fuuga, liitfuuga; instrumentaal|fuuga, koorifuuga.
haak ‹haagi 21› ‹s›
1. väike konks, hrl. suluse, kinnise vms. osana; selline konks koos aasaga. a. (uksel, aknal vms.). Haak klõpsatas aasa. „Klõpsti!” langes haak ette. Haagiga suletud kast, luuk. | ‹sisekohakäänetes› (olukorda tähistavana). Uks käib haaki. Lükkas akna lahti ja pani haaki. Uks, aken, värav on haagis. Tee, jäta värav haagist lahti. b. (riietusesemeil). Pluusi, kleidi haagid. Mundrikuue kaeluse haagid. Õmble haagid ette, külge. Tegi vammuse haagid lahti. Kõik haagid, pandlad ja nööbid on kinni.
▷ Liitsõnad: akna|haak, ukse|haak, väravahaak; kasuka|haak, kleidi|haak, külje|haak, püksihaak; traat|haak, vaskhaak.
2. libisemist vältiv hobuseraua osa (ka allakeeratav). Haakidega, haakideta raud.
▷ Liitsõnad: jäähaak.
3. a. kõverdatud käega alt v. küljelt antud poksilöök; ant. sirge. Andis vastasele haagi lõua alla. Ta ei suutnud haaki pareerida. b. haakvise. Lipso proovis paar korda haaki.
▷ Liitsõnad: alt|haak, lõua|haak, parem|haak, vasakhaak.
4. piltl kõrvalepõige otsesuunas liikumisest (näit. kellegi eest põgenemisel). Et oma jälgi kaotada, tegi ta linnas mitu haaki. Jänes viskas jooksul paar haaki ja kadus lepikusse.
▷ Liitsõnad: jänesehaak.
5. piltl (kaval) tagamõte, konks. *Palju isalikku sõprust oli vanahärra jutus, kuid .. kuski pidi olema mingi haak. O. Luts.
instituut ‹-tuudi 21› ‹s›
1. teadus-, uurimis- v. õppeasutus (ka kõrgkooli osana). Instituudi direktor, rektor, õppejõud, üliõpilased. Astusin instituuti, õpin instituudis, olen instituudi lõpetanud. Eesti Teaduste Akadeemia, ülikooli instituudid. Nobeli Instituut. Instituudi uurimissuunad, teaduslikud saavutused.
▷ Liitsõnad: kunsti|instituut, mäe|instituut, pedagoogika|instituut, projekteerimis|instituut, teatri|instituut, uurimisinstituut.
2. jur kogum ühe ühiskondlike suhete ala õigusnorme, mis on omavahel sisemiselt seotud. Abielu instituut.
internatsionaal ‹-i 21› ‹s›
1. aj pol rahvusvaheline ühendus v. organisatsioon. J. Barbarus unistas vaimuinimeste internatsionaali loomisest. || (mõnede rahvusvaheliste töölisorganisatsioonide nime osana). K. Marxi asutatud Esimene Internatsionaal. Teine, Kolmas Internatsionaal.
2. kõnek (hrl. jalgpalluri kohta:) rahvusvahelistest võistlustest osavõtnu
keder ‹kedra, ketra 33› ‹s›
ketas, ratas (eriti ketramisvahendi osana). Kedervarrel oli keerlemishoo andmiseks keder. *Masin [aurikul] töötab, aur tas kohab, / käivad kedrad, rattad, ahel .. V. Ridala. || pottsepa keerlev töölauake. Kedral valmistatud savinõud, keraamika.
▷ Liitsõnad: potikeder; põlvekeder.
kušeti|padi
(eraldi v. kušeti osana). Kohendas kušetipatja peaaluseks.
kõigepealt ‹adv›
1. enne muud, kõige enne, kõige esimese tegevuse v. asjana. Turistid sõitsid kõigepealt hotelli. Sellega aega on, söö kõigepealt kõht täis! Kõigepealt joodi kann õlut, seejärel telliti süüa. Kodus panin kõigepealt ahju küdema. Kuhu me nüüd kõigepealt läheme? Tuleb hästi järele mõelda, mida kõigepealt muretseda. Ütle mulle kõigepealt, mis see salatsemine tähendab!
2. eeskätt, eelkõige, esmajoones. Tallinna vaatamisväärsuseks on kõigepealt vanalinn. Lastes kasvatati kõigepealt korraarmastust. Sotsiaalsete rühmade käitumise määravad kõigepealt materiaalsed huvid. Rahu, kõigepealt rahu! *..majaproua ajas kõik kõverad asjad alati eestlaste süüks, poiste patuks kõigepealt. R. Vaidlo.
3. esiteks (loendamisel). *Seal [= toas] on kõigepealt minu voodi, siis suur ümmargune laud, siis kägisevate ustega kapp ja siis veel isa ning ema voodi. R. Kaugver.
kõrval|sõna
van keel abisõna ühendverbi osana (omaaegne nimetus)
leiundus ‹-e 5› ‹s›
leiutamine (alana, tegevusena). Tehniline leiundus. Leiunduse areng.
loor ‹-i 21› ‹s›
1. õhuke poolläbipaistev kate. a. (naistel riietuse osana). Looriga kübar. Must loor näo ees. Kahvatu nägu loori all. Tõstab, kergitab loori näo eest. Kannab mingisugust õrna loori õlgadel. *Ta kõrval astus hääletult ta mõrsja lumivalgeis loorides. F. Tuglas. b. (läbipaistva udu, vine jms. kohta). Jõe kohalt kerkib loorina udu. Lõkkesuits jäi tuulevaikuses loorina hõljuma. Päike kumab pilvede valgest loorist läbi. Negatiivile tekkis ilmutamisel loor 'tume foon'. Kõik näis ähmane läbi pisarate loori. c. piltl. Ammused unustuse looriga kaetud, unustuse loori mähkunud sündmused. Selle (loo) ümber on salapärasuse loor. Sõnad on sageli vaid mõtete looriks.
▷ Liitsõnad: leina|loor, näo|loor, pilve|loor, pruudi|loor, põua|loor, suitsu|loor, udu|loor, vihmaloor.
2. (loori meenutav) looduslik kate. a. bot paljude kübarseente noort viljakeha kattev vatjas, nahkjas v. limane kile. Seene viljakeha kasvades loor rebeneb ja jääb seenekübarale ebemetena, seene jalale rõngana või tupena. b. bot (sõnajalgadel:) sporangiumi kattev lehe väljakasve c. zool loorkaku nägu ümbritsev udusulestik
lugema|õpetamine ‹-se 5› ‹s›
ped lugemisoskuse ja -vilumuse kujundamine (algõpetuse osana). Lugemaõpetamisel kasutatakse harilikult aabitsat.
maks ‹-u 21› ‹s›
1. kohustuslik makse, mis füüsiliselt v. juriidiliselt isikult laekub riigile v. omavalitsusorganile rahvatulu osana. Rahaline maks. Otsesed, kaudsed maksud. Makse maksma, sisse nõudma. Maksu peale panema, tõstma, vähendama. Maksu tähtaeg. Palgast lähevad, võetakse maksud maha. Rahvas ägas ränkade maksude all. *.. jõudis [rääkides] viimaks kõiksugu maksude juurde valla, kiriku ja posti heaks, mis talupojal vilja ja igasugu tarbeasjade kujul õiendada olid. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: aktsiisi|maks, auto|maks, fondi|maks, hinge|maks, hoonete|maks, isiku|maks, kinnisvara|maks, koera|maks, käibe|maks, lastetus|maks, lõbustus|maks, maa|maks, maja|maks, põllumajandus|maks, raadio|maks, soola|maks, sõja|maks, telefoni|maks, toitlus|maks, tolli|maks, tulu|maks, tööndusmaks; kiriku|maks, kohtu|maks, riigi|maks, vallamaks; naturaalmaks.
2. tasu teenuse eest. Kas ilma rahata või maksu eest? Abistas vaesemaid inimesi ilma maksuta. *.. kroonugümnaasium oli kooliõpetaja lapsele maksuta. E. Siirak. *„Maksu mina ei taha,” ütles tohter .. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: aasta|maks, abonent|maks, eksami|maks, kindlustus|maks, liikme|maks, lisa|maks, luna|maks, osa|maks, osavõtu|maks, posti|maks, registreerimis|maks, sadama|maks, sisseastumis|maks, tempel|maks, turu|maks, õppemaks; altkäemaks.
3. kõnek maksmine, tasumine. Hea oli võlga võtta, aga nüüd on maksu aeg käes. *Mis nüüd peremees selle maksuga [kraavikaevamise eest] nii kibeleb, mul aega oodata küll, ega raha sinu käest kaduma saa. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ette|maks, juurde|maks, järel|maks, maha|maks, palga|maks, sisse|maks, tagasimaks; kättemaks.
metsa|isa
folkl isana, peremehena kujutletud metsavaim. Metsasaak arvati olenevat metsaisast või -emast.
muusika|põld
piltl muusika inimtegevuse alana. Esimesed professionaalsed muusikud eesti muusikapõllul.
mäe|ahelik
geogr pikk pinnamoe suurvorm (mäestikuna v. mägismaa osana). Kõrged, teravatipulised, hambulised, noored, vanad, kulunud mäeahelikud.
müür ‹-i 21› ‹s›
ka ehit hrl. kivist v. betoonist sein ehitise osana, piirdena, kaitserajatise vm. eraldava tõkkena. Kindluse, lossi paksud paest, raudkivist müürid. Müüri(de)st, müüri(de)ga ümbritsetud keskaegsed linnad. Müürsepad laovad müüri. Uue teatrihoone müürid kerkivad. Pirita kloostri kirikust on säilinud võimsad müürid. Hiina müür on maailma suurim vanaaegne kaitseehitis. Vaenuväed jõudsid linna müüride alla. Mõisteti eluajaks kindlusvangla müüride vahele. Ees on müürina püstloodne kaljusein. Rukis on kasvanud tihe ja kõrge nagu müür. Mehed seisavad kui müür. Äikesepilv kerkib müürina üles. || piltl (millegi piirava, ääristava kohta). Kahel pool teed puude, kuusiku tume müür. Laulupeorongkäik liigub, pealtvaatajate müür kahel pool. || piltl (vaheseina, tõkke kohta inimsuhetes). Eelarvamuste, usaldamatuse müürid rahvaste, rasside vahel. Nende vahel on vihkamise jäine müür. *Ja siis [kui ähvardatakse] ei tarvitse igaühel kindlust jätkuda .. ennast eituse või mäletamatuse müüriga kaitsta .. J. Kross.
▷ Liitsõnad: ahju|müür, alus|müür, kaitse|müür, kivi|müür, linna|müür, linnuse|müür, lossi|müür, pae(kivi)|müür, piirde|müür, pliidi|müür, ring|müür, savi|müür, soe|müür, tellis(kivi)|müür, tugi|müür, tule|müür, vahe|müür, vanglamüür; inim|müür, metsa|müür, pilvemüür.
niin|osa
niin taime osana
nõu|laud
(laudnõu tegemiseks v. selle osana). Kumerad nõulauad. Nõulaudu hoiavad koos kadakavitstest võrud. Kuusest sai head nõulauda, häid nõulaudu.
ohteline ‹-se 5› ‹adj›
bot ohetega, ohteid omav (ka taimenimetuste osana). Ohtelised seemned. Ohteline kukerpuu.
ohtetu ‹1› ‹adj›
bot ilma oheteta (ka taimenimetuste osana). Ohtetu luste, nisu.
olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›
1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.
pagan ‹-a 2› ‹s›
1. risti- (v. juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene, polüteistliku religiooni tunnistaja. Ristimata pagan. Paganaid ristiusku pöörama. Muistsed eestlased olid paganad, kes kummardasid loodusjõude. *Läheme koos kui ühised Kristuse vennad tolle paganate pagana Lembitu vastu. J. Sütiste. || kirikust võõrdunud, usukommete suhtes ükskõikne inimene. Kirikus ta ei käi, on hoopis paganaks jäänud. *Ja et Lokki, seda paganat, olla seal enne [laulatust] ristitud ja leeritatud. E. Rannet. *.. paludes armu ja halastust paganaile, kes inimese ilma jumalasõna ja kirikulauluta hauda panevad. J. Semper.
▷ Liitsõnad: pool|pagan, püstipagan.
2. hrv kurivaim, kurat, vanapagan. Rahvalaul nimetab mõisat „kuradi kojaks, pagana paigaks”. Mees on must kui pagan, vannub kui pagan. Tee paganaga õlut – ta sööb raba, joob õlle ja lõhub tõrre takkapeale.
▷ Liitsõnad: vanapagan.
3. ‹hrl. sg. nom. interjektsioonilaadselt› tagasihoidlik kirumissõna, kasut. negatiivse, harvem positiivse emotsiooni väljendamiseks ja rõhutamiseks ning vandumisvormelite osana: kurivaim, sindrinahk, sunnik, põrguline, tont, saatan. a. (üldiselt, mitte kellelegi v. millelegi otseselt suunatuna). „Ah sa pagan!” siunas ta endamisi. Oh sa pagan – jälle sajab! Oi pagan, unustasin selle hoopis! Küll raputab pagan! Pagan, kui palju raha on läinud! „Ptüi, pagan!” kirus ta ehmatusest. Oh sa pagan küll, kui kärmed te olete! Tohoo pagan, on need alles julged mehed! Oi (sa) pagan, küll on kõht tühi! Sa pagan, äärepealt oleksime ta kätte saanud! Pagan küll, et see mul ka enne meelde ei tulnud! Noh, pagan, ega mina ka kehvem ei ole! Pagan võtaks, kuidas ma seda ei märganud! Hakka peale, pagan sind võtku! Võtaks pagan su jonni! Ägedad sellid, pagan neid võtaks. Käigu, mingu oma jutuga kus pagan! Nüüd on pagan lahti 'asjad hullusti'. Ära, pagana päralt, mu peale karju! Kuidas, pagana pihta, ta nimi oligi? Pagana pihta, nii me teemegi! b. (pahandavalt, taunivalt, üllatunult, tunnustavalt v. imetlevalt kellegi, harvem millegi kohta). Mis te, paganad, karjute! Kuhu sa, pagan, tormad? Kus ta pagan on? Kas te saate, paganad, koju! Miks sa, pagan, seda kohe ei ütelnud? Paganad, lõid akna puruks! Küll ikka paganad teevad lohakat tööd! Lambad paganad on välja pääsenud! Taevale tänu, läks, pagan, minema! Ükski pagan, mitte keegi pagan ei oska seda ära arvata. (Kes) pagan seal vahet teha mõistab. Pagan ka seda Antsu sinna ajas. Targad, paganad, oskavad oma nahka päästa. Vaata paganat, mis välja mõtles! Küll ma neile paganatele veel näitan! Kuidas sul, paganal, mu sõnad kõik meeles on? Neid paganaid ei osta keegi, kui on müügil ilusamaid kapsaid. Kärbse(id) paganaid on kõik kohad täis. Vanamoori pagan ei taha mulle enam süüa anda. *.. tunnen mõndagi arstimistaime, aga seda paganat, seda tubakat – ei tunne. O. Luts. c. tunderõhuliselt koos sõnadega kes, mis, kus, kuhu, kust, kuidas. Kes pagan seal kolistab? Kes pagan selle vanamehe siia juhatas? Kes pagan võis üldse teada, et ma tagasi olen? Mis pagan sinul sellega asja on? Mis pagan selle koha nimi nüüd oligi? Mis pagan(at), mida pagan(at) te seal teete? Ma lähen vaatan, mis pagan ta veel jokutab. Kus pagan(as) see Villem peaks olema? Kust pagan(ast) ma selle raha välja võtan? Kuhu pagan(asse) sa selle mütsi ometi panid? Kuidas pagan ta enne hakkama sai! Keda paganat te ootate? Mida paganat teadsin mina sellest loost. Milleks paganaks seda arvestust veel vaja on? Mille pagana pärast sa siin istud? d. pagana ‹substantiivi ees genitiivis› (rõhutava sõnana halvustavalt, pahandavalt v. tunnustavalt, imetlevalt:) kurjavaimu, kuradi(ma), sindrima, paganama, saatana. Pagana tüdruk, mida ta kõik tahab teada! Kõik on selle pagana vanamehe süü! Vaata kus pagana sindrinahk! Vaata pagana poissi, millega hakkama sai! Ütle sellele pagana Juhanile, mis ma tast arvan. See pagana konjak hakkas pähe. Kui selle pagana pumba korda saaks! Mul ju see va pagana puujalg. See pagana pilli kääksutamine on kõiki ära tüüdanud. Mis pagana sodi sa meile sisse söödad? Mis pagana virisemine see olgu! Kust pagana kohast need andmed on võetud? Pagana lugu, et vahele jäin! Tema plaan tegi meile pagana nalja. Pagana kahju, et ma seda varem ei teadnud. Pagana moodi 'väga' igav. Tee tolmas pagana moodi 'väga'. *Pagana mehed need traalimehed, tõmbavad, nii et merepõhi kõliseb taga, poegagi mööda ei lase... R. Sirge.
pahem ‹-a 2› ‹adj›
1. (< komp paha) (ka kõige-superlatiivi osana) vt paha
2. vasak; ant. parem. Pahem käsi, jalg, silm, põsk, külg. Jõe pahem kallas. Istub peremehe pahemal käel. Pahemat kätt teine voodi. Kollase maja juurest pöörake pahemat kätt. Vaatas kord pahemale, kord paremale poole, enne kui üle tee läks. Kirja alumisel pahemal nurgal ilutses tempel. Ulatas käe, aga mitte parema, vaid pahema. Etteheiteid tuli küll pahemalt, küll paremalt poolt. *.. laskis laastuga mööda [vikati]lehte, ikka paremalt ja pahemalt poolt: „Sihka-sahka, sihka-sahka!” F. Tuglas. || (kanga, mustri vms. kohta:) kasutamisel hrl. sissepoole v. varjatuks jääv. Vahel ei ole hästi aru saada, kumb on riidel parem, kumb pahem pool. Tikandi pahem pool jääb nähtamatuks. Jätkatud lõnga sõlmed tuleb tõmmata kudumi pahemale poolele.
3. poliitiliselt vasakpoolne. Sotsialistide pahem tiib.
parem ‹-a 2›
1. ‹adj› (< komp hea (1.–5. täh.)) (ka kõige-superlatiivi osana). a. laadi, omaduste, võimete, oskuste, seisundi vm. poolest hinnatavam, väärtuslikum, nõuetele vastavam. Ta on parem teoreetik kui praktik. Ta kõrvakuulmine pole enam kõige parem. Kas tervis on paremaks läinud? Mu tuju läks kohe paremaks. Jääksin parema meelega 'meelsamini' koju. Paremast riidest ülikond. Pakkisin kohvrisse oma paremad riided. Paremad palad hoiti laste jaoks. Tõin lauale kõige parema veini, mis majas leidus. Mees kõige paremates aastates. See variant pole põrmugi parem. See rohi pole aidanud, ehk teate paremat. Ta püüdles millegi parema poole. Nälg on kõige parem kokk. || tervem. Ta jalg on hulga paremaks saanud. *".. Ja Miili olla ju haige...” – „Ta on juba parem, oli täna juba jalal..” E. Vilde. || hrl iroon ühiskondliku positsiooni poolest, hariduselt v. varanduslikult silmapaistev v. eelisseisundis. Aadlikul tuli nainegi valida paremast seisusest. Ta käib läbi ainult parema rahvaga. Sellist asja juhtub kõige paremateski perekondades. *Kutsuda aga tahetakse ministrid, kindralid, isegi väljamaa asemikud; meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare. b. moraalselt väärtuslik, eetiliselt positiivne. Rahva paremad pojad ja tütred. Minu parem mina ei lubaks mul nii toimida. Tegutse oma parema äratundmise, arusaamise järgi. Ära pea ennast teistest paremaks. Ka kõige parema tahtmise juures ei oska ma aidata. Temast paremat inimest annab otsida. c. soodsam, kasulikum, sobivam. Kõige parem räimepüügi aeg. Rünnak on kõige parem kaitse. Paremat juhust, võimalust ei saa ollagi. Ootame paremat heinailma, paremaid aegu. Kas kellelgi on parem ettepanek, mõte, idee? Mul oli temast enne parem mulje, arvamus. Otsin endale paremat töökohta. Ta on end näidanud kõige paremast küljest. Paremal juhul saame asjade käiku üksnes jälgida. Oleks parem, kui nad ära läheksid. Mida varem, seda parem. Ma pidasin paremaks 'eelistasin' vaikida. *See minu suur soov pidi ikka paremaid päevi ootama. L. Kibuvits. d. mugavam, mõnusam. Terava noaga on parem lõigata. Pööras end paremat asendit otsides küljelt küljele. Külalisele antakse kõige parem voodi, tuba. Külas hea, kodus veel parem. e. suurem, rohkem, rikkalikum. Hakkasin saama paremat palka. Tulemus on senisest rekordist sekundi võrra parem. Tema teenistus, sissetulek on minu omast parem. Tänavune viljasaak oli parem kui mullu. Paremat hinda ei paku selle maja eest keegi. Võid saada veel parema keretäie kui enne!
2. ‹adj› ant. vasak; paremal pool asuv, parempoolne. Parem käsi, jalg, õlg, külg. Parem silm, kulm, põsk, kõrv. Näo parem pool, parem näopool. Südame parem koda. Jõe vasak ja parem kallas. Jalgpalliväljaku parem äär. Võrdusmärgist paremal on võrduse parem pool. Parem pool! (rivikäsklus parempöördeks). Rinde paremal tiival käisid lahingud. Pöörake siit paremat kätt. Paremat kätt teine maja. Külaline pandi istuma peremehe paremale käele 'peremehest paremale poole', istus peremehe paremal käel 'peremehest paremal'. Laeva paremas, vasakus poordis. Parem 'parema jala' saabas. Parema käe reegel, juhis 'juhis magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks'. || (riide, kanga poole kohta:) ilusam, kasutamisel nähtavaks jääv; ant. pahem, pahu-. Kudumi, heegeltöö, tikandi parem pool. Müts õmmeldakse kokku ja keeratakse parem pool välja. Riide parem pool on enamasti siledam kui pahem. Kirivöö paremaks küljeks loetakse harilikult villasem pind.
3. ‹s› Eeljooksude paremad pääsesid finaali. Poksija parem 'parema käe löök' tabas vastase lõuga. Ei raatsi suutäit paremat lauale tuua.
paremini ‹adv›
(< komp hästi) (ka kõige-superlatiivi osana). Sinine sobib sulle paremini kui roheline. Läksime ligemale, et paremini kuulda. Sinust paremini ei tee seda keegi. Tal läheb koolis järjest paremini. Kes teda kõige paremini tunneb? Hommikul võtab kala kõige paremini. Loodan, et hakkate üksteisega paremini läbi saama. Olin väga haige, kuid nüüd tunnen ennast juba paremini. Et paremini näha, tõusin kikivarvule. Kumb mööblitüüp sulle paremini meeldib? Töötab seal, kus paremini makstakse. Kes pärast naerab, naerab paremini. *Liide rehitseb kammiga juukseid ja seab rätikut paremini. A. Mägi.
plokk ‹ploki 21› ‹s›
1. suurem risttahukakujuline terviklik ehitusdetail; samakujuline kompaktne tükk mingit materjali. Plokkidest maja, sein, sild, püramiid. Betoonist, tellistest plokk. Vundamendi jaoks valatud plokid. Iga plokk sisaldas terve köögi. Aknad ja rõduuksed toodi ehitusele plokkidena. Klaasist plokid. || ulatuslik maakoore- v. pinnaseosa. *.. [murdus] maakoor mitmes paigas, kusjuures tekkis umbes 10 peamist maakoore plokki ja hulk väiksemaid plokke. I. Kask.
▷ Liitsõnad: betoon|plokk, dolomiidi|plokk, graniit|plokk, kivi(mi)|plokk, pae|plokk, silikaltsiit|plokk, söe|plokk, tsementplokk; ehitus|plokk, montaaži|plokk, suur|plokk, väike|plokk, õõnesplokk; akna|plokk, nurga|plokk, seina|plokk, taldmiku|plokk, ukse|plokk, vaheseina|plokk, vundamendiplokk.
2. märkmik; kirja- v. joonistusplokk; kaanteta raamatutoorik. Kirjutab midagi kiiresti plokki. Leidsin plokist su aadressi. Kunstnikul oli pliiats ja plokk kaasas.
▷ Liitsõnad: joonistus|plokk, kirja|plokk, laua|plokk, märkme|plokk, taskuplokk; raamatuplokk.
3. (otstarbelt, ehituselt, sisult) terviklik kogum v. rühm. a. (hooneid v. ruume). Kõrghoonete, uusehitiste plokk. Õppehoonete vahel paiknevad abihoonete plokid. *Valjemaks läheb sumin siin raadio- ja telemeeste plokis.. Ü. Tuulik. b. (seadiseid v. detaile masina, aparaadi, seadme vms. osana). Arvuti mäluseadmete plokk. Termoregulaatori kontaktide plokk. Silindrite plokk. c. (ühesuguseid, ühelaadilisi, ühte valdkonda kuuluvaid asju). Ostis kaks plokki sigarette. Loodusteemaliste markide plokk 'lahtirebimata margisari'. Uudistesaate rahvusvaheliste uudiste plokk. Sõnaraamatus olid liitsõnad ühendatud plokkideks, plokkidesse, esitatud plokkidena.
▷ Liitsõnad: hoone|plokk, laboratooriumi|plokk, maja|plokk, toitlustusplokk; juht|plokk, katkesti|plokk, mootori|plokk, mälu|plokk, silindriplokk; uudisteplokk.
4. ka tehn (tõsteseadme osa:) ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie, trossi vms. jaoks. Liikuv, liikumatu plokk. Masti külge, lakke kinnitatud plokk. Vinnavad ploki abil koorma, kotid üles. Päästepaadid ripuvad plokkidel.
▷ Liitsõnad: liitplokk.
plutokraatia ‹1› ‹s›
1. riigivalitsemisvorm, mille puhul riigivõimu teostatakse rikaste huvides, rikaste võim
2. plutokraadid ühiskonna osana
pool|aeg
sport pool mänguaega sportmängu osana (näit. korv-, jalgpallis). Esimene, teine poolaeg. Poolaeg võideti 2:1. Sakslased kaotasid poolaja.
pool|inimene
1. (hrl. paarissõna ühe osana:) pooleldi inimene. Titaanid olid poolinimesed(-pooljumalad). Poolinimene-poolhärg Minotaurus.
2. mittetäisväärtuslik inimene. Neegreid pidas ta vaid poolinimesteks.
poom ‹-i 21› ‹s›
1. mer laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks. Ühe masti ja pika poomiga purjekas. Poom tõmbab purje pingule. Puri ähvardas poomi küljest lendu tõusta.
▷ Liitsõnad: groot|poom, kliiverpoom; losspoom.
2. sport puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks. Harjutused poomil. Jäi poomil 'poomiharjutustes' kolmandaks.
3. van pakk v. pikk puu töövahendina v. seadeldise osana. Kaalub, kangutab poomiga kände, kive, palke. Pani heinakoormale poomi peale ja tõmbas köiega kinni. Võlla, kirikukella poom 'rõhtne osa, mille külge kinnitatakse liikuv osa'. *.. aitas [kangastelgede] rasked küljepuud, kammelaadi ja poomid pööningult alla tuua.. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kanga|poom, koorma|poom, lõnga|poom, riide|poom, võllapoom.
punakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
veidi punane, punase varjundiga. Punakas värvus, värvitoon. Punakas valgus, kuma, helk, läige, helendus, hämarus. Päikese punakas ketas, punakad kiired. Loojuv päike paistab punakana. Kuu oli värvunud punakaks. Punakas õhtutaevas, udu. Tulekuma värvis taeva punakaks. Punaka jumega tüdruk. Punakad põsed, käed. Punaka nahavärvusega indiaanlased. Nahale ilmusid punakad laigud. Kühmnokk-luige jalad on tinahallid kuni punakad. Linnu punakas kurgualune. Punakas hobune. Punakad juuksed, vuntsid. Punakas habe, pea. Punakate karvadega käed. Punakate vartega taim. Puu lehed muutusid punakaks. Naistepuna lehtedest eritub punakat mahla. Punakas liiv, liivakivi, kalju. Kübar oli vanadusest punakaks pleekinud. || (taime- ja loomanimetuste osana). Punakas penikeel, pajulill, maatäht. Punakas männivaablane.
▷ Liitsõnad: hall|punakas, hele|punakas, kaneel|punakas, kollakas|punakas, liha|punakas, lillakas|punakas, määrdunud|punakas, oranžikas|punakas, ploom|punakas, pruun|punakas, rooste|punakas, savi|punakas, sinipunakas.
punkt ‹-i 21› ‹s›
1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.
puu ‹pl. gen puude e. murd puie 15› ‹s›
1. ka bot pikaealine kõrgema tüvega puittaim. Suur, tugev, kõrge, jäme, vana, põline, sirge, kõver, kidur, madal, okslik, laia võraga, sammaldunud, kõdunenud, haljas puu. Ilusad väikesed, noored puud. Puu tüvi, juur, kroon, võra, latv, harud, oksad, pungad, lehed, õied, koor. Hästi, halvasti laasunud puud. Puude vanuseklassid. Kärbitud, harvendatud, hooldatud puud. Metsavööndi, okasmetsa, Aafrika, meie metsade puud. Väljal kasvab üksik puu. Noored kased kasvasid tihedalt, puu puus kinni. Puudesse kasvanud küngas. Puudega palistatud tee. Puudeta stepp. Puud ja põõsad. Hiie pühad puud. Kolm põlve tagasi istutatud puud. Puu ajab lehti, läheb lehte, lehtib. Puud on leh(t)es. Lehti pole veel puus. Hiirekõrvus, hiirekõrvul, õitsvad puud. Puud langetavad, varistavad lehti. Lehed varisevad, langevad puudelt. Kollased lehed lipendavad puis, puil. Puu punetab sügisvärvides. Raagus, paljad puud. Puud kohisevad, õõtsuvad tuules. Puu kuivas ära, murdus. Elus, surnud puu. Puust tilgub, nõrgub mahla, vaiku. Mees raiub, langetab, lõikab, saeb metsas puid, võtab puid maha. Nad leidsid laanest paadiks paraja puu. Orav krõbistab puu otsas, puus, hüppab puult puule, puust puusse. Linnud laulsid puudel, puis. Lõime puude vilus laagri üles. Jalutavad puude, puie all. Viskas end puu alla pikali. Ronib puu otsa, puusse. Välk lööb kõrgesse puusse. Kass ei taha kuidagi puu otsast, puust alla tulla. Võtsin puu otsast, puust õuna. Puud on tänavu õunu täis, õuntest lookas. Raputab puude otsast, puudelt, puudest pirne (alla). Lapsed on puude otsas, puudes ja korjavad marju. Õnnetu poos end puusse. Mis sa seisad nagu puu. Prantsatab põrandale nagu kännult langev puu. Hea ja kurja tundmise puu, hea- ja kurjatundmise puu 'Piibli puu, kust Eeva õuna maitses'; ka piltl eetiline mõõdupuu, millegi kriteerium. Raha ei kasva, ripu puu otsas. Ega puu ühe laastuga lange 'asjad ei lahene ühe ropsuga'. Kus puud raiutakse, seal laastud langevad. *Ülal puies kohises tuul.. A. H. Tammsaare. *Puu kõduneb mullaks, muld kasvab puuks. L. Meri. | piltl. Ideest ajakiri luua on saanud, võrsunud elujõuline puu. Ta truuduseta mees kipub maitsma vilja võõrast puust. *.. meie maamees pole kuiv puu, et nagu tuld näitad, nii pahvatab lõkkele. O. Tooming. || ‹liitsõna järelosana› esineb mõnede rohttaimede ja põõsaste nimetustes, näit. banaani-, kikerpuu || selle puitunud osad materjali ja ainena, puit; puitmaterjal. Toores, kuiv, pehme, kõva puu. Puud tahuma, hööveldama, voolima, töötlema, immutama. Puu erikaal. Puu ei juhi elektrit. Ühest puust raiutud paat. Mööbli vana, rikutud puu. Hinnaline roosa puu. Peegliraam oli punasest puust. Eeben on must puu. Pigistas tooliserva nii kõvasti, et puu ragises. Puust lusikas, tööriistad, maja, tänavasillutis, linn. Puuga vooderdatud seinad. Heledad puust paneelid. Puu säilib ookeanisügavuses hästi. | piltl. Heast puust mees. Meie kaks oleme samast, ühesugusest puust. Rein on hoopis teisest, teisemast puust poiss kui unistaja loomuga Mart. Kõvast ja visast puust maarahvas. Need poisid pole pehmest puust. Ega vennaski viletsamast puust ole. Naine on tal kangest puust. Ta ei mõika midagi, on vist puust peaga 'puupea'. Priidu silm läks märjaks, ega temagi (süda) puust 'tundetu' ole. Käed on sul küll puust 'kohmakad, tuimad'.
▷ Liitsõnad: banaani|puu, kiker|puu, kuker|puu, kusla|puu, lauka|puu, lääts|puu, roosi|puu, sarapuu; aje|puu, apelsini|puu, aprikoosi|puu, balsa|puu, draakoni|puu, elu|puu, ema|puu, granaadi|puu, haava|puu, heki|puu, hiie|puu, hiigel|puu, hiigla|puu, hikkori|puu, hõbe|puu, hõlmik|puu, ilu|puu, isa|puu, juga|puu, jaanileiva|puu, juuda|puu, jõulu|puu, kadaka|puu, kakao|puu, kampri|puu, kaneeli|puu, kase|puu, kastani|puu, kauri|puu, kautšuki|puu, kiina|puu, kikka|puu, kirsi|puu, kohvi|puu, kont|puu, koola|puu, korgi|puu, kreegi|puu, kruvi|puu, kummi|puu, kuradi|puu, kuuse|puu, kõdu|puu, kääbus|puu, leedri|puu, lehise|puu, leht|puu, leiva|puu, lodja|puu, loorberi|puu, maasika|puu, mahagoni|puu, mammuti|puu, mandariini|puu, mandli|puu, mangli|puu, mango|puu, mangroovi|puu, masti|puu, metsa|puu, miinus|puu, moorus|puu, mudel|puu, mureli|puu, muskaadi|puu, männi|puu, mürri|puu, nelgi|puu, niine|puu, nime|puu, nääri|puu, ohvri|puu, okas|puu, oliivi|puu, paaks|puu, palgi|puu, palmi|puu, pargi|puu, pesa|puu, pihla|puu, pirni|puu, ploomi|puu, pluss|puu, pomerantsi|puu, poop|puu, pudel|puu, puks|puu, põlis|puu, põõsas|puu, pähkli|puu, pärna|puu, pöök|puu, püünis|puu, rahvus|puu, raud|puu, saare|puu, sandli|puu, sara|puu, seebi|puu, seedri|puu, seemik|puu, seemne|puu, sidruni|puu, tamarindi|puu, tamme|puu, taru|puu, tiik|puu, toome|puu, troopika|puu, tuhk|puu, tulbi|puu, tunga|puu, tutt|puu, tõlv|puu, türn|puu, vahtra|puu, veri|puu, viher|puu, viigi|puu, viina|puu, viir|puu, vilja|puu, villa|puu, virsiku|puu, võra|puu, õli|puu, õnne|puu, õue|puu, õuna|puu, äädikapuu; aju|puu, eebeni|puu, ehitus|puu, lama|puu, lüli|puu, malts|puu, nikerdus|puu, paberi|puu, papi|puu, puna|puu, tarbe|puu, vääris|puu, ümarpuu.
2. ‹hrl. pl.› puu (1. täh.) tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, küttepuud, halud. Puid raiuma, saagima, lõhkuma. Mehed läksid metsa puid tegema. See kask tuleks puudeks lõigata. Puud laoti riita. Puud on varutud, otsas. Meil ei jätku talveks puid. Puud on kallimaks läinud. Kütad sa puude või briketiga? Pane pliidi alla veel paar puud juurde. Märjad puud ei taha tuld võtta. Poisid kannavad kuurist puid kööki. Vaigused puud praksuvad ahjus. Küll on head, kuivad, kõlisevad puud. Nende vahekord hingitseb nagu tuli toores puus. *Koolmeistri elu oli nagu tuli toores puus. J. V. Jannsen.
▷ Liitsõnad: ahju|puu, halu|puu, kaika|puu, kamina|puu, kütte|puu, lõkke|puu, pilpa|puu, pliidi|puu, põletis|puu, põletus|puu, sauna|puu, sega|puu, suitsutamis|puu, tulepuu; peeru|puu, pirrupuu.
3. ‹hrl liitsõna järelosana› teivas, kaigas, latt, palk vms. esemena v. eseme osana. Pani ukse riivi ja puu toeks taha. Sellest saab puu rõuguredelile. Nad panid puu toobri kõrvadest läbi. Lõhkus tara maha ja jättis puud sinnasamasse. Nüüd veel koormale puu peale ja köiega kinni! *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte.. F. Tuglas (tlk). || ‹liitsõna järelosana ka pl.› seadeldiste nimetustes, näit. riistapuu; rööbaspuud || riidepuu. Linnariided pandi puu peale, puule (rippuma). Pane püksid puusse. Võttis kasuka puult. Kapis on kõik puud riideid täis. || mesipuu, taru. Mesilaspere aeti puusse. Paar puud on uppi löödud ja mesilased minema heidutatud.
▷ Liitsõnad: kolgis|puu, marga|puu, paine|puu, riistapuu; kael|puud, kangas|puud, keri|puud, käär|puud, rööbaspuud; alus|puu, arssina|puu, kaare|puu, kaeve|puu, kande|puu, kanni|puu, kardina|puu, katla|puu, kinnitus|puu, koorma|puu, kärbise|puu, käsi|puu, külje|puu, küünar|puu, lasi|puu, lasila|puu, lõimepingutus|puu, masti|puu, meetri|puu, muris|puu, mõõdu|puu, paja|puu, parda|puu, pealis|puu, peele|puu, penni|puu, pesu|puu, pide|puu, piha|puu, pusi|puu, põik|puu, põsk|puu, püst|puu, raja|puu, raud|puu, redeli|puu, rind|puu, rist(i)|puu, rooli|puu, semmi|puu, selg|puu, sõlg|puu, talla|puu, toobri|puu, triik|puu, tõkke|puu, tüüri|puu, vahe|puu, valta|puu, viske|puu, võllapuu; püksi|puu, riidepuu; linnu|puu, mesi|puu, pakk|puu, raampuu.
4. tulenemist, arengut kajastav skeem
▷ Liitsõnad: keele|puu, sugupuu.
5. mat sidus ja tsükliteta graaf
6. ‹liitsõna järelosana› piltl mõnedes inimese kohta käivates liitsõnades
▷ Liitsõnad: asja|puu, lõuapuu.
puuduma ‹37›
1. (väljendab millegi v. kellegi eeldatavalt olemasoleva v. vajatava mitte olemas olemist:) mitte olema, puudu olema. a. (üldse, tegelikkuses). Sellele loodusnähtusele puudub seletus. Arvab, et absoluutne tõde puudub. Surma puhul hingamine puudub. Kõiki rahuldav maailmakord näib puuduvat. b. (mingis kohas, kuskil). Hiiumaal puudub suurtööstus. Tundras puuduvad puud. Akna ühes pooles puudus klaas. Mõnel kääpal puudus rist hoopiski. Naaberkülas puudub kirik. See aine looduses puudub. Arhiivis puuduvad need andmed. Mardil puudub ees kaks ülemist hammast. Tänavatel puudus tavaline elevus. Tema pettumuseks puudus sünnipäevalaualt tort. c. (mingil ajal, millalgi). *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. d. (kellegi omanduses, valduses, käsutuses, kuuluvuses, päralt; (üldisemalt:) kellelgi omajal). Elavad rannas, aga paat puudub. Üks abiline mul on, kuid teine puudub. Tal puudub korralik korter, kodu. Selle kohta puuduvad mul andmed. Õel puudub amet, haridus. Vaata, et lastel midagi ei puuduks! Meil puudus võimalus, tahtmine koju minna. Kahju, et tal eesmärk, seisukoht puudub. Kaiel puudub sõber. *Ma üksi, sest puudun ma sinul, sa minul.. E. Enno. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana; kelleski v. milleski sisalduvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina, millegi iseloomuliku v. olemuslikuna). Ta paremal käel puuduvad sõrmed. Supis puudub sool. Sel tänaval puudub kõnnitee. Lausa ingel, üksnes tiivad puuduvad. Ütles enesel isu puuduvat. Sel tööl puudub mõte. Ta kurbuses ei puudu poeesia. Tas puudub kurjus, jõud. Mul puuduvad kogemused. Ei saa öelda, et tütarlapsel puudunuks temperament. Regilaulus puudub lõppriim. Uuemas kirjanduses puuduvat värskus. f. (kellegi v. millegi jaoks, tarbeks). Kulude katteks, söögiks puudus raha. Laste jaoks puudus aeg. Korralikuks tööks puuduvad vahendid. Linnakorteris puuduvad tingimused hoidiste säilitamiseks.
2. (väljendab kellegi v. millegi mitte kohal olemist:) kuskilt ära olema, mingis kohas mitte viibima, mitte paiknema, mitte asetsema. Poiss puudus koolist, tunnist, harjutuselt, proovist. Kati puudus kolm päeva, nädalate kaupa, jõuludeni, pool aastat joonega. Kes puudub? Miks sa puudusid? Puudub põhjuseta, mõjuvatel põhjustel, haiguse tõttu. Masinist magas sisse ja puudus töölt. Kontsert ei saa veel alata, dirigent puudub. Kuurist puudusid mõned tööriistad. Millegipärast puuduvad täna laualt lilled.
3. olema vähem kui vaja, ebapiisavalt olema, puudu jääma. Üritab puuduva raha laenata. Kolmest puudub kümme minutit. Kell puudub viis minutit kümnest. Ainult juuksekarva võrra puudus, et sind maha ei löödud. Vaid sentimeeter puudus, et sõrm masina vahele ei jäänud. Palju ei puudunud, vähe puudus, et oleksin silmast ilma jäänud. Paljukest seal õnnetusest puudus. Lätis on juba sõda lahti ja mis siingi enam puudub. Oled naisemees? – Ega palju puudu! *.. tööd on palju, puudub käsi. H. Visnapuu. *Rikkalikult just seda va õllemärjukest ei olnud, aga siiski jätkus teisest, sest, mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. A. H. Tammsaare. || (pahameele, nördimuse väljendustes täbara olukorra kohta, mis kellegi v. millegi tõttu veelgi halveneb). See veel puudub, et sina ka mind pilkad. Kindad on kadunud, see veel puudus! See veel puuduks, kui väiksem poiss ka haigeks jääks.
puu|skulptuur
kunst. a. (puidust nikerdatud taiesena). Jaapani, maoori puuskulptuur. Endisaegseid laevu ehtisid puuskulptuurid. b. (skulptuuri kui kunstiliigi ühe osana). *Keskaegne puuskulptuur on peaaegu eranditult värviline. O. Kangilaski.
pärgel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
1. kurat, pagan. Põrgu pärglid. *.. see vanamees pole õige vanamees, vaid mõni põrgust väljatulnud pärgel. J. Jaik.
2. ‹interjektsioonilaadselt› tagasihoidlik kirumissõna, kasut. negatiivse, harvem positiivse emotsiooni väljendamiseks ja rõhutamiseks ning vandumisvormelite osana, ligikaudu täh. 'kirevane, pagan, pergel'. a. (üldiselt, mitte kellelegi v. millelegi otseselt suunatud). Tohoo, pärgel, see veel puudub! Oi pärgel, kui kitsi sa oled! Pärgel, ta läks vist jälle jooma! Pärgel võtaks, pärgel võtku, kust ma selle üles leian! Jää siis pealegi võlgu, pärgel sinuga. Pärgli päralt, ole mõistlik! Ei, pärgli pihta, siin pole enam midagi kahetseda! No nüüd on pärgel lahti 'asjad hullusti'. Pärgel teab 'ei tea', kuhu ta kadus! *Eh, pärgel, elu tasub elamist! V. Gross. b. (siunates, pahandades, ka üllatunult kellegi v. millegi kohta). Rätsep, pärgel, ei teinud õigeks ajaks pükse valmis. Vaata pärglit, millega hakkama sai! Poiss, pärgel, kust sina välja ilmusid? || tunderõhuliselt koos küsisõnadega. Kes pärgel sind sinna käskis minna? Kuhu pärgel nad kõik kadusid? Kust pärgel ma selle raha võtan? Mida pärglit sina siin teed? Mis pärgel see tähendab, et sa sellisel ajal koju tuled? c. pärgli ‹substantiivi laiendina› hrv (halvustavalt, pahandavalt:) pagana(ma), kuradi(ma). *Ja ei tea, mis pärgli suvitamist neile, Pinnidele, õieti peaks tarvis olema? O. Luts.
ratas ‹ratta 19› ‹s›
1. keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev kettakujuline või rummust, kodaratest ja pöiast koosnev töö- ja transpordimasinate osa. a. (sõidukil, veokil maitsi kulgemiseks). Sõiduauto, jalgratta, vankri, veduri rattad. Ratta pöid, kodarad, rumm, vits, rehv. Vanasti olid vankrid puust ratastega. Kahe rattaga kaarik, suurtükk. Autol tuli üks ratas alt ära. Ratast vahetama, määrima. Rattad vajuvad, lõikuvad rummuni porri. Rattad libisevad, käivad tühjalt. Laulu summutas rataste põrin. Buss sõidab rataste sahinal. Rong hakkab rataste kolksudes liikuma. Käru rattad kolisevad auklikul teel. Õnnetu viskus kaubarongi rataste alla. Kihutab nii suure hooga, et rattad löövad tuld. Kuhu lähevad esimesed rattad, sinna ka tagumised. Määritud ratas ei karju ilmaski. *Selle ootamise ajal tahan ma muidugi mugavalt elada, neli ratast [= auto] taguotsa alla saada ja vahel mõne suutäie viina ka võtta! V. Lattik. || (muude esemete liigutamise hõlbustamiseks). Ratastel, ratastega voodi, tugitool, serveerimislaud, mänguhobu. b. (muude tööriistade ja mehhanismide osana). Õmblusmasina ratas. Suure rattaga kaev. Eit istub voki taga ja tallab ratast. Kellamehhanismi rattad on hammasrattad. Rehepeksumasina ratas viskas rihma pealt. Töömees oli kättpidi tööpingi rataste vahele jäänud. Raha paneb rattad käima. *Käivitunud automootor vallandab pererahvast kergendusohke; külaline istub rooli taga, ratas kindlate käte vahel. I. Jaks. *Kuid juba vanad piiblimehed teadsid, et ilmas on kolm asja, mis kõik rattad liikuma paneb: usk, lootus ja armastus. H. Sergo. || (pöörlevate seadmete kohta, näit. lõbustuspaigas). *Ah, need karussellisõidud olid metsikud! Suur ratas keerleb kiires tempos, kus toredad puutäkud oma taltsutamata päid metsikult püsti ajavad. H. Raudsepp. *Kihutad ringi nagu orav rattas, aastast aastasse ikka samu mudaseid või tolmuseid teid pidi ... V. Saar. c. (piltlikes väljendites). Ajaloo ratas ei peatu. Püüab läbirääkimise rataste vahele liiva visata. Kaval kaupmees proovib enne tehingut rattaid määrida 'meelehead anda'. Pulmadega kiirustati, sest noorpaaril jooksid, läksid, veeresid tagumised rattad ette 'pruut oli enne paariminekut käima peale saanud'. *.. ning saatuse rattad kiskusid kõiki porri kui putukaid. A. Gailit.
▷ Liitsõnad: auto|ratas, kaariku|ratas, käru|ratas, suurtüki|ratas, traktori|ratas, tõlla|ratas, vaguni|ratas, vankriratas; esi|ratas, kaksik|ratas, kilp|ratas, kõrg|ratas, paaris|ratas, pöid|ratas, taga|ratas, topelt|ratas, tugi|ratas, vahetusratas; kummi|ratas, metall|ratas, plastmass|ratas, pakk|ratas, puu|ratas, raud|ratas, vitsratas; haspel|ratas, ketas|ratas, kodar|ratas, rullratas; hammas|ratas, hoo|ratas, hõõrd|ratas, jooksu|ratas, juht|ratas, kaevu|ratas, kande|ratas, kella|ratas, keti|ratas, koonus|ratas, käia|ratas, käigu|ratas, laeva|ratas, pea|ratas, pedaali|ratas, pingutus|ratas, ploki|ratas, rihma|ratas, rooli|ratas, sõtke|ratas, sõu|ratas, tigu|ratas, tüüri|ratas, vesi|ratas, veski|ratas, vokiratas; jäljendus|ratas, kopeerratas; ilma|ratas, kuradi|ratas, loosi|ratas, orava|ratas, tuli|ratas, õnneratas; aja|ratas, ajaloo|ratas, elu|ratas, poliitika|ratas, saatuseratas.
2. jalgratas, (mõnikord ka:) mootorratas. Uus, pruugitud, logisev ratas. Ratta tagumine kumm on tühi. Rattaga sõitma. Ratast käe kõrval ajama, lükkama. Ratastega sõitmiseks nähakse ette eraldi rattateed. Hüppas ratta selga, istus rattale ja hakkas pedaale tallama, mäest üles sõtkuma. Käib poes rattaga. Kevadel hakkavad poisid tänavatel ratastega põristama. *Aga nüüd rummab Vana juba ratast käima. Ratas on esialgu sama uimane kui Vana hommikul – turtsatab ainult paar korda vastumeelselt .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: jalg|ratas, mootor|ratas, tõukeratas; krossi|ratas, laste|ratas, linna|ratas, maastiku|ratas, meeste|ratas, mägi|ratas, naiste|ratas, sport|ratas, võistlus|ratas, väikeratas.
3. ‹pl.› kõnek vanker (harvemini ka muu sõiduk v. veok). Isa käskis ruuna rataste ette rakendada. Rattail istus kaks inimest, mees ohjas hobust. Möödasõitev hobusemees kutsus poisi rattaile istuma. Teedelagunemise aegu ei pääse siit välja ree ega ratastega. Peab ikka auto ostma, ilma ratasteta enam hakkama ei saa. Töö tõttu olen rohkem ratastel 'sõitmas, ringi reisimas' kui kodus. Ree ja ratta surm on ikka tee pääl.
4. aj suure vankriratta kujuline piinarikka hukkamise riist. Rattale tõmbama. Kurjategija hukati rattal või tuleriidal. Vanasti kisti rattal inimesi tükkideks. Rattal venitati ja murti hukatava jäsemeid. Heitis ratta peal hinge. Karjub, röögib, kisendab kui ratta peal, rattal 'kõigest kõrist, täiest jõust'.
5. rõngas, sõõr, ketas. Puupaku otsast saetud rattad. Lõikab leivakäärule paksu ratta vorsti peale. Juustu müüakse keradena, pätsidena, ratastena. Ratasteks lõigatud õun. Kõrvad kohisevad, silme ees virvendavad punased ja sinised rattad. Täiskuu, loojuva päikese punetav ratas. *.. nägi otse küünisuu ees päikesepaistel sarapuukarva ussi, kes oli enda ilusasti rattasse [= rattakujuliseks] kerinud, pea keskel püsti. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: habeme|ratas, seelikuratas; karaski|ratas, kartuli|ratas, koogi|ratas, juustu|ratas, redise|ratas, sibula|ratas, tomatiratas; päikese|ratas, tuisu|ratas, tule|ratas, täiskuu|ratas, valguse|ratas, õieratas.
6. keha ring üle pea, kusjuures käed ja jalad toetuvad aluspinnale vaheldumisi. Araabia ratas. Ratas kõrvale, ette, taha. Lapsed löövad ratast ja kasvatavad tiritamme.
▷ Liitsõnad: hundiratas.
reklaamindus ‹-e 5› ‹s›
reklaamimine (alana, tegevusena)
repriis ‹-i 21› ‹s›
muus helitöö ulatuslikuma iseseisva osa kordumine (hrl. kolmeosaliste muusikavormide viimase osana)
rigodoon ‹-i 21› ‹s›
kiire kaheosalises taktimõõdus vana provanssaali tants; selle muusika (ka süidi osana)
rinne ‹rinde 18› ‹s›
1. sõj. a. vastasega kokkupuutumise joon sõjatandril (lahinguväljal), ka see kokkupuuteala. Rinne läheneb, liigub lõuna poole, läks külast puutumata üle. Algasid lahingud pikal, laial rindel. Rünnati kogu rindel. Rindest murti läbi. Mis rindel, rinnetel su vanaisa sõdis? Mehed saadeti rindele, tulid rindelt. Ta langes rindel. Tagala varustab rinnet. Maa oli rinnete rõngas. | piltl. Olmekeemia tungib peale kogu, laial rindel. Töö käis täiel rindel. *Igalt sulisevalt veelt / ju hõngab kevad! Kevad täiel rindel! J. Kross. b. vägede lahingukorra vastasepoolne külg. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväe duell. E. Krusten. c. allüksuse (väeosa) rivi külg, mille poole sõjaväelased seisavad näoga. Rivi rinne. d. Teise maailmasõja aegne NSV Liidu kõrgeim operatiiv-strateegiline väekoondis. 3. Balti rinde väed.
▷ Liitsõnad: ida|rinne, lõuna|rinne, lääne|rinne, sõja|rinne, võitlus|rinne, väerinne.
2. piltl mingi tegevuse v. töö ala. Edusammud majanduse rindel. Onupoeg on tegev mitmel rindel. Rabab kahel rindel: tööl ja kodus. Naiste rindel olevat tal edu. *.. olid pankrotiolukorras elu kõik peamised rinded: majanduselu, kunst, perekond. H. Siimisker. || ühist eesmärki taotlevate inimeste kogu, liikumine. Rahvuslik, demokraatlik rinne. Streikijate seni ühtne rinne lagunes. Arstide rinne suitsetamise vastu.
▷ Liitsõnad: ideoloogia|rinne, kirjandus|rinne, kultuuri|rinne, kunsti|rinne, muusika|rinne, spordi|rinne, töö|rinne, uurimisrinne; isamaa|rinne, rahva|rinne, rahvus|rinne, ühis|rinne, ühtsusrinne.
3. bot mets enam-vähem ühel kõrgusel asuva lehestikuga ja hrl. ühte eluvormi kuuluvad taimed osana taimekooslusest. Puistu esimene, teine, kolmas rinne. Metsas kasvavad puud mitme rindena. Harilik jalakas kasvab hästi segametsade teises rindes. || rindevõra ühekõrgusel paiknevad harud
▷ Liitsõnad: puhma|rinne, puu|rinne, põõsa|rinne, rohu|rinne, sambla-sambliku|rinne, võra|rinne, võsarinne; ala|rinne, ülarinne.
4. rida, viirg, riba, esi; rind (6. täh.); äär, piir(iala). Kartulit võeti ühes pikas rindes. Ta marssis salga esimeses rindes. Oru talu piiras kaks küngaste rinnet. Kustpoolt pilvede rinne tuleb, sealt tuul puhuma hakkab. Veejuga paiskub laia rindena kuristikku. Pärast Põhjasõda pääses Venemaa laial rindel Soome lahe äärde. Igal vihusidujal oli oma rinne. *Paari ööga külmus sadamalaht kuni suudmeni ja suure mere rinnegi oli juba täis jääsuppi. A. Mälk. *Liivaterade summa võib osutuda mäeks, külma ja sooja õhu rinne äikesepilveks. L. Meri.
▷ Liitsõnad: koristus|rinne, külvi|rinne, laine|rinne, lõikus|rinne, pilve|rinne, põlemis|rinne, tulerinne.
5. hrv nõlv, rinnak, rind (7.c. täh.) *Oli päikesepoolseid kallakuid ja varjulisi rindeid vastu põhja. M. Raud.
▷ Liitsõnad: mäerinne.
roosakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
veidi roosa, roosa varjundiga. Roosakas lapsenägu. Roosaka nokaga lind. Roosakas koiduvalgus. Siirupiga roosakaks värvitud jook. Roosaka värvusega kristall, vesilahus. Tuhkpuu õied on roosakad. Taevakaar tõmbus roosakaks. *Katkistes saabastes naersid roosakad varbad. A. Gailit. || (loomanimetuste osana). Roosakas rohuöölane.
▷ Liitsõnad: hall|roosakas, hõbe|roosakas, kahkjas|roosakas, kahvatu|roosakas, määrdunudroosakas.
sarvik ‹-u 2› ‹s›
1. (eufemistlikult:) kurat, vanapagan, paharet. Muinasjuttude sarvik. Teda kiusab vist sarvik ise. *„Sõge pagan, kelle ihu ja hinge sarvik ükskord põrgus praeb ja õgib,” karjus nüüd preester Dietrich.. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: vanasarvik.
2. tagasihoidlik kirumissõna, kasut. negatiivse, harvem positiivse emotsiooni väljendamiseks ja rõhutamiseks ning vandumisvormelite osana: pagan, saatan, kurivaim, tont. Võtaks, pärigu neid sarvik! Sa tuline sarvik, me jääme veel niimoodi hiljaks! Itsitab ka veel, va sarvik! *Oh sa sarvikute sarvik, susi võtku seda jäätisejahti! E. Maasik. *„Ah sa saatana sarvik! See on alles rukis!” imestas peremees.. A. Kalman.
3. sarvedega loom, sarvloom, sarvekandja. *A-ah, üks sarvik siiski kuuldub olevat. Noh, kui lehm talus, ei siis ole viga, poisid. E. Vaigur. || ‹liitsõna järelosana› mõnedes loomanimetustes
▷ Liitsõnad: nina|sarvik, ükssarvik.
segur ‹-i 2› ‹s›
masin v. riist ainete segamiseks (ka mingi seadme osana), segisti
▷ Liitsõnad: ketas|segur, laba|segur, propeller|segur, raam|segur, trummel|segur, tsentrifugaal|segur, turbiin|segur, valts|segur, vibrosegur; asfaltbetooni|segur, betooni|segur, mördi|segur, savisegur.
silla|palk [-palgi]
(silla katte v. konstruktsiooni osana). *Sillapalgid tümisesid raskete hobuste all. H. Laipaik.
suu|partii
suu näo osana. Tugeva, esiletungiva, lihava suupartiiga naine.
sõprus|mäng
sport mäng, mis ei kuulu osana mingisse võistluste sarja. Enne suurvõistlusi pidas meeskond mitu treening- ja sõprusmängu.
sõprus|võistlus
‹hrl. pl.› sport võistlus, mis ei kuulu osana mingisse sarja. Kool on pidanud võrk- ja korvpallis sõprusvõistlusi teiste koolidega.
tanutama ‹37›
etn pruudile pulmatseremoonia osana naisetanu pähe panema. Nüüdsel ajal enam ei tanutata, vaid mängitakse pruudipärga. Tanutatud naine 'abielunaine'. Tanutamata naine 'vallaline naine'.
tee1 ‹15› ‹s›
1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7. ‹hrl. pl., liitsõna järelosana› elundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.
territoriaal|veed pl
rannajoonega rööbiti kulgev mereriba riigi territooriumi osana, territoriaalmeri. Eesti, Soome, Saksamaa territoriaalveed. Kalapüük territoriaalvetes. Territoriaalvete laius on üldiselt 3–12 meremiili.
täis|vereline
1. tõeline, ehtne, täisväärtuslik, elav. Seda laulu teab iga täisvereline muusikasõber. Diviisist kujunes täisvereline väekoondis. Poiss on täisvereline romantik. Tahab saada täisvereliseks kunstnikuks. Elab täisverelist elu. Möödusid täisverelised ekspeditsioonipäevad. Sai ajalooraamatuid lugedes möödunust täisverelise ettekujutuse. Kõneleb täisverelist murrakut. Suudab väikeses rollis luua täisverelise karakteri. Täisverelise kangelase asemel on laval verevaene abstraktsioon. Sooja ja täisverelise loomusega naine.
2. välimuselt tugev, terve, õitsev. Ilus ja täisvereline tüdruk. *Minu silmis oli ta lihtne, priske kodanikutütar, täisvereline ja lopsakas. K. Ristikivi.
3. puhastverd. *Täisvereline poolakas uhkustab sageli, et Varssav, see olevat Ida-Euroopa Pariis. R. Sirge. || (ratsahobuse kohta, ka tõunimetuse osana:) puhtatõuline, suursugust tõugu. Inglise, araabia täisvereline ratsahobune. Täisverelised hobused on väga kiired.
varem ‹adv›
(< komp vara) (ka kõige-superlatiivi osana); enne. Sekund, minut, tund varem. Kolm, kaksteist aastat varem. Laps sündis kaks nädalat oodatust varem. See töö oleks tulnud kaua aega varem ära teha. Tänavu tuli kevad palju varem kui mullu. Aastal 1967 ja varem sündinud võistlejad. Mida varem, seda parem. Kõige varem tõuseb ikka ema. Soovis varem pensionile jääda, vanglast vabaneda. Varem õppisid sa palju paremini. Kunagi varem polnud ta nii õnnelik olnud. Mees polnud kordagi varem püssi käes hoidnud. Varem või hiljem 'ükskord ikkagi' lendavad pojad pesast välja. *Tol hetkel, nagu paljudel juhtudel varemgi, unustas ta ära ühe väga olulise seiga .. E. Krusten.
veerand|aeg
sport veerand mänguaega sportmängu eraldi osana (näit. korvpallis, veepallis). Mäng viigistati viimasel veerandajal.
veo|vahend
vahend, mille abil toimub vedu, transpordivahend. Autod, traktorid, laevad jm. veovahendid. || (veoki osana). Ida-Euroopas on aisad nii juhtimis- kui veovahend.
vibraator ‹-i, -it 2› ‹s›
1. tehn mehaanilist võnkumist tekitav seade v. seadmeosa. Betoonisegu tihendatakse vibraatoriga.
▷ Liitsõnad: pinna|vibraator, sise|vibraator, välisvibraator.
2. el juhtmelõik v. varras, millega tekitatakse elektromagnetvõnkumist (kasut. antennina v. selle osana)
3. seade suguelundite stimuleerimiseks
video|installatsioon
kunst videopildi seade kunstiteose ühe osana v. iseseisva teosena. Interaktiivne videoinstallatsioon.
viis|nurk
1. mat hulknurk, millel on viis tippu. Korrapärane viisnurk.
2. sellekujuline märk. a. (maagilise tähendusega sümbolina v. ornamendi osana:) viiskand, pentagramm. Viisnurka kasutati nõiamärgina. b. (esemena). Punane viisnurk punaarmeelase pilotkal.
vile ‹6› ‹s›
1. toruja vms. kujuga mänguriist v. märguandevahend, milles heli tekitab õhujoa võnkumine. Pajukoorest, puust, putkest vile. Karjapoisil oli vile, millega loomi kokku kutsuda. Võlus vilest kõiksugu viise välja. Laadal müüdi vilesid – savist linnukesi ja puust torusid. Laanepüü häälega vile rebase peibutamiseks. Võimlemisõpetajal oli vile kaelas. Tänavanurgal seisis politseinik, vile ja revolver vööl. Kordnik tiristas vilet. Kohtunik puhus mängu lõpetuseks vilet. Päästevest on varustatud vilega. Vilega teekann. | piltl. *.. ma ei saa eluaeg isa vile järgi tantsida [= isa tahtmist täita]. E. Tammlaan. || selline torujas heliallikas muusikariista osana. Oreli hõbedased, hõbetatud viled. || sel põhimõttel toimiv signaalseade. Viled ja sireenid. Vabrikute ja tehaste viled hakkasid, pandi undama. *Laeva vile oli lahti põrunud ja üürgas. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: paju|vile, pilliroo|vile, putke|vile, puu|vile, roovile; käo|vile, peibutus|vile, püüvile; bassi|vile, oreli|vile, paani|vile, reas|vile, tinavile; laeva|vile, signaal|vile, tehase|vile, vabrikuvile; huul|vile, keelvile.
2. vilistamisel tekitatav v. kuuldavale lastav heli. a. terav ühetooniline heli märguandena, pahameele väljendusena vms. Läbilõikav vile. Vedur annab pikalt vilet. Laev andis esimese vile. Jaamast kostis manööverdava rongi vile. Kõlas kohtuniku vile. Selja taga kuuldus politseipatrulli vile. Kui vile käis, pidid kõik rivisse jooksma. Märguandeks lepiti kokku kaks pikka ja kaks lühikest vilet. Kolmekordse vile peale pidi kaaslane välja ilmuma. Publik reageeris vihase kisa ja vilega. *Ja sedamaid pistis ta sõrmed suhu ning teravalt hele vile .. lõikas .. ümbruskonnal lasuvasse vaikusse. M. Raud. || seda meenutav kiirest liikumisest tekkiv heli, vilin. Pommid lõhkesid kõrvulukustava vile ja raginaga. Vile ja vingumisega tulevad ja lähevad lennukid. *Ega ta kõrvust vist hajugi see lõhkemismürin, kuulide vile ja surijate ümin. B. Alver. b. lauluviisi meenutav meloodiline heli. Mööda teed astus vilet lüües üksik rändur. Tuju on nii hea, et muudkui lööks vilet. Sulane laskis hammaste vahelt, läbi hammaste tasast vilet. Poisike laskis laia vilet. Laseb rõõmsalt, lustlikult vilet. Huuled kippusid nagu iseenesest vilet ajama. Aina hulkus mööda metsi ja ajas vilet. Niisama vilet lüües 'mitte midagi tehes' ei teeni keegi midagi. *.. lõbus kaheksa-aastane poisike, alati laulude ja vilega suul .. L. Promet. || (linnulaulu kohta). Kuldnokk laskis vaikset vilet. Vindi, musträsta, salu-lehelinnu vile.
▷ Liitsõnad: ava|vile, hoiatus|vile, lõpu|vile, märgu|vile, poolaja|vile, udu|vile, vaheaja|vile, ärasõiduvile; rongi|vile, signaal|vile, tehase|vile, vabriku|vile, vedurivile.
3. kõnek mahv, press; hoog, rutt. Töö käib niisuguse vilega, et pole aega ninagi nuusata. Pistis toobi viina ühe vilega kinni. Auto põrutas täie vilega teisele sisse.
või
I. ‹konj› eraldav sidesõna
1. seob alternatiive väljendavaid sõnu v. lauseosi. Nüüd või ei iialgi! Olla või mitte olla? Raha või elu! Kumb tuleb, kull või kiri? Tüdruk võis olla nii nelja- või viieaastane. Armastas matkata ainult jalgsi või jalgrattal. Salga või ära salga, meie nägime kõik. Sõiduplaan on enam või vähem täpne. Varem või hiljem peavad lapsed kodunt lahkuma. Üks kroon ees või taga, mis tähtsust sel on. Mõni sent siia või sinna. Randlase elu on juba kord mere võtta või jätta. Nii või teisiti 'igal juhul' oli see temast suuremeelne. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha. Sosistatakse, et see või teine võtnud jälle noore naise. „See ka mõni mees või asi!” põlastas tüdruk. *Asi läks põnevaks, kuigi ma – löö või maha – aru ei saanud, mille ümber kogu jutt keerles. H. Kross (tlk). || (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Sure või igavuse kätte ära! Poiss jääb või püstijalu magama. Selle mehe juttu kuula või söömata. See hais paneb või hinge kinni. Mine või vihast lõhki! Õhk oli nii paks, et lõika või noaga. Sellest pole pääsu, tee või tina. *Sadagu või pussnuge, aga see poiss peab kohal olema. A. Vanapa. || alustab lauset, kui see on mõeldud eelneva lause jätkuks. Pane raamatud aknalauale. Või riiulile. Kus ta võib olla? Kodus? Või kinos? *Kas see vale on või? Või mõni suur patt? Või riigisaladus? R. Roht.
2. esineb loetelus, mille liikmed võivad kõik võimalikud olla. Otsustasime nädalaks või paariks suvilasse sõita. Olgu ta vana või noor, haigus on ristiks igaühele. Kas te maksate sularahas, tšekiga või ülekandega? *Ma ei tea, mis ma teile annaksin või teie heaks teeksin, kui te laulaksite ainult minule siin metsas. A. H. Tammsaare. *Võõrastemaja valvur või administraator, või kes ta oli, või oli kõik kokku ühes isikus, äratas Borkwelli üles. J. Kruusvall.
3. (ähvardust vm. ebasoovitavat tagajärge viitavas väites:) muidu, vastasel juhul. Mine ära, või ma ei vastuta oma tegude eest! Palu kohe andeks, või isa võtab vitsa!
4. (paranduse ees:) see tähendab, täpsemalt; pigem ei. *Kes on mõrvar? Või õigemini, kas üks teatud isik on süüdi mõrvas või mitte. K. Ristikivi. *Joo see vein ära! Või ei, ära neilt parem midagi vastu võta! K. Ruus (tlk).
5. kõnek jutustava lause lõppu lisatuna muudab selle küsilauseks. Päris põrunud oled või? Tuli tagasi elusalt ja tervelt või? Halvad uudised või? *Ja nüüd sa siis minu pärast kardad või? M. Raud.
II. ‹adv›
1. (rõhutav sõna lause alguses v. teisel kohal väljendab imestust, kahtlust, üleolekut, halvakspanu:) kas tõesti, ega ometi, vaevalt. Või teie hakkate maja ehitama? Või ometi kord leidsid aega! Või nii, või tema sõidab välismaale! Või salgab ka veel! Või sa ise targem oled. Ah või ei saa aru? Ja või ta seda mulle ütlekski. Paluda ju võib, aga või sellest kasu on. Või mina pläran? Või tema ei kuulnud! Valevorst! *Ja nüüd oli pesa käes. Mõtle, või sõime all! V. Luik. *Paljugi, mis saksad vastu vaidlevad! Või need talupojale kunagi head on soovinud! E. Vilde.
2. ‹koos adverbiga veel› kuidas teisiti, aga muidugi, lõpuks ometi; kus sa sellega. Või veel, kes siis teda ei mäletaks! Kas sa uisutada oskad? – Või veel, mul on ema uisutamistreener. Või veel, seda ma ju kogu aeg ootasingi! Rühmad hommikust õhtuni ja mitte keegi ei ütle aitäh. Või veel! Sõimatakse veel pealekauba. Ta on ehk haige? – Või veel! Haige ta küll ei ole. *Tavaliselt poisid ei salli nukke. Või veel – plikade mängud! E. Pillau (tlk).
3. kõnek lause lõpus koos mõne adverbiga kasut. umbmäärases tähenduses. Usun, et see oli eksitus või nii. *Enne töö, siis tasu. Tulete nädala pärast või kuidas, siis näete, mis olen teinud .. H. Raudsepp.
4. esineb adverbi kas või osana vt kas
III. ‹interj› (imestus- v. üllatushüüatus). *Või, mis ilusad teki lõngad teil! Juh. Liiv. *Või jumal, see [= mees] on nagu vikatimees ise! M. Traat.
võtma ‹võtta, võtan; võetakse, võetud 47›
1. enda kätte (suhu, nokka, küünte vahele vms.) v. kättesaadavusse toimetama. Võtan kapist kleidi, riiulilt raamatu. Võttis põrandalt paberitüki, puu otsast õuna. Poiss võttis maast kivi ja viskas. Võtab pea pihkude vahele. Ema võttis lüpsiku kätte, näppu ja läks köögi poole. Toru võttis 'telefonile vastas' peatoimetaja ise. „Noh, võta viis!” ulatas tuttav käe. Võta laps sülle, kukile. Võttis vikati õlale, tüdruku käevangu. Võtab lusikaga kausist putru. Võttis trumbiga tihi. Liisku, loosi võtma. Triikija pritsis suhu võetud vett voodilinale. Koer võttis kondi hambu, hammaste vahele. Kull võttis saagi nokka, küünte vahele. *Kui temal oleks väge, ostaks ta korraga vankrikoorma lambiklaase, nii et koolmeistril annaks mitu aega võtta. M. Traat. | piltl. Võttis juhtimise enda kätte. Kas minu aeg on maast võetud? Lastel oli keelatud vandesõnu suhu võtta. Külanaised võtsid uue elaniku kohe hammaste vahele 'hakkasid teda taga rääkima'. Võta ometi mõistus pähe ja taltsuta ennast! Kui ta on midagi pähe võtnud, siis jääb ta sellele kindlaks. Vanu võlgu ei kavatsenud ta oma kaela, hinge peale võtta. *.. ta oskab ka silma näppu võtta ja vaadata, kui asjast kohe aru ei saa. O. Kool. || (söömise, sissevõtmise ja joomise, eriti alkohoolsete jookide tarvitamise kohta). Hommikueinet, lõunat, õhtust, kehakinnitust, pruukosti võtma. Ehk võtaksid veidi süüa? Laps on nii väike, et võtab alles rinda. Haige võtab rohtu, ravimeid, tablette. Ma võin mürki võtta, et sa valetad! Võtaksin meelsasti lonksu vett. Napsi, viina, kärakat võtma. Võta pits ja pea aru! Võttis klaasi põhjani. Poiss oli kaine või ehk pisut võtnud. Ta ei võta ennast kunagi täis, purju, vinti, ninali, lääbakile. Lubas, et ei võta enam tilkagi.
2. enda kasutusse, omandusse v. valdusse toimetama. a. (tellides, ostes, laenates, rentides, küsides, vastutasuks jne.). Peame takso, voorimehe võtma. Kohvikus olid kõik lauad võetud. Pole kusagilt nii palju raha võtta. Turul kostis hõikeid: „Võtke porgandeid! Võtke õunu, odavalt annan!” Kui raha ei olnud, võeti toiduaineid võlgu. Võtsin sõbralt paar raamatut (laenuks). Võttis mõisa kümneks aastaks rendile. Üksi ei tasu korterit võtta, kahekesi tuleb odavam. Võtsime hotellis toa. Oli mõned metsatöölised talvekorterisse, kosti peale võtnud. Mis te tükist võtate? Sõja ajal võeti leiva eest hingehinda. Vaheltkasu, altkäemaksu võtma. Mölder võttis matti. Töölised võtsid lõpparve. Tuli mind tantsima võtma. Võttis sõbra abiks, appi. Mitte ei tea, kas võtta või jätta. Õndsam on anda kui võtta. *Hea, kui omast käest tööjõud võtta, kui tarvis tuleb. A. H. Tammsaare. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võttis endale sünnitalu järgi uue nime. Mehelt võeti vaikimise kohta ausõna. Võttis minult tõotuse 'laskis mind tõotada'. Võtab mõtlemiseks aega. Isegi uneajast võeti õppimiseks lisa. Päevad olid lühikesed, seepärast pidi ka ööd appi võetama. Kust sa võtsid 'miks sa seda arvasid', et rongid ei käi? Ega ma seda omast peast võta. Näidendi tegelased on elust võetud. Mõni suurem linn, võtame või näiteks Tartu. Poissmees võtab enne pulmi veel viimast 'püüab veel vabadust ära kasutada'. || palkama. Võttis (tööle) uue sekretäri. Tuleks hea advokaat võtta. Ta võeti tallu sulaseks. || (naisterahvaga) seksuaalvahekorda astuma. *Kaua õrnutses Kuslap, enne kui ta Katit võttis. V. Vahing. *Seesama härra .. võttis mind seal vägisi [= vägistas]. H. Sergo. b. (kellegi hoolde, hoitavaks, kaitse alla jne. toimetades v. usaldades, kedagi kuhugi suunates). Võttis lapse oma hooleks, hoole alla, varju alla. Võttis orvu kasulapseks, kasvatada. Lastekodusse võeti kaks uut last. Uisapäisa ei maksa koera peresse võtta. Võtke mind endi hulka, oma seltskonda, kampa! Igaüht parteisse ei võetud. Võttis ilusa neiu naiseks. Juhtub sedagi, et naine võtab mehe. Töökaaslased võtsid eksinu oma kaitse alla, käendusele. Haruldane taim võetakse looduskaitse alla. Filosoofiateaduskonda võeti sel aastal 95 üliõpilast. Noored mehed võeti nekrutiks, soldatiks, sõjaväkke. Võtke mind reisile ühes! Teda ei saa vastutusele võtta. Direktor ei võtnud teda jutule. Preester võtab armulauale, pihile. *.. üks imelik sõna võttis Loona oma mõju alla. L. Kibuvits. c. (midagi kusagilt eemaldades). Kartulid võeti (maast) oma pere jõududega. Esimene kombain hakkas vilja võtma 'koristama'. Kuiv loog tahtis võtta. Võta müts peast, kuub seljast, saapad jalast, prillid eest. Vesi on nii kuum, et sellega võiks karva võtta. Tapetud loomalt nahka võtma 'nülgima'. Indiaanlased olevat vaenlastelt skalpe võtnud. Teenija võtab 'pühib' tolmu ja peseb põrandaid. Valu saab võtta ka sugestiooniga. d. (varastades v. vägivallaga). Paadunud varas oli harjunud võtma kõike, mis ripakil. Lapsed käisid ema järelt karaskit võtmas. Kui heaga ei anna, siis võetakse võimuga. Kahtlane isik tuleb vahi alla võtta. Vaenlase sõdurid võeti vangi. Rahvalt oli võetud vabadus, sõnaõigus. Vaenlane tahtis linnust oma võimusesse võtta. Seda linna polnud kerge võtta 'vallutada', kaitse oli tugev. e. (midagi tehtavaks, teostatavaks, töödeldavaks v. kasutatavaks toimetades). Võtsin kavva, plaani minna edasi õppima. Võttis venna kella parandada, ülesanded lahendada. Teoses võetakse vaatluse alla, käsitlusele linnakodanike elu. Võttis mitu tööd korraga käsile. Olukorra parandamiseks võeti tarvitusele, kasutusele vastavad abinõud. Kõik toiduvarud tuleb arvele võtta. Võttis uue töö(koha). Eelnõud ei võetud menetlusse. Tootmisse on võetud uus mudel. Repertuaari võeti kaks uut näidendit. Võtame nüüd kõne alla, kõnesse meie päevamure. f. (puhkuseks, kehahoolduseks, raviks, õpetuseks vms.). Võttis puhkuse, mõned vabad päevad. Treener võttis aja 'lühikese vaheaja mängus'. Võtsin kaks korda nädalas massaaži. Läksid sauna leili võtma. Võttis päikest, päikesevanne 'päevitas'. Tavatseb hommikuti külma vanni, dušši võtta. Võtke vaheajal värsket õhku. Tahtis laulutunde, joogat võtma hakata. *Sõidad maakeskkonda vaikust võtma – tee peal rongi kolin, rööpajätkud naksuvad. Vesipapp.
3. salvestama, talletama. Kahtlustatavalt võeti sõrmejäljed. Fotograaf võttis temast mõned kaadrid, fotod, pildid. Reporter käis lugu helilindile, linti võtmas. Terve kontsert võeti videolindile, videosse. Kokku võetakse 'filmitakse' kuus duublit. Võta igaks juhuks tema kontaktandmed.
4. (mõõtmise, arvestamise, hindamise jms. kohta). Rätsep võttis kuuemõõdud. Missikandidaatidelt võetakse rinna-, talje- ja puusaümbermõõt. Jooksjad võtavad üksteiselt mõõtu 'võistlevad omavahel'. Geoloogid võtsid pinnaseproove. Võtke arvust a ruutjuur. Täpsemalt võttes jääb see summa tsipake väikeseks. Jämedalt võttes kulus selleks tööks kaks aastat. Üldiselt võttes see plaan meeldib mulle.
5. mingit seisundit v. tegevust esile kutsuma. Uudis võttis mehe tummaks, keeletuks, pahviks. Ehmatus võttis jalust nõrgaks. Külm vesi ei võtnud rasvaseid nõusid puhtaks. Suur rõõm võib võtta pisarad silma, näo naerule. Valu võttis nutu lahti. Õlu võtnud kõigil keelepaelad valla. Hirm võttis värisema, kananaha ihule. Raske töö oli naise päris võhmale võtnud. Jooks võtab hingeldama, higistama, naha märjaks. Suur laine võtab paadi kõikuma. | ‹impers.› Kui ma tema kannatustele mõtlen, võtab silma märjaks. Võtab ikka hääle värisema küll, kui kohtu ette astud. Nii kõva õõtsumine, et võttis südame läikima. Mis sa kisendad, kõrvad võtab kurdiks! Nii hirmus, et võtab kõhu lahti. *Mul võttis jalad all nõrgaks, kui kuulsin, et tuli lahti .. A. H. Tammsaare.
6. teise asendisse, seisundisse v. olukorda seadma; kuhugi suunduma. Võtke palun istet! Tahtis platsi võtta, aga polnud ühtegi vaba kohta. Tüdruk võttis teatraalse poosi ja hakkas laulma. Tunnimees võttis valvelseisangu. Poisi kõrvalestad hakkasid värvi võtma. Mehe nägu oli võtnud kinnise ja tähtsa ilme. Hajuvas udus võttis laev üha selgema kuju. Pluus tuleb võtta kitsamaks. Võttis riidest lahti, ülakeha paljaks. Inimesed võtsid sappa, järjekorda, ritta. Nekrutid kästi neljakaupa rivvi võtta. Paat võttis suuna, kursi merele. Seenelised võtsid 'hoidsid' metsas paremale, aga oleksid pidanud võtma vasakule. | piltl. Nii kui ülemuseks sai, hakkas kohe ka ülemuse vurhvi võtma. Elu vanas külas võttis tasapisi rõõmsama jume. Mõtted olid korraga hoopis teise suuna võtnud. Vanapoiss võtab lõpuks koosi abielusadamasse.
7. ‹ka impers.› vajama, nõudma. Suur kast võttis kitsas koridoris palju ruumi. Sõit Helsingisse võtab vaid pool tundi. Võttis aega, et jälle tasakaal tagasi saada. Võttis harjutamist, enne kui poiss lugema õppis. Võtab kõvasti voolu, kui jätad lambi põlema. Uus ahi võtab vähem puid. Rohud võtavad palju raha.
8. kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, suhtuma. Võttis poissi täismehena, täismehe ette. Nad ei võtnud teda kui omasugust. Tema juttu ei maksa tõeks, tõena, tõe pähe võtta. Tüdruk oli võtnud poiste tähelepanu endastmõistetavana. Ära võta seda asja liiga traagiliselt. Kaebust, ettepanekut, arvamust ei võetud tõsiselt. Võtab elu liiga kergelt. Ei maksa seda seletust sõna-sõnalt võtta. Kõik on suhteline, kõik on nii, kuidas võtta. Kui nii võtta, siis polegi seda tegelikult väga vähe. Need märkmed ei ole rangelt võttes novellid. *Ja kui minuga tahetakse läbi käia, siis võetagu mind sellisena, nagu ma olen. K. A. Hindrey.
9. millessegi kinni hakkama. Halud on märjad, ei võta tuld. Purjed hakkasid tuult võtma. Seal järvesopis võttis 'näkkas' eile hästi. Vimb võtab õnge, lanti väga visalt. || (koera hassetamiseks). Ass, Pauka, võta! *„Tondu, Tondu!” hüüdis Priidu .. „Tule siia, võta rebast!” R. Roht.
10. mõju avaldama, toimima; jaksama, suutma. Kastemärga rohtu võtab vikat hästi. Savist maad ei taha labidas hästi võtta. Vares tunneb juba hästi, kui kaugele püss võtab. Sellel poisil pea, mõistus ei võta. Nii peent kirja vanamehe silmad ei võtnud. Kas koera nina (põgenejat) ei võta? Vanad hambad ei võta enam (leivakoorikut). Mees kihutas, mis hobune võttis 'kõigest jõust'. Pead rabama, kuidas jõud võtab. Karjus, nagu kõri võttis. Vesi sätendas, kuhu silm vähegi võttis 'ulatus'.
11. rikkuma, kahjustama; hävitama. Öökülm võttis viljapuude pungad, õied. Halvatus võtnud tal jalad. Karastatud kütti ei võta ei pakane ega tõved. Ükski kuul ei võta teda 'ei tee talle midagi'. Tahtis ise endalt elu võtta 'ennast tappa'. Kus midagi ei ole, sealt ei võta surmgi. Sõda võttis mõlemad pojad. Tuli võttis maja. *.. teravili jäi viletsaks, oma jao võttis kevadel vesi, oma jao põletas põud .. O. Jõgi (tlk).
12. (liikumise vm. tegevuse kohta, sageli mõne teise verbi asemel). Võttis trepil kaks astet korraga. Võtame pikemad sammud, et teised meile järele ei jõuaks. Poiss võtab hoogu ja hüppab. Traktor möiratas ja võttis paigalt. Tramm kriiksus kurvi võttes. Lennuk võtab kõrgust 'tõuseb'. Auto võttis kiirust 'kiirendas' ja kihutas kallurist mööda. Isa võetud 'niidetud' kaared olid kõige laiemad. Ekskavaator võttis 'kaevas' kraavi. Vesi võetakse 'pumbatakse' järvest. Vana koer ei võta enam õppust 'ei õpi enam'. Snaiper oli mehe kirbule võtnud. Võttis sõbraga ühenduse, sõbrale kõne 'helistas sõbrale'. Tenor võttis 'laulis' kõrgemaid noote falsetiga. Pianist võtab 'mängib' esimesed akordid. Võtame 'mängime, laulame' 28. taktist uuesti. Kruvi ei võta hästi vinti. Keskhommikul hakkas päike juba võtma 'nahka pruunistama'. Kas teil valutab pea? – Kõvasti võtab.
13. riidlema. Sai valetamise eest emalt, ema käest võtta. Küll nüüd võtavad tema kallal! Nad on suured kaklejad, ilmast ilma võtavad omavahel. *.. kui aga mõni kirjanik saab ajalehes võtta, sajatab Nonna kriitikuid .. L. Promet.
14. midagi endale haarama, (saada) võimaldama. Võttis endale õiguse, julguse, kohustuse probleemist avalikult rääkida. Naine on võimu majas enda kätte võtnud. Võttis süü, vastutuse enda peale. Võtab uudise ükskõikselt teatavaks, teadmiseks. Võta vanemast vennast eeskuju! Uimastitega kaubitsemine on võtnud hädaohtliku ulatuse. Ma ei oska nii kiiresti seisukohta võtta. Võtab kaaslaste nõuannet kuulda. Tänan teid! – Võtke heaks! (vastuseks tänuavaldusele).
15. kõnek kinnitades teise verbiga väljendatud tegevust. Võtsin ja tegin selle töö ise ära. *Näe, võttis lõikas kambri akna poole suuremaks .. M. Metsanurk. *.. mis oleks, kui keegi võtaks ja puhastaks Vargamäe jõe ära .. A. H. Tammsaare. || ‹da-infinitiiviga› (arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) midagi teha otsustama. Vaatame, mis ta teha võtab 'mis ta teeb'. *Härra advokaat Teder võttis vaikida. E. Vilde. *Kuis jumal võtnud seada / su elu – nii peab sündima. R. Sepp (tlk). *.. maailma vaikimine kohutab mind ja siis ma võtangi rääkida, võtan ise maailma asemel täita seda vaikust .. E. Tode.
16. kõnek kirumisvormelite osana; harvemini ka positiivse emotsiooni väljendamiseks. Võtku madis kogu seda värki! Et vanatühi teda võtaks! Võtku sind see ja teine! Pagan võtku! Kurat teda võtku! Kurat võtaks, mis siin toimub? Tont võtaks, hästi tehtud! *Mis sa minust siis tahad? Võtaks sind oma naaksumisega. J. Mändmets. *.. hõiskab vaimustusest: „On alles kleit, tont võtaks!” P. Viires (tlk).
17. (mõnedes vananenud ühendites). Ta võib hirmus olla, kui viha võtab 'vihastab'. Rammu, jõudu, jaksu, väge võtma 'kosuma'. *Tänavune mänguaeg võtku sellega algust [= alaku]. E. Vilde.
õhem ‹-a 2› ‹adj›
(< komp õhuke(ne) õhe) (ka kõige-superlatiivi osana). Lõika õhem viilakas. Mu mantel on õhem kui sinu oma. Pane midagi õhemat selga! Hanged sulavad üha õhemaks. Siia riiulisse ei mahu enam ka kõige õhem raamat ära.
õla|pael
üle õla käiv pael rõiva osana. Laiad õlapaelad. Rinnahoidja, öösärgi, kleidi õlapaelad. Õlapael libises maha. Libistas õlapaelad maha.
õla|rihm
üle õla käiv rihm (eseme osana; vormiriietusse kuuluvana). Õlarihmaga kott. Ohvitseri õlarihm. *Vööl rippus tal mõõk, mida kandis üleval õlarihm. H. Lepik (tlk).
õppus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
1. ‹ka pl.› lühiajaline praktiline õpe (teat. tegevuste harjutamiseks, hrl. väljaõppe osana). Päästetöötajatele korraldatakse õppusi. Piirivalvurite õppus. Algasid Kaitseliidu õppused. Strateegilised, taktikalised õppused. Kasarmuõuel on käimas õppus. Raske õppustel, kerge lahingus (sõduritarkus).
▷ Liitsõnad: kontroll|õppus, kordus|õppus, lahingu|õppus, maastiku|õppus, poliit|õppus, rivi|õppus, suurtükiväe|õppus, sõjaväe|õppus, taktika|õppus, tsiviilkaitse|õppus, tuletõrje|õppus, väliõppus.
2. (üldisemalt:) õpetus, õpetamine. a. esineb väljendis õppust võtma, mis märgib mingile õpetusele allumist v. millestki, mingist kogemusest õppimist. Noor hobune võttis hästi, kiiresti, kergesti õppust. Püüdis koera õpetada, kuid vana loom ei tahtnud enam õppust võtta. Võta juhtunust õppust ja ära rohkem rumalusi tee. Kriitikast, minevikust ei võetud õppust. b. (muudel juhtudel, eeskätt vanemas keelepruugis). Muudkui jagas kaasale õppust. *Aga sina katsu õppust saada ... vahest saab sinust veel kunstmaaler. L. Kibuvits.
ühis|gümnaasium
gümnaasium segakoolina (tänapäeval mitme gümnaasiumi nimetuse osana). Rakvere, Pärnu ühisgümnaasium. Lõpetas Saaremaa ühisgümnaasiumi 1994. a.
ühiskonna|kiht
sotsiaalse seisundi poolest ühesugune rühm inimesi (ühiskonna osana). Mees pärines vaesemast, jõukamast ühiskonnakihist. Maksupoliitika kavandamisel uuriti eri ühiskonnakihtide elujärge.
üle
I. ‹prep› [gen]
1. millegi pealispinda mööda v. selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele. a. (seoses liikumisega). Vesi voolas üle paagi ääre maha. Laine lõi üle paadi serva, viis kaks meest üle parda. Jõgi tõusis, tulvas üle kallaste. Lennuk lendas üle meie peade. Poiss ronis üle aia. Kiikujad ajasid üle võlli. Astus üle kõrge lävepaku, üle ukse sisse. Mina enam oma jalga üle tema läve ei tõsta 'tema juurde, tema majja ei lähe'. Andsin kirja üle ukse 'ukse pealt' sisse. Tõmbas paar korda käega üle kandlekeelte. Äigas kiiresti luuaga üle põranda. Tõmbas lapiga üle laua ja toolide. Pühkis taskurätiga üle lauba, silmade. Kammib juuksed üle pea. Heitis jala üle põlve. Sikutas särgi, kleidi üle pea. Kohendas üle põlvede nihkunud seelikut. Viskas fotoaparaadi, seljakoti üle õla. Vanamees vaatas mind üle prillide (allanihutatud prillide korral). Mineja vaatas veel korraks üle õla tagasi, ütles veel midagi üle õla 'pooleldi tagasi vaadates'. Poripritsmed lendasid üle pea. Viha, ärritus ajas üle ääre 'hakkas välja purskuma'. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *.. õhtu eel selgus, et ollakse juba kahe rinde vahel: üle aleviku algas kahurväeduell. E. Krusten. b. (seoses asendiga, asetusega). Istus, jalad üle vankriääre rippu. Üks jalg üle teise, üle põlve. Tal on fotoaparaat rihmaga üle õla. Astub, mantel üle käsivarre. *Kõikvõimalik pudi-padi kobrutas [sahtlis] üle ääre, ainult pruuni ümbrikku polnud. A. Beekman.
2. mingi vahemaa taha (hrl. selle teise äärde) v. taga (selle teises ääres). a. (liikudes v. ulatudes). Läks üle tänava, tee. Mees astus üle õue. Poisid jooksid üle väljaku. Jalutas paar korda üle toa. Auto sõitis üle silla. Läksime jalgrada mööda üle heinamaa, soo. Teekond kulges läbi metsade ja üle väljade. Rünnata tuli otse üle lagendiku. Sõuti, ujuti üle jõe. Kuidas siit üle järve pääseb? Nad põgenesid üle mere Rootsi. Sõideti hobusega üle jää laiule. Põrandariie ulatus üle kahe toa. Suur raamaturiiul ulatus üle terve seina. Pilved tulid loodest ja läksid risti üle taeva. *Lõpuks avab ta ukse. Kahvatu koridorivalgus vibab üle esikupõranda. A. Maripuu. b. (asukohalt teises ääres, teisel pool). Ülo elab üle tänava minu vastas. Koolimaja on otse üle platsi. Üle järve on veel üks talu. Tema tuba on kohe üle koridori. Istus üle laua minu vastas.
3. mingile alale, mingisse piirkonda v. mingil alal, mingis piirkonnas. a. (seoses levikuga, liikumisega). Kuuldus, teade levis üle maa. Pasundas üle terve küla, et näe missugused nad on. Hõikas üle saali, nii et kõik kuulsid. Naer kõlas üle toa. Lasksin pliiatsil üle paberi joosta. Külmavärin, kuum hoog jooksis üle keha. Judinad jooksid üle selja. Kahvatus, puna valgus üle näo. Naeratus libises üle palgete. Õpetaja laskis silmad üle klassi käia. Peremees libistas pilgu üle oma valduste. *Tundsin, kuidas läksin üle keha punaseks ja soojaks. L. Tungal. b. (seoses esinemusega, olukorraga). See rahvalaul on tuntud üle Eesti. Teda tuntakse üle linna. Ta on tuntud üle kogu maa. Üle maa kasvas rahulolematus. Tal on sidemeid üle maailma. Mees oli kuulus üle mitme kihelkonna. Suur, üle saia lõigatud viil. See lugu on juba üle küla teada. Tüdruk värises üle keha. Naeratas, naeris üle näo. *On nii harras rahu üle kogu taeva ja vee, üle metsa ja maa, et ei söanda end liigutadagi. R. Sirge.
4. katteks peale, katma v. katteks peal, katmas. Tõmbas endal teki üle pea. Mul oli tekk üle pea. Tal on rätik üle õlgade. Tüdrukul oli kerge mantel üle suvekleidi. Tihe udu laskus üle linna. *Üle õue aga riidekatus või viinapuuväädid, mis muudavad valguse raugeks ja sumedaks. F. Tuglas.
5. mingi koha v. vahepunkti kaudu. Sõitsime Pärnusse üle Märjamaa. Väeosad liikusid üle Rõngu Valga suunas. Pihkva ja Novgorodi kaubandus käis suurelt osalt üle Tartu. *.. ka terve käsi närtsib ja sureb, alates sõrmedest üle käerandme, mööda kogu kätt üles. A. Hanko (tlk).
6. millestki kõrgemal, millegi kohal. Kõrgel üle inimeste peade lehvisid lipud. *Ja kui troopikataevas üle ookeani oli must ja üle lainete säras Lõuna Rist, siis igatsesin .. väikese valge käe järele. E. Tammlaan.
7. (ulatuvuselt:) millestki kõrgemal(e). Maa tõuseb siin kuni 300 m üle merepinna. Suusahüppetrampliin tõuseb üle puulatvade. Lapsel oli basseinis vesi üle pea. Poisid sulistasid üle põlve vees. Lumi oli sügav, tuli kohati üle saapasääre. *.. kuigi baromeeter seisis juba kolmandat päeva üle nulli, puhusid lõunakaarte tuuled ning sadas paksu lumeräitsakat. A. Gailit.
8. osutab mingile paikkonnale, kollektiivile, kus keegi v. miski on kõige parem, hinnatum, silmapaistvam, tähelepanuväärsem vms. Üle küla kõige ilusam tüdruk. Need on üle küla poisid. Paiba on ikkagi üle valla talu. Üle küla kõige rikkam peremees. Tal on maja üle alevi. Üle kooli kõige parem õpilane. Üle ümbruskonna kari, hobused. Hääl on sul küll üle küla! *.. teeme laeva üle ranna, missugust pole enne siinkandis nähtud .. A. Hint. *Alajõe poisid olid küll üle valla lakkekrantsid, mürgeldajad ja löömamehed, kuid sõnasööjad polnud nad mitte. H. Sergo.
9. osutab ajale, ajavahemikule, mille järel midagi toimub. Üle hulga aja sajab lund. Üle pika, hulga, kaua aja oleme jälle koos. Üle tüki aja oli taas pisut vaheldust. Saab sindki näha üle mitme aja. Üle mitme aasta kuulsin taas emakeelt. *Alles hiljem, üle aastate, pühendati mindki sellesse saladusse. I. Sikemäe.
10. osutab sellele, mida vahele jättes mingi tegevus kordub. Möödunud nädalal käisin üle õhtu kinos. Viibis kodus üksnes üle öö. Ta sõitis üle nädala maale. Käib poes üle kolme-nelja päeva. Loengud toimuvad üle nädala. Kartulipõld aeti üle vao lahti. *.. tšastuškade reipus on teeseldud ning tantsu trambitakse loiult, üle takti. A. Valton.
11. mingist määrapiirist rohkem (v. kaugemale), rohkem kui; ant. alla. Siin on üle tuhande krooni. Hukkus üle viiekümne inimese. Üle kahe mehe see lootsik ei kanna. Raamatukogus on üle veerand miljoni raamatu. Üle poole kivist on maa sees. Isa on juba pisut üle kaheksakümne. Ta on üle keskea mees. Külmad ilmad on kestnud üle nädala. Puul on vanust kaugelt üle saja aasta. Sellele ei või aega kulutada üle 10–15 minuti. Kell on kümme minutit üle kaheksa 'kaheksa läbi, üheksa peal'. Aeg oli juba üle kesköö, kui külalised lahkusid. Ta ei taha üle mihklipäeva oodata. Mees on üle kahe meetri pikk. Õppimises oli ta üle keskmise. Üle kõige 'kõige rohkem' meeldis talle orel. Armastas, usaldas teda üle kõige 'rohkem kui kedagi teist'. See õnnestus üle ootuste, läks üle ootuste hästi korda. Läks oma juttudega, ütlustega vahel üle igasuguse piiri 'rääkis, ütles, mis ei olnud sugugi sobiv'. Üle jõu käiv töö murdis tervise. Sa elad üle jõu 'kulutad rohkem kui majanduslikult võimalik'. Kogu see lugu käib üle minu mõistuse, mul üle mõistuse 'ma ei suuda seda mõista, sellest aru saada'. *Nad küttisid igaüks eraldi ja sageli oli nende vahemaa üle hõikeulatuse. A. Kalmus.
12. millestki valjemini, tugevamini, mõjuvamalt. Isa bass kostab ikka üle teiste jutu. Kiirabiauto signaalid kostsid üle tänavamüra. *Üle tööhäälte kostis kajakate kiljumine. H. Pukk.
13. millegi jooksul, kestel; mingi aeg läbi. Kartulid ja porgandid säilitatakse üle talve keldris. Kõikide loomade üle talve pidamiseks ei jätku sööta. Muusika, mis kestab üle aegade. *Kui järsku seal puhkes kevad, üle öö! Õhtul oli kõik külm ja hall, aga hommikul oli maa roheline ja kased lehis. K. Ainver.
14. kellelegi v. millelegi lisaks, peale. *Pulmasöömaaega oli vaaritamas kolm köögimamslit, riistapesijad üle selle .. O. Jõgi (tlk).
15. osutab hulgale, rühmale, kes midagi ühiselt teeb v. kelle jaoks midagi ühisena on v. tuleb, teat. hulga peale. Sõidurahad saadi üle hulga kokku. Küll me üle mitme midagi välja mõtleme. Õpilastel oli üle kolme õpik. Kui ta tuleb, teeme talle üle kahe tuupi! *Trööstiks vaid see, et rasv ja liha jagatakse nagunii üle paatkonna ühetasa. H. Sergo.
16. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Üle aisa lööma. Üle huulte tulema, libisema, saama. Üle kaela, küüru, turja tõmbama. Üle keele saama. Üle kivide ja kändude. Kops läheb üle maksa. See ajas kopsu üle maksa. Kellelgi nahka üle kõrvade tõmbama, vedama. Üle noatera pääsema. Midagi, kedagi üle parda heitma. Üle pea ja kaela. Kellelgi üle pea kasvama. Kellelegi üle õla vaatama.
II. ‹postp› [gen]
1. ülaltpoolt, kõrgemalt (harvemini pealispinda mööda) kellegi v. millegi kohale; ülalpool, kõrgemal kellegi v. millegi kohal. a. (seoses liikumisega, asetumisega). Ema kummardub haige lapse üle. Lugeja kummardus raamatu üle. Ta näo üle levis kerge värin. *Lõhnavate murdlainetena on heinad magaja üle kokku langenud. A. H. Tammsaare. b. (seoses asendiga, esinemusega). *.. suurel kivil seisis heledapäine, paljasäärne tütarlaps, hoides kätt silmade üle ja vahtides paadi poole. A. Mälk.
2. osutab isikule, keda haarab, valdab mingi tunne v. seisund. Suur rahu tuli tema üle. Suur rõõm tulvas minu üle. Väsimus, imelik rammestus võttis teekäija üle võimust. Palavik, haigus võttis minu üle võimust. *Mäletan kergendustunnet, mis mu üle uhkas. P. Rummo.
3. osutab sellele, keda v. mida keegi valitseb, juhib, võidab v. pääseb valitsema, juhtima. Pärisrahva üle valitsesid valged isandad. Vürst püüdis laiendada oma võimu naaberalade üle. Ta ei luba kellelgi kamandada enese üle. Sina oled teiste üle pandud, sina ka vastutad! Ta on kaotanud oma mõju sinu üle. Tüdruk ei valitsenud enese üle 'kaotas enesevalitsuse'. Järelevalve seaduste täpse täitmise üle. Maadleja saavutas oma vastase üle kiire võidu. Muinasjuttudes võidutseb headus kurjuse üle. Jaanipäeval pühitseti valguse võitu pimeduse üle. *Meeskond asus avariimaterjalidest uut kliiverpoomi valmistama, et saada jälle peremeheks laeva üle. R. Kurgo.
4. ‹sageli asendatav põhisõna elatiivilõpuga› osutab mingile teemale, ainele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle suhtes on juttu, kellest kirjutatakse, mõeldakse vms. Koduteel vahetati muljeid kontserdi üle. Hakkas pärima sõbra vahepealse käekäigu üle. Patsient kaebab valude üle paremas küljes. Kurtis mõnikord väsimuse, igavuse üle. Diskuteeriti moodsa kunsti üle. Keeleküsimuste üle on palju vaieldud. Peeti nõu selle üle, kuidas tööd paremini korraldada. Kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Mina sinu üle kohtumõistjaks ei hakka! Ma ei saa otsustada asjade üle, mida ma küllaldaselt ei tunne. Armastas teiste üle nalja heita. Nad irvitasid minu üle. Pean kõige üle veel kainelt järele mõtlema. Naerdi tema rumaluse, kergeusklikkuse üle. *Ja jutt jooksis mis soras uuema kirjanduse ja teatri üle. A. Kitzberg. || osutab mingile põhjusele, asjaolule, ka isikule, mille v. kelle pärast teat. meeleolus ollakse. Pahandas teiste hooletuse, mõistmatuse üle. Torises lohakalt tehtud töö üle. Peremees nurises teenijate üle. Mille üle sa nii kangesti kurvastad? Ma olin tema tuleku üle ütlemata rõõmus. Tunneb heameelt oma laste üle. Ära ole kade teiste inimeste õnne üle! Teiste õnnetuste üle ei sobi naerda. *Liide joodab kodus kaevu ääres lehmi, kirub ja kriiskab Maasiku üle, kes teist sarvedega sarjab. A. Mägi.
5. hrv millegi peale, midagi katma. Toidukraami üle oli laotatud rätik.
III. ‹adv›
1. (seoses mingi takistuse v. tõkke ületamisega:) teisele poole. Kuidagi ei pääse jõest üle. Jõest viib üle uhke sild. Astus, hüppas kraavist üle. Mandrilt saarele pääseb üle praamiga. Kiviaiast sai ta hõlpsasti üle. Auto sõitis sõiduteel lamajast üle. *Üsna rööbiti teega on pikk turbaauk. Üle, otse üle, kes maldab siis nüüd veel sõõri teha! Hopp! B. Alver. *Jää oli nii paks, et Olli alt käis [jõest] üle talvetee. J. Saar. || (mingi ajapiiri, asjaolu, nähtuse ületamisel). Püüdis ebameeldivast kõneainest kähku üle hüpata. Sellest probleemist ei saadud üle ega ümber, ikka ja jälle tuli see jutuks. Üle kuuekümnene mees. *Väljas valgeneb, uus päev astub öö südamest üle. O. Kool.
2. osutab millegi kohalt v. mingist paigast, piirkonnast üleminekule. Üks lennuk lendas meist üle. Esimene mürsk, kuulipildujavalang läks kõrgelt üle. Linnast läks üle äikesepilv, tugev vihmahoog. Majadest on purustav torm, rajuhoog üle käinud. Mängija lõi väravast kõrgelt üle. Siit on paljud sõjad üle käinud. *Teisel päeval kadusin ümbruskonna metsadesse. Ja kuu aega hiljem veeres rinne mürisedes üle. R. Kaugver. || osutab mingit pinda mööda kulgemisele. Sandaalide nahkrihmad jooksevad üksteisest üle. Näost libises naeruvine nagu vari üle. *Kõrget ja kumerat laupa, millest risti üle jooksid märgatavad kortsud, piirasid tuhkblondid juuksed .. S. Kabur.
3. seoses vee vm. vedelikuga osutab kaldast, nõu äärest vm. kõrgemale tõusmisele ja ümbritsevale alale v. pinnale valgumisele, selle ala v. pinna katmisele. Jõgi ujutas kevadel luhaheinamaad üle. Meri ujutas sageli rannaalad üle. Suurvesi on jõeluhad üle ujutanud. Veehoidla ehitamisel ujutati üle 'uputati vee alla' võsastikke ja heinamaid. Kraavid olid vett täis, isegi ajasid üle. Tohutu laine ujutas kogu laeva parda üle. Pada ajas, kees üle. Piim kees üle. Puder, supp kees üle. || (piltlikes väljendites seoses tundmuste väljapurskumisega, esiletulvamisega). Mu tunded keesid lihtsalt üle. Ühel päeval viskas mu närv üle: sõimasin ta läbi. Süda oli täis ja hakkas üle ajama. Süda kees tänutundest üle. Hing keeb vihast üle. Temas oli palju sappi ja nüüd see kees üle. Miks sa nii ägedaks läksid, mis su karika üle ajas? Vaidlus oli äge, kõik keesid pisut üle. || (piltlikes väljendites seoses ohtra, ülirohke esinemusega). Inimmurd ujutas perrooni üle. Metsaalune on ülastest lausa üle külvatud. Mürtsus muusika ja möödujad puistati üle konfettidega. Turg ujutati üle odavate toodetega. Võitjad külvati üle lillede ja kingitustega. Vanamoor puistanud neid üle needuste ja sõimurahega. Ema külvanud ta üle liigse hellusega. *Aga meie eriliste mugavusteta peatuspaik on üks väheseid, mida ei ujuta üle tüütud ühepäevasuvitajad. P. Viires (tlk).
4. osutab mingi tervikpinna mõjutamisele, seda mööda liikumisele. a. (töötamisel, töötlemisel). Tõmbasin põrandad märja lapiga üle. Õhtul peab põrandad üle võtma 'üle pesema'. Käis kõik riiulid tolmulapiga üle. Hommikul pühiti kogu õu üle. Teerajad on hoolikalt üle rehitsetud. Nühkis üle kõik riiulis olevad klaasnõud. Viksisin oma tolmused kingad üle. Kortsunud kleit tuleb triikrauaga üle lükata. Küntud põld käidi veel äkkega üle. Toimetaja käis käsikirja(st) hoolikalt üle, kohendas ja parandas. Sõjavägi röövis kõik talud paljaks, nagu oleks rohutirtsuparv üle käinud. *Küll sööd [hobuseliha], kui muud pole! Lintsid isegi sõrmed üle. L. Promet. b. (pesemisel, valamisel). Uhab, hõõrub, valab end hommikul külma veega üle. Ma olen higine, loputan end duši all kergelt üle. Uhab nõud kraanikausis üle. Juurviljad loputatakse pärast koorimist veel kord külma veega üle. Muru piserdati hommikul veega üle. Sagar vihma pesi maapinna üle. c. (põgusal vaatamisel, kellelegi v. millelegi pilguheitmisel). Laskis pilgu, silmad toasolijaist üle käia. Tema pilk libises minust ükskõikselt üle. Võttis ajalehe ja laskis silmad kuulutustest üle käia. Silmitses kõik paberid üle, kuid vajalikku ei leidnud.
5. osutab mingi pinna katmisele (hrl. mingi aine- v. materjalikihiga). Seinad värviti või lubjati üle. Praod võõbati lubja ja tsemendiga üle. Paadilauad koolutati ja tõrvati üle. Sõidutee prügitati kõigepealt kergelt üle. Katus tõmmati esialgu tõrvapapiga üle. Uue riidega üle tõmmatud tugitoolid nägid kenad välja. Uks oli vaskplekiga üle löödud. Paiksed laplased katsid oma kojad laudadega või mätsisid turbaga üle. Määris oma suusad hommikul kergelt üle. Mehe parukas oli üle puuderdatud. Lakib oma küüned üle. Praekala puistake kergelt riivjuustuga üle. Pelmeenid on kastmega üle valatud. Kriimustused on soovitatav joodiga üle käia. *Järv läikis, kui oleks ta hõbevärviga üle pintseldatud. H. Väli.
6. teisale, teise paika v. teisele (töö)alale. Kolis peagi Keilast üle Tallinna. Instituut kolib varsti üle uude hoonesse. Asutus viidi Müürivahe tänavalt üle Laiale tänavale. Ministeerium toodi Tallinnast üle Tartusse. Mitu madrust läks Inglismaal üle teisele laevale. Palus end teisele tööle, teise osakonda üle viia. Astus algul filoloogiateaduskonda, kuid läks sealt järgmisel aastal üle usuteaduskonda. Mitu jalgpallurit tulid meile üle teistest klubidest. Arsti optimism kandus üle ka patsiendile. *Ja viimati vastab see tõele, et mõtted kanduvad üle. V. Gross. || siirdes midagi teisale, teise paika. Verd, vereplasmat kantakse üle. Elektrienergiat on võimalik kergesti üle kanda. Palk kantakse üle töötaja kontole. Kellele tuleb raha üle kanda? Kontsert kantakse raadios, televisioonis üle.
7. kelleltki teiselt oma valdusse v. enda peale (täita, käsutusse, juhtida vms.). Enamlased võtsid linnas võimu üle. Võim läks üle uuele valitsejale. Mässulised olid juba politseijaoskonna üle võtnud. Juhtkonnal õnnestus laev mässajatelt uuesti üle võtta. Tema surma korral läheb vara üle pärijatele. Vanem poeg võttis isalt talu üle. Tema lastest ei tahtvat ükski ametit üle võtta. Leitnant võttis juhtimise üle. Võtsin valvekorra eelmiselt valvurilt üle. || mujalt, teistelt omaks. Semiidi hõimud võtsid üle sumerite kultuuri. Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalad, kuid andsid neile teised nimed. Naabritelt üle võetud kombed, tavad. *Olin mõne aastaga Pauluselt juba paljugi üle võtnud. Jäljendasin teda endale märkamatult. E. Tegova. || ‹hrl. koos verbiga lööma› kellegi teise käest näpates v. kavaldades endale. Passi peale, et keegi sul rahakotti taskust üle ei löö. Ära jäta asju lohakile, lüüakse veel midagi üle. Milda löönud Annelt kavaleri üle. Püüdis korduvalt teiselt tantsupartnerit üle võtta.
8. teisele poolele, vastase poolele. Üritas vaenlase poolele üle joosta, kuid tabati. Mõned mehed, väeosad läksid lahingute ajal üle. Mitmed reeturid jooksid üle. Püüti lubadustega, äraostmistega mõnda meest vastasparteisse üle meelitada.
9. osutab seisundi, olukorra, tegevuse vm. vahetumisele, teistsuguseks minekule. Mõnesaja meetri järel läheb võpsik üle lausa sooks. Linnakese peatänav läks peagi üle maanteeks. Üksikud sajupiisad läksid varsti üle lausvihmaks. Kevad hakkab juba üle kasvama suveks. Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks. Poiste lõõpimised läksid üle vastastikuseks nääkluseks. Ujuja läks kroolilt üle liblikujumisele. Palkehitistelt mindi üle kivihoonetele. Talupojad läksid üle vene usku. Joomalauas mindi kiiresti üle sinatamisele. Algul räägiti küll soome keeles, kuid siis mindi üle inglise keelele.
10. esineb ühenduses mingi kontrolliva tegevusega. Luges talle ulatatud rahatähed hoolikalt üle. Ta ei hakanud kaasatulijaid üle lugema. Mõõtis riidetüki üle – sellest peaks pluusiks piisama. Mõõtis vahemaa sammudega üle. Iga lennu eel vaadatakse lennuki mootorid põhjalikult üle. Õpetaja vaatas poiste töö üle ja jäi rahule. Enne teeleasumist on veel üht-teist seada ja üle vaadata. || uuesti. Pidime tehtu veel kord üle tegema. Koorijuht laskis mõnd kohta korduvalt üle laulda. Pean vist üle küsima, mis ta tegelikult soovis.
11. jõu poolest vm. suhtes võimsam, vägevam, silmapaistvam kellestki. Katsusid maadeldes jõudu – kumb on üle. Minu jõud käib temast üle. Nendest kividest sinu jõud küll üle ei käi. Tugevuselt on ta minust üle mis üle. Anna talle kere peale, sa oled ju temast üle. Lahingus olid ristirüütlid eestlastest üle. Ta on tennisemängus minust üle. Paistab, et vaimselt on nad meist pea jagu üle. Käib oma mõistusega mõnestki koolitatud mehest üle. Töödes, väitlustes on ta kõigist üle. Õppimises oli ta klassis teistest kaugelt üle. Aerutamises lööb ta sind kindla peale üle. Kange naine: mõneski asjas oma mehest üle. Minu tahtmine käis tema omast üle. Maailmas on asju, mis tema arusaamisest üle käisid 'mida tema ei mõistnud'. Jõu poolest on karu teistest loomadest üle. Kaardimängus on emand soldatist üle. || ‹koos verbiga mängima› vastas(t)est paremini, oskuslikumalt. Mängis oma vastase strateegiliselt üle ja võitis. Maardu jalgpallurid mängisid meie meeskonna lihtsalt üle.
12. kuuldavuselt millestki valjemini, kõvemini. Püüdis lärmist, masinamürast üle karjuda. Vaieldi ägedalt ja karjuti üksteisest üle. Laulmisel käis tema hääl ikka teiste omast üle.
13. lubatust, taluvusest, ettenähtust, normaalsest rohkem, liiga (palju), ülemäära. Mootor kuumenes üle. Ahje ei tohi külmaga üle kütta. Paat on lastiga üle koormatud. Olen viimasel nädalal üle töötanud. Ta on töödega üle koormatud. Koormab end kohustustega üle. Pingutab tõsidusega üle. Ära pinguta üle! Lilli ei tohi üle väetada. Istikud on üle kasvanud. Üle küpsenud pirnid, puuvili. Ta hindas oma võimeid, võimalusi kahjuks üle. Selle hinnaga soolasid küll üle. || ‹hrl. koos verbiga pakkuma› liialdatult, rohkem kui õige, vajalik v. sobilik. Need arvud on mõnel määral üle pakutud. Ma vist pakkusin ennemalt oma ütlustega natuke üle. Põnevuse taotlemisel on kirjanik üle pakkunud. || ajaliselt rohkem kui ette nähtud. Raamatute tagastamistähtaeg on paar päeva üle läinud.
14. rohkem, enam. Valgel, mustal on ettur üle. Enampakkumisel pakutakse üksteisest üle. *.. pealegi kui üks kahest on kasvav noormees, kes sööb täismehe üle .. V. Lattik. || ‹hrl. koos verbiga elama› (ajaliselt:) kellestki kauem. Sinu mees on nii kõbus, et elab sind kindlasti üle. Tahab luua midagi sellist, mis tema üle elaks.
15. märgib olukorda, kus püütakse mingist häirivast asjaolust jagu, võitu saada v. ollakse sellest jagu saanud. Ei saa kuidagi üle luuvalust, nõrkustundest. Ta on oma kohmetusest, kurvastusest, vaimsest kriisist üle saamas. Loodan rahalistest raskustest pikapeale üle saada. Elu läheb edasi, kõige hullemast oleme juba üle saanud. Võta end kokku, sa pead kaotusest üle saama. Ära pane tema ütlemisi tähele, ole neist üle. Püüdis naljatustega argielu hallusest üle olla. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Olen ikka kadestanud mehi, kes on üle minevikust ning elavad ainult olevikus ja olevikule, muidugi ka tulevikule .. Mart Kalda.
16. (millegi lakkamise v. lakanud-oleku kohta:) mööda; möödas. a. (saju vm. loodusnähtuse kohta). Vihm jäi üle. Loodame, et sadu läheb varsti üle. Vihm oli üle ja päikegi väljas. Õhtuks läks, oli tuisk üle. Raju läks hommikuks üle. b. (füsioloogilise v. psüühilise tunde kohta). Haigus, tõbi läks peagi üle. Peavalu, nohu, köhahoog läks üle. Ta on äärmiselt solvunud, viha ei lähe kuidagi üle. Mis me enam vaenus oleme, minu viha on ammu üle. Paistab, et armutuhin on poisil üle.
17. tarvitusest, vajadusest järele. Üks taldrik jäi üle. Mul jäi pisut raha üle. Väljaminekutest jäi üle kenake summa. Ehitusest jäi materjali üle. Midagi ei jäänud üle, kõik söödi ära. Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa rebestada. Toas jäi ruumi ülegi. Meil jäi isegi pisut aega üle linnaga tutvumiseks. Paistab, et sul jääb õigust ülegi! (etteheitena).
18. ‹koos verbiga jääma› osutab kellegi piiratud valikuvabadusele mingis olukorras. Jäi üle vaid oodata ja loota. Kustal ei jäänud muud üle kui minema hakata. Poisil jäi üle ainult sõna kuulata. Küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb!
19. ‹koos verbiga vaatama› osutab kellegi sihilikule mittemärkamisele v. et millelegi ei pöörata sihilikult tähelepanu. Tühiasjadest tuleb lihtsalt üle vaadata. Inimene õpib elus paljustki üle vaatama. *Temast ja tema vajadustest vaadati üle nagu tühjast õhust. V. Uibopuu.
20. muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana; näit. üle astuma, üle elama, üle kasvama, üle kavaldama, üle kuulama, üle libisema, üle lööma, üle trumpama
Omaette tähendusega liitsõnad: mis|üle, seeüle
üli|kool [-i]
1. õppe- ja teadusasutus, kus omandatakse akadeemiline kõrgharidus ja akadeemiline kraad. Tartu, Helsingi, Peterburi ülikool. Vana, kuulus ülikool. Ülikooli rektor, professorid, õppejõud. Ülikooli peahoone, auditooriumid, ühiselamud. Ülikooli lõpetanud. Astus pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli. Õppis ülikoolis matemaatikat, keeli, arstiteadust. Ta on paar aastat ülikoolis käinud. Lõpetas kevadel ülikooli. Töötab ülikoolis dotsendina. Oli sunnitud ülikoolist lahkuma, ülikooli pooleli jätma. Asutati, rajati uus ülikool. Linnas on mitu ülikooli. || selle peahoone v. hoonete kompleks. Rongkäik möödus ülikooli eest. Sõja ajal ülikool põles. || piltl miski ülimal määral koolitajana, elukogemuste andjana. Darwinile sai tõeliseks ülikooliks ümbermaailmareis purjekal „Beagle”.
▷ Liitsõnad: era|ülikool, rahvus|ülikool, riigiülikool; kunsti|ülikool, põllumajandus|ülikool, tehnikaülikool.
2. esineb mõne muu haridusasutuse v. -ürituse nimetuse osana. Avatud ülikool 'institutsioon v. programm, mis võimaldab omandada kõrgharidust paindlikult, igapäevatööd katkestamata'.
▷ Liitsõnad: kultuuri|ülikool, rahva|ülikool, suve|ülikool, terviseülikool.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|