[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kurat ‹kuradi, kuradit 2› ‹s›

1. religioonis jumala vastand, kuri vaim, saatan, vanakuri, vanaõelus, sarvik. Kurat eksitab, kiusab, püüab hingi. Kurat saatis ta kiusatusse. Lubab, annab oma hinge kuradile. Joobnu nägi lambikuplil kuradeid tantsimas. Kurat pole kunagi nii hirmus, kui teda maalitakse. Anna kuradile sõrm, siis võtab ta terve käe. *Ja kust võetakse, et nõiarohud ja nõiasõnad kuradist tulevad – miks ei või nad taevaarmust tulla? K. Rumor. *..teist väljapääsu pole. Kurat pidi hädaga kärbseidki sööma. A. Liives. | (võrdlustes, ka koos värvikust lisava täiendiga). Must, porine kui kurat. Võitleb nagu kurat. Kardab hunti nagu kurat välku. Poisid olid päikesest pruunid, päevitanud nagu noored kuradid. Naine on tal lausa, püsti, elus kurat. *Värdi pistis jooksu, nagu oleks teda tuhat kuradit taga ajanud. R. Lahi.
▷ Liitsõnad: pea|kurat, vanakurat.
2. üks kõige tavalisemaid, levinumaid ning tugevamaid vandumis- ja kirumissõnu (harjumuspärases kõnepruugis ka nõrgenenult, peaaegu täitesõnana). a. ‹hrl. sg. nom. interjektsioonilaadselt› kasut. hrl. tugeva negatiivse (harvemini positiivse) emotsiooni väljendamiseks, ka vandumisvormelite osa. Kurat, kes siin pillub kividega? Ole vait, kurat, mis sa õiendad! Ptüi, kurat, küll ajab jama! „Kurat!” vandus mees tulist kurja. „Mis kurat!” protesteeris ta. „Võluv tüdruk, kurat!” sõnas Enn. Milline õnn, kurat, et see nii läks. Oh sa, oi sa kurat, see on ju peaaegu uus kell. Mis, kurat, me peame tegema? Kurat, kuhu sa kadusid? Tohoo kurat, või nii on lood! Sa tuline kurat, küll jalg valutab! Kuradi kurat, mis loba sa ajad! Kurat ja põrgu, mis nüüd ette võtta! Kurat, habe ka pikk! No kurat, seda me veel vaatame! Kurat teda võtku! Kurat võtaks, see on alles mõte! No nüüd on kurat lahti 'asjad hullusti'. Ära, kuradi päralt, nii kõvasti karju! Kuradi päralt, kuradi pihta, on see alles auto! Ah, käi, kasi kuradile, kus kurat oma jutuga! || (vandumissõna kurat lausumise kohta). Ta ei võtnud kuradit kordagi suhu. Laskis pahameelega lendu mitu kõva kuradit. *Kurat on kodune sõna. Vanaisa sünnipäeval lendasid kuradid ja joodi viina. I. Jaks. b. (siunates, pahandades, taunides) kellegi, harvemini millegi kohta, ligikaudu täh.: 'saatan, põrguline, pagan vms.'. Keda sa, kurat, teotad. Vanamees, kurat, on jälle purjus. Kes kurat seal kolistab? Seda poleks küll keegi kurat arvata osanud. Kurat sinust aru saab, räägid sa tõtt või valetad. Küll on kuradid, vaata mis tegid! Mis te, kuradid, seal laisklete! Mis see sinu kuradi asi on, kus ma käin. „Ma löön ta kuradi maha!” ähvardas vanamees. Vaata, kae kuradit, läkski minema! Küll ma talle kuradile veel näitan! Kellele kuradile seda pahandust tarvis on! Koera kurat haukus öö läbi. Sääsed, kuradid, ei andnud rahu. *Mida kuradit see rahvas peaks iga päev sõitma. A. Valton. c. kuradi ‹substantiivi laiendina› (halvustavalt, pahandavalt, taunivalt, harva ka tunnustavalt:) kuradima, pagana, saatana, sunniku vms. Kuradi ihnuskoi, põikpea! Kuradi lontrus, raisk, raibe! Kuradi vanamees, vaat kuidas meid ninapidi vedas. Neid kuradi naisi küll oma vatramisega. Kuradi kassinäru on piima ära solkinud. Mis kuradi kord siin on! Küll on kuradi elu! Käsi kipitab kuradi kombel. Selle kuradi ilmaga pole väljas midagi teha.
3. ‹hrl. liitsõna järelosana› millelegi, midagi tegema ahvatlev v. õhutav vastupandamatu vägi, tahe kelleski. *Ja järele andes auahnuse kuradile oli ta läinud tütarlastekooli tunniandjaks. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ahnuse|kurat, edevuse|kurat, kadeduse|kurat, mängu|kurat, naeru|kurat, teatri|kurat, uhkuse|kurat, trükivea|kurat, viinakurat.
vrd kuradi
vrd kuradim
vrd kuradima

keda ~ mitte kuradit(ki)
‹eitavas lauses› mitte kedagi, mitte midagi. Ta ei karda mitte keda kuraditki. Mitte kuraditki te ei mõista. Sellest kõigest pole kuraditki kasu. *„Nemad ehitavad,” vastas Tiit. – „Keda kuraditki ei ehita nad!” hüüdis Andres nüüd. A. H. Tammsaare.

(kes) kurat (seda) teab, mine (sa) kurat tea
(ebamäärasust, kahtlust, nõutust väljendavalt:) ei tea, pole teada, pole aimu vms. Kurat seda teab, võib-olla on sul õigus! Kes kurat teab, mis võib juhtuda. Ta võib kurat teab kellega kohtuda. Mine (sa) kurat tea, kus ta end peidab. *Küll ta vist ei tasu jändamist. Või kurat teab ... A. Valton.

kuradiks minema
õige hulluks, pööraseks, raskeks muutuma. „Elu läheb kuradiks,” vandusid mehed. *Asi läheb kuradiks, härra ohvitser. Nad on juba linna kohal. R. Kaugver.

kuradile ~ kus kurat minema ~ lendama

1. luhta, lörri, untsu, uppi, käest ära minema. Kogu elu on läinud kuradile. Teda ei huvita enam miski, las lendab kõik kuradile, kus kurat.
2. ära minema, (silmist) kaduma. See plaan lendas mu peast kus kurat. *Markus läks vaese inimese rahadega kus kurat .. V. Gross. *Kuradile seljast linnapintsak lendab. / Andke vikat siia – näitan teile pea! J. Kross (tlk).

kuradile ~ kus kurat saatma
kedagi minema ajama, kellestki v. millestki lahti ütlema; millelegi käega lööma, seda mitte arvestama. Saadan kõik toimetused kuradile, kus kurat ja sõidan maale.

kuradit peltsebuliga välja ajama
üht halba teise v. veelgi halvemaga kõrvaldada püüdma. *See'p see joodiku hukatus on, et ta püüab kuradit välja ajada peltsebuliga. E. Vilde.

kurat temaga
(pahandavalt) käegalöömise, minnalaskmise, ükskõikse suhtumise puhul. Las läheb, kurat temaga! *Kurat temaga, peaasi, et sisse ei lendaks! E. Maasik.

mitte kuradilegi kõlbama
täiesti kõlbmatu, sobimatu olema, mitte kuhugi kõlbama. See plaan ei kõlba kuradilegi.

(oma) hinge kuradile müüma vt hing [1]

(oma) kätt kuradile andma vt käsi

(oma) sõrme kuradile andma vt sõrm

sõida (~ sõitke ~ sõitku) kuradile ~ kus kurat
(halvustavalt tõrjumise, endast peletamise kohta). Sõida kuradile oma nõuannetega!

vaene kurat
(haletsevalt tähtsusetu, viletsa, saamatu inimese kohta, kellel läheb halvasti). *Käisin teedevalitsuses. Selle vaese kuradi peale on kaebus. A. Liives. *.. äkitselt vilksatas tal mõte läbi pea, et arvatavasti pole vaese kuradi [= ratsaväelase] mõistusegagi kõik päris korras. A. Jakobson.