[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kurk ‹kurgi 21› ‹s›

1. lamanduvate, köitraagudega varre ja roheliste v. kollakasroheliste piklike viljadega köögiviljakultuur (Cucumis sativus). Varane kurk. Kurki, kurke kasvatama. Kurgid istutati lavadest peenardele. Külm võttis kurgid ära. Kurke kasteti iga päev.
▷ Liitsõnad: avamaa|kurk, kasvuhoone|kurk, lava|kurk, peenrakurk.
2. selle taime toiduks tarvitatav vili. Suured, väikesed kurgid. Hapendatud, marineeritud kurgid. Kurke sisse tegema, soolama. Ta müüb turul kurke. Ostsin kaks kilo kurke, turult värsket kurki. Kurkidest, kurgist sai tänavu head raha.
▷ Liitsõnad: hapu|kurk, pipra|kurk, soolakurk.

kurk ‹kurgu 21› ‹s›

1. suuõõnele järgnev seedekulgla ahenenud osa (fauces). Kurk on haige, valus, kibe, külmast kähe. Kurk punetab, valutab. Köhatas kurgu puhtaks. Kuristab rivanoolilahusega kurku. Tal löödi hambad kurku 'puruks, välja'. Laps ajas, tõmbas piima kurku. Kugistas suure pala kurku. Kalaluu jäi kurku kinni. Toit ei läinud kurgust alla. Kurk kõrbeb, kuivab 'on tugev joogijanu'. Kallas, kummutas mitu klaasi õlut kurku. Jooksin tuhatnelja, hing kohe kurgus 'kinni'. Suits läks kurku ja ma hakkasin köhima. Sadadest kurkudest kostis vägev laul. Koera kurgust kostis tume urin. Kala neelas õngekonksu sügavale kurku. Käole läks odraokas kurku (rahvapärane ütlus selle kohta, et kägu lakkab siis laulmast, kui oder pead loob). | piltl. Loodeti suurt kasu, kuid tegelikult läksid tuhanded kelmide kurku. || (ühenduses tusatunde, hingevalu vm. meeleliigutusega). Pahameelest, haledusest tõusis, kerkis klomp, klimp, tomp kurku. Nutt tõuseb vägisi kurku. Nutt on kurgus 'tulemas'. Ahastus nööris kurku. Piinlik oli rääkida, sõnad jäid kurku kinni. Tahtsin karjuda, aga hääl jäi kurku kinni. *Andres ei saanud öeldud, mida öelda tahtnud. Midagi valusat pigistas kurgu kinni. A. H. Tammsaare. || kurguni piltl ülimal määral, äärmiselt, täiesti, kõrini. Mehed vitsutasid end peolauas kurguni täis. *Kahju, et sai sinna õppima mindud! Kurguni on mul kõigest sellest himu täis! P. Vallak.
▷ Liitsõnad: hinge|kurk, hundikurk.
2. vastav piirkond ees kaelal. Hunt kargas hobusele kurku kinni. Haaras vastasel kurgust kinni. Särk oli kurguni kinni nööbitud. Tüdruk ulatus poisile kurgu alla. Kurgu alt oli nööp lahti. Kõditas kassi kurgu alt.
3. piltl millegi ava v. suu. Koopa, geisri kurk. Vulkaani suitsev kurk. Kivisüsi kadus ahju lõõmavasse kurku. Üks rukkivihk teise järel läks peksumasina kurku. Kaup kadus luugist trümmide kurku. *Veel mitu korda langes teekoht otsekui mädasoo kurku.. V. Saar.
4. (väike, kitsas) väin; väina, lahe vm. veetee kitsas koht. Vormsi saart lahutab mandrist Voosi kurk, Hiiumaast aga Hari kurk. *Me viibisime Beringi väina kurgus, selle väina kõige kitsamas kohas. R. Toming (tlk). || millegi muu kitsam koht. Saabas on kurgust kitsas.

[kellelgi] jääb ~ läheb (nagu) kont kurku vt kont

keelt kurku viima vt keel

kurgust alla laskma, kurgust alla minema
(raha, varanduse mahajoomise, joomisega läbilöömise kohta). Mis rahakopika teenis, selle kurgust alla laskis. Mehed kukkusid jooma: pool palka läks ühe päevaga kurgust alla.

kurku kastma
(joomise, ka vägijookide tarvitamise kohta). Päike kõrvetas ja heinalised kastsid üha sagedamini kurku. *Noh, nüüd võivad siis teineteise võidu kurku kasta ja kaarte lüüa .. E. Vilde.

südant kurku tõstma, süda (on) kurgus, süda tõuseb kurku vt süda