[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

(ei) maast ega ilmast, (ei) maad ega ilma; (ei) ilma ega maad; (ei) maast ega taevast; (ei) maad ega taevast, (ei) ilmast ega maast
‹eitavas lauses› (taipamise, arusaamise, märkamise kohta:) mitte vähematki, mitte midagi, mitte millestki midagi. Pole mõtet küsida: tema ei tea maast ega ilmast, (sellest) maad ega ilma. Sa magasid kui kott, ei teadnud maast ega taevast. Ta ei mäletanud eilsest pidutsemisest maad ega taevast. *Sest sageli lamas vana Sokupill ise koorma otsas joobnuna ega hoolinud ilmast ega maast. R. Roht.

(ei) puus ega maas, (ei) puis ega mais vt puu

kahe jalaga maa peal
oma tegevuses kindlalt reaalsuse pinnal. Ei mingit fantaseerimist, ollakse kahe jalaga maa peal. *.. nähtub, et läti kirjanduskriitikud seisavad kahe jalaga maa peal, on loobunud üldsõnalisest teoretiseerimisest .. K. Aben.

kas (või) malk maast püsti ~ lahti vt malk

maa alla ~ maa põhja vajuma ~ pugema
(suure häbi-, piinlikkustunde kohta). Nii häbi, piinlik, et vaju (kas) või maa alla. Varsti teavad seda kõik, ma oleksin häbi pärast, häbist maa põhja vajunud. *Vellu oleks piinlikkusest kas või maa alla pugenud, sest Liia kuulis kõik .. O. Tooming.

[millelegi] maad andma
millegi ees taanduma, kõrvale tõmbuma; millelgi tekkida, kujuneda laskma. Kõrgemal annab segamets pikkamööda maad kuuskedele. Öö hakkas andma maad kahvatule hommikule. Ootusärevus andis maad väsimusega segatud pettumusele. Esialgne ehmatus andis maad vihale. Argimured ei taha vaimsetele huvidele enam maad anda. Ära anna maad süngetele mõtetele! *Ehmatusele ja ahastusele ei andnud tema kaine, võimukindel loomus maad. E. Vilde.

maad ja taevast kokku vanduma
hirmsasti vanduma, sajatama. Oli maruvihane, vandus maa ja taeva kokku. *Kah asi, mille pärast nüüd maad ja taevast kokku vanduda .. V. Gross.

maad kuulama

1. (ääri-veeri) millegi kohta teateid hankima, millegi üle selgust muretsema. Käis töökoha suhtes maad kuulamas. Oota natuke, ma lähen kuulan maad, kas meid üldse jutule võetakse. *Rikkale peretütrele ei sõidetud kosja maad kuulamata. M. Metsanurk.
2. hrl van luurama, luureandmeid koguma. *Neil säravail kevadpäevil tulid roomlased. Esmalt tulid maad kuulates nende eelpostid .. A. Sang (tlk).

maad leidma
van võimust võtma, maad võtma; aset leidma, esinema. *Et need kurjad tundmused mu südames maad leidsid, on tunnistus, kui paha inimene ma olen. E. Vilde. *Kui Mart joobnud oli, ei leidnud rahu ka süda-ööselgi majas maad. J. Sandra.

maad võtma
levima, võimust võtma. Hämarus võttis pikkamisi maad. Ümberpiiratud linnas hakkasid nälg ja haigused maad võtma. Teatrisaalis võttis maad vaikus – kõik ootasid eesriide avanemist. Ärge laske segadusel, korralagedusel maad võtta. Lootus hakkab kaduma, meeleheide võtab maad. Imelik rahutus, nukrus, apaatia kipub minus maad võtma. Antsu südames võttis maad viha. *Hall kõrva ääres võtab maad, / kuid naervais silmis noorus elab. T. Lehtmets.

maa ja ilm
ilmatu palju, küll ja küll. Aega, tööd, toitu on meil (veel) maa ja ilm. *Tõusis aga hanekari lendu enne, kui sa jaole said, oli pahandust maa ja ilm. A. Kaal.

maa läheb tuliseks ~ põleb jalg(ad)e all
olukord on (kuskil viibimiseks) ohtlik v. selliseks muutumas. Okupantidel läheb maa jalge all tuliseks. Tal pole seal enam asu, maa põleb ta jalgade all.

maa põhja (~ maapõhja) vanduma ~ kiruma ~ needma ~ manama
kedagi v. midagi hirmsasti, kõvasti kiruma, sajatama. Sulane vandus ihnet peremeest, rasket elu maa põhja. Kirusin oma ettevaatamatust maa põhja. *Üks kiidab mind taevani, teine neab maapõhja. L. Metsar (tlk).

maa sool vt sool [-a]

maast ja ilmast, maast ja taevast; maad ja ilmad kokku; maad ja taevad kokku, ilmast ja maast
(rääkimisaine, jututeemade kohta:) sellest ja teisest, väga paljudest asjadest. Rääkisime tüki aega niisama maast ja ilmast. Ta on suure jutuga, seletab, vatrab maad ja ilmad kokku. Luiskas maad ja ilmad kokku. *Me lobisesime maast ja taevast, mängisime neljal käel klaverit .. E. Bornhöhe. *Ise lobas sealjuures maad ja taevad kokku, armastusest ja muust prahist ... E. Rannet.

maast lahti ~ üles
kõnek magamast üles (äratamise v. magamast tõusmise kohta). Poisid, maast lahti, kell on juba seitse! Ta raputas magajat õlast: „Maast lahti!” Lapsed aeti, löödi hommikul vara maast lahti. Poiss kondab õhtul ringi, nüüd ei saa kuidagi maast lahti. *Mine tea, mis paha vaim need poisid ka nii vara maast üles ajas. K. Ristikivi.

maast madalast
lapsepõlvest, varasest noorusest peale, väikesest peale. Ta on maast madalast rasket talutööd teinud. Poisike paistis maast madalast silma erilise andekusega, oma huviga muusika vastu. Lapsi õpetati maast madalast vanemaid inimesi austama. *Jantsiks hüüti teda juba maast madalast, kuigi ta pühas ristimises Jaaniks nimetatud .. M. Metsanurk.

maid ~ maad ~ puid ja maid jagama
(kellegagi) jagelema, tülitsema, vaidlema, vahekordi klaarima, õiendama. Tal on alailma naabritega millegi pärast maid jagada. Mis nad nägelevad, mis puid ja maid neil jagada on? *Julius heitis seekord käega – hakka nendega maad jagama. L. Promet.

nagu maast leitud
ilma vaevata, ilma pikemata. *Kinni nabiti. Oma kaks aastat on nagu maast leitud. O. Luts.

(nii) et maa must
(kirumise vms. erilise ägeduse kohta). Mehed vannuvad, sajatavad, kiruvad nii et maa must. *Nojah, pikk möirgab vihast, et maa must, ja tõstab uuesti noa. V. Pant.

tundmatu maa
kellelegi tundmatu, arusaamatu, mõistetamatu valdkond, nähtus vms. Mitmed loodusnähtused on uurijailegi veel tundmatu maa. *Armuasjad olidki mulle veel 20-aastasena .. täitsa tundmatu maa. H. Prants.