[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

absoluutne ‹-se 2› ‹adj›

1. sõltumatu, mittesuhteline, tingimatu; ant. suhteline, relatiivne. Absoluutne vanus, kronoloogia. Toodangu absoluutne maht. Omal ajal peeti paigalseisu absoluutseks nähtuseks. Kõik on suhteline, miski pole absoluutne, midagi pole absoluutset.
2. täielik, täiuslik. Absoluutne vaikus, rahu, kord, puhtus, tühjus, pimedus. Absoluutne väljamõeldis, vale, loba. Seda tuleb võtta absoluutse paratamatusena. Immuunsus võib olla osaline või absoluutne. See mees on absoluutne null. Reegel ei pruugiks olla nii absoluutne. Elasime, olime absoluutses teadmatuses. Absoluutne alkohol keem veevaba, 100-protsendiline etüülalkohol. Absoluutne enamus 'rohkem kui pooled kõigist häältest'. Absoluutne kunst kunst abstraktsionism. Absoluutne kuulmine muus inimese võime määrata helikõrgusi kuulmise järgi muusikariista abita. Absoluutne meister 'meistri- v. esivõistluste kõige parem sportlane teat. eriarvestuse alusel mõningatel spordialadel'. Absoluutne monarhia aj absolutism. Absoluutne nullpunkt füüs madalaim mõeldav temperatuur (-273,15 °C). *Pole ühtki absoluutselt õnnestunud kunstiteost, nagu pole ühtki absoluutsete võimetega kunstnikku. F. Tuglas.
3. (terminites:) teat. lähtesuurusest, -nivoost, põhiühiku(te)st lähtuv. Absoluutne kõrgus geogr maapinna punkti kõrgus ookeani nivoopinnast. Absoluutne temperatuur füüs absoluutsest nullpunktist loetud, Kelvini kraadides väljendatud temperatuur. Tähe absoluutne heledus astr tähe tekitatav valgustatus 10 parseki kaugusel. Õhu absoluutne niiskus meteor veeauru hulk grammides ühe m³ õhu kohta.

advektsioon ‹-i 21› ‹s›
meteor õhu rõhtliikumine

agro|meteoroloogia
põll meteor teadusharu, mis uurib meteoroloogilisi, klimaatilisi ja hüdroloogilisi tingimusi seoses põllumajandusliku tootmisega

aktinograaf ‹-i 21› ‹s›
meteor kirjutusseadise ja heliostaadiga varustatud aktinomeeter

aktinomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
meteor riist Päikese otsekiirguse suhteliseks mõõtmiseks

aktinomeetria ‹1› ‹s›
meteor Maa atmosfääris, hüdrosfääris ja maapinnal toimuvat kiirguse ülekannet uuriv meteoroloogia haru

anemomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
meteor tehn tuule v. gaasivoolu kiiruse mõõtur

anti|passaat
meteor passaadist kõrgemal puhuv passaadile vastassuunaline tuul, vastupassaat

anti|tsüklon
meteor kõrgrõhkkond

atmosfääri|protsess
meteor

barograaf ‹-i 21› ‹s›
meteor õhurõhku pidevalt registreeriv baromeeter

barogramm ‹-i 21› ‹s›
meteor barograafi kõver

boora ‹6› ‹s›
meteor tugev külm puhanguline tuul, mis puhub madalalt mäeahelikult rannikule

briis ‹-i 21› ‹s›

1. meteor päeval merelt (v. suurelt järvelt) maale, öösel maalt veekogule puhuv rannikutuul
▷ Liitsõnad: maa|briis, merebriis.
2. kerge kuni hoogus tuul merel. Kerge, paras, värske briis. *Tuul oli vaibunud nõrgaks briisiks. H. Sergo.

depressioon ‹-i 21› ‹s›

1. ka med kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis. Ajutine, kerge, sügav, raske, tugev depressioon. Hingeline, psüühiline depressioon. Reaktiivne depressioon areneb mõne ränga elamuse tagajärjel. Depressioon süveneb. Kannatab depressiooni all.
2. maj üldine langus riigi tööstuses, panganduses v. majanduses, surutis. Majanduslik depressioon.
3. geogr geol vajunud koht maakoores; alamik
4. meteor madalrõhuala

front ‹frondi 21› ‹s›

1. esikülg. Hoone on frondiga tänava poole. Frondist eenduv sammasrõdu.
2. joon, viirg, riba. Tänavat ääristab puude front. Hoonete frondist eenduv ehitis.
▷ Liitsõnad: hoonestus|front, metsa|front, müüri|front, tänavafront.
3. meteor tinglik piir v. üleminekuvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel. Külm, soe front. Tormide front.
▷ Liitsõnad: atmosfääri|front, pilve|front, vihma|front, äikesefront.
4. rinne. Frondilt saabusid ärevad teated. *Kui jõuate frondile, siis võib-olla on juba lahingud käimas. A. Hint.
5. piltl mingi riikliku, ühiskondliku vm. ühtse suunitlusega tegevuse ala; ühist eesmärki taotlevate inimeste kogu. Konservatiivne, radikaalne front.

frontaalne ‹-se 2› ‹adj›

1. esiküljele suunatud; esiküljel olev. Frontaalne löök, kokkupõrge. Frontaalne laine. Koori frontaalne 'häälerühmad kõrvuti' asetus.
2. samaaegselt kõiki juuresolijaid haarav, üldine. Frontaalne küsitlus, töö (koolis).
3. meteor atmosfäärifrondiga seotud, sellest lähtuv. Frontaalsed sademed.

föön ‹-i 21› ‹s›

1. meteor mägedest puhuv soe kuiv tuul
2. elektriline kuumaõhuaparaat juuste, käte vm. kuivatamiseks. Istub fööni all. *Föönid surisesid. Nende kõrval seisis paar rullidesse pakitud peaga naist järjekorda ootamas. A. Pervik.
▷ Liitsõnad: käsi|föön, lauaföön.

gradient ‹-endi 21› ‹s›
füüs meteor suuruse muutumise määr ühe pikkusühiku kohta. Õhurõhu vertikaalne ja horisontaalne gradient. Temperatuuri geotermiline gradient.

hall|jää
meteor 10–15 cm paksune noorjää

halo ‹11› ‹s›
meteor optilised nähtused atmosfääris (rõngad, kaared, sambad, laigud) Päikese v. Kuu ümber

harmattan ‹-i, -it 2› ‹s›
meteor Saharast Atlandi ranniku suunas puhuv kuiv kirdetuul

hatak|pilv
ka meteor kiirelt jooksev madal pilv, kihtpilve rebenenud tükk

heliograaf ‹-i 21› ‹s›

1. Päikese pildistamiseks kohandatud teleskoop
2. meteor päikesepaiste kestust registreeriv mõõteriist
3. sõj päikesekiirte peegeldamise põhimõttel töötav endisaegne signaliseerimisseade

hoog|sademed pl
meteor lühiajalised, ebaühtlased, sageli tugevad sademed, mis hõlmavad väikest maa-ala

hoog|sadu
meteor hoogsademete langemine

hoog|vihm
meteor lühiajaline, sageli tugev vihm, mis hõlmab väikest maa-ala, hoovihm

hüdro|meteoroloogia
meteor teadusharu, mis käsitleb vee ringkäiku atmosfääris

hügrograaf ‹-i 21› ‹s›
meteor isemärkiv niiskusmõõtur, niiskusmeerik

hügromeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
meteor liik niiskusmõõtureid

ilma|element
meteor atmosfääri olekut iseloomustav näitaja (sademed, rõhk vms.)

ilma|kaart
meteor geograafiline kaart koos sellele tingmärkidega kantud suure maa-ala üheaegse ilmavaatluse andmetega, sünoptiline kaart

ilmastik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
meteor suhteliselt pikema ajavahemiku ilm. Kuiv, soodus ilmastik. Kattevärv kaitseb seina ilmastiku mõjude eest. Vahel on ilmastik väga muutlik.

ime|vihm
meteor tormist v. tuulekeeristest õhku tõstetud esemete v. organismide sadu maapinnale

insolatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. meteor päikesekiiritus, Päikeselt tulev kiirgus
2. med ravi päikesekiirgusega; päikesepiste
3. geol kivide murenemine päikesekiirte toimel

inversioon ‹-i 21› ‹s›
ümberpööre, ümberasetus. a. kirj keel ebatavaline sõnade järjekord lauses b. meteor nähtus, et kõrgemates õhukihtides on temperatuur (vastupidi normaalsele olukorrale) kõrgem kui madalates c. biol kromosoomisisene struktuurimuutus, mille puhul kromosoomi- v. kromatiidisegment pöördub 180° võrra

iono|sfäär
meteor atmosfääri ioniseerunud väliskiht. Ionosfäär peegeldab raadiolaineid.

isanomaal ‹-i 21› ‹s›
meteor joon, mis kaardil ühendab paiku, kus esineb sama kõrvalekalle keskmisest õhurõhust, temperatuurist vm., samapõikejoon

isobaar ‹-i 21› ‹s›
meteor sama õhurõhuga punkte ühendav joon kaardil, samarõhujoon

isohüeet ‹-eedi 21› ‹s›
meteor võrdse sademetehulgaga punkte ühendav joon kaardil, samasajujoon

isoterm ‹-i 21› ‹s›
meteor sama õhutemperatuuriga punkte ühendav joon kaardil, samatemperatuurijoon. Jaanuarikuu isotermid.

joon|välk
meteor sakilise joonena näiv välk (vastandatult näit. keravälgule)

jäide ‹jäite 18› ‹s›
meteor allajahtunud vihma- v. udupiiskade jäätumisest tekkiv (õhuke) jääkiht maapinnal ja esemetel; (maapinnal ka:) kiilasjää

jää|kruup
‹hrl. pl.› meteor õhukese jääkihiga kaetud 2–5 mm läbimõõduga lumetera

jää|pilv
‹hrl. pl.› meteor jääkristallidest koosnev kõrgpilv

jää|vihm
meteor läbipaistvateks jäisteks terakesteks külmunud vihmapiiskadest koosnev sade. Tihti sajab jäävihm koos tavalise vihmaga.

kagu|mussoon
meteor kagukaare mussoon

kagu|passaat
meteor kagust puhuv passaat

kaste|punkt
füüs meteor temperatuur, milleni jahtudes õhus leiduv veeaur muutub küllastunud auruks

kasvuhoone|efekt
meteor atmosfääri soojenemine selle tõttu, et ta laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust

kaug|äike
meteor vaatluskohast üle 3 km kaugusel esinev v. ainult müristamise järgi fikseeritav äike

keeris|torm
meteor tugev, suure purustusjõuga õhukeeris. Keeristormid laastasid suuri alasid. Keeristorm murdis hektarite kaupa metsa maha.

kera|välk
meteor tulekera kujul õhus liikuv välk. Poiss oli kärme nagu keravälk.

kiht|pilv
‹hrl. pl.› meteor madal, kogu taevast kattev hall pilvekiht (Stratus)

kiht|rünkpilv
‹hrl. pl.› meteor taevast rebenenud v. lainelise kihina kattev madal hall pilv (Stratocumulus)

kiht|sajupilv
‹hrl. pl.› meteor halli vormitu kihina esinev madal sajupilv (Nimbostratus)

kirde|mussoon
meteor kirdest puhuv mussoon

kirde|passaat
meteor kirdest puhuv passaat

kiud|kihtpilv
‹hrl. pl.› meteor kõrge valkjas pilveloor, millest Päike ja Kuu paistavad selgelt läbi (Cirrostratus)

kiud|pilv
‹hrl. pl.› meteor eriti kõrge õrna kiulise ehitusega (valge) pilv (Cirrus). Üle taeva ulatus kiudpilvede riba. Taevas on kiudpilves.

kiud|rünkpilv
‹hrl. pl.› meteor üksikutest valgetest varjudeta pallikestest v. topikestest koosnev kõrge pilv (Cirrocumulus)

kliima|staadium
meteor väga pikk enam-vähem ühtlase kliimaga ajajärk. Arktiline, boreaalne, atlantiline kliimastaadium.

kliima|tegur
meteor
1. kliimat kujundav tegur. Olulisi Euroopa kliimategureid on Golfi hoovus.
2. kliima midagi mõjutava tegurina

kliima|tüüp
meteor teat. kliimavöötme alajaotus. Parasvöötme kliimatüübid on mereline ja mandriline kliima.

klimatograafia ‹1› ‹s›
meteor mingi paikkonna kliimat kirjeldav klimatoloogia osa

klimatoloogia ‹1› ‹s›
meteor kliimat käsitlev teadusharu

kondensatsiooni|tuum
hrl meteor enese ümber gaasi molekule koondav ning kondenseerumist soodustav tahke v. vedela aine osake v. laetud gaasiosake

konvektsioon ‹-i 21› ‹s›

1. füüs soojuse edasikandumine koos liikuva ainega
2. meteor õhu püstsuunaline liikumine atmosfääris aluspinnalähedaste õhukihtide ebaühtlase soojenemise tõttu

kuuma|laine

1. kuumahoog. Temast käis üle, tema keha läbis kuumalaine. *..tulid aina tugevamad ja tugevamad kuumalained, mis sagenesid üha ja ühinesid palavikuks. J. Kaplinski (tlk).
2. meteor tugev soojalaine. Juuli algul tuli ootamatu kuumalaine.

kuu|sapp
meteor halonähtusena Kuu kõrval paistev valkjas kettakujuline kujutis, kõrvalkuu

kõrbe|kliima
meteor kõrbealadele omane kliima

kõrg|kihtpilv
‹hrl. pl.› meteor hall v. sinakas kihiline keskmises kõrguses pilveloor, mille tagant Päike ja Kuu paistavad nagu läbi mattklaasi (Altostratus)

kõrgmäestiku|kliima
meteor

kõrg|rõhk

1. meteor kõrge õhurõhk
2. tehn kõrge rõhk gaasis v. vedelikus

kõrg|rõhkkond
meteor normaalsest suurema rõhuga õhupööris, millega kaasneb selge ilm, antitsüklon. Lähema 3–4 päeva jooksul kujundab meil ilma kõrgrõhkkond.

kõrgrõhu|ala
meteor kõrge õhurõhuga piirkond, antitsükloni piirkond

kõrgrõhu|hari
meteor kitsas kõrgema õhurõhuga ala madalrõhkkondade vahel. Skandinaavias asuv kõrgrõhuhari nihkub, liigub Baltikumi suunas.

kõrg|rünkpilv
‹hrl. pl.› meteor valgetest, hallikatest v. sinakatest pallikestest v. pankadest koosnev keskmises kõrguses pilv (Altocumulus)

kõrval|kuu
meteor kuusapp

kõrval|päike
meteor päikesesapp

küllastus|vajak
meteor õhu küllastamiseks vajaliku veeauru ja õhus tegelikult olemasoleva veeauru vahe

külma|laine
meteor külma õhu rohke voolamine mingile alale. Mai lõpul oli järsk külmalaine. Ilmajaama andmetel on uus külmalaine liginemas.

lume|kruup
‹hrl. pl.› meteor kruupjas lumeterake

maa|briis
meteor maismaalt merele puhuv briis

madal|pilv
meteor pilv, mis on madalamal kui 2 km

madal|rõhk

1. tehn madal rõhk gaasis v. vedelikus
2. meteor madal õhurõhk

madal|rõhkkond
meteor väga suure ulatusega õhkkonnapööris, milles õhurõhk on madalam kui ümbruskonnas, tsüklon. Skandinaavia kohal paikneb ulatuslik madalrõhkkond. Lähematel päevadel mõjustab meil ilma madalrõhkkond. | piltl. *Kui Hiie Malle poolt tagasi jõuab, valitseb kodus ilmne madalrõhkkond. L. Hainsalu.

madalrõhu|ala
meteor ala, kus toimib madalrõhkkond

madalrõhu|lohk
meteor kõrgrõhualale v. kahe kõrgrõhkkonna vahele ulatuv madalrõhuala

madal|tuisk
meteor tuisk, kus lumi kerkib lumikattest mõne meetri kõrgusele

makro|kliima
meteor suure maa-ala kliima

mandri|kliima
meteor mandriline kliima

mandri|õhk
meteor mandriline õhk; ant. mereõhk

mere|briis
meteor merelt maismaale puhuv briis

mere|kliima
meteor kliimatüüp, mida iseloomustab sademeterohkus ja õhutemperatuuri väike kõikuvus, mereline kliima. Niiske merekliima.

mere|prognoos
meteor meres toimuvate hüdroloogiliste nähtuste ja mere olekute ennustus

mesosfäär ‹-i 21› ‹s›
meteor atmosfäärikiht stratosfääri ja termosfääri vahel

meteo|jaam
meteoroloogiajaam

meteorograaf ‹-i 21› ‹s›
meteor õhurõhu, -temperatuuri ja -niiskuse meerik

meteoroloogia|jaam
meteor meteoroloogiline vaatlusjaam, ilmajaam

meteosatelliit ‹-liidi 21› ‹s›
meteor meteoroloogiasatelliit

mikro|kliima
biol meteor kohalikest iseärasustest tingitud väikese maa-ala kliima; mingi tehisobjekti (näit. ruumi, linna) meteoroloogiline režiim. Taimede arenguks sobiv mikrokliima. Tööruumide, karjalauda mikrokliima.

milli|baar
meteor rõhuühik, tuhandik baari (tähis mbar)

miraaž ‹-i 21› ‹s›

1. meteor õhupeegeldus, terendus, kangastus. Miraaž kadus, haihtus, hajus. Kõrberändureid peibutas miraaž oaasi palmisalust. *Mere kohale tekivad miraažid. Jäämäed, mis asuvad kaugel merel, tõusevad horisondile. E. Kreem.
2. piltl pettekujutlus, illusioon. *.. kõik on olnud miraaž, mu enda loodud petlik oletus. A. Antson. *Kuzma Krutškov oli ainult miraaž, teie aga olete tõelisus .. A. Jakobson.

monsuun ‹-i 21› ‹s›
meteor mussoon

mussoon ‹-i 21› ‹s›
meteor aastaajast sõltuv, suvel talvisega võrreldes püsiv vastassuunaline tuulte süsteem, monsuun
▷ Liitsõnad: edela|mussoon, kirdemussoon.

mussoon|kliima
meteor mussoonidega iseloomustuv kliima

mussoon|tuul
meteor mussoon

nimbus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. kunst sõõrjalt pead ümbritsev (kuldne, sinine v. punane) pühasära, särapärg (Apollonil, Idamaa valitsejail, Kristusel, Neitsi Maarjal, pühakutel, prohvetitel). Pühapiltide kuldse nimbusega prohvetid. || midagi ümbritsev helendus. *.. öö oli udutav ja tänavalaternatel ümber nimbused .. A. Valton.
2. aupaiste, kuulsusesära, oreool. *.. on tema [= Tuglase] nime ümber juba otsekui mäletamata aegadest peale hõõgunud mingi imetlemise nimbus. J. Peegel. *Sest noil kadunud aegadel oli ülikoolil Austrias veel eriline romantiline nimbus .. J. Kross (tlk).
3. meteor vihma-, sajupilv. *Siis tuli jäiste sadudega nimbus .. R. Parve.

okludeeruma ‹37›
meteor ühinema, liituma. Tsükloni külm ja soe front okludeerusid.

oklusioon ‹-i 21› ‹s›

1. füüs gaasi neeldumine tahkes aines
2. meteor sooja ja külma frondi ühinemine
3. keel sulufaas klusiilide hääldamisel

ombrograaf ‹-i 21› ‹s›
meteor aparaat sademete hulga automaatseks registreerimiseks, sadememeerik, pluviograaf

ombromeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
meteor riist sademete hulga kindlakstegemiseks, sadememõõtur

orkaan ‹-i 21› ‹s›
meteor tuul, mille tugevus on 12 palli või rohkem; troopiline tsüklon. Tuul kasvas, paisus orkaaniks. Orkaani purustused.

passaat ‹-saadi 21› ‹s›
meteor troopikas põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust ekvaatori poole puhuv suhteliselt püsiva suuna ja kiirusega niiske jahe tuul. Passaatide vöönd. *Ei saa olla mugavamat matka purjelaeval kui sõit passaadis. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kagu|passaat, kirdepassaat.

passaat|tuul
meteor passaat

paus ‹-i 21› ‹s›

1. vaheaeg, seisak, peatus, katkestus; puhke- v. vaikusehetk, soikeperiood. Hetkeline, lühike, pikk paus. Nädalaid kestev, aastatepikkune paus. Pausi pidama, tegema. Vestlusse tekkis piinlik paus. Pärast pisikest pausi töö jätkus. Rääkis aeglaselt ja sagedaste pausidega. Tegi kõnes mõjukaid, tähendusrikkaid pause. Ilusate ilmade tõttu polnud heinatöös pause. *„Oli see alles tants!” hingeldas Anne, kui .. muusikamehed kuulutasid veerandtunnilise pausi. L. Metsar. || keel peatus v. katkestus kõneprotsessis. Mõnede sõnade vahel on pausid, teised sulavad üldisse kõnevoolu.
▷ Liitsõnad: hingamis|paus, kohvi|paus, kunst|paus, kõne|paus, lõuna|paus, mõtte|paus, puhke|paus, põnevus|paus, suitsu|paus, sund|paus, söögi|paus, töö|paus, vahepaus.
2. muus ühe, mitme v. kõigi häälte v. muusikariistade ajutine vaikimine ühe v. mitme takti jooksul; selle vältust tähistav märk noodikirjas. Esimestele viiulitele tuli paus. Pauside suhteline vältus vastab helide vältusele.
▷ Liitsõnad: kaheksandik|paus, kuueteistkümnendik|paus, pool|paus, täis|paus, veerandpaus.
3. meteor atmosfääri eri kihtide vaheline üleminekuala, siirdekiht
▷ Liitsõnad: meso|paus, strato|paus, tropopaus.

pilv ‹-e 22› ‹s›

1. ka meteor atmosfääris hõljuv pisikeste veepiiskade ja jääkristallide kogum. Ülemised, keskmised, alumised pilved. Tihedad, paksud, hõredad pilved. Madalad 'maapinna lähedal olevad', kõrged 'maapinnast kõrgel olevad' pilved. Marsi pilved on ebapüsivad. Mäe kohal on suured lumivalged pilved. Silmapiiril kerkis mustav pilv. Suur must pilv kattis taeva kinni. Hallid pilved ujusid põldude kohal. Taevas, taeva all sõuavad, liuglevad pilved. Pilved hajusid ja päike tuli välja. Kuu tuli pilve tagant välja. Päike läks pilve taha, varju. Pilvede vahelt vilkusid tähed. Pilved puistasid lund. Taevas oli selge, polnud näha ühtegi pilve. Taevasse hakkas tekkima, ilmuma pilvi. Pilv ajas üles, kasvas kiiresti. Mäed on nii kõrged, et tipud ulatuvad pilvedesse. Lennuk tõusis pealepoole pilvi. Siit pilve piirilt 'kõrgelt mäelt, vaatetornist vms.' on kaugele näha. Kreeklaste jumalad elasid nii meredes kui ka pilvedel. Peremees oli sünge nagu pilv. *.. lävel seisis tema enda näoline naine, sugemata mustad juuksed pilvena ümber pea.. H. Laipaik. | piltl. Euroopa kohale tõusid uue maailmasõja sünged pilved. Must õnnetuse pilv ajas me pere kohale üles. Pilved kodus vanemate vahel tihenesid. Ta on pilvedes hõljuv unistaja. Tuju tõusis pilvedeni 'väga kõrgele'. *„Sina keerasid minu kukel kaela kahekorra!” – „Ära kisu pilve [= tüli] üles!” J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: kiht|pilv, kihtrünk|pilv, kihtsaju|pilv, kiud|pilv, kiudkiht|pilv, kiudrünk|pilv, konvektsiooni|pilv, kõrgkiht|pilv, kõrgrünk|pilv, madal|pilv, pärlmutter|pilv, rünk|pilv, rünksaju|pilv, saju|pilv, sulg|pilv, ööpilv; hatak|pilv, hõbe|pilv, jää|pilv, kuhik|pilv, kähar|pilv, lambapilv; kõue|pilv, lume|pilv, müristamis|pilv, pikse|pilv, põua|pilv, rahe|pilv, tormi|pilv, vihma|pilv, äikesepilv; suve|pilv, sügis|pilv, õhtupilv.
2. muude hõljuvate osakeste (näit. auru, suitsu, tolmu, ka kosmilise tolmu, gaasi) kogum. Vulkaani kraatrist kerkis veeauru ja gaaside pilv. Katlast paiskus välja kuuma auru pilv. Ratsanike järel tõusis tolm pilvena tee kohale. Jahutolmu pilv. Torm tõstis liivaterakeste pilved õhku. Musta suitsu pilv tõusis põleva linna kohale. Toas hõljusid tubakasuitsu pilved. Veepritsmete pilv kose kohal. Komeetide tuuma ümbritseb udutaoline pilv. Pärast tuumarelva plahvatust tekib radioaktiivsest tolmust koosnev seenetaoline pilv. Kosmilise tolmu pilv. Kaunitari ümbritses kalli parfüümi pilv.
▷ Liitsõnad: auru|pilv, gaasi|pilv, lõhna|pilv, sombu|pilv, suitsu|pilv, sumu|pilv, sädeme|pilv, tahma|pilv, tolmu|pilv, tossu|pilv, tuha|pilv, udu|pilv, veepilv.
3. suur (tihe) parv. a. (putukate, lindude jm. väikeste olendite kohta). Sääsed ja kihulased sööstsid meile pilvena kallale. Kärbeste pilv sumises prügikastide kohal. Mesilaste pilv lendas puu latva. Liblikate pilv laskus okstele. Kajakate pilv saatis kündvat traktorit. Pilvena tiirutavad kuldnokkade, vareste parved. *Nendega [= kaladega] koos ujus terve pilv hüplevaid, rahutult sinna-tänna sagivaid vähikesi. A. Hint. b. (inimeste suure hulga, inimmassi kohta). Vankri järel jooksis terve pilv kilkavaid lapsi. Värava taga oli inimeste pilv ootamas. Uksest paiskus välja pilv õpilasi. *.. igast jaamast tungis pilv rahvast nagu tormijooksul rongile.. E. Vilde. c. (millegi muu rohkuse kohta). *.. sirutas mulle naeratades juveelidega ilustatud käe pitside ja peene siidi pilvest.. J. Lõhmus (tlk).
▷ Liitsõnad: kärbse|pilv, linnu|pilv, parmu|pilv, sääsepilv; rahvapilv.
4. piltl (tusatuju, sünget, halba meeleolu kajastava ilme kohta). Ta näole ilmus kerge pilv 'nägu muutus rahulolematuks'. Mustad pilved lendasid üle ta näo. *.. seal nad istuvad nurgas, Johannese palgeil alles pilvede jäljed, Adele lõbus ja armas. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: mure|pilv, tusapilv.
vrd pilve
vrd pilves

pilve|sammas
meteor veekogu kohal liikuv tromb, vesipüks

pilvisus ‹-e 5› ‹s›
meteor pilvede kogum taevalaotuses mingi maa-ala kohal (ka seda väljendav suurus), pilvedega kaetus. Vahelduv, tugev, väike pilvisus. Püsib vähese, vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Peale lõunat pilvisus suureneb ja kohati sajab äikesevihma. Temperatuuri ja pilvisuse vaatlused, mõõtmised.

pind|välk
meteor pilve pinnal tekkivatest elektrilahendustest kujunev helendus (ilma tegeliku välguta)

pluviograaf ‹-i 21› ‹s›
meteor registreeriv sadememõõtur, ombrograaf

polaar|valgus
meteor põhjavalgus, virmalised

preboreaalne ‹-se 2› ‹adj›
meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) boreaalsele eelnev. Preboreaalne kliimastaadium, kliimajärk. || selle kliimastaadiumiga iseloomustuv, sealt pärinev. Preboreaalne aeg. Preboreaalne turvas.

psühromeetriline ‹-se 5› ‹adj›
meteor psühromeetriga mõõtmisel põhinev, psühromeetri näitude vahes avalduv. Psühromeetriline vahe 'kuiva ja märja termomeetri temperatuuride vahe'. Psühromeetrilised tabelid.

psühromeetri|onn
meteor kapp, kus paikneb statsionaarne psühromeeter

pugi|joon
meteor sooja ja külma õhu kokkupuutejoon

päikese|sapp
meteor halonähtusena Päikese kõrval paistev hele laik, kõrvalpäike

pärlmutter|pilv
‹hrl. pl.› meteor jääkristallidest koosnev õhuke läbipaistev värviline pilv stratosfääris

püranomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
füüs meteor riist Päikese kiirguse mõõtmiseks, solarimeeter

raadio|sond [-i]
meteor raadiosaatjaga ja automaatmõõteriistadega seade kõrgemate õhukihtide uurimiseks. Õhupalliga lasti välja raadiosond. Atmosfäärikihte uuriti raadiosondide abil.

rõhkkond ‹-konna 22› ‹s›
‹ka liitsõna järelosana› meteor. *Meil N. külas müristas – rõhkkonnad põrkusid kokku. O. Remsu.
▷ Liitsõnad: kõrg|rõhkkond, madalrõhkkond.

rünk|pilv
‹hrl. pl.› meteor püstsuunas arenev tihe tasase alusega rünkakujuline madalpilv (Cumulus). Ilusa ilma rünkpilved. Helesinine taevas hakkab kattuma rünkpilvedega. Pea kohal liigub valgeid rünkpilvi. Taevas tõmbus rünkpilve. *Tasane rünkpilvis taevas rippus linna kohal. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kiht|rünkpilv, kiud|rünkpilv, kõrgrünkpilv.

rünk|sajupilv
‹hrl. pl.› meteor hoogsademeid, sageli äikest andev püstsuunas arenev massiivne rünkakujuline sajupilv, äikesepilv (Cumulonimbus)

sade ‹-me 3› ‹s›

1. ka keem vedeliku põhja vajunud tahke aine. Punastel veinidel on põhjas sageli sade. Katlakivi on tahke kõva sade, mis tekib kareda vee kuumutamisel. Sademe tihendus, eemaldamine. | piltl. *.. iga tõsine värss on sade elamustest, tihendus, vormel.. V. Adams.
2. ‹pl.›. meteor veeauru tihenemisel atmosfäärist aluspinnale langev vedelas v. tahkes olekus vesi. Sademete tekkimine. Sademete keskmine hulk aastas. Sademeid oli kevadel vähevõitu. Ilmajaam ennustab homseks sademeid. Meile toovad sademeid peamiselt niisked läänetuuled. Tavalised sademed on vihm, lumi, rahe. Radioaktiivsed sademed 'sademed, milles leidub radioaktiivseid aineid'.
▷ Liitsõnad: hoog|sademed, laussademed.

saju|pilv
meteor sademeid andev pilv. Madalad sajupilved. Metsa tagant kerkis sünkmust sajupilv.

samarõhu|joon
meteor isobaar

samasaju|joon
meteor isohüeet

samatemperatuuri|joon
meteor isoterm

samuum ‹-i 21› ‹s›
meteor palav kuiv kõrbetuul hrl. liivatormiga. Hakkas puhuma samuum.

sapp2 ‹sapi 21› ‹s›
meteor kollakas laik Päikese kõrval v. rõngas Kuu ümber. *Kuid eileõhtune sapp päikese all oli täitnud [ilma suhtes] oma lubaduse. H. Sergo. *.. ja taevalael / näen poolkuud sapis. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kuu|sapp, päikesesapp.

solaar|kliima
meteor teoreetiliselt väljaarvutatud kliima, mis sõltub ainult Maale langevast päikesekiirgusest

somp1 ‹sombu 21 või murd somba 22› ‹s›

1. (paks) udu, hämu; udusus, pilvisus, hämune-olek; meteor õhu hägusus, mida põhjustavad õhus hõljuvad tahke aine osakesed, näit. põua-, tolmusomp. Halli sompu mattunud taevas. Kalurid ootasid sombu hajumist. Merelt vedas sompu maale. Päike tungib vaevu sombust läbi. Kallas kaob udude sompu. Niiske sügisene somp. Vastik ilm – somp ja vihm. Saabus november oma sombu ja sajuga. Sombus 'sombuse' ilmaga võtab kala hästi. Heitgaaside somp. Suits täitis rehetoa paksu sombuga. *.. siis vajus kogu madal loodus ümber halli sompa.. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: liiva|somp, linna|somp, lume|somp, pilve|somp, põua|somp, suitsu|somp, tolmu|somp, udusomp.
2. murd muda, sopp. Hobune on sompu kinni jäänud.

sond|pall
meteor meteorograafiga varustatud õhupall

sooja|laine

1. meteor sooja õhu rohke voolamine mingile alale. Varajane soojalaine tõi kevade kiiremini kätte.
2. (soojatunde voo kohta). Mõnus soojalaine valgus läbi ihu. Tänulik soojalaine jookseb läbi südame.

stepi|kliima
meteor stepialadele omane kliima

strato|paus
meteor stratosfääri ja mesosfääri vaheline siirdekiht

strato|sfäär
meteor troposfääri ja mesosfääri vaheline atmosfäärikiht

sub|arktiline
lähisarktiline. a. geogr arktilise ja parasvöötme vaheline, subarktikas asuv v. sellele omane. Subarktiline vööde, maastikutüüp. Subarktilised alad. b. meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) arktilisele järgnev; sellest kliimastaadiumist pärinev. Subarktiline kliimastaadium. *Nähtavasti subarktiliseks reliktiks on siin kasvav niitjas penikeel. A. Mäemets.

sub|atlantiline
meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) niiske ja jahe; sellisest kliimastaadiumist pärinev. Subatlantiline kliimastaadium. Subatlantilised taimeliigid.

sub|boreaalne
meteor (kliimastaadiumi nimetuses:) soe ja kuiv, aeglaselt jahenev; sellisest kliimastaadiumist pärinev. Subboreaalne kliimastaadium. Subboreaalne turvas.

suhhovei ‹14› ‹s›
meteor põuatuul Lõuna-Venemaal ja Lääne-Siberis. Stepis puhub suhhovei.

sumedus ‹-e 5› ‹s›

1. (< as sume). Õhu, taeva sumedus. Metsatihniku roheline sumedus. Rand sulas kokku öise hämaruse ja mere sumedusega. *.. sumedus taeva all kasvas, kuni looritaolised udupilved hakkasid kerkima igalt poolt taevaranna kaugustest. V. Uibopuu.
2. meteor atmosfääri omadus, mis iseloomustab päikesekiirguse hajumist õhus leiduvatel hajutavatel osakestel

sumedus|tegur
meteor atmosfääri läbipaistvust iseloomustav arv, mis näitab, mitu korda on kiirguse nõrgenemine tegelikus atmosfääris suurem kui täiesti kuivas ja puhtas atmosfääris

sünoptika ‹1› ‹s›
meteor ilmade ennustamist käsitlev meteoroloogia haru, sünoptiline meteoroloogia

taifuun ‹-i 21› ‹s›
meteor Aasia idaranniku troopiline tsüklon, väga tugev torm. Suure purustusjõuga taifuun. Taifuun Nancy. Taifuuni silm 'kõrge temperatuuriga ja madala rõhuga vaikne ala taifuuni keskmes'.

talve|temperatuur
meteor. Madala talvetemperatuuriga kliimavöönd.

tara ‹11› ‹s›

1. maa-ala piirav tõke, aed. Karjamaa, kooliaia, naabermaja tara. Teivastest, palkidest, lattidest, raudvarbadest tara. Maja ümber tehakse, ehitatakse tugev tara. Saartel esineb palju lahtistest kividest laotud tarasid. Ehituskrunt piirati kõrge taraga. Muldvalli ja taradega ümbritsetud linnus. Karjaõu eraldati taraga puhasõuest. Murrab tarast, tara küljest roikaid. Koer hüppas üle tara. Vereurmarohtu otsi tarade äärest. Lapsed pugesid läbi tara naabri aeda. Pilliroog palistab jõge tiheda tarana.
▷ Liitsõnad: aia|tara, elav|tara, elektri|tara, kaitse|tara, karja|tara, kivi|tara, kuuse|tara, latt-|tara, lipp|tara, metall|tara, palk|tara, piht|tara, piirde|tara, pistand|tara, plank|tara, puit|tara, puu|tara, põim|tara, põõsas|tara, püst(and)|tara, raud|tara, roigas|tara, rõht|tara, varb|tara, võrktara.
2. aiaga piiratud ala karja jaoks. Lehmad lamavad taras ja mäletsevad. Tarast kostis määgimist. || (poollahtine) varjualune, suvelaut. Kari aeti ööseks tarasse. | (üldisemalt). *Kohviku ette ehitatud taras istus üksik mees .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: karjatara.
3. ka meteor Kuu v. Päikese ümber nähtav rõngas. Öeldakse, et päikese tara tähendab head, kuu tara kurja. *Külmast ahtaks tõmbunud täiskuu oli oma sinakas taras täiesti taevasse tõusnud. J. Kross. || (üldisemalt:) ring, rõngas. Tema pea ümber nähti otsekui pühaduse tara. *Mu silmad vajusid auku ja nende ümber asetusid sinised tarad. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: valgustara.
4. karjaaed (2. täh.)

temperatuuri|meerik
meteor termograaf

terendus ‹-e 5› ‹s›
meteor optiline atmosfäärinähtus, mille puhul õhus nähakse kauge eseme kujutist (esemega samal ajal v. selle asemel), miraaž, kangastus. Terendust nägema. Kõrberändureid peibutav terendus. Kaugel taevarannal liigub terendusi. Skääride terendused kõrgel merepinna kohal. Nähtud linn, oaas oli vaid terendus. Üle avara vetevälja paistavad lumised mäetipud otsekui terendused. Alumine, ülemine terendus. *Kordumatuid elamusi pakub laevasõit Pihkva järvel vaiksel suvepäeval, mil terendus on tõstnud kõrgele saared .. A. Mäemets.

termiline ‹-se 5› ‹adj›
soojuslik, termo-. Termilised nähtused, protsessid, meetodid. Materjalide termilised omadused. Metallide, sulamite, kütuse termiline töötlemine. Põlevkivi termiline lagundamine. Süsivesinike termiline lõhustamine. Organismi ja väliskeskkonna vaheline termiline tasakaal. Ookeani termiline struktuur. Termiline analüüs (näit. kivimite uurimisel). Termiline ekvaator meteor aasta v. kuu kõrgeima keskmise õhutemperatuuriga paralleel; vastavaid maapinnapunkte ühendav joon.

termograaf ‹-i 21› ‹s›
meteor mõõteriist temperatuuri automaatseks üleskirjutamiseks, temperatuurimeerik

termo|sfäär
meteor atmosfäärikiht mesosfääri ja eksosfääri vahel

torm ‹-i 21›

1. ‹s› väga tugev tuul; meteor tuul, mille tugevus on suurem kui 9 palli. Tugev, kange, kõva, metsik, kohutav torm. 10-palline torm. Tuul on tugev, päris noor torm kohe. Sügisesed tormid ja sajud. Puhkes, tõusis, algas torm. Tuul muutus, paisus tormiks. Hakkab tormi kiskuma. Torm kõvenes, nõrgenes, hakkas vaibuma. Torm möllab, mässab, lõõtsub, juurib puid maast. Akende taga undas, huilgas, vingus torm. Merel märatses torm. Tuli torm ja tegi palju kahju. Kalurid jäid tormi kätte. Tormis hukkus mitu laeva. Tormist murtud puud. Torm ajas, paiskas paadi karile. Tormi võimuses mässav meri. Laev heitleb tormiga. Tormiga, tormi pärast ei saadud merele minna. Torm mühiseb puude ladvus.
▷ Liitsõnad: hiigel|torm, keeris|torm, liiva|torm, lume|torm, pööris|torm, troopika|torm, äikesetorm; kevad|torm, loode|torm, lääne|torm, põhja|torm, pööripäeva|torm, sügis|torm, talvetorm; magnettorm.
2. ‹s› piltl võimas, äge käärimine, möll; äge rahutus v. rahulolematus. a. (inimtunnetes, inimsuhetes). Tundmuste, tunnete, kirgede, mõtete torm. Hinges, rinnus möllas torm. Tema süda oli täis torme ja valu. Ta ei lasknud välja paista tormi, mis temas mässas. Mees oli tormi täis: teda tullakse alusetult süüdistama! Kadri ilme ennustas peatset tormi. Kui juhtunust kodus teada saadakse, siis alles tõuseb torm. Mõnest ettevaatamatust lausest puhkes perekonnas torm. Vallandus, puhkes kiiduavalduste, elaguhüüete torm. Arutelude torm ei tahtnud vaibuda. Aplaus paisus lausa tormiks. See sündmus kutsus ajalehtedes esile raevuka tormi. „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. Kes tuult külvab, see tormi lõikab. *.. aga üldiselt oli ta uhke oma tormi ja tungluse perioodile, sest see oli talle andnud elukogemusi .. G. Helbemäe. b. (ühiskonnas, ajaloos). Sotsiaalsed tormid. Maailmasõdade tormides sai otsa palju inimelusid. Revolutsioon on kogu ühiskonda vapustav torm.
▷ Liitsõnad: aplausi|torm, kiidu|torm, kire|torm, kisa|torm, pahameele|torm, vaimustustorm; ajaloo|torm, elu|torm, revolutsioonitorm.
3. ‹s› van tormijooks. *Juhanil tuli nüüd jutustada Plevna piiramisest, tormiga võtmisest ning vene soldatite vahvusest .. M. Metsanurk.
4. ‹adj› tormakas, äkiline, tasakaalutu. Torm inimene. Küll on torm mees! Oota, ära ole nii torm! Ta on mõnikord liiga rutakas ja torm. Ma ise olin torm ja ajasin asja nurja. Teie, tormid, võtke meel pähe ja kuulake minu nõuannet! Kaarel oli meestest kõige lärmakam ja tormim. Ta võis joomase peaga päris tormiks minna. Tormi iseloomuga mees. Noor torm hobune. See oli küll loll ja torm temp.
5. ‹adj› hrv tormine. *.. aga tagasi polnud [laiult] enam pääsenud, meri oli nii järsku tormiks läinud. M. Traat.

tornaado ‹6› ‹s›
meteor väga tugev keeristorm Põhja-Ameerikas. Üle Mississippi alamjooksu liikunud tornaado tegi suurt hävitustööd.

tromb2 ‹-i 21› ‹s›
meteor äikesepilvest allarippuv tugev purustav õhukeeris. Tromb tõstis majadelt katuseid, kiskus puid juurtega maast.

tropo|paus
meteor troposfääri ja stratosfääri vaheline siirdeala

tropo|sfäär
meteor atmosfääri kõige alumine kiht (aluspinnast 9–17 km kõrguseni)

tsüklo|genees
meteor tsükloni teke

tsüklon ‹-i, -it 2› ‹s›

1. meteor madalrõhkkond. Tsükloni kese, silm, läbimõõt. Sügav tsüklon. Parasvöötme tsüklonid tekivad tavaliselt Atlandi ookeanil. Vihmapilvedega tsüklon läheneb, jõuab homseks Läänemerele. Meil kujundab ilma tsükloni kaguserv. Tsüklon süveneb, täitub. || (sellega kaasneva tormi kohta). Tsüklon möllab. Taifuun ja orkaan on troopilised tsüklonid.
▷ Liitsõnad: anti|tsüklon, osatsüklon.
2. tehn seade, mis eraldab gaasilisest keskkonnast tahkeid osakesi, andes neile pöörisliikumise
▷ Liitsõnad: hüdro|tsüklon, multitsüklon.

tuisk ‹tuisu 21› ‹s›

1. ka meteor lahtise v. sadava lume edasikandumine tuule mõjul. Tugev, suur, kõva, kange, metsik tuisk. Selle talve esimene tuisk. Tuisk möllab, tuhiseb, vihiseb. Hirmus tuisk matab hinge, peksab lund näkku. Tuisk pühkis lume hangedesse, ajas kõrged hanged kokku. Öine tuisk müttas kõik teed, jäljed kinni. Ootame, kuni tuisk vaibub, järele jääb. Ilm kisub, läheb, pöörab tuisule. Läks koledaks tuisuks. Õhtu eel tõstis pisut tuiskugi. Kuhu sa säärase tuisuga lähed! Tihedas tuisus eksisime teelt. Läbi tuisu andis päris rühkida. Jahimees jäi tuisku 'tuisu kätte'. Valge tuisk mähkis majad lumekeerisesse, ajas teed hange. Ratsasalk kihutas suure tuisuga, nagu tuisk, nii et tuisk taga 'väga kiiresti'.
▷ Liitsõnad: hinge|tuisk, laus|tuisk, lume|tuisk, madal|tuisk, märtsi|tuisk, pilu|tuisk, pinna|tuisk, pööris|tuisk, sala|tuisk, vastla|tuisk, veebruari|tuisk, üldtuisk.
2. millegi hoogne rohkearvuline lend v. (laiali)paiskumine. Sügisene lehtede tuisk. Käis plahvatus, kõik mattus mulla ja sopa tuisku. *Ka kõige vägevamad lained murduvad nende [= jäämägede] vastu miljoniteks piiskadeks, mis raevuka soolase tuisuna õhku hajuvad. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: liiva|tuisk, mulla|tuisk, tolmu|tuisk, vahu|tuisk, vee|tuisk, vihmatuisk.

tundra|kliima
meteor tundraaladele omane kliima

tuule|mõõdik
meteor anemomeeter

tuule|roos
meteor diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust mingis ajavahemikus. Meteoroloogiajaamade tuuleroosid.

tuulis|pask

1. maismaa kohal liikuv tugev tuulekeeris, tuulispea; meteor tromb. Tuulispask ja vesipüks. Väljas möllab tuulispask. Keereldes lähenes tuulispask. Tuulispask käis läbi küla, kihutas üle saare. Tuulispask kiskus puid juurtega üles. Keegi tormas mööda nagu tuulispask. Auto kihutas kui tuulispask. Poiss pühkis tuulispasana uksest välja. Kõik on segi, nagu tuulispask oleks üle käinud. | piltl. Peas keerles mõtete tuulispask.
2. müt eesti rahvausundis olend (inimese hing, paha vaim v. tehtud olevus), kes tuulekeerisena viib võõrastelt põldudelt vilja, heina vms., toob haigust ja teeb muud halba, tuulispea. Tuulispasaks käima.

tuulte|roos
meteor tuuleroos

virmaline ‹-se 5› ‹s›
‹hrl. pl.› meteor atmosfääri ülemiste kihtide helendamine peam. päikesetuule mõjul, polaarvalgus, põhjavalgus. Sinakasvalged, kollakasrohelised virmalised. Virmalised vehklevad, tantsivad, mängivad. Taevaserv helendas, leegitses virmalistest. Polaaruurijad toimetasid virmaliste valgel. Vanasti usuti, et inimese hing käib tulihännaks, hundiks või virmaliseks. *.. kui virmaline vingerdab / mäe musta harja seest. H. Adamson.

õhu|mass
meteor ühesuguste omadustega ja sama liikumissuunaga suur õhuhulk troposfääris. Soojad, külmad õhumassid. Merelised, mandrilised, arktilised, parasvöötme õhumassid.

äik(e)se|pilv
ka meteor rünksajupilv. Kerkis üles must, tume, sünge äikesepilv. Taevarannal kohtusid mustavad äikesepilved. Äiksepilv ajab vastutuult üles. Tormas sisse nagu äikesepilv 'vihasena'. | piltl. Ähvardavad äikesepilved poliitikataevas.