[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

algatama ‹37›
millelegi algust panema, milleski initsiatiivi osutama, probleemi vms. tõstatama v. arutamiseks esitama. Kohtuprotsessi, abielulahutust algatama. Tema vastu algatati kriminaalasi. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatas Jaan Adamson. Koolis oli tema see, kes kõik vembud algatas. *Keegi algatas laulu, teised lõid kohe kaasa .. J. Semper.

ameerika|pärasus ‹-e 5›
(< as ameerikapärane); ameerikapärane erijoon milleski, amerikanism. Ameerikapärasustega inglise keel.

analoog ‹-i 21› ‹s›
(milleski) teisega sarnanev nähtus, objekt, aine vms. Meie loopealseid on nimetatud steppide analoogideks. Vitamiinid ja nende analoogid.

alla andma

1. alistuma. a. vastupanust loobuma; end võidetuks tunnistama. Vaenlane sunniti alla andma. Poisid muudkui maadlesid, kumbki ei andnud alla. b. mingi olukorraga leppima, alla vanduma. Saatusele, kiusatusele, nõrkusele alla andma. Kes haigusele alla ei anna, sellele annab haigus alla. Töö on ränk küll, aga mehed ei anna alla. Ära anna alla, kui sul õigus on.
2. maha jääma, alla jääma. a. (kellelegi milleski). Naised ei andnud töös meestele alla. Pikkuselt ei anna poeg isale enam alla. b. (millelegi milleski). Meie söökla toidud ei anna restoraniroogadele karvavõrdki alla. *Paljukest too mõisaait alla andis keskmisele kaubamajale Pärnus, ah? A. Sinkel.

aru pähe panema, aru pähe võtma
milleski arukas v. mõistlikus veenma; aru saama v. mõistlikuks muutuma. Sõbrad püüdsid talle aru pähe panna. Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.

endale ~ enesele aru andma
milleski selgusele jõudma, midagi mõistma. Sageli me ei anna endale aru, kuidas meie sõnad teistele mõjuda võivad. *Alles nüüd annan endale selgemini aru, kus ma õieti viibin. O. Luts.

arvama ‹arvata 48›

1. milleski, mis ei pruugi olla päris kindel, teat. subjektiivsel veendumusel v. arvamusel olema, tõenäoseks v. usutavaks pidama, mõtlema, oletama; milleski teat. seisukohal olema. Ma kindlasti ei tea, aga ma arvan. Mis seal arvata, see on kindel! Paljugi, mis arvatakse! Arvan, et tegemist on eksitusega. No seda võis arvata. Arvatakse, et ta hukkus. Arvasin kuulvat koera haukumist. Isa arvas koju jõudvat alles südaööl. Arvaku tema meist, mida tahab. Mis sa sellest ettepanekust, viimastest sündmustest arvad? Mis sa arvad, kui käiks poe juures ära? Haiguse arvatav põhjus. || [kellegi] arvates (kellegi) meelest, arust. Minu, sinu, tema arvates. Loengud olid Reinu arvates igavad. Ta on enda arvates väga tähtis mees. || (arvamust, oletust sõnades väljendades). „Öösel hakkab vist sadama,” arvas Jaan. *„Liig suisa hakkas teine peale,” arvas perenaine Jussi kohta .. A. H. Tammsaare. || lootma, kujutlema. Ära arva, et sa nii kergesti pääsed! Arvad, et ma ei tea, kus sa olid! Mida sa õige arvad, et selliseid ettepanekuid teed! Kus sa arvad enda olevat, et niimoodi käitud! Ära sa arva (midagi), vastased on ka tublid poisid! *Äh, ehk kuigi künda ja külvata, mis arvad sealt õige saama? Umbrohtu, muud midagi. A. H. Tammsaare. || heaks arvama, suvatsema, sobivaks v. vajalikuks pidama. Kuidas arvate, see on teie asi. Eks nii tuleb teha, kuidas ülemused arvavad. *„Mina ilmun punases sametkleidis,” ütles proua Ottas. – „Kuidas prouad ja preilid arvavad ..” M. Sillaots. || ‹hrl. da-infinitiiviga› van kavatsema, nõuks võtma, plaanitsema. *Kust meie üldse seda teame, mis jumal meiega arvab teha. A. H. Tammsaare. *Villem arvas järgmisel päeval vallamajasse minna .. M. Metsanurk.
2. hrl kõnek kedagi kellekski v. mingisuguseks, midagi millekski v. mingisuguseks pidama. Teda ei arvatud veel täismeheks. Talupoegi ei arvatud inimesteks. Arvasime õigemaks mõnda aega oodata. Arvab enesest ei tea mis. Mõni arvas paremaks jalga lasta. Need, keda me selle au, auhinna vääriliseks arvasime. || kellegi v. millegi hulka v. kuhugi kuuluvaks pidama. Tema arvati juba täismeeste hulka. Maailmaklassikasse arvatud teos. Sakala koosseisu arvati ka Pärnu jõe alamjooksu piirkond.
3. millegi koosseisu, liikmeskonda jne., teat. tööle v. töökohale, teat. kategooriasse jne. määrama v. suunama. Komisjoni, toimkonda arvama. Reservi, erru arvatud sõjaväelased. Esindusmeeskonda, varusse arvatud jalgpallurid. Kes kaugushüppajaist olümpiakoondisse arvati? Tennist ei ole seni olümpiamängude kavva arvatud. *.. ja et Enn augustist alates kindla kuupalga peale arvati .. A. Hint. *Enne vallandamist oli teda aga haigekassa alla arvatud .. P. Kuusberg.
4. arvestama, arvesse võtma. Ravil olemise aeg arvatakse üldise tööstaaži hulka. Võla katteks, protsentideks arvatud summa. *Ainult kolmekesi oleme siin. Kui mitte arvata sünnipäevalisi .. A. Ilves. || loendama, (üles, kokku) lugema. Aega arvati siis nädalate kaupa ühest tähtpäevast teise. Volikiri kehtib aasta jooksul, arvates selle tegemise päevast. *Põllud on siledad nagu laud, tühja maad – seda ei jõua arvatagi. J. Parijõgi. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg.
5. ära arvama, mõistatama. Püüdsin arvata, mida ta mõtleb. Kes võis kaebamas käia, kas sa oskad arvata? Mis sul põues on? – Arva! *Lootuseta katsus ta arvata, kus kohal oli. F. Tuglas.
6. (hrl. vanasõnades:) hindama, kellegi üle otsustama. Ära arva piigat palest, vaid viisist. Meest arvatakse mütsist, naist tanust. Ära arva koera karvast, vaid hambast.

asja|osaline

1. ‹s› asjaga seotu, milleski osaleja; asjasse pühendatu. Kõik asjaosalised kuulati üle. Kas tema oli ka asjaosaline? Suurteose autorid, toimetajad jt. asjaosalised.
2. ‹adj› asjaomane (1. täh.) Asjaosalised inimesed, asutused.

auk ‹augu 21› ‹s›

1. (hrl. ümmargune) ava mingist pinnast, esemest vm. läbi, mulk. Aias, kuuriseinas, põrandas on auk. Kastrulil on auk põhjas. Auke lööma, torkima, puurima. Raiuti auk jäässe. August pistame poldi läbi. Tuli vööd paari augu võrra järele anda. Kahe, nelja auguga nööbid. Sukakannas, saapatallas on suur auk. Põletas sigaretiotsaga laudlinasse augu. Lausa auk augu kõrval, auke täis kui sõelapõhi. Tõmbab augu koomale, nõelub augu kinni. Augud katuses tuleb parandada.
▷ Liitsõnad: aia|auk, akna|auk, hiire|auk, hingamis|auk, jää|auk, kaela|auk, kassi|auk, koi|auk, kuuli|auk, käise|auk, lennu|auk, luku|auk, naela|auk, nööp|auk, oksa|auk, olvi|auk, paja|auk, pea|auk, pliidi|auk, püksi|auk, roti|auk, räpna|auk, suitsu|auk, torke|auk, ukse|auk, võtme|auk, õhuauk; kõrva|auk, nina|auk, suuauk.
2. (küllalt järsk ning sügav) tekkinud v. tehtud süvend milleski, mingis pinnas jne. Tee on auke täis. Auku kaevama, kinni ajama. Väljajuuritud kändude asemele jäid sügavad augud. Kukkusin, komistasin, vajusin auku. Kivisse raiuti, puuriti lõhkelaengu jaoks auk. Hambas on auk. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. || (endisaegadel loomade püüdmiseks). Hunt oli auku kukkunud, sattunud. || (loomade pesitsuspaigana) vrd urg, vrd koobas Rebaste, mäkrade augud.
▷ Liitsõnad: ahju|auk, hundi|auk, istutus|auk, kaevu|auk, karu|auk, keldri|auk, kruusa|auk, kulla|auk, liiva|auk, linaleo|auk, lubja|auk, miili|auk, muti|auk, mürsu|auk, pommi|auk, pori|auk, posti|auk, puur|auk, raha|auk, savi|auk, silo|auk, solgi|auk, sopa|auk, turba|auk, tõrva|auk, vee|auk, virtsa|auk, vundamendiauk; hamba|auk, higi|auk, kaenla|auk, kukla|auk, kurgu|auk, nabaauk.
3. piltl tühik, vajak, lünk. Tema teadmistes on auke. Televiisori ost lõi augu perekonna eelarvesse. Tunniplaanis on auk. *Ma ise leian oma esimeses töös rohkem auke, kui neid on märkinud arvustajad. E. Tammlaan. *„Ligidale ei läinud. Ilma aukudeta ausõna!” kinnitas ta nüüd juba tulise tõega. L. Vaher.

avastama ‹37›

1. midagi (ammu) eksisteerivat, kuid seni tundmatut leidma, millegi olemasolu, omadusi, varem tundmata seaduspärasusi jne. esimesena kindlaks tegema. Uusi maavarasid avastama. Tuumafüüsikud on avastanud üha uusi elementaarosakesi. Uurida seda probleemi ju võib, kuid Ameerikat 'midagi olulist ja uut' siin ei avasta.
2. märkama, (ära) nägema; milleski selgusele jõudma, midagi järsku taipama. Haigus avastati algstaadiumis. Arst avastas haigel kasvaja. Luure avastas vaenlase patarei. Poeme siia peitu, siit ei avasta meid keegi. Viga, eksitus jäigi avastamata. Pettust, vargust, kuritööd avastama. Kontroll avastas kassas puudujäägi. Ema oli poiste saladuse avastanud. Avastasin äkki, et raha oli otsas. Ta oli avastanud endas ärimehe ande. *Head kirjandusteost avastab inimene oma elu jooksul mitu korda. K. Ird.

diktatuur ‹-i 21› ‹s›

1. pol mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Riigis kehtestati sõjaväeline diktatuur. Proletariaadi diktatuur aj.
2. diktaatori võim (ja valitsusaeg). Lucius Cornelius Sulla diktatuur Vana-Roomas. | piltl. *Ju aastaid kestnud lakkamatult / julm armastuse diktatuur .. V. Adams.

eba|järjekindlus
(< as ebajärjekindel); ebajärjekindel element milleski. Kirjaviisi ebajärjekindlus. Ebajärjekindlus tegutsemises, mõtlemises. Kirjutises leidub sisulisi ja vormilisi ebajärjekindlusi.

eba|korrektsus
(< as ebakorrektne); ebakorrektne element milleski, näit. käitumises. Käitumise, asjaajamise ebakorrektsus. Ei teinud märkamagi sõbra ebakorrektsusi.

eba|loogilisus
(< as ebaloogiline); ebaloogiline element milleski. Segas järelduse ebaloogilisus. Kirjutises leidub mitmeid vastuoksusi ja ebaloogilisusi.

epohh ‹-i 21› ‹s›
ajastu, ajajärk. Suurte maadeavastuste epohh. Peeter Esimese epohh Venemaal. Varasemate epohhide kunst on ta loomingut oluliselt mõjustanud. Uue epohhi algus. Epohhi loov 'kvalitatiivselt uus, milleski uut epohhi rajav' avastus, leiutis, teos. *Kõik kolm Vilde näidendit valmisid viie aasta jooksul ja moodustavad tema elus nagu eri epohhi. L. Vilde.

erand ‹-i 2› ‹s›
milleski üldisest v. normaalsest kõrvalekalduv v. erinev nähtus, omadus, asi, isik vms. Üksik, harv erand. Ilma mingi erandita. Erandina esinema, erandit moodustama. Seda nähtust tuleb vaadelda, käsitleda erandina. Sellest reeglist on mitmeid erandeid. Erandid kinnitavad reeglit. Eksami peavad sooritama kõik, kellelegi erandit ei tehta. Peale väheste erandite pole selleaegseid käsikirju säilinud. *Ma usun, et Adele on erand, et tema on hoopis teistsugune kui kõik teised naised .. H. Raudsepp.

esi|koht
esimene koht milleski; juhtiv koht. Esikoht tõstmises, maadluses, tennises, purjespordis, uisutamises. Vabariiklik, maakondlik esikoht. Võistkondlik esikoht. Ujumises sai, võitis meie naiskond kaks esikohta. Tööstuses kuulub esikoht rasketööstusele. Teatri repertuaaris püsib endiselt esikohal klassika.

harjutama ‹37›

1. teatavate omaduste ja võimete arendamiseks ning oskuste ja vilumuse omandamiseks vajalikku tegevust v. vajalikke võtteid kordama; treenima. Harjutab klaverimängu, klaverit. Harjutab viiulil Beethoveni „Kreutzeri sonaati”. Orkester harjutab kaks korda nädalas. Laulja harjutas saalis. Näitleja harjutab oma osa. Poisid harjutasid hoolega võrkpallimängu, märkilaskmist, saja meetri jooksu. Laps harjutab käimist, rääkimist, lugemist. Tükk aega tuli silmi harjutada, enne kui midagi näha võis. Olen palju harjutanud, et trikk õnnestuks. Kätt harjutama 'käeosavust harjutama'.
2. kedagi milleski õpetama; kellelegi mingit harjumust kasvatama, kedagi millegagi harjuma panema. a. ‹ma-infinitiiviga›. Ema harjutab last kõndima. Harjutasin end vara tõusma. Harjuta ennast raskusi taluma. Harjutasin sälu vankrit vedama. b. ‹hrl. komitatiiviga›. Last tuleb harjutada iga uue olukorraga. Vanemad püüdsid poega harjutada mõttega, et temast saab arst. Päevitamisel tuleb nahka pikkamööda päikesega harjutada. Enne avamaale istutamist harjutati taimi madalama temperatuuriga. Vanaema oli lapse sülle harjutanud. Poisid olid oina kurjaks harjutanud. *Aga ma ei ole väike tita, keda peab õigele teele harjutama hea ja kurjaga.. O. Tooming.

harjutus ‹-e 5› ‹s›

1. harjutamine. Harjutus teeb meistriks. *Alles pika ja püsiva harjutuse peale juhtus järsku niisugune üllatus, et Toomas [= koer] tundis end hetkeks püsti jäävat. R. Sirge.
2. harjutamise üksikjuhtum, proov millegi äraõppimiseks. Pasunakoori harjutus. Solisti ja orkestri ühine harjutus. Laulukoori liikmed käivad kaks korda nädalas harjutusel. Harjutus algab õhtul kell 8.
▷ Liitsõnad: laske|harjutus, laulu|harjutus, orkestriharjutus.
3. ‹hrl. pl.› liigutuste, võtete v. ülesannete kogum võimete arendamiseks ja treenimiseks v. milleski oskuste, vilumuste omandamiseks v. nende näitamiseks. a. sport (kehaliste võimete arendamiseks). Akrobaatilised, iluvõimlemise harjutused. Kere- ja kõhulihaste harjutused. Kehaline, üldarendav, kohustuslik harjutus. Harjutused võimlemispingil, varbseinal. Harjutuse 60 lasku lamades võitis H. Mets. b. (vaimsete võimete, eriti keelealaste oskuste ja teadmiste arendamiseks). Õpilaste suulised ja kirjalikud harjutused. Harjutus kirjutati tahvlile. Õpetaja parandas harjutuses leiduvad vead.
▷ Liitsõnad: grammatika|harjutus, grupi|harjutus, hingamis|harjutus, hääle|harjutus, kontroll|harjutus, koond|harjutus, kordamis|harjutus, kõndimis|harjutus, kõne|harjutus, kõnni|harjutus, lennu|harjutus, lünk|harjutus, näidis|harjutus, näpu|harjutus, sule|harjutus, sõrme|harjutus, tõlkeharjutus; hooglemis|harjutus, hoo|harjutus, hüpitsa|harjutus, hüppe|harjutus, jalge|harjutus, jooksu|harjutus, jõu|harjutus, kere|harjutus, kiirus|harjutus, koordinatsiooni|harjutus, kurika|harjutus, käte|harjutus, lõdvestus|harjutus, paaris|harjutus, painduvus|harjutus, poomi|harjutus, rakendus|harjutus, riist|harjutus, rivi|harjutus, rühi|harjutus, rühma|harjutus, tasakaalu|harjutus, tõste|harjutus, vaba|harjutus, valik|harjutus, venitus|harjutus, viske|harjutus, võimlemis|harjutus, võistkonna|harjutus, üldharjutus.

ilmutus ‹-e 5› ‹s›

1. relig jumaluse vahetu tahteavaldus v. jumaluselt vahetult lähtuv sõnum. Jumala, taeva ilmutus. Koraan sisaldavat Muhamedi kaudu teada saadud ilmutusi.
2. äkiline milleski äratundmisele v. selgusele jõudmine; midagi niisugust, mille abil nii kaugele jõutakse (tähtis informatsioon vms.). Sõbra iga sõna oli talle ilmutuseks.
3. ilmutis. Kõik vahivad uustulnukat nagu mingit ilmutust.
4. van ilmutamine, teatamine; teade. *Ma olen otsusele jõudnud: sa võid oma ilmutuse lehtedesse panna. E. Vilde.

istuma ‹42›

1. asendi kohta, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele (vahel liitub sellega mingi tegevus). a. sellises asendis olema (ka loomade vastava asendi ning lindude, putukate kuskil asetsemise kohta). Vankril, vankris, sadulas, autos, trammis, rongis istuma. Nad istusid akna all, ahju juures, pimedas toanurgas. Istusime murul, maas, puu all, lõkke ääres. Istun rõdul, aias lehtlas. Istusime kõrvu, vastastikku, kaelakuti, vaikselt, omaette, mõtetes. Laps istub ema süles, isa kukil. Taat istus kössis voodiserval. Eit istus, käed rüpes. Istusin pingil, toolil, sohval, diivanil, mugavalt tugitoolis. Istu rahulikult paigal! Istusime laua ääres, laua taga, lauas, veiniklaasi taga. Külaline istus peremehe paremal käel, perenaise kõrval. Me pole juba ammu koos istunud. Arno istub kogu öö raamatute taga, töö kallal. Istusin pea iga õhtu kinos, teatris. Ta on mitu aastat koolipingis istunud. Istus nagu nõeltel, nagu tulistel sütel. Koer istus tagumistel käppadel. Karu istus pakul. Kana istub pesal, kukk õrrel. Lind istub oksal, kajakas kivi otsas. Kärbes istus seinal, sääsk nina otsas. Istuv eluviis. | piltl. Mõisnik istus talupoja kukil. Uus diktaator istus kindlalt pukis. b. sellist asendit võtma. Toolile, pingile, vankrile, sadulasse, autosse, jalgrattale, saani istuma. Istusin rooli taha, hobuse selga ja sõitsin ära. Istusime akna alla, murule maha, lõkke äärde, rõdule. Istusin esimesse ritta oma tavalisele kohale. Istuti televiisorit vaatama. Istu minu kõrvale, ettepoole. Istuge koomale. Palun istuge lauda! Istusin jälle raamatute taha. *Vahel istuvad linavästrikud jäätükkidele.. F. Jüssi. | piltl. *Kui igale hakka „palun” ütlema, siis istub varsti mõni sulle kukile. I. Maran (tlk).
2. (otsesemalt v. kaudsemalt eelmise tähendusega seoses:) pikemat aega mingis kohas v. olukorras viibima. Redus, peidus istuma. Ei saanud tööd ja istus kodus. Muudkui istu ja oota, ei tea, millal ta ükskord tuleb. Külas istuvad ikka veel vaenlased. Istub juba mitmendat aastat tähtsal ametikohal. Juhatuses istuvad omad poisid. Poiss ei viitsinud õppida ja jäi kevadel istuma 'klassikursust kordama'. Mõni iluski neiu on istuma jäänud 'pole mehele saanud'. Endised võimumehed istuvad jälle valitsuses. Istus viletsa palga peal mitu aastat. Tuli paar päeva istuda leival ja heeringal. *Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja – teopäevi teinud. A. Kitzberg. *.. plikakesele on päris paras, kui ta ilma õunteta istub – nälga ta seepärast ei sure. V. Lattik.
3. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) vabadusekaotust kandma, vangistatud olema. Vangis, vanglas, arestikambris, pogris, trellide taga istuma. Istub süütult, asja eest. Oma karistust, aega istuma. Mees istus neli aastat üksikkongis. Neil tuli varastatud asjade müümise eest istuma minna. Selle teo eest, pärast võidakse ta mitmeks aastaks istuma panna. Ta istub juba viiendat aastat. Mispärast sa õieti istusid? *Ta istub kümmet aastat. H. Kiik.
4. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) ühel kohal, millegi peal v. sees (kinni) olema. Auto istub poris. Jaht istub sügavalt vees. Laev istus kõvasti madalikul. Hammasratas, laager istub võllil vabalt, liikumatult. Lips istub viltu. Ta kohevail juustel istus uljas soni. Kaabu istus viltu peas. Sügaval koobastes istuvad silmad. || kelleski v. milleski olemas v. juurdunud olema. Nõrkus istub kehas. Laiskus, väsimus istub kontides. Kohusetunne istub tal lihas ja veres. Südamesopis istus hirm. Sul istub jonn, tants veres. Kaotusevalu istus hinges nagu nüri teivas. Põgenemismõte istus kangekaelselt ta peas.
5. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) sobima, sobiv olema, oma kohal olema, vastuvõetav v. meeldiv olema. Needid istusid aukudesse nagu valatud. See amet, töö ei istu talle. Maaelu istus mulle iga päevaga üha enam. Vastus istus nagu rusikas silmaauku. Mossitamine sulle ei istu. *Ei meeldinud talle siin majalogus, ei istunud hästi see rahvas, kes koos käis. R. Sirge. || paras, sobiv olema, figuuriga, muu riietuse vms. sobima. Ülikond istus nagu valatud. Kuub istub seljas kui kott. Munder istub ta seljas laitmatult, elegantselt. Tume lips selle ülikonnaga ei istu. Habe sulle ei istu. Hästi, halvasti istuv kleit, mantel. || klappima, laabuma, välja tulema. Töö ei istu täna. Korvpallurite pealevisked seekord istusid. Näitlejal mäng veel ei istunud. Mõne inimesega rääkides ei taha jutt kuidagi istuda. *Lugemine ei istunud, kohvikus oli igav. M. Unt. || maitsema, hea olema. Mulle see jook ei istu. Kohv istub likööri peale suurepäraselt. *Ega ma suur suitsumees olegi, aga pärast sööki istub see päris mõnusasti. M. Kesamaa.

joon ‹-e, -t 34› ‹s›

1. ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinna osa, kriips, kitsas triip. Must, punane joon. Jäme, peen, pidev, katkendlik, sirge, kõver, murtud, laineline, looklev, ühtlane, paisuv, ahenev joon. Vihiku jooned. Pliiatsiga, sulega tõmmatud joon. Võrkpalliväljakut piirab valge joon. Tõmbas sõnale joone alla. Kuul lendas üle 18 m joone. Mõne julge joonega, jõuliste, arglike, rahulike, närviliste joontega visandatud portree. Tõmmake jooned joonlauaga, vaba käega. Tumedaid triipe Päikese spektris nimetatakse Fraunhoferi joonteks. | piltl. Teost läbib punase joonena isamaa-armastuse idee. Tõmbab enda ja alluvate vahele selge, terava joone. Jutustuses on kasutatud eredaid värve ja julgeid jooni. || mat geomeetriline kujund, millel on ainult üks mõõde (pikkus). Liikuva punkti jälge nimetatakse jooneks. Joon on pinna piir. Punkt asetseb joonel. || kriips, mis eraldab põhiteksti märkustest, seletustest, lisalugudest. Võõrsõnade seletused antakse joone all. Jutustus ilmus ajalehes joone all. || teat. punkte ühendav kujuteldav sirge. Kaevikute, kindluste joon. Mehed asusid ühele joonele. Võtab, rivistab salga joonele. Vaenlane paisati Tartu – Pärnu joonele. || vaoke näos, peopesas vm. Põlglik, trotslik, kibe, valuline joon suu ümber. Näkku ilmusid äkki lõbusad, muhedad, teravad jooned. || (inimkeha v. selle osade piirjoonte kohta). Hoiab, peab, säilitab saledat joont. Puusade kumer joon. Korrapäraste, peente joontega nägu. || (rõivastuse iseloomuliku lõike, eseme, ruumi vm. tegumoe kohta). Moodne joon rõivastuses. Sportliku joonega jalatsid, mantel. Moodsa joonega auto, suvila.
▷ Liitsõnad: abi|joon, kaar|joon, kald|joon, katkend|joon, kesk|joon, kriips|joon, kriips-punkt|joon, kruvi|joon, kõver|joon, külg|joon, lõike|joon, murd|joon, ots|joon, paralleel|joon, pikendus|joon, punkt|joon, puute|joon, põik|joon, püst|joon, ring|joon, rist|joon, rõht|joon, rööp|joon, siksak|joon, sirgjoon; pliiatsi|joon, sule|joon, tuši|joon, vabakäejoon; demarkatsiooni|joon, finiši|joon, horisondi|joon, juht|joon, jõu|joon, keskpäeva|joon, lahingu|joon, laske|joon, lennu|joon, lõike|joon, lõpu|joon, lähte|joon, murde|joon, murru|joon, märk|joon, neeldumis|joon, noodi|joon, polaar|joon, pööri|joon, ranna|joon, relvarahu|joon, rinde|joon, samakõrgus|joon, samarõhu|joon, samasügavus|joon, samatemperatuuri|joon, siht|joon, stardi|joon, taga|joon, telg|joon, tule|joon, tunnus|joon, vabaviske|joon, väravajoon; elu|joon, kurbus|joon, käe|joon, mure|joon, naeru|joon, põlgusjoon; kontuur|joon, moe|joon, piir|joon, voolu|joon, äärejoon; kukla|joon, lauba|joon, lõua|joon, näo|joon, piha|joon, puusa|joon, rinna|joon, säärejoon.
2. piltl (iseloomulik) omadus, suge, asjaolu v. külg milleski. Negatiivsed, positiivsed, väärtuslikud jooned. Isikupärased, iseloomustavad, omapärased, spetsiifilised jooned. Loomingu individuaalsed jooned. Rahvuslik joon meie muusikas. Kirjaniku keeles leidub murdelisi jooni. Sõprade iseloomus on palju ühiseid jooni. Pojas on isa jooni. Vastutulelikkus on temas väga sümpaatne joon.
▷ Liitsõnad: eri|joon, murde|joon, sugulus|joon, võrdlusjoon.
3. piltl suund mõtlemises, tegutsemises vms.; (käitumis)laad. Riigi joon välispoliitikas, rahvusküsimuses. Oma joont ajama. Õiget, ranget joont pidama, ellu viima. Sirge joonega mees. Areng toimub tõusvas joones. Peab oma joonest kangekaelselt kinni. Laske samas joones edasi. Elumehe lai joon. Ta käitumises, olekus on soliidset, suurt joont. *Jutu juhatab joonele tibama hakanud vihm. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: pea|joon, põhi|joon, sihtjoon; käitumis|joon, süžeejoon.

juuksekarva lõhki ~ pooleks ajama
milleski naeruväärset, äärmist täpsust taotlema. Asi pole seda väärt, et tema pärast hakata juuksekarva lõhki ajama.

ette jõudma

1. ennetama. a. (ruumiliselt). Teekaaslased olid meist juba mitusada meetrit ette jõudnud. Kütt jõudis ilvesele teist rada pidi ette. b. (ajaliselt). Tal jõuab vahel tegu mõttest ette. Kavatsesin just küsida, aga sõber jõudis minust ette.
2. edestama, milleski ületama. Suur kunstnik oli loomingus, loominguga oma ajastust ette jõudnud. Jõudis õppimises teistest ette.

vahele jääma

1. loomulikust järgnevusest, ettenähtud järjekorrast välja langema, vahelt puudu olema. Ümberkirjutamisel on kaks rida vahele jäänud. Olin nimekirjas kogemata vahele jäänud. Üks salm jäi vahele. Käisin iga päev ujumas, ühtegi päeva ei jäänud vahele.
2. sisse kukkuma, milleski paljastatud, milleltki tabatud olema. Vargad, näpumehed jäid vahele. Seekord jäid oma valega vahele. Jäi eksamil spikerdades, spikerdamisega vahele. *..kõik võib teha, aga vahele ei tohi jääda. R. Vellend.

kaasa ‹adv›

1. kellegagi ühes, seltsis, koos (mingist tegevusest osa võttes v. selleks et osa võtta). Tulen sinuga natuke maad kaasa. Koer jooksis kõikjale poistega kaasa. Kutsu mõni poiss veel kaasa! Lapsed kippusid, tükkisid emaga külla kaasa. Pidutses, jõi, laulis teistega kaasa. Mari hullas mõni aeg lastega kaasa. Ta tegi lärmaka seltskonna kõik tembutused kaasa. Kõik hakkasid naerma, Ottki muigas kaasa. Saali laulab, Leeni ümiseb õele kaasa. Sammub ajaga, arenguga, uuendustega kaasa. | ‹elliptilistes ütlustes›. Õnn kaasa! Jumal kaasa! || (märgib hrl. mingis ürituses osalemist). Ta on kaasa teinud mitmes filmis, lavastuses. Lõi agaralt kaasa seltsielus, ühistegevuses, vaidlustes, mõttetalgutel. Mart tegi viimase sõja algusest lõpuni kaasa. Põlisrahvas ei saanud sajandeid kaasa rääkida oma maa saatuse otsustamisel. || (märgib milleski, millegi puhul lisategurina mõjumist). Ta aitas ürituse kordaminekuks südilt kaasa. Niisuguse arvamuse levimisele aitasid kaasa kaks asjaolu. Siin rääkisid kaasa ka materiaalsed kaalutlused.
2. ‹hrl. üksnes koos transitiivsete verbidega› ühes. Võtke kaasa kolme päeva toit! Mis sa sellest ranitsast kaasa vead, tassid? Vargad on kaasa viinud hulga väärtesemeid. Õde pani, tegi talle tee peale mõned võileivad kaasa. Tõi ekspeditsioonilt kaasa rohkesti keeleainestikku. Annan sulle paar asjakest kaasa. Võttis poja, lapsed, koera maale kaasa. Ta tiris mind kättpidi kaasa. Jõgi, veevool kannab kaasa igasugust risu. *.. tänavune septembri keskpaik tõi kaasa vinget tuult ja pilves ilmu .. H. Pukk. || (juba toimuvasse tegevusse v. üritusse) kaasama, kaasa haarama. Ta oskas veenda ja teisi kaasa kiskuda. || (enda) mõjusfääri, mõju alla, mõju võimusesse. Raamat, film kiskus kaasa. Ta oskas oma esinemistes rahvast kaasa tõmmata. Need ideed, mõtted haarasid mind kohe kaasa. Juta laskis end teiste rõõmust ja vaimustusest kaasa kiskuda. || (koos verbiga osutab, et mingi olukord v. nähtus põhjustajana toob midagi ühes). Käsust üleastumine tooks kaasa karmi karistuse. Üks muutus toob kaasa teise.
3. (koos verbiga märgib millestki tunnetega osavõtmist). Sul on raske, tunnen kaasa! Ta elab kaasa oma rahva rõõmudele ja muredele. *Harilik, et haigetele ja vigasaanutele kaasa õhatakse. R. Sirge.
4. millelegi lisaks, mingi teise tegevuse juurde. Pillimees laulis oma mängule kaasa. Kusti tõmbas lõõtsa ja lõi jalaga takti kaasa.
5. kellegi, millegi hulka (arvatuna). Mehed tulid kõik, kaasa arvatud Jakob. Kasutati kõiki vahendeid, kaasa arvatud otsene ähvardus.

kaasa|aitaja ‹1› ‹s›
kellelegi milleski kaasabi osutaja. Kurjategijal oli ilmselt kaasaaitajaid.

kaasa|tegija
milleski osaleja

kaas|osaline
milleski osaline koos teistega (ka kaasaaitajana, abistajana). Temast sai kuritöö, mõrva, vandenõu kaasosaline. Algas Wöhrmanni ja tema kaasosaliste protsess. Ma olin ise nende sündmuste kaasosaline. *.. küllap ta peab mind kaasosaliseks tühjade juttude levitamises .. O. Tooming.

kaas|süüdlane
milleski koos teistega süüdi olev isik. Kuritöö kaassüüdlane. See mees on kaassüüdlane mitmes varguses ja röövimises. Pean end selles loos kaassüüdlaseks.

(nagu ~ kui ~ otsekui) kae langeb silmilt ~ silmadelt ~ silmade eest
(keegi) hakkab äkki mõistma, jõuab äkki milleski selgusele. *Su silmilt langes äkitselt kae ja sa nägid, et olid kobanud pimeduses nädalaid ja kuid. J. Mändmets.

kahetsema ‹37›

1. millegi pärast tuska, rahulolematust tundma, midagi meelsasti olematuks soovima; vastavat tunnet (end milleski süüdi tunnistades) väljendama. Kahetseb oma viga, tegu, käitumist, sõnu, eksimust. Kahetseb öeldut, tehtut, juhtunut. Hiljem kahetses ta südamest, kibedasti, hinge põhjast oma süüd. Juba järgmisel hetkel hakkas ta oma lubadust, otsust kahetsema. Kahetseb, et on valesti elanud. Kahetses väga, et ta õiget nõu kuulda ei võtnud. Naera, naera, küll sa pärast kahetsed! „Miks ma sinna küll läksin,” kahetses mees. Pattu, patte kahetsema. Tegi kahetseva käeliigutuse. Juhtus kahetsetav eksitus. Parem karta kui kahetseda. *Tänan Carlot sõbraliku abi eest ja kahetsen, et nii palju tema aega viitsin. A. Kaal.
2. millestki, millegi üle kahju olema. Kahetsen, kuid ma ei saa aidata! *Jääb vaid kahetseda, et alguspeatükkide värskust, lennukat tiivasirutust ei ole suudetud lõpuni välja pidada .. O. Jõgi.
3. kellelegi kaasa tundma, kedagi haletsema. Meest kahetseti tema raske saatuse pärast. *„Vaene laps, see pidi küll väga valus olema,” kahetses ema. L. Perandi.

kaikaid kodara(te)sse ~ kodaraisse ~ kodarate vahele pilduma ~ loopima ~ viskama ~ pistma
kellelegi v. millelegi milleski takistusi tegema, kedagi milleski segama. Vaata ette, nad hakkavad sulle kaikaid kodaraisse pilduma. Üks pool teeb ja teine üritab kaikaid kodaratesse loopida. Leidus neid, kes iseseivumisele kaikaid kodaraisse viskasid.

üles kasvatama

1. suureks, täiskasvanuks kasvatama. Lapsi üles kasvatama. Ema kasvatas üksinda viis poega üles. Ta on lastekodus üles kasvatatud. Sa oled huligaani üles kasvatanud! Kasvatab kitsetalle luti ja lehmapiimaga üles. Lõuna pool jõuavad põldlõokesed isegi kolm pesakonda suvega üles kasvatada.
2. piltl välja õpetama, välja koolitama, milleski põhjalikku ettevalmistust andma. Nimekas teadlane on üles kasvatanud mitu põlvkonda spetsialiste.

katkestama ‹37›

1. ajutiseks pooleli jätma, milleski vahet tegema v. tekitama. Nad katkestavad mõneks päevaks töö. Laeva lossimine katkestati hommikuni. Sajule vaatamata vaatlusi ei katkestatud. Katkestab väsimuse tõttu lugemise. Lektor katkestab hetkeks loengu. Suurmeister katkestas partii halvemas seisus. Treeningud tuli lihaserebestuse tõttu pikemaks ajaks katkestada. Õppimine, tehase rekonstrueerimine toimub tootmistööd katkestamata. Liiklus on halbade teeolude tõttu katkestatud. Aeg-ajalt katkestasid vaikust püssipaugud. || kellegi jutule vahele segama v. rääkima. Kõnelejat katkestati kiiduavaldustega, vahelehüüetega. Ta katkestas mind, minu jutu ootamatu küsimusega. Õpetaja kuulas vastuse katkestamata ära.
2. (ootamatult, enneaegselt) lõpetama, lõppu tegema. Rasedus katkestati tervislikel põhjustel. Sportlane pidi võistluse suusa murdumise tõttu katkestama. Mees katkestas oma sugulastega igasuguse läbikäimise. Niisuguse naisega pole lihtne vahekorda katkestada. Tekkinud vaikuse katkestas Jürka oma küsimusega. Varajane surm katkestas ta loomingu.
3. kõnek füüsiliselt tugevasti pingutama, rasket tööd tegema; sellise töö v. pingutamisega tervisele liiga tegema, tööga tapma. Ärge niimoodi katkestage, las mina aitan ka! Hobune katkestab koormat vedada. Oli enese ränga tööga, tõstmisega ära katkestanud. Katkestavad kottidega veel kõhu ära, naba paigast. On alles lõuapuu, katkesta või kõht naeruga! Virk käib viis korda, laisk katkestab korraga. Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja. *Hea, kui tüdruk .. kuhugi parema otsa peale pääseb. Aitab sellest, et ema end päevast teise karjalaudas katkestab – küll loomasööta, küll joomaämbreid vedides. A. Maripuu.
4. katki tegema, rebima v. lõikama. Palju ei puudunud, et löögiriist katkestanuks mehe kaelasooned. *Juuste kammimine toimugu rahulikult ja aeglaselt, sest ka rutates ja rebides võib neid katkestada. I. Tarmak.

keskmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›

1. keskmise varakusega talupoeg, kesktalupoeg, keskmiktalupoeg. *.. teda ei mõistetud kulakukski teha, ta oli lihtne talupoeg, keskmik .. K. Saaber. || kõnek keegi milleski keskmiste hulgas olija
2. geogr 200–1500 m kõrgune maa-ala

kihla vedama
kihlvedu sõlmima. Ah sa ei usu või, veame kihla šokolaadikarbi peale! Poiss vedas kihla, et ujub kõige laiemast kohast üle järve. || kasut. osutamiseks, et milleski ollakse väga kindel v. veendunud. Vean kihla, et ta ei aima veel midagi. *„Ei eksi [suunaga], võin kihla vedada,” vuristab Olev. „Paneme siit otse läbi metsa.” R. Vaidlo.

kiitus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
kiitmine; kiitev, tunnustav hinnang v. esiletõstmine; ant. laitus. Lapsed tundsid kiitusest rõõmu. Õpetaja polnud kiitusega kitsi. Ta oli teiste kiitusest meelitatud. Sa oled kiituse kuhjaga ära teeninud. Tema kiituseks peab ütlema, et ta on väga püüdlik. Käskkirjas avaldati tublimatele töötajatele kiitust. Au ja kiitus meie tublidele abimeestele! *Vahetub ainult üksikuid sõnu, kiitusi ilusale ilmale ja heale teele .. M. Raud. || kirjalik tunnustav ja esiletõstev sissekanne milleski. Poisi päevikus on rohkesti kiitusi. Ostja kirjutas kaupluse avalduste raamatusse kiituse. || kiituskiri v. eriline tunnustus, esiletõstmine diplomil. Lõpetas keskkooli, tehnikumi, ülikooli kiitusega. Diplom kiitusega.
▷ Liitsõnad: enesekiitus.

kindlalt ‹adv›

1. lahtipääsmatult, tugevasti, kõvasti. Laev oli kindlalt ankrus. Silla lauad on kindlalt kinni. Puude juured on kindlalt pinnases. Uksed on kindlalt suletud. Pudelil oli kork kindlalt peal. Võttis mu käest veel kindlamalt kinni.
2. vankumatult, vääramatult, kõigutamatult. Müürid seisid kindlalt aastasadu. Mees püsis kindlalt sadulas. Usub väga kindlalt paremasse tulevikku. Ma olen selles kindlalt veendunud. Vaatamata hädaohtudele mindi kindlalt edasi. Masin töötas kindlalt ja häireteta. Realiseeris oma ülekaalu kindlalt võiduks. Tulin kindlalt esikohale. || järeleandmatult, otsustavalt. Ta keelas selle kindlalt ära. Jäi kindlalt oma arvamuse juurde. Ta oli kindlalt töö katkestamise vastu. Ma olen kindlalt otsustanud, et ma ei lähe. *Vastused ta suust tulid kaalutult ja kindlalt. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: enese|kindlalt, otsuse|kindlalt, tahtekindlalt; järje|kindlalt, kava|kindlalt, meele|kindlalt, meetodi|kindlalt, plaani|kindlalt, sihi|kindlalt, süsteemikindlalt; kalju|kindlalt, raud|kindlalt, surmkindlalt.
3. ilma et milleski mingit kahtlust oleks, kahtlematult, kindlasti. *Antit ma jälle puutuda ei julge, tema on minust kindlalt üle. R. Kaugver. *Need sellid juba päris kindlalt / ei ole sündind sõduriks. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: kalju|kindlalt, raud|kindlalt, surmkindlalt.
4. konkreetselt, täpselt. Kindlalt piiritletud ala. Kindlalt väljakujunenud ilme.
5. ‹hrl. liitsõna järelosana› millegi mõju eest täiesti usaldusväärselt kaitstud seisundis
▷ Liitsõnad: heli|kindlalt, ilmastiku|kindlalt, vee|kindlalt, õhukindlalt.

kinnitama ‹37›

1. kuhugi, millegi külge kinni panema (köitma, naelutama, kruvima vms.). Traatvõrk kinnitati postide külge. Töödeldav ese kinnitati kruustangide vahele. Kinnitas uisud alla. Kinnitasin kaardi nõeltega tahvlile. Riie kinnitati raamile. Kinnitasime plaadi, tahvli seinale. Kinnitas ordeni rinda. Kinnitasin juuksed klambritega kuklasse. Pildid kinnitati liimiga albumisse. Paat kinnitati vaia külge. Õnge otsa kinnitati söödaks vihmauss. Rõivad kinnitati vööga. Pluus oli eest kinnitatud väikese sõlega. Laev kinnitas otsad 'peatus' Liverpooli sadamas. *.. [naine] kinnitab langenud suka kummiga pealtpoolt lillakat põlve. L. Kibuvits. | piltl. Kõik kinnitasid oma pilgu kõnelejale. || kindlamini, tugevamini ühendama. Voodi logiseb, needid tahavad kinnitada. Kruvid liiguvad, neid peab kinnitama. || kõnek kinnistama (2. täh.) *Temale kinnitatud veiste piimaand oli märksa kõrgem kui teistel lüpsjatel .. L. Promet. *Vallakohtus öeldi, et sellega hulk aega ära läheb, enne kui koht minu nime peale kinnitatakse. M. Metsanurk.
2. kindlamaks, tugevamaks, vastupidavamaks muutma; milleski kindlust, vastupidavust andma. Kinnitas oma jõudu puhkamise ja einega. Arsti sõnad kinnitasid haige usku paranemisse. Preester kinnitas vange nende usus. *Käed löödi kokku ja klaas viina kinnitas kaupa. H. Sergo.
3. millegi õigsust, tõelevastavust tõendama. a. (asjaolude, sündmuste vms. kohta). Lepingu õigsust kinnitasid allkirjad. Seda arvamust kinnitavad järgmised asjaolud. Katsetulemused kinnitasid oletust. Sündmuste hilisem areng kinnitas, et tal oli õigus. Eelmiste aastate kogemused kinnitavad, et ettevaatus on vajalik. Notariaalselt kinnitatud ärakiri. *Kõik, mis Murak mõistis temast tähele panna, kinnitas tema esimest muljet: küps naine. M. Raud. b. (inimeste kohta:) tõeks väitma, õigeks tunnistama. Kinnitab koopia õigsust allkirjaga. Võin seda kinnitada kirjalikult. Kinnitan seda oma ausõnaga. Kinnitas seda isegi vande all. „See oli tõepoolest nii,” kinnitas ema tütre sõnu.
4. (hrl. kellegi teise sõnade v. väite peale midagi rõhutavalt, veenda tahtvalt) ütlema, lausuma, mainima, toonitama, väitma vms. Kinnitas, et ta on täiesti rahul. Kinnitas, et ta teeb kõik, mis tema võimuses. Kõik kinnitasid seda nagu ühest suust. Kadedad keeled kinnitasid, et ta olevat kergemeelne. Iga päev on teile kinnitatud, et nii ei tohi teha. Et see ka tulevikus nii jääb, seda ma kinnitada ei söanda. Kinnitasin endale korduvalt, et sinna ma ei lähe. „Ei, mul ei ole viga midagi,” kinnitab ta teistele. „Kas see meeldib sulle?” – „Meeldib,” kinnitasin mina. *„Tule, tule tingimata, sõber,” kinnitas ta laupäeva õhtul koju minnes. E. Krusten.
5. midagi otsustava instantsina heaks kiitma v. alama instantsi otsusele lõplikku kehtivust andma. Kedagi ametisse, kohale kinnitama. Direktor kinnitas aruande, tööplaani. Koosolekul kinnitati seltsi uus põhikiri, eelarve. Kohtuotsus kinnitati.
6. kinnistama (4. täh.)
7. kõnek tähtima (postisaadetise kohta). *Aga viimane kiri oli ju kinnitatud ning see pidi kätte minema. A. Hint.
8. van (õnnetuse puhuks) kindlustama (3. täh.) *Aga ärge te jumala pärast ajage põlema seda maja – ta on meil kinnitatud väga madalasti. O. Luts. *Seda teie ei pruugi [teha], kaptenihärra, minu elu on kinnitatud. E. Bornhöhe.
9. van kindlustama, tugevdama. *Egiptuse sultan Saladin .. kinnitas Kairot müüridega ja ehitas kindluse .. E. Bornhöhe.

kivi ~ kiviga viskama, kive ~ kividega loopima
kedagi milleski süüdistama, kellegi üle kohut mõistma, kellelegi etteheiteid tegema. *Kirjutatud on: kellel pole ühtegi süüd, see visaku esimene kivi. O. Tooming. *„Oma lapsed viskavad mõnikord kõige enne kiviga...” – „Võib-olla...” R. Kaugver.

koht ‹koha 22› ‹s›

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, paik maastikul, looduses; asu-, toimumispaik. Looduslikult kaunid kohad. Eesti lumerohkeim koht. Seda kohta ei ole kaardile märgitud. Pealetung algas mitmest kohast korraga. Kõrts oli hea koha peal: teede ristumiskohas. Maja asub pisut kõrvalises kohas. Tee on mõnes kohas halb. Kõrgematelt kohtadelt on lumi juba sulanud. Jõudsin ikka samasse kohta tagasi. Paistab, et oleme õigesse kohta jõudnud. Madalamates kohtades on põld veel pehme. Sellele taimele sobivad poolvarjulised kohad. Jões on kärestikulisi kohti. Ära hüppa vette tundmatus kohas! Otsiti kaevu puurimiseks sobivat kohta. Matkajad istusid tuulevarjulisse kohta puhkama. Kus kohas sa elad? Kus kohal see juhtus? Kust kohast sa selle kivi leidsid? Kuhu kohta me puu istutame? Temataoliste koht pole meie hulgas. Mul ei ole kohta, kus elada. Jooksjad asusid kohtadele. Asus rivis oma kohale. Pealtvaatajad võtsid aegsasti mäeveerul kohad sisse. Jälgis kõike kohalt liikumata. Poiss seisis nagu kohale naelutatud. Koera koht pole toas. Riiulile ei leidunud toas enam kohta. Vana koli koht on pööningul. Raamatud tuleb oma kohale tagasi panna. Pange, jätke kõik asjad omale kohale! Igal asjal olgu kindel koht. Tõstis asju ühest kohast teise. *.. mul oli korraga selge, et ei siin ega selle tüdruku seltsis ei ole minu koht. M. Metsanurk. | piltl. Ta pole veel leidnud oma kohta elus. Feodaalkord loovutas koha kapitalismile. Need laulud on võitnud kindla koha meie kooride repertuaaris. || ‹mitmuse väliskohakäänetes› (kasut. vahel keskusele vastandatud provintsi, perifeeria ja neis esinevate asutuste märkimiseks); siin adverbid kohapeal, kohapeale, kohapealt sobivamad. Kohtadel oodati keskuse korraldusi. Kohtadelt saabunud teadetest nähtub, et .. || (asutuse, maja, ruumi vm. kohta). Klubid, teatrid, kinod jm. avalikud kohad. Kohvik oli koht, kus kokku saadi. Mul ei tule võõras kohas und. Varas toimetati kindlasse kohta. See ajakiri oli veel ainus koht, kus sai midagi tõsisemat avaldada. Hea koht kõnek käimla, WC.
▷ Liitsõnad: allika|koht, ankru|koht, asu|koht, asula|koht, avarii|koht, ehitus|koht, einestamis|koht, elu|koht, hargnemis|koht, haua|koht, hiie|koht, hoiu|koht, hukkamis|koht, jalutus|koht, joogi|koht, jooma|koht, kaevu|koht, kalapüügi|koht, kalme|koht, kasvu|koht, kaubitsemis|koht, keedu|koht, keeru|koht, kinnipidamis|koht, kinnitus|koht, kodu|koht, kogunemis|koht, kohtumis|koht, koolme|koht, koondumis|koht, kooskäimis|koht, kudemis|koht, kultus(e)|koht, kuriteo|koht, kurvi|koht, käänu|koht, laagri|koht, laske|koht, leiu|koht, lemmik|koht, linna|koht, lodu|koht, lohu|koht, läbikäigu|koht, lähetus|koht, lähte|koht, maa|koht, maabumis|koht, maandumis|koht, marja|koht, matmis|koht, matuse|koht, müügi|koht, nõupidamis|koht, ohverdus|koht, pagendus|koht, parkimis|koht, peatus|koht, peidu|koht, pesa|koht, pesemis|koht, pesitsus|koht, plahvatus|koht, prügiveo|koht, puhke|koht, pöörde|koht, püügi|koht, raie|koht, randumis|koht, ristumis|koht, seene|koht, sidumis|koht, siht|koht, sonni|koht, sooniku|koht, suitsetamis|koht, sukeldumis|koht, suplemis|koht, suplus|koht, suvitus|koht, söötmis|koht, sündmus|koht, sünni|koht, talvitumis|koht, talvitus|koht, tapmis|koht, tegevus|koht, tekke|koht, telkimis|koht, ukse|koht, vaate|koht, vaatlus|koht, varitsus|koht, veevõtu|koht, võistlus|koht, väljasõidu|koht, õnge|koht, õnnetus|koht, äravoolu|koht, ööbimis|koht, ühinemis|koht, ülekäigu|koht, ülesõidu|koht, üleveokoht.
2. kindel ettenähtud paik istumiseks, kuskil asumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). a. (istekoht). Rida 7, koht 8. Saal oli viimse kohani välja müüdud. Kellelegi, kellegi jaoks kohta hoidma, kohta kinni panema. Kellelegi kohta pakkuma. Kas see koht on vaba? Vahetasime naabriga kohad. Sain rongis, lennukis aknaaluse koha. Õpilane istus kohale, vastas kohalt. Pärast tantsu lõppu saatis noormees tütarlapse kohale. b. (asumiseks, viibimiseks). Ehitati uus paarisaja kohaga haigla. Lasteaias on sada kohta. Hotellis polnud ühtki vaba kohta. Õpilased kindlustatakse kohaga ühiselamus. Valmis 250 kohaga laut 'laut 250 looma jaoks'.
▷ Liitsõnad: au|koht, iste|koht, kajuti|koht, magamis|koht, seisukoht; haigla|koht, sõime|koht, voodi|koht, õpilaskoht.
3. keha, eseme, hoone jne. kitsam piirkond. Haige, valus, muljutud, marraskil koht. Sai kolmest kohast haavata. Ristluude kohalt hakkas valutama. Pehme, hea koht kõnek tagumik, istmik. Lõikab õuna küljest plekilised kohad ära. Pirukas on mõnest kohast kõrbenud. Kampsun on mitmest kohast katki. Katus jookseb mitmest kohast läbi. Siin pole keegi puhastanud – tolmu kõik kohad täis. || piltl teat. (häiriv, vaeva tegev, puuduseks olev) asjaolu, nähtus, seik kellelgi v. milleski. Ma tunnen suurepäraselt tema nõrku kohti. Pilge tabas vastase hella kohta. Teose, teooria nõrgad kohad ilmnesid peagi. *See oligi Helmi valus koht. Ta oli juba seitsmeteistkümne-aastane, kuid ikka veel isa ülalpeetav. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: luupekse|koht, meele|koht, oimu|koht, põlve|koht, ristluu|koht, taljekoht; haava|koht, joote|koht, jätku|koht, keevitus|koht, liite|koht, murru|koht, oksakoht; kesk|koht, vahekoht; eba|koht, kitsaskoht.
4. katkend, osa, lõik, lause vms. Kriipsutas raamatus tähtsamad kohad alla. Lugemine jäi huvitava, põneva koha peal pooleli. Luges kirjast paar kohta ette. Mõni koht ettekandest jäi selgusetuks. Orkestriproovil korrati raskemaid kohti. *Jutt algas nagu samast kohast, kus see kevadel Jürna lahkudes oli katkenud. A. Kalmus.
5. ameti-, töö-, teenistuskoht. Sain hea, korraliku, tasuva, kõrgepalgalise koha. Soe koht 'mugav, rahulik, tasuv teenistus- v. töökoht'. Töötab vastutusrikkal, juhtival kohal. Vakantne, vaba koht. Kohta vahetama, kaotama. Kedagi kohalt vallandama, teisele kohale üle viima. Kedagi kohale kinnitama, määrama. Ta edutati kõrgemale kohale. Ta võeti kohalt maha, vabastati töökoja juhataja kohalt. Võttis end kohalt lahti, tuli koha pealt ära. Asub uuele kohale. Sai joomise pärast kohalt lahti. Asutuses koondati kolm kohta. Töötab kahel kohal, poolteise kohaga. Tööline jäi kohata. Talle öeldi koht üles. Otsib paremat kohta. Käis mitmel pool kohta kuulamas. Vaatan endale kontorisse mingi väikese koha. Talle pakuti meistri kohta. Seltsi esimehe, osakonnajuhataja koht. || saadikukoht. Konservatiivid said parlamendis üle poole kohtadest.
▷ Liitsõnad: direktori|koht, inseneri|koht, kirjutaja|koht, kojamehe|koht, koolmeistri|koht, laborandi|koht, madruse|koht, ministri|koht, teenija|koht, treeneri|koht, valvuri|koht, õpetaja|koht, õpipoisikoht; põhi|koht, töökoht.
6. asend, seisund, positsioon. Auhinnalised kohad. I ja III koht kuulusid meie sportlastele. P. Keres tuli esimesele kohale, saavutas esimese koha. Mitmendal kohal meie võistkond on? Naiskond langes tänavu paari koha võrra tahapoole. Esimesed kohad läksid külalisvõistlejatele. Hiina on elanike arvult esimesel kohal maailmas. Aiandus on hõivanud ta elus tähtsa, keskse koha. P. Vallakule kuulub eesti novelli arenguloos silmapaistev koht. Kaks kohta pärast koma.
▷ Liitsõnad: auhinna|koht, esi|koht, medali|koht, punktikoht; juhi|koht, liidrikoht.
7. talumajapidamine (eelkõige selle maa). Suur, väike, kehv, vilets, jõukas koht. Kohta pidama. Ostis koha mõisa käest päriseks. Andis koha rendile, müüs ära. Koha päris vanem poeg. Vanaperemees kirjutas koha tütre nimele. Koht on võlgades, läheb oksjoni alla. Koha peal oli tublisti võlga.
▷ Liitsõnad: asuniku|koht, isa|koht, kandi|koht, kolmepäeva|koht, kuuepäeva|koht, ostu|koht, popsi|koht, puumaa|koht, rendi|koht, sauna|koht, talu|koht, uudismaa|koht, vabadiku|koht, üksjalakoht.
8. teat. ajaline moment v. pikem lõik. Ütle siis parajal kohal sõna sekka. 19. sajandi 30-ndad ja 40-ndad on meie ajakirjanduse ajaloos tühi koht. *Temal oli elus aga kümnete aastate pikkune tühi koht. J. Mändmets.

kompetentne ‹-se 2› ‹adj›

1. asjatundlik, pädev. Ta ei ole kunstiküsimustes kompetentne. Ma ei ole küllalt kompetentne seda probleemi lahendama. Asja uuris kompetentne komisjon. Peab ära kuulama, mida kompetentsemad inimesed arvavad.
2. võimkondlik, milleski võimupiire, võimkonda, seadusega antud õigusi omav. Kompetentsed organid.

koobas ‹koopa 19› ‹s›

1. looduslik suur tühe, õõnsus, käik v. nende kogum maakoore pindmises osas. Maa-alused koopad. Koopa suu, võlvjas lagi. Vesi on liivakivisse uuristanud koopaid. Ronis mäeküljel olevasse koopasse. Oja kaldaalused koopad. Kiviaja inimesed elasid koobastes. || inimese kaevatud õõnsus maa sees; loomade uuristatud urg v. millegi all olev pesapaik. Põgenik varjas end metsapadrikusse kaevatud koopas. Kartulid pandi talveks koopasse või keldrisse. Rebase, mägra koobas. Talveunest äratatud karu tuli urisedes koopast välja.
▷ Liitsõnad: kalda|koobas, kalju|koobas, karstikoobas; kartuli|koobas, karu|koobas, pesa|koobas, rebase|koobas, varakoobas; lõvi|koobas, röövlikoobas.
2. õõnsus, tühe, auk milleski. Tegi endale heinavirna sisse koopa. Põhukuhja oli uuristatud koopaid. || silmakoobas vm. süvend, lohk inimkehas, ka kehaõõs. Tal oli ainult üks silm, teise asemel haigutas tühi koobas. Mehe silmad sügavais koopais välkusid rahutult. Haige keha tõmbles kramplikult, silmamunad olid koopaist välja tungimas. || ‹ainsuse sisekohakäänetes adverbilaadselt› (olukorda tähistavana:) auku, aukus. Ta oli näost kõhnaks jäänud, silmad koopasse vajunud. Näost kahvatu ja silmad koopas.
▷ Liitsõnad: kõhu|koobas, nina|koobas, rinna|koobas, silma|koobas, suukoobas.
3. piltl (hrl. väikese, kitsa, räpase, pimeda vms. viletsa ruumi, korteri kohta). Vilets pime tuba, täielik koobas. *„Kaua siin koopas elate?” küsis Saare, kui astusid poolpimedasse ruumi. T. Braks.
▷ Liitsõnad: toakoobas.

korda majja looma ~ lööma ~ tegema ~ saama, kord on majas
(milleski ettenähtud v. normaalse olukorra loomise, millegi sellisesse olukorda viimise, selle saavutamise v. millegi korrasoleku kohta). Valitseja käskis rahutused maha suruda ja riigis korra majja luua. Uus juhataja lõi, tegi töökojas korra majja. Saalis puhkes lärm; koosoleku juhataja sai vaevu korra majja. Raamatute laenutamisega on meil nüüd kord majas.

korraldus ‹-e 5› ‹s›

1. käsk, nõue; üksikjuhu kohta antav ametivõimu (haldus)akt. Ministeeriumi, juhtkonna, komandöri korraldus. Seda tehti direktori korraldusel. Kirjalik, suuline korraldus. Valitseja andis korralduse kõiki tõrkujaid karistada. Osakonnajuhataja tegi korralduse, et mul lubataks käsikirjaga tutvuda. Ülemus jagas töötajatele korraldusi. Korraldustest kinni pidama, üle astuma. Kõik korraldused täideti täpselt. Korraldus tühistati. Väeosa sai korralduse asuda kaitsele. Päästesalga ülem jagas valjul häälel korraldusi. Meeskond allus vastuvaidlematult kapteni korraldustele. Ilma minu korralduseta ei tohi siit keegi lahkuda. Kõik jääb vana viisi – kuni korralduseni. *.. tema testamendis oli korraldus, et ta keha mitte ei põletataks, vaid idamaa kombe kohaselt balsameeritaks. A. Sang (tlk).
▷ Liitsõnad: eri|korraldus, otse|korraldus, püsikorraldus.
2. milleski valitsev üldine kord v. süsteem. Ühiskonna poliitiline ja majanduslik korraldus. Looduskaitse korraldus meie maal. *Teiselt poolt leidis hernhutism rahva hulgas poolehoidu sellepärast, et tema korralduses esines demokraatlikke elemente. R. Põldmäe.
▷ Liitsõnad: elu|korraldus, kohtu|korraldus, kooli|korraldus, liiklus|korraldus, maa|korraldus, tervishoiu|korraldus, töö|korraldus, ühiskonnakorraldus.
3. korraldamine. Nädalavahetusel peeti motoklubi korraldusel autoralli.
▷ Liitsõnad: keele|korraldus, metsa|korraldus, ümberkorraldus.

kreeka|pärasus
(< as kreekapärane); kreekapärane erijoon milleski

sisse kukkuma

1. (millegi sisse) langema, varisema v. vajuma. Jää hakkas murduma, pidin äärepealt sisse kukkuma. Katus, koobas, lagi on sisse kukkunud.
2. piltl lubamatul v. salataval toimingul paljastatud saama, vahele jääma. Vargajõuk, salakaubavedaja kukkus sisse. Kukkusin hangeldamisega sisse. Põrandaalust organisatsiooni ähvardas oht sisse kukkuda. Kukkus oma jutuga sisse ja reetis ka kaasosalised.
3. piltl mingis toimingus, otsuses eksima; end milleski petta laskma, milleski alt minema. Kukkus nõuandega, soovitusega sisse. Naisevõtmisega on see mees küll sisse kukkunud. Sisse kukkusid, jäidki uskuma! Kukkus auto ostmisega, kohavahetusega sisse.

kunstnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. (kujutava) kunsti alal loovalt tegutsev isik. Kunstniku ateljee. Kunstnike ühing, klubi, kongress. Andekas, tuntud, silmapaistev, suur kunstnik. Eesti, saksa, vene, itaalia kunstnik. Loov, elukutseline, isetegevuslik kunstnik. Temast saab, tuleb kahtlemata kunstnik. Mart on väga mitmekülgne kunstnik. Tundmatu kunstniku maal 18. sajandist. || kunstikalduvustega, ilumeelega (ja osava käega) inimene. On loomult, hingelaadilt kunstnik. Igas aednikus on pisut kunstnikku. *Ja kunstnik oli ta. Kuidas ta torte kaunistas.. L. Promet.
▷ Liitsõnad: eksliibrise|kunstnik, estraadi|kunstnik, foto|kunstnik, heli|kunstnik, klaasi|kunstnik, klaveri|kunstnik, kujundus|kunstnik, lava|kunstnik, maali|kunstnik, metalli|kunstnik, moe|kunstnik, naha|kunstnik, näite|kunstnik, oreli|kunstnik, plakati|kunstnik, raid|kunstnik, reklaami|kunstnik, sõna|kunstnik, tarbe|kunstnik, tekstiili|kunstnik, tsirkuse|kunstnik, tööstus|kunstnik, vaiba|kunstnik, viiulikunstnik; filmi|kunstnik, teatri|kunstnik, tehase|kunstnik, televisiooni|kunstnik, õuekunstnik; loov|kunstnik, pea|kunstnik, rahva|kunstnik, taidlus|kunstnik, vabakunstnik.
2. piltl milleski väga osav isik, meister millegi peale. Inimestega läbisaamises on ta lausa kunstnik. On kunstnik teiste kulul elama, prassima.
▷ Liitsõnad: elu|kunstnik, must|kunstnik, nõiakunstnik.

[milleski, kellenagi] kibe käsi olema
milleski, mingil alal suurte oskuste v. teadmistega, väga vilunud vms. olema. Ta on koroonas, väravavahina kibe käsi.

[kellegi] käsi ~ käed on mängus
(keegi) on milleski (halvas) tegev v. kaasaaitaja. Kus midagi juhtub, seal on ikka tema käsi mängus. Paistab, et selles loos on kogenud kurjategija käsi mängus. Et ma koha sain, selles on kindlasti Looritsa käsi mängus. *Kuidas ta oleks saanud isa kaitsta, kui mängus olid ometi Saksa politsei käed? R. Kaugver.

käsi külge lööma
mingi töö kallale asuma, milleski, kusagil aktiivselt kaasa lööma, kätt külge panema (1. täh.) Küll tööd saavad korda, kui me mitme mehega käed külge lööme. Ka peremees lõi ise viljakoristusel käed külge. Ära vaata niisama pealt, löö aga käed külge!

kätt proovima ~ katsuma
milleski oma võimeid proovima, midagi teha proovima. Ta on kogu aeg draamalavastaja olnud, nüüd proovib kätt operetiga. *Kuule, tule kaasa, sul on mängudes õnne .. Tahtsime täna õhtul [kaardimängus] veidi kätt katsuda .. P. Viiding.

käte|töö

1. kellegi (füüsiline) töö, vaevanägemine, tegevus (millegi valmistamisel, loomisel, milleski kaasalöömisel jms.). Need linnad on kerkinud meie inimeste kätetööga. Teenib leiba, ülalpidamist oma kätetööga. Maastikus on tunda inimeste kätetööd.
2. kellegi (füüsilise) töö v. tegevuse tulemus. Maja oli tervenisti isa kätetöö. Kogu aparatuur on inseneri enda kätetöö. Need kindlusemüürid on orjade kätetöö. Tunnen rõõmu oma kätetööst. || kellegi toimimisel, osavõtul korda saadetud tegu v. põhjustatud olukord. Riiete ärapeitmine oli poiste kätetöö. Loodusrahvad pidasid haigusi kurjade vaimude kätetööks. See kõik on sulide ja petiste kätetöö. *Tema surm oli inimeste kätetöö. Raudmehe ammunool tabas ta õlga Ümera jõel. J. Sütiste.

küdema ‹köen 42›

1. (milleski kütuse põlemise kohta). Panin ahju küdema. Pani sauna küdema 'tegi saunaahju tule'. Ahi, pliit köeb. Istusin küdeva kamina paistel. *Seal rehetoas küdes nimelt tuli ja vili kuivas partel. F. Tuglas. | piltl. *Aga väljas sinise kummi küljes köeb päike. E. Vilde.
2. piltl (hinges) vaikselt hõõguma. Rinnas küdes viha Andrese vastu. Kaua küdenud vimm, vaen, kibestumine, hirm. Temas küdenud mõte, soov, unistus sai teoks. Lapsepõlvest peale küdes temas reisiiha. *.. meeleheide oli ammugi oma teravuse kaotanud, moondudes pikkamisi küdevaks leinatundeks.. A. Jakobson.
3. piltl hrv hauduma, plaanitsema, sepitsema. *Võidukas punavägi aina marssis, pealinn küdes mässuplaane.. A. Kivikas.

küljes
I. ‹adv›
1. millelegi kinnitatuna. Vanal pintsakul ei ole enam nööpe küljes. Kaubal on etiketid küljes. Mis silt see siin küljes on? Puudel püsisid kaua lehed küljes. Põõsal on valged marjad küljes. || üldisemalt märgib millegi esinemust kellelgi, millelgi. Tal on mingi haigus, tõbi, häda küljes. Kleidil oli higihais küljes. Tootel on paar defekti küljes. Sel mehel on vanad harjumused veel tugevasti küljes. Aadu teeb vahel tööluuse, tal ju see viinaviga küljes. Poisikesel oli näppamise mood küljes. Tal on minevikust paar plekki küljes. *Kõik, kellel oli küljes saksa verd, pidid surema. A. Hint.
2. haardega, hoidega kelleski, milleski kinni. Koer oli kepil hammastega küljes kinni. Ta ei jäänud minust maha – oli nagu takjas küljes.
II. ‹postp› [gen]
1. millessegi, kuhugi kinnitatuna. Laud on põranda küljes kinni. Põõsa küljes on veel mõned lehed. Ülikond rippus seinal konksu küljes. Sink rippus penni küljes. Aisa küljes on kellad. Jõulukuuse küljes särasid küünlad. Hobune on lasila küljes kinni. Kontide küljes oli veel veidi liha. *Rehetoa küljes seisis siin ka kamber.. J. Pärn. || üldisemalt märgib millegi esinemust kellelgi, millelgi. Majade küljes märkasin nikerdusi. Puudusi märgatakse ikka teiste küljes. *Ma leidsin lihtsa vaese külalapse küljes omadusi, mis mind temast enam lugu pidama äratasid.. Juh. Liiv.
2. (hrl. piltlikes väljendites:) haardega, hoidega kelleski, milleski kinni. Suur poiss, aga ripub ema seelikusaba küljes. Rippus pilguga kõneleja suu küljes. Ta on hingega, südamega ürituse küljes. Sinu süda ripub Tartu küljes. Sassi hing on vara küljes kinni. Kodu oli tal väga südame küljes. Miks sa nii väga ühe inimese küljes ripud? Põllumehe mõtted on aina mitmesuguste tööde küljes. *Ta rippus kramplikult elu küljes ja ei tahtnud surra. O. Luts.
3. millelegi väga lähedal. Liiklus oli väga tihe – auto auto küljes kinni.

laiendus ‹-e 5› ‹s›
laiendamine; laiendatud osa v. koht milleski. Tootmise, sortimendi laiendus. Selle tänava laiendust alustatakse järgmisel aastal. Pean seelikule laienduseks tüki vahele õmblema. Koor laulis ilmekalt, laienduste ja kahandustega. Pingid paigutatakse kõnnitee laiendustesse.

liikuma ‹liigun 42›

1. (üks kord v. korduvalt) oma asendit muutma, teise asendisse minema. Kangutame kivi, aga see ei mõtlegi liikuda. Tuul on nõrk, puulehed vaevalt liiguvad. Rohi lõi tuulehoost liikuma. Sulg kübaral liikus sammude taktis. Tiigis on kalu nii palju, et vesi lausa liigub. Ma ei saa närida, hammas liigub. Kõrisõlm liigub neelatamisel üles-alla. Ükski lihas ta näos ei liikunud. Nuhutava koera sõõrmed liiguvad. Kellaosutid liiguvad päripäeva, pendel liigub edasi-tagasi. Ratas liigub ümber telje. Aken, uks liigub hingedel. Jalg on kange, ei anna põlvest liikuma. Huuled liiguvad, aga häält ei tule. Hingates rindkere liigub. Istusime, lamasime liikumata. Ta silmad liikusid vastust oodates ühe pealt teise peale. Kala seisab paigal, ainult uimed liiguvad. Sukavardad liiguvad vanaema sõrmede vahel.
2. (üks kord v. korduvalt) oma asukohta muutma, paigast teise siirduma, kulgema (1. täh.) Rong nõksatas liikuma. Laev liikus aeglaselt jääsupis. Bussid liiguvad liinidel korrapäraselt. Pilverünkad liiguvad üle taeva. Jõgedel jää juba liigub. Atlandilt liigub Baltimaadele tsüklon. Laavavool liikus mööda mäekülge alla. Kevadel hakkavad puudes mahlad liikuma. Lusikas liigub kausi ja suu vahet. Rongkäik liigub läbi linna. Väledalt liiguvad sõrmed klaveriklahvidel. | piltl. Kaupa, raha liigub, aga vähe. Gripp olevat jälle liikumas. Juhtumi kohta on liikunud mitmeid jutte. Ta luuletused liikusid käsikirjana käest kätte. Vestlus liikus poliitika ümber. Bioonika liigub bioloogia ja tehnika piirimail. Õpetaja oskas laste mõtted, fantaasia liikuma panna. Aasta liigub lõpu poole.
3. käima, kõndima; minema. Madu liigub roomates, konn hüpates, lind lennates. Hobune liikus sammu, galoppi, sörki. Keegi vist liikus esikus. Haige pidi lamama, ei tohtinud liikuda. Toas ta ikka liigub, välja minna veel ei või. Noored liikusid tänavail rühmiti. Ei julge öösel linnas üksi liikuda. Perenaine liigub päev läbi köögis, õues, lauda vahet. Ega midagi, hakkame kodu poole liikuma. Mina ei liigu siit kuhugi, sammugi. || rändama, matkama; hulkuma. Mis viga autoga liikuda! Väikeste laste juurest ei pääse kuhugi kaugemale liikuma. Ta on palju Aafrikat mööda, maailmas liikunud. Metsas liikudes võib tihti põtru näha. Siin liikuvat öösiti hunte. Jaamas liigub igasugust kahtlast rahvast. || (suheldes, milleski osaledes) tihti käima v. viibima. Oli nooruses liikunud kunstiringkondades, lahkusuliste hulgas, hipide seas. Tädi oli rohkesti seltskonnas liikunud ja tundis kombeid.
4. oma seisundit v. olekut muutma, teisenema, arenema (1. täh.) Tervis liigub paremuse poole. Ta meeleolu liigub ühest äärmusest teise. Elu on kõvasti edasi liikunud. Ta luule liigub lihtsuse suunas. *Kevad tuli ja kõik hakkas liikuma. Veed tõttasid, võrsed tungisid mullast .. H. Mänd.

liivasus ‹-e 5› ‹s›
liivasisaldus, liiva määr milleski. Mulla suurem või väiksem liivasus.

lohk1 ‹lohu 21› ‹s›
väheldane looduslik v. tehissüvend; nõgu, vajutusjälg, (mitte sügav) auk milleski. Pinnavormina on lohk ümara põhijoonisega nõgu. Maapinna kühmud ja lohud. Tõime sauna tagant lohust vihmavett. Kana siblis peenrasse lohu. Mõlk on sissemuljutud lohk. Lohkudega ohvrikivi. Naerdes on tal kenad lohud põskedes.
▷ Liitsõnad: ava|lohk, karsti|lohk, sulglohk; aseme|lohk, lamamis|lohk, pesalohk; kaenla|lohk, naeru|lohk, põselohk.

lõtvus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as lõtv). Lihaste, naha lõtvus. Mingi loidus ja lõtvus on kehas ja vaimus. Kehaline, vaimne, kõlbeline, suguline lõtvus.
▷ Liitsõnad: kombe|lõtvus, vormilõtvus.
2. lõtv osa milleski. *Revääri eesääre ja kaelakaare lõtvused kahandatakse [pressimisel]. L. Kivilo.

masseerima ‹42›

1. keha pinda vereringe ja ainevahetuse ergutamiseks mehaaniliselt (kätega) siludes, hõõrudes v. muul viisil ärritama. Nägu, peanahka, kaela, selga, jalgu masseerima. Punktrolleriga masseerima. Hakkasin kandmisest tuima kätt, valutavat kohta masseerima. Sportlasi, võistlejaid masseerivad kogenud masseerijad.
2. piltl visa pealekäimisega mõjutada püüdma, milleski veenda püüdes rääkima. Seni kaaslased masseerivad, kuni ta lõpuks nõusse jääb. *Kim käis osakonnajuhatajat masseerimas, kuid too keeldus Kimi toetamast. A. Beekman.

mõistma ‹mõistan 46›

1. aru saama, taipama; milleski selgusele jõudma v. selgusel olema. Õigesti, valesti, vääriti mõistma. Seda võib mitmeti, ka hoopis teisiti mõista. Nad mõistavad teineteist poolelt sõnalt. Ma ei mõistnud tookord sinu plaani, sinu mõtteid. Alles hiljem mõistsin oma eksitust, vanemate elutarkust. Sa ei mõista mind. Teise häda mõistab vaid see, kes ise on sellises hädas olnud. Mitte ei mõista, kuidas see võimalik on. Nüüd alles mõistsime, mis on juhtunud. Ma ei mõista, kuhu nad nii kauaks jäävad. Ta oli küllalt tark mõistma, mis tagajärjed ta teol võivad olla. Ma ei mõista uuemat muusikat. Kas sa mõistad, mis ma sellega öelda tahan? Seda pole raske mõista. Ma pole kolm päeva süüa saanud, mõistate! Mis seal mõista, see on lapselegi selge. Kas ta siis tõesti ei mõista, et teda ei sallita? Mõistis naise olekust, et see on solvunud. Mõistsin ta vaikimist nõusolekuna. Andsin märku vaikida, kuid sõber ei teinud mõistma 'tegi, nagu ei saaks aru'. Andis näoilmega mõista, et teda see jutt ei huvita. Talle anti mõista 'lasti aimata, vihjati', et ta on kambas ülearune. || (mõiste sisu piiritledes, midagi defineerides). Mida mõistab pedagoogika kasvatuse all? Silindri all mõistame geomeetrilist keha. Selgita, mida sina mõistad aususe all. Loodusena laiemas tähenduses mõistetakse universumit tervikuna.
2. mõistatama, ära arvama. Mõista, mis see on: üks hiir ja kaks saba? Lapsed, mõistke, mis mul peos on! Jälle andsid sa mulle mõistatuse mõista. Mõista, mõista, mu õeke: / „Mis sealt tõuseb soost sinine?” / Mina mõistan, miks ei mõista: / „Kuu tõuseb soost sinine.”.
3. kõnek oskama. Kas ta rootsi keelt mõistab (rääkida)? Laps mõistab juba lugeda. Kas ta ujuda, jalgrattaga sõita mõistab? Mõistab niita, korvi punuda, kangast kududa. Kas sa seda pillilugu veel mõistad? Keegi ei mõistnud seda tööd korralikult. Mõistab ükskordühte peast. Ei mõistnud nii äkki midagi vastata. Kas ta mõistab siit üksi koju minna? No mis sa mõistad öelda niisuguse jutu peale! Mõistab meelitada ja mesimagus olla. Kes oleks mõistnud midagi seesugust arvata! Tema ei mõista kellegagi hästi läbi saada. Mis te lapsed tülitsete, kas (te) ei mõista ilusasti mängida! Mida üks ei mõista teha, seda mõistab teine. Mõistsid alustada, mõista lõpetada. *.. ikka julgesti sisse – siin peres mõistetakse külalistest lugu pidada! E. Vilde.
4. kellegi, millegi kohta otsust langetama, hinnangut andma, oma suhtumist määratlema; (kohtu)otsusega määrama. Ei maksa teist inimest nii kergesti hukka, süüdi mõista. Need seisukohad, agressioon, noorte vääritu käitumine mõisteti karmilt hukka. Kas võime meie teiste üle kohut mõista? Ta kutsus mind nende tüliasjas õigust mõistma. Nende üle mõisteti kohut maakohtus. Mis talle kohtus mõisteti? Mis kohus süüdlastele mõistis? Kohtualune mõisteti süüdi, õigeks. Talle mõisteti 100 krooni trahvi, kolm aastat tingimisi. Mõisteti karistust kandma, vangi, sunnitööle, asumisele, surma, mahalaskmisele. Kohus lahutas abielu ja mõistis lapsed emale. Võitjate üle ei mõisteta kohut 'võidu saavutamise teid ei seata kahtluse alla, tähtis on võit ise'. *Või peab ta võimude kätte toimetama, et talle mõistetaks seadust mööda? A. H. Tammsaare. || määrama. Assimileerumisele ning väljasuremisele mõistetud väikerahvad. *Pantide väljalunastamisel mõisteti, et pidin Laurat suudlema. L. Perandi. || kõnek hüvitust, tasu andma. Kas pidid haiglas arstile midagi mõistma ka? *.. ütles, et ma ei pea tema tööst siin talus mitte midagi, et ma ei mõista talle midagi .. E. Mihkelson.

mäng ‹-u 21› ‹s›

1. tegevus, mida harrastatakse tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks, tegevusrõõmuks (tegevusena üldse, sellise tegevuse teat. liigina v. konkreetse juhuna); mängimine. Mis lastel muud kui aina mäng. Ka kassipoegadel käib kogu aeg mäng ja hullamine. Ei nendel mängust isu täis saa. Omaette mäng nukkudega polnud pooltki nii huvitav kui mängud teiste lastega. Võtke mind ka mängu 'mängima'! Kes mängu segab, rikub, mingu mängust välja. Selles mängus oli Ants hobune. Mängus, mänguga 'mängides' möödus aeg märkamatult. Kui üks mäng ära tüütas, alustati mõnda muud mängu. Mis mängu me järgmiseks mängime? Hakkame „Tagumist paari” või muud mängu, kus joosta saab! Lumesõda on talvine, kekskast suvine mäng. Teab palju seltskondlikke, rahvalikke mänge. *.. lasti mängu teha ning tantsu lüüa .. E. Särgava. || reeglitega seotud ja eelnevalt harjutatud võistluslik tegevus. Meeskonna hoogne, jõuline, võidutahteline, ilmetu, loid mäng. Tennisist võitis, kaotas mängu. Jäähokis lõppes mäng viigiga. Meie naiskonna mäng ei klappinud. Kus, millal on „Kalevi” järgmine mäng? Paar mängu veel ja ongi turniir läbi. Mängu esimesel, teisel poolajal. Mõni minut enne mängu lõppu. || ‹pl.› spordipidustused, suured võistlused. Gladiaatorite mängud. Kihnu–Ruhnu mängud. || teat. mängimiseks vajalikud vahendid, hrl. komplektina. Millist mängu osta kümneaastasele poisile? Sain kingiks mängu, kus oli igasuguseid ehitusklotse. Üks mängu kuuluvatest nuppudest on puudu. Hakkame malet mängima, mäng on juba üles seatud. Lapsed, pange mäng kokku, homme mängite jälle. || ‹genitiivis, liitsõna esiosa taoliselt› kõnek mängu-, mängimis-. Oh kui pisike koer nagu mängu! Kas su püss on päris või mängu? *„Missugune potike!” hüüdsid tüdrukud. „Tibatilluke ...” – „See on mängu!” lausus paks Mišuk. L. Nurkse (tlk).
▷ Liitsõnad: ajaviite|mäng, arvuti|mäng, hasart|mäng, hüppe|mäng, jooksu|mäng, jõu|mäng, kaardi|mäng, kabe|mäng, keksu|mäng, kulli|mäng, kurni|mäng, lapse|mäng, laua|mäng, laulu|mäng, liikumis|mäng, loov|mäng, loto|mäng, luure|mäng, maastiku|mäng, male|mäng, mõtlemis|mäng, mälu|mäng, nuku|mäng, numbri|mäng, osavus|mäng, palli|mäng, pandi|mäng, peituse|mäng, piljardi|mäng, pimesiku|mäng, rahva|mäng, ring|mäng, seltskonna|mäng, sõna|mäng, täringu|mäng, viske|mäng, õnne|mäng, ühismäng; esikoha|mäng, finaal|mäng, hoki|mäng, jalgpalli|mäng, jäähoki|mäng, kaitse|mäng, keha|mäng, kokku|mäng, korvpalli|mäng, lõpp|mäng, paaris|mäng, positsiooni|mäng, ründe|mäng, sõprus|mäng, söödu|mäng, tennise|mäng, treening|mäng, võrkpalli|mäng, väravpalli|mäng, üksikmäng; olümpia|mäng, rüütli|mäng, suve|mäng, tali|mäng, talispordi|mäng, võimlemis|mäng, võistlus|mäng, üliõpilasmängud.
2. piltl naljategemine, vigurdamine, mängitsemine. Osav, terane sõnade mäng. Ta ei saa naljast aru ega mõista mängu. See polnud armastus, see oli vaid mäng. Ära arva, et mu tujutsemine oli mäng. Usu, asi on mängust kaugel 'tõsine'. See pole enam mäng, nüüd on tal tõsi taga. *.. sest nemad [= noored poisid] võivad sinu mängu tõsiselt võtta. Nemad võivad mängu armastusena võtta. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kometi|mäng, nalja|mäng, narrimäng.
3. (hrl. riski v. kombineerimisega seotud) tegevus. Peenike, kaval, poliitiline, diplomaatiline mäng. Majanduses käib kahtlane, surimuri mäng. Mis mäng teil meie vastu, meie selja taga käib? See mäng teil läbi ei lähe. Ohtlik mäng elu ja surma peale. Karujaht on meeste mäng, kuhu naistel pole asja. Ebaausat mängu ta kaasa ei tee. Mängib ausat mängu 'tegutseb ausalt'. Musta mängu ärge mind segage, tõmmake. Mängu sekkusid veel mitmed huvitatud riigid. Kui rusikast jäi väheks, tulid mängu kivid ja kaikad. Tõi tehnoloogia loomisel mängu originaalse idee. Pani korteri saamiseks mängu oma suured tutvused, rängad rahad, hea suuvärgi. Mängus on hiiglasummad, elu, au, tunded, saamahuvid. Mind see äri ei huvita, jätke mind mängust välja. Mitmed, keda oli arvestatud, jäid ise mängust välja. Tema arvates olen juba mängust väljas. Tema mäng on mängitud, läbi 'on milleski kaotajaks jäänud, lüüa saanud'. *.. siis maksab vara ja eluga mängida, sest mängu hind on vabadus .. E. Bornhöhe. || töö. Vana kella parandamisega on mängu omajagu. Oli heinaga mängu mis oli, aga tehtud ta sai. Mäng tasus vaeva, sain jalgratta ise korda. *.. kõik käe-jala juures, laut mehhaniseeritud – nuppude mäng ... V. Lattik. || olukord, lugu. *Aga natukese aja pärast kordus endine mäng, jällegi kostis saksakambrist: „Kõrtsile toop viina!” A. H. Tammsaare.
4. zool loomade eriline käitumisviis paarimisajal. Imetajate, kalade, putukate mäng. Tetrede, kurgede, metsiste mäng. Konnade kudemisaegne krooksuminegi on mängu element, kuulub mängu. Mõnede lindude mäng avaldub mängulennus.
5. piltl (mitmesuguste vahelduste, liikumiste, muutumiste, varieerumiste kohta). Päikesekiirte, valguse ja varjude, lainete mäng. Sügisese metsa värvide mäng. Lihaste mäng naha all. Silmade, pilkude, miimika mäng. Raidkuju rõivavoltide mäng. *Vaatasin su puusade imeilusat mängu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilme|mäng, näo|mäng, valgus(e)|mäng, varju|mäng, vee|mäng, värvi(de)mäng.
6. osatäitmine lavastuses; van näitemäng, lavateos. Näitleja kaasakiskuv, nüansirikas mäng. Arvustus kiitis peategelase mängu. Ühe osatäitja mänguga ei saa kuidagi rahul olla, ta on mängult isetegevuslase tasemel. *Võru tohter olla kokku seadnud eesti keeles ajaloolise mängu Peeter I kroonimisest.. O. Kruus. *„Vanemuisesse” jõuti hilisel ööl. Pool mängu oli möödas. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kannatus|mäng, kurb|mäng, kuulde|mäng, laulu|mäng, nalja|mäng, näitemäng.
7. pillimäng; instrumentaalmuusika. Pianisti kütkestav hingestatud mäng. Kõik nad on musikaalsed inimesed, armastavad laulu ja mängu. K. A. Hermanni „Laulu ja mängu leht” oli esimene eesti muusikakuukiri.
▷ Liitsõnad: ansambli|mäng, ava|mäng, eel|mäng, järel|mäng, koos|mäng, orkestri|mäng, saate|mäng, soolo|mäng, äratusmäng; flöödi|mäng, harfi|mäng, kandle|mäng, kitarri|mäng, klarneti|mäng, klaveri|mäng, lõõtspilli|mäng, oreli|mäng, pasuna|mäng, pilli|mäng, tšello|mäng, viiulimäng; kellamäng.

määrama ‹määrata 48›

1. (seaduse vm. õigusakti kohta:) ette kirjutama, sätestama; (organi v. isiku kohta:) millekski käsku, korraldust andma. Selle otsuse punkt 30 määrab.. Tuleb teha nii, nagu seadused, eeskirjad määravad. Ta määrati töörühma juhiks, kooli direktoriks, Türile metsaülemaks. Maja saab müüa seaduses määratud korras. Stipendiumi, toetust, preemiat, auhinda määrama. Määrati uus tähtaeg tööde lõpetamiseks. Karistust määrama. Liikluspolitseinik võib määrata eeskirjade rikkumise eest rahatrahvi. Mässulistele talupoegadele määrati kadalippu, mõned määrati mahalaskmisele. Varandus jaotati nii, nagu kadunu oli oma testamendis määranud. Isa oli määranud pojale maja ja tütrele auto. Arst määras talle soojendused, mudavanne. *Aga maa kasutamise eest määras peremees Juulile aastas seitse heinateopäeva kraesse. J. Kruusvall. || (milleski kokkuleppimise kohta). Kohtumise määrasime kella kuueks. Pulmapäev on (kindlaks) määratud. Ootasin määratud kohas. Koosolek lükati määramata ajaks edasi.
2. kindlaks tegema, (süstemaatilist kuuluvust, olemust vm.) välja selgitama. Laeva asukoht määrati sekstandi abil. Objekti vanust saab määrata radiokeemiliselt. Tähtede järgi saab aega ja ilmakaari määrata. Määrab vahemaa, nõu mahu silma järgi. Arst määrab diagnoosi. Kogub ja määrab taimi, liblikaid, mardikaid. Raskesti määratavad seeneliigid, mineraalid. Laboris määrati aine koostis, tihedus, aedvilja nitraadisisaldus. *Perenaise vanust oli uustulnukal võimatu määrata näo järgi, mil lasus terve kiht pastasid ja puudrit. R. Sirge. || määratlema. Kolmnurk määratakse kahe külje ja nendevahelise nurga kaudu. Sirgjoont määravad punktid. *Ma pole suutnud oma vahekorda selle mehega määrata. Kunagi ei kujunenud see .. südamlikuks sõpruseks, kuid ikka oli see enam kui harilik tutvus. F. Tuglas.
3. millekski v. kellelegi ette nähtud olema. Need sõnad polnud määratud sinule, sinu kõrvadele. Siis ta taipas, et küsimus oli temale määratud. Aukülalised istusid neile määratud kohtadele. Nooremale koolieale määratud lasteraamat. *Iga asi seisis siin [= toas] määratud paigal .. K. Rumor. || (millegi paratamatult, inimese tahtest sõltumatult toimumisega seoses). Pillimeest minust ei tulnud, polnud saatusest määratud. Kinnikasvamisele määratud soostuv järv. Päästmatult hukkumisele, surmale määratud merehädalised. Kas olen määratud siia igavesti ekslema?
4. milleski oluline, tooniandev, peamine olema. Suurelt osalt määrab kliima taimede ja loomade levikuala. Mis määras ta sellise otsuse, valiku? Inimesed, poliitikud, kes on meie sajandi ilmet määranud. *.. mehe määravad siiski nimelt tema suurimate saavutuste mastaabid, mõte, teostus .. Ü. Tuulik. *Kõik mõtlesid ainult tasu peale ja see oligi, mis määras nende vahekorra tööga. A. H. Tammsaare.

[millegi peale] mürki võtma
(milleski) täiesti kindel, veendunud olema. Võin mürki võtta, et see oli tema. *See mees ei piiksata eladeski ülearust, selle peale võib mürki võtta. H. Angervaks.

müterdama ‹37›
murd
1. milleski takerdudes liikuma. Kes sealt müterdab tulla läbi hangede?
2. hullama, möllama. *.. lapsed müterdasid palakatel ehk rohul ja naised ise põõnutasid pikali .. R. Soar.
3. töötama, tegutsema. *Jäi ise koju müterdama ... ja poisid pidid seni kallale asuma sellele haavale [= puule]. A. Jakobson.
4. kokku ajama, kuhjama. *Hiie müterdab tekid-linad jalgadega hunnikusse ja hüppab voodist. L. Hainsalu.

nael1 ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. materjalisse sissetaotav piklik teravaotsaline kinnitusvahend. Lühike, pikk, peenike, jäme, ümar, kandiline nael. Laia peaga, peata naelad. Kolmetollised naelad. Vanad roostetanud naelad. Taob, lööb naela sisse, puusse. Laud lüüakse naeltega kinni, seina. Nael ei lähe sisse, kipub kõveraks minema. Tõmbasin naela tangidega välja ja tagusin sirgeks. Oli kogemata naela otsa astunud, naela jalga astunud. || (nagina, varnana seinas). Riputab võtme, seinalambi, kasuka naela otsa. Riputab püssi seinale naela. Võti on ukse kõrval naela otsas, naelas. Võta naela otsast, naelast võti. Mootorsõidukiga teele asujale soovitakse: „Nael kummi!”.
▷ Liitsõnad: ehis|nael, ehitus|nael, hobuseraua|nael, ilu|nael, jää|nael, kabja|nael, katuse|nael, krohvi|nael, papi|nael, pleki|nael, puu|nael, raud|nael, rõhk|nael, sadulsepa|nael, sepa|nael, sepis|nael, sindli|nael, teras|nael, vasknael.
2. piltl keskseim, tähtsaim, olulisim milleski; kõrgpunkt, tõmbenumber. Ooperist „Trubaduur” sai selle hooaja nael. Päeva naelaks kujunes vastuvõtt presidendi juures. *Siis tuli õhtu nael – tõelised görlid mustade sukkade, pitsivahu ja silindritega! E. Järs. *Minu Euroopa-reisi naelaks oli Sixtuse kabel. V. Panso.

niiskus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
tahke aine, vedeliku v. gaasi vee- v. veeaurusisaldus; milleski sisalduv vesi v. veeaur. Mulla, soola, õhu niiskus. Mullas on niiskust liiga vähe. Puidu niiskus protsentides. Niiskusest hallitanud seinad. Maja tahab korralikult kütta, et niiskusest jagu saaks. Kurgil olgu kasvamiseks niiskust ja sooja paras jagu. Niiskusest küllastunud õhk. Gaasi absoluutne niiskus '1 m³ gaasi veeaurusisaldus grammides'. Gaasi suhteline niiskus 'gaasis sisalduva ja samadel füüsikalistel tingimustel samas gaasis maksimaalselt sisalduda võiva veeauru suhe protsentides'. || midagi kattev vähene vesi vm. vedelik; sellega kaetud olek. Klaasidelt valgub aknalauale niiskust. *Ja poisigi silmadesse valgus niiskus, kui ema nuutsudes palve lõpetas .. R. Roht. *Läigib / niiskus nina all .. F. Kotta (tlk).
▷ Liitsõnad: eri|niiskus, liig|niiskus, õhuniiskus.

nõrkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as nõrk); nõrk külg milleski. Silla, tala, tarindi, jää(katte) nõrkus. Lihaste nõrkus. Kehas, jalgades, kätes on imelik nõrkus. Tunneb, kaebab üldist nõrkust. Nõrkus tuleb peale, läheb üle. Mälu, nägemise, kuulmise nõrkus. Iseloomu, tahtejõu nõrkus. Meie nõrkus tuleb vaenlasele kasuks. Riigi poliitiline ja majanduslik nõrkus. Tunnen tema nõrkusi ja tugevaid külgi. Keegi pole robot, igaühel on inimlikke nõrkusi. || kirg, (salajane) kiindumus. Naised, kaardimäng on Antsu nõrkus. Tema nõrkuseks on raha (koguda). Ei saa üle nõrkusest kohvi, konjaki vastu. Tunneb nõrkust brünettide naiste vastu.
▷ Liitsõnad: kondi|nõrkus, mälu|nõrkus, nälja|nõrkus, närvi|nõrkus, südame|nõrkus, tahte|nõrkus, vaimu|nõrkus, vanadusnõrkus.

nägema ‹näha, näen, nägin, nägi, nähku, nägev, näinud, nähakse, nähtud 42›

1. silmadega, silmade vahendusel, nägemisaistingu(te) kaudu tajuma (valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis). Näeb hästi, selgesti, halvasti, ähmaselt. Näeb paremini lähedale, kaugele. Ta näeb ainult vasaku silmaga. Pime ei näe. Hämaraks läheb, ei näe enam lugeda. Vanad silmad ei näe peenikest kirja. Tehke valgust, muidu ei näe. Vaata terasemalt, siis näed. Kas sa näed seda üksikut puud seal? Vaatetornist näeb, ulatub (silm) nägema kümnete kilomeetrite kaugusele. Kõik on näha nagu peo peal, peopesal. Nende prillidega ma ei näe. Seda võib näha palja silmaga, mikroskoobi all. Kui õigesti näen, on tulijaid kaks. Nägin üle hulga aja tuttavaid paiku. Teda pole tööl näha olnud, vist on haigeks jäänud. Enne ei usu, kui oma silmaga näen. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Kedagi oma ihusilmaga 'isiklikult, otseselt' nägema. Teiste nähes ja kuuldes. Kedagi polnud nägemas. Niisugust asja pole minu silmad enne näinud. Valvurite (silma) nägemata ei pääse siia keegi. Pealt näha 'väliselt' kena inimene. Ma ei või, taha teda silma otsas(ki) näha, ma ei või, taha ta varju(gi) näha 'ei salli teda'. Merehaige ei võinud toitu nähagi. Rohi kasvab lausa silma nähes, silmnähtavalt 'väga kiiresti'. Surm, nälg on silmaga näha 'väga ligidal, saabumas'. Haige vist järgmist hommikut, päeva, suve enam ei näe 'sureb enne'. | (tegelike nägemisaistinguteta). Und, unenägusid nägema. Mida sa unes nägid? Näeb viirastusi, kummitusi, tonte, vaime. Nägi vaimus, kuidas ta rikkaks saab. *Näen nagu topelt. Ukse taga koputajana kujutlen end avajana .. I. Jaks. || (tähelepanuga, süvenenult) vaatama. Olen seda filmi, etendust, näitust juba näinud. Anna kirja mulle ka näha! Kas saaksin seda raamatut lähemalt näha? Töö käib, nii et lust näha. Ilus näha, kuidas noored tantsivad. Komberdab nii vaevaliselt, et kahju, häda näha. Reisib, et maailma näha. Loomaaias on lapsel palju näha. Näe kui ilus maja! Võta näe see õun! Näe, näete, niimoodi tuleb sellest kinni hoida. || märkama, tähele panema. Kas sa oled kuskil mu prille näinud? Ei jõudnud näha, kes see oli. Ei näinud, millal sa mööda läksid. Nägin teda juba suurelt kaugelt. Nägi silmanurgast, et poiss teda vaatab. Loeb nii, et ei näe midagi, mis ümber toimub. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Küll ma näen, kui poiss väiksematele peaks liiga tegema. Näidendi elust nähtud tüübid. Teise silmas näed pindu, oma silmas palki ei näe. *Sa näed ainult võõramaa naisi, aga Iisraeli häbi ja viletsuse jaoks pole sul silmi! H. Raudsepp. || (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima. Nägin ajalehest, et hakkad maja müüma, et su maja on müüa. Hobuse vanust näeb hammastest. Nägin ta silmist, pilgust, olekust, et midagi on juhtunud. Näeb käejoontest, kaartidelt tulevikku. Näost näha, et valetab. Kaugelt, silmaga näha, et mees on purjus. Temast näeb kohe, et on õige inimene. *Sest näeme, et meie esivanemad ka südame poolest kaunis haritud olid .. C. R. Jakobson. || kellegagi kohtuma, kedagi kohtama, kellegagi koos viibima. Tere, Jaan, rõõm näha üle hulga aja! Saab sindki harvasti näha! Pean sind kiires asjas kohe nägema. Jääb siis nii, et homme näeme. Kui näeme, räägime pikemalt. Näeksin sind millalgi meeleldi enda pool. Tahaks vanu koolikaaslasi näha ja mälestusi heietada. Ei tea, kas näemegi veel kunagi.
2. aru saama, mõistma, tõdema. Nüüd ma näen, mis mees sa oled. Ta ei osanud näha viletsuse tõelist põhjust. Tuleb õppida ka enese vigu nägema. Näen, et olen siin soovimatu külaline. Näen, et sa pole millestki õppust võtnud. Nägime, et mingit lootust enam ei ole. Nägi, et teda on petetud. Varsti nähti, et niimoodi elu ei lähe. Näen küll, mis tal mõttes on. Näed nüüd, et mul oli õigus. Lugu oli näe(d) nii: .. Näed ju, et mul on kiire. *Ja vaata: kuu või paari pärast ma juba näen, et võib elada isegi Narvas. O. Luts. || kõnek (hrl. etteheitvalt:) taipama, märkama; oskama. Ei näe ta ka halva ilmaga kodus istuda, pühapäevalgi puhata. Kas sa ei näinud suud pidada, vastu hakata, õigel ajal koju tulla, heast võimalusest kinni hakata! Nägid riidu minna, näe leppida ka. *Mis sa peaksid küll kohmitsema, kui ei näe magada! R. Sirge. *Oleksin juba ammu surra näinud, ma vilets inimeseloomake! A. Jakobson.
3. tajuma, tunnetama; (ette) aimama. Ma ei näe selles midagi imelikku, taunitavat, halba. Ei näe põhjust, vajadust kohtuda. Näen temas sõpra, võistlejat. Mida küll poisid selles tüdrukus näevad? Ta näeb igas inimeses (midagi) head. Näeme tihtipeale üksnes nähtuste pealispinda. Muud väljapääsu olukorrast ma ei näe. Keegi ei osanud temas tulevast kuulsat heliloojat näha. Juhtumis nähti provokatsiooni. Näen selles ohtu, ähvardust, halba ennet. Pillerkaaritavad, nagu näeks kadu, viimsetpäeva. *Kondid valutavad. Näevad vist teisi ilmu. R. Sirge. | piltl. Elu kainelt, roosilisena, mustades värvides nägema.
4. kogema, tunda saama. a. (kellegi kohta). Ta on elus mõndagi, ühte ja teist, risti ja viletsust näinud. Vaeva, häda, muret, näguripäevi, nälga, puudust nägema. On nähtud häid ja halbu päevi, aegu. Oled tikandi kallal, tikandiga, tikkides palju vaeva näinud. Nägi kurja vaeva, et ärkvel püsida. Sellist tormi, nii vihmast suve pole enam ammu nähtud. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. *Ta sinu rõõmust rõõmu näeb .. L. Koidula. *Aga Eedule anti näha viletsat elujärge. Ta lapsed said õnnetult otsa. A. Schmuul. b. (millegi kohta). See põrand pole ammu luuda näinud. Põld pole mitu aastat sõnnikut näinud. Sellist laulupeorongkäiku polnud Tallinna tänavad enne näinud. Kaevikuelu näinud sinel. *Oli palju ohtusid ja uhkeidki päevi näinud see rand. A. Mälk.
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama. Saab näha, kas jõuame õhtuks valmis. Eks me näe, mis sest välja tuleb. Elame, näeme! Sellest tuleb suur pahandus, küll te näete. Eelöeldust näeme, et asjad polegi halvad. Tahaks näha, mis ta selle peale kostab. Siis nähku kõik, kellel meist oli õigus. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare.
6. soovima, tahtma. Igaüks meist näeks hea meelega, et meie lapsed oleksid edukad. Näeks meeleldi, et mees viinast, suitsetamisest loobuks. Keda näed oma järglasena, asetäitjana? *Seda nähti isegi hää meelega, kui saksa soost õpetajate poole saksa keeles pöörduti. K. A. Hindrey. || heaks arvama. Tehke, nagu ise näete. *Kui sa ei taha Tallinnasse sõita, siis tee, mis sa ise näed. J. Kärner.
7. hrv näima, paistma. *Tema näeb nagu aimavat või oletavat .. A. H. Tammsaare.
8. ‹imperatiivi v. indikatiivi 2. pöörde vormid adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek (kasut. nõrgenenud tähenduses). a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides v. kinnitades. Näe(d) oledki tagasi. Tahab näe(d) kangesti kooli minna. Mõnel, näed sa, on niisugune iseloom. Näed, kuidas olid lood. Näed siis, kui hästi (läks). Tema, näete, otsustas teisiti. Ei ole näe(d) aega saanud. Plaanitsed küll, aga läheb näe(d) teisiti. Läks näed sa meelest ära. Ei anna näe(d) kätte, tee mis tahad. Tule ära! – Näe(d) mitte ei tule! Näed seal inimest, muudkui jonnib vastu! b. imestust, halvakspanu vms. väljendades v. kirudes. Näe imet, või tema naisemees! Kas sa näe, või sina oled vanaemaks saanud! Näe nalja, või temal on õigus! Näe, mida tema teada tahab! Näe maita, või katki läks. Näe aga näe, kui uhkeks läinud. Näed siis, seisa ometi paigal! Näe(d) nüüd, oota mind ka! Näe(d) kus kurivaim, ei lähe ega lähe niit nõela taha.

näitama ‹näidata 48›

1. kellelgi midagi (v. kedagi) näha võimaldama, näha v. vaadata laskma; vaatamiseks nähtavale asetama v. tooma, nähtaval pidama. Näita, las ma ka vaatan. Näitab oma oste, uut kleidiriiet. Tule siiapoole, näita ennast lähemalt. Ära kirja kellelegi näita. Näita, mis sul peos on. Värskele isale näidati ta vastsündinud tütart. Noored käivad pidudel teisi vaatamas ja ennast näitamas. Näitas teistele lambiga, laternaga tuld 'valgustas'. Näita lollile sõrme ja juba ta naerabki. Näitas, viibutas hoiatavalt, ähvardades näppu. | ‹impers.› Kogu päeva oli pilves, ainult korraks, pooleks tunniks näitas päikest. || (kontrollimiseks) esitama, ette näitama. Näitasin kontrolörile kuukaarti. Piiripunktis tuli passi, dokumente näidata. Õpilane peab oma õpilaspäevikut vanemaile näitama. Lapsed ei taha arstile kurku näidata. || (tutvustades). Giid näitab turistidele linna, vabaõhumuuseumi. Näitab lapsele raamatuid, pilte. Näitas meile oma unikaalset margikogu. Sõidutas meid ringi ja näitas oma kodukanti. Isa viis tütre reisima, tahtis talle maailma näidata. | piltl. Näita rahakotti, küll siis remont tehtud saab. Peaks poisile vitsa näitama 'vitsaga ähvardama; vitsu andma'. Kändudele tuleb kirvest näidata 'kirvega lõhkuda'. Tera, nuga näitama 'noaga ähvardama v. tapma'. || demonstreerima. Tsirkuses näidati koerte tantsu. Seda trikki olen sulle mitu korda näidanud. Nimetatud lavastust on näidatud paljudes linnades. Loodussõpradele näidati filme loomadest, lindudest. Videomakk on rikkis: mängib, aga ei näita (pilti). Sellest on korduvalt raadios räägitud, seda on telerist näidatud. *Ma näitan sulle, kuidas kõndis Vedro. Aga Julius Vaks kõndis nii .. V. Panso. *Kraavipervel näitab kerahein esimesi tolmukaid. H. Kiik. || kellegi ärritamiseks teat. žesti tegema. Keelt, rusikat, trääsa, pikka nina, (paljast) tagumikku näitama.
2. millegi asukohta, suunda jne. osutama, viitama. Näitas käega kagu suunas, kagusse. Näitab peaga nõksates ukse poole. Näita kaardilt Gröönimaad, näita, kus asub Gröönimaa. Näita, kus pool on põhi, kus lõuna. Laps näitas näpuga kooki, mida tahtis. Näita, kes neist poistest on Ants. Tulen teile teed näitama, muidu eksite ära. Läksin näidatud suunas. Magnetnõel näitab põhja. Mis numbrit osuti näitab? Taevasse näitav torninõel. *Imelikud karvased elukad olid meie ümber kogunenud ja näitasid esimeste käppadega meie peale. Juh. Liiv. || (märku andes). Näitas käega, et me edasi ei tuleks.
3. mingit mõõdetavat suurust (hrl. selle hetkväärtust) näiduna, lugemina väljendama. Kell näitab aega, tunde, minuteid, sekundeid. Kellaosutid näitavad pool kaksteist, südaööd. Mis, kui palju sinu kell näitab? Kalender näitas 12. detsembrit 1983. Kraadiklaas näitas 15 kraadi alla nulli. Nii külm, et termomeeter ei näita enam. Kaalud ei näidanud õigesti. Kui palju elektriarvesti näitab? Mis baromeeter näitab? Taksomeeter näitas 95 krooni. Mängu lõpul näitas tabloo 97:77. Graafik näitab toodangu kiiret kasvu.
4. selgeks, arusaadavaks tegema. a. (konkreetselt). Näita, kuidas seda sõlme tehakse. Kalamees näitas kätega, kui suure kala ta oli püüdnud. Näitab, missugusest nupust mootorit käivitatakse. Näita koht, kuhu ma võtme peidan. *Ta näitas, kuidas Poolamaal kakluses löödud, otse alt lõua .. M. Metsanurk. b. (kirjutises, kirjandusteoses). *Ta [= Vilde] näitab, kuidas eeskätt kehvikut autuses süüdistatakse .. F. Tuglas. c. (tõendades, tõestades). Uurimused, arheoloogilised leiud, katsed, mõõtmised, arvutused näitavad, et .. Nagu kogemused näitavad, ei saa teda usaldada. Kõik see näitab, et tal oli õigus. Talle tuleb näidata, et ta eksib. Eks aeg, elu, tulevik näitab, mis neist saab. *Kui sul õigus on, siis näita seda sõnadega, ära mölla oma jõuetus vihas. J. Lintrop.
5. välja paista laskma, ilmutama. Näita, mis sa võid, suudad, oskad. Näitab, milleks ta võimeline on. End (kõige) paremast, halvemast küljest näitama. Talle meeldib teistele oma jõudu näidata. Rõiva pikilõiked näitavad keha saledamana. Näitab töös eeskuju, leidlikkust, osavust, huvi asja vastu. On näidanud end hea organisaatorina, ikka tasakaalukana. Häbeneb oma rõõmu, muret võõrastele näidata. Kellegi vastu usaldust, abivalmidust näitama. Püüab oma võimu, tähtsust näidata. Näitab iseloomu, selgroogu 'kangust, oma tahet', klassi 'kõrget taset milleski'. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. *.. pruune kingi, mille pealisnahk näitas juba kulumise tunnuseid. M. Saareots. || (dokumendis) fikseerima, ära märkima. Igal toimikul näidatakse selle alustamise ja lõpetamise aeg. Tehtud oli tegelikult vähem kui aruannetes näidatud. Ta pole ankeedis kõiki oma töökohti näidanud.
6. kõnek (ähvardades:) õpetust andma. (Küll) ma sulle näitan, või haugub vastu! Ma teile, üleannetutele, näitan, nii et mäletate! Küll eit talle kodus näitab, kuidas Luukas õlut teeb! *„Sina, sitavares, ajad minu loomad ära? Küll ma sulle näitan, kuidas loomi aetakse,” .. A. H. Tammsaare.
7. van näima, paistma. Ei ole nii uteke kui näost näitab. *Nagu mõni tohter näitab ta olevat .. J. V. Jannsen. *Alguses näitab see nägu vana, inetu, hall .. Juh. Liiv. *Tahvli juurde minek ei näidanud talle sugugi meeldivat. O. Luts.

[kellegi] näpud on mängus
keegi on milleski (halvas) tegev, osaline. Selles tembus on muidugi naabripoiste näpud mängus. Küllap ämmagi näpud olid mängus, et neil elu lörri läks.

ohje enda kätte haarama ~ võtma
milleski algatajaks v. juhtijaks hakkama. *Üheksandas klassis kukutasime kirjandusringi juhatuse ja võtsime ohjad enda kätte. E. Maasik.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

orienteerima ‹42›

1. üht kindlat, (ilmakaarte suhtes) õiget asendit v. suunda andma, suunama. Kaarti kompassi järgi orienteerima. Põhjast lõunasse orienteeritud ehitis. Kirikud on tavaliselt orienteeritud ida-lääne suunas. Eluruumide aknad orienteeritakse harilikult päikese poole. Kosmonaut orienteeris laeva käsitsijuhtimissüsteemi abil. Luited on orienteeritud risti valitsevate tuulte suunale. Kivimi orienteeritud 'ühes suunas asetsevate kristallidega' tekstuur, struktuur.
2. ‹hrl. tud-partitsiibis› (seisundi kohta, kus antakse endale olukorrast ülevaade, orienteerutakse milleski). Virgeseisundis normaalne inimene on täielikult orienteeritud enda isikus, ajas, kohas ja situatsioonis. Ta on nendes küsimustes hästi orienteeritud.
3. suunama, juhtima. Aistingud orienteerivad organismi väliskeskkonna mitmekesisuses. Nad ei tarvitseks noori orienteerida nii vanamoeliselt luuletama. Teatmeteos on orienteeritud keskharidusega kasutajale. Ettekannete enamik oli orienteeritud samale küsimuste ringile.

[kuskil, milleski mingit] osa etendama
milleski osaline, tegur, faktor olema. Araablaste vallutused 6.–7. sajandil etendasid märkimisväärset osa Aasia kultuuride levimisel.

[millestki] osa võtma

1. midagi kaasa tegema, milleski osalema. Ekskursioonist, pidustustest, koosolekust, konverentsist osa võtma. Kogumiku koostamisest võttis osa mitu autorit. Tööst võeti osa suure huviga. Poiss võttis elavalt osa täiskasvanute jutust.
2. kaasa tundma kellelegi, tundma sedasama, mis teinegi tunneb. Võttis osa sõbra õnnest, rõõmust, muredest, leinast, kurbusest. *Ja ta püüab näo teha, nagu võtaks ta mu saatusest osa .. A. H. Tammsaare.

osa|võtmine

1. milleski osalemine. Ühisüritustest, seltsi tööst, vaidlustest osavõtmine.
2. van osavõtlikkus. *Missuguse osavõtmisega kuulas ta mu jutustust.. O. Luts. *.. südamlik osavõtmine üksteise muredest ja rõõmudest on ka midagi väärt.. A. Kitzberg.

otsa|pidi ‹adv›

1. otsaga (kuhugi suunatud, millessegi v. milleski kinni). Oda oli otsapidi maa sees. Jääpank ulatus otsapidi kaldasse. Uppujale sirutati teivas otsapidi kätte. Köis lohises otsapidi koorma järel. Ära kõõlu raketel, kukud otsapidi kaevu! Jutud jõudsid otsapidi temagi kõrvu. Heinakuu juba otsapidi käes 'alanud, käsil'.
2. mingil määral, osaliselt. Olen selle asjaga otsapidi tuttav, tegelnud. Ilmaennustus hakkab otsapidi täide minema. *Taevakaar tõmbub otsapidi roosaks. V. Lattik.

pahmama ‹pahmata 48›

1. pahmast tallama. Mõisa ajal pahmati vilja hobustega. Reht pahmama. || (hrl. loomade kohta:) (kasvavat vilja) tallama, (maha) sõtkuma. Kari pahmas viljas. Loomad on rukki ära pahmanud. Vili on nii sõtkutud, nagu oleks siin pahmanud terve loomakari. Kõrsi jalge alla pahmates läks ta otse läbi põllu. *Nii palju lilli – pahma jaluli nende seas ja nopi nii, et sa uimane oled. A. Kaal. *Muldpõrandale laotatud pikad õled pahmati pahnaks. L. Hansen.
2. milleski pehmes vaevaliselt edasi liikuma, sumama, kahlama. Pahmas läbi sügava lume suurele teele. Loom pahmas kõhust saadik pehmes lumes. Läbi pika rohu andis pahmata. *Õhtupimedas, pahmates [pärast katusepanemist] roorädis ning höövlilaastudes, korjasime oma asjad kiiruga kokku. D. Vaarandi.
3. otsides segi ajama, sorima, sobrama, tuhlama. Pahmas toa pahupidi, kapi segamini. Mis sa pahmad kohvri kallal? *Ema otsis võtit, ta pööras ja pahmas toas.. M. Rebane. *Üks sahtel oli täis läbisegi pahmatud paberilipakaid.. A. Pervik.
4. pahva(ta)ma; pahvima. Heinakuhjast pahmas vastu läppunud lõhna. *Ülevalt pahmas alla laeva põhja läbi restide mitu toobritäit vett. A. Hint. *Villem pani tobipiibu pahmates põlema.. L. Koidula. || (rääkimise kohta). Ei saa ka kõike välja pahmata, mis sa iganes mõtled.
5. (loomade kohta:) ahmama. *Käib [karu] kalal, korjab marju ja seeni, mõnikord pahmab metsavahi koera. H. Jõgisalu.
6. hrv äigama, rehmama. *„Jaanil Millaga...” venitas Madis ja pahmas käega üle habeme. A. Uustulnd.

pandi|mäng
seltskonnamäng, milles milleski kaotanul v. eksinul tuleb pant anda ja see hiljem teiste poolt määratud teoga lunastada. *Tantsimisest väsinud, alustasime pandimängu. Pantide väljalunastamisel mõisteti, et pidin Laurat suudlema. L. Perandi.

pattama ‹patata 48›
murd kellelegi midagi süüks panema, kedagi milleski süüdistama v. kahtlustama. *Et ta enesel mingit kummalist pattu ei teadnud olevat.., siis pattas ta oma vanemaid.. E. Vilde. *.. pole mõtet oodata, kuni keegi näpuga näitab ja pattama hakkab.. A. Beekman.

patune ‹-se 4›

1. kirikl. a. ‹adj› pattu (1. täh.) teinud; patust rikutud; pühitsemata, ilmalik, mitteusklik; lihalik, maine; liiderlik, halbade elukommetega; ant. püha, puhas. Patune inimene, hing. Patune liha, ihu. Patused teod, mõtted, laulud. Patune himu, armastus, naine. Hoolitseb aina oma patuse keha eest. Ei olnud tema patusem kui teised. *Mai hädaldas: „Ma olen vist väga patune, et jumal mind nõnda rängalt karistab...” O. Tooming. *Tühi jutt puha, et unenäod tulevad liiast söömisest või patusest meelest.. E. Maasik. b. ‹s› pattu teinud inimene; lihtsurelik, tavaline inimene. Issand olgu talle vaesele patusele armuline! Keegi patune tuli pihile. Palju patusele vaja, tõrretäiest saab küllalt. *Me pole inglid, kuigi meil on tiivad, / vaid rasket elu eland patused. J. Smuul.
2. piltl. a. ‹adj› paheline, hukkamõistetav; kellegi v. millegi vastu eksinud; vastaline. Patune linn, linnaelu, maamuna. Jäta oma patune lori! Patune mõte heast teenistusest. Tundis patust rõõmu oma kordaläinud kelmuse üle. Tema on neil väga patuste meeste kirjas. Võõra silmis olime hoopis patused hinged. b. ‹s› süüdlane, milleski eksinu, halb v. vastaline inimene. Polnud tema selles loos kõige suurem patune. Kõik asusid vaest patust ründama. Poiss seisis nagu vaene patune ukse kõrval ja ootas, et teda märgataks.

pea|suund
peamine, põhiline suund milleski. Rahvamajanduse arengu, tööstuse arendamise peasuunad. Meie uuringute peasuund.

pea|tükk

1. raamatu suurem, omaette terviku moodustav jaotus. Romaani peatükid. Sellest on juttu õpiku 1. ja 5. peatükis. Raamat koosnes sissejuhatusest ja neljast peatükist. Iga peatüki lõpul oli lühike kokkuvõte. Jõudsin teosest läbi lugeda kaks peatükki. || seadustes ja määrustes osa alljaotus. Koodeksi, määruse peatükid. Ulatuslikumates õigusaktides on paragrahvid koondatud peatükkideks.
2. katekismuse üksikosa. Katekismuse viis peatükki. Vanasti nõuti koolilastelt peatükkide pähetuupimist. *.. oli tal tunne, nagu oleks ta ise leeris ega oskaks hästi peatükke. A. Lemberg (tlk).
3. piltl omaette osa, lõik milleski. Jüriöö ülestõus oli üheks kangelaslikumaks peatükiks eestlaste vabadusvõitluses. Tema majaehitamine on peatükk omaette 'omaette lugu'. *Selles põletavas armuloos esines ka kurvemaid peatükke, kuid need kestsid lühikest aega.. A. Beekman. *Kersti oli peatükk omaette Harald Imelise elusaatuses. H. Raudsepp.

pesa ‹8› ‹s›

1. loomade (eriti lindude, imetajate v. putukate) valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v. elutsevad. Lõokese, kotka, toonekure, lepalinnu pesa. Saarma, orava, siili pesa. Metsmesilase, herilaste pesa. Ogaliku kerajas pesa. Pesa tegema, ehitama. Linnud punuvad pesa. Okstest, samblast, kuivadest lehtedest pesa. Rähn teeb pesa puuõõnde, orav puu otsa. Kana on, istub, haub pesal. Kurg seisab pesal. Sulgedega vooderdatud pesas oli neli linnupoega. Kana läks pesale (munele). Kajakas laskus pesale. Emalind tõusis pesalt lendu. Sügiseks olid pojad pesast välja lennanud. Värvuke on pesast välja kukkunud. Põldhiired koguvad pesasse toiduvarusid. Ega hunt pesa ümbert ei murra. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. | piltl. *Ja tuul keerutab, otsib endale pesa. A. Kaskneem. *Kuidas küll võis säärane mõte minus pesa teha..? B. Kangro. || piltl magamisase, magamiskoht. Ja nüüd poeme pessa 'lähme magama', on juba hilja. Ronis aluspesus oma soojast pesast välja. *..mina leidsin pesa kõrges tihedas rohus – pehmeimal voodil, millel ma enam kuid polnud maganud. H. Heinoja (tlk).
▷ Liitsõnad: haraka|pesa, herilase|pesa, hiire|pesa, hundi|pesa, kana|pesa, karu|pesa, kimalase|pesa, kotka|pesa, kure|pesa, linnu|pesa, mesilas|pesa, orava|pesa, pardi|pesa, pääsu(kese)|pesa, rebase|pesa, sea|pesa, sipelga|pesa, varesepesa; avas|pesa, kuhik|pesa, kuhil|pesa, sulus|pesa, tehis|pesa, ujupesa; tuulepesa.
2. piltl eluase, kodu; asupaik. Kaks tuba vanas puumajas, see on nende lihtne pesa. Püüdis paari uue mööbliesemega oma viletsat pesa mugavamaks muuta. Noorpaar tahab oma pesa ehitama hakata. Sul on aeg oma pesa peale mõelda. Noortel on pesa punumise 'kodu rajamise' aeg kätte jõudnud. Tütred lendasid pesast välja: nad läksid mehele. Kahju oli lahkuda kodust, vanast hubasest pesast. *Härrased kolisid teise pessa, mõis jäi tühjaks. E. Krusten (tlk). *Ka mina ei ütleks soojast pesast kuskil tagalaosas ära. P. Kuusberg.
3. piltl kolgas. Mina sinna pessa ei sõida, jään pealinna. Tollal oli Värska veel armetu pesa. *Ning mida ilusam koht ja mida puutumatum, seda pimedam pesa oma mõtteviisi poolest.. A. Kaal.
4. hrl. millegi halva, ebameeldivuste asupaik, pesapaik. Röövlite, intrigantide, bürokraatide, ässitajate, riigivastaste pesa. Korruptsiooni, saksa militarismi pesa. Lastekodu peeti ulakate pesaks. Teater on igavene intriigide pesa. See jutulõksutajate pesa tuleks laiali puistata. Vargad olid põgenenud, pesa tühi. See siin on vaesuse, viletsuse pesa. *.. ise heast perekonnast, aga naiseks võtab niisuguse punasest pesast tüdruku.. V. Ilus. *„Seal on külalisi koos,” ümises ratsanik lossi poole vaadates, „nüüd oleks kerge kogu pesa hävitada. ..” E. Bornhöhe. || haiguslik moodustis, kolle. Juurepess levib pesadena tüves ülespoole. Põletikulised pesad organismis.
▷ Liitsõnad: haigus|pesa, katku|pesa, mäda|pesa, nakkuspesa; lutika|pesa, röövli|pesa, tule|pesa, ussi|pesa, vargapesa.
5. lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib. Peitluku pesa. Tappide, tullide, süüteküünalde pesad. Spindli kooniline pesa. Vedru hoiab lukukeelt pesas. Lükkas padrunipideme pessa. Keeras pirni pesasse, pesast välja. Tõmbasin pistiku pesast välja. Sahtli põhjas on ruudukujulised pesad müntide jaoks. Tööriistakast vastavate vahede ja pesadega. Uksepiidale ja -raamile raiutakse peitliga pesad hingede tarvis. Mast oli pesast välja karanud. Nihestuse puhul väljub liigesepea oma pesast. Igasse pesasse istutati mitu taime.
▷ Liitsõnad: küünla|pesa, laagri|pesa, lambi|pesa, luku|pesa, padruni|pesa, pistiku|pesa, pooli|pesa, spindli|pesa, sütiku|pesa, tapipesa; peo|pesa, pihupesa.
6. sõj kaevik laskuri v. kollektiivtulirelva ja seda teenindavate võitlejate jaoks. Raskekuulipildujate pesad. Võitlejad hakkasid endile kiiresti pesi kaevama.
▷ Liitsõnad: kuulipilduja|pesa, laske|pesa, laskuripesa.
7. bot sigimikus, viljas v. tolmukapeas olev õõs. Piprakauna viljaõõs jaguneb 2–4 pesaks. Tolmukotis on kaks pesa tolmuteradega.
8. tehn elektronarvuti mäluseadme osa, kuhu salvestub üks sõna. Arvuti nummerdatud pesad.
9. sport pesapalli mänguväljakul koht, mida jooksja peab läbima ja kus ta on vastase visete eest kaitstud
▷ Liitsõnad: kodu|pesa, mängupesa.
10. millegi lähestikku asetseva v. omavahel kokkukuuluva kogum. a. (üheliigiliste taimede, eriti nende mugulate v. sibulate kohta). Varajase kartuli pesa. Igas pesas oli paarkümmend kartulimugulat. Sibulal oli suur pesa all. Mitme tütarsibulaga krookuse pesa. Pesadena kasvavad seened. b. ühe aine kogum teises, hrl. kivimis v. maagis. Peeneteralise korundi pesad kvartsiidis. Kulda leidus kivimis üksikute pesadena. c. keel rühm ühest tüvest tulenevaid v. morfoloogiliste ja semantiliste seoste alusel omaette kogumikuks koondatavaid sõnu
▷ Liitsõnad: eos|pesa, kartuli|pesa, kristalli|pesa, sibulapesa.

pesa|koobas
pesaõõs milleski. Kaldapääsukeste pesakoopad. Rähni mahajäetud pesakoobas puutüves.

pidi
‹postp› [part]
1. mööda (piki mingit pinda, rada jms. liikumise v. kulgemise kohta). Läks teed, tänavat, sihti pidi. Tõttasin metsaradu pidi edasi. Jalutasime jõekallast, mereranda, põlluäärt pidi. Varemete juurde pääseb kahte teed pidi. Lapsed jooksevad koridori pidi. Sõideti maad ja merd pidi. Ronis redelit, treppi, astmeid pidi üles. Üle jõe saab purret pidi. Sõudsime jõge pidi ülespoole. Jõudsime jälgi pidi laagrisse. Maanteed pidi tuleb sinna umbes 7 km. Vett pidi on sinna paar kilomeetrit. Tee kulgeb raudteevalli pidi. Jõgi voolab uut sängi pidi. Lauda pidi sibab väike putukas. Gaas jõuab meieni torusid pidi. Mahl jookseb kaseoksa pidi pudelisse. Infektsioon levib lümfiteid pidi lümfisõlmedesse. Ärevusjudinad jooksid selga pidi nagu sipelgad. *Ja kuidas tuli Andrese roigasaedasid pidi Siimoni laudani ulatus. J. Kross. || (piltlikes väljendites). Mõtted jooksid mineviku teid pidi. Asjad arenevad loomulikku rada pidi. Ajab äri kõveraid teid pidi. Alustas ääri-veeri pidi oma juttu. Lapsi hakkas riburada pidi tulema.
▷ Liitsõnad: külge|pidi, külgi|pidi, seinapidi.
2. kasut. seoses liikumisega (v. paiknemisega) mingi maa-ala, ruumi piires v. ulatuses, mööda. Kõnnib tuba pidi. Turiste veetakse linna pidi ringi. Poiss luusib metsa pidi. Ema otsis poegi küla pidi taga. Tervemad patsiendid hulguvad juba haiglat pidi. Käib maja pidi allkirju kogumas. *.. maanurka paljaste kaljurahnudega, põldudega, mis venivad kitsukeste siiludena mäeseljandikkude nõlvu pidi.. L. Remmelgas (tlk). || (ühelt samalaadselt objektilt teisele liikumise kohta). Külasid pidi käivad kõnemehed. Turistid jooksevad poode pidi. Mardisandid käisid peresid pidi. Suur kultuurimajasid pidi käija pole ta kunagi olnud. Vedeles suvi läbi kuurorte pidi. Mees kolab kõrtse pidi. Poiss kondab kamraade pidi. Jutt veeres tuttavaid pidi. Tuustib sahtleid, taskuid pidi. *Tema mõte käib tavalisi inimesi ja nende tegusid pidi. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: külapidi.
3. millegi külge kinnitatuna, millestki kinni hoituna v. kinni hoides. Köis on üht otsa pidi puu külge seotud. Kopsik ripub käepidet pidi seina löödud naela otsas. Jäi kaht sõrme pidi masina vahele. Sedel lipendab üht nurka pidi posti küljes. Võttis kepi jämedamat otsa pidi pihku. Süüdlane tiriti juukseid või rõivaid pidi pingi alt välja. Tüdruk vedas kassi tagumisi jalgu pidi järel. *.. tuhanded ja tuhanded heeringad on sattunud hõbedasi päid pidi võrgusilmadesse.. J. Smuul. *Nad vedasid ärevil hobuseid ratsuteid pidi käekõrval.. U. Masing. || millessegi sisse, milleski sees v. millegi vastu puutudes. Vajus üht jalga pidi laukasse. Palk on üht otsa pidi vees. Laps lohistab end istmikku pidi põrandal edasi. *.. ja istub vabaks jäänud toolile ainult üht reit pidi. J. Sütiste.
▷ Liitsõnad: harja|pidi, hõlma|pidi, jalga|pidi, jalgu|pidi, juukseid|pidi, kaela|pidi, karvu|pidi, ketti|pidi, koiba|pidi, konksu|pidi, kraed|pidi, kõhtu|pidi, kõrvu|pidi, käist|pidi, käppa|pidi, käsi|pidi, kätt|pidi, köit|pidi, küüsi|pidi, lõõga|pidi, natti|pidi, nina|pidi, nokka|pidi, nurka|pidi, nurki|pidi, näppu|pidi, nööpi|pidi, nööri|pidi, ohelikku|pidi, otsa|pidi, otsi|pidi, paelu|pidi, patsi|pidi, pead|pidi, põhja|pidi, päitseid|pidi, rihma|pidi, rindu|pidi, saba|pidi, sanga|pidi, sarvi|pidi, selga|pidi, serva|pidi, suud|pidi, sõrga|pidi, sõrme|pidi, sõrmi|pidi, tukka|pidi, turja|pidi, tutti|pidi, valjaid|pidi, vart|pidi, õlgapidi.
4. ‹ka liitsõna järelosana› esineb millegi toimumise viisi ja laadi märkivates väljendites ja liitsõnades (viimastes mõnikord ka teistsuguse liitumisega). Vili oli lamandunud, seda sai kombainiga lõigata ainult üht külge pidi. Tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma. Mets kammiti mitut pidi läbi. Asja arutati mitut kanti pidi. Oleme ettepanekut kaalunud seda ja teist kanti pidi. Üht silmanurka pidi jälgis ta sõbra suhtumist. *.. ah küll oleks vaja keerata see elu hoopis teist kanti pidi käima! R. Sirge.
▷ Liitsõnad: aega|pidi, alas|pidi, alla|pidi, iga(te)|pidi, ise|pidi, järge|pidi, kaht(e)|pidi, kaksi|pidi, karu|pidi, kuidagi|pidi, kumbagi|pidi, kõike|pidi, kõiki|pidi, mis|pidi, mitut|pidi, mõlemat|pidi, mõnda|pidi, naa|pidi, nii|pidi, nuri|pidi, pahem|pidi, pahu|pidi, parem|pidi, pikku|pidi, põiki|pidi, päri|pidi, risti|pidi, seda|pidi, sees|pidi, tagas|pidi, tagur|pidi, teisi|pidi, teist|pidi, vale|pidi, vastu|pidi, välis|pidi, õiget|pidi, äras|pidi, üht(e)|pidi, üksi|pidi, ülespidi.
5. millelegi vastavalt, millegi põhjal, järgi. Tunneb kõiki ees- ja isanime pidi. Meesliini pidi pärineb ta Läänemaalt. Vana harjumust pidi jätkas ta kamandamist. Võimalust pidi püüab ta säästa naisi rasketest töödest. Tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge.
▷ Liitsõnad: nime|pidi, nägupidi.

piiri pidama
milleski mõõdukas olema, mitte liiale minema, midagi piirama. Ta võttis viina, aga oskas piiri pidada. Võta pits, aga pea piiri! Söömise ja joomisega tuleb piiri pidada. Kui inimesed püügiga piiri ei pea, võivad kalavarud hävida. Igas asjas, iga asjaga tuleb piiri pidada. Pea piiri ja ära unusta, kuidas peab käituma. *Nii on ju ikka, kui endine ori saab härraks, siis ta ei oska piiri pidada. Ajab pilli lõhki .. J. Kärner.

pilt ‹pildi 21› ‹s›

1. tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms. Pilt kujutas madonnat lapsega, talvemaastikku. Pildi nimeks on „Kevade ärkamine”. Gori ühiskonnakriitilised pildid. Pilt raamis. Raamitud, raamimata pilt. Ostsin kunstisalongist ühe pildi. Piltidega raamat, ajakiri. Lõikasime ajakirjadest pilte välja. Piltidega illustreeritud piiblilugu. Ma joonistan sinust pildi. Lasksin endast pildi maalida. Pildiga ümbrikud. Hakkasin kuuma traadiga puuplaadile pilti peale põletama. Väljakäigu seinad olid täis kritseldatud roppe pilte. Ta tütar on ilus nagu pilt. || foto. Mustvalge, värviline pilt. On sul laste pildid kaasas? On sul oma emast noorpõlve pilte? Teise klassi pildil olen mina tagumises reas vasakult kolmas. Lapsed kogusid filminäitlejate pilte. Fotograaf plõksutas pilte. Tegin, võtsin ekskursioonil palju pilte. Olin paarinädalane, kui minust tehti esimene pilt. Ma ei sattunud pildi peale. Avaldusele tuleb lisada kolm pilti. Kingi mulle oma pilt! Kandsin medaljonis väikest pilti. Kleepis pildid albumisse. Lasksin isa pildist teha suurenduse. | piltl. *Juba mineval talvel, mil ta preili Maikoviga tuttavaks saanud, olla neiu pilt ta südamesse jäänud.. E. Vilde. || kõnek (kaardimängus:) isiku kujutisega mängukaart (kuningas, emand v. soldat). *Nojah, mis sul kuraskil viga mängida..! Paistab, et sul peale piltide midagi muud peos ei olegi! A. Jakobson. || kõnek röntgeniülesvõte, röntgenipilt. Lasksin kopsudest pilti teha. Arstid vaatasid luumurru pilti. || ‹liitsõna järelosana› millegi üldine kuju; näit. kirjapilt
▷ Liitsõnad: jahi|pilt, lahingu|pilt, linnu|pilt, loodus(e)|pilt, maastiku|pilt, olu(stiku)|pilt, ranna|pilt, talvepilt; jumala|pilt, madonna|pilt, püha(ku)pilt; aabitsa|pilt, altari|pilt, kaane|pilt, kalendri|pilt, margipilt; klants|pilt, kleep|pilt, läik|pilt, mosaiik|pilt, vesi|pilt, värvipilt; kunsti|pilt, nalja|pilt, peite|pilt, pila|pilt, pilke|pilt, reklaampilt; grupi|pilt, matka|pilt, matuse|pilt, noorus|pilt, näo|pilt, passi|pilt, perekonna|pilt, proovi|pilt, pulma|pilt, päeva|pilt, reisi|pilt, rinnapilt; aju|pilt, kolju|pilt, röntgenipilt; varipilt; kirja|pilt, noodi|pilt, trükipilt.
2. (nähtav) vaatepilt. Lipuehtes laev on kaunis pilt. Meie ees avanes idülliline pilt: aed täis õitsvaid õunapuid. Lõhutud maja pakkus kurba pilti. Pilt plahvatuskohal oli hirmus. Haavatuid ja surnuid oli palju, pilt oli üsna masendav. See võis tõesti koomiline pilt olla, kui me öösärkides tantsisime. Ikka seesama tuttav pilt mis alati: igavlevad näod, haigutused. Vaatasin tuba hoolega ja püüdsin pildi mällu vajutada. Hotelliaknast avanes tavaline suurlinna pilt: kõrghooned, kiire liiklus. *..ja kogu tee silmitsesid nad [vaguni] aknast avanevaid pilte: maastikke, maju, teesid.. R. Roht. || nägemisel saadav üldmulje, üldpilt millestki v. kellestki. Paistu ümbrus pakub reisimehele meeldivat pilti. Pane end korralikult riidesse, sa ei tohi ju jätta endast kehva pilti. *Kentsakas oli see linnaelu. Esimene pilt linnast on hall, üleni hall, läbini hall. L. Kibuvits. *.. tiheda lumivalge habemega .. on ta jääkarule väga sarnane; keha suurus ja tüsedus võivad pilti aina täiendada. E. Vilde. || teater isikute grupp, kes teatud poosidesse liikumatuks tardununa esitab mingit sündmust, stseeni vm., elav pilt. Õhtu kavas olid ka elavad pildid. Pidime ära arvama, mida elav pilt kujutab. || kõnek televiisori ekraanil olev kujutis. Pilt on ees, aga häält ei ole. Pilt virvendab.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, linna|pilt, riietus|pilt, tänava|pilt, vaatepilt; kogu|pilt, tervik|pilt, üldpilt; lennu|pilt, taeva|pilt, tähepilt.
3. mälu- v. kujutluspilt. Mul on meeles pilt sellest, kuidas mu laps tegi esimesi samme. Mäletan hästi seda pilti: kõik seisid püsti ja laulsid. Mu vaimusilma ette tõusevad pildid lapsepõlvesündmustest kodutalus. Tulid meelde, meenusid üksikud pildid laulupeost. Unes nägin pilte tuttavatest paikadest. Lapse kujutlusse tekkis pilt taeval lendavatest inglitest. *Ainult lühidalt kuulis Taavet selle hirmsa sündmuse käiku, tema enese kujutlus lõi aga selge pildi. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: fantaasia|pilt, kujutlus|pilt, meenutus|pilt, mineviku|pilt, mulje|pilt, mõtte|pilt, mälestus|pilt, mälu|pilt, pette|pilt, une(näo)|pilt, vaimu|pilt, viirastuspilt.
4. kõnek film (2. täh.) Kinos jookseb hea pilt. Igav pilt oli, poleks maksnud vaatama minna. „Vahva pilt oli!” arutasid poisid kinost väljatulekul.
▷ Liitsõnad: kino|pilt, udupilt; seiklus|pilt, sõja|pilt, tõsielu|pilt, õuduspilt.
5. piltl sõna, kujutava kunsti, muusika abil loodav kujutus millestki v. kellestki. Luuletaja pildid vabadusvõitlusest on mõjuvad. Romaan maalib lugeja ette üksikasjalikke pilte väljarändamisest ülemöödunud sajandil. Teoses on suurepäraseid pilte hülgepüügist. Jutlustaja maalis põrgust hirmsaid pilte. See mees ainult luiskab, kui ta maalib pilte ilusast tulevikust. Maal annab realistliku pildi tolleaegsest külaelust. H. Elleri sümfooniline pilt „Videvik”. *Siis tuli [kirjanduses] elu halli argipäeva piltide loomise aeg: Väljaotsa saunast Vaeste-Patuste alevini ja kaugemale. E. Nirk. *Homeros, kui ta tõesti oli olemas, ei võinud olla pime: nii palju nägemismeelelist on ta piltides. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, luule|pilt, meeleolu|pilt, miljööpilt; võltspilt.
6. ettekujutus, ülevaade. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik saada üsna täpne pilt linnusest. Praegu on raske saada terviklikku pilti muinaseestlaste usundist. Ajaleht andis toimunust üsna tõetruu pildi. Astronoomia annab noortele pildi maailmaruumi ehitusest. Pole selget pilti helkivate ööpilvede jaotusest Maa kohal. Püüdsin endale kirjanduse järgi Maltast mingit pilti luua. Pealtnägijate kirjeldused on nii lünklikud ja segased, et võimatu on sündmustest objektiivset pilti saada. Film ei anna Mozartist õiget pilti. Nüüd on mul olukorrast selge pilt olemas. Aegamööda kujunes mulle selgem pilt sellest, mis siin õieti toimub. || kõnek (millegi selgekssaamise, milleski arusaamisele jõudmise v. selge asjaolu kohta). Naised noogutasid, neile oli pilt selge. Nädala pärast on mul pilt selge: see töö ei istu mulle. Selge pilt, miks vargad sisse pääsesid: uks polnud lukus. Ah või nii olid lood, selge pilt!
▷ Liitsõnad: arengu|pilt, leviku|pilt, vegetatsioonipilt; koond|pilt, vastandpilt; kirjandus|pilt, luule|pilt, maailma|pilt, proosapilt.
7. olukord, seis. Siseveed olid varem kalarikkad, aga nüüd on pilt teistsugune. Pärast eeljookse on pilt enam-vähem selge: võidavad inglased. Ei tea veel, kuidas meie maa asjad arenevad – pilt on segane. Nii kiiresti areneval alal nagu kosmosetehnika muutub pilt iga päevaga. Koolisüsteem pakkus tollal üsna kirjut pilti. Kujuta pilti 'ennäe lugu', või tuli kohe kätega kallale! *Et pulmad saavad popslikud, sellest oli Juhan aegsasti teadlik ega püüdnudki pisiasjadega üldist pilti parandada. M. Metsanurk. || med vet haiguse tunnuste, haigusnähtude kogum. Gripi, kopsupõletiku, tuberkuloosi kliiniline pilt. Südame neuroosi ja veresoonte neuroosi pilt pole teineteisest selgesti eristatavad. Haiguse pilt muutub kiiresti.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pilt, koond|pilt, moe|pilt, rahvastiku|pilt, üldpilt; haigus|pilt, kahjustus|pilt, verepilt.
8. kirj teater teatavat sisulist tervikut moodustav lavateose lõik, mida etendatakse dekoratsioone muutmata. Näidend kolmes vaatuses ja kuues pildis. Esimese vaatuse esimene, teine pilt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia” koosneb 15 pildist. Pöördlava puhul vahelduvad pildid kiiresti.
▷ Liitsõnad: ava|pilt, lavapilt.

pilu ‹11› ‹s›

1. kitsas piklik väljalõige, ava v. pragu. a. tehtud v. jäetud kitsas ava v. vahe milleski. Postkasti, kirjakasti pilu. Pistsin mündi aparaadi pilusse. Hoiukarbi pilu. Õhu ringlemiseks on sauna lavaruumi põranda lähedusse jäetud pilu. b. pragunemisel tekkinud kitsuke (looduslik) lõhe v. pragu milleski. Vooluvesi oli pae sisse kulutanud urkeid, pilusid ja lehtreid. Putukate vastsed poevad puukoore piludesse ja pragudesse. Kõik praod ja pilud seinas topiti takkudega kinni. Lutikad elutsesid vana puuvoodi piludes. c. vahe, pragu, kust paistab valgust, mille kaudu võib piiluda vms. Katuse piludest paistis valgust sisse. Telgis oli veel pime, aga läbi kitsaste pilude immitses valgust. Poisid vahtisid kuuriseina pilude vahelt sisse. Tõmbasin kardinad ette, aga väljavaatamiseks jätsin pisikese pilu. Uks lükati praokile ja pilust vaatas kellegi uudishimulik silm. Rätik oli niiviisi ümber pea mässitud, et ainult silmade jaoks oli jäetud pilu. *Avati kõrvaltoa uks. Läbi kitsa pilu võis vaevu näha, kuidas süüdati tuli.. M. Jürna. d. kitsas ava kehas. Ahvi neelu- ja suuõõs on omavahel ühenduses kitsa pilu kaudu. e. silmalaugude, huulte kitsas vahe. Naeratades ahenesid silmad kaheks kitsaks piluks. Mehe umbusklikud silmad tõmbusid kitsasteks piludeks. Tal olid veidi pilus silmad 'oli veidi pilusilmne'. Ta seiras mind pilusse tõmbunud laugude vahelt. Pigistas oma õhukesed huuled ahtaks piluks. *Liide laud avanevad, alul kitsaks piluks, siis võtavad silmaterad sihi. A. Mägi. f. lõhe pilvkattes. Pilvkattesse ilmuvad pilud ja pilvitus hakkab vähenema. Pilvede pilust näitas end päike. Tähed pilkusid pilvede pilust.
▷ Liitsõnad: laske|pilu, õhupilu; kardina|pilu, katuse|pilu, seina|pilu, ukse|pilu, vaatepilu; huule|pilu, häbeme|pilu, hääle|pilu, lõpuse|pilu, silma|pilu, suupilu; pilve|pilu, päikese|pilu, valguspilu.
2. tekst auguline tikand, mis saadakse riidest koe- v. lõimelõngu (v. mõlemaid) välja tõmmates ning allesjäänud lõngu rühmiti ühendades, pilutikand. Valge, värviline pilu. Ühesuunaline pilu (välja on tõmmatud kas koe- v. lõimelõngu). Kahesuunaline pilu (välja on tõmmatud nii koe- kui ka lõimelõngu). Piludega kaunistati naiste ja meeste särke, naiste käiseid, põllesid, tanusid, linikuid ja rätikuid.
▷ Liitsõnad: liht|pilu, mähk|pilu, põim|pilu, sõlm|pilu, võrkpilu.

pusa1 ‹11› ‹s›

1. väiksem kott; komps. Istus maha ja harutas oma pusa lahti. Võtab pusa kaenlasse ja läheb. *Toidupakkisid [leiva]kotist välja võttes ja lahti harutades leidsin päris pusa põhjast kümmekond suurt taliõuna. H. Sergo. || korratu kimp v. pamp. Ulatas sünnipäevalapsele punaste pojengide pusa. Taris kaasa suurt hagude pusa. *Isa seisis uksel, lapsepundar käes. Mingi päsmakas roosakirjust tekist ja kobrutavatest pitsidest. See pusa vigises.. A. Maripuu.
2. midagi väikest ja kompaktset, tombu- v. sõlmetaolist. Vanamees näpistab tubakarullist paraja pusa ja pistab selle põske. Väikesed õied kinnituvad mõneõieliste pusadena varrele. *Ta pandi veresoontega [haiglasse] sisse .. jalad pusasid täis. E. Tegova.
3. kõnek sasine koht milleski, sasi. Haigel on juuksed päris pulstis, kes selle pusa nüüd lahti kammib? Tikkimistöö tagumine pool oli üksainus suur pusa. Võrgul on pusad sees. || ‹sisekohakäändeis adverbilaadsena› sassi, sas(s)is, segamini. Näe, lõng on jälle pusasse läinud. Pusas nöörid, võrk. *Andesta, et valmistasin Sulle inimeste ees piinlikkust oma liiga pruuni näo, pusas pükste .. ning mahorkahaisuga! H. Väli.
▷ Liitsõnad: habeme|pusa, lõnga|pusa, sõlme|pusa, võrgupusa.

puuduma ‹37›

1. (väljendab millegi v. kellegi eeldatavalt olemasoleva v. vajatava mitte olemas olemist:) mitte olema, puudu olema. a. (üldse, tegelikkuses). Sellele loodusnähtusele puudub seletus. Arvab, et absoluutne tõde puudub. Surma puhul hingamine puudub. Kõiki rahuldav maailmakord näib puuduvat. b. (mingis kohas, kuskil). Hiiumaal puudub suurtööstus. Tundras puuduvad puud. Akna ühes pooles puudus klaas. Mõnel kääpal puudus rist hoopiski. Naaberkülas puudub kirik. See aine looduses puudub. Arhiivis puuduvad need andmed. Mardil puudub ees kaks ülemist hammast. Tänavatel puudus tavaline elevus. Tema pettumuseks puudus sünnipäevalaualt tort. c. (mingil ajal, millalgi). *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. d. (kellegi omanduses, valduses, käsutuses, kuuluvuses, päralt; (üldisemalt:) kellelgi omajal). Elavad rannas, aga paat puudub. Üks abiline mul on, kuid teine puudub. Tal puudub korralik korter, kodu. Selle kohta puuduvad mul andmed. Õel puudub amet, haridus. Vaata, et lastel midagi ei puuduks! Meil puudus võimalus, tahtmine koju minna. Kahju, et tal eesmärk, seisukoht puudub. Kaiel puudub sõber. *Ma üksi, sest puudun ma sinul, sa minul.. E. Enno. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana; kelleski v. milleski sisalduvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina, millegi iseloomuliku v. olemuslikuna). Ta paremal käel puuduvad sõrmed. Supis puudub sool. Sel tänaval puudub kõnnitee. Lausa ingel, üksnes tiivad puuduvad. Ütles enesel isu puuduvat. Sel tööl puudub mõte. Ta kurbuses ei puudu poeesia. Tas puudub kurjus, jõud. Mul puuduvad kogemused. Ei saa öelda, et tütarlapsel puudunuks temperament. Regilaulus puudub lõppriim. Uuemas kirjanduses puuduvat värskus. f. (kellegi v. millegi jaoks, tarbeks). Kulude katteks, söögiks puudus raha. Laste jaoks puudus aeg. Korralikuks tööks puuduvad vahendid. Linnakorteris puuduvad tingimused hoidiste säilitamiseks.
2. (väljendab kellegi v. millegi mitte kohal olemist:) kuskilt ära olema, mingis kohas mitte viibima, mitte paiknema, mitte asetsema. Poiss puudus koolist, tunnist, harjutuselt, proovist. Kati puudus kolm päeva, nädalate kaupa, jõuludeni, pool aastat joonega. Kes puudub? Miks sa puudusid? Puudub põhjuseta, mõjuvatel põhjustel, haiguse tõttu. Masinist magas sisse ja puudus töölt. Kontsert ei saa veel alata, dirigent puudub. Kuurist puudusid mõned tööriistad. Millegipärast puuduvad täna laualt lilled.
3. olema vähem kui vaja, ebapiisavalt olema, puudu jääma. Üritab puuduva raha laenata. Kolmest puudub kümme minutit. Kell puudub viis minutit kümnest. Ainult juuksekarva võrra puudus, et sind maha ei löödud. Vaid sentimeeter puudus, et sõrm masina vahele ei jäänud. Palju ei puudunud, vähe puudus, et oleksin silmast ilma jäänud. Paljukest seal õnnetusest puudus. Lätis on juba sõda lahti ja mis siingi enam puudub. Oled naisemees? – Ega palju puudu! *.. tööd on palju, puudub käsi. H. Visnapuu. *Rikkalikult just seda va õllemärjukest ei olnud, aga siiski jätkus teisest, sest, mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. A. H. Tammsaare. || (pahameele, nördimuse väljendustes täbara olukorra kohta, mis kellegi v. millegi tõttu veelgi halveneb). See veel puudub, et sina ka mind pilkad. Kindad on kadunud, see veel puudus! See veel puuduks, kui väiksem poiss ka haigeks jääks.

põhi|mõte
kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip, juhtmõte; teat. (tehnilise) printsiibi rakendus milleski. Usulised, eetilised, esteetilised põhimõtted. Looduskaitse, hariduspoliitika põhimõtted ja nende rakendamine. Sõnaraamatu koostamise põhimõtted. Kirjandite hindamise põhimõtted. Tal on ranged, kindlad põhimõtted. Mingist põhimõttest juhinduma, kinni pidama, mingi põhimõtte järgi elama. Jäin oma põhimõtetele truuks. Loobus oma senistest põhimõtetest. Eksis üldise põhimõtte vastu. Võtsin endale põhimõtteks kuldse kesktee reegli. Lähtusin põhimõttest, et ela ise ja lase ka teistel elada. Minu põhimõte on: pigem aeglaselt, aga põhjalikult. Tegin seda põhimõtte pärast, põhimõtte nimel. Pillimehed mängisid põhimõttel „kes tellib, see maksab”. See ei ole kooskõlas erakonna põhimõtetega. Mürgihammas toimib süstla põhimõttel. Karsklane on ta põhimõttelt, idee pärast. Ta on põhimõtetega mees, ei tema järele anna. *Aer, mis kangi põhimõttel laeva või paati edasi viib, on egiptuse purjest uuem leiutis. H. Palk (tlk).
▷ Liitsõnad: koostamis|põhimõte, töötamispõhimõte.

põhi|suund
põhiline, peamine suund milleski. Maakonna arengu põhisuunad. Lepiti kokku koostöö põhisuunad. Teaduslik uurimistöö kulges kahes põhisuunas.

pöörde|moment

1. pöördelise iseloomuga moment milleski, pöördepunkt. Ajaloo pöördemomendid.
2. füüs jõumoment pöörleva keha telje suhtes. Mootori pöördemoment.

raputama ‹37›

1. järskude korduvate tõugetega, nõksakutega edasi-tagasi, üles-alla, kahele poole võngutama. Haaras vastasel rinnust kinni ja raputas kõvasti, kõigest jõust. Sa raputasid teda nagu kotti. Magajaid raputati õlast. Raputasin Reinu ärkvele. Raputati ust ja nõuti sisselaskmist. Keegi raputas meeleheitlikult väravakella. Raputasin koti tühjaks. Raputati ähvardavalt, võimetus vihas rusikaid vastase poole. Minu küsimuse peale raputati eitavalt pead. Selline olukord paneb arusaamatuses pead raputama. Kätt raputama (teretamisel, hüvasti jättes, milleski kokku leppides). Hobune raputab parme tõrjudes pead. Märg koer raputas end. Kana raputas suled kohevile. Tuulehoog raputas puid. Munakiviteel raputas vanker kõvasti. Rooplik tee raputas sõitjaid. Vankris, autokastis raputas sõidu ajal kõvasti. Lained õõtsutavad ja raputavad paati. Vägev plahvatus raputas maja. Tugevad tõuked raputasid maapinda. *Samal hetkel raputab õhku pikk kuulipildujavalang, millele järgnevad lühikesed valangud automaatidest .. A. Jakobson. | piltl. On vaja selliseid telesaateid, filme, mis inimesi raputaksid nende loiduses. Meie sajandil on inimkonda raputanud kaks maailmasõda. *Sõjajärgset teatrit on Brecht raputanud rohkem kui keegi teine. V. Panso. || selliselt võngutades, kloppides midagi millegi küljest eraldama. Raputab oma riided, mantli lumest puhtaks. Raputas supellina liivast, prahist puhtaks. Hobusemees raputab riietelt heinapuru, tolmu. Madis raputab piibukaha tuhast tühjaks. Ära raputa sigaretituhka põrandale! Raputab mütsilt vihmapiisku. Tuul raputas okstelt lund, vett. | piltl. Raputasin endast kurvad mõtted. Ole rõõmus, raputa endalt argipäevamured. Raputa endast loidus ja asu tööle!
2. (hrl. inimese keha) tugevasti värisema, lõdisema, rappuma panema. Tugevad, kerged külmavärinad raputasid keha. Äge palavik raputas teda õhtupoole ööd. Haiget raputasid langetõvehood. Ahastav nuuksumine raputas naise keha. *.. ärkas metsavaht Priidik oma asemel, sest külm raputas teda. F. Tuglas (tlk). *Ja seda kõike vaadates raputas mind äkki hirm .. G. Helbemäe.
3. puistama, riputama. Raputab võileiva peale soola. Naine raputas pakist pisut teed kannu. Kuuri ette oli kanadele teri raputatud. Majahoidja raputab jäätunud kõnniteele liiva. *Väljas oli tuuline ja külm. Raputas peent liivataolist lund .. A. H. Tammsaare.

raskus|punkt

1. piltl kõige tähtsam, olulisem, keskne osa milleski. Talurahvaliikumise raskuspunkt kandus maa lääneossa. Pidustuste raskuspunkt lasub tänasel päeval. Täna on plenaaristung, homme kandub töö raskuspunkt sektsioonidesse. *Me näeme ka, et vanimate uskumuslike ettekujutuste raskuspunkt on suunatud tegelikule maisele elule. L. Jaanits.
2. hrv raskuskese, raskus. *.. raske pealisehitis viis hoonete raskuspunkti kõrgele, varisemine .. oli paratamatu. H. Matve. *„Tere koah ...” ütles Tiina ja asetas keha raskuspunkti ühelt jalalt teisele. A. Jakobson.

rippuma ‹ripun 42›

1. ülaltpoolt kinnitatuna v. millelegi toetuvana vabalt, oma raskuse mõjul allapoole langema, niiviisi õhus püsima; kasvades allapoole pöörduma v. kaarduma, allapoole kasvama. Lamp ripub laes. Aampalgi küljes rippusid singid. Pada ripub tule kohal konksu otsas. Pesu pandi nöörile rippuma. Ukse ees ripub tabalukk. Käe otsas rippus tal väike kohver. Loodiks kasutati niidi otsas rippuvat tinakuulikest. Pilt, maakaart ripub seinal. Parimate õpilaste fotod ripuvad autahvlil. Keti otsas rippus tal väike medaljon. Nagis, varnas ripuvad mantlid. Toolileenil, toolikorjul rippus kuub. Arsti õlgadel rippus valge kittel. Miks sul akna ees katkised kardinad ripuvad? Oksa küljes ripub häll. Aias rippus võrkkiik. Üle kogu lava rippus suur loosung. Teomees seoti karistuseks käsipidi põikpalgi külge rippuma. Suured vargad istuvad tõllas, väikesed ripuvad võllas. Mees tahtis end penni külge rippuma tõmmata 'üles puua'. Ta on kirglik suitsetaja, piip ripub tal alati suus. Puss ripub vöö küljes. Meestel ripuvad automaadid kaelas, kaheraudsed õlal. Rippuvad kõrvarõngad. Katuseräästast ripuvad alla jämedad jääpurikad. Põõsa okste küljes ripuvad rasked marjakobarad. Osa õunu ripub ladvas, kõrgel. Liaanid rippusid okstelt alla. Rippuvate okstega leinapaju. Rippuvate lehtede ja vartega ilutaimed. Okstel rippus pärlitena vihmapiisku. Paksud patsid rippusid üle selja puusadeni. Rippuvad vurrud. Pika rippuva lakaga hobune. Rippuvate 'lontis' kõrvadega koer, siga. *Tema talu õues kasvas suur saarepuu, mille okstes heina ajal rippusid vikatid ja rehad. E. Krusten. | (taimenimetustes). Rippuv põisrohi, sebralill. || piltl mingis ebamäärases v. ebakindlas seisundis püsima. Rippus kaua une ja ärkveloleku piirimail. Rippusime ahastuse ja lootuse vahel. || kuskilt (kõvasti) kinni hoidma v. tirima (ja liikuma), kõõluma vms. Ema käe otsas rippus aastane tüdrukuke. Valjusti nuttes rippus poisike ema kaela ümber. Neiu ripub noormehe käevangus. Poisse ei lubatud trepi käsipuude küljes rippuda. Heitja nagu ripub vasara küljes. Jäin puuoksa külge rippuma. Sel ajal rippusin mina alles ema rinna küljes. Nahkhiir ripub, pea alaspidi. Tihased võivad okstel rippuda ka selg allapoole. *.. koolivend Heino rippus trammi ukse käepideme küljes, kukkus maha ja murdis jalaluu.. A. Kaskneem. || millegi kohale v. kuskilt üle ulatuma. Siin-seal ripuvad mägitee kohal kivipangad. Pea kohal ripuvad kõrged kaljuseinad. *Kohati on oma töö teinud vooluvesi – tammehiiglased ripuvad juurtega vee kohal.. A. Toht. || lõdvana alla (v. volti) vajuma, lotendama, ripnema. Rippuvate põskedega vanaeit. Silmade all rippusid kuni poole põseni mustad kotid. Tal on lõdvad, rippuvad rinnad. Kolmekordne rippuv lõug. Mehe alahuul rippus madalale alla. Hobuse rippuv mokk. Koeral ripub palavaga keel pikalt suust välja(s). Haavatu pea rippus lõdvalt õlale. Käed ripuvad elutult külgedel, lõdvalt alla. Seisab abitult rippuvi käsi. Riided ripuvad kõhna keha ümber. Tuult ei olnud ja purjed rippusid lõdvalt alla. *Ainult üks käsi paistis olevat sel sõduril, teine varrukas rippus tühjalt. A. Kork.
2. (hrl. seoses loodusnähtustega:) millegi kohal v. üle olema v. hõljuma, justkui õhus seisma. Taevas, lagendiku kohal, üle õue ripub suur kollane kuu. Päike ripub juba õige madalal, madalas. Pea kohal rippusid tumedad, rasked pilved. Silmapiiril ripub ähvardavalt äikesepilv. Tihe pilvevaip ripub mägede kohal. Suitsupilved ripuvad linna kohal. Udu ei langenud maapinnani, vaid jäi õhku rippuma. Eesti kohal ripub suur madalrõhkkond. Väljade kohal rippus kõrvetav leitsak. Tolm rippus hulk aega õhus, enne kui alla tagasi vajus. Sinitaevas ripub üksik lennuk. *.. nagu taeva külge kinni naelutatud, rippus tuuletallaja ülal lagendiku kohal. O. Tooming. || piltl (millegi otseselt ähvardava v. halvaendelise kohta). Vihm ripub juba lausa pea kohal, ega me kuivalt koju saa. Kodumaa kohal ripub oht. Õhus rippus pidevalt kodusõda. Saali jäi rippuma kurjakuulutav, rusuv vaikus. Haigus rippus raskelt küla kohal.
3. piltl kellestki v. millestki (visalt) kinni hoidma, kelleski v. milleski kinni olema, kellessegi v. millessegi kiindunud olema. Noored ripuvad väga teineteise küljes. Ta ripub kogu südamega oma kodu, perekonna küljes. Vanaema süda rippus lastelaste küljes. Ega nad nii väga asjade, varanduse küljes rippunudki. Peremees rippus küünte ja hammastega talu küljes. Miks sa nii kangesti raamatute küljes ripud? Haavatu rippus kramplikult elu küljes. Ega sa lõpmatuseni saa ema põllepaela külge, põllepaela rippuma jääda. Teismelised ripuvad sageli tundide kaupa telefonitoru otsas. *Nii rippusin ma Helenes, et ükski teine naine meeldegi ei tulnud! F. Tuglas. *Ma ei tea, miks ma üldse su sabas ripun, kui sa nii selgesti mulle korvi annad. I. Viiding. || visalt püsima; hoolega v. pingsalt jälgima v. kuulama. Mõte ripub eelseisva töö küljes. Poisi silmad rippusid himukalt tüdruku küljes. Tunnen, kuidas möödujate pilgud mu rõivaste küljes ripuvad. Kuulajad rippusid silmade ja kõrvadega kõneleja huulte küljes. *Kõigi silmad rippusid Vargamäe Eespere peremehel endal.. A. H. Tammsaare.
4. sõltuma, olenema. Vastus ripub (ära) mõningatest asjaoludest. Tema otsusest ripub mitme inimese saatus. Palju ripub pilgust, millega maailma vaadatakse. Kõik ripub ainuüksi teist enestest. Ega ei tahaks teisest inimesest rippuvaks saada. *Inimese mõistusest ja arusaamisest ripub kõik: tema usk, tema tegevus, tema kultuur.. E. Särgava. *Aga oma rikka naise kaasavarast olevat härra Lauw pääsmatult ära rippunud... J. Kross.

ette rääkima

1. millestki toimuvast eelnevalt rääkima, midagi eelnevalt kirjeldama v. milleski eelnevalt kokku leppima. Meil oli ette räägitud, et sõidame laupäeval. *Aga miks ma sulle ette räägin, ajapikku teeb see [= laevaelu] end ise selgeks. N. Baturin.
2. kellegi kohta räägitut, öeldut asjaosalisele kätte rääkima. Rääkis miniale sõna-sõnalt ette, mis ämm tema kohta öelnud.

edasi saama
edasi jõudma, edasi pääsema. a. (ruumiliselt). Pime ei saanud juhita sammugi edasi. Autoga sai siledal teel kiiresti edasi. b. (milleski, mingil tegevusalal). Igaüks ei saa elus edasi. Kas ta saabki oma tööga enam edasi? Selles asjas pole teadus kuigi palju edasi saanud. Kas Mart sai järgmisse klassi edasi või jäi istuma?

vastu saama

1. vastutasuks, vahetuskaubaks saama. Andis taskunoa ja sai vastu ragulka. Ära löö, saad vastu!
2. võrreldav v. võrdne olema (millegi sooritamises, milleski). Pole meest, kes temale jõu poolest vastu saaks. Vaevalt sa jooksmises neile vastu saad! Malemängus ei saa ta mulle enam vastu. *Võttis heinakaared nii laiad, et ükski mees külas talle vastu ei saanud. A. Saar. || millegagi toime tulema, hakkama saama. Ei saa enam ise tööle vastu, tuleb abi võtta. *Meie Madliga ei jõua temale vastu saada, sest Kõrboja pole ju ometi mõni popsikoht.. A. H. Tammsaare.

saavutus ‹-e 5› ‹s›
see, mis on saavutatud, milleski, mingil alal saavutatu. Teaduse ja tehnika uusimad saavutused. Keemia, astronoomia saavutused. Eesti Vabariigi viimaste aastate saavutused. Tunnustati silmapaistvaid saavutusi arhitektuuri alal. Teatri loomingulised saavutused. Ekspeditsiooni teaduslikud saavutused olid erakordselt suured. Viik edetabeli neljandaga oli igatahes saavutus omaette. Palusalu saavutust pole suutnud korrata enam ükski meie maadleja. *Karmidegi hindajate meelest oli see mainimisväärt saavutus: saada arstiteaduse litsentsiaadiks mitte rohkem kui kolme kuu jooksul.. I. Jaks.
▷ Liitsõnad: hiilge|saavutus, kultuuri|saavutus, spordi|saavutus, suur|saavutus, teadus|saavutus, tehnika|saavutus, tipp|saavutus, töö|saavutus, ühissaavutus.

seis ‹-u 21› ‹s›

1. seismine, paigal- v. tegevuseta olek; seisak, peatumine. Kiireloomuline töö ei võimaldanud hetkelistki seisu. Autojuht andis seisult gaasi ja sööstis paigast. Masinate seisu ajal võeti einet. *Rong vähendas käiku. .. Siis seis. R. Roht.
▷ Liitsõnad: paigalseis.
2. hoiak, asend, asetus, positsioon. Keha sirge seis. Käte, jalgade iseloomulik seis. Taimedel on varre seis veel püstine. Orase tihe, ühtlane seis. Kontrollis oma kaabu seisu. Astroloogid lähtuvad planeetide ja tähtede seisust. Kella ei olnud, aega määrati päikese seisu järgi. Päikesetõusu ajaks saavutab õhutemperatuur kõige madalama seisu. Uurisime baromeetri seisu 'näitu'. Surnud seis 'piirasend (masinal, aparaadil)'. || sport staatiline asend jalgadel, kätel, põlvedel, turjal v. õlgadel || malendite v. kabendite asetus mingil mänguhetkel. Musta vigurite aktiivne seis. Enamviguriga seis. Keresel oli Tali vastu hea, soodsam seis. Valge püüab oma seisu parandada. Seisu uurimisega kaotas vastane aega.
▷ Liitsõnad: kald|seis, keha|seis, püsti|seis, ripp|seis, toeng|seis, vahel|seis, valvel|seis, varvasseis; alg|seis, hark|seis, kand|seis, kätel|seis, käär|seis, küünar|seis, põlvitus|seis, päkk|seis, rinnal|seis, rist|seis, rõht|seis, samm|seis, sulg|seis, uppseis; katkestus|seis, kuninga|seis, mati|seis, pati|seis, tüüpseis; null|seis, päikeseseis.
3. teat. hetke olukord milleski. Riigikassa seis. Põhjavee seis on madal. Hinnete, punktide seis. Arvestame praegust asjade seisu. Õpilasel on kahes aines kriitiline seis. Raske majanduslik, rahaline seis. Treeneril õnnestus sportlane kehaliselt heasse seisu viia. Andmed esitatakse 1. jaanuari seisuga. *Igasugustes segastes seisudes, ka armukese või reisiseltsilisena, on Karl praegugi väärt partner.. V. Lattik. || sport skoor. Mängu, matši seis. Teisel poolajal õnnestus seisu parandada, seis viigistada. Meeskond saavutas varsti ülekaaluka seisu. Geim kaotati seisuga 8:15.
▷ Liitsõnad: asja|seis, kassa|seis, kõrg|seis, lao|seis, madal|seis, mere|seis, normaal|seis, perekonna|seis, sund|seis, ummik|seis, vastas|seis, vastu|seis, veeseis; edu|seis, kaotus|seis, lõpp|seis, mängu|seis, sulu|seis, tabeli|seis, turniiri|seis, viigi|seis, võiduseis.

seisu|kord [-korra]

1. teat. ajahetkel kellelegi mõju avaldavad v. milleski valitsevad olud tervikuna, olukord; situatsioon. Hea varanduslik, majanduslik, aineline seisukord. Suure pere kodune seisukord pole kiita. Töötute seisukord muutus järjest raskemaks. Langes pankrotiga lausa kerjuse seisukorda. Äri seisukord muutus kõikuvaks. Hindas, kaalus oma seisukorda. Olen raskes, hädaohtlikus, piinlikus seisukorras. Valetamisega oli ta sattunud täbarasse seisukorda. Asetage end minu seisukorda. Seisukorrast pole näha mingit väljapääsu. Tundis end seisukorra peremehena. Valimisvõitluse ajal tekkis põnev poliitiline seisukord. Riigis kuulutati välja erakorraline seisukord. *Egas inimesi siis igavesti saa looma seisukorras pidada. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: häire|seisukord, kaitse|seisukord, piiramis|seisukord, sõjaseisukord.
2. seisund, olek. a. (elusolendi kohta). Hingeline, kehaline seisukord. Missugune on sinu tervislik seisukord? Haige seisukord on halvenenud, endiselt raske. Laskis arstil oma südame, kopsude seisukorda kontrollida. Magamata ööde järel olid ta närvid hirmsas seisukorras. *Lühikeseks ajaks oli ta siiski kaotanud teadvuse, langedes rohkem raske letargiaga kui unega sarnanevasse seisukorda. A. Kivikas. || kõnek (raseduse kohta). Rase noorik püüdis oma seisukorda varjata. *.. hakkas [naine] siin kokku elama ühe vanapoisiga ja oli nüüd õnnistatud seisukorras, kuigi [oma] mees polnud vahepeal kodus käinud. K. Ristikivi. b. (esemete v. nähtuste kohta). Liiklusvahendite tehniline seisukord. Tunneb muret mulla, vilja halva seisukorra pärast. Heas seisukorras maja eest küsitakse hingehinda. Sõda jättis tööstuse laastatud seisukorda. Jäätee rajamine oleneb jää seisukorrast.
3. van asend. *Ei viitsi liigutada, seisukorda muuta. Käed risti pea all lamab ta liikumata heinte peal maas.. M. Sillaots.

seletus ‹-e 5› ‹s›

1. mingi nähtuse, sündmuse vms. seletamine, selle selge(ma)ks tegemine v. põhjendamine lähema kirjeldamise ja lisaandmete esitamisega. Usutav, tõetruu, asjalik, loogiline seletus. Suuline, kirjalik seletus. See seletus on liiga ebamäärane. Seletust andma. Päris, palus, küsis, nõudis juhtunu kohta seletust. Kirjuta selle kohta seletus! Jagas heameelega nõuandeid ja seletusi. Võlgnen sulle väikese seletuse. Imelikule nähtusele ei leita seletust. Lisas öeldule mõne sõna seletuseks. Ootame teiepoolset seletust. Küsimus nõuab pikemat seletust. Poisi seletust mööda toimus õnnetus teisiti. Jass polnud seletustega kitsi. Klass jälgib õpetaja seletusi. Kannatanu ja tunnistajate seletused protokolliti. Arsti seletused rahustasid haiget. Kuulati hoolega giidi seletusi. Igal eksponaadil on seletus juures. Pildi all võis lugeda sildikest seletusega. Teos on varustatud põhjalike seletustega. *Lasksin [õhtupalvusel] algul koraali laulda, pärast seda tuli väike tekst, natuke seletust ja palve. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: kirja|seletus, nime|seletus, piibli|seletus, sisu|seletus, sõna|seletus, tähendusseletus; lisa|seletus, lühiseletus.
2. hrv selgus milleski. *Te küsite, kas Brecht [on reformaator]? Võib-olla, ei tea. Aeg annab seletust. V. Panso.
3. ‹liitsõna järelosana› kõnek nägemine
▷ Liitsõnad: silmaseletus.

selge ‹1› ‹adj›

1. hästi loetav, nähtav, kuuldav v. haistmisega tajutav. Ilus selge käekiri, allkiri. Kirjutab suurte selgete tähtedega. Hästi selge foto. Liivasse on jäänud selged jalajäljed. Kännult võis lugeda selgeid aastarõngaid. Keerab binokli selgemaks. Teadustajalt nõutakse selget diktsiooni. Laulab selge ja puhta häälega. Kostis selge kellahelin. Jagas vaikseid, kuid selgeid korraldusi. Kasukas levitab selget koirohu lõhna.
2. kindel, vaieldamatu, mitteebamäärane, ilmne. Neil on selge edu, paremus, ülekaal. Selged haigustunnused. Luuvalu on selge märk, et läheb sajule. Ütleb selge sõnaga 'keerutamata', mida ta asjast arvab. Tulin siia selge kavatsusega leida endale töökoht. Päikesekiirguse ja nahavähi vahel on täheldatud selget seost. Plaan hakkas võtma järjest selgemaid piirjooni. Hädaohust annab selget tunnistust järgmine asjaolu. Tuleb teha selget vahet autori ja minategelase vahel. Nüüd on meie vahekorrad, suhted, sotid täiesti selged. Ei julge selget seisukohta võtta. Silme ees seisis selge siht. Selge ülesehitusega teos. Ületas selges võiduseisus mõtlemisaja. Isa häälest kostis selge rahulolematus. Mine tee selgeks, kes on kes. Nüüd on juba selge, et me õhtuks pärale ei jõua. Algusest peale oli selge, et see asi hästi lõppeda ei saa. Peagi sai selgeks, mis saatus meid siin ootaks. Nüüd on enam kui selge, selgem kui selge, selgemast selgem, et viivitada ei tohi. Sõda pidi varsti lõppema, see oli selge. Tema käeliigutus oli selge ning ilmekas. Võõra päritolust ei olnud midagi selgemat teada. Pole veel päris selge, kummal on õigus. Üks mis selge, üks oli selge: nii ei või see kauem kesta. Ükskõik, kuidas otsustatakse, aga olgu üks selge sott. *Tiina aga ei teadnud veel, kas neist saab siia majja tänavuseks suvitajaid. See tuli küsida selgeks.. P. Krusten.
▷ Liitsõnad: ilm|selge, päevselge.
3. arusaadav, mõistetav. Seaduste keel peab olema üheselt selge. Professori loengud on selged ja süsteemipärased. Mehe kavatsus oli kõigile selge. Kas sul on selge, mis sul teha tuleb? Tegin näo, nagu oleks mul kõik selge. Kogu asi oli korrapealt selge. Nende sõnade mõte peaks juhmilegi selge olema. On iseenesest, pikematagi, seletamatagi selge, et.. See oli väga selge unenägu. Kõik segane sai selgeks. Püüdsin talle selgeks teha, et ta eksib. Püüab teistele märkide abil midagi selgeks teha. Kõigepealt pead ise selgeks mõtlema, kas see amet sulle sobib. Jutud tuleks kiiresti selgeks rääkida. Küsimus vaieldi selgeks. Sa ei taha minna, selge see. Homme kell kaks siinsamas, selge? Ah nii on lood, selge! Ära kedagi võõrast sisse lase! – Selge. || (millegi oskamise, kätteõppimise kohta). Tal on töö, amet selge. Kas poisil on tähed, lugemine juba selge? Õppetükid ei ole veel päris, täiesti selged. Inglise, soome keel on tal selge. Õppis suvel ujumise, rattasõidu selgeks. Laulupeolaulud on selgeks õpitud. Näidend olgu pühadeks selge. Võõrsil tuleb sealne keel selgeks õppida. Küll ma õpetan sulle tantsimise selgeks. Linnupojad on lendamise selgeks saanud. Kui sõna selge, siis joru julge. *Suurt muret tal aga ei ole.., sest talu talitus on Minnal juba selge kui viis sõrme. M. Raud. || kõnek (milleski arusaamisele jõudmise v. ülevaate omandamise kohta). Reisikaaslastest on mul nüüd selge pilt. Selge pilt, kuidas asi ajalehte jõudis: Koger lobises reporterile liiga palju. Elmari jutust sai pilt lõpuks selgeks. Tema jutust ei saanud küll selget sotti, selget otsa kätte. *.. ta ei saanud siis tema sonimise sõnadest ka midagi kindlamat, selgemat otsa. J. Järv.
▷ Liitsõnad: ilm|selge, päevselge; sõna|selge, vormiselge.
4. klaar, puhas, millestki segamata. a. (vedeliku kohta:) läbipaistev; ant. sogane, hägune. Selge jõgi, järv, allikas. Allikavesi on kristalselt selge. Kaevus on selge puhas vesi. Läbi selge vee paistab ojakese liivane põhi. Selged kastetilgad sädelesid lehtedel. Hea leem, puljong peab olema selge. Lasknud kohvil tõmmata, valas ta selge vedeliku tassidesse. Kask annab selget, läbipaistvat mahla. Mida selgem vesi, seda segasem põhi. Millal savine vesi selgeks saab. b. (ilma kohta:) pilvitu v. sombuta. Hommikune selge taevas ennustas head ilma. Taevas oli täiesti selge, mitte pilveraasugi. Taevas tõmbub juba selgemaks. Selge päikeseline ilm. Ilm oli selge ja külm. Haruldaselt selge hommik, suveõhtu. Selged kuuvalged ööd. Sügisel juhtub harva selgeid päevi. Õhtu eel läks selgemaks. Hommikune vines päike on nüüd selgeks läinud. Kevadine selge õhk. Käsk tabas teda nagu välk selgest taevast 'väga ootamatult'. *.. kui jõulud lumega lähenesid, kui tuli jaanuar oma selgete külmadega.. R. Kolk. c. särav, hele, kirgas. Aknaklaasid nühiti märja ajalehega selgeks. Selge peegel, kristall. Lapse suured selged silmad. Selgeid silmi on ähmastanud raev, palavikuudu. Mehe murelik nägu lööb, tõmbub selgemaks 'rõõmsamaks'. *.. suviõunad kirikumõisa aias helendasid läbipaistvatena ja selgetena.. M. Pedajas (tlk). d. korralik, laitmatu, täiuslik, ehtne. Ilusa selge kõlaga klaver. Selged riimid. Ornamendi selged proportsioonid. See on ju selges saksa keeles! Kas sa ei saa selgest maakeelest aru? *Kui me midagi saatuselt palume, siis kõigepealt seda, et ta hoiaks selgena meie tõetundmise. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hõbe|selge, klaas|selge, kristall|selge, pisar|selge, vesiselge.
5. läbinisti ühest ainest, ilma mingi lisata. Ehted on selgest kullast ja hõbedast. Puusärk oli raske: selge tammepuu. Vasikas kasvab üles selge piima peal. Vitsutab süüa selget pekki. Terve kotitäis selget püülijahu. Selgest siidist rätik. *Et mägi selgest liivast koos seisis, langesid augu kaldad sagedasti sisse.. A. H. Tammsaare.
6. täielik, päris, lausa. Selge õnn, õnnetus, juhus. Neidu vaadata on selge rõõm. See pole töö, vaid selge lust. Abiellusime selgest armastusest. Silmad täis selget tigedust. See on lihtsalt selge laiskus, lohakus, hooletus, rumalus, liialdus. Sellega tegi ta küll selget ülekohut. Sinu jutt on selge vale, laim, väljamõeldis. See on selge tõsi, mis ma räägin. Ta on teistele selgeks ristiks. Käia restoranis lõunatamas oleks selge priiskamine. Paks kiht musta mulda – selge kullaauk! Tuleb välja, et ta on selge anarhist. Pärast vihma oli roheline jälle päris selge roheline. *Marjad praegu hinnas, ega ma seal [= metsas] muidu küüruta, nopin selget raha. P. Krusten. *Sest, Jumal paraku, nad on veelgi oma südame põhjas selged paganad, kuigi on Kristuse õpetuse vastu võtnud.. F. Tuglas (tlk).
7. mõistuselt normaalne, täie teadvusega; tasakaalukalt ennast valitsev, taibukas, arukas, kaine. Mees ajab imelikku juttu, ta pole vist päris selge aruga. Kõrgest palavikust hoolimata püsis ta mõistus selge. Haige sonib ja sonib, selgemaid hetki tuleb harva ette. Inimene elagu selge mõistuse, mitte tumedate tunnete järgi. Ükski selge aruga, mõistusega inimene ei tee säärast tempu. Teeb suures vihas mõndagi, mida selge peaga kahetseb. Ärkas hommikul täiesti selge ja puhanud peaga. Kuulub meie klassi kõige selgemate peade hulka. Pea valutas, kuid mõtted olid täiesti selged. Peas polnud ühtki selgemat mõtet. Liider on terase mõistuse ja teistest selgema pilguga. *Ei, poju, minu meeled on selged, aga sinul pole täit aru peas. A. H. Tammsaare. || mittejoobnud, mitte purjus. Selge peaga mõistlik mees, aga kui viina saab, siis kipub märatsema. Sa oled purjus, mine maga pea selgeks! Selgemad mehed püüdsid purjus sõnelejaid lepitada.
8. aval, aus, siiras. Selge silmavaade. Teda armastati ta targa meele ja selge südame pärast. *Ta tahtis naisele selgete silmadega [= ausalt, puhta südametunnistusega] otsa vaadata ja aru anda kõigist peensustest, ilma kavaldamata. V. Gross.
9. (silmade kohta:) hästi nägev. Laseb lapsel niidi nõela taha panna: tal on selgem silm. Hõõrub silmi selgemaks, et hämaras ruumis paremini näha. Selge silmaga 'selgesti' näha, et ta ootab last. Märkas ohtu teistest palju selgema silmaga 'selgemini'.
10. hrl van makstud, ära õiendatud, klaar. *Nüüd ta oli aga jällegi kodus, vallamaksud selged.. J. Oks. *Hind on ka väikene: kopika kahega saad kõrtsivõla selgeks. O. Kallas.
Omaette tähendusega liitsõnad: eba|selge, üli|selge, sulaselge

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

sisalduma ‹37›
millegi sees v. koostises olema, milleski leiduma. Ta ei tohi piima juua selles sisalduva laktoosi tõttu. Heitgaasides sisalduv vääveloksiid võib tekitada vähktõbe. Kirjas sisalduv ähvardus jättis mu täiesti ükskõikseks. *Sünd, Pidu, Töö ja Sõda, eks sisaldu neis neljas sõnas kogu mu järelpõlve Saatus.. H. Rajandi (tlk).

sisse|elamine

1. millegagi harjumine, kodunemine. Uues kohas, võõrasse kultuuri sisseelamine võtab aega. Esimene töönädal möödus sisseelamise tähe all. *Muidugi algasin ma kohe järgmisel hommikul pärast Pariisi jõudmist linnaga tutvumist ja temasse kuidagi sisseelamist. F. Tuglas.
2. millessegi kogu hingega süvenemine, milleski kogu olemusega osalemine. Teeb oma kunstnikutööd suure, täie sisseelamisega. Näitleja mängus on tunda peent sisseelamist osasse. Naiskoori laulus oleks oodanud sügavamat sisseelamist. Kunstnikule heideti ette vähest sisseelamist kujutatavasse.

sonkima ‹songin 42›
milleski tuhnima, midagi sorkima; (näit. pinnast) segi pöörama, (segi) sõtkuma. Songib kepiga rabalaukas. Ära songi lõket! Sonkisin kinganinaga liiva(s). Laps songib taldrikus, lusikaga pudrus, söögi sees ringi. Toitu ei songita. Siga songib puu all juuri. Metssead on põllu läbi sonkinud. Autoratastest, mürsuaukudest (üles, segi) songitud maa. Ära songitud ehitusplats. Songib kartulid katki. | piltl. Songib teiste probleemides. Kadedus songib südant. *Kui ei taha, siis ära räägi. Mina ei hakka teiste inimeste elus sonkima. M. Loodus (tlk). || ((kehva, vaevalise) maaharimise, eriti niisuguse kaevamise kohta). Kraavikaevajad songivad maad. Songib labidaga mättaid kõrvale. Sonkis kõplaga peenart. Mulle lausa meeldib maad sonkida. *Mis sa narrid maast? Mis sa temast songid? H. Väli.

(nagu ~ kui ~ otsekui) soomused langevad silmilt ~ silmadelt ~ silmade eest
(keegi) hakkab äkki mõistma, jõuab äkki milleski selgusele

sorima1 ‹37›

1. otsides, valides, vaadeldes vm. sihil hrl. kä(t)e v. käes hoitava vahendiga milleski, millegi hulgas, midagi tuhlama, tuhnima, soprama. Sorin kastis, tööriistu. Vana mees sorib münte. Sahtel on päris segamini soritud. Leidis karbis sorides vanu pilte. Soris segipaisatud asjades, fotode seas. Vaesed sorivad pühkmeid, prügikastis. Hakkasin ehmunult taskutes sorima, aga raha ei leidnudki. Soris rahakotis ja ulatas abivajajale rahatähe. Sorib võtmekimbus, võtmete kallal. Kalurid sorivad kala. Ostja sorib kaupa. Lihunik sorib loomade sisikondi. Arst sorib haavas. Olen juba terve tunni poes seelikuid sorinud. Võta pealmine tükk, vaagnal ei kõlba sorida. Lootis sõrmust üles leida ja soris kogu prahi läbi. Soris kummutis ringi. Soris tuhas, kuni leegid lõkkele lõid. Talle meeldib kevadeti mullas sorida 'mullatöid teha'. *Isa tõmbas voodi alt tüdruku kohvri ja hakkas selles sorima. Ta otsis midagi, mida ta ise ei teadnud. M. Unt. *„Vähe!” otsustas Taavi, kuid see ei tähendanud muud, kui et pole kiiret püüdmisega, sest mis tühja vett sorida. A. Mälk. | (sellelaadse sihitu tegevuse kohta). Soris hajameelselt kepiga maad. Tüdruk sorib varbaidpidi liivas. Sorib sammalt saapaninaga lahti. Sõrmed sorivad sihitult paberites. Vajub mõttesse ja sorib sõrmedega oma habemekarvu. | piltl. Sorib ema otsides silmadega rahvahulka. Tuul sorib juukseid. *.. ei Kai asuniku-sugusest mehest hooli. Kuulda, et sorib rikaste perepoegadegi seas ja saadab aga kosilasi tagasi. A. Kivikas. || põgusalt lugedes v. vaadates lehitsema, sirvima, lappama. Tüdrukul meeldib raamatuis sorida. Armastab riiulitel raamatuid sorida. Sorisin kiiresti kirjad läbi: mulle polnud ühtegi. Sorisime katalooge. Käin mõnikord antikvariaadis ajakirju sorimas. Uurija plaanib õhtuks dokumendid läbi sorida. Käsiraamatut, entsüklopeediat sorima. *.. pärast einet ta vahel sohval soris Heinet. B. Alver. *Tema [= peigmees] soris külakõrtsis kaarte ja jõi.. J. Pärn. || piltl (mõttetegevuse, hingeeluga ühenduses olevana). Sorib minevikus, möödunud aegades, mälestustes, oma hingepiinades. Sorisin mälus, ajusoppides, aga midagi ei tulnud meelde. Ta ei tahtnud oma hinge kellegi kätte sorida anda. Sorib naise minevikku. Talle meeldib teiste eludes, endas sorida.
2. murd keelt peksma, laimama. Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida.

sumama ‹37›

1. kahlama, sumpama. Sumati läbi vee, pori, lahtise liiva, tuhkja lume. Tuli sumada mööda kõikuvat raba. Hobune sumas kõhuni lumes, sügavais hangedes. Pehme lumega andis läbi hangede sumada. Poolest kehast, vööni vees sumades väsisime kiiresti. Vanker sumas põhjatus poris. Mehed sumasid veest läbi kaldale. Koer sumas keset tiiki. Lehmad olid sumanud kaugele nisusse. Sumame lopsakas, kohati vööni ulatuvas rohus. Kütid sumasid mööda padrikuid. Rajalt eksinud sumasid pimedas metsas ringi. Sumasin läbi rahvahulga. || (vette v. millessegi hooga minemise, kukkumise, hüppamise vms. kohta). Rada kadus käest ja sumasime põlvini kraavi. Loomad sumasid vette ja hakkasid ahnelt jooma. Sumasime jõkke, järve, lainetesse ujuma. || millegagi vees (või milleski muus) liigutusi tegema. Sumab ujudes jalgadega. Sumas kätega vees ja pritsis meid. Sumas oskamatult mõlaga, aerudega. *Jälle tõid mehed liivi järgukaupa edasi ja sumasid teivastega vees kasvavasse rohtu .. J. Mändmets.
2. kõnek hoogsalt, rohmakalt midagi tegema (hrl. pilduma, toppima). Põlevale lauavirnale sumati vett peale. Sumas kotti igasugu toidukraami, mis sahvris leidus. Kui supp on paks, suma vett sisse. Sumab puid pliidi alla. Ei andnud teistele midagi, sumas kõik kommid oma suhu. Naine sumas kapi juures midagi otsida. *Tead, nad sumasid mulle niisuguse koorma selga, et karju või haleda häälega appi. A. Liives. *Need [= koolipoisid] sumasid käsu korras kasetaimed otsapidi maa sisse ja lasksid jalga. E. Tegova.
3. sumisema, suminal rääkima. Kostis paljuhääleline jutt, ümbruses sumas laadarahvas. Inimesi sumas kõikjal kui mesilasi. Kärbsed sumavad pimedas köögis. Kõrts sumas meeste jutust. *Kuss, mis te seal sumate! A. Kaal.
4. hrv sumatama. Hüpanud vette nii mis sumanud.

süsteem ‹-i 21› ‹s›

1. omavahel seotud objektide terviklik kogum. Tähtede, galaktikate süsteemid. Organismi elundite süsteem. Seedeelundite, sisenõrenäärmete, hingamiselundite süsteem. Rajati kanalite ja tammide süsteem. Sõjaväebaaside süsteem. Masinate, seadmete süsteem. Mikroskoobis kasutatav läätsede süsteem. Organism on isereguleeruv süsteem. Aatom on väga keeruline süsteem. Pilved moodustavad sageli süsteeme. Keele foneetiline, morfoloogiline, leksikaalne süsteem. Kohakäänete süsteem. Logaritmide, võrrandite süsteem. Teadmiste süsteemis oli lünki. Kindel hindade süsteem. *Ta ei mõistnud raharingluse keerulist süsteemi, ja seepärast olid ta taskud kõlisevast enamasti tühjad. L. Promet. || organisatsiooniliselt tervikuks koondunud üksuste, asutuste vm. kogum. Tervishoiuasutuste süsteem. Eesti Keele Instituut kuulus varem Teaduste Akadeemia süsteemi. *Piiskopid ja ordu kuulusid aga vahetult katoliku kiriku süsteemi ja allusid paavstile. A. Vassar. || piltl omavaheliste seostega kindel kord milleski. Raamatud olid paigutatud riiulile süsteemi järgi. Korrastamata, ilma igasuguse süsteemita kogutud ainestik. Olemasolevad faktid tuleb süsteemi viia. Tema järeldustes on loogikat ja süsteemi. *Punkt punkti järel oli selles kirjas tema süü ette loetud, süstemaatiliselt, sest Valter armastas süsteemi. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: arvuti|süsteem, elektri|süsteem, elundi|süsteem, energia|süsteem, hääliku|süsteem, info(rmatsiooni)|süsteem, irrigatsiooni|süsteem, jahutus|süsteem, juhtimis|süsteem, kaitse|süsteem, kanalisatsiooni|süsteem, keele|süsteem, keskkütte|süsteem, kirja|süsteem, kommunikatsiooni|süsteem, koridori|süsteem, kosmose|süsteem, krediidi|süsteem, kuivendus|süsteem, kütte|süsteem, maailma|süsteem, mõiste|süsteem, märgi|süsteem, niisutus|süsteem, närvi|süsteem, piduri|süsteem, planeedi|süsteem, päikese|süsteem, raketitõrje|süsteem, ring|süsteem, seire|süsteem, side|süsteem, termo|süsteem, toite|süsteem, tootmis|süsteem, transpordi|süsteem, tule|süsteem, tuletus|süsteem, tähe|süsteem, valgustus|süsteem, valve|süsteem, veevarustus|süsteem, ventilatsiooni|süsteem, vereringe|süsteem, vihmutus|süsteem, voolu|süsteem, võimendus|süsteem, võrrandisüsteem.
2. mingit õpetust, teooriat moodustavate põhimõtete, väidete, seisukohtade kogu. Religioossed, eetilised, filosoofilised süsteemid. Hegeli filosoofiline süsteem. Aristotelese süsteem. J. Käisi pedagoogilis-didaktiline süsteem. Vabakasvatuse süsteem. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Teaduslikult põhjendatud maaviljeluse ja loomakasvatuse süsteem. Teadlane kujundas kogutud andmete põhjal välja terve süsteemi.
3. mingi üldise põhimõtte alusel loodud ühikute, elementide arvestus ning selle rakendus praktilises tegevuses. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Teadmisi hinnatakse viie või kümne palli süsteemis. Koefitsientide süsteem jättis meie võistleja kolmandaks. Mängitakse kahe miinuse süsteemis. Turniir toimus Šveitsi süsteemis. Õpetajana rakendas ta ergutuste ja karistuste keerukat süsteemi.
▷ Liitsõnad: arvestus|süsteem, arvu|süsteem, hindamis|süsteem, hinde|süsteem, kahevälja|süsteem, kolmevälja|süsteem, kontroll(imis)|süsteem, kuuevälja|süsteem, maaviljelus|süsteem, mullaharimis|süsteem, mõõdu|süsteem, numbri|süsteem, otsi|süsteem, palli|süsteem, perioodilisus|süsteem, punkti|süsteem, raha|süsteem, tariifi|süsteem, turniiri|süsteem, tükitöö|süsteem, valuuta|süsteem, värsi|süsteem, väärtussüsteem; detsimaal|süsteem, kahend|süsteem, kuuekümnend|süsteem, kümnend|süsteem, viiendsüsteem.
4. millegi üldine korraldus v. struktuur. Väikekaubatootmise süsteem. Pärisorjuslik, teoorjuslik süsteem hakkas lagunema. Töö tasustamise süsteem. Lisatasude, preemiate süsteem.
▷ Liitsõnad: aine|süsteem, ergutus|süsteem, haldus|süsteem, haridus|süsteem, kaardi|süsteem, kabinet|süsteem, kasvatus|süsteem, kaubandus|süsteem, klassi|süsteem, kohtu|süsteem, kooli|süsteem, kutseharidus|süsteem, lääni|süsteem, majandus|süsteem, palga|süsteem, panga|süsteem, rahvaharidus|süsteem, tasustamis|süsteem, tsunfti|süsteem, tšeki|süsteem, valimis|süsteem, valitsemis|süsteem, varumis|süsteem, õigus|süsteem, õppesüsteem; feodaal|süsteem, kasti|süsteem, koloniaal|süsteem, maailma|süsteem, mitmepartei|süsteem, vägivalla|süsteem, üheparteisüsteem.
5. biol klassifitseerimisel saadud süstemaatiline terviklik rühmitus. Taimede, lindude, loomade süsteem. Karl Linné süsteem.
▷ Liitsõnad: all|süsteem, ökosüsteem.

süü2 ‹14› ‹s›

1. süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus v. kuritegelikus teos. Ränk, raske, moraalne süü. Milles seisab, on minu süü? Ta sai sinu süü läbi kannatada. Pole minu süü, et nii juhtus. Tema süüs olen osalt ka mina süüdi. Õnnetus juhtus autojuhi süü tõttu. Andrese ainsaks süüks oli see, et ta asjast varem ei rääkinud. Poiste süü tehti peagi kindlaks. Mida talle süüks pannakse? Poiss ajas aknalõhkumise venna süüks. Ma ei arva seda sulle suureks süüks. Nad püüdsid süüd teineteise kaela ajada, teineteise peale veeretada. Mina ei oska temale küll mingit süüd mõista 'teda milleski süüdi arvata'. Tunnistas oma süü üles. Võttis sõbra süü enda peale. Punnis vastu, kuid oli siis sunnitud süü omaks võtma. Mina olen sellest süüst puhas. Pahategija kahetses oma süüd. Hüvitas oma süü, tegi oma süü heaks. Sõdur saadeti süü lunastuseks eesliinile. Tal lasub verepilastuse süü. Ma ei leia temal ühtegi süüd. Inimese süü tõttu on hävinud palju loomaliike. Süü rokal, süü vasikal. *Eks meil teised saa iga päev ja tihti veel vähemate süüde eest peksa.. E. Aspe. || jur kuriteo vm. õigusvastase teo etteheidetavus isikule. Süü aste. Süü presumptsioon 'selle eeldamine'. Tunnistas kohtus, eeluurimisel oma süü üles 'tunnistas end süüdi'. Süüd raskendavad, pehmendavad asjaolud. Kohtuliku arutamise käigus leidis tõendamist kohtualuse süü. Asitõendid, tunnistajate ütlused ei kinnitanud kohtualuse süüd.
▷ Liitsõnad: kaas|süü, mõrva|süü, pea|süü, surma|süü, veresüü.
2. osutab midagi põhjustavale asjaolule, tegurile. Vanainimese luuvalu võib olla ka halva ilma süü. Pea on uimane, see on vist vähese magamise süü. Pimeduse süü, et me seda kohta üles ei leidnud. Suurelt osalt koduse kasvatuse süü, et lapsed ülekäte lähevad. *Maaväringud olid siin tavaliseks nähtuseks, nende süüks peavad mitmed uurijad Knossose lossi muutumist rusuhunnikuks. H. Matve.

süüdi ‹adv›

1. ka jur süüdlane, süüdlaseks milleski. Varguses süüdi olevad isikud tabati. Ta on süüdi kaaslase surmas, väga mustades tehingutes, avariis. Milles see mees süüdi on? Ma ei ole midagi paha teinud, ma ei ole mitte milleski süüdi. Ants pole süüdi, ta ei teinud midagi. Tundis end vanemate ees rängalt süüdi olevat. Tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi. Kohus mõistis mehe mitmes raskes kuriteos süüdi.
2. (midagi põhjustava asjaolu, nähtuse kohta). Inimeste viletsuses oli süüdi raske sõjaaeg. Mehe kukkumises oli süüdi purjusolek. Artikli ebatäpsustes oli osalt süüdi ka kiirustamine.

süüdistama ‹37›

1. kedagi milleski süüdlaseks väitma, kellelegi midagi süüks panema; kellelegi mingit halba, ebaväärikat tegu v. käitumist ette heitma. Meest süüdistati mitmes pahateos. Süüdistab oma naabrit pettuses, kokkuleppe rikkumises. Poisid hakkasid üksteist aknaklaasi lõhkumises süüdistama. Ärge süüdistage ennast selles õnnetuses! Ema süüdistab poega laiskuses. Inspektorit süüdistatakse liigses karmuses. Noormeest süüdistati auahnuses, ebaaususes, upsakuses. Kriitika süüdistas autorit elutõe moonutamises, pealiskaudsuses. Õpetajat süüdistati, et ta kohtlevat lapsi halvasti. Süüdistas ja kirus valitsust. Sõimeldi ja süüdistati vastastikku üksteise lapsi. Sa süüdistad teda alusetult, täiesti asjata. Ärge mind küll süüdistage, ma ei tea sellest midagi! Heitis mulle süüdistava pilgu. Kõneles süüdistava tooniga. *.. aga kes temast pole aru saanud, süüdistagu iseennast. M. Traat.
2. jur kedagi mingis kuriteos süüdlaseks väitma, selles süüdistust esitama. Kohtualust süüdistatakse mõrvas, tahtlikus tapmises, tapmiskatses, varguses. Kinnivõetuid süüdistati riigipöörde ettevalmistamises.

süüdistus ‹-e 5› ‹s›

1. süüdistamine; süüdistavad sõnad vms. kellegi milleski süüdioleku kohta. Ränk, raske, karm süüdistus. Ülekohtune, põhjendamata, alusetu süüdistus. Vastastikused süüdistused. Tema vastu tõsteti poliitiline süüdistus. Süüdistus liiderdamises – tema jaoks oli see ränk solvamine. Langes ootamatu süüdistuse alla. Püüdis end naabrite süüdistuste vastu kaitsta. Olen juba harjunud tema väiklaste süüdistustega. Naine paiskas mehele näkku rea süüdistusi. *Naiivsusest hoolimata on jutustus [= teos] vihane mõisavastane süüdistus. R. Põldmäe.
▷ Liitsõnad: enese|süüdistus, vale|süüdistus, vastusüüdistus; fotosüüdistus.
2. jur süüdistatavale ametlikult esitatav väide tema poolt sooritatud kuriteo kohta (hrl. kohtus). Riiklik süüdistus 'prokuröri poolt toetatav ametlik süüdistus'. Mehele esitati süüdistus mõrvas, salakuulamises. Süüdistuse tõendamatus. Prokurör esitas süüdistuse, loobus süüdistusest.
▷ Liitsõnad: mõrvasüüdistus.
3. jur süüdistav pool kohtuprotsessis; ant. kaitse. Süüdistuse ja kaitse tunnistajad.

süü|tunne
milleski süüdioleku tunne, süüdlaslik tunne. Meest piinas, vaevas, rõhus raske süütunne. Hinges näris, kripeldas süütunne täitmata lubaduse pärast. Ma ei suuda vabaneda, ei saa lahti süütundest vanemate ees. Mõtlen temale süütundes, süütundega. Valdas süütunne, et on teistele muret valmistanud. Poisi nägu väljendas suurt süütunnet.

taipama ‹taibata 48›

1. mõistuse abil milleski selgusele jõudma, millestki aru saama, midagi mõistma; märkama (1.b. täh.) Kiiresti, aeglaselt, äkki taipama. Ei taipa mõhkugi, tuhkagi, midagi. Taipab kõike lennult, poolelt sõnalt, sõnadeta. Taipas kohe, milles asi, mida teha. Korraga taipasin, miks tüdruk nutab. Mitte ei taipa, millest ta elab. Haige hakkab tasapisi taipama, kus ta on. Naeratab, nagu taipaks, mida teine mõtleb. Sulgesin kaaslase soovi taibates akna. Vaatas naisele otsa, taipamata, mida see tahab. Perenaine ei taibanud hulk aega, kumb reha on tema oma. Lapsed taipavad rohkem, kui arvatakse. Ta ei taibanud maast ega ilmast. Taipab rahaasjadest, kunstist vähe. Ta ei taipa eesti keelest silpigi. Ma ei taipa, mis tähendab „tõhe”. Uus kirjutaja ei taibanud meie ajakirja stiili. Taipan su kavatsust, küsimuse mõtet, teo motiive. Poeg taipab ema vaeva. Taipas selgesti oma kaotust, hädaohtu. Ei taipa peidetud pilget. Seletas õhinal, taipamata, et teised itsitavad. Veel enne, kui reisimees midagi taipas, olid kohvrid läinud. *Külamehed ei saanud mitte mõhkugi aru. Taibata katsudes vaatasid nad üksteise otsa ja kehitasid õlgu. E. Tegova. *Kui lisada, et esietendusteks valmistuti kõigest üks kuni kolm päeva, siis on publiku nördimus taibatav [= mõistetav, arusaadav]. H. Gustavson. || hrv kellestki aru saama. *Mina sinust taipan palju, sina minust vähem .. H. Kiik. *Ei tea me palju sõpradest, ei vennast, / ei tunne armsamat, ei taipa iseennast. U. Laht.
2. millegi peale tulema, midagi teha märkama (2. täh.) Ei tea, kas tüdruk taipab palitu kuivama panna. Kontrollid ei taibanud pingi alla vaadata. Taipas alles nüüd tere öelda. Ma ei taibanud lilligi kaasa tuua. Viimaks taipas mees ohjad lõdvemale lasta. Peaks ta ometi taipama tulla!

teadma ‹tean 45›

1. informatsiooni, teadmisi omama, millestki teadlik olema, milleski selgusel, kindel olema; endale aru andma. Keegi ei teadnud sündinud kuritööst. Lugeja inimene teab, mis maailmas sünnib. Kes teab, palju kell on? Teadis, kust ja mida on kasulik osta. Ta teab, kuidas temasse suhtutakse. Noored teatakse põllul olevat. Võõras arvab teadvat, palju linnani maad on. Rahvas teab rääkida, et kõik lõppenud õnnelikult. Kodused ei tea pojast midagi. Vähesed teadsid, et majal on varuväljapääs. Uustulnukast eriti ei teatud. Kust võisid nad sõbra mõtteid teada. Ma tean, et ma midagi ei tea. Ma ei tea, mis see sõna tähendab. Oleks mees hädaohust teadnud, poleks ta nii ettevaatamatult käitunud. Oh, oleks ma seda teadnud! Tahan sust kõike teada. Asi juhtus isa teadmata, ent ema teades. Nuttis, teadmata, mida teha. Kasvataja teadis, et poiss ei valeta. Ma tean, et ta tuleb. Nagu ta ise ei teaks! Kust ta seda teadma pidi. Teab juba lõhnast, kas tehing on kasulik. Pererahvas teab väga hästi, mis olukorras külaline viibib. See tüdruk ei tea alati, mida teeb. Karulast on teada üle saja lauliku. Nagu teada (millegi üldteada kohta). Teada 'selge', kuidas see kõik lõpeb. Teada puha, kes seda tegi. Kaaslaste teada 'arvates, meelest' käitus poiss halvasti. Enese teada oli tal kõik korras. Minu teada, minu teades on see tamm. On teadmata, kas ta kohale jõudis. Surnud sajandivahetusel, sünniaeg teadmata. Ta ei tea tuhkagi, mõhkugi, õhkagi, pooli asjugi. Ei tea ööd ega päeva. Ei tea maast ega ilmast, maast ega taevast. Sul parem käsi ei tea, mis vasak teeb. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. | (oma kogemusele viidates). Mees ei tea, mis purjusolek tähendab. Küll ta nüüd teinekord teab, et ei unusta. Oli nii tugeva tervisega, et ei teadnudki, mis haigus on. Puudust ja nappust teavad nad enda, omast käest (ära). Mida tema ka lastest teab! Teab raha hinda. || ‹da-infinitiivis› esineb ühendeis, mis märgivad informatsiooni ja teadmiste hankimist, edastamist, hoidmist. Ekskursioonil saadi mõndagi huvitavat teada. Tahab tõde teada (saada). Võõras soovis teada, kus Kased elavad. Kui abi vajad, anna teada 'teata, informeeri'. Poeg annab endast kirjaga kodustele teada. Otsus anti õhtul teada. Valitsus annab teada, et .. Kuuldu tuli enda, enese teada hoida, pidada. Jättis asja oma teada. See jääb meie, nende kahe teada.
2. (ära) tundma, tuttav olema. Seda meest teavad nad nägupidi. Teda teatakse kui üle valla kokka. Kes jõuab suure asutuse kõiki töötajaid teada. Õpetaja teab paljusid ravimtaimi. Kogenud kaptenile on sealsed teed ja veed teada. Kas sa seda mõistatust tead? Põhja pool seda haigust ei teata. Teab teed nii hästi, et võib kinnisilmi minna. Teab seda kanti nagu oma viit sõrme. Teada töö, teada inimesed. *Hannes teadis võilille, karikakart, varsakapju teadis. L. Promet.
3. oskama; taipama, märkama, millegi peale tulema. Lapsed teavad luuletust peast. Võõraid keeli on kasulik teada. Sõnu teadmata pole mõnu laulda. Õpilane teadis kõik, mis temalt küsiti. Niisugust pisiasja ei teadnud keegi tähelegi panna. Kust nad teadsid sinna minna? Väikesed ei teadnud midagi karta. Tema juba teadis, kuidas asju ajada. Kõik toimus kiiremini, kui teati arvata. Sellest ei teadnud siis unistadagi. Ei teadnud i-d ega a-d öelda. Ei teadnud aimata. Asjatundjad teavad öelda, et .. Eit teab valuvõtusõnu. *Toapoiss .. teadis härrale Kristjani palumist nõnda ette panna, et ta kohe vastu võeti. J. Pärn.
4. esineb ebaselgust, ebamäärasust, teadmataolu, kõhklust, kahtlust väljendavates ühendites. Ei tea kelle sigitatud sant. See juhtus teab kelle süül. Teab mis mees tast saab. On tea kuhu kadunud. Jooksis ähmis ei-tea-kuhu. Magab teab kus kuuris. Koju jõutakse tea millal. Lugu oleks võinud lõppeda ei tea kuidas. Ei tea miks sattus esimesena pihku labidas. Tea(b), kas loomad said ikka korralikult süüa? Ei tea, kas tal ongi suuremat viga. Tea kas oli seeme halb või mis? Hulgub ringi kes teab kus. Loeb seda raamatut kes teab mitmendat korda. Tüdruk polnud teab mis iludus. Sel poleks teab mis mõtet. Eluruumid polnud just teab mis. Häda polnud kes teab mis. Peab ennast teab kui targaks. See pole teab kui kallis. Ta juhatati jumal, taevas teab kuhu. Kaotas kindad kes teab kuhu. Teeks ei tea mis ära. Mõtleb enesest ei tea mis. Peab ennast jumal teab kelleks. Jumal seda teab, kus ta kolab. Jumal ise teab, mis sest saab. Taevas teab, millega see lõpeb. Ei tea kedagi. Ei tea midagi. Kes teab, kui kaua tüli veel kestnud oleks. Kes neid teab. Kes teab, kes teab. Ei või iial teada. Ei või teada midagi. *Tea nüüd ühti. Tea, kumb astus esimese sammu, kuid juba nad ruttasid otse üle välja .. A. Mälk. | esineb kirumisvormelites (vt. ka fraseoloogiaosa). See on põrgu teab mis. Põrgu teab, mis siin lahti on. Madis seda teab.
5. kõnek kasut. millegi tundetoonilise rõhutamise korral. a. kellegi poole pöördudes, millelegi eriliselt tähelepanu juhtides vms.; kuul(g)e. Tead, jube oli. Tead mis, lähme kinno! Kas tead, ära sa asjata karda! No tead, see lõhnab keretäie järele. *Ta sosistas usaldavalt, nagu sõbrale: „Teate, jumalat ei ole olemas.” A. Valton. b. kasutusel taunitava täitesõnana. *„Iia! Iia!” kordas Sikusarv vaimustatult .. „Vahva, tead, Iia! Aga perekonnanimi?” J. Smuul. *Läksid juurde ja alustasid [maiustuste] klanimist: „Sa tead, poevana, sul ikka on, tead. Anna, tead, ole ikka vend, tead.” V. Alttoa.
6. ‹gi-liitelisena eitusega› mõjule alluma, järele andma; kuulda võtma, välja tegema. Lööb haamriga poldile peale, aga see ei teagi. Ülesandest ei tehtud teadmagi. Lapsed ei tahtud kojusõidust teadagi. Vihastas nii, et ei tahtnud pojast teadagi (äärmise vihastamise kohta). *Surus [mees] kangisõra piida ja prussi vahele ja vajutas. Tugev pruss ei teinud teadmagi. E. Rannet.
vrd teadev
vrd teadmata
vrd teatav
vrd teatud

kaasa tegema

1. (milleski) osalema, kaasa lööma, (millestki) osa võtma. Lavastuses teeb kaasa palju noori näitlejaid. Ta on mitmes filmis kaasa teinud. Esimeseks tuli väljaspool võistlust kaasa teinud mees. Mul õnnestus ekspeditsioon kaasa teha. Tegin reisi kaasa rühmajuhina. Ants tegi kõik vembud meiega kaasa. Mina seda mängu kaasa ei tee! Ära jäta head nalja kaasa tegemata. || kaasa elama (1. täh.) *Mina ei oska teiste rõõmu kaasa teha, seda peab lapsest saadik õppima, aga mina põdesin noorelt kaua. A. H. Tammsaare.
2. millegagi v. kellegagi koos samu liigutusi tegema; sama suunda järgima. Tegin kehaga kaasa sõiduki võnkeid. Tormilatern tegi kaasa kõik laeva õõtsumised. Laev tegi kaasa jõe käänakuid. Kehva tantsijana ei suutnud ta partneri pöördeid kaasa teha.

sisse tooma

1. majja, siseruumi(desse) v. varju alla tooma. Esiotsa ei julgenud poiss oma seltsilist sisse tuua. Too oma asjad väljast sisse! Vihma kartusel tõtati heinu sisse tooma.
2. kusagil, milleski kasutusele võtma, selles tarvitama. Varsti tuuakse majja elekter, valgus sisse. Kohvikusse on sisse toodud alkohol. V. Tolli tõi graafikasse sisse ka värvi. Autor on teosesse meelega murdejooni sisse toonud. See motiiv tuleks tingimata sisse tuua.
3. mujalt, hrl. välismaalt tooma, sisse ostma, sisse vedama vms. Meile tahetakse piisoneid sisse tuua. Mõisnik olevat toonud Ameerikast sisse mitmeid ilupuid. See tikand on tõenäoliselt võõrsilt sisse toodud. Tehas kasutab sissetoodud toorainet.
4. kasu andma, tulu tooma. Paigutas raha ettevõttesse, mis midagi sisse ei too. Kuuldavasti toovat maja ilusti, hästi sisse. Film tõi produtsentidele miljoneid dollareid sisse. Kalapüük tõi talle ikka mõne veeringu sisse. Aed, mesilastepidamine tõi ka midagi sisse. Kui palju su töö, amet ka sisse toob? *Surnud nädalad, mis ei toonud sisse sentigi .. P. Krusten.

tugevus ‹-e 5› ‹s›

1. (< as tugev); tugev külg milleski. Käsivarre, lihaste tugevus. Valib sulast eelkõige tugevuse järgi. Loodeti linnuse müüride tugevusele. Keti tugevust hinnatakse kõige nõrgema lüli järgi. Proovib jalaga jää tugevust. Löögi tugevust ei oska kõrvalt hinnata. Närviprotsesside, meeleelundite tugevus või nõrkus. Tuule tugevuseks hinnati kümme palli. Keskmise tugevusega öökülm. Värvitooni, valgussignaali tugevus. Meesaak oleneb pere tugevusest. Rahvarahutuste tugevus. Vigadest õppimise võime näitab inimese tugevust. Kirjaniku tugevuseks on omapärane huumor. *Me vaatame tema meistritüki hoolega järele. Me vaeme kõik selle vigadused ja tugevused üles. J. Kross.
▷ Liitsõnad: hääle|tugevus, meele|tugevus, vaimutugevus.
2. tehn materjali võime avaldada vastupanu purunemisele; seda võimet iseloomustav suurus. Metalli, plastmassi mehaaniline tugevus. Taladeks kasutati mitmesuguse tugevusega puitu. Vaskjuhtme tugevus osutus heaks. Ehituskonstruktsiooni tugevuse määramine.
▷ Liitsõnad: kande|tugevus, katkemis|tugevus, löögi|tugevus, nihke|tugevus, painde|tugevus, rebi(mis)|tugevus, surve|tugevus, tõmbetugevus; eritugevus.
3. füüs mitmesuguste füüsikanähtuste intensiivsust väljendav suurus. Elektrivälja, magnetvälja tugevus. Mõõdetakse elektrivoolu, valguskiirguse tugevust. Läätse optiline tugevus. Müra tähendab mitmesuguse tugevusega helide kogu. Keskmise tugevusega maavärin.
▷ Liitsõnad: heli|tugevus, valgus|tugevus, voolu|tugevus, väljatugevus.

sisse tulema

1. tulles kuhugi sisenema. Tuli uksest, väravast sisse. Ants tuppa sisse ei tulnud. Mis sa koputad, tule aga sisse! Rong tuli juba (jaama) sisse. Sadamasse tuli sisse suur reisilaev. Aknast tuli sisse 'tulvas' hele valgus. || (väevõimuga, vallutades). Vaenuväed tulid juba teist korda sisse.
2. (kelleski v. milleski toimuva v. toimunud muutuse kohta). Seda kuuldes tuli meestele elu sisse: tõusis lärm, kõlasid naljad. Õhtuse jahedusega näis väsinud inimestele uus eluvaim sisse tulevat. Lihale on ussid sisse tulnud 'on läinud ussitama'. Kunstniku maalidesse on uue elemendina sisse tulnud must värv. *.. kui nad mõlemad tööl hakkasid käima, jäid nende kohtumised harvemaks, lühemaks, ja mingi pinge tuli sisse. M. Saat.
3. kõnek rahalise varana valdusse tulema. Raha kulus rohkem, kui sisse tuli. *Midagi ei tule sisse: talupojad on puruvaesed .. E. Särgava.

tuuseldama ‹37›

1. sakutama, sasides raputama. a. (inimese vm. elusolendi kohta:) hullates, kakeldes v. karistades nõnda toimima; peksma, klobima. Tuuseldas poissi juustest. Tal oli tahtmine sõpra rõõmu pärast tuuseldada. Koer tuuseldab mängukaru. Vihane sõnn tuuseldas põõsaid oma teravate sarvedega. Võtab vastasel rinnust kinni ja tuuseldab teda nagu takutuusti, õlekubu. Isa tuuseldas sõnakuulmatut poega päris mehiselt. Sai oma teo eest tublisti tuuseldada. Tuuseldas teist malakaga, nii et rusikad mütsusid. Pealtkuulaja võeti kinni ja tuuseldati vaeseomaks. Naabri kukk sai meie kuke käest kõvasti tuustida ja tuuseldada. *Leeris oli tema ajal ainult üks poiss, kel maksis püksivärvlist või rinnust kinni võtta, teised olid kõik ühe käega tuuseldada. A. H. Tammsaare. || piltl vintsutama. Nagu näha, on elu sind kõvasti tuuseldanud. || piltl tugevasti, teravalt arvustama, sõnadega nahutama. Kriitik kiitis noori ja tuuseldas vanu. Lavastus sai lehtedes kenakesti tuuseldada. b. (loodusnähtuste kohta). Tuuleiilid tuuseldavad puid ja põõsaid. Torm on laeva tublisti tuuseldanud. Sarikapärg on tormi käes muljuda ja tuuseldada saanud. Läänetuuled tuuseldasid kurjalt merepinda. Orkaan tuuseldas saari. Tuul tuuseldab nööril kuivavat pesu.
2. askeldama, sebima; tormakalt (segadust tekitades) liikuma v. tegutsema, möllama. Koristaja tuuseldab mööda tube. Eit hakkas luuaga tuuseldama. Perenaine teeb ja tuuseldab hommikust õhtuni. Olen hommikust saadik ringi tuuseldanud – kraaminud, keetnud, hakkinud, küpsetanud. Tuuseldab peenarde vahel nagu ogar. Koer hullab ja tuuseldab ringi. Kass tuuseldas laual, ajas piimaklaasi ümber. *.. juba ta tuuseldas köögis või karjaaias, valmistas sööke või saatis karjapoisiga piima meiereisse. A. Kivikas. | piltl. Peas tuuseldab üksainus mõte – kust saada raha.
3. otsides kuskil, milleski tormakalt sorima, segi pöörates otsima, tuhlama. Tuuseldati kapis, vaadati padja alla ja linade vahele, aga midagi ei leitud. Mis sa ometi tuuseldad, otsi rahulikult! Läbiotsijad tuuseldasid maja segi. Põgenike jahtijad tuuseldasid põõsaid ning metsaalust.

vastu töötama
vastu tegutsema, kedagi milleski takistama. Õde töötas vennale vastu. Töötab omaenda püüdlustele vastu.

tükk ‹tüki 21› ‹s›

1. osa tervikust. a. osa millegi küljest, eraldi osa. Tükk nahka, paberit, klaasi. Ostis tüki liha. Tükkidena praetud kala. Hammustab õuna küljest suure tüki. Murendab tükk tüki haaval küpsist. Sõi terve koogi tükk tüki järel ära. Lõikas vorsti neljaks tükiks. Midagi tükkideks hakkima, lööma. Raius kirvega puutüvest tüki. Hauaplaadi küljest on tükk ära löödud. Hamba küljest tuli tükk ära. Serviisist on vaid tükid järel. Peegel läks kukkudes tuhandeks tükiks. Viskas kausi tükkideks. Jääpangad purunesid väikesteks tükkideks. Rebis kirja tükkideks. Miin rebis luuraja tükkideks. Tagus peasuhkrut tükkideks. Võttis seelikul tüki alt ära. Laevakere ehitati valmis mitmes tükis. Kihutas nelja, olgu vankril kas või tükid taga. Kuhu tema käe külge pistis, seal olid kohe tükid taga. Raiu või tükkideks, ikka ei ütle! Suur tükk ajab suu lõhki. || piltl (väljendites selle kohta, kui kellelgi on väga palju tegemist v. keegi on väga nõutud). Oota vähe, ma ei saa ju ennast tükkideks kiskuda. Tööd on nii palju, et kisu, rebi või ennast tükkideks. b. mingi pinna osa, lapp. Rätiku alt paistab ainult üks silm ja tükk põske. Pilvede vahelt helgib tükk sinitaevast. Tal õnnestus saada tükk maad. Krundi sees on tükk sood. Ostis põllu ühes tüki heinamaaga. Müüs tüki metsa. Heinamaa koosnes kuuest eraldiasetsevast tükist. Kündis suure tüki üles. c. katkend. Luges väikese tüki kirjast ette. Kuulsin ta kõnest ainult väikese tüki. d. (abstraktsemalt). Tükk ajalugu, tegelikkust. See on tükk elust, mille tahaks unustada. Pidi tükk tüki haaval oma varandusest loobuma. Läks mööda nädal ja tükk teisestki.
▷ Liitsõnad: ajalehe|tükk, juustu|tükk, jää|tükk, kaela|tükk, kanga|tükk, kivimi|tükk, koe|tükk, koogi|tükk, laba|tükk, laua|tükk, leiva|tükk, liha|tükk, luu|tükk, merevaigu|tükk, mulla|tükk, paberi|tükk, papi|tükk, peki|tükk, prae|tükk, proovi|tükk, puu|tükk, raua|tükk, ribi|tükk, riide|tükk, rinna|tükk, selja|tükk, suhkru|tükk, söe|tükk, turja|tükk, vahe|tükk, varruka|tükk, vati|tükk, vorstitükk; heinamaa|tükk, karjamaa|tükk, lahus|tükk, maa|tükk, metsa|tükk, põllutükk; esi|tükk, kesk|tükk, taga|tükk, tagutükk; peatükk.
2. tihkenenud, kõva koht milleski, klomp, klimp; (kõvaks pressitud) kamakas vms. (korrapärane) kogum mingit ainet. Rinnas on tükk. Magada oli paha, sest õlgedel on tükid sees. Õngitseb kisselli seest tükke välja. Pätsis savi üheks tükiks. Hõbedat müüdi tükkides, tükkidena. Pani tüki turvast pliidi alla. Tükk suhkrut (tükksuhkru kohta). Ühest tükist voolitud kuju. Ühes tükis 'tervikuna, koos'. | piltl (meeleliigutuse vms. kirjeldamisel). Tundis, kuidas tükk tõusis kurku. Kui hümni lauldakse, tunneb ta alati tükki kurgus.
3. võrdlemisi suur kogus, hulk. Koduni on veel tükk maad. See tee viib külast tüki maad lähemalt mööda. Nad on selle ajaga hea tüki maad edasi jõudnud. Tassis tüki maa tagant kive kokku. Tuli päris tükk maad tagapool. Oleme juba tubli tüki teed käinud. Oli tükk aega vait. Kadus tükiks ajaks. Tunneb end üle tüki aja hästi. Kohtusime alles tüki aja pärast. Läks ja ei tulnud tükil ajal tagasi. Otsin seda raamatut juba tükimat aega. Hea on tüki aja tagant jälle kodus olla. Neelamisega oli tükk tegemist. Oli tükk tegu, et auto kuhugi ära panna. Viljakoristusega oli tükk tööd. Katusepanek on hea, tubli tükk tööd. Suur tükk vaeva on juba nähtud. Aasta üür on tükk raha. Reisimine maksab hea tüki raha. Kaheksakümmend aastat on tükk vanust. Sellest on üsna tükk aastaid tagasi. Hea tükk heina jõuti ära vedada. || ‹adverbilaadselt› üksjagu, märksa, tunduvalt. Nuga on tüki väiksem kui vaja. See materjal on tüki soojapidavam. Ta on teistest tüki pikem. Jälgin teda nüüd tüki tõsisemalt. | (koos sõnaga maad). Sa oled minust tükk maad noorem. See jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. Nii on tükk maad mugavam. Elu on tükk maad paremaks läinud. Koos on tükk maad lõbusam. Hingas tüki maad kergemalt, kui ema tuli. Tundis, et on saanud tüki maad vanemaks. Ta tundub nüüd tüki maad armsam kui varem. Kevadeni on veel tükk maad 'tükk aega'.
4. üksikese v. -isend. a. (mingi hulga mõõduna, loendatavana). Neil on lapsi juba neli tükki. Siia majja mahub põgenikke viiskümmend tükki. Õpilasi on klassis kolmkümmend tükki. Laulukesi võiksin teha iga päev paar tükki. Võta see pastakas endale, mul on mitu tükki. Kas sa neid raamatuid oled lugenud? – Kahte tükki olen. Kirju tuli terve pakk, tükki kümme korraga. Vastuvõtul viibis külalisi tükki sada. Sigarette müüdi kolm krooni tükk. Luudade eest sai kümme krooni tükist. Mis ta tükist tahab, küsib? Marke vahetasime tükk tüki vastu. b. kõnek ese, asi. Rauast rist oli igavene raske tükk. See klaver on vist päris korralik tükk. Vana kirves on tööriistaks tubli tükk. Too rehepeksumasin on ikka vägev tükk küll! c. kõnek (naisterahva kohta; hrv. ka mehe kohta). Tüdruk on kobe tükk. Ettekandja oli üsna isuäratav tükk. Naine on tal käre tükk. Ta on juba üsna küps tükk. Sai naiseks ühe tuima tüki. Leenu on rammus tükk. Ta on päris tubli tükk maja pidama. Tahtis vennad kaasa võtta, aga nemad, tuimad tükid, tõrguvad. *Niisugune poolmaamehest ohvitserihakatus on ju liiga haruldane tükk, et mitte huvi pakkuda. J. Kross. *Pildil on töinav poisslaps. „Tubli tükk, mis?” J. Smuul. d. ‹liitsõna järelosana› osutab kergelt halvustavale v. naljatlevale suhtumisele esiosaga märgitusse, näit. mehetükk
▷ Liitsõnad: mööbli|tükk, pesutükk; hõbe|tükk, kuld|tükk, raha|tükk, rubla|tükk, vasetükk; pipstükk; kullatükk; auto|tükk, pintsakutükk; inimese|tükk, hobuse|tükk, mehe|tükk, naisetükk.
5. kõnek lavatükk, näidend. Lavale toodi uus tükk. Tükk tuleb ümber teha. Ta ei mängi enam üheski tükis. Seda tükki polegi eesti keelde tõlgitud. Kes seda tükki lavastama hakkab? Tükk lõpeb ja eesriie langeb. Oli igav, naljakas tükk. Tükk võeti mängukavast maha.
▷ Liitsõnad: ajaviite|tükk, bulvari|tükk, draama|tükk, kassa|tükk, laste|tükk, lava|tükk, muusika|tükk, menu|tükk, mängu|tükk, nalja|tükk, rahva|tükk, salongi|tükk, teatri|tükk, tõmbetükk; kinotükk.
6. kõnek muusikapala. Orkester mängis vägeva tüki. Mängiti marsilugusid ja teisigi tükke. Tükk pani jalad tantsima.
7. koolitükk, õppetükk. Lugemiseks üles antud tükk. Kui tükid õpitud, siis magama! Kas sul on kõik tükid korratud, selged? Vastab õpitud tükke väga hästi. Ta ei oska täna vene keele tükki. Läks kooli õppimata tükkidega. Kui tükki ei mõistnud, saadeti klassist välja.
▷ Liitsõnad: kooli|tükk, lugemis|tükk, õppetükk; kirjatükk.
8. kõnek suurtükk. *.. antagu meile linna suurtükihoovist tükke ja kuule ja rohtu müüritud losside vastu. J. Kross.
▷ Liitsõnad: suurtükk.
9. temp, tegu, vigur. Tehti hulle, tobedaid tükke. Mis tüki ta siis tegi? Küll aga mõtles tüki välja! Küll me juba tunneme, teame su tükke! Mis tükki sa teed! Ära tee oma tükke! Sai niisuguse tükiga hakkama, et häbi rääkidagi. Tuleb see naisevõtu tükk ära teha. Vana mees, aga tükke täis. || trikk. Tantsija teeb jalgadega igasuguseid tükke. On õpetanud koera naljakaid tükke tegema. || lugu, nali. Vaat kus tükk – juba pime käes! Vaat sulle tükki! Küll on tükk! Nüüd on alles tükkide tükk, auto on kraavi sõitnud.
▷ Liitsõnad: julgus|tükk, karu|tükk, kelmus|tükk, koerus|tükk, kunst|tükk, suli|tükk, vägitükk.
10. [mingis] tükis (mingis) suhtes, (mingis) mõttes, (mingis) asjas, (mingist) küljest. Vigane käsi takistas algul mõneski tükis. On mõnes tükis taibukamgi kui vennad. Mis tükis linnas parem on kui maal? Elu on mitmes tükis paranenud. Ei anna üheski tükis mitte ühele poisile alla. Selles tükis on ta kui ema suust kukkunud.

uppuma ‹upun 42›

1. vee alla vajudes hukkuma; (veekogu) põhja minema. Kalurid uppusid tormis, tormisel merel, sügisesel kalapüügil. Poiss kukkus üle parda ja uppus (ära). Laps oli juba uppumas, kui ta välja õngitseti. Kas ta uppus jõkke, järve või merre? Siia sohu on uppunud nii inimesi kui loomi. Ka hea ujuja võib külmas vees ära uppuda. Ookeanil upub kindlasti rohkem laevu kui Väinameres. Kipakas paat võib kergesti uppuda. Leiti uppunud laeva vrakk. Ämber lendas kaevu ja uppus. Palke saab parvetada, sest nad ei upu. | piltl. Ajaleht ähvardas esiotsa uppuda, ent tõusis siiski pinnale. Viinaklaasi upub rohkem inimesi ära kui meres. *Kui ta aga nende seast on, kes nutavad, siis upub ta oma enese pisarate meresse. J. Lintrop.
2. millegi alla v. sisse jääma v. vajuma. a. (hrl. liigveest) üle ujutatud saama. Suurvee aegu uppusid jõeäärsed tänavad täielikult. Heinamaa oli rabavette lausa uppunud. *Kaldal aga uppusid juba lautrikivid vette, ja vesi aina tõusis .. A. Mälk. b. (mõne püdela, koheva, pehme vms. aine kohta). Kevadel uppusid teed porisse, porri. Vankriroopad uppusid kohati paksu liivajahusse. Maja oli räästani lumme, hangedesse uppunud. Hullavad lapsed võivad heintesse, vilja sisse ära uppuda. Jalad uppusid pehmesse vaipa. *Sa upud ta [= vanaema] sülle ja tunned ta pehmust ja soojust. H. Mänd. c. millegi rohkusesse mattuma; millegagi üleni kaetud saama. Eeslinn upub aedade rohelusse. Sirelipõõsastesse uppunud suvilad. Söötis maa uppus pikapeale võssa. Tihedasse sattu uppuv mets. Inimene upub kord ise oma rämpsu sisse (ära). Kirst uppus lillede ja pärgade alla. Keldrist toodi ämblikuvõrkudesse uppunud veinipudel. Naise nägu uppus pisaratesse. Ametnikud upuvad toimikutesse, paberivirnade vahele. *.. astus klassi väike kõbus vanamees, kes uppus halli, sest temal oli kõik hall – habe, vuntsid, silmad .. A. H. Tammsaare. *Laupäevaõhtud, lõhnadesse uppunud maailm ... L. Vaher. | piltl. Rünnak uppus verre. Võlgadesse uppunud tudeng. Upub töösse, argiaskeldustesse. Sübariidid upuvad naudinguisse. Kirjanik võib uppuda faktide ja detailide rohkusse. *Kajutis kapis oli pudelitagavara, sinna uppusid tasapisi kõik mured .. A. Hint. *.. sinu kõnekõlasse upub teiste neidude naljatus ja naer. Jak. Liiv.
3. (mingi takistava teguri tõttu) halvasti nähtav olema, lakkama nähtav olemast. Silmapiir uppus uduvinesse, halli uttu. Põlevad hooned uppusid paksu suitsu sisse. Kuu uppus aeg-ajalt pilvedesse. Küla oli uppunud pimedusse, sinkjasse hämarusse. Karusnahkadesse uppuv daam. Kortsudesse, rasvavoltidesse uppuvad silmad. Suurlinnas võid rahvamurdu lihtsalt ära uppuda. Lillevaas uppus suurte toidukausside vahele ära. || (milleski palju suuremas) nähtamatuks v. olematuks muutuma. Mehike lausa uppus suurde tugitooli. Poisi pea uppus isa mütsi sisse ära. See väike summa upub firmajuhi palga sisse lihtsalt ära. *.. niisama kui endine perekas liivi rahvas aastasadade jooksul läti rahvasse uppus .. F. R. Kreutzwald. || (eredast valgusest vm.) üle kallatud olema. Peatänav upub mitmevärvilistesse tuledesse, värvide merre. Päikesepaistesse uppuv palmiallee. *Ta nägi unes, et seisis tohutus tühjas toas, mille lagedad seinad uppusid pärastlõunavalguse voogu. A. Alas (tlk).
4. piltl millessegi süüvinud, süvenenud olema. Neiu on täiesti oma unistustesse uppunud. *Raamatupidaja ja brigadirid vahetasid mõistvaid pilke, enne kui uuesti paberitesse uppusid. O. Kool.

usk ‹usu 21› ‹s›

1. kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist, uskumine. Usk on südame ja teadus mõistuse asi. Usk, lootus, armastus – need on kõige ülemad. Rohud üksi ei aita, ka usku peab olema. Usu abil võib imesid teha. Sai pelgalt usu jõul terveks. Haiguste ja õnnetuste läbi katsutakse inimese usu jõudu.
2. veendumus milleski, mida ei saa tõestada. a. veendumus mingi jumaliku vm. üleloomuliku võimu olemasolus, samuti ka sellega kaasnevate mõistete õigsuses ja talituste mõjus. Usk ainujumalasse, Jeesusesse Kristusesse, Allahisse. Usk haldjaisse, headesse ja kurjadesse vaimudesse. Vääramatu usk ülestõusmisse, teispoolsusse. Budistil on kindel usk hingede rändamisse, taassündi. Taaralased ei eita oma usku maagiasse, nõidusesse, loitsudesse. b. kindlustunne kellegi suhtes, veendumus kellegi heatahtlikkuses ja võimekuses. Sportlasel peab olema kõigutamatu usk iseendasse. Miks ta on kaotanud usu inimestesse? Mul kadus lõplikult usk sõbrasse, ta lubadustesse. Laimukampaaniaga tahetakse kõigutada rahva usku valitsusse. Temas tärkas jälle usk kaasinimeste headusse ja aususse. Edust sai ta uut usku oma töövõimesse, andesse. Toimima heas usus 'puhtsüdamlikus veendumuses, et toiming on õige ja aus'. Ostis auto hea usu peale 'usaldades, kontrollimata' ja hiljem selgus, et see oli varastatud. c. veendumus mingi protsessi v. nähtuse olemasolus ja mõjus. Usk elusse, armastusse. Vääramatu usk helgesse homsesse, inimkonna progressi, paremasse tulevikku. Ta on kaotanud usu õiglusse, õigluse olemasolusse. Mehel oli säilinud usku ainult vähestesse asjadesse. See sündmus kõigutas ta usku demokraatiasse. Tõusin üles kindlas usus, et on juba hommik. *Ja kui emal ühtalati olid silmad nutused, siis .. ma olin selles usus, et see kõik on isa pärast. M. Raud. d. veendumus mingi soovi täitumises, lootus. Ei tohi kaotada usku võidusse. Arst kinnitas haige usku paranemisse. Tal oli kindel usk ettevõtmise edusse. Kandis hinges usku, et võib veel õnne leida. Isa suri usus, et laste tulevik on kindlustatud. Võttis kätte ja sõitis lihtsalt hea usu peale 'umbropsu' linna tööd otsima. Läks vanas usus, vana usu peale 'lootuses, et kõik on endine' ikka samal aadressil. *Ja Tõnts on kindlas usus, et ta töö kannab vilja. Gori.
▷ Liitsõnad: elu|usk, enda|usk, enese|usk, lapse|usk, tuleviku|usk, võidu|usk, õnneusk; umbusk.
3. (igapäevakeeles:) usuline maailmakäsitus, religioon. Katoliku, muhamedi, juudi, buda, vene usk. Eestlased on põhiliselt luteri usku 'luteriusulised, luterlased'. Mis usku sa tunnistad? Ta ristiti kreekakatoliku usku. Misjonär tahtis teisi oma usku pöörata. Õigeusklikuga abiellumiseks pidi ta oma usku vahetama, muutma. Noored on usust võõrdunud. *Usk on elamus – igaühe intiimne vahekord Jumalaga. E. Ilbak.
▷ Liitsõnad: eba|usk, lahk|usk, muinas|usk, pagana|usk, rahva|usk, riigi|usk, risti|usk, vaba|usk, väär|usk, õigeusk.

uskuma ‹usun impers usutakse e. ustakse, usutud e. ustud 42›

1. kellegi v. millegi olemasolu ja mõjujõudu kindlaks v. võimalikuks pidama, ilma et seda tõestatud oleks. Kristlased usuvad Jumalasse, muhameedlased Allahisse. Loodusrahvad uskusid vaime, haldjaid, tonte. Usub paradiisi ja põrgusse. Usutakse hinge surematusse, hauatagusesse ellu. Paljud usuvad imesid, unenägusid, endeid. Kas sa usud telepaatiat, horoskoope, käevaatamist? Pettunud inimene ei usu enam armastust, armastusse. || usklik olema. Isa õpetas lapsi maast-madalast uskuma ja palvetama. *Kes usub, sellele pole surm kohutav, sest surm on osa elust. O. Tooming.
2. milleski veendunud olema, milleski v. kelleski mitte kahtlema. Usun paremasse tulevikku, meie ürituse õnnestumisse. Uskus ikka kindlamini, et kõik oli juhtunud just nõnda. Ma ei suuda seda uskuda, mida temast mulle räägiti. Tühipaljaid sõnu ei usu ükski ametnik, ikka tahab ta kõike näha paberi peal. Jahimehejutte ei maksa alati uskuda. Ta oli nii tõsise näoga, nagu usuks ta tõepoolest, mida räägib. Keegi ei tahtnud alguses surmasõnumit uskuda. Uskus oma jõusse. Usu, temast võib veel suur mees tulla. Ma ei usu teid mitte üks põrm. Sõbrad peavad teineteist uskuma ja usaldama. Kes usub iseendasse, seda usuvad ka teised. Ravitsejaisse ta ei uskunud. *Usu või ära usu, tööga kaob häda nagu uss mättasse! K. Ader. *Mina rääkisin tõtt, tema valetas, aga mind ei kuulatud ega ustud rohkem kui teda. A. H. Tammsaare. || usaldama (1., 2. täh.); van usaldama (3., 4. täh.) Kollektiiv peab oma liidrisse uskuma. Ära sa seda kelmi usu! Ega linnavurlesid uskuda tea. Ta on nii muutunud, et ma ei usu oma silmi 'ei usu, mida näen'. Vaatas rääkijat kahtlevalt, nagu ei tahaks ta oma kõrvu uskuda 'ei usuks seda, mida kuuleb'. Ära usu ilma, ilm ajab puru silma. *Veel kardetavam on Peipsi jäälagunemise ajal. Siis on teda raske uskuda, raske uskumata jätta. Juh. Liiv. *Aga uskuge oma saladus minu kätte .. J. Järv. || lootma. Nii suurt vedamist ei osanud ta uskudagi.
3. kellegi v. millegi suhtes mingil arvamusel olema, arvama, oletama. Poleks uskunud, et lapsega nii palju tüli tekib. Usutagu pealegi, et ta on ära sõitnud. Uskusin rahvamurrus korraks Ellet nägevat. Temast ei us(u)tud suuremat töötegijat. *Ma usun, lapsed, meil on paremaidki jutuaineid. E. Vilde. *„Mulle teeb suurt au, isand kuningas,” vastas Ibrahim, „et usud mind selle targa ning eduka mehe järglaseks.” H. Saari (tlk).
4. julgema, tihkama, usaldama. Poiss jäi vait ega uskunud enam iitsatadagi. Tea, kas usub teist pitsi enam võttagi. *Noh, aga pilliroo juurde parve vaatama ei usu keegi minna? O. Luts.

vahe ‹6› ‹s›

1. erinevus objektide, nähtuste v. olukordade vahel. a. (määralt, arvuliselt). Aasta temperatuuride vahe. Tuule tekkimist põhjustab õhurõhkude vahe. Poe- ja turuhindades on märgatav vahe. Arvete kokkulöömisel ilmnes kassas mõnesajakroonine vahe. Vaheajaks tegid meie korvpallurid juba paraja vahe sisse – 45:34. Aastate vahest hoolimata sobisid nad omavahel hästi. b. (omadustelt, tunnustelt). Väga suur on vahe kultuurkarjamaa ja loodusliku niidu vahel. Torkas silma vahe nende riietuses, toidulauas. Suured vahed inimeste haridustasemes, oskustes. Mis vahe on raa- ja kahvelpurje vahel? Ma ei märganudki nendel esemetel mingit vahet. Kaksikute vahel, kaksikutel oli raske vahet teha 'neid eristada'. Pimeduses oli võimatu vahet teha 'eristada', kes oma, kes võõras. Kirjutises ei ole tehtud vahet eri hõimude vahel 'neid ei ole lahus hoitud'. On suur vahe endise ja praeguse elu vahel. Ei olnud temal argipäeva ega pühapäeva vahet. Eks autol ja autol ole ka vahe! (nende väärtust arvesse võttes). Sõbral ja sõbral on vaks vahet (hinnanguna). Ta kordab öeldut, ainult selle vahega, et väga aeglaselt. c. (seisundilt, suhtumiselt). Seisuste vahed hakkasid kaduma. Vahe oli ainult selles, et Märt oli rikka majaomaniku, Mihkel aga kojamehe poeg. Selle ütlusega tahtis ta alla kriipsutada vahet enda ja teiste vahel. Vennastekoguduses ei tehtud vahet hariduse ja seisuse põhjal. Karistajad ei teinud vahet süüdlaste ja süütute vahel 'karistasid kõiki'. Olgu selge vahe – kes meie poolt, kes meie vastu! *Maailmas on üks suur vahe inimeste vahel – rikkad ja vaesed, härrad ja orjad .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: aja|vahe, hinna|vahe, kaalu|vahe, kursi|vahe, kõrgus|vahe, palga|vahe, tooni|vahe, vanuse|vahe, varjundivahe; kasti|vahe, klassi|vahe, seisus(e)vahe.
2. vahemaa teat. objektide vahel. Laevade vahet oli vaevalt kaabeltau. See on tihedasti asustatud piirkond ja külade vahe väike. Meie vahet võis olla mõni samm, pool kilomeetrit. Kiirendas sammu ja vahe eesminejaga vähenes. Elame samas tänavas, mõni maja vahet. Kapsataimed istutatakse paraja vahega. || ‹partitiivis› (sagedase kusagil, teat. vahemaa taga käimise, kulgemise kohta). Perenaine käib kärmesti köögi ja aida, köögi ja toa vahet. Lapsed saalisid pidevalt toa ja õue vahet. Tramm sõidab Kopli ja Kadrioru vahet. Käsi käis lusikaga suu ja pudrukausi vahet. Vanaema muudkui käib kiriku vahet. Jooksis peaaegu iga päev poe vahet. Mis ta nii sageli linna vahet 'linnas' peaks käima? Naabrid käisid talv läbi kohtu vahet 'kohut'. Hakkas arstide vahet 'arstide juures' käima.
3. millegi vahel olev ala v. ruum. Niideti heina põõsaste vahedest. Seina ja kasti vahel oli väike vahe, millesse kass puges. Tal oli üllatavalt lai silmade vahe. Kahel esimesel ülemisel hambal oli lai vahe. *Otsiti läbi – püksivärvli vahe lendlehti täis. A. Jakobson. || eraldatud lahter vms. milleski. Raamaturiiuli alumised, ülemised vahed. Kolme vahega portfell. Rahatasku vahed olid sajalisi täis. Peale minu polnud vaguni selles vahes teisi reisijaid.
▷ Liitsõnad: hamba|vahe, hitsme|vahe, jaama|vahe, jalge|vahe, krae|vahe, küla|vahe, metsa|vahe, mätta|vahe, naha|vahe, paari|vahe, peatuse|vahe, peenra|vahe, pingi|vahe, posti|vahe, põllu|vahe, rea|vahe, redeli|vahe, reite|vahe, rööpa|vahe, sihi|vahe, sõlme|vahe, sõna|vahe, sõra|vahe, sõrme|vahe, tähe|vahe, vankri|vahe, varba|vahe, voodri|vahe, värvlivahe; õhkvahe.
4. ajaline eraldatus. a. vaheaeg, katkestus, paus milleski. Pidas aeg-ajalt töös, õppimises natuke vahet. Töödes tuli vahe sisse. Nende kirjavahetuses esineb pikemaid vahesid. Pidas silmapilgu vahet, enne kui edasi rääkis. Ehk peame nüüd juttudega natuke vahet ja kuulame muusikat. Sadas ilma vaheta kogu hommikupooliku. Talvel oli piimaga pikem vahe sees (lehmad ei lüpsnud). *.. sõitsid [lennukid] väikeses ringis ja pikeerisid kordamööda, nõnda, et ei olnud hoo ega hoobi vahet. J. Peegel. b. sündmustevaheline periood. Ainult kakskümmend viis aastat oligi kahe maailmasõja vahet. Kahenädalase vahega anti kaks kontserti. Söögiaegade vahe jäi liiga pikaks. Olin Eestist ära paar aastat, aga selle vahe sees on siin palju muutunud. Ühtlaste vahedega kostsid tumedad löögid. Pikk nagu pühade vahe 'väga pikk'.
▷ Liitsõnad: lõuna|vahe, söögi|vahe, söömavahe; saju|vahe, vihmavahe vrd üksvahe.
5. hrl van suhe, vahekord inimeste vahel. *Sa tead, Nigul, et mullegi tuttav on, mis vahe oli kord Miili ja sinu vahel. E. Vilde.
6. kõnek (ükskõikset suhtumist väljendavates ütlustes:) tähtsus, olulisus. Pole mingit vahet, kas tuled või ei. Mis seal vahet, kus ma selle ühe päeva mööda saadan. *Puhutakse fanfaari või taotakse trummi – mis vahet seal on .. J. Kross.
7. mat lahutamistehte tulemus. Kahe arvu vahe.

vahe|kiht
vahepealne kiht milleski. Põlevkivikihtide vahel on lubjakivist vahekiht. Aherkivimid asuvad maavaras õhukeste vahekihtidena. Talveriietele pannakse soojustuseks vatist vahekiht. || (ühiskonna sotsiaalses struktuuris). Varanduslik diferentseerumine viis sotsiaalsete kihtide ja vahekihtide tekkimiseni.

vahel
I. ‹postp› [gen] viitab objekti v. nähtuse paiknemisele mingis vahemikus
1. ruumiliselt asetuselt hrl. kahe isiku, eseme, koha vm. suhtes nii, et üks neist on ühel, teine teisel pool. Istub autos isa ja ema vahel. Vahistatu viidi püssimeeste vahel ära. Kahe akna vahel 'vahekohas' oli suur raamaturiiul. Õpetaja kõnnib klassis pingiridade vahel. Hobune on juba aiste vahel 'ette rakendatud'. Mõnus oli lesida puhaste linade vahel. Konutad kogu aeg nelja seina vahel 'toas, sees'. Saime ukse vahel 'uksel, ukse peal' kokku. Poiss luuras põõsaste vahel. Esialgu kulges tee villade vahel. Kitsas rada kahe viljavälja vahel. Jalutasime õhtul küla vahel. Hulkusin niisama linna vahel 'mööda linna'. Metsa vahel oli tuulevaikne. Jõevesi kallaste vahel on tõusnud. Kõrgendike vahel orgudes on järvi. Nüpli ja Pühajärve vahel asetseb kõrge seljandik. Vahemaa sõitjate vahel ei vähenenud. Istus laua taga, pea käte vahel. Mitugi korvi valmis ta vilunud käte vahel 'kätega, kätes'. Vanaisa suri karu käppade vahel. Pabeross sõrmede vahel. Tuli, võtmed näppude vahel. Taadil on piip hammaste vahel 'suus'. Varesel oli kõrs noka vahel. Koer tuli häbelikult, saba jalge vahel. Krae vahel torkisid mingid okkad. Tal raamat juba kaante vahel 'trükis ilmunud'. *".. Veel üks rumkatäis?” – „Mul juba sarvede vahel [= peas] sumiseb ...” O. Tooming.
2. kahe ajamomendi v. sündmuse vahelisel ajal. Tulen homme kella kümne ja üheteistkümne vahel. Tema surmaaeg on arvatavasti 1700. ja 1710. aasta vahel. Kevadkülvi ja heinateo vahel on pisut vabamat aega. Sai öelda mõne sõna köhahoogude vahel. Noorepoolne, kolmekümne viie kuni neljakümne vahel olev mees. *Läksin muude talituste vahel venna pooleldi suletud ärri .. M. Metsanurk.
3. osutab kahe v. mitme objekti v. nähtuse omavahelisele suhtele, vahekorrale. a. (võrdlemisel, vahetegemisel). Kaksikute vahel oli võimatu vahet teha. Sarnasust polnud vendade vahel põrmugi. Erinevused kolme murderühma vahel on küllaltki suured. Ta ei oska veel vahet teha üksikute seeneliikide vahel. Seisuste vahel olid suured vahed. On suur erinevus tema sõnade ja tegude vahel. Unistuse ja tegelikkuse vahel laiutas tohutu kuristik. Nende meeste süütegude vahel oli ikkagi vahe. *Missugune vahe nende vahel siin säravas saalis ja nende vahel seal suitsvais saunus! E. Vilde. b. (jaotamisel v. valiku tegemisel). Toit jagati võrdselt nelja vahel. Eesti ala oli jagatud mitme feodaalvõimu vahel. Tööjaotus osanike vahel. Õppematerjal jagatakse üksikute tundide vahel. Hääletamisel tuli valida mitme kandidaadi vahel. Meil on valida kahe võimaluse vahel. c. (teat. olukorras v. tegevuses olekul). Tüli mehe ja naise vahel. Noorte vahel tekib sõprus, armastus. Peetri ja Mardi vahel hõõgus vana vaen. Vastuolu vaeste ja rikaste vahel. Vaidlused pärijate vahel. Jutuajamine meie vahel jäi pooleli. Mis nende vahel võis küll juhtuda? Meie vahel on kõik lõppenud! Omade vahel võib sellest rääkida. Tükk aega valitses nende vahel vaikus. Kaasautorite vahel on vajalik tihe koostöö. Põhiline võistlus toimus Soome ja Norra kiiruisutajate vahel. Puhkes sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. *Kõik, mis varem nende vahel oli ilus ja hea olnud, tundus nüüd hävinemisel olevat. E. Krusten. d. (mingi vahepealse kõikuva seisundi korral). Ta vaakus elu ja surma vahel. Kõikusime kartuse ja lootuse vahel. e. (arvsuuruste vaheldumisel teat. piires). Kultusekivide lohkude läbimõõt on tavaliselt 15–30 cm vahel. Palk oli korralik, 5000–8000 krooni vahel.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Hõlmad vöö vahel. Istub kahe tooli vahel. Sellest sai ainult ridade vahel rääkida. Kahe tule vahel. Kellelgi hammaste vahel olema. Pihtide vahel olema. Küünte vahel 'küüsis'. Saba jalge vahel. Krae vahel istuma. Hirm naha vahel. Haamri ja alasi vahel. Nagu eesel kahe kuhja vahel.
II. ‹adv›
1. mõnikord, aeg-ajalt, vahetevahel. Käisime vahel kinos või teatris. Tule vahel ka mind vaatama! Vahel oli ta tõsine, vahel lõkerdas naerda. Vahel sain ta käest kiita, vahel laita. Tegin vahel ka ajalehtedele kaastööd. Enamasti jõudis ta õigel ajal tööle, ainult vahel harva hilines. Tahaksin vahelgi õnnelik olla! Vahel ei tulnud nädalate kaupa vihma. Vahel oli meil ka Tartusse asja. Vahel tikkus karjas hirmsasti uni peale. Laps jonnib vahel. *Tuglase teostes kerkib vahel esile Tammel nähtud inimesi .. N. Andresen.
2. osutab millegi paiknemisele kusagil, milleski. Uks ei lähe kinni, midagi on vahel 'takistamas'. Raamatul oli järjehoidja vahel. See oli ikka seesama tänav, ainult suur plats oli vahel. *.. hoolikalt [lauanõud] suurde korvi laotud, käterätikuid ja muid riidetükke vahel, et midagi katki ei põruks. E. Raud.
3. kõnek sisse kukkunud, vahele jäänud, sees, pigis. Haa! Nüüd olete omadega vahel. Kui lähed meid üles andma, oled kohe ise vahel. *„Nüüd oleme siis Evega vahel!” .. Taipan. Neil on konjak laual. A. Biin.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|vahel, omavahel

vahele|jätmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
lünga jätmine milleski. Harjutuste vahelejätmine treeningul.

vahe|lüli

1. ühendav lüli milleski. Vööketi rõngaid ühendasid ristkülikukujulised vahelülid. Kaks õppehoonet on omavahel ühendatud madalama vahelüli abil.
2. üleminekuvorm, vaheetapp mingis astmestikus. Kreiskoolid kujutasid endast omamoodi vahelüli alg- ja keskkoolide vahel. Dekoratiivkunst on nagu omamoodi vahelüliks tarbe- ja kujutava kunsti vahel. *.. üks arvestatavamaid alussambaid oli üleajateenija – allohvitser, seesama nahaks sõimatud seersant või veebel, vahelüli sõduri ja ohvitseri vahel. J. Peegel.
3. vahemees, vahendaja. *Õpilaskomitee esimees .. pidi olema vahelüliks õpetajate, õigemini – direktori ja õppurkonna vahel .. V. Saar.

vahe|osa
vahepealne osa milleski

vahe|post

1. vahepealne post milleski. Aiale pidanuks tihedamalt vaheposte panema.
2. ehit seinak
▷ Liitsõnad: akna|vahepost, nurgavahepost.

vahe|tara
eraldav, vahepealne tara milleski. Karjakopli vahetarad.

varu ‹11› ‹s›

1. miski (v. keegi), mis (v. kes) on kogutud v. olemas hiljem v. vajaduse korral kasutamiseks; tagavara. a. (toiduainete, asjade, raha vms. kohta; müügiks varutud kauba kohta). Toiduainete, puude varu. Keldris säilitati köögivilja, veini ja muid varusid. Laos on suured varud. Kaubamaja koolikaupade varud on piisavad. Tootmiseks vajalike materjalide varud. Laev täiendas sadamas oma varusid. Matkajate varud hakkasid lõppema. Sõi ära oma viimased varud. Varud on läbi. Varusid soetama. Meil on väike varu häid veine. Näppas isa varudest paar sigaretti. Midagi varuks hoidma, jätma. Tal on pisut raha varuks. Vanaemal on poiste jaoks paar kommi ikka varuks. Kaktused koguvad vett varuks. Orav on puuõõnde pähkleid varuks kogunud. Hoidis paari lambipirni alati varus. || (teat. kindla koguse kohta:) teat. määr, jagu. Talvine varu briketti on juba kuuris. Jõusööta oli umbes kuu varu. || ‹hrl. pl.› (milleski sisalduva vee v. toitainete kohta; loodusvarade, looduslikkude ressursside kohta). Mulla niiskuse varud. Taime seemnes peituvad toitainete varud. Looduslikud varud. Põhjavee, mageda vee varud. Energeetilise tooraine varud. Vedelkütuse varude poolest vaene piirkond. Suured sinisavi varud. b. reserv (2. täh.) Reservohvitser on ohvitser, kes teenib reservis ehk varus. c. (kellegi kohta, kes on valmis kellegi asemele asuma). Mul on kaks töömeest varuks. Parim ründemängija jäeti esialgu varusse. Kosjamooril on veel üks peigmehekandidaat varuks. d. (aja, ruumi ülejäägi kohta). Suusatajal on veel terve minut varus. Ületas lati paari sentimeetrise varuga. Läksime jaama poole tunni varuga. e. (muu kohta). Suure naljade varuga mees. Emal on kaunike varu kannatust. Tal on terve hulk nõkse varuks, mis sihile viivad.
▷ Liitsõnad: energia|varu, fosfori|varu, fosforiidi|varu, gaasi|varu, hapniku|varu, juurvilja|varu, jõu|varu, kala|varu, kauba|varu, kivisöe|varu, kulla|varu, kütuse|varu, laskemoona|varu, leiva|varu, magevee|varu, materjali|varu, metsa|varu, nafta|varu, niiskuse|varu, puidu|varu, põlevkivi|varu, raha|varu, relva|varu, söe|varu, sööda|varu, toidu|varu, toitaine|varu, tooraine|varu, toorme|varu, turba|varu, valuuta|varu, vee|varu, viina|varu, viljavaru; anekdoodi|varu, kogemuste|varu, teadmistevaru; talvevaru; tootmisvaru; palistus|varu, töötlemis|varu, õmblusvaru.
2. varuks ‹adverbiliselt koos olema-verbiga› (näitab, et miski on tulekul, lähedal, ähvardamas:) varaks. Nüüd oli tüdrukul nutt varuks. Tulijatel on kindlasti nälg varuks.

[kellelegi] varba peale ~ varbale ~ varvastele astuma
(kellelegi) milleski takistusi tegema, õppetundi andma. Tänavakaubitsejatele on hakatud varba peale astuma. Sellele, kes oma lubadust ei täida, tulebki valusasti varbale astuda.

vee|varu
‹hrl. pl.› kuskil, milleski olemasoleva vee kogus, hulk; varuks olev vesi. Looduslikud veevarud. Maakera veevarud. Vahemere veevarud. Organismi veevarud. Mulla veevarud. Mõned puud koguvad põuaajaks veevarusid. Sadamas täiendati laeva veevaru(sid).

õõnsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. tühi ruum milleski, tühe(mik), õõs; lohk, süvend. Looduslik õõnsus. Vana tamme õõnsus lõhnas kõdu järele. Remmelga õõnsuses oli tihase pesa. Ohvripärnas on nii suur õõnsus, et inimene mahub sinna vabalt ära. Kaljuseinas oli koopataoline õõnsus. Kookospähkli õõnsust täidab kookospiim. Kausi õõnsus raiuti välja peitliga ja viimistleti seejärel lusikanoaga.
▷ Liitsõnad: kalju|õõnsus, pesa|õõnsus, puu|õõnsus, tüveõõnsus.
2. piltl õõnes-olek. *Ülestunnistus tõi küll suurt kergendust, aga ikkagi võis sisemuses tunda veel terake õõnsust .. V. Gross. *.. kui palju õõnsust liialdatud kilkeis, sisutühjust tähtsakõlalisis lauseis. L. Anvelt.

ühis|osa

1. ühine osa (milleski). Sugulasrahvaste muinaskultuuris on teatav ühisosa.
2. mat hulkade ühistest elementidest koosnev hulk

ümber|orienteerumine
milleski teise suuna võtmine, millelegi teisele orienteerumine. Riigi välispoliitiline ümberorienteerumine. Ümberorienteerumine uutes oludes võttis natuke aega.

ütlema ‹ütelda e. öelda, ütelgu e. öelgu, ütelnud e. öelnud, üteldakse e. öeldakse, üteldud e. öeldud 49›

1. sõnades väljendama, sõnama, lausuma. „Tere hommikust!” ütles sisseastuja. Ütles kõva häälega oma nime. Ütles vihaselt: „Jäta mind rahule!” Ütle, Vello, miks sa eile koolist puudusid? Ma lähen ütlen ka isale tere, oma tere-sõna. Ma võin sulle seda peast öelda. Oleks ta selle eest aitähki öelnud. Sa ise ütlesid ju mulle, et mine! Ära tule kätega arveid klaarima, ma ütlen. Kui ta ei oleks olnud nõus, ütelnuks ta sulle seda kohe. Kutsu isa, las ütleb poisile mõne kõvema sõna. Kui ta ütleks mulle ühegi ilusa sõna. Ma ei ole sulle ainustki halba sõna öelnud. Ütles mulle komplimente. Kas ma pole sulle sada korda 'korduvalt' öelnud, et ära sega ennast teiste asjadesse. Kogu see asi oli nii moka otsast 'muuseas, möödaminnes' öeldud. Ütlesin talle suu sisse 'otse, keerutamata', et ta valetab. Ütlesin talle suisa suhu, mis ma temast arvan. Ütle otse, mis ma pean tegema. Ägestus ja ütles teravusi, jämedusi, ütles pahasti. Süüdlane seisis ega öelnud sõnagi. Hästi öeldud, Toomas! Mis sina selle kohta ütled, Juhan? Kohmas midagi öelda. Ta ei öelnud minu küsimuse peale musta ega valget 'mitte midagi'. Ma ei osanud selle peale a-d ega b-d, a-d ega o-d öelda. Ütlen sulle puhtast südamest, et mina ei tea sellest asjast midagi. Raha ei jätkunud ja nii tuli ülikoolile hüvasti öelda 'see pooleli jätta'. Aga ma ütlesin talle nii, et oli öeldud. | piltl. Kinnine mees, ta näoilme ei ütle midagi. Tema pilk ütles mulle kõik. Sõnadest rohkem ütlesid mulle tema silmad. Kas sulle sisetunne midagi ei ütle? Vaist ütles talle, et midagi on toimumas. *Aisa küljes hõbekell / ütleb ikka: till! E. Enno. *Kerges kohinas ütlevad männid ja kuused üksteisele hommikutervituse. K. Põldmaa.
2. mainima, rääkima, seletama (suuliselt v. kirjalikult). Mis arst sulle täna ütles? Kas te võite öelda, kui palju kell on? Meie ütlesime küll, et ärgu mingu, aga tema ei kuulanud meid. Kas ta teile ei rääkinud, mis ma talle ütlesin? Peab ütlema, et see ravikuur mõjus hästi. Pean ütlema, et teie nimi tundus kohe kuidagi tuttav. Kati öeldi päris tõsiselt haige olevat. Andrus, nagu juba öeldud, kavatseb Rootsi tööle minna. Ütle talle minu soov edasi. Öeldagu mis tahes, kõigega inimene siiski ei harju. Võrdluseks olgu öeldud, et .. Kõik, mis järelehüüdeks öeldi, tuli südamest. Eile raadios öeldi, et on tormi oodata. Selle kohta on ka Schopenhauer kusagil midagi öelnud. Vaatame järele, mis ÕS-is selle kohta öeldakse. Tänases ajalehes öeldakse muuseas, et .. Eks pühakirigi ütle, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Käsi peseb kätt, ütleb vanasõna. *.. ja noorus on üldse üks ilus aeg, nagu laulusalmgi ütleb. A. Liives. || piltl tundma, läbi elama, tajuma. Mis ütles vaese ema süda sees, kui ta poja õnnetusest kuulis! Raske on ette kujutada, mis ütlevad sellises kohutavas müras töötavate inimeste kõrvad. || väljendama, esile tooma. Ma ei saa aru, mida kunstnik selle maaliga on öelda tahtnud. Paistab, et autoreil on selle kohta palju öelda. Selles kirjatükis ei räägita otse, vaid öeldakse rohkem läbi lillede 'mõistu'. Ajakirjandus pole selles küsimuses ilmselt veel öelnud oma viimast 'lõplikku' sõna. *Mida enam avardub inimese eruditsioon, seda rohkem peaks tal olema oma kaasaegseile ütelda .. E. Nirk. || piltl ilmutama, teatama, väljendama. Nimed Vilde ja Tammsaare ütlevad meie lugejale palju. Minu nimi teile vaevalt midagi ütleb. Mida ütleb sinule see muusika? Silt uksel ütleb, et see ongi otsitud koht. Õigesti mängitud paus laval võib öelda rohkem kui sõnad. *Peamiselt rongi müra muutumine ütles teile, et tunnel on läbitud. H. Rajandi (tlk).
3. oma arvamust, seisukohta, otsust millegi kohta sõnades esile tooma, väitma. Leiumaterjali vähesuse tõttu ei saa kalme vanuse kohta midagi kindlamat öelda. Ma ei oska selle asja kohta midagi öelda. Ilusaks seda monumenti just öelda ei saa.
4. mingit kõnelemises seisnevat tegevust, toimingut sooritama, pidama (8. täh.) Õpetaja, pastor ütleb kantslis jutlust. Käis vahetevahel maal palvemajades jutlust ütlemas. Pani käed risti ja hakkas palvet ütlema. Võidupühal peeti pidusid ja öeldi kõnesid. Haua juures ütles järelehüüde seltsi esimees. *Lauluraamat oli esimese tüürimehe Tänaku käes, see ütles sõnu ja võttis ka hääle üles. A. Hint.
5. esineb väljendis oma sõna (sekka) ütlema, mis osutab kaasarääkimisele, määravale mõjule milleski. Selles asjas oli ka Juhanil oma sõna sekka öelda. Võib oletada, et neilgi talimängudel ütlevad oma sõna taas Norra sportlased. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
6. kõnek nimetama, kutsuma. *Libahundiks ütlete mind? – Olen jah, te ju teisiti ei taha! A. Kitzberg. *Teise [maja] otsa tahetakse piimavurr sisse seada, või meier, nagu nad seda ütlevad. O. Luts.
7. esineb tegelikku olukorda ja inimeste suhtumist kajastavates väljendustes. Tõtt öelda, olukord üllatas mind mõnevõrra. Kuidas sa oma eluga rahul oled? – Tõtt öelda, mitte väga. Ja kuhu tal siit, tõtt öelda, oligi minna. Seal oli, õigust ütelda, üsna igav. Olin eile, ausalt öelda, natuke tõbine. Ausalt öelda teeb see asi mind murelikuks. Ausalt öeldes ta natuke virises vastu ka. Pehmelt öeldes on see ikkagi utoopia. Raske öelda, millest kõik alguse sai. Võiks öelda, et see oli kasutu aeg minu elus. *Ja polegi midagi öelda – marss oli vägev. E. Raud.
8. esineb rõhulisena mitmesugustes hüüatustes jm. arvamusavaldustes. Ära sa ütle, täitsa korralik tasu selle vaeva eest! No ütle poissi, mis tegi! No eks ma ütle – Jüri jälle küla peale läinud! Kas ta tegi seda ainult viisakusest – ei ütleks! *Või siis Jakov on siin, mis sa ütled! O. Samma (tlk). *Ega tea reosid ütelda jah, lõhkusid ehk tõesti selle ainsagi ülekäigukoha. A. Jakobson.
9. ütleme ‹rõhutus asendis adverbilaadselt› (oletust, näiteks toodud võimalust sisaldavais vm. väljendeis). Teile pakutakse, ütleme, peainseneri kohta, kas võtate selle vastu? Ees on jõgi, ütleme, oma sada meetrit lai. Ütleme, paariks päevaks saaksin ehk teile ehitusele appi tulla. Tule peale lõunat, ütleme, kell neli! Puhkama sõidame kuhugi lõunasse, ütleme Hispaaniasse. Ütleme, keemiaga tulen veel toime, aga matemaatika! *Ütleme nüüd, et mul õnnestub kindlaks teha, et teie esiisa on süütu. Mis sünnib siis? K. Ristikivi.