[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adjunkt ‹-i 21› ‹s›

1. abiline mingis ametis, eriti kõrgkooli noorem õppejõud (mõnes riigis). Peterburi Teaduste Akadeemia adjunktid.
2. teadustööks valmistuv ohvitser kõrgemas sõjaväeõppeasutuses

aksioom ‹-i 21› ‹s›

1. teistele väidetele ilma tõestuseta aluseks võetav väide mingis deduktiivses teoorias, postulaat. Matemaatika, loogika aksioomid.
2. endastmõistetav tõde. Nii see ju on, see on aksioom.

algaja ‹1›

1. ‹s› mingis tegevuses vilumusteta, kogemusteta, vähese praktikaga inimene, mingil alal uustulnukas. Luuletajana on ta alles algaja. Algaja kohta on töö päris korralikult tehtud. Soome keele kursused algajaile ning edasijõudnuile.
2. ‹adj› Algaja kirjanik, luuletaja. Nõuandeid algajaile aednikele. Tema juhendada jäid kõige algajamad.

alla
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki allapoole, madalamale; kaetud, varjatud olekusse; ant. peale. Laua, voodi alla. Kivi, põõsa alla. Maa, mulla alla. Õngekork kadus vee alla. Vili jäi lume alla. Pääsuke tegi pesa räästa alla. Maja saadi katuse alla 'majale saadi katus peale'. Tegi tule pliidi alla. Mees jäi koorma, lumelaviini, auto, rongi alla. Läksime vihma käest suure kuuse alla. Tõusis pilvede, taeva alla. Peitis pildi kummutisse pesu alla. Võttis viha kaenla alla. Valu lõi rinde alla. Sai vastaselt hoobi lõua alla. Kirjuta tekst pildi alla! Pane pilt klaasi alla. Peitis käed põlle alla. Puges teki, vaipade alla. Pani kuue alla kampsuni. Peitis paki hõlma alla. Kuuri alla 'kuurialusesse'. Rehe alla 'rehealusesse'. Heinad saadi enne vihma varju alla 'varjualusesse, küüni'. Rukki alla 'alusviljana' külvati timutit. *Isa tahab oma maja voodri alla panna. O. Luts.
2. millestki hõlmatud, hõivatud seisundisse. Põld läks rukki alla. Uudismaa läheb põllu ja kultuurheinamaa alla. Üle 2/3 saare pindalast võtab enda alla mets. Poistekamp võttis enda alla kogu kõnnitee. Paneb kogu oma raha raamatute alla 'kulutab kogu oma raha raamatute ostmiseks'.
3. millegi juurde, lähedale (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamale). Mäeveeru alla. Küla, õue, väljamäe alla. Kalda alla on kuhjunud kive. Noored kogunesid kiige alla. Istus akna alla. Tüdruk jäi seisma ukse alla. Mäng kandus vastasmeeskonna värava alla. Poiss nihkus hirmunult ema külje alla. Vaenlane jõudis Tallinna alla. Väed koondati Narva alla. *Kahekümne viie minutiga jaama eest Logina kopli alla ... Tore sõit! R. Sirge.
4. tegevus- v. mõjupiirkonda, mingi tegevuse v. mõju objektiks. See piirkond käib Nõmme polikliiniku alla. See mets läheb varsti kirve alla. Rühm sattus vaenlase tule alla. Mustade malenditega sattusin tõrjumatu rünnaku alla. Hoole, järelevalve, kaitse, kontrolli alla. Kohtu alla andma. Langes ränga karistuse alla. Vahi, valve alla võtma. Aresti alla panema. Oksjoni alla minema. Kedagi kellegi eestkoste alla andma. Keelu alla panema. Kellegi võimu, meelevalla, valitsuse, voli, mõju alla sattuma. Kahtluse, põlu, tagakiusamise, viha, naeru, pilke alla sattuma. Arutuse, kõne alla tulema. Vaatluse, uurimise alla võtma. Kirikuvande alla panema. Mobilisatsiooni alla kuuluma. *Me ei paindu kuidagi üldiste elureeglite alla. E. Rängel. || kellegi, millegi alluvusse, haldusse. Asutus kuulub haridusministeeriumi alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt Liivi ordu alla. *Küllaltki isesugune on päev, millal Aiaste saab ametlikult uue peremehe alla .. M. Traat. *Oli õnneks seegi, et vabrikus töötades ta pääses haigekassa alla .. S. Kabur.
5. (vahetult) enne, millegi eel. Söögi alla anti pits viina. Lämmastikväetist anti põllule sügiskünni alla. *Aga kes siis randaali alla võib seemet panna? Maa mättaid ja rohujuurikaid täis. R. Sirge.
6. osutab mingile lahtrile, rubriigile, kategooriale, kuhu miski arvatakse, paigutatakse. Ühise nimetaja alla viima. Käesolev kuritegu ei käi selle paragrahvi alla.
7. esineb ühendites nurga alla, kraadi alla (asendi tähistamisel küsimuse puhul kuhu?). Toorik pööratakse freesimisel vajaliku nurga alla. *„Küll rullib,” katkestab Mart vaikuse, kui laev ennast jälle nelja-viiekümnekraadise nurga alla keerab. K. Raja.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Teed jalge alla võtma. Jalge alla tallama. Tuult tiibade alla saama. (Kellegi) tiiva alla pugema. Oma käe alla võtma. Katuse alla saama, viima. Haamri alla minema. Vihma käest räästa alla sattuma. Põranda alla minema. Küsimärgi alla seadma. (Oma) küünalt vaka alla peitma. Ühe mütsi alla saama. Tanu alla saama. Kalevi alla panema. Luubi alla võtma. Tuhvli alla sattuma. Kõrvu pea alla panema. Hamba alla saama. Hinge alla võtma. Püssi, lipu alla kutsuma. (Kellegi) silma(de) alla. (Kellelegi midagi) nina alla hõõruma.
II. ‹prep›
1. mingist määrapiirist vähem, vähem kui. a. [gen] Pisut alla kahesaja krooni. Alla kaheteistkümne kilogrammi. Alla viie aasta vanused lapsed. Ta on mees alla neljakümne. Alla viie päeva selle tööga toime ei tule. Uisutas 500 meetrit alla 40 sekundi. Mõni kraad alla nulli. Kasvult oli ta alla keskmise. Alla normaalkaalu. Alla õige hinna. Alla oma võimete. b. [part] hrv. Alla viit päeva selle tööga toime ei tule. Ta on veidi alla keskmist kasvu. Alla kahtsada krooni. Esines alla oma võimeid.
2. [part] mingis suhtes allapoole v. allpool; päri-. Seelik on tükk maad alla põlve. *.. põõsalindude salk keerles ladvastiku kohal ja kadus alla tuult .. A. Mälk. *Tuba oli hall ja hämar, alla päikest .. L. Kibuvits.
III. ‹adv›
1. allapoole, madalamale; ant. üles, peale. Üles-alla kiikuma. Ülalt alla liikuma. Riiulilt rippus alla mingi rõivas. Trepist alla laskuma, minema. Kummardus alla. Vajutas juhtkangi, ukselingi alla. Sukasäär vajus alla. Tõmbas mütsikõrvad alla. Laskis kardina alla. Käsi langes lõdvalt alla. Mina heitsin üles narile, tema alla. Tuli kabinetist alla elutuppa. Võta kaks piletit alla 'parterisse', kaks rõdule. Midagi alla neelama, kugistama. Ei saanud toitu suust alla. Veenired jooksevad mööda akent alla. Higi valgus mööda nägu alla. Tünn veeres mäest alla. Vaatasin mäelt alla orgu. Ta läks alla jõe äärde. Suurelt maanteelt keerab rada alla 'kõrvale, ära'. Sõitsime mööda jõge alla 'suudme poole, pärivoolu'. Laevad liiguvad mööda Volgat üles ja alla. Purjetati mööda Tšiili rannikut alla 'lõunasse'. Järv, jõgi lastakse alla 'lastakse kuivaks v. veepinda alandatakse'. || (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Paneb kartulipajale tuld alla. Seadis õunapuule toed alla. Istikutele ajasid juured alla. Sügiseks saadi majale põrandad alla. Pane suusad, uisud alla. Vankrile pandi uus ratas alla. Hobusele löödi uued rauad alla. Lõin kingadele pooltallad alla. Loomadele viidi õlgi, põhku alla. Tõmbas olulisematele sõnadele joone alla. Kirjutasin lepingule, aktile alla. Sekretär lõi tõendile pitseri alla. *Alla tõmbas villase tuukripesu, peale kerged nahkpüksid ja vikerkaarekampsuni. N. Baturin. || maapinnale v. mingile muule pinnale, maha. Alla hüppama, kukkuma. Ronis puu, kivi otsast alla. Ta tuli, kobis lavalt, lakast alla. Lennuk tulistati alla. Lennukilt heideti alla langevarjureid. Tuul raputas õunu alla. Puudelt langes lehti alla. Krohv oli lahmakatena alla langenud. Vihma kallab alla. *.. päästepaat viirati alla ja ikkagi tuldi appi. H. Sergo.
2. hulgalt v. kvaliteedilt vähem v. vähemaks. Alla hindama. Hinnast alla jätma. Tingis hinnast 10 krooni alla. Viiskümmend krooni – ja mitte sentigi alla! Hinnad läksid alla. Vabrikandid lõid palgad alla. Kellegi autoriteeti alla kiskuma. Tase, kvaliteet läks alla. Halb ilm viis tuju alla. Poisil võeti käitumishinne alla.
3. hulgalt, määralt vähem kui; (tasemelt) madalam kui. Alla neljakümnesed mehed. Alla viieteistkümnene nooruk. Alla keskmise õppeedukus.
4. ‹ühendverbi osana› näit. alla andma, alla käima, alla vanduma, alla võtma

alune ‹-se 4›

1. ‹adj s› ‹hrl. liitsõna järelosana› millegi all v. läheduses olev; millegi all v. läheduses olev koht, ala, ruum jne. Koridori akna alune radiaator. Kõigi marjapõõsaste alused on kobestatud.
▷ Liitsõnad: ahju|alune, aida|alune, akna|alune, hamba|alune, hõlma|alune, jalge|alune, joone|alune, jää|alune, kaane|alune, kaenla|alune, kangi|alune, katte|alune, katuse|alune, keele|alune, kile|alune, klaasi|alune, koore|alune, kurgu|alune, kuuri|alune, kõhu|alune, külje|alune, küüne|alune, lae|alune, laua|alune, lava|alune, lõua|alune, läve|alune, maa-|alune, mere|alune, metsa|alune, naha|alune, pea|alune, pilve|alune, põranda|alune, põõsa|alune, päka|alune, rea|alune, rehe|alune, räästa|alune, saba|alune, sara|alune, silma|alune, südame|alune, taeva|alune, talla|alune, teki|alune, telgi|alune, tiiva|alune, trepi|alune, tuhvli|alune, ukse|alune, ulu|alune, varju|alune, vee|alune, võlvi|alune, väravaalune.
2. ‹adj s› ‹hrl. liitsõna järelosana› millegi tegevus- v. mõjupiirkonda kuuluv, mingis olukorras v. seisundis olev; millegi tegevus- v. mõjupiirkonda kuuluv, mingis olukorras v. seisundis olev isik. *Küll said aga õpetajate erilise tähelepanu aluseiks niisugused siidivennad nagu Pärt ja Värava Aleks. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: armu|alune, hoole|alune, kaebe|alune, kahtlus|alune, kaitse|alune, katse|alune, kohtu|alune, kutse|alune, kõne|alune, käe|alune, käsu|alune, looduskaitse|alune, naeru|alune, süü|alune, šeflus|alune, usaldus|alune, vaatlus|alune, vahi|alune, vihaalune.
3. ‹s› etn seelik, undruk

arvel
‹postp› [gen]
1. kedagi v. midagi mingis suhtes piirates v. sellele kahju tekitades, kellegi v. millegi kulul. Loodab teiste arvel elada ja edasi jõuda. Teenis sõbra arvel kõvasti. Püüti kõhu arvel kokku hoida. Tegime jäätise arvel kokkuhoidu. Vilja väljavedu toimus tarbimise arvel.
2. kasut. juhtude märkimiseks, kus millestki olemasolevast eelnevalt makstakse, võetakse, saadakse, antakse jne. Autor sai honorari arvel avanssi. Anna mulle palga arvel paar krooni. Võtsin puhkuse arvel paar vaba päeva.
3. kulul, pihta, kohta. *Langeb ainult mõni üksik sõna pimeduse ja viletsate jalgteede arvel. O. Luts. *.. sest missugune mees seda ikka tahab, kui tema arvel rumalat nalja tehakse. A. Valton.
4. (hrl. teised väljendusvõimalused paremad:). a. -st, -ga. *.. tutvusringkond laienes puuseppade, maalrite, torulukkseppade ja laojuhatajate arvel. V. Gross. b. tõttu, tingituna. Hea kaitsemängu arvel asus Eesti 5:2 juhtima.

atmosfäär ‹-i 21› ‹s›

1. Maad (v. mõnd muud taevakeha) ümbritsev gaasikiht, õhkkond. Maa atmosfäär. Kosmoselaev jõudis Veenuse atmosfääri.
2. piltl mingis keskkonnas, kollektiivis jne. valitsev meeleolu, õhkkond, õhustik. Laulupeo pidulik ning ülev atmosfäär. Loovaks tööks soodus atmosfäär. Kasvas kirjanduslikus atmosfääris.
3. füüs tehn mittesüsteemne rõhuühik. Füüsikaline atmosfäär ehk normaalatmosfäär 'rõhk 760 mm elavhõbedasammast (tähis atm)'. Tehniline atmosfäär 'rõhk 1 jõukilogramm ühele ruutsentimeetrile (tähis at)'.

auk ‹augu 21› ‹s›

1. (hrl. ümmargune) ava mingist pinnast, esemest vm. läbi, mulk. Aias, kuuriseinas, põrandas on auk. Kastrulil on auk põhjas. Auke lööma, torkima, puurima. Raiuti auk jäässe. August pistame poldi läbi. Tuli vööd paari augu võrra järele anda. Kahe, nelja auguga nööbid. Sukakannas, saapatallas on suur auk. Põletas sigaretiotsaga laudlinasse augu. Lausa auk augu kõrval, auke täis kui sõelapõhi. Tõmbab augu koomale, nõelub augu kinni. Augud katuses tuleb parandada.
▷ Liitsõnad: aia|auk, akna|auk, hiire|auk, hingamis|auk, jää|auk, kaela|auk, kassi|auk, koi|auk, kuuli|auk, käise|auk, lennu|auk, luku|auk, naela|auk, nööp|auk, oksa|auk, olvi|auk, paja|auk, pea|auk, pliidi|auk, püksi|auk, roti|auk, räpna|auk, suitsu|auk, torke|auk, ukse|auk, võtme|auk, õhuauk; kõrva|auk, nina|auk, suuauk.
2. (küllalt järsk ning sügav) tekkinud v. tehtud süvend milleski, mingis pinnas jne. Tee on auke täis. Auku kaevama, kinni ajama. Väljajuuritud kändude asemele jäid sügavad augud. Kukkusin, komistasin, vajusin auku. Kivisse raiuti, puuriti lõhkelaengu jaoks auk. Hambas on auk. Must auk astr oletatav ülikompaktne keha, mille ümbrusest nende suure gravitatsioonipotentsiaali tõttu ei pääse osakesed (ka valguskiirgus) välja. || (endisaegadel loomade püüdmiseks). Hunt oli auku kukkunud, sattunud. || (loomade pesitsuspaigana) vrd urg, vrd koobas Rebaste, mäkrade augud.
▷ Liitsõnad: ahju|auk, hundi|auk, istutus|auk, kaevu|auk, karu|auk, keldri|auk, kruusa|auk, kulla|auk, liiva|auk, linaleo|auk, lubja|auk, miili|auk, muti|auk, mürsu|auk, pommi|auk, pori|auk, posti|auk, puur|auk, raha|auk, savi|auk, silo|auk, solgi|auk, sopa|auk, turba|auk, tõrva|auk, vee|auk, virtsa|auk, vundamendiauk; hamba|auk, higi|auk, kaenla|auk, kukla|auk, kurgu|auk, nabaauk.
3. piltl tühik, vajak, lünk. Tema teadmistes on auke. Televiisori ost lõi augu perekonna eelarvesse. Tunniplaanis on auk. *Ma ise leian oma esimeses töös rohkem auke, kui neid on märkinud arvustajad. E. Tammlaan. *„Ligidale ei läinud. Ilma aukudeta ausõna!” kinnitas ta nüüd juba tulise tõega. L. Vaher.

avanema ‹37›

1. lahti minema, suletud seisundist avatud seisundisse minema. Uks, värav avanes. Luuk avanes kriuksudes. Eesriie avaneb. Haige virgub, silmad avanevad. Suu, huuled avanesid. Rüseldes olid nööbid, haagid, mantlihõlmad avanenud. Langevarjud avanesid. Hommikul vara on tulbiõied sulgunud, hiljem nad avanevad. || puhkema, lõhkema, oma sisemust avama; paljandina, allikana jne. mingi pinnani, näit. maapinnani ulatuma. Paise avaneb, mäda hakkab välja voolama. Flegmoon võib iseeneslikult avaneda naha pinnale. Maapõu avanes, laava purskas välja. Maakoore kivimid avanevad mõnes kohas paljanditena maapinnal. || (hrl. akna v. ukse kohta:) teatavas suunas avatav olema, mingis suunas v. millegi poole asetsema. Toa aknad avanevad päikeselisse aeda. *Ruumi avaneb kaks ust – üks otse tagaseinast, teine paremalt. O. Tooming. *Toas oli kaks akent – üks avanes tänavale, teine kitsa põiktänava poole .. M. Käbin (tlk). || kasutamiseks, külastamiseks jne. lahti tehtama. *.. ootas ta kannatamatusega silmapilku, kus avanevad asutiste uksed. A. H. Tammsaare. | piltl. Noortele avanevad kõrgkoolide uksed.
2. pilgule avatuks, silmaga haaratavaks muutuma. Toompealt avaneb vaade Tallinnale. Sündmuskohal avanes meile kurb vaatepilt. Meie silmade ees avaneb org kauni järvesilmaga.
3. kättesaadavaks muutuma, võimalikuks saama. Avanes hea võimalus, juhus Krimmi sõita. Noortele avanesid soodsad võimalused edasiõppimiseks. Mulle avanes uus tööpõld. Jaapani autotööstusele avanes uusi turge.
4. nähtavale v. ilmsiks tulema, end avaldama v. ilmutama. Inimese olemus avaneb tema tegudes. Teoses avaneb kunstniku ande eripära.

barjäär ‹-i 21› ‹s›

1. tõkestav, eraldav tara; võre, eriti poolsein, madalavõitu vahesein. Ühel pool barjääri kontrolörid ja kassiirid, teisel pool barjääri kliendid. Toetub, nõjatub barjäärile. Ulatab mantli üle barjääri riidehoidu. Järsaku servale on tehtud barjäär. || (loodusliku tõkke kohta). Jõed, mäed jt. looduslikud barjäärid.
2. piltl tõke, takistus mingis tegevuses, suhtumises vms. Ametkondlikud, kunstlikud, meelevaldsed barjäärid. Barjäärid ning kitsendused kaubavahetuses. Psüühilist barjääri on raske ületada.
▷ Liitsõnad: heli|barjäär, keele|barjäär, tollibarjäär.

demonstratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. selgitav näitamine, demonstreerimine. Uute masinate, seadmete demonstratsioon. || tahtlik rõhutamine; väljakutsuv v. ähvardav käitumine v. tegevus. Põlguse, üleoleku demonstratsioon. Suurmanöövrid sõjalise jõu demonstratsioonina.
▷ Liitsõnad: moedemonstratsioon.
2. massimeeleavaldus. Hästi organiseeritud, stiihilised demonstratsioonid. Poliitilised demonstratsioonid. Rahupooldajate sõjavastane demonstratsioon.
▷ Liitsõnad: mai|demonstratsioon, massi|demonstratsioon, protestidemonstratsioon.
3. sõj pettetegevus mingis piirkonnas
4. loog tõestuse vorm

dispergeerima ‹42›
hajutama; keem füüs tahket ainet v. vedelikku mingis keskkonnas pihustama. Liitravimi valmistamisel tuleb toimeained dispergeerida.

dispergeeruma ‹37›
hajuma; keem füüs mingis keskkonnas pihustuma. Vees dispergeerunud õli.

dubleerima ‹42›

1. üht ja sama ülesannet paralleelselt täitma; (teisendatult) kordama; kahekordselt esinema. Ettepanek dubleerib varasemat märgukirja. „Kalevi” dubleeriv korvpallimeeskond. Dubleerivad seadmed, süsteemid, liiklusmärgid. Muuseumi fondides säilitatakse ka dubleerivat materjali. *Muidugi, töö kahekordistus [kaheks jaguneva mägitee rajamisel], kõik sillad ja tunnelid tuli dubleerida .. V. Beekman.
2. teater teise näitlejaga paralleelselt osa täitma (v. põhiosatäitjat asendama) || (filmis:) põhiosatäitjat mingis erilisi oskusi nõudvas episoodis asendama
3. (filmis:) helifilmi teise keelde seadma, filmidublaaži tegema. Film dubleeriti eesti keelde.
4. tehn odavamast metallist eset väärismetalli kihiga katma
5. tekst (lõnga, riiet) kahe- (ka mitme)kordseks kokku panema v. ühendama. Dubleeritud riie, kangas.
6. (piljardi- v. koroonamängus:) dubleed lööma

edasi ‹adv›

1. enda ees olevas suunas; liikumise pärisuunas; ant. tagasi. Sammub, läheb, tungib edasi. Kihutab, tormab edasi. Minge otse edasi! Astus paar sammu edasi. Ei pääse edasi ega tagasi, sammugi edasi. Siit veidi edasi on suur rändrahn. Järgmine jaam Pääskülast edasi on Laagri. Kellaosuti on ainult mõne kriipsuvahe edasi nihkunud. Päikeselaik seinal on edasi liikunud. | (käsklusena, üleskutsena). Rühm, edasi! Täiskäik edasi! || mingis vajalikus, soovitud, kavatsetud suunas. Sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru. Nihutas end pingil veidi edasi, et sõbrannale istumisruumi teha. Igas järgmises reas nihkub mustrikord ühe lõimelõnga võrra edasi. Käisime ristikuväljal ketitatud hobuseid edasi panemas, edasi tõstmas.
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale; eelseisval ajal, tulevikus. Eksam, koosolek, asja arutamine lükkus edasi. Ärasõit, võistluse algus lükati edasi. Mis edasi saab, ei tea. Kuidas edasi elada?
3. (märgib tegevuse v. olukorra jätkumist:) jätkuvalt, üha, endist viisi, (ikka) veel. See seadus on edasi jõus. Ilmad jäid edasi vihmaseks. Ta magas, luges rahulikult edasi. Pidu, töö käib edasi. Rääkige, laulge, jutustage edasi! Töötab tehases edasi. Ela siin edasi, ega mujal parem ole! Me oleme edasi vihased, tülis. Poiss jäeti kooli edasi. || (katkenud tegevuse jätkamise kohta). Pärast räägime, arutame edasi. Mõtles veidi, siis päris, küsis, uuris edasi. Kevadel saab ehitustöid edasi teha. Komistas korraks, siis tantsis hooga edasi.
4. järgnevalt; (varasemale, eelmisele) lisaks, veel. Esimesena ilmuvad lastel keskmised lõikehambad, edasi välimised lõikehambad. Edasi tõmbame punktist A sirge punktini B. Sumpasime rabas, edasi kõndisime männikus ja nõmmel. Kui palju täna matemaatikas edasi võeti? Edasi kuuluvad tehase sisseseade hulka turbiinid, tõstukid jne. Edasi tuleb pidada silmas, et .. Edasi ei mäleta ma enam midagi. Probleem ärgitab edasi mõtlema, edasi uurima. Ja nii, nõnda edasi (kasut. hrl. mittetäieliku loetelu lõpul).
5. väljendab arenemist v. arendamist, kõrgemale tasemele siirdumist v. siirmist. Jõuab õpingutes, elus, töös edasi. Haris end iseõppimise teel edasi. Õpilane viidi järgmisse klassi edasi. Kaebas edasi kõrgema astme kohtusse. Neid seisukohti on ta oma järgmistes töödes edasi arendanud. Põlevkivikeemia on meil hiiglasammudega edasi arenenud. Elu on viimaste aastatega palju edasi läinud. Püüab elus edasi saada. See avastus on inimkonna ajaloos suur, tohutu samm, hüpe edasi. *Aeg on Kusta südamest riisunud mõnedki lootused, kuid tungi edasi pole Kusta kaotanud .. R. Roht.
6. kasut. vahendamise, teistele üleandmise väljendamiseks. Edasi müüma, toimetama, saatma. Kogemusi edasi andma. Saladust ei tohi edasi rääkida. Võid talle edasi öelda, et koosolekut ei tule. Rahvaluule kandub edasi suust suhu, põlvkonnalt põlvkonnale. Kunstnikul on maalis õnnestunult edasi antud suveöö meeleolu.

eest|võtja ‹1› ‹s›
juht, algataja mingis tegevuses, organisaator. Igas ürituses on vaja agarat, energilist eestvõtjat. *.. vanast metsamehest Jundest sai eestvõtja, tööjuht, midagi brigadiri taolist. R. Sirge.

ema|linn
mingis suhtes lähteks v. keskuseks olev linn. a. põlislinn, teisi keskendav linn. Pikkamööda sulasid paljud satelliitlinnad ühte emalinnadega. b. aj halduslikult vm. alal juhtiv, määrav linn. Tallinnas tehtud kohtuotsused kuulusid tarviduse korral apelleerimisele emalinna Lüübekisse. c. aj Vana-Kreeka linnriik vastandina tema poolt asutatud kolooniale, metropol

endeem ‹-i 21› ‹s›
biol ainult mingis piirkonnas esinev päriskodune looma- v. taimeliik v. -rühm. Arktilised endeemid. Kukkurloomad on Austraalia endeemid.

energia|süsteem
maj elektrijaamade, -alajaamade, -liinide ja soojusvõrkude kogum elektrienergia tootmiseks ja tarbijaile jaotamiseks mingis piirkonnas. Lääne-Euroopa, Eesti ühtne energiasüsteem.

eri|arvamus
erinev, lahkuminev arvamus v. seisukoht mingis küsimuses. Jään eriarvamusele, eriarvamuse juurde. Oli, püsis eriarvamusel. Esitas oma eriarvamuse kirjalikult.

erinema ‹37›

1. ‹hrl. elatiiviga› mingis suhtes lahku minema, teistsugune olema, erisugune olema. Keelelt, riietuselt, käitumiselt, välimuselt, elutingimustelt kellestki erinema. Te erinete teineteisest palju, põhjalikult. Iga järgnev generatsioon erineb eelnevatest oma teadmiste ulatuse poolest. Lavastus erineb kõigist seninähtuist. Rahvalaulu motiivistik võib teisenditi erineda. Saaremaa kliima erineb Eesti mandriosa kliimast.
2. van eralduma (2. täh.) *Nii erines suurest perest aja jooksul nagu kaks perekonda, kelledel ühine oli ainult söögilaud ja välistöö. R. Soar.

esimene ‹-se 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2. ‹ka pl.› teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II. ‹adj›
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

esma|tasand
esimene lüli mingis süsteemis. Esmatasandi arstiabi, raviasutus 'raviasutus, kuhu patsient esmajärjekorras pöördub'.

fennism ‹-i 21› ‹s›
keel soome sõna v. soome keelele omane lausekonstruktsioon mingis muus keeles, soomepärasus. Soome keelest tõlgitud teksti võib kergesti jääda fennisme.

halb ‹halva 23›
ant. hea
1. ‹adj› oma laadilt, omaduste poolest nõuetele mittevastav, mittekvaliteetne, ebarahuldav. a. (võimete, oskuste v. nende omajate, ka füüsilise v. psüühilise seisundi vms. kohta). Halb nägemine, haistmine. Vanakese kuulmine oli halb. Halva peaga õpilane. Tal on halb maitse. Mu mälu läks iga päevaga halvemaks. Halb joonistaja, õppija, ujuja. Ta polnud sugugi halb luuletaja, näitleja, organisaator. Veelinnud, kes hästi sukelduvad, on enamasti halvad lendajad. Halb enesetunne. Halb jume, välimus. Halb meeleolu, tuju. Tervis läheb järjest halvemaks. Ta näeb halb välja. Süda läks halvaks 'hakkas iiveldama'. Tal hakkas bussis halb. *Väga halb ja raske oli olla. Tusk tegi pea otse valusaks. R. Janno. b. (esemete, ainete vms. kohta). Halb sulg, pliiats, labidas, paber. Halb supp, toit, vein. Nende korter on halb. Tee on halb ja porine. Halb sõnaraamat, õpik. Halb näidend, maal. Puu on halb soojusejuht. Ventilatsioon oli ruumis halb. Halvemad põllud jäeti metsa alla. Mu riided pole sugugi halvad. || riknenud; roiskunud. Halvaks läinud kala, toit, vorst. Haav on halvaks läinud. Toas oli halb õhk. *Järsku on halb liha ja rahvas saab süües mürgituse .. L. Vaher. || vastumeelne, vastik. Halb lõhn, hais. Mehe hingeõhk oli halb. Pudrul on halb maitse. *Maailmaparandaja! Millise halva maigu oli see sõna aja jooksul omandanud. E. Krusten. c. (nähtuste, olukordade, tegevuste vms. kohta). Halb ajalehekeel, stiil. Halb meetod, süsteem. Halvad omadused, tingimused. Haige halb hooldamine, põetamine, ravimine. Ega see ettepanek, kavatsus, mõte halb ole. Tunnistusel oli ka halbu hindeid. Tema õppeedukus on halvim kogu klassis.
2. ‹adj› negatiivsete eetiliste omadustega, moraalselt vääritu; laiduväärt. Halb inimene, naine. Halvad kaaslased, sõbrad. Ta oli olnud halb isa. Halvad harjumused, kalduvused, kombed. Ära pea mind halvemaks, kui ma olen. Poisi käitumine ja iseloom on halvad. Sattus halba seltskonda. Läks halvale teele. Näitas ennast halvast küljest. See tegu heidab sulle halba varju. Kahetseb oma halba tegu. Ära anna teistele halba eeskuju! Tal on halb kuulsus. Ta on elanud halba elu. Halb haigus 'suguhaigus'. || ebasõbralik, ebalahke. Halb kohtlemine, vastuvõtt. Halvad suhted. Tüdrukud tegid Mardiga halba nalja. Tal on töökaaslastega halb vahekord. Ma ei öelnud talle ainsatki halba sõna.
3. ‹adj› mingis suhtes ebasoodus, mittekasulik. Halb ilm, kliima. Halb vilja-, marja-, õuna-aasta. Halvad kaardid (mängus). Halvad teated, uudised. Halvad ajad. Halb eelaimus, enne, üllatus. Halb juhus, tagajärg, tulemus. Halb mulje, arvamus. Andis mulle halba nõu. Tal oli halb õnn. Haigus võttis halva pöörde. Asjad, lood on väga halvad. Lootsin pääseda halvimast. *Ah, sel kevadel ei saa ta mehele, / halbu märke metsas pani tähele. M. Veetamm (tlk).
4. ‹adj› ebamugav, tülikas. Linakitkumine on halb töö. Jalgadel oli halb asend. Kõval asemel on halb magada. Sellel kohal on halb istuda. Libedast paadiservast oli halb kinni hoida. Tee oli nii porine, et oli halb käia. Halb on, kui väljendate oma mõtteid segaselt.
5. ‹adj› van odav. *Hinna poolest võiks raamat natuke halvem olla. F. R. Kreutzwald. *Toad olid [võõrastemajas] imeilusad .. ja hinnad naeruväärt halvad. E. Bornhöhe.
6. ‹s› halb, mittehea asi v. nähtus. Endale, teistele halba tegema. Ega ma seda halva pärast tee. Ega ma sulle halba soovi. Aimasin halba. Pole halba ilma heata. Sellest tuleb ainult halba. Kaardid ennustasid halba. Ärge rääkige teistest halba! Hea ja halb võitlesid tema hinges.

hea ‹pl. part häid pl. illat headesse e. häisse 15 komp parem superl kõige parem e. parim›
ant. halb, paha
1. ‹adj› oma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav. a. (inimeste kohta:) osav, vilunud, võimekas, tubli. Hea maletaja, matemaatik, arst, õpetaja, ujuja. Hea võõrkeelte oskaja. Kõnemees on ta hea. Inna on hea õpilane. Peetrist oleks võinud saada hea insener, advokaat, ohvitser. b. (omaduste, võimete, oskuste, samuti füüsilise v. psüühilise seisundi kohta). Hea isu, uni, tervis. Hea ja tugev süda. Sportlase head kopsud. Hea nägemine, kuulmine, keskendumisvõime. Hea rühiga, kasvuga noormees. Hea peaga poiss. Mu enesetunne, meeleolu, tuju on hea. Tal oli päris hea hääl, väga hea maitse. Meie korvpallurid on heas vormis. Ta näeb üsna hea välja. *„Mul on hea kõht,” uhkustas hunt. „Kui tahan, võin süüa kas või kive..” L. Tigane. c. (esemete, ainete vms., ka koduloomade kohta). Ta ostis endale hea ülikonnariide, hea raadioaparaadi ja hea pesumasina. Need on veel üsna head kingad, rõivad. Head küünlad põlevad kaua. Hea kirves, saag, nuga, vikat. Teos on trükitud heale paberile. Hea maa, muld. Tänavu on hein, vili hea. Hea, kõigi mugavustega korter. Puder, kook, sai tuli hea. Head söögid ja joogid. Head õunad. Vein, õlu maitses hea. Leib oli hea maitsega. Hea lõhnaga lill. Hea tõukari, lüpsilehm, veohobune. Head tõugu kanad, lambad. d. (nähtuste, olukordade vms. kohta). Head lauakombed. Hea hoolitsus, teenindamine, reklaam. Õppeedukus oli tal hea. Head hinded tunnistusel. Haige seisund, olukord on hea. Nooruk sai hea hariduse, kasvatuse. Hea muusika, kirjandus, portree, maastikumaal. See on hea raamat, luuletus, ettekanne. Välismaalase kohta rääkis ta head eesti keelt.
2. ‹adj› sõbralik, lahke; positiivsete eetiliste omadustega, moraalselt väärtuslik; kiiduväärt. Hea inimene, kaaslane, hooldaja. Sul on hea mees, poeg. Head vaimud, haldjad. Hea kohtlemine, vahekord, vastuvõtt. Riikidevahelised head suhted. Ta oli mu vastu hea. Neiu on hea iseloomuga. Noormehe käitumine ja elukombed olid head. Tegin seda heast südamest. Teen seda hea meelega 'meeleldi, meelsasti'. Ole hea tüdruk, ära kiusa endast väiksemaid. Vanakese silmad näisid head ja lahked. Võõrasema ei vaadanud lastele hea pilguga. Neil oli hea läbisaamine. Kadunut tuletati meelde hea sõnaga. Liigub heas seltskonnas. On pärit heast perekonnast. Ilm on selline, et hea peremees ei aja koeragi välja. Heal lapsel mitu nime. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. || (kõnetlus- ja viisakusväljendites). Head inimesed, aidake! Ole hea, tule siia! Olge hea, astuge sisse! Aitäh, hea laps, et sa vanainimest aitasid! Sepp, hea mees, rautas hobuse ära. *Aga nüüd, head kuulajad, oleks teile üks küsimus. H. Saari. | iroon. Hea mees lubama 'lubab, kuid ei täida'. Kes see hea inimene oli, kes tema peale kaebama läks? || lähedane, intiimne. Hea tuttav. Ta on mu hea sõber, temale söandan kõigest rääkida.
3. ‹adj› mingis suhtes soodus, kasulik, sobiv. Hea juhus, võimalus, õnn. Head kaardid mängus. Head tutvused raamatukaupluses. Ended olid head. Töötingimused on siin head. Hea ettepanek, tagajärg, tulemus. Hea kuulsus, nimi. Hea ilm, kliima. Vanad head ajad. Head kaupa, äri tegema. Häid ja halbu päevi nägema. Midagi, kedagi heas valguses näitama. Heal järjel olema. Leidis hea teenistuse, tööotsa. Tegi abiellumisel päris hea partii. Saime kinos head kohad. Sain kodunt häid sõnumeid. Mul tuli hea idee, mõte. Harril on vennale hea mõju. On hea, et sa tulid. Vitamiinid on väsimuse vastu head. Lavastus jättis üsna hea mulje. Ära ole endast nii heal arvamusel! Püüdsin end näidata heast küljest. Lõpp hea, kõik hea. Hea nõu on kallis. Saagist jäi talupojale heal juhul 2/5. | (nõrgenenud tähenduses). Ühel heal päeval läks ta meilt ära. || (soovide, tervituste, jumalagajätu jne. väljendamisel). Head aega! Head õhtut! Head ööd! Häid pühi! Head uut aastat! Head reisi! Head tervist!
4. ‹adj› mugav, mõnus, meeldiv, hõlpus, kerge. Sul hea naerda, rääkida! Jalgrattaga on poisil hea koolis käia. Terava vikatiga on hea niita. Kuumal suvepäeval on hea põõsa all lamada. Kodus on nii hea olla. Hea laske-, istumisasend. Hea tool, voodi. Toas oli hea ja soe. Hea käekäik, põli. Hea soe tunne südames. Küll sul on ikka hea elu. Külas hea, kodus veel parem. *Oli hea teada, et tal kuhugi tõtata ei olnud. M. Raud.
5. ‹adj› (kogust, kvantiteeti, hulka märkivalt v. rõhutavalt:) rohke, ohter, paras, tubli, tugev, suur. Mõne hea aasta eest. Mitu head päeva tagasi. Linnani on mitu head kilomeetrit. Tal oli teiste suusatajate ees hea edumaa. Hea hulk maad tuli jala käia. Õhtuks oli tehtud hea tükk tööd. Auto eest maksti head hinda. Hea summa raha. Hea sissetulek, palk. Hea patakas käsikirja. Hea kartuli-, viljasaak. Lõikas hea kannika leiba. Rüüpas hea lonksu vett. Tehti hea laar õlut. Hea sületäis puid. Tuli hea hoog vihma. Sai hea müksu, keretäie. Laps sai kukkudes hea hoobi. Nuttis hea peatäie. Talle tehti hea peapesu. Tal jätkub head tahet, kannatust mind lõpuni kuulata. *Tuhkur on mägrast peaaegu poole väiksem, vahest nii hea kassi suurune.. R. Roht. || ‹adjektiivi vm. sõna ees› kõnek (intensiivistab sellega väljendatut:) üsna, kaunis, võrdlemisi. Hea paks raamat. Hea suur õun. Hilinesin hea mitu korda. Mu vennad on head pikad mehed.
6. ‹adj› murd parem; ant. vasak. *Kaks oli teed, kas kurale või heale – / ma mõlemale tõmmand kriipsu peale.. A. Alle.
7. ‹s› miski väärtuslik, hinnatav, kasulik, meeldiv vms. Kellelegi head soovima. Kellelegi head tegema. Kellegagi head ja halba jagama. Head kurjaga tasuma. Võitlus hea ja kurja vahel. Igal inimesel on oma head ja vead. Mis teil head on? Pole halba ilma heata. Ei lausunud head ega kurja. Kui heaga ei antud, võeti kurjaga. Katsusime heaga läbi ajada. Tänan teid kõige hea eest. Küsisin seda hea pärast. Temast räägiti üksnes head. Sellest loost ei tule midagi head. Mis hea pärast ma peaksin tema ees vabandama? *Olen käinud mitmegi [arsti] juures, aga suurt head sellest pole olnud. P. Vallak.
8. ‹s› „rahuldavast” kõrgem hinne (4), hrl. koolis. Väga hea 'kõrgeim hinne (5)'. Õpilase tunnistusel olid üksnes head ja väga head.

hoidma ‹hoian 45›

1. millestki v. kellestki kinni pidama, seda haardesse jätma, haardest mitte vabastama. Hoiab mappi kaenlas, saapaid näpu otsas, raha peos. Hoia mu kätt (oma käes). Hoidsin last põlvel, kätel, süles. Hoiab piipu hambus, suitsukoni hammaste vahel. Hoidsin hobust ohelikust. Hoidis last käest. Hoidis kassipoega, kassipojal turjast. Hoidsin hammastega nööriotsast ning sikutasin. Palun hoia mu kohvrit. Käsi hoidis kangi, viiulipoognat. Kass hoidis hiirt suus. Kull hoidis saaki küünte vahel. Rooli, tüüri hoidma. Ohje hoidma (hobuse juhtimiseks). *Naine jooksis käega seelikut ülal hoides aida poole.. A. H. Tammsaare.
2. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima, teda sinna jätma. Ema hoidis haiget last terve nädala toas. Mind ei hoitud enam haiglas. Hitlerlased hoidsid teda mitu aastat vanglas, koonduslaagris. Hoidis käed taskus, silmade ees. Tööriistu hoitakse kuuris. Liha hoiti vardaga tulel. Ta hoidis laual poja fotot. Hoian raha harilikult lauasahtlis. Rasked kivid hoiavad paati merepõhjas. Naasklit kotis ei hoia.
3. midagi v. kedagi teat. olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima, teda sellesse jätma. Midagi salajas, saladuses, tallel, enda teada hoidma. Kedagi ahela(i)s, kammitsas, kütkes, vangis hoidma. Kedagi oma mõju, võimu all hoidma. Korras hoidma. Peidus, redus, luku taga hoidma. Vibu pingul, lippu kõrgel hoidma. See juhtum hoidis külarahva hirmul, meeled elevil. Viha hoidis ta oma võimuses. Võõrasema hoidis mõnikord lapsed söömata. Hoia käed minust eemal! Teda hoiti elus vereülekannetega. Lind hoiab oma pesa puhta, puhtana. Tehas tuleb iga hinna eest käigus hoida. Suvel hoidsime aknad lahti, pärani. Konksud hoiavad kardinapuud ülal. *..„Johanna” oli üks neid väheseid laevu, mida firma suutis veel sõidus hoida. A. Hint. || teat. asendis olla laskma v. olema sundima. Hoidis käed rusikas, silmad maas, pea viltu, kuklas. Hoidsin sõrmed harali, laiali. Suutsin end vaevu püsti hoida. Ta hoidis silmad lahti, pilukil. Hoia end tasakaalus! Hoia selg sirge! Hobune hoiab kaela rõngas. Pael hoidis juukseid koos.
4. midagi säilitama, alal hoidma; midagi säästma, säästlikult kulutama v. kasutama. Korda, puhtust hoidma. Distantsi hoidma. Midagi tagavaraks, varuks hoidma. Midagi alles, alal, mälestuseks hoidma. Hoiab saladust, hoiab saladuse endale. Igaüks hoiab oma elu. Hoia oma tervist, oma silmi! Hoia mulle kohta! Hoia see kell endale! Neiu hoiab saledat joont. Ta ei suutnud tasakaalu hoida. Jooksja püüdis tempot hoida. Püüdsin kuidagi jutujärge ülal hoida. Ema hoidis paremad palad laste jaoks. Küpsised hoiame õhtuks. Kartuleid hoitakse kuhjas. Laev hoidis kurssi, suunda Virtsu sadamale. Ta hoiab raha, iga kopikat. Eit hoidis oma kõigest väest. Toas oli pime, sest hoiti küünlaid. Kes hoiab, sel on. *Anni ise oli kohustatud oma häält hoidma pika soolopartii jaoks.. A. Hint. || millegagi (kellegagi) hoolikalt, ettevaatlikult ümber käima, midagi heaperemehelikult kasutama. Ta hoiab oma asju, raamatuid. Uut vaipa hoitakse ikka rohkem kui vana. Aino hoidis soengut, et õhtul teatrisse minna. Hästi hoitud ülikond. Hea peremees hoiab hobust. *Tööd teed sa hästi, autot hoiad nagu iseenda oma. O. Tooming.
5. midagi v. kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama, pidurdama. Ei teda hoia vihm, tuul ega põhjatu tee. Ta ei suutnud end hoida ja hakkas valjusti laulma. Tüdrukud ei saanud naeru, nuttu hoida. *Hoian hingamist, et see mind ära ei annaks. J. Semper. || midagi ebameeldivat, ebasoovitavat v. ohtlikku vältima, selle teoks saamist takistama. Argus hoidis meest oma kavatsust täide viimast. Sool hoiab toiduaineid riknemast. Mõõdutunne hoidis kunstnikku liialdustesse sattumisest. Kogemused hoidsid teda saatuslikest vigadest. Hoidke tuletikke laste eest! Mart hoiab oma silmi ereda valguse eest. Koer oli nii tige, et lambaid pidi tema eest hoidma.
6. kellegi eest hoolitsema; kellegi, millegi järele valvama. Last hoidma 'lapsehoidja(ks) olema'. Karja hoidma 'karjane, karjaseks olema'. Väike Jüri jäi vanaema hoida. Perekonna vanima lapsena tuli tal hoida nooremaid õdesid-vendi. Ants hoidis põllul lehmi ja lambaid. Vanataat jäeti kodu hoidma. || ettevaatlik olema, hoolt kandma, et midagi halba ei sünniks. Parem hoida kui ohata. *Tihane pidi end nüüd hoolega hoidma päeval kui ka öösel, et lahits teda kätte ei saaks.. R. Roht.
7. kellessegi v. millessegi kiindunud olema, temasse armastuse ja poolehoiuga suhtuma. Hoidsin sind nagu oma last. Poiss ja tüdruk hakkasid teineteist hoidma. Ta hoiab väga kõiki loomi. Piia hoiab eriti väikest sinisilmset nukku. *Ja selleks, et peni oma kodu hoidma hakkaks, pandi ta ketti. E. Krusten.
8. hoiduma (1., 2. täh.). a. Hoidke veidi eemale, kaugemale! Hoidsin kuulide eest suure kivi varju. Hakid hoiavad parvedesse. Teinekord hoiavad metsloomadki inimese lähedusse. Kiiresti käies hoidis ta vimma. Mehe silmad hoidsid kissi. Juuksed hoidsid pisut lainesse, lokki. Ta sõrmed hoidsid konksu. Hoidke vasakule, vasakut kätt! Meil polnud aimugi, kuhupoole hoida, kas läände või itta. Tütred hoidsid alati ema poole. Marguse süda hoidis Tiina poole. Hoidke eest (ära), alt! Hoia metsas ussi eest! Haige peab tervetest eemale, kaugemale hoidma. Hoia isa millegagi vihastamast. *Põhja pool on kodu, aga Vallaste hoiab sinna lääne poole.. J. Parijõgi. b. ‹hrl. imperatiivis, koos eitava et-kõrvallausega›. Hoia, et sa häält ei tee! Hoia, et ema sind siit ei leia! Hoidke, et te sellest kellelegi ei räägi! *..pugesime meie tasakesi tuppa, hoidsime, et ukselink ei koliseks. A. H. Tammsaare.

hoiduma ‹37›

1. mingis olukorras, seisundis v. asendis olles v. sellesse minnes seda olukorda, seisundit v. asendit säilitama (v. säilitada püüdma), end hoidma. Hoiduge eemale, kaugemale! Loomad hoidusid lähestikku. Naised hoidusid omaette rühma. Mehe õlad hoiduvad pisut ettepoole. Juuksed hoidusid kohevile, püsti. Purgi kaas hoidus kummi. Lapsed hoidusid kartlikult nurka. Ta hoidus vastutulijate eest põõsaste taha. *Kuigi.. oleks seal [= tagakambris] emalgi ruumi olnud, hoidus ta tuppa, isa lähedusse.. M. Metsanurk. || liikumisel endale võetud suunda säilitama; (abstraktsemalt:) kellegi poolele asetuma. Hoiduge kogu aeg paremale, paremat kätt! Osa sugulasi hoidus tülis mehe, osa naise poole.
2. millegi v. kellegi ebameeldiva, ebasoovitava v. ohtliku eest kõrvale põikama, end selle eest hoidma, seda enese suhtes vältima. Ebameeldivustest, raskustest, pahandustest, kiusatusest hoiduma. Hoiduge ülearustest kulutustest! Miks sa minust (eemale) hoidud? Ta ei valinud teed ega hoidunud porilompidest. Nad hoidusid teineteisele otsa vaatamast. Hoidun mõtlemast ja kujutlemast, mis mind võiks ees oodata. Kõik vaikisid, hoiduti isegi sosistamast. Ta hoidus neiuga kohtumast. Hoidu sõiduteed ületades auto eest! Ema hoidus palava päikese eest.
3. säilima, alles püsima, alles seisma. Seened hoiduvad soolatult hästi. Ta oli keskealine, ent hästi hoidunud daam. Käsikirjast on alal hoidunud ainult kümmekond lehekülge. *Loobu kahtlusest, et kaunilt hoiduks / kõik, mis esimeses usus omati. B. Alver.

hõlm ‹-a 23› ‹s›

1. eest lahtikäivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk. Mantli, pintsaku, jaki, jopi, vattkuue hõlmad. Üks hõlm pikem, teine lühem. Hõlmu lahti tegema, kinni panema. Tuul lõi hõlmad laiali. Hõlmad lehvisid tuules. Koer hakkas hõlma kinni. Laps haaras ema hõlmast kinni. Poiss tiris mind hõlmast. *Veel täna paneks ta oma hõlmad vaheliti ja läheks lauldes Vargamäelt alla.. A. H. Tammsaare. | piltl. *Hämarus laotas oma hõlmu üle asjade. H. Raudsepp. *Ja langed sa võideldes vahedal raual, / siis õrnasti katab sind isamaa hõlm. K. E. Sööt. || (millegi, mingis suhtes riietuseseme vastavat osa meenutava kohta). *..läksin telgi ukse juurde, tõstsin veidi selle hõlma ning heitsin pilgu välja.. H. Kiik (tlk). *Seal on ka kaev ja hea hõlm karjamaad. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: jaki|hõlm, jopi|hõlm, kasuka|hõlm, kuue|hõlm, mantli|hõlm, palitu|hõlm, pintsakuhõlm.
2. ‹sisekohakäänetes› hrl van embus, kaisutus. *Kadund on igavus, vaatan su silma, / päikene loojas ju, tule mu hõlma. C. R. Jakobson. *Mina istusin Hartiuse hõlmas ja uurisin päris tõsise murega taevast.. M. Möldre. | piltl. Unustuse hõlma vajuma, langema, sattuma. Hämarus, pimedus, öö mässib meid oma hõlma. Uni võttis ta oma hõlma. Puhkus möödus südasuvise looduse hõlmas. *Tuletati meelde kõik tema patud, kraamiti unustuse hõlmast välja kõik tema puudused. A. Jakobson.
3. adrahõlm. Ühe, mitme hõlmaga ader.
▷ Liitsõnad: adra|hõlm, kultuur|hõlm, poolvint|hõlm, ribi|hõlm, silinder|hõlm, vinthõlm.
4. bot mittesügavate väljalõigetega eraldatud osa lehest (näit. tammelehel)

hõlvama ‹hõlvata 48›
omaseks ja mingis suhtes kasulikuks tegema. Uudismaid, uusi naftamaardlaid, kosmost hõlvama. *..siit oli ta [= A. Laikmaa] kord teele läinud, selle maanurga kunstile hõlvanud.. E. Nirk.

hüpereemia ‹1› ‹s›
med vere liigne kogunemus mingis elundis v. kehaosas, liigveresus

istuma ‹42›

1. asendi kohta, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele (vahel liitub sellega mingi tegevus). a. sellises asendis olema (ka loomade vastava asendi ning lindude, putukate kuskil asetsemise kohta). Vankril, vankris, sadulas, autos, trammis, rongis istuma. Nad istusid akna all, ahju juures, pimedas toanurgas. Istusime murul, maas, puu all, lõkke ääres. Istun rõdul, aias lehtlas. Istusime kõrvu, vastastikku, kaelakuti, vaikselt, omaette, mõtetes. Laps istub ema süles, isa kukil. Taat istus kössis voodiserval. Eit istus, käed rüpes. Istusin pingil, toolil, sohval, diivanil, mugavalt tugitoolis. Istu rahulikult paigal! Istusime laua ääres, laua taga, lauas, veiniklaasi taga. Külaline istus peremehe paremal käel, perenaise kõrval. Me pole juba ammu koos istunud. Arno istub kogu öö raamatute taga, töö kallal. Istusin pea iga õhtu kinos, teatris. Ta on mitu aastat koolipingis istunud. Istus nagu nõeltel, nagu tulistel sütel. Koer istus tagumistel käppadel. Karu istus pakul. Kana istub pesal, kukk õrrel. Lind istub oksal, kajakas kivi otsas. Kärbes istus seinal, sääsk nina otsas. Istuv eluviis. | piltl. Mõisnik istus talupoja kukil. Uus diktaator istus kindlalt pukis. b. sellist asendit võtma. Toolile, pingile, vankrile, sadulasse, autosse, jalgrattale, saani istuma. Istusin rooli taha, hobuse selga ja sõitsin ära. Istusime akna alla, murule maha, lõkke äärde, rõdule. Istusin esimesse ritta oma tavalisele kohale. Istuti televiisorit vaatama. Istu minu kõrvale, ettepoole. Istuge koomale. Palun istuge lauda! Istusin jälle raamatute taha. *Vahel istuvad linavästrikud jäätükkidele.. F. Jüssi. | piltl. *Kui igale hakka „palun” ütlema, siis istub varsti mõni sulle kukile. I. Maran (tlk).
2. (otsesemalt v. kaudsemalt eelmise tähendusega seoses:) pikemat aega mingis kohas v. olukorras viibima. Redus, peidus istuma. Ei saanud tööd ja istus kodus. Muudkui istu ja oota, ei tea, millal ta ükskord tuleb. Külas istuvad ikka veel vaenlased. Istub juba mitmendat aastat tähtsal ametikohal. Juhatuses istuvad omad poisid. Poiss ei viitsinud õppida ja jäi kevadel istuma 'klassikursust kordama'. Mõni iluski neiu on istuma jäänud 'pole mehele saanud'. Endised võimumehed istuvad jälle valitsuses. Istus viletsa palga peal mitu aastat. Tuli paar päeva istuda leival ja heeringal. *Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja – teopäevi teinud. A. Kitzberg. *.. plikakesele on päris paras, kui ta ilma õunteta istub – nälga ta seepärast ei sure. V. Lattik.
3. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) vabadusekaotust kandma, vangistatud olema. Vangis, vanglas, arestikambris, pogris, trellide taga istuma. Istub süütult, asja eest. Oma karistust, aega istuma. Mees istus neli aastat üksikkongis. Neil tuli varastatud asjade müümise eest istuma minna. Selle teo eest, pärast võidakse ta mitmeks aastaks istuma panna. Ta istub juba viiendat aastat. Mispärast sa õieti istusid? *Ta istub kümmet aastat. H. Kiik.
4. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) ühel kohal, millegi peal v. sees (kinni) olema. Auto istub poris. Jaht istub sügavalt vees. Laev istus kõvasti madalikul. Hammasratas, laager istub võllil vabalt, liikumatult. Lips istub viltu. Ta kohevail juustel istus uljas soni. Kaabu istus viltu peas. Sügaval koobastes istuvad silmad. || kelleski v. milleski olemas v. juurdunud olema. Nõrkus istub kehas. Laiskus, väsimus istub kontides. Kohusetunne istub tal lihas ja veres. Südamesopis istus hirm. Sul istub jonn, tants veres. Kaotusevalu istus hinges nagu nüri teivas. Põgenemismõte istus kangekaelselt ta peas.
5. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) sobima, sobiv olema, oma kohal olema, vastuvõetav v. meeldiv olema. Needid istusid aukudesse nagu valatud. See amet, töö ei istu talle. Maaelu istus mulle iga päevaga üha enam. Vastus istus nagu rusikas silmaauku. Mossitamine sulle ei istu. *Ei meeldinud talle siin majalogus, ei istunud hästi see rahvas, kes koos käis. R. Sirge. || paras, sobiv olema, figuuriga, muu riietuse vms. sobima. Ülikond istus nagu valatud. Kuub istub seljas kui kott. Munder istub ta seljas laitmatult, elegantselt. Tume lips selle ülikonnaga ei istu. Habe sulle ei istu. Hästi, halvasti istuv kleit, mantel. || klappima, laabuma, välja tulema. Töö ei istu täna. Korvpallurite pealevisked seekord istusid. Näitlejal mäng veel ei istunud. Mõne inimesega rääkides ei taha jutt kuidagi istuda. *Lugemine ei istunud, kohvikus oli igav. M. Unt. || maitsema, hea olema. Mulle see jook ei istu. Kohv istub likööri peale suurepäraselt. *Ega ma suur suitsumees olegi, aga pärast sööki istub see päris mõnusasti. M. Kesamaa.

juht|lause
tunnuslause, loosung, lipukiri, milles väljendub mingis tegevuses v. toimimises silmas peetav mõte, deviis, moto

juht|mõte
kedagi mingis tegevuses v. taotluses juhtiv, suunav mõte; põhimõte. Peamine, esimene juhtmõte. Elu juhtmõte. Peab kinni kindlast juhtmõttest. *„Mida oled lubanud, seda ka täida!” oli õieti tema elumoraali põhilisi juhtmõtteid. H. Kruus.

juhtuma ‹37›

1. (ootamatult, juhuslikult) toimuma, sündima, aset leidma. Mis siin juhtus? Juhtus õnnetus, eksitus. Temal(e) oli äpardus juhtunud. Poisiga on midagi juhtunud. See lugu juhtus juba ammu, kevadel. See juhtus kindlasti kogemata. Niisugust asja pole enne juhtunud. Ootas, et juhtuks midagi huvitavat, iseäralikku. *Juba teisel päeval juhtus see, mida Eedi kõige vähem soovis: ta kohtas Kati ema. E. Krusten. || ette tulema, esinema. Kõike võib juhtuda. Mõnikord juhtub, et hilinen tööle. Puhkuseaja sees juhtus ka sajupäevi. Seda juhtub sagedasti, harva, iga päev.
2. juhuslikult, ettekavatsemata midagi tegema, kuskil v. mingis seisundis olema. Juhtub küsima, kuulma, nägema, ütlema. Juhtusin mööda minema, pealt nägema, tähele panema, peale tulema. Juhtusin poes olema, kui uut kaupa toodi. Mul juhtus pesupesemine käsil olema, kui külalised tulid. Ühtki inimest ei juhtunud läheduses olema. Kui juhtud teda kohtama, ütle minu poolt tervisi. Ära muretse, kui juhtun tulekuga hilja peale jääma. Juhtus haige, purjus, kaine olema. Juhtusin mängus Maunoga paari, kõrvuti, vastamisi. Kui juhtuks selge öö olema, võiks lapsed tähetorni viia. Juhtus aega, raha olema. Juhtus vaja, tarvis olema.
3. kuhugi v. mingisse seisundisse v. olukorda sattuma. Juhtusin tundmatusse kohta, võõrasse tänavasse. Olin vale bussi peale juhtunud. Kätte, näppu, pihku juhtuma. Kellegi silma, silma ette juhtuma. Juhtusime huvitavasse seltskonda, jahimeeste sekka. Juhtusin õigel ajal jaole. Metsavaht juhtus salakütile, salaküti(le) peale. Kütid juhtusid hundipesakonnale. Oled juhtunud just õigele inimesele, õige inimese peale. Noormees juhtus petise küüsi, petise otsa.

juhu|tähendus
tähendus, mis on keelendile antud ainult mingis ühes kontekstis, tavatähendusest hälbides (näit. klaaspärl 'suur vihmapiisk'), okasionaaltähendus. Tavatähendus ja juhutähendus.

juurde
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi, millegi vahetusse lähedusse, täiesti lähedale. Läks akna, ukse juurde. Astus laua, kapi, voodi juurde. Õpilane kutsuti tahvli juurde. Aja auto maja juurde! Jooksis ühe puu juurest teise puu juurde. Käis ühe mehe juurest teise juurde. Tõstis käe kõrva juurde. Pani pudeli suu juurde ja jõi. Koer läks peremehe juurde. Tule minu juurde! Tüdruk läks teiste laste juurde mängima. Rada viib väikese metsajärve juurde. Tee tõe juurde oli raske. *Koolimaja juurde sai paar versta. M. Metsanurk. || (laiemalt:) kuhugi lähedusse ja ka sisse. Lähen sauna juurde ja panen veel tuld alla. *Läksin vahel lauda juurde vaatama, aga juba tema seal – kükitab lehma all [lüpsta].. A. H. Tammsaare. *Pealelõunal kogunesid koolilapsed koolitoa juurde, et õpitud laule veel korrata. O. Luts.
2. kellegi asu-, elu- v. töökohta; kellegi jutule v. vastuvõtule, (mingis asjas) kellegi poole. Sõitsin pühapäevaks maale vanaema juurde. Vanemad kolisid linna laste juurde. Poiss sai korterisse tädi juurde. Viis lapse tuttavate juurde. Kutsusin ta enese juurde koju. Lähen homme arsti juurde. Läheb juuksuri, õmbleja juurde. Tulid sa minu juurde niisama või oli sul asja ka?
3. osutab asutusele v. organisatsioonile, mille alluvusse v. koosseisu miski v. keegi allutatakse v. jääb. Linnavalitsuse juurde moodustati mitu komisjoni. Keskaja koolid rajati ennekõike suurte kirikute ja kloostrite juurde. Jäi pärast lõpetamist ülikooli juurde tööle.
4. osutab sellele, mille kasutamisele v. käsitlemisele v. millega tegelemisele asutakse. Asus paadis kohe aerude juurde. Viimastel aastatel on kunstnik pöördunud tagasi õlimaali juurde. Kirjanduse õpetamisel jõuti Vilde loomingu juurde. Asume uue töö, teema juurde. Mindi järgmise päevakorrapunkti, küsimuse juurde. Pärast ettekannet asuti läbirääkimiste juurde. Asus ilma pikema keerutamiseta asja juurde. Riigipöördega tuli võimu juurde uus klikk. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
5. osutab otsusele, arvamusele, harvemini tegevusele, millel püsitakse v. otsustatakse püsida (esineb üksnes jääma-verbiga). Isa jäi oma tahtmise juurde kindlaks. Kas sa jääd oma sõnade, ütluse, arvamuse juurde? Pika arutlemise järel jäädi selle juurde, et kõige parem on asjast vaikida. Proovis üht ja teist, kuid lõpuks jäi oma endise ameti juurde. *Katsus juba talvemütsigi korraks pähe, aga jäi lõpuks siiski musta kaabu juurde. M. Metsanurk.
6. millelegi lisaks, millegi kõrvale. Kohvi juurde pakuti konjakit. Õlle juurde sobib hästi juust. Prae juurde käis kõrvitsasalat. Ostis elegantse mantli juurde ka uue kübara. Heliplaadi juurde kuulus tutvustav brošüür. | piltl. Tuli halva mängu juurde hea nägu teha. || (vahel ka:) koostisosana millessegi. Etiooplannade riietuse juurde kuuluvad valged seelikud.
7. ‹tänapäeval tavalisem põhisõna allatiiv› osutab teat. seisundisse siirdumisele. Tule mõistuse juurde, mees! *..ei märganud muud, kui et poiss on pääsemas tagasi meelemärkuse juurde.. A. Mälk.
II. ‹adv›
1. vahetusse lähedusse, täiesti lähedale. Astus mulle juurde ja küsis suitsu. Ta tuli lähemale, kuid päris juurde ei tulnud. Rebane hiilis oma saagile vargsi juurde. Koer ei lasknud kedagi endale juurde. Siia ei pääse autoga juurde. *Seda rääku oleks kerge kinni püüda, vaja ainult tasa juurde minna. O. Luts.
2. juba olemasolevale lisaks. Rahvast, külalisi tuli järjest juurde. Tööjõudu on vähe, andke veel kaks meest juurde! Vaenlane vedas rindelõiku vägesid ja varustust juurde. Asulasse on ehitatud mitu maja juurde. Raiesmikust tehti põldu juurde. Kauplus tellis kaupa juurde. Viska kaminasse paar halgu juurde! Tuba on nii mööblit täis, et siia enam midagi juurde ei pane. Ta sai palka juurde. Pani summale paar krooni juurde. Tööd, ülesandeid tuleb kogu aeg juurde. Pani, mõtles edasirääkimisel loole veel omalt poolt üht-teist juurde. Ta on palju juurde õppinud. Need leiud annavad meie teadmistele mõndagi juurde. Ta on kaalus juurde võtnud. Hoogu juurde! Puhkus andis jõudu juurde. *Ei anna külm päevalgi järele, vaata kui keerab veel juurdegi. V. Lattik. || midagi muud mingile toidule, tegevusele v. olukorrale kõrvale, sellele lisaks. Mängis pilli ja laulis sinna juurde. Sõi suppi leiba juurde hammustamata. *Oli mahe suveõhtu linnulaulu ja lillelõhnaga, ning sinna juurde veel maasikad. V. Beekman (tlk).

juures
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal. Seisis akna juures. Ema toimetas pliidi juures. Raudteejaama juures on autode parkimisplats. Meisterdab midagi tisleripingi juures. Silla juures on jõgi lahti. Ootan sind postkontori juures. Koer ei püsinud karjase juures. Istu natuke minu juures! Lapsed magasid ema juures. Peatus aeg-ajalt mõne vestlejate rühma juures. Ajasime natuke juttu tassi kohvi juures 'tassi kohvi juues'. Minu mõtted olid kogu aeg sinu juures, olin mõtetega sinu juures. *Peale sööki istusid mehed õllekannude juures. A. Mälk. || kallal. *Ja ajas pikema jututa püksid maha. Hakkas aluspükste juures kohmitsema. I. Sikemäe. || (laiemalt:) kusagil läheduses ja ka sees. Toimetab midagi karjalauda juures. Ma käin korra poe juures!
2. kellegi asu-, elu- v. töökohas; kellegi jutul v. vastuvõtul, (mingis asjas) kellegi pool. Ta elab tütre juures. Poiss oli korteris ühe vanainimese juures. Tüdruk kasvas üles vanaema juures. Pühade ajal olin Tartus sugulaste juures. Ma jõin juba Hendriksonide juures kohvi. Ta käis eile minu juures. Käisin hiljuti arsti, õmbleja, juuksuri juures. Käis mitme tuttava juures raha laenamas. Ta rõivad on õmmeldud hea rätsepa juures 'rõivad on õmmelnud hea rätsep'.
3. osutab asutusele v. organisatsioonile, mille alluvusse v. koosseisu miski v. keegi kuulub. Koduloomuuseumi juures tegutseb kodu-uurijate ring. Töötasin mitmel pool maakonnalehtede juures. || osutab juhtivale, suunavale isikule. On õppinud „Pallases” N. Triigi juures. Lõpetas konservatooriumi kompositsiooni erialal H. Elleri juures.
4. osutab isikule vm. elusolendile, samuti esemele v. nähtusele, kellel v. millel midagi esineb ning kelle v. mille suhtes midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Eri inimeste juures avaldub rahulolematus erinevalt. Mulle ei meeldi see joon tema juures. Mis sind selle loo juures häirib? Liblikate juures meeldis nende värvikirevus. *Aga küllap oli Sidonialgi Laulu juures midagi võõrastada, kas või tema halliseguseid juukseid. E. Krusten.
5. osutab nähtusele, olukorrale, asjaolule vms., mille puhul v. korral midagi toimub (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Toodangu praeguse taseme juures on see võimalik. Vesi keeb 100˚ C juures. Sellise kiiruse, tempo juures jääme küll hiljaks. Sinu võimaluste, tutvuste juures ei peaks see eriti raske olema. Võpatas selle mõtte juures. Ma ei saa sind aidata isegi kõige parema tahtmise juures. Hingeldas vähimagi füüsilise pingutuse juures. Kõige selle juures ei saa unustada, et.. *Jooksin iga kellahelina juures avama.. R. Kaugver. || osutab mingile tegevusele, millega ühenduses midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Ta oli usinasti töö juures. Ilmutas kauplemise juures erilist osavust. Kingad loksusid käimise juures. Oli ihu ja hingega, südamega, innuga asja juures. Oigas iga liigutuse, sammu juures. Mehed läksid kaardimängu juures kaklema. *Ehk eksis Juhan tegemise juures? J. Parijõgi.
6. osutab kellegi seisundile v. omadusele. Ta on hea, täie tervise juures. Vanamees ei ole enam päris mõistuse juures. Haavatu oli täie teadvuse juures. Tema oma tagasihoidlikkuse juures selle ülesandega küll toime ei tule. *Ja ta [= tüdruk] oli jõu juures, sest kandis kompsu ja toetas teisi. A. Mälk.
7. millelegi lisaks. Kõige selle juures jätkub tal veel aega kirjanduse lugemisekski. *Oma lüheldase kasvu juures on see veider mehike veel pisut küürus.. O. Luts.
8. osutab püsivamale valdus- v. kasutus-, ka käsitlusobjektile (tavalisem on selles funktsioonis adessiiv). Võimu juures on konservatiivid. Selle teema juures me pikemalt ei peatu.
9. kõnek osutab isikule, kelle suhtes teisel isikul on teat. mõju. Sel noormehel on suur menu tütarlaste juures. Minu juures sul selline plaan läbi ei lähe.
10. van nimel, pandiks pannes. *„Armas laps,” rääkis ema nüüd, „oma ja sinu hingeõnnistuse juures vannun, et see on hoopis teine asi.” A. H. Tammsaare.
II. ‹adv›
1. vahetus läheduses, täiesti lähedal (nägemas, kuulmas vms.). Olin juba päris juures, kui ta mind märkas. Keegi peab raskel haigel juures valvama. Ma olin juures, kui see juhtus. Pead sa igal pool ninapidi juures vahtima!
2. küljes (hrl. mittesoovitavast kõrvalnähtusest kõneldes). Piimal oli mingi võõras maitse juures. Riietel on koirohu lõhn juures. Mehel olid õllelõhnad juures. Sel lool on natuke halb maik juures. Poisikesel oli näppamise mood juures. Eks sel asjal ole oma „aga” juures. *Kõiksugused albid kombed on tal juures. A. Kitzberg.
3. varasemale lisandunud. Huviliste arv suureneb, täna on jälle mitu uut inimest juures. *Tõsi, uusi masinaid on juures. Keskel pole enam tühja ruumilarakat. I. Sikemäe.
Omaette tähendusega liitsõnad: kus|juures, seal|juures, see|juures, siinjuures

järel
I. ‹postp› [gen]
1. (liikumisel) ruumiliselt kellegi v. millegi taga. Ta sammus kohe minu järel. Nad väljusid üksteise järel. Ta käis mu järel nagu vari. Poisid käisid tropis tema järel. Tiris last kättpidi enda järel. Orkestri järel tuli esimene pataljon. Tõmbas ukse enese järel kinni. Kõndis vankri, adra järel. Laev liikus puksiiri järel. Kohe veduri järel on postivagun.
2. (ajaliselt). a. pärast mingit sündmust v. millegi (ka liikumise) ajalist vältamist. 1905. a. revolutsiooni järel. Suve järel tuleb sügis. Naine kolis mehe surma järel mujale. Nii paljude aastate järel ei suuda kooliaega enam täpselt meenutada. Käis iga poole tunni järel õues. Mees hakkas umbes kümneminutise käigu järel hingeldama. Linn vallutati alles mitmepäevase võitluse järel. Mõningate ettevalmistuste järel istuti lauda. „Eks ma siis tulen,” ütles ta hetkelise vaikimise järel. Juba esimeste lausete järel hakkas kõneleja erutus vähenema. Mõne kilomeetri järel tegime peatuse. Vaatas mõne sammu järel tagasi. Pill tuleb pika ilu järel. b. osutab tihedale ajalisele järgnevusele; enamasti kordub sel juhul ka põhisõna. Tal läheb suits suitsu järel. Mitu sulge läks üksteise järel katki. Auto auto järel vuras mööda. *Nagu õhtusöök söödud, pani Meeta padavai metsa ja tassis koju kandami kandami järel [pohli]. V. Lattik. *Haige haige järel näitas arstile ette oma ihuhädad.. L. Mölder (tlk).
3. mingis järjestuses kellestki v. millestki tagapool. Meie võistkond tuli Leedu järel teiseks. Kohtla-Järve on Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmas linn Eestis.
4. midagi v. kedagi kusagilt ära toomas, kätte saamas vms. Käis postkontoris posti järel. Käis palga, honorari järel. Käis õhtul lasteaias laste järel.
5. järgi. *Anna päralt on tuba, mille ta oma käe järel sisse seadis. E. Rängel. *Aga nüüd oli ka tema sunnitud jõnglase tujude järel tantsima. J. Lintrop.
II. ‹adv›
1. liikumisel ruumiliselt taga v. tagapool. Mina läksin ees, Jaan tuli järel. Laps tuli joostes, koer järel. Ta käis mul tükk aega järel. Vedas käru järel. Autol oli teine trossiga järel. Ta kihutas nii, et paks tolmupilv järel. Vedas oma kanget jalga nagu kooti järel. || piltl toeks, toetamas, seljataga. *Märtsipäikesel on juba jõud järel... V. Lattik.
2. ajaliselt kellestki v. millestki hiljem. Üks ütles sõnad ees, teised kordasid järel. *Mba hüppas ees, Ines järel, ja nad maandusid viimasel hetkel.. B. Kabur. || osutab ühtlasi kellegi eeskujul toimimisele. Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel.
3. arengult, tasemelt, saavutustelt, edasijõudmiselt tagapool. Naabrid on heinatöödega meist tublisti järel. Ta oli koolis minust paar klassi järel. Vend on õest õppimises järel. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast taga. Su kell on järel 'kell näitab vähem, kui ajaliselt tegelikult on'. Kell oli viis minutit, pool tundi järel.
4. säilinud, alles. Mul on veel pisut šokolaadi järel. Viimasest palgast on ainult paarkümmend krooni järel. Tuli oli oma töö teinud ja majast paljalt müürid järel. Vadjalastest on järel vaid mõni vanake. Vanast kaadrist on vähe järel.
5. kõnek oma olemasoluga kellegi vabadust, tegevust piiramas, kellelegi takistavaks asjaoluks. Ega naisegi elu kerge olnud – kaks last järel. *Ilma hariduseta, talu ja pere järel – mis sai ta veel ette võtta. E. Priidel.
6. kõnek tulemuseks, tagajärjeks; sün. taga. Näpistas nii et sinised plekid järel. *..ega kantsi seina sisse auku järele jäänud, ikka nina läks lössi ja veri oli järel. A. Kitzberg.
7. kedagi kusagilt ära viimas, toomas, kätte saamas, otsimas. Hommikul viin lapsed lasteaeda, õhtul käin neil seal järel. *..tore härraslik teener käis täna mul järel ja viis mu ühte majja.. E. Vilde.

järele
I. ‹postp› [gen]
1. (ruumiliselt) taha. Asusin ritta tema järele. *Kui Väleküüs [= rebane] ..enam ei märatsenud, võttis tante Vilhelmine ta aeg-ajalt kettipidi enda järele ja viis teistessegi tubadesse jalutama. R. Roht.
2. osutab objektile, mida minnakse v. tullakse kusagilt saama, hankima, ära viima vms. Ema saatis poisi poodi leiva järele. Kassapidaja läks panka raha järele. Tulin oma raamatu, asjade järele. Auto sõitis linna ehitusmaterjali järele. Lippa tööle isa järele ja ütle, et tulgu kohe koju! Vanakurat tulnud ahne peremehe hinge järele.
3. osutab objektile, mida sirutatakse kuskilt võtma, haarama vms. Ulatas, sirutas käe raamatu järele. Sirutas käe juba ukselingi järele, kuid peatus siis. Kobas taskus tikkude järele. Sõdurid haarasid kiiresti püsside järele. *..karjamaal muutus rohi karedaks nagu tema järele asjatult ahmiva lehma keel. J. Saar. | piltl. *Normaalne ja terve inimene haarab instinktiivselt hea järele ja tugevatele toetudes muutub tugevamaks. J. Smuul.
4. osutab taotluste, soovide, igatsuste, vajaduste jne. objektile. Tal on tahtmine televiisori, uue korteri järele. Mehel käisid neelud õlle järele. Selle raamatu järele oli suur nõudmine. Rahval oli tung hariduse järele. Praegu on tungiv vajadus tööjõu järele. Tunneb otse füüsilist vajadust tegutsemise järele. Poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele. Pidas end elumeheks, kelle järele naised jooksevad. Tundsin juba igatsust sinu järele! *Kõige ahnemad lämmastiku järele on liblikõielised taimed.. H. Kiik. *Majad kisendavad uute katuste järele. H. Sergo.
5. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille kohta midagi teada tahetakse. Ta küsis ka Aadu ja ta pere järele. Mis sa nuhid minu järele? Ta päris igas kirjas ema tervise järele. Olin kodust kaua ära olnud, seepärast pärisin kodukandi elu-olu järele. Peremees ei küsi selle järele, kas sulasele see töö meeldib või mitte.
6. osutab elusolendile v. olukorrale, kelle v. mille eest hoolt kantakse. Koduhoidjaks ja laste järele vaatajaks kutsuti üks vanainimene. Politseinikud valvavad korra järele. *Kõik me vaatame selle järele, et nad [= lapsed] pestud ja söönud oleksid.. L. Promet.
7. osutab ainele v. esemele, mille lõhn v. lehk on kellegi v. millegi küljes. Metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele. Pargis lõhnab sirelite ja jasmiinide järele. Haigla koridorid lehkasid kergelt arstimite, värske värvi järele. Mehe riided lehkasid tubaka, higi järele. Vanamees haises liikva järele. | piltl. Siin lõhnab kuriteo järele. *See lugu lõhnas juba nagu nöökimise järele! H. Väli.
8. osutab millelegi v. kellelegi sobivusele v. vastavusele. Mu töö on mulle meele järele. Ta püüdis kõikidele meele järele olla. Üritus näis talle väga südame järele olevat. *..loeb piiblit prillidega, mis mitte enam tema silmade järele ei ole. K. A. Hindrey.
9. järel. a. (ruumiliselt). *..[rebane] pani liduma metsa. Koer tema järele. R. Roht. b. (ajaliselt). *Nägin teda uuesti paari aasta järele. K. A. Hindrey. *„Ise tegid seda või?” küsis Mari natukese mõtlemise järele. A. H. Tammsaare. *Pilt pildi järele endisest ajast kerkib tema vaimusilma ette. O. Luts.
10. millestki lähtudes, millegi põhjal, järgi. *Talita neil nõrkuse momentidel minu eeskuju järele.. O. Tooming. *Mis läks see tütarlaps, keda ta vaevalt tundis näo ja nime järele, talle üldse korda. J. Kärner. *Ning töö järele saadakse ka palka. J. Oks.
11. van osutab kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse, järgi. *Aga kümmekond versta eemal või veelgi kaugemal oli Vargamäe koha järele suurem metsaheinamaa.. A. H. Tammsaare. *„Kelle mõisa järele see maa on?” – „Tõõtsi mõisa järele.” A. Kitzberg.
12. van millegi poolest, mingis suhtes, järgi. *Heinamaad aru järele päratu hulk, kõõbi teda või mihklipäini, heina ennast aga ikka vähe ja vähe.. A. H. Tammsaare.
13. esineb fraseologismides, näit.:. Oma käe järele panema. Kellegi pilli, tujude järele tantsima. Suud seki järele seadma.
II. ‹adv›
1. osutab kellelegi v. millelegi liikudes järgnemisele. Tule aga mulle järele! Kihutas ratsahobusega põgenikule järele. Koerad jooksid sõitjaile natuke maad järele. Rühkis eelkõndijatele kõigest väest järele. Ta lonkis sõbrale tusaselt järele. Hiilisin talle silmnäolt järele. Võttis hobuse ohelikuga järele. Vedas longates paremat jalga järele. || (üldisemalt, liikudes järgnemata). Talle tulistati järele. Poisid vaatasid talle vaimustusega järele. Kõik jäid talle tänaval järele vahtima. Pilkesõnu ja sajatusi hüüti talle järele. „Õige jah,” kiitis ta teistele järele. || osutab järgnemisel kellenigi jõudmisele. Jõudsin talle poolel teel järele. Astume aga kiiremini, siis saame neile järele! Puu otsa ei pääse talle keegi järele. Oodake meid ka järele! Läksin talle tuppa järele. || osutab millegi v. kellegi teat. isiku juurde toimetamisele pärast asjaomase isiku enese päralejõudmist. Isa viis linnas õppivale pojale toidumoona järele. Laskis endale mõned raamatud järele saata. *Pere tõi ta [Laekverre] aga järele alles nüüd, vastu kevadet. R. Vaidlo.
2. osutab arengult, tasemelt, saavutustelt kellenigi v. millenigi jõudmist v. viimist. Tuleb töödega naabritele järele jõuda. Poeg on kasvus isale järele võtnud. Poiss oli tükk aega haige, ta peab nüüd järele õppima. Meeskond oli mõne punktiga kaotusseisus, kuid võttis siis järele. Otsis inimest, kes tema poega matemaatikas järele aitaks. *Kulmud isegi mustad, neid järele aidata pole vaja. E. Rannet.
3. osutab kuhugi minekule, et sealt kedagi v. midagi ära viia, ära toimetada. Laupäeval tuldi lastele kooli järele. Kui sul läheb mind vaja, saada kedagi järele! Miks sa oma raamatutele järele ei tule? *Pealegi oli tema kuub mättale põõsasse jäänud ja karjapoiss läks sellele järele. A. H. Tammsaare.
4. osutab millegi ajaliselt hilisemale toimumisele. Mine sa pealegi ees, ma tulen pärast järele. Need tunnid tuleb hiljem järele teha. *Oli hea, kui selle hommikul magamata jäänud une said järele magada lõunatundidel.. J. Kärner. *..aga kes meist ei ole nii või teisiti pitsitada saanud, ega me sellepärast ööd-päevad järele soiu. I. Sikemäe.
5. alles, säilinuks. Eilsest oli veel pisut toitu järele jäänud. Unistustest ei jäänud midagi järele. Sula ei jäta sellest lumest kübetki järele. *Võttis ühe linnunokatäie [liha] ja jättis suurema osa kõik järele.. O. Münther.
6. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› tulemuseks, tagajärjeks. Näpistas, nii et sinised plekid jäid järele. *Paistis, et tema nuga jookseb iseäralikult hõlpsasti läbi puu ning jätab järele laitmatult sileda pinna. H. Pukk.
7. osutab millegi lakkamisele, vaibumisele. Vihm, sadu, tuisk jäi järele. Külm, pakane andis järele. Hambavalu, palavik, paistetus annab juba pisut järele. Pahameel, meelekibedus annab järele. Laps jättis nutu järele. Jättis vanemas eas teiste kiusamise järele.
8. osutab millegi paigast lahtitulekule, lõdvenemisele vm. nihkumisele mingi surve mõjul. Uks, värav andis peagi löökidele järele. Ankrutross andis järele ja laev paiskus randa. Mees laskis püksirihma järele. Kleit oli kitsaks jäänud, seda tuli õmblustest järele lasta. || koos verbiga andma osutab mingile vastuseisust loobumisele. Andis kõiges naisele, naise tahtmistele järele. Kokkuleppele ei jõutudki, sest kumbki pool ei andnud järele. Andis kiusatusele järele. Targem annab järele.
9. osutab, et midagi tehakse v. on tehtud mingi eeskuju põhjal, seda imiteerides. Siin pole midagi ehtsat, kõik on järele tehtud. Allkiri on väga osavalt järele tehtud. Tee kõik järele, mis mina ees teen! Ta aimas, tegi järele käokukkumist. Pole mõtet moeveidrusi järele ahvida.
10. osutab mingi asjaolu väljaselgitamisele v. omapoolsele kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan entsüklopeediast järele! Vaata järele, kes seal tuli! Kuulas järele, kas maja on veel müüa. Tuleb lähemalt järele uurida, kuidas see kõik juhtus. *Taavet oli õhinal nõus, ta tahtis paljukiidetud suurlinna ööelu ise järele katsuda. M. Traat. || (ühenduses mõtlemisega). Selle võimaluse üle peab veel järele mõtlema. Mõtle enne hästi järele ja siis alles otsusta! *..iga sõna, mis ta ütles, näis ta enne ettevaatlikult järele kaaluvat. A. Jakobson.
11. tahapoole, maha. Auto jättis järele paksu tolmupilve. || ‹koos andma-verbiga› mingilt omaduselt kellestki v. millestki maha (jääma). *Pärast Salme surma.. ostis isa jutluseraamatu, mis oma suuruse poolest küll piiblile järele andis.. J. Lapp.

järje|kord [-korra]

1. järgnemise, reastumise kord, kus igal asjal, nähtusel vm. on oma kindel koht. Õige, vale, tavaline, vastupidine järjekord. Tööoperatsioonide, lahendustehete järjekord. Sõnade järjekord lauses. Sedelid on kartoteegis paigutatud tähestikulisse järjekorda. Teoses pole sündmuste ajalisest järjekorrast kinni peetud. Lubage, et räägin kõigest järjekorras. Tööd on nii palju, et ei tea, mida esimeses järjekorras 'kõigepealt, ennekõike, esimesena' teha. Alles viimases järjekorras 'kõige viimasena, pärast (kõiki) muid' hoolitses ta enese eest.
▷ Liitsõnad: pöördjärjekord.
2. kellegi v. millegi koht mingis reastuses, järjestuses; aeg, millal kellelgi on õigus v. võimalus midagi teha, saada vm. Varsti jõuab järjekord minuni. Lahkusin, jõudmata oma järjekorda ära oodata. Pean ennast hambaarsti järjekorda registreerima. Enne pesen tassid, siis tuleb taldrikute järjekord.
▷ Liitsõnad: eelisjärjekord; esinemis|järjekord, stardijärjekord.
3. inimeste rida, kes ootavad midagi (millegi saamist, vastuvõttu jne.). Järjekorras seisma, ootama. Väljaspool järjekorda, ilma järjekorrata. Astusin järjekorra lõppu. Piletikassa ees oli pikk järjekord. Ärge tungelge, võtke järjekorda! Sa mine ajalehte ostma, ma võtan seni poes järjekorra (ära) 'seisan järjekorda, panen järjekorras koha kinni'. Ma käin korraks ära, hoia mulle järjekorda! Pidage järjekorda, ärge tulge väljastpoolt vahele!

jätma ‹jätta, jätan; jäetakse, jäetud 47›

1. (edasi) olla laskma. a. (kuskil, mingis kohas). Jätsime suurema osa raamatuid kastidesse. Kari jäeti ikka ööseks välja, koplisse. Kas teda üldse enam kooli jättagi? Olen kahjuks prillid koju jätnud. Jätsin vihmavarju rongi, sae metsa, võtme lukuauku. Ärge jätke raha lauale! Masin jätab umbrohuseemneid terade hulka. Majast on kohale jäetud ainult alusmüürid. b. (seisundis, olukorras, asendis, tegevuses). Röövlid jätnud mehe ellu, hinge. Hea, et nad su luud-kondid terveks jätsid. Nad on mu ammu rahule jätnud. Otsust ei tehtud, asi jäeti lahtiseks. Kavatsesin selle saladuseks, saladusse, salajasse, enda teada jätta. Kas sina jätsid ukse haagist lahti? Jättis teise jala üle reeserva rippu. Jutt jättis kuulajad kahtlema, kahevahele. Küsimus jäeti kaalumisele, vaatluse alla. Töö korraldamiseks on rühmajuhile üsna vabad käed jäetud. Sõpra ei tohi hätta jätta. Jätame tordi terveks, lahti lõikamata. Jättis juuksed ööseks patsi. Jättis söögiajalgi mütsi pähe. Jäta kingad jalga! Ära jäta mänguasju põrandale laiali, vedelema. Kontrolltööde vihikud korjati kokku, kodutööde omad jäeti kätte. Jättis poes käimata, kinno minemata, töö tegemata. Sellele küsimusele jätan vastamata. Masin jättis pesu mustaks. Tsarism jättis lihtrahva harimatuks, hariduseta. Seadus jäeti jõusse. Põlispuu jäeti kasvama. Ära jäta kirvest õue roostetama! Laualamp jättis toanurgad hämarusse. Jättis asja vanaviisi, seks, nagu oli. Seekord jätame niisama, järgmine kord juba karistame. Seda asja me nii ei jäta! Seda ma talle ei jäta 'maksan kätte, teen tagasi'. Ära jäta, hakka vastu! Niisugused sõnad jäta hammaste taha 'välja ütlemata'. Eksamikonkurss jättis ta ülikooli ukse taha 'ta ei saanud üliõpilaseks'. c. (mingiks otstarbeks, kellegi v. millegi jaoks). Üks leib tuleb varuks jätta. Ühe põrsa jätsid nad tõuloomaks. Parim vili jäetakse seemneks. Töö ei jätnud puhkuseks mahti. Majade vahele, aedade alla, muruplatsideks on jäetud rohkesti ruumi. Teise õuna jätan õe jaoks, õele. Miks sa kõik ära jagad, jäta ikka enesele ka! Jättis ühe toa poja tarvis. Ei jätnud talle vähimatki lootust. Jättis endale õiguse, võimaluse lepingust loobuda. d. (mingi ajani). Õpetaja jättis küsitluse tunni lõpuks, järgmiseks korraks. Punased õunad jäeti jõuludeks. Jätan kirja kirjutamise homseks. Pulmad jäeti sügiseks, sügise peale 'ei peetud enne kui sügisel'.
2. mingisuguseks muutma v. muutuda laskma, mingisse olukorda v. seisundisse minna laskma v. siirma. Põllud jäeti sööti. Jättis õppimise unarusse, lohakile, hooletusse. Asjad olid laokile, ripakile jäetud. Uued sündmused jätsid vanad varju, unustusse. Palun jäta mind nüüd üksi. Lapsed jätsid mängu pooleli, katki, soiku. Ta olevat nüüd joomise vähemaks, vähemale jätnud. Jättis perekonna abita, toeta. Jättis hobuse seisma ja ronis vankrilt maha. Sõda jättis meid peavarjuta. Ma ei saa lapsi koju omapead jätta. See amet jätab meid nälga. Jätsin kõik nähtu täpselt meelde. Direktor jättis puhkusele minnes peainseneri oma asetäitjaks. Poisid jätsid tüdrukute palli enda kätte. Jättis teised narriks, lolliks.
3. tulemust, tagajärge v. järelmõju andma, millegi ilmumist v. tekkimist põhjustama. Jänes oli jätnud lumele värsked jäljed. Liköör jättis kuuele pleki. Auto kihutas mööda, jättes õhku paksu tolmupilve. Traktor jätab taha sirged künnivaod. Põletushaav jätab suure armi. Ära jäta liiga suuri, väikesi sõnavahesid! Solvumine, pettumine oli jätnud ta südamesse okka. Mees jättis endast hea mulje.
4. (lahkudes) loovutama, (üle v. edasi) andma. Jättis kohvrid pakihoidu, üleriided garderoobi hoiule. Jäta võti mati alla, küll ma sealt leian. Lapsed jätsime vanaema hoolde. Jättis lambad suveks metsavahi juurde söödale. Jätan sulle igaks juhuks oma aadressi. Jätsin talle sõna, teate. Isa jättis pojale päranduse, suure summa päranduseks, pärandusena maja. Jätke avaldus siia, küll mina ta edasi annan. Jätsin arve maksmise sõbra hooleks. Veranda jäeti suvitajate kasutada, kasutusse. Ära jäta võid hiirtele solkida! Kilpkonn jätab munad päikese haududa. Jätkem kriitikute otsustada, kas töö on õnnestunud. Jätsin pildi talle mälestuseks. Talle jäeti kõige viletsam tuba, kõige väiksem näidendiosa. Kahtlane, kas saan kõik mulle jäetud korraldused täidetud. Mees on kaevanduses oma tervise jätnud. Sõjas jätsid paljud oma elu. Jätab naiste pärast kas või hinge. || (lahkumistervitusega seotud väljendites). Jättis kõigiga kättpidi jumalaga. Jätsime hüvasti, nägemiseni. Jätsin head tervist, head päeva, head õhtut ja läksin koju. Tormas head aega jätmata minema.
5. lõpetama, lakkama, järele jätma; hülgama, maha jätma. Jäta jutt, loba, nutt, virin! Ta ei jäta ikka veel jonni. Kumbki ei jätnud oma õigust. See mõte, lootus tuleb jätta. Kas sa jätad juba kord! Jätke meelitused, toorused, maotud naljad! Jätame need kurvad mõtted. Mina enne ei jäta, kui töö valmis saan. Kass jättis näugumise. Õppimist, kooli mina ei jäta. Mees jättis jooksiku püüdmise, jälitamise. Sass olevat jätnud viina ja tubaka, joomise ja suitsetamise. Ühe naise jätab, teise võtab. Oma lapsi, peret ta ei jäta. Inimesed jätsid oma kodud ning põgenesid sõja eest. *Mu isamaa on minu arm, / ei teda jäta ma. L. Koidula.

jääma ‹imperf jäin, jäi 41›

1. olema, püsima. a. (kuskil, mingis paigas). Sõitke teie maale, ma jään linna, siia, paigale. Haige peab veel mõneks ajaks voodisse, haiglasse, koju jääma. Sellise ilmaga jääme parem tuppa, katuse alla. Hobune komistas, kuid ratsanik jäi sadulasse. Toit jäi praeahju, pliidile, lauale. Jääge telefoni juurde, kohe tuleb kaugekõne. Jään õhtuni tehasesse, tööle. Mul on töövihik koju jäänud. Võti jäi minust varna, otsi sealt. Jäin kööki nõusid pesema. Jäin tädi juurde ööd, ööseks, ööbima. Jäime nende juurde ka õhtueinele, õhtueineks. Kuhu ta nii kauaks jääb? Kuhu sa eile jäid 'miks sa eile ei tulnud'? Palju kalureid on merre jäänud 'meres hukkunud'. Sõtta jäänud 'sõjas langenud' mehed. Näidend jääb ka selle hooaja mänguplaani. Jäägu see vana lugu minevikku. Otsus on seni ainult paberile jäänud. Mure jäi hinge, südamesse, hingele, südamele. Päike on nii hele, et silmad jäid õue 'näevad ruumi valguses esialgu halvasti'. Ega talv taevasse jää. b. (mingis suunas). Meie aknad jäävad õue poole. Köök jääb esikust minnes vasakule, vasakut kätt. Kärestik jääb siit pool kilomeetrit vastuvoolu. Teest paremale jääb kasevõsa, vasakule heinamaa. Linnusest itta jääb sügav org. Maja jääb sinna metsatuka taha. Kuhupoole siit vaadates Tartu jääb? Mehe nägu jäi vastu valgust, pimedusse, meie poole. c. (kellenagi v. millenagi, mingis seisundis, asendis, olukorras v. tegevuses). Jääme alati sõpradeks. Mats jäi surmani poissmeheks. Ausus on jäänud ta iseloomulikemaks jooneks. Kavatsus jäigi ainult kavatsuseks. Hunt jääb ikka hundiks. See on mulle tänini mõistatuseks jäänud. Tema parimaks tulemuseks kõrgushüppes on jäänud 1.20. Jäi kindlaks, ustavaks, truuks. Silmad jäid kuivaks, pisarateta. Ta ilme jäi muutumatuks, külmaks, tõrjuvaks. Tüdrukud ei saanud ta vastu ükskõikseks jääda. Hea, et nahk terveks jäi. Parandamiskatsetele vaatamata jäi raadio tummaks. Näitus jääb avatuks 30. novembrini. Laev on jäänud tänini kadunuks. Rekordaeg jäi talle saavutamatuks. Kõik jääb vanaviisi, endiseks. Jäägu see jutt meie vahele. Jäi kahevahele, keda uskuda. On siiani jäänud äraootavale seisukohale. Lahendus jääb veel mõneks ajaks küsimärgi alla. Jääge asja juurde, viisakuse piiridesse! Jäi oma ütluse, tunnistuse, sõna juurde. Jään selle juurde, et.. Ära mulle muid jooke paku, ma jään morsi juurde 'joon ainult morssi'. Jäi püsti, märkamata pakutud istet. Ta suu, süda jäi endiselt lukku. Trahv, karistus jäi jõusse. Vana valukoda jäi tegevusse. See ütlus on jäänud tänapäevani käibele, kasutusse, pruuki. Avar siluett jääb ka tänavu moodi. K. J. Petersoni looming jäi ligi 100 aastaks käsikirja. Jalale 'püsti, kasvama' jäänud rukis, nisu. Huige jäi pikalt kajama. Mis te seal koperdama jäite? Jäi lootma teiste abile, õnnelikule juhusele. Jäi rahulikult istuma, lamama. Ma ei jää viha kandma. Ta looming jääb aegadeks püsima. Jäid kestma kuumad põuased päevad. Jäi imekombel ellu, elama. Jäi õppimisega kuue klassi peale pidama. Poiss jäi klassikursust kordama, teiseks aastaks, istuma. Poeg jäi sõjast tagasi tulemata. Asi on siiani jäänud lahendamata. Jäi teadmata, mida tema sellest arvab. Sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata. Mul jäi eile saunas käimata. See jääb minust tegemata, küsimata, proovimata. Vaidluses jäid poisid isa poolele. Tüli põhjus jäi asjaosaliste endi teada. Ilm jäi terveks nädalaks tuisule. Õpetussõnad jäid mõjuta, tagajärjeta. Jäi vastuse võlgu. Oskusest jääb veel puudu, vajaka. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. d. lahkumistervitusega seotud väljendites. Jää(ge) hüvasti, jumalaga, terveks! Jääme nägemiseni!
2. säilima; alles, üle v. järel olema. Jääb lootus paremale tulevikule. Jäägu küpsised tagavaraks. Tal jäi selles asjas ikkagi väike kahtlus. Tal jääb lugemiseks vähe aega, mahti. Lemmikharrastuste jaoks jäävad õhtutunnid. Sulle jääb päev mõtlemisaega. Ei jää muud kui käsku täita. Ärasõiduni on jäänud täpselt tund. Nüüd ei jää muud nõu kui ise küsima minna. Jääb soovida paremat. Jääb oodata, millal tulemused avaldatakse. Hilinenutele jäid ainult seisupiletid. Kangast on jäänud vaid väike rest. Pärast mööbli ostmist jääb meile üsna vähe raha. Kolmest pojast oli emale ainult üks jäänud. Jääb veel veerand tundi tööd, siis on kõik valmis. Temasse pole jäänud kübetki noorusesärtsu. Kõik jääb sulle. Koduni jääb siit ainult kilomeeter. Tuul kahistas sügisest puudele jäänud lehtedes. Tassi on jäänud tilgake kohvi. Kontrolli, et töösse ei jääks vigu! See on mul emast jäänud sõlg. Põletushaavadest jäävad armid. Lumistest saabastest jäid põrandale loigud. Turbast jääb põledes palju tuhka. Matkast jäid head mälestused. Temast on jäänud soodne mulje. Kohvist jäävad riidele plekid. Klaasile jäi kriim. Pehmele asfaldile, pehmesse asfalti jäid sügavad kontsajäljed.
3. muutuma, saama. a. (kellekski, millekski v. mingisuguseks). Jäi leseks, vaeslapseks. Korrapidajaks jääb Mari. Jäi turniiril kolmandaks. Võttis enda töölt lahti ja jäi koduperenaiseks. See on nüüd vanaks moeks jäänud. Jäi ise narriks, lolliks, turakaks. Äkki jäi kõik väga vaikseks. Vihm, sadu jäi hõredamaks. Korter on perekonnale väikeseks jäänud. Ta jäi haigeks, vanaks, kurdiks, pimedaks, rasedaks. Kleit on mulle kitsaks, laiaks, lühikeseks, napiks jäänud. Jalad on istumisest kangeks jäänud. Sa oled kõhnemaks jäänud. Kass on rojuks, niruks jäänud. Liikumine jäi järjest aeglasemaks. Värvitud pind jäi ühtlane, sile, krobe. Valmis vaiba pikkuseks jääb 4 meetrit. b. mingisse olukorda, seisundisse v. tegevusse siirduma v. sattuma. Mees jäi norgu, longu, lonti, mossi. Kasv jäi kängu. Jääb kergesti vinti, purju, jommi. Ehitustöö jäi soiku, katki. Mäng jäi viiki. Aed jäi rääma, sööti. Jäi räbalasse, kaltsu, nälga. Lugu hakkab juba unustusse jääma. Ütlesin nii, et ta suu jäi lukku. Imestusest jäi suu lahti, ammuli. Tuul vaibus, purjed jäid rippu. Viilimine kõrvalruumis jäi vait. Kes kärbestest mürki maitses, kohe siruli, pikali jäi. Põllutööd on neil jäänud ripakile, lohakile. Jäi jänni, kimpu, hätta, pigisse, puntrasse, häbisse. Jäi lõunata, rahata, toetuseta, toitjata. Jäin tühjade kätega. Jäi kleidi väele, paljajalu, püksata. Jääd ise süüdi. Jooksin, et mitte hiljaks jääda. Vili jäi lume alla. Küla jäi sõja jalgu. Kas jääd mu vastusega rahule? Jäi leetritesse, angiini. Rääkis, kuni teine nõusse jäi. See töö on vahepeal unarusse jäänud. Jäi sügavasti mõttesse. Jäädi kalda äärde ankrusse. Jäi pankrotti, petise õnge, naiste mõrda. Jään puhkusele 25. juunist. Kell on juba palju, jääme õhtule 'lõpetame tööpäeva'. Eelmised teosed jäävad uusima kõrval varju. Pöördusin nii, et jäin temaga küljetsi. Mulle jäävad luuletused kergesti meelde, pähe. Mis sulle näituselt silma jäi? Arutluselt jäi kõrva, et.. Vaata, et sa direktorile pihku ei jää! Laps jääb õhtuks vanaema hoolde. See soo jääb uudismaa alla. Töö valmimine jääb sügise peale. Maja jäi noorte päralt. Laev jäi tormi kätte. Jäid tulemisega hilja peale, pimeda peale, öö peale. Jäi metsas öö kätte, pimeda kätte. Jäin unne, tukastama, tukkuma. Sinna jäi pilk peatuma, pidama. Jäi jahmunult kuulama, vaatama. Pidime äärepealt toppama jääma. Kuula, kell jäi seisma. Jäin uuesti magama. Viimaks jäi muutlik tuul kagusse pidama.

kaasa ‹adv›

1. kellegagi ühes, seltsis, koos (mingist tegevusest osa võttes v. selleks et osa võtta). Tulen sinuga natuke maad kaasa. Koer jooksis kõikjale poistega kaasa. Kutsu mõni poiss veel kaasa! Lapsed kippusid, tükkisid emaga külla kaasa. Pidutses, jõi, laulis teistega kaasa. Mari hullas mõni aeg lastega kaasa. Ta tegi lärmaka seltskonna kõik tembutused kaasa. Kõik hakkasid naerma, Ottki muigas kaasa. Saali laulab, Leeni ümiseb õele kaasa. Sammub ajaga, arenguga, uuendustega kaasa. | ‹elliptilistes ütlustes›. Õnn kaasa! Jumal kaasa! || (märgib hrl. mingis ürituses osalemist). Ta on kaasa teinud mitmes filmis, lavastuses. Lõi agaralt kaasa seltsielus, ühistegevuses, vaidlustes, mõttetalgutel. Mart tegi viimase sõja algusest lõpuni kaasa. Põlisrahvas ei saanud sajandeid kaasa rääkida oma maa saatuse otsustamisel. || (märgib milleski, millegi puhul lisategurina mõjumist). Ta aitas ürituse kordaminekuks südilt kaasa. Niisuguse arvamuse levimisele aitasid kaasa kaks asjaolu. Siin rääkisid kaasa ka materiaalsed kaalutlused.
2. ‹hrl. üksnes koos transitiivsete verbidega› ühes. Võtke kaasa kolme päeva toit! Mis sa sellest ranitsast kaasa vead, tassid? Vargad on kaasa viinud hulga väärtesemeid. Õde pani, tegi talle tee peale mõned võileivad kaasa. Tõi ekspeditsioonilt kaasa rohkesti keeleainestikku. Annan sulle paar asjakest kaasa. Võttis poja, lapsed, koera maale kaasa. Ta tiris mind kättpidi kaasa. Jõgi, veevool kannab kaasa igasugust risu. *.. tänavune septembri keskpaik tõi kaasa vinget tuult ja pilves ilmu .. H. Pukk. || (juba toimuvasse tegevusse v. üritusse) kaasama, kaasa haarama. Ta oskas veenda ja teisi kaasa kiskuda. || (enda) mõjusfääri, mõju alla, mõju võimusesse. Raamat, film kiskus kaasa. Ta oskas oma esinemistes rahvast kaasa tõmmata. Need ideed, mõtted haarasid mind kohe kaasa. Juta laskis end teiste rõõmust ja vaimustusest kaasa kiskuda. || (koos verbiga osutab, et mingi olukord v. nähtus põhjustajana toob midagi ühes). Käsust üleastumine tooks kaasa karmi karistuse. Üks muutus toob kaasa teise.
3. (koos verbiga märgib millestki tunnetega osavõtmist). Sul on raske, tunnen kaasa! Ta elab kaasa oma rahva rõõmudele ja muredele. *Harilik, et haigetele ja vigasaanutele kaasa õhatakse. R. Sirge.
4. millelegi lisaks, mingi teise tegevuse juurde. Pillimees laulis oma mängule kaasa. Kusti tõmbas lõõtsa ja lõi jalaga takti kaasa.
5. kellegi, millegi hulka (arvatuna). Mehed tulid kõik, kaasa arvatud Jakob. Kasutati kõiki vahendeid, kaasa arvatud otsene ähvardus.

kaasa|minek
kellegagi koosminemine v. mingis tegevuses ühinemine. Küsis isalt sõpradega kaasaminekuks luba. Kaasaminek uute moevooludega.

kaas|võitleja ‹1› ‹s›

1. võitluskaaslane (sõjas, ka mingis tegevuses). Kogenud luurajana oli tal kaasvõitlejate hulgas suur autoriteet. *Leidus siin kaasvõitlejaid puhta kunsti alal .. M. Metsanurk.
2. samasse üliõpilasorganisatsiooni kuuluv üliõpilane, harvemini ka üldse ülikoolikaaslane. See oli ta sõber ja kaasvõitleja ülikoolipäevilt. *Kuigi vanad konvendikaaslased, kaasvõitlejad, ei olnud neil täit ülevaadet teineteise viimaste aastate elust .. R. Sirge.

kael ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. pead ja keret ühendav kehaosa. Kaela lihased. Kaela jämedus, ümbermõõt. Pikk, peenike, lühike, jäme, punetav, lumivalge, kortsuline kael. Kael on haige, kange. Turske kaelaga mees. Mässis salli ümber kaela. Istuvad kaelani, kaelast saadik meres. Käsi on sidemega kaelas. Sõdureil ripuvad automaadid kaelas. Rätik, krae, lips on kaelas. Panin salli, lipsu kaela. Võttis salli kaelast. Nad tõusid kikivarvule ja ajasid kaela õieli. Poisid sirutasid, küünitasid, õiendasid uudishimulikult kaela. Poiss uudistas lähenejat, kael õieli. Laps võttis emal kaela ümbert kinni. Sõbrannad langevad teineteisele kaela. Kellelegi kaela hakkama, viskuma. Lahkujad nutavad teineteise kaelas. Lehmal on kell, kett kaelas. Mullikale seotakse lõõg kaela. Ratsul kael kenasti rõngas. Rangid on hobusel kaela katki hõõrunud. Murdis kanal kaela kahekorra. Kahekuine kannab kaela, kolmekuine koogab, viiekuune mõistab vitsa. | piltl. Lillekestel vajunud kaelad longu. || kaelani piltl täiesti, üleni, läbinisti; kõrini. Sipleb kaelani võlgades. Kaelani märg 'läbimärg'. *Kõik oli räägitud ja kuuldud, kõik olid kaelani tüdinenud .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: härja|kael, kõõr|kael, luige|kael, põdra|kael, rõngaskael.
2. piltl kitsas osa v. koht. a. mingi eseme, taime, elundi vm. peenike, kitsas v. kitsenev (sageli ka teisi osi ühendav) osa. Pika kaelaga pudel. Kitsa, laia kaelaga vaas, kolb. Püssilae kael. Viiuli, mandoliini, kitarri, harfi kael. Säärsaapad ei tohi kaelast kitsad olla. Sibula kael. Reieluu, õlavarreluu kaela murd. Hammas koosneb kroonist, kaelast ja juurest. b. kitsas ühendav koht maismaa-aladel v. veekogudel, ka tänavatel. Poolsaare, väina kael. Järved on kitsa kaela kaudu ühenduses. Pööras Vana turu kaelast Viru tänavasse.
▷ Liitsõnad: emaka|kael, hamba|kael, juure|kael, järve|kael, lae|kael, lahe|kael, maa|kael, mere|kael, roidekael.
3. ‹hrl. sisekohakäänetes› kasut. sageli fraseologismilaadseis ühendeis (piltlikus vananenud v. kõnekeelses pruugis ka gen. peale, peal, pealt konstruktsioonina) adverbi ja postpositsiooni funktsioonis. a. ‹illatiivis› ülalt (kellelegi) peale; (ülalt) alla, maha, otsa vms. Ründajaile pilluti linnusest kive, tuld ja tõrva kaela. Puu ähvardas saagijale kaela tulla. Okstelt tilkus vett kaela. Tuul keerutas katustelt lund kaela. Vaata, et laps endale laualt midagi kaela ei tõmba! Komistas ja kukkus eesminejale kaela. Lagi, vanad hooned on kaela langemas. Valas kogu oma viha õe kaela. Kallab oma viha süütuile kaela. b. piltl häirivaks, tülikaks koormaks peale, kanda, taluda; häiriva koormana peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära. Võlad tekkisid, tulid kaela. Neil on suured maksud, võlad kaelas. Saaks ainult võlad kaelast! Saavad veel endale ebameeldivusi kaela. Ei taha sõbrale häda kaela saata. Sa tood meile õnnetuse kaela! Saad ühe sekelduse kaelast, juba teine asemel! Kahtlus langes Jüri kaela. Ära aja, veereta oma süüd teiste kaela. Nad püüdsid igati süüd endi kaelast ära ajada. Ta ei taha vastutust enda kaela võtta. Kohapidamise mured olid Eltsu kaelas. Saaks ometi selle jama kaelast ära! No nüüd on nuhtlus kaelas! Lähevad, tulevad teistele lausa nuhtluseks, ristiks kaela. Sai endale joodiku mehe kaela. Sai kutsumata võõrad kaelast ära. Sadas kaela arvukalt küsimusi, süüdistusi. *.. nüüd on minu kord teenima hakata. Aitab mul sinu kaela peal elamisest. V. Ilus. || teha, toimetada, ülesandeks; ülesandena, teha, toimetada; ülesandest, sooritamisest, toimetamisest ära. See suur töö oli kõik meie kaelas. Kõik toimetused jäid minu kaela. Talle laoti igasuguseid ülesandeid kaela. See töö, asi, asjaõiendus on jälle kaelast ära. Eksamid said kaelast ära. *Pärast seda vajusid jälle argipäevaaskeldused üksteise võidu kaela. O. Kruus. c. kallale, ahistama; kallal, ahistamas; kallalt, ahistamast ära. Vaenlane langes ootamatult kaela. Vaata et saadab sulle politsei kaela! Revidendid tulid kaela. Sai võlausaldajad kaelast ära. Hakkame minema, vihm on varsti kaelas. *.. kõrtsmik oma võla nõudmisega oli ka kaela peal. J. Pärn. d. ‹illatiivis› kõnek kaotuse osaliseks (mingis mängus), kolki. Meie võistkond sai täna jälle kaela.
4. ‹liitsõna järelosana› märgib inimest v. looma, harvemini taime
▷ Liitsõnad: ihnus|kael, kenus|kael, kudrus|kael, kure|kael, kõver|kael, nadi|kael, näru|kael, sini|kael, säni|kael, võru|kael, väänkael.

nagu kala kuival
(mingis olukorras) täiesti abitu, saamatu, toime tulematu. Põlise linnamehena oli ta esialgu maatöödel nagu kala kuival.

nagu kala vees
(mingis olukorras) hästi toime tulev; suurepäraselt, hästi. *Majandusalal tunneb Padak end nagu kala vees .. E. Vetemaa.

kalduma ‹37›

1. esialgse asendiga võrreldes kaldu, viltu vajuma v. nihkuma. Regi, koorem hakkas vasakule kalduma. Viga saanud laev kaldus ühele küljele. Paat kaldus viltu. Mees kaldus kogu kehaga ootusrikkalt ettepoole. Tukkuja pea kaldus kergelt küljele. Kuhu puu kaldub, sinna ta ka langeb. *.. tahi kõveraks kooldumisel kaldub ka leek ühele poole .. K. Põldmaa.
2. esialgsest liikumissuunast kõrvale minema v. sattuma. Laev kaldus tormiga tublisti itta. Lennuk muudab kurssi, kaldudes põhja poole. *Nad läksid mändide vahelt Pikavere poole, kaldudes vasemale, kus pidi olema niit. M. Metsanurk.
3. ‹ka impers.› ajaliselt mingile piirile lähenema. Päev kaldus juba õhtule, õhtusse. Suvi oli kaldumas sügisele, sügisesse. Aeg kaldus kesköö poole. Päike kaldus õhtusse, õhtule, loojangule. Haiglane, vanadusse kalduv mees. *Juba kaldus hommikusse, öö möödus ja saabus tuuline päev. L. Remmelgas (tlk).
4. mingis suunas arenema (v. vastavat tendentsi omandama). Ilm kaldub sajule, vihmale. Jutt kaldub poliitikale, kunstile, kirjandusele. Ta kaldub oma arvamusavaldustes ühest äärmusest teise. Nad kalduvad peenutsemisele. Mõtted kalduvad möödunule. Vaekauss kaldus meie kasuks. Võit, ülekaal hakkas vastasele kalduma. Tüsedusele kalduv mees. Raskemeelsusele, kinnisusele kalduv nooruk. Naturalismi kalduv teos. Viimaks kaldus isa järeleandmisele. || kippuma (midagi tegema, arvama vms.). Sageli kaldutakse minevikusündmusi idealiseerima. Meest kalduti süüdlaseks pidama. Kaldun arvama, uskuma, et see võib tõesti nõnda olla. *Öösel kaldutakse inimestest mõtlema halvemini kui muidu. A. Valton.

kallak ‹-u 2›

1. ‹s› kalduolek, kallakus; kaldasend. Järsu kallakuga tee. Maapind on suure kallakuga. Lavaakendel peab olema kallak lõuna poole.
2. ‹s› kaldu olev (maa)pind; mäe, künka nõlv. Lame, liivane kallak. Laskusime mööda kallakut alla. Kivi veeres järsust kallakust alla. Kallakul kasvas tihe kuusik. Tankid sõitsid kallakust üles.
▷ Liitsõnad: sorteer(imis)|kallak, tõstekallak; mäekallak.
3. ‹adj› kallakas. Maapind oli veidi kallak. *.. suuskles kallakut orgu pidi alla. N. Baturin.
4. ‹s› suunitlus, teat. tendents mingis suunas. Filosoofilise kallakuga luuletus. Humoristliku kallakuga esitusviis. Kunstniku, kirjaniku tugev kallak groteski, naturalismi, müstikasse, sentimentalismi. Jaak Järve jutte iseloomustab moraliseeriv kallak. Parempoolne, pahempoolne, väikekodanlik kallak. Matemaatika kallakuga klass 'matemaatikaklass'.

kallal
I. ‹postp› [gen]
1. jõuga ründamas, vägivalda tarvitamas, liiga tegemas. Poisid olid hulgakesi ühe kallal. Kass on linnupesa kallal. Parmud on loomade kallal. Kull on kanade kallal. Hunt on hobuse kallal. Lained teevad hävitustööd laeva kallal. Tuul sasib puude, katuse kallal. Karjub, nagu oleks tal keegi elu, kõri kallal. || sõnadega ahistamas, ründamas v. peale käimas. Mis sa norid, närid minu kallal? Jussi kallal lõõbiti tema saamatuse pärast. Lapsed mangusid ema kallal seni, kuni see lubas neid õue.
2. osutab objektile, mille (v. kelle) juures keegi on mingis tegevuses. Töötab romaani, väitekirja, käsikirja kallal. Kunstnik on maali kallal palju vaeva näinud. Pusib ülesannete kallal. Näitleja töötab uue osa kallal. Kalurid õiendasid midagi võrkude kallal. Mees kohmitses kohvri kallal. Keegi kolistas laudaukse kallal. Koer järab kondi kallal. Nad on millegi tähtsa kallal ametis. Juurdleb probleemi kallal. *.. Sokumets tiriti otsemaid grimeerijate ja kostümeerijate ette ning tema kallal algas kibe töö. E. Vetemaa. || osutab objektile, kust midagi võetakse. Käis kapi kallal. Kes on leiva kallal käinud? Vargad on tasku kallal käinud. Kanad on koera toidunõu kallal.
3. osutab asjaolule, põhjusele, mille pärast midagi toimub. Norib iga pisiasja kallal. *.. maa ja linn seisavad vastamisi kui kaks vihaseimat venda, kes tülitsevad päranduse kallal. A. H. Tammsaare.
II. ‹adv›
1. ründamas, jõuga ahistamas, kimbutamas, liiga tegemas. Nad olid tal hulgakesi kallal. Võlausaldajad olid nagu hagijad kallal. Haigus, tõbi on kallal. Nälg on kallal. Lehmadel on palavaga parmud kallal.
2. tegevuses, ametis (millegi juures). Selle tööga saame hakkama, kui hoolega kallal olla. *Kui siin kallal mõni tund pusida, saaks ka ilma skeemita läbi .. B. Kabur. || midagi puutumas, võtmas. Lihatünnil on vargad kallal käinud.

kamba|jõmm
kõnek kaaslane mingis ettevõtmises, kambamees. Nad on head kambajõmmid. Mihkel on läbi ja lõhki kambajõmm. Ta on tore poiss ja tubli kambajõmm. *.. hakkas koos isaga ja tolle kambajõmmidega pead parandama. T. Kallas.

kamba|mees
(kellegagi) ühes kambas, ühes mestis olija; kaaslane (mingis ettevõtmises). Ta olnud kurjategijate kambamees. Küll joodik kambamehi leiab! Ta on igas vembus, igas ettevõtmises kindel kambamees. *.. kutsusime teda rammusale haltuuraotsale kambameheks .. O. Tooming.

kamber ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. (hrl. maamajas:) (väike) tuba; ‹liitsõna järelosana› (ka mõne muu ruumi kohta); etn rehielamule teise otsa lisandunud ruum(id). Väike, tilluke kamber. Mis te köögis istute, kutsu külaline kambrisse! Jutuajamine toimus peremehe kambris. Rehielamu koosnes rehealusest, rehetoast ja ühest või kahest kambrist. | piltl. Temal küll pole ülemises kambris kõik korras 'ta mõistus pole päris korras'. *Olen oma hinge salajasimad kambrid lukustanud hoolsasti Tamaara eest. M. Metsanurk. || vangikong, vangikamber. Vanglas levisid mitmed välisilmast tulnud teated kiiresti kambrist kambrisse.
▷ Liitsõnad: aida|kamber, ees|kamber, katuse|kamber, külm|kamber, magamis|kamber, nurga|kamber, otsa|kamber, pere|kamber, puhas|kamber, pööningu|kamber, saksa|kamber, sauna|kamber, taga|kamber, vahe|kamber, ärklikamber; hoiu|kamber, koli|kamber, kulla|kamber, käsi|kamber, toidu|kamber, varakamber; aresti|kamber, eelvangistus|kamber, tapikamber; haua|kamber, kaardi|kamber, käär|kamber, piina|kamber, püssirohu|kamber, relva|kamber, rooli|kamber, surnukamber; aurutus|kamber, desinfektsiooni|kamber, gaasi|kamber, kliima|kamber, kuivatus|kamber, külmutuskamber.
2. mäend kaeveõõs masinate, seadmete, ladude vms. paigutamiseks v. koristuskaeveõõs kamberkaevandamisel
3. tehn eriline suletud ruum mingis rajatises, aparaadis, masinas
▷ Liitsõnad: baro|kamber, lüüsi|kamber, põlemis|kamber, surve|kamber, turbiini|kamber, ujuki|kamber, vaakumkamber.
4. zool lubikoja siseõõne osa kambrilistel

nagu kana takus, nagu takus kana
(saamatu, kohmaka, mingis tegevuses mitte edasijõudva inimese kohta). *Liisa on ju üksi nagu kana takus, ega tema ei edene. O. Luts.

kandma ‹kannan 45›

1. hrl. üles tõstetuna edasi toimetama, ühest paigast teise viima v. tooma. a. (elusolendi jõul). Haavatu kanti kanderaamil autosse. Kannab last kukil, seljas, süles, kätel. Kannab kotte, kaste, kohvreid. Võtsin tema kompsu enda kanda. Demonstrandid kandsid lippe, loosungeid. Kandis mitme päeva jao puid kööki valmis. Kannab jõest saunavett. Kaelkookudega on ämbreid kergem kanda kui käe otsas. Hein kanti võsa vahelt lagedale kuivama. Neegrid kannavad raskeid pakke pea peal. Jahisaak kanti vahepuus koju. Road kanti suurtel liudadel lauale. Võtku siit igaüks nii palju, kui kanda jaksab. Raamatud on ei tea kuhu laiali kantud. Poiss muudkui kannab tüdrukule lilli ja maiustusi. Ma ei kanna kaasas suuremaid rahasummasid. Ärge kandke jalgadega pori tuppa! Lähen, kuhu jalad kannavad! 'ükskõik kuhu'. Linnud kannavad pesamaterjali noka vahel, nokas. Kass oli pojad küünist laudalakka kandnud. Ega lind kõrgemale lenda kui tiivad kannavad. b. (millegi jõul). Rong kannab meid lõuna suunas. Tramm kandis teda kesklinna poole. Laevad kandsid kalleid laste. Jõed kannavad liiva merre. Lained kandsid adrut rannale. Jääpank kandis merehädalised randa. Lasksime paati voolul kanda. Tuul kandis kõikjale liiva, tolmu, kolletanud lehti. Tuul kandis kõrvu hõikeid, ninna põlemise lõhna. Passaadid kannavad soojemat õhku külmematele aladele. Veri kannab hapnikku ja toitaineid organismis laiali. c. piltl (teatamise, edasirääkimise kohta). Suust suhu kanti keelepeksu, tühje jutte. Mis jutu kuuleb, kohe külasse kannab. Uudis, sõnum kanti kohe külast külasse, külas laiali. *Jah, mina kandvat kõik saladused härra Hurdale kätte .. J. Semper. d. piltl (muid kasutusi). Rännuteed on kandnud teda kaugele. Sõda kandis inimesed oma kodudest maailma mööda laiali.
2. millelegi altpoolt toeks olema, seda ülal hoidma. Templi lage kandsid võimsad sambad. Soolane vesi kannab ujujat paremini kui mage. Pea longus, nagu ei suudaks kael seda kanda. Ta on nii purjus, et jalad ei kanna. Kandvad postid, kaared, võlvid, seinad. Põhjavett kandvad kihid. || millelegi pidama jääma, toetuma. Piimakurn peab jääma nõu äärtele kandma. *Rein käis mööda metsateid, kus sügavad roopad, nii et vankril rummuotsad kannavad. A. H. Tammsaare. || piltl mingit nähtust, olukorda, ideed vm. ülal hoidma, sellele aluseks olema. Tänased noored kannavad homset elu. Romaani, filmi, maali, etendust kannab optimistlik elutunnetus. Teost kandev teema. Hingevalust, võitluspaatosest, kodanikutundest kantud värsid. Sügavast veendumusest kantud kõne. Tegutses kättemaksuihast kantuna. *Ideeline mõtestatus ja ümberkehastamine – need peavad kandma teatrit. V. Panso. || kaugele kostev, tugev, jõuline olema (hääle kohta). Lauljatari hääl ei kanna veel küllaldaselt. Kandev hääl 'tugev, selge, kanduv hääl'.
3. peal lasuvat raskust välja kannatama, selle all mitte kokku vajuma. Kevadised hanged kannavad. Noor jää ei kanna veel. Külmunud soo kannab hobustki. Pehme põld ei kanna traktorit. Väike paat ei kanna kolme inimest. See purre meid kõiki korraga ei kanna. *Ja uus härra tuli. Kevadel, kui vaevalt tee kandis autot .. A. Mälk.
4. taluma, (välja) kannatama. Eluraskusi, ülekohut, alandusi kandma. Kes seda häbi jõuab kanda? Kannab mehiselt, nurisemata oma saatust, murekoormat. Vanemate kaotust oli lastel raske kanda. On valmis igasugust ohvrit kandma. Igaüks peab oma risti kandma. Vaikivat hukkamõistu oli raskem kanda kui noomimist. Pea ei kanna kõrgele ronida, kiikuda. Magu ei kanna enam haput. Tervis ei kanna enam rasket tööd (teha). *Õdesid-vendi oli tarvis mujale: seakarja ja lehmakarja, ja põllutöödele, nii kuidas kandis kellegi kont. J. Kärner. || kõnek (alkoholi talumise kohta). Jõi palju, aga kandis ka palju, kõvasti. Poiss oma kanapeaga ei kanna midagi. Mis sa jood, kui pea ei kanna! *.. hakkasid nad tuliselt vaidlema selle üle, kumb neist kannab rohkem viina või õlut. A. Jakobson.
5. (suutelisuse kohta:) lubama, võimaldama (midagi teha). Jooksis mis jõud vähegi kandis. Kavatses küll ehitada uue elumaja, kuid jõud ei kanna. Rahakott ei kandnud uut hobust osta. Tema tasku nii kallist lõbu ei kanna. Karjus nagu hääl, kõri üldse kandis. Nii kaugele kui silm kandis, polnud kedagi näha. Sõi nagu vats vähegi kandis.
6. rase v. tiine olema. Sel ajal kandis ta just oma esimest last. Ta on kandnud ja sünnitanud neli last. Kannab endas, oma üsas uut elu. Noor mära on esimest korda kandmas. Lõpuni kantud rasedus, tiinus. *„Ma kandsin ju Indrekut kolmat kuud rinna all,” ütles Mari. A. H. Tammsaare.
7. saaki v. vilja andma (hrl. kultuurtaimede kohta); midagi kasvatama (maa kohta). Noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu. Vanad põõsad ei kanna enam marju. Maasikad kannavad korralikult kolm aastat. Pirnipuu on mitmel aastal õitsenud, aga pole veel kordagi kandnud. Kuusk kannab käbisid, tamm tõrusid. Lahja põld kannab vähe vilja. Uudismaa kannab hästi kaera. | piltl. Töö, õpetus on head vilja kandnud. Meeste jõupingutused kandsid lõpuks vilja. Protsente, intressi kandma.
8. (riietusesemete seljas, jalanõude jalas olemise kohta). Kannab kübarat, kaabut, karvamütsi, baretti, soni. Kannan talvel kasukat, sooja pesu, sooje riideid. Kannab tumedat ülikonda, valget särki ja lipsu. Kannab siidkleiti. Ants kandis põlvpükse. Kalifeesid kantakse koos säärikutega. Kannan kingi nr. 42. Kandis poriga kalosse. Suvel kanti maatööl pastlaid. Armastab kanda kirevaid rõivaid. Naine kandis leinariideid ja musta loori. Õhtutualeti juurde kanti pikki kindaid. Frakki kantakse pidulikel juhtudel. Kannab silma peal musta sidet. Kannab varrukal korrapidajalinti. || kantud pruugitud, kulunud, poolpidune. Tublisti, vähe kantud püksid, seelik, ülikond. See mantel on mul kõvasti kantud. || (teat. esemete kasutamise, nende küljesoleku kohta). Jüri kannab prille. Daam kandis kõrvarõngaid, merevaigust kaelakeed. Armastab igasugu ehteasju kanda. Briljante, kalliskive kantakse piduliku riietusega. Relva, mõõka kandma. Tolmu vastu kanti respiraatorit. Pidi vanas eas kerjakeppi kandma 'kerjama'. || (ühenduses juuste v. habeme teat. moe v. soenguga). Kannab lühikesi, pikki juukseid, patse, poisipead, siilisoengut. Kannab juukseid lahku, üle pea kammituna. Kandis juukseid kõrges soengus. Mees kannab põskhabet, vurrusid.
9. omama. a. millegagi varustatud olema. Isapõder, sokk kannab sarvi. Lehtpuud kannavad lehti, okaspuud okkaid. Ta on terve, kuid kannab veel paremat kätt sidemes. Kannab kolmandat aastat kaptenipaelu 'on kapten'. Raha kandis keisri kujutist. Ümbrik kandis Tallinna postitemplit. Ürik kannab daatumit 15. III 1812. Auto kandis numbrimärki 234 ABC. Käskkiri kandis direktori allkirja. Negatiivset laengut kandev elementaarosake. *.. tapeet, paiguti seenetanud ja katkenud, kandis ajalehtedest paiku. A. Jakobson. b. (nime, nimetuse, tiitli, pealkirja vms. omamise kohta). Mäeseljak kannab rahvasuus Tantsumäe nime. Pärast lahutust kannab ta jälle neiupõlvenime. „Estonia” kannab rahvusooperi nimetust. Kandis enne revolutsiooni krahvitiitlit. Raamat kandis pealkirja „Huvitav geomeetria”. Ta pole väärt kandma ausa inimese nime. c. (teat. iseloomu, tundemärkide, joonte olemasolu kohta). Teos kannab ruttamise jälgi, märke. Rahutused kandsid algul stiihilist iseloomu. Varane feodalism kandis veel ürgkogukondliku korra pitserit, jooni. *Ta sõnad ja hääletoon kandsid nagu patutunnistuse laadi. A. H. Tammsaare. d. (mingi kestvama tunde, mõtte, kavatsuse vms. olemasolu kohta). Kannab viha, vimma naabri peale, vastu. Olen sind, sinu tõotust alati meeles kandnud. Kannab endas suuri unistusi, lootusi. On kandnud hinges valu, muret, rahutust. Ta kannab leina. Kannab südames vanemate mälestust. See inimene kannab hinges kurja. Kannab ta vastu okast südames 'meenutab solvamist vms.'. Kannab keelel mürki 'ütleb teistele solvavalt'.
10. mingis olukorras v. millegi osaline olema. Talupojad kandsid naturaalkoormisi mõisniku heaks. Rahvas oli aastasadu orjaiket kandnud. Tehas kandis praagi tõttu kahju, kahjumeid. Kes kannab veokulud? Lähetuskulud kannab lähetav asutus. Üksus kandis raskeid kaotusi. Vabaduse eest võib kanda mis tahes ohvreid. Projektist kinnipidamise eest kannavad vastutust 'vastutavad' nii ehitaja kui tellija. Tuleb hoolt kanda 'hoolitseda' tervise eest. Toidumured on ikka perenaise kanda. Võttis vahetalitaja osa enda kanda. Ma tahan selle eest muret kanda, et asi korda saab. Kandis karistust vanglas, parandusliku töö koloonias. Iga kuriteo eest tuleb karistust kanda. *Ma võin ju vangiraudu kanda, kui seda mulle peale sunnitakse .. L. Perandi.
11. midagi millelegi v. kuhugi märkima, peale tõmbama, maalima vms. Põletuskiri kanti puule tulise oraga. Muster kantakse kopeeri abil paberile. Jaotised on ebatäpselt skaalale kantud. Peits kantakse mööbliesemetele pintsli või pritsi abil. Toitekreem kantakse nahale enne magamaminekut. Värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega, paksult, läbikumavalt, täppides. || midagi kuhugi kirja panema, registreerima, arvele võtma. Ettepanek kanti protokolli, akti. Raamatud kanti sedelitele, kataloogi. Vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse. Ants kanti võistlejate nimekirja. Võistluse tulemused kanti turniiritabelisse. Kõik saadud hinded tuleb kanda õpilaspäevikusse. Olen kõik telefoninumbrid lahtistelt lehtedelt märkmikku kandnud. Kaardile olid kantud vaid suuremad asulad. Trahvisummad kanti riigituludesse. Laseb palga kanda abikaasa pangaarvele. Rekord on kantud nüüd tema nimele. Kahjud tuli kanda tormi arvele. Noorteõhtud tuleb kindlasti kanda klubi töö plusspoolele.

kapillaar ‹-i 21› ‹s›
ülipeen torujas kanal (mingis aines). Mulla kapillaarid. || anat juussoon. Kopsu kapillaarid. Kõige peenemad arterid lähevad üle kapillaarideks.
▷ Liitsõnad: lümfikapillaar.

kasulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. kasu toov (ka kaudsemalt), tulus; mingis suhtes kasuks tulev v. otstarbekas. Kasulik lind, loom, uluk, putukas. Kasulikud maagid, ained. Majanduslikult kasulik ettevõtmine. Ühiskondlikult kasulik töö. See toit, sportimine on tervisele kasulik. See oli kasulik äri, kaup. Kasulik nõuanne, informatsioon, meeldetuletus. Kasulikud näpunäited. Kokkulepe on kasulik mõlemale poolele. Seda raamatut on kasulik lugeda. Ta püüdis meile igati kasulik olla. Kasulik on sibulaid enne mahapanemist leotada. Millega võin teile kasulik olla? 'mis ma võin teie heaks teha (viisakas küsimus)'. Tutvused ja sidemed on vahel üpris kasulikud. Kõige kasulikum on praegu mitte vastu rääkida. Pidas kasulikumaks asjast vaikida. Nõupidamisel kuulis palju kasulikku.
▷ Liitsõnad: üld|kasulik, ülikasulik.
2. mingi terviku seda osa moodustav, mida saab vahetult vastavaks eesmärgiks kasutada. Kasulik pind 'hoone elu- ja abiruumide, samuti töö- ja ametiruumide põrandapind'. Kasulik koormus.

keele|laen
mingis keeles esinev laen

keerlema ‹keerelda 49›

1. ringe v. keerde tegema; oma keskpunkti v. telje ümber liikuma, pöörlema; selliselt mingis suunas edasi liikuma. Propeller, vurrkann keerleb. Vesi keerles kärestikes. Paat keerles veekeerises ühe koha peal. Karussell keerleb. Kraavi paiskunud vankri rattad keerlesid veel mõnda aega. Koer ajas keereldes oma saba taga. Esimesed tantsupaarid keerlesid põrandal. Keerlesime valsirütmis. Okstelt keerlesid alla esimesed kolletanud lehed. Keereldes langesid esimesed lumehelbed. Tule kohal keerles suitsu ja sädemete pilv. Tolm tõusis keereldes õhku. Aur keerles paja kohal. Vool kandis edasi keerlevaid jääpanku. Taeva poole, üles keerlev suitsusammas. *Näis, nagu keerleks tuba ta silmade ees ratast-ringi .. E. Männik. || tiirutama, siia-sinna sagima. Mesilased keerlesid mesipuude kohal. Kärbsed keerlesid loomade ümber. Jõe kohal keerlesid kajakad. Koerad keerlesid meeste jalus. Lapsed keerlesid laadaliste hulgas ringi. Poisikesed keerlesid uudishimulikult ümber auto. *Miilu keerleb ta läheduses, jälgib vanaisa iga kriipsu, mis see paberile tõmbab .. L. Promet.
2. piltl mõtete, jutu vms. liikumise kohta (millegi ümber, mingis valdkonnas v. mingis suunas). Jutt, jutulõng, vestlus keerles eelmise päeva sündmuste, uue filmi ümber. Meeste mõtted keerlesid kodu ja koduste ümber. Diskussioon keerles põhiliselt kahe probleemi ümber. Majandusmeeste peas keerles see mõte juba ammugi. *Ma olin noor, mu veri oli kuum, tuhanded unistused ja igatsused keerlesid minus. J. Kärner.
3. käänakuid, lookeid, keerde tehes kulgema. Tee keerles mööda mäekülge. Pargis keerlevad kõnniteed. Oja keerleb nagu sisalik läbi heinamaa. *.. trepp keerles ümber kõrge posti – aina ringi, ringi, ringi. J. Tamm (tlk).
4. mitte paigal püsima, keerutama, visklema. Õpilased muutusid rahutuks, nihelesid ja keerlesid pinkides. Ta rähkles ja keerles kinnihoidjate käte vahel. Tal silmad keerlevad peas. *Kuis kaisutuste kires keerles keha! M. Under.

keetma ‹keedan 46›
vedelikku v. vedelikus olevat ainet keeda laskma. a. (toidu v. joogi valmistamise kohta). Toitu, sööki, süüa keetma. Teed, kohvi, kompotti, liha, sülti keetma. Putru tuleb keeta tasasel tulel. Keeda õhtuks kartuleid! Tüdruk oskas hästi keeta. Vaarikamahlast saab suhkru lisamisel keeta siirupit. Kanast keeda meile korralik supp! Keedab perele lõunat. Keedetud piim, vesi. Pehmeks keedetud riis, makaronid. Kõvaks keedetud munad. Keedetud kala. Soolaga keedetud oad. Näost punane kui keedetud vähk. *Kurediku talus aga praeti, keedeti ja küpsetati pulmaroogi .. E. Kippel. *Tollest viljast, noist tüsedaist sõõruteradest torkas Juhanile pähe mõte hakata viina keetma .. F. Tuglas (tlk). | piltl. *Üks peab olema üle teiste, hulga käratsemine ei keeda midagi. Meil on vaja suurvanemat. A. Mälk. b. (mingi muu saaduse valmistamise kohta). Tõrva, pigi, seepi, liimi keetma. c. vees v. mingis lahuses keeda laskmisega midagi puhastama v. desinfitseerima. Pesu keetma. Süstlaid keetma.

kesk-
‹liitsõna esiosana›
1. mingis suhtes (näit. asendilt, ajaliselt, seisundilt) keskmine; näit. keskala, -keha, -koht, -kõrv, -linn, -murre, -osa, -paik, -punkt, -põrand, -taevas; keskaeg, -hommik, -iga, -päev, -suvi, -talv, -öö; keskaste, -haridus, -kiht, -klass, -kool, -laine, -seisus, -tee, -võrre
2. keskne, juhtiv, tsentraalne; näit. keskarhiiv, -asutus, -haigla, -jaam, -küte, -liit, -muuseum, -närvisüsteem, -organ, -raamatukogu, -telegraaf, -valitsus, -võim

kesk|aste [-astme]
teine, keskmine aste mingis süsteemis. Keskastme õppeasutused. Keskastme juht, kaader, spetsialistid. Filosoofiat, keeli ja teisi aineid võis ülikoolis õppida alam-, kesk- või ülemastme ulatuses.

kesk|päev

1. päeva keskmine osa, umbkaudu lõuna ringis. Saabus, jõudis kätte keskpäev. Ei märganudki, kuidas hommikust sai keskpäev. Keskpäev on käes, möödas. Keskpäevaks tuul rauges. Rahvast hakkas kogunema keskpäeval, keskpäeva paiku, juba enne keskpäeva. Suvine keskpäev oli lämmatav. Tõeline keskpäev 'hetk, mil Päike mingis kohas paistab täpselt lõunast'. Keskmine keskpäev 'hetk, mil kohaliku keskmise päikeseaja järgi on kell 12'. | piltl. Elu keskpäev.
2. ilmakaar, kus päike on keskpäeva (1. täh.) paiku, lõuna. *Päike oli keskpäevas, kui ema seadis sammud häärberi poole. R. Janno.

kuldne kesktee
mingis suhtes kõige parem, äärmuste vahepealne toimimisjoon v. lahendus. Leidis, valis kuldse kesktee. *Ent Jaan oli siis jälle see, kes oskas lepitada ja otsida kuldset keskteed. R. Roht.

keskus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. asula, koht, ala, millel on mingis suhtes keskne, juhtiv seisund. Hiiumaa keskus on Kärdla. Linna keskus. Riia oli Liivimaa tähtsaim keskus. Elasime maakolkas, kõikidest suurematest keskustest eemal. Vatikan on katoliku kiriku keskus. || millegi keskmine osa, keskkoht, keskpaik. *Taluhooned ehitati krundi keskusesse, krundis oleva tiigi äärde. J. V. Veski. || anat närvikeskus. Valureaktsioonid on seotud koorealuste keskustega.
▷ Liitsõnad: haldus|keskus, kaubandus|keskus, kultuuri|keskus, käsitöö|keskus, liiklus|keskus, maa|keskus, maakonna|keskus, majandus|keskus, metsatööstus|keskus, mäetööstus|keskus, rasketööstus|keskus, spordi|keskus, suusa(spordi)|keskus, suvitus|keskus, teadus|keskus, transpordi|keskus, turismi|keskus, tööstus|keskus, ärikeskus; kuulmis|keskus, nägemis|keskus, närvikeskus.
2. mingit tegevust, valdkonda juhtiv, koordineeriv, endasse koondav asutus, organisatsioon v. selle allüksus. Luureandmed anti keskusele edasi raadio teel. Töötab kaitseuuringute keskuses. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus. || ‹hrl. liitsõna järelosana› (suure kauba- või teenustevalikuga kaubandus- või teenindusasutuse kohta)
▷ Liitsõnad: arvutus|keskus, autoteenindus|keskus, info|keskus, juhtimis|keskus, kaubandus|keskus, kaugnägemis|keskus, ostu|keskus, perearsti|keskus, pressi|keskus, ravi|keskus, side|keskus, spordi|keskus, teenindus|keskus, tele(visiooni)|keskus, uurimiskeskus.
3. keskpunkt (2. täh.) Tähelepanu, huvi keskuses olema. Tähelepanu keskusse tõusma. Tähelepanu keskusest kõrvale jääma. *Natuke kohmetu oli ta küll, ta polnud harjunud olema seltskonna keskuseks, keda kõik vaatasid ja hindasid. K. Ristikivi.

kindel ‹-dla, -dlat 2› ‹adj›

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kippuma ‹kipun 42›
tikkuma, tükkima
1. (hrl. vastu kellegi tahtmist) visalt, vägisi kuhugi minna, midagi teha v. kellekski saada püüdma. Koju kippuma. Lapsed kipuvad õue. Kippus poolhaigena tööle. Noored kipuvad maalt linna, laia maailma. Tüdrukud kippusid peole. Noormehed kippusid merele, vabatahtlikena rindele. Kari kippus vilja. Ole paigal, kuhu sa kipud! Haige kippus voodist üles. Ta kippus vägisi meie kampa. Tüdruk kipub liiga noorelt mehele. Kippus purjuspäi tüdrukuid käperdama. Ära kipu mind õpetama! Kippus ülemaks, teiste käsutajaks, teiste üle kohtumõistjaks. Noor hobune kippus minekule. Koer kippus lastega kaasa, uksest sisse, toast välja. Talle kippusid kärbsed kallale. *Kelle kaugas ei kanna, mis see meestega kemplema kipub! R. Sirge. | piltl. Juuksesalk kipub silmadele. Uni, külm, nälg kippus kallale. Haigus kipub (elu) kallale. Väsimus kippus võimust võtma. Pisar kipub silma. Iiveldus kipub kurku. Rahutus kipub hinge. Mõtted kippusid ikka ühes ja samas suunas.
2. ‹hrl. ma-infinitiiviga› mingis suunas (arenemiseks) kalduvust omama. Jalad kipuvad külmetama. Hobune kippus väsima. Jõud, lootus kipub kaduma. Mehe juuksed kipuvad juba halliks minema. Nimed kipuvad segi minema. Kipub sageli tarvitama teravat tooni. Sa kipud viimasel ajal hilinema. Vahel kiputakse arvama, et .. Kipun selles kahtlema. Kipub juba hämarduma. Minek kipub natuke hiljaks jääma. Rukis kipub juba varisema. Piim kippus hapuks minema. Hooned kipuvad lagunema. Toidupoolis kipub väheseks jääma. Asi kipub ununema. Saag kippus puusse kinni jääma. Ootamine kipub igavaks minema. Aega kippus vähe olema. Kipub jääma mulje, et sa midagi varjad minu eest. Lapsed kipuvad vägisi ulakaks.

ette kirjutama

1. eeskujuks, näiteks kirjutama. Kirjutas lapsele tähed ette.
2. määrama, ette nägema; mingis suhtes nõudmisi esitama. Täidab kuulekalt, mis kõrgemalt poolt ette kirjutatakse. Ära tule mulle ette kirjutama, mida ma võin teha, kuidas pean elama! Käitub nii, nagu etikett ette kirjutab.

kiskuma ‹kisun impers kistakse, kistud 42›

1. tõmbama, tirima, sikutama. Haaras tüdrukul käest ja kiskus ta tantsima. Poiss kiskus end kinnihoidjate käest lahti. Püüdis portfelli minu käest ära kiskuda. Keegi kiskus teda mantlihõlmast tagasi. Mehed kiskusid köit täiest jõust enda poole. Kiskusin uppuja paati. Palgid kisti jõest kaldale. Ta kiskus nöörist, ohjadest. Kiskus suure vaevaga jala porist. See niit ei lähe kiskudeski katki. Kiskus teist juustest, karvust, habemest. Kiskus magajal teki pealt. Kiskusin ukse jõuga lahti. Kiskus endal pintsaku, särgi seljast, säärikud jalast. Kisub kindad käest, kätte. Kiskus endal maski eest. Kiskusin kiiresti püksid, säärikud jalga, tööriided selga. Kiskus end pesuväele, alasti, endal viimase kui katte ült. Hakkas jahe ja ta kiskus hõlmad koomale. Poisil oli soni silmadele kistud. Kiskus mõõga tupest. Kiskus taskust pungil rahakoti. Laps kiskus endale riiulilt raamatud kaela. Tuul kiskus puud looka, rebis ja kiskus riideid. Vool kiskus paadi keerisesse. | piltl. Raske on koos tegutseda, kui igaüks kisub ise kanti. On kogu võimu enda kätte kiskunud. Rahvad kisti sõtta. Teda kisti tahtmatult sekeldustesse. Kisud oma jutuga endale õnnetust, pahandusi kaela. Ta kisub kõiges enda poole 'on omakasupüüdlik'. Tema naer, vaimukus oli pisut kistud 'tehtud, kunstlik'. *Aegamisi kiskus sügisene hommik merelt pimeduse. A. Mälk. || tugevasti v. hooga midagi kusagilt küljest v. seest ära rebima; kitkuma, katkuma. Kisub tangidega lauajuppidest naelu. Miinikild kiskus käe otsast. Kiskus haava sidumiseks särgihõlmast tüki. Ma ei räägi midagi, kistagu või keel suust. Kiskus plangust paar lauda lahti. Kiskusin pudelil korgi pealt. Peerge kisti kuivast lõmmust. Kaskedelt kisti tohtu, pärnadelt niint. Torm kiskus puid juurtega maast. Laps kiskus liblikal tiivad ära. Lehm kiskus keti katki. Kiskus kirja puruks, pisikesteks tükkideks. Ta riided olid lõhki kistud. Torm kiskus purjed räbalaiks. Käed-jalad nii tööd täis, et kisu ennast või tükkideks. Iga sõna otsekui kisu tal suust (vähese jutuga inimese kohta). Kisu jänestele tee äärest rohtu. Metsa alt kisti sammalt. Kiskus peast paar juuksekarva. Tuul kisub puudelt lehti. || tõmmates tugevasti, energiliselt midagi tegema. Mees kiskus kõigest väest sõuda. Hobused kiskusid koormat vedada. *.. kisub [Kaarli] pilli, nii et maailm mürab, ja laulab vägevast kõrist Kaasa .. R. Roht. || kõnek (tugevasti sisse tõmmates) suitsetama. Piipu, paberossi, sigaretti, sigarit kiskuma. Mehed kiskusid pläru, plotskit, suitsu, mahorkat, „Priimat”. || (tugeva tuuletõmbuse, tõmbetuule kohta). *Leidsid sina ka endale koha – siin kisub hullemini kui korstnas. O. Tooming.
2. (märgib millegi asendi v. olukorra muutmist); tõmbama. a. (aluseks tegija, sooritaja). End kõverasse, küüru, kössi, kühmu, kägarasse, vimma kiskuma. Kiskusin käe rusikase. Mees kiskus pea õlgade vahele ja pani jooksu. Tüdruk kiskus huuled prunti. Poiss kiskus näo mossi, viltu, virilaks, naerule. Kiskusime imestusest silmad pärani. Siil kiskus end kerra. Koer kiskus saba jalgade vahele. Kass kiskus küüru selga. b. (aluseks põhjustaja). Valu kiskus mehe liigendnoana kõverasse. Tal kiskus kramp näo viltu. Jooksvast konksu kistud sõrmed. Ere valgus kisub silmad kissi. Tuul, lahkumiskurbus kiskus vägisi silmad vesiseks. *.. nüüd olid aastad ta kokkupoole kiskunud, ent praegugi oli tal veel pikkust küllalt. A. Hint.
3. (märgib millegi asendi v. olukorra muutumist); tõmbuma. Lauad kiskusid kuivamisel kaardu. Uks on kiiva kiskunud. Kasetoht kisub põledes krussi. Mehe turi kisub juba kühmu. Parem jalg kiskus krampi. Sõrmed hakkasid tööga kronksu kiskuma. Seda nähes kiskusid mul käed rusikasse. Nahk on kätel kipra kiskunud. Ta nägu, suu kiskus muigele. Kulmud kiskusid pahaselt kortsu. Laup kiskus murekortsudesse. Mehe nägu kiskus pilve, murelikuks, vihast tumepunaseks. Silmad kiskusid valguse käes kissi.
4. kippuma mingis suunas arenema, muutuma v. minema; mingile olukorrale lähenema. Taevas kisub pilve. Ilm kisub vihmale, sajule. Hommikutaevas kisub juba heledamaks. Päev kisub juba õhtusse, õhtule. Väljas kisub hämaraks, pimedaks, videvikuks, videvikule, valgeks. Ilmad hakkavad juba kevadele, kevadesse kiskuma. Tänavu kisub varakult külmale. Tuul hakkas loodesse kiskuma. Aeg, suvi kisub sügisesse, sügise poole. Rukkipead hakkasid juba valkjaks kiskuma. Paat kiskus vägisi kaldasse. Lennuk kiskus tugevasti suunast kõrvale. Jutt kisub vägisi poliitika peale. Asi hakkab viltu, kiiva, halva poole kiskuma. Tal kisuvad juuksed varakult halliks. Nende huvid kiskusid lahku. Toredasti alanud päeva lõpp kiskus kurvaks. Aastaid kisub tal juba 60 ligi. Tütarlapse süda kisub noore meremehe poole.
5. vastupandamatult, tugevasti kuhugi v. midagi tegema meelitama, tõmbama. Meri kisub noorukeid vastupandamatu jõuga. Raamat kisub lugema. Valsihelid lausa kisuvad tantsima. Kaunid roosid kiskusid pilgu ligi. Jahimehekirg kiskus teda püssiga metsa. Uudishimu kiskus last tänavale. Süda kisub laste, perekonna, sõprade juurde. Veri kiskus noorukit näitemängu tegema. | ‹impers.› Sellisel kaunil kevadpäeval kisub maale, loodusesse. Tundis, kuidas teda kiskus selle tüdruku poole. Meest kisub vägisi kõrtsi poole. Sain vaevalt mõne päeva linnas olla, kui tundsin, et kisub koju tagasi. Teised läksid suvilasse, kuid mind ei kisu sinna. Tüdrukut kisub hullama.
6. kestvamalt mingis olukorras v. tundes püsima v. vastavat olukorda saavutada püüdma. Mees solvus ja hakkas minu vastu vimma kiskuma. Vanamees kiskus endamisi naeru, naerda. Tüdruk hakkas tasakesi nuttu kiskuma 'nutma'. Hakkas purjuspäi riidu, tüli kiskuma. Pole ma öelnud talle midagi, kisub niisama kiusu. *Pidite ju hirmsat viha kiskuma, üksteisest kauges kaares mööda käima. J. Rannap.
7. kaklema, kisklema, tülitsema. Koerad kiskusid, nii et karvatutid lendasid. Poisid läksid omavahel kiskuma. Väimees kisub äia ja ämmaga. Kui kassid kisuvad, siis hiired hüppavad. *Omavahel ei saa need pisiorganisatsioonid millegipärast läbi ja kisuvad. H. Sergo.
8. katki rebides hammustama, hammaste v. küüntega rebima. Koer kiskus käe, sääre veriseks, püksisääre lõhki. Sai kurja koera käest kiskuda. Hunt, karu kiskus mullikat. Kulli kistud kanast ei saanud enam asja.
9. midagi v. kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma, puutuma v. käperdama. Lapsed kipuvad kõiki asju kiskuma. Ära kisu, lase olla! *.. ta tõrjus kärsitult kobavad käed tagasi, öeldes: „Anna mulle rahu, ära kisu mind!” A. H. Tammsaare.
10. mingist kohast ülemäära, takistavalt pingul, kitsas olema. Kuub, kleit kisub kaenla alt. Mantel kisub tagant. Püksid on muidu parajad, ainult värvli kohalt kisub veidi.
11. hrv uudismaad algeliste vahenditega rajama. *See oli Koltse Ebe, Koltse metsas uudsepõlde kiskuva lasterikka mehe tütar. A. Mälk. *Kui kisuks kevadel kütist ja teeks tüki uut maad juurde? A. Kitzberg.

kitsas ‹kitsa 19› ‹adj›

1. ristsuunas väikese ulatusega (pikliku eseme, ruumi, maa-ala, kehaosa vms. puhul); ant. lai. Kitsas sild, aken, värav, voodi. Pikk kitsas tuba, trepikoda, käik. Pööningule viib kitsas trepp. Kitsas tee, purre. Vanalinnas on tänavad kitsad. Käik muutus järjest kitsamaks. Rebis paberi küljest kitsa riba. Kitsa ninaga kingad. Kitsas ava. Kitsas org, kuristik, neem, poolsaar, väin. Siin on saare kõige kitsam koht. Tal oli piklik kitsas nägu. Kitsad huuled, õlad, puusad, kulmud. Sukellindudel on pikk kitsas keha. Naermisel ahenesid silmad kitsaks piluks. Taimel on kitsad lehed. Kitsas kuusirp. || pigistav, hädavaevu kinni ulatuv. Püksid on värvlist kitsad. Pintsak on õlgadest kitsas. Kleit, pluus, särgikrae on kitsaks jäänud. Kuub oli vöökohalt nii kitsas, et nööbid ei andnud hästi kinni. Kitsad kingad.
2. ruumilt, mahutavuselt ebapiisav; ant. hrl. avar. Mu korter on suurele perele võrdlemisi kitsas. Kari kasvas ja laut jäi kitsaks. Lastel oli kahekesi voodis kitsas. Bussis, kajutis oli kitsas. Õu on lastele mängimiseks kitsas. | piltl. Kõike ei saa suruda reeglite kitsastesse raamidesse.
3. väikese ulatusega, piiratud. Uurimus haarab võrdlemisi kitsast ajalõiku. Käsitletavate probleemide ring on kitsas. Kitsas teema. Kitsam eriala. Kirjandus kitsamas mõttes. Teatri repertuaarivalik oli üsna kitsas. See definitsioon on liiga kitsas. Kitsa silmaringiga inimene. Liiga kitsas arusaamine elunähtustest. Lähtus ainult oma kitsastest huvidest. Tegutsemisvõimalused olid uues paigas hoopis kitsamad. || väikest inimeste hulka haarav. Võim Eestis kuulus kitsale baltisaksa ülemkihile. Etendus on mõeldud kitsamale ringkonnale. Ta tutvuskond on võrdlemisi kitsas. Sündmust tähistati kitsas perekondlikus ringis. *Õhtul seisis ees kitsam nõupidamine peaministri juures. P. Kuusberg.
4. hrl. majanduslikult, harvemini mingis muus suhtes raskevõitu, täbar. Majanduslikult kitsad olud. Kitsad ainelised tingimused. Tal on rahaga pisut kitsas käes. Pidu jäi kitsaste aegade tõttu pidamata. Toiduainetega läks kord-korralt ikka kitsamaks. Talvel tuli metsloomadel toiduga kitsas kätte. Lilledega on praegu kitsas. *Aga tal on kitsad päevad ka praegu... Ametist tahavad lahti kangutada... K. A. Hindrey.

kitsi ‹6› ‹adj›

1. ülemäära kokkuhoidlik ja kulusid kartev, ihnsusele kalduv. Kitsi perenaine, pererahvas. Loomult hirmus kitsi inimene. Meest peeti väheke kitsiks. Ta oli nii kitsi, et ei raatsinud perele korralikult süüagi anda. Ta ei ole rahadega, tasuga kitsi. Kitsi käega, olemisega peremees. *Vald oli kitsi [koolile] puid andma. Saadud süldadest jätkus vaid talviseks kütteks. K. Rumor. || piltl midagi napilt, otsekui vastu tahtmist andev. Kitsi pinnas. Karm ja kitsi loodus. Saare paesed põllud on kitsid vilja andma. Märtsis on veel päike soojusega kitsi. Elu oli kitsi õnnehetki andma. *Ta teadis, missugune maa oli mille peale annikas ja milles kitsi. V. Ilus.
2. mingis suhtes tagasihoidlik, midagi napilt väljendav v. esitav. Kitsi jutuga noormees. Ema oli kitsi kiitma, kiitusega, hellitustega kitsi. Mees polnud õpetamise ja nõuandmisega, lubadustega kitsi. Ta on kitsi nii tunnetes kui ka sõnades. *..see naeratus oli kitsi ja polnud raske oletada, et harva ulatub see mehe suunurkadest kaugemale. E. Krusten.

kivi|tõbi
med kivide moodustumine mingis elundis, hrl. sapipõies, neeruvaagnais v. kusepõies

kogukond ‹-konna 22› ‹s›

1. mingis piirkonnas elav, teat. sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm. Etniline, poliitiline kogukond. Eesti juudi kogukond.
2. aj. põhiliste tootmisvahendite ühisomandusel rajanev majandus- ja sotsiaalne üksus. Sugukondlik kogukond.
▷ Liitsõnad: ürgkogukond.
3. aj osalise omavalitsusega maa-alaline ja sotsiaalne üksus (küla, vald vms.). *.. iga kogukond, millel rohkem kui 300 hinge on, pidada oma kulul kooli asutama ja seda ülal pidama, kuna vähemad vallad seks võivat ühineda. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: küla|kogukond, linna|kogukond, vallakogukond.

koht ‹koha 22› ‹s›

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, paik maastikul, looduses; asu-, toimumispaik. Looduslikult kaunid kohad. Eesti lumerohkeim koht. Seda kohta ei ole kaardile märgitud. Pealetung algas mitmest kohast korraga. Kõrts oli hea koha peal: teede ristumiskohas. Maja asub pisut kõrvalises kohas. Tee on mõnes kohas halb. Kõrgematelt kohtadelt on lumi juba sulanud. Jõudsin ikka samasse kohta tagasi. Paistab, et oleme õigesse kohta jõudnud. Madalamates kohtades on põld veel pehme. Sellele taimele sobivad poolvarjulised kohad. Jões on kärestikulisi kohti. Ära hüppa vette tundmatus kohas! Otsiti kaevu puurimiseks sobivat kohta. Matkajad istusid tuulevarjulisse kohta puhkama. Kus kohas sa elad? Kus kohal see juhtus? Kust kohast sa selle kivi leidsid? Kuhu kohta me puu istutame? Temataoliste koht pole meie hulgas. Mul ei ole kohta, kus elada. Jooksjad asusid kohtadele. Asus rivis oma kohale. Pealtvaatajad võtsid aegsasti mäeveerul kohad sisse. Jälgis kõike kohalt liikumata. Poiss seisis nagu kohale naelutatud. Koera koht pole toas. Riiulile ei leidunud toas enam kohta. Vana koli koht on pööningul. Raamatud tuleb oma kohale tagasi panna. Pange, jätke kõik asjad omale kohale! Igal asjal olgu kindel koht. Tõstis asju ühest kohast teise. *.. mul oli korraga selge, et ei siin ega selle tüdruku seltsis ei ole minu koht. M. Metsanurk. | piltl. Ta pole veel leidnud oma kohta elus. Feodaalkord loovutas koha kapitalismile. Need laulud on võitnud kindla koha meie kooride repertuaaris. || ‹mitmuse väliskohakäänetes› (kasut. vahel keskusele vastandatud provintsi, perifeeria ja neis esinevate asutuste märkimiseks); siin adverbid kohapeal, kohapeale, kohapealt sobivamad. Kohtadel oodati keskuse korraldusi. Kohtadelt saabunud teadetest nähtub, et .. || (asutuse, maja, ruumi vm. kohta). Klubid, teatrid, kinod jm. avalikud kohad. Kohvik oli koht, kus kokku saadi. Mul ei tule võõras kohas und. Varas toimetati kindlasse kohta. See ajakiri oli veel ainus koht, kus sai midagi tõsisemat avaldada. Hea koht kõnek käimla, WC.
▷ Liitsõnad: allika|koht, ankru|koht, asu|koht, asula|koht, avarii|koht, ehitus|koht, einestamis|koht, elu|koht, hargnemis|koht, haua|koht, hiie|koht, hoiu|koht, hukkamis|koht, jalutus|koht, joogi|koht, jooma|koht, kaevu|koht, kalapüügi|koht, kalme|koht, kasvu|koht, kaubitsemis|koht, keedu|koht, keeru|koht, kinnipidamis|koht, kinnitus|koht, kodu|koht, kogunemis|koht, kohtumis|koht, koolme|koht, koondumis|koht, kooskäimis|koht, kudemis|koht, kultus(e)|koht, kuriteo|koht, kurvi|koht, käänu|koht, laagri|koht, laske|koht, leiu|koht, lemmik|koht, linna|koht, lodu|koht, lohu|koht, läbikäigu|koht, lähetus|koht, lähte|koht, maa|koht, maabumis|koht, maandumis|koht, marja|koht, matmis|koht, matuse|koht, müügi|koht, nõupidamis|koht, ohverdus|koht, pagendus|koht, parkimis|koht, peatus|koht, peidu|koht, pesa|koht, pesemis|koht, pesitsus|koht, plahvatus|koht, prügiveo|koht, puhke|koht, pöörde|koht, püügi|koht, raie|koht, randumis|koht, ristumis|koht, seene|koht, sidumis|koht, siht|koht, sonni|koht, sooniku|koht, suitsetamis|koht, sukeldumis|koht, suplemis|koht, suplus|koht, suvitus|koht, söötmis|koht, sündmus|koht, sünni|koht, talvitumis|koht, talvitus|koht, tapmis|koht, tegevus|koht, tekke|koht, telkimis|koht, ukse|koht, vaate|koht, vaatlus|koht, varitsus|koht, veevõtu|koht, võistlus|koht, väljasõidu|koht, õnge|koht, õnnetus|koht, äravoolu|koht, ööbimis|koht, ühinemis|koht, ülekäigu|koht, ülesõidu|koht, üleveokoht.
2. kindel ettenähtud paik istumiseks, kuskil asumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). a. (istekoht). Rida 7, koht 8. Saal oli viimse kohani välja müüdud. Kellelegi, kellegi jaoks kohta hoidma, kohta kinni panema. Kellelegi kohta pakkuma. Kas see koht on vaba? Vahetasime naabriga kohad. Sain rongis, lennukis aknaaluse koha. Õpilane istus kohale, vastas kohalt. Pärast tantsu lõppu saatis noormees tütarlapse kohale. b. (asumiseks, viibimiseks). Ehitati uus paarisaja kohaga haigla. Lasteaias on sada kohta. Hotellis polnud ühtki vaba kohta. Õpilased kindlustatakse kohaga ühiselamus. Valmis 250 kohaga laut 'laut 250 looma jaoks'.
▷ Liitsõnad: au|koht, iste|koht, kajuti|koht, magamis|koht, seisukoht; haigla|koht, sõime|koht, voodi|koht, õpilaskoht.
3. keha, eseme, hoone jne. kitsam piirkond. Haige, valus, muljutud, marraskil koht. Sai kolmest kohast haavata. Ristluude kohalt hakkas valutama. Pehme, hea koht kõnek tagumik, istmik. Lõikab õuna küljest plekilised kohad ära. Pirukas on mõnest kohast kõrbenud. Kampsun on mitmest kohast katki. Katus jookseb mitmest kohast läbi. Siin pole keegi puhastanud – tolmu kõik kohad täis. || piltl teat. (häiriv, vaeva tegev, puuduseks olev) asjaolu, nähtus, seik kellelgi v. milleski. Ma tunnen suurepäraselt tema nõrku kohti. Pilge tabas vastase hella kohta. Teose, teooria nõrgad kohad ilmnesid peagi. *See oligi Helmi valus koht. Ta oli juba seitsmeteistkümne-aastane, kuid ikka veel isa ülalpeetav. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: luupekse|koht, meele|koht, oimu|koht, põlve|koht, ristluu|koht, taljekoht; haava|koht, joote|koht, jätku|koht, keevitus|koht, liite|koht, murru|koht, oksakoht; kesk|koht, vahekoht; eba|koht, kitsaskoht.
4. katkend, osa, lõik, lause vms. Kriipsutas raamatus tähtsamad kohad alla. Lugemine jäi huvitava, põneva koha peal pooleli. Luges kirjast paar kohta ette. Mõni koht ettekandest jäi selgusetuks. Orkestriproovil korrati raskemaid kohti. *Jutt algas nagu samast kohast, kus see kevadel Jürna lahkudes oli katkenud. A. Kalmus.
5. ameti-, töö-, teenistuskoht. Sain hea, korraliku, tasuva, kõrgepalgalise koha. Soe koht 'mugav, rahulik, tasuv teenistus- v. töökoht'. Töötab vastutusrikkal, juhtival kohal. Vakantne, vaba koht. Kohta vahetama, kaotama. Kedagi kohalt vallandama, teisele kohale üle viima. Kedagi kohale kinnitama, määrama. Ta edutati kõrgemale kohale. Ta võeti kohalt maha, vabastati töökoja juhataja kohalt. Võttis end kohalt lahti, tuli koha pealt ära. Asub uuele kohale. Sai joomise pärast kohalt lahti. Asutuses koondati kolm kohta. Töötab kahel kohal, poolteise kohaga. Tööline jäi kohata. Talle öeldi koht üles. Otsib paremat kohta. Käis mitmel pool kohta kuulamas. Vaatan endale kontorisse mingi väikese koha. Talle pakuti meistri kohta. Seltsi esimehe, osakonnajuhataja koht. || saadikukoht. Konservatiivid said parlamendis üle poole kohtadest.
▷ Liitsõnad: direktori|koht, inseneri|koht, kirjutaja|koht, kojamehe|koht, koolmeistri|koht, laborandi|koht, madruse|koht, ministri|koht, teenija|koht, treeneri|koht, valvuri|koht, õpetaja|koht, õpipoisikoht; põhi|koht, töökoht.
6. asend, seisund, positsioon. Auhinnalised kohad. I ja III koht kuulusid meie sportlastele. P. Keres tuli esimesele kohale, saavutas esimese koha. Mitmendal kohal meie võistkond on? Naiskond langes tänavu paari koha võrra tahapoole. Esimesed kohad läksid külalisvõistlejatele. Hiina on elanike arvult esimesel kohal maailmas. Aiandus on hõivanud ta elus tähtsa, keskse koha. P. Vallakule kuulub eesti novelli arenguloos silmapaistev koht. Kaks kohta pärast koma.
▷ Liitsõnad: auhinna|koht, esi|koht, medali|koht, punktikoht; juhi|koht, liidrikoht.
7. talumajapidamine (eelkõige selle maa). Suur, väike, kehv, vilets, jõukas koht. Kohta pidama. Ostis koha mõisa käest päriseks. Andis koha rendile, müüs ära. Koha päris vanem poeg. Vanaperemees kirjutas koha tütre nimele. Koht on võlgades, läheb oksjoni alla. Koha peal oli tublisti võlga.
▷ Liitsõnad: asuniku|koht, isa|koht, kandi|koht, kolmepäeva|koht, kuuepäeva|koht, ostu|koht, popsi|koht, puumaa|koht, rendi|koht, sauna|koht, talu|koht, uudismaa|koht, vabadiku|koht, üksjalakoht.
8. teat. ajaline moment v. pikem lõik. Ütle siis parajal kohal sõna sekka. 19. sajandi 30-ndad ja 40-ndad on meie ajakirjanduse ajaloos tühi koht. *Temal oli elus aga kümnete aastate pikkune tühi koht. J. Mändmets.

[millegi] koha pealt
mingis suhtes, mingis, teatavas küsimuses; teatavast küljest v. aspektist. Selle koha pealt ole üsna vait! *.. tal on häbi, et ta antiikmütoloogia koha pealt nii tume on. E. Vetemaa.

kolmas ‹-nda part -ndat e. kolmat 2› ‹num›
järgarv: 3., III. a. mingis loendis v. reas esimese ja teise järgmine. 3. septembril. Aasta kolmas kuu. Kolmas aasta. See oli teisel või kolmandal päeval. Romaani kolmas köide. Näidendi kolmas vaatus. Kooli kolmandad klassid. Kolmas uks paremalt. Kolmas rida. Kõlas kolmas kell. Kohtume täna juba kolmandat korda. See oli minu kolmas viga. Kolmanda põlve haritlane. Kolmat aega vallavanem. Keiser Aleksander III. Kaks kurjategijat saadi kätte, kolmas pääses põgenema. Kas nii või teisiti, kolmandat võimalust ei ole. Kolmanda astme juur 'kuupjuur'. Räägib ainult kolmandas isikus 'tema-vormis'. Kolmas Maailm (nimetus arengumaade kohta). Neljakümne kolmas. Kolmas osa 'üks kolmandik'. *Jaa, meie abielu ei vaja mingit hoolitsust kolmandailt [= kõrvalisilt] isikuilt. H. Raudsepp. | ‹elliptiliselt›. Räägib kord ühe, kord teise, kord kolmandaga. Iga kolmas peab minema. Noorem laps käib alles kolmandat 'on alles kolmandas eluaastas'. Poiss käib algkooli kolmandas 'kolmandas klassis'. b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest ja teisest madalamal asuv. Kolmas tüürimees. Kolmanda klassi kajut, vagun. Kolmanda järgu võõrastemaja. Kolmanda sordi jahu. III klassi telegrafist. Žürii määras kaks kolmandat auhinda. Saavutas võistlustel kolmanda koha. Ta on kõigi aegade kolmas kuulitõukaja. Meie sportlane tuli 1500 m jooksus kolmandaks. Kolmas seisus 'vaimulikkonnast ja aadlist järgmine, piiratud poliitiliste õigustega seisus (talupojad, kodanlus ja käsitöölised) feodaalsel Prantsusmaal'. || rängem kui esimene ja teine. Kolmanda astme põletushaavad.

konventsioon ‹-i 21› ‹s›

1. tava, seltskondlik, konventsionaalne komme. *..ilusaimas linnas, kus konventsioonid on nii tugevad, et noort tütarlast iialgi ei juleta poisiga nelja silma alla jätta.. J. Semper.
2. jur rahvusvaheline kokkulepe, hrl. riikide suhteid mingis valdkonnas v. küsimuses reguleeriv leping. Konventsiooni sõlmima. Konventsioonile alla kirjutama. Bakterrelva keelamise ja hävitamise konventsioon. Ülemaailmne autoriõiguse kaitse konventsioon.
3. maj ettevõtete v. organisatsioonide majanduskokkulepe

koolutama ‹37›

1. kõverust v. kõverusi moodustavaks (vahel ka kõverusest sirgu) painutama, kooldu painutama. Kõveraks, looka, kumeraks koolutama. Laudu, reejalaseid koolutama. Koolutatud metall-leht. Suusaninad on ülespoole koolutatud. Koolutatud korjuga tool. Paadikaared koolutati tammest. Kuuseokstest koolutati nõudele vitsad peale. Tuultest koolutatud rannamännid. Aastad on mehe küüru koolutanud. Jooksva vaevas ja koolutas vanainimest. Kõverat puud sirgeks ei kooluta. || (ajutiseks). Koolutasime pähklite kättesaamiseks sarapuu maha. Lumi koolutas puude oksad alla. Tuul koolutas masti külje poole. Püüab oma turris juukseid üle pea koolutada. || mingit kehaosa kõverdama. Vaatas kaela koolutades üle eesseisja õla lauale. *..mina oma selga siin sirbi taga küll koolutama ei hakka! A. Kalmus. *.. koolutas oinas pea alla ja andis põks! talle küljelt hoobi. J. Smuul.
2. piltl (aegamööda, mõjutades) mingisuguseks v. mingis suunas muutma. Kedagi oma tahtmise alla koolutama. Olud on ta teistsuguseks koolutanud. Ta oskab end koolutada vastavalt oludele. *..koolutab laste hingi, nii kuidas õppekavad ja kristlik kasvatus nõuavad. M. Traat.

kordama ‹korrata 48›

1. uuesti, teist korda v. korduvalt tegema. Võimlejad kordasid harjutust. Kordasime katset. Laulja kordas publiku soovil viimast pala. Lavastaja laskis proovil üht ja sama stseeni mitu korda korrata. Signaali, teadet korratakse iga viie minuti järel. Mõne aja pärast vastane kordas rünnakut. Marjapõõsaste pritsimist tuleb korrata. Helilooja kordab kolmandas osas sama motiivi. Seda viga, eksimust ei tohi ma enam korrata. Autor kipub viimastes teostes end kordama. || õpitavat uuesti (täiendavalt v. meelde tuletavalt) läbi võtma, seda üle lugema, üle harjutama vms. Ainet, õppetükke kordama. Homseks korrake suure ja väikese algustähe reegleid! Õpilane jäi, jäeti klassikursust kordama 'teiseks aastaks samasse klassi'.
2. enda v. teiste sõnu, arvamusi teist korda v. korduvalt lausuma v. esile tooma (ka kirjas). Kordab oma küsimust, väidet, kutset, ettepanekut, ähvardust. Õpetaja ütles värsse ette ja lapsed kordasid kooris järele. „Mis nüüd küll saab! Mis nüüd küll saab!” kordas naine masinlikult. Kordab aina üht ja sama: nii on vaja! Kordan veel kord: töö tuleb ülehomseks lõpetada. Ta kordas papagoina iga mu sõna. Pole mõtet kõike eelöeldut korrata. See on palju korratud tõde. Miks te kogu aeg teiste seisukohti kordate? Ta kordab oma kirjutises sama, mida juba varemgi öelnud. *„Seitseteist?” küsis kokk. „Seitseteist,” kordas Eebe tasa. M. Raud. | piltl. *Mets kordas tumeda kajana kõue kõminat. J. Saar.
3. varem saavutatut uuesti saavutama; midagi järele tegema. Noormees kordas 100 meetri jooksus Eesti rekordit. *Kui mõni usklik pühakuju või altari läheduses risti ette lööb, kordab seda igaks juhuks ka Talapuu. J. Semper.
4. mingis suhtes samasugune olema. Sõrve poolsaare maastikud kordavad väiksemais mõõtmeis Saaremaad. *Vaadake neid õllekannusid! Ükski ei korda kuju ega mustrit! L. Promet.
5. küntud (kesa)põldu hiljem uuesti läbi kündma. Kesa, põldu kordama. *Nüüd vaja [maa] esiteks kõik üles künda, äestada, korrata ja jälle äestada. R. Roht.

kruvike(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. (< dem kruvi (1. täh.)) Mehaanik tunneb aparaadis iga ratast ja kruvikest.
2. piltl tähtsusetu, otsustusõiguseta isik (mingis asutuses, suuremas süsteemis). Mis mina saan parata, mina olen ainult kruvike! *Te olete lihtsalt kaks kruvikest, kelle ülesanne on oma kohust täita. E. Soosaar (tlk).

kuhugi ‹adv›
mingisse kohta, mingis suunas. Ta on kuhugi läinud. Istume kuhugi maha! Poiss on enese kuhugi peitnud. Ehk saadeti Virve kuhugi? Ta on oma asjad kuhugi ära pannud. Lähme siit kuhugi mujale! Nad sõidavad suveks kuhugi lõunasse. Kas me ei läheks kuhugi sööma? Lapsed jooksevad minema, kes kuhugi. *Reisima minna, liiatigi veel kuhugi Pariisi või Rooma, sellest ei võinud ju juttugi olla. A. H. Tammsaare. || ‹eitavas lauses› mitte mingisse kohta, mitte mingis suunas. Tal pole kuhugi minna. Ma ei lähe siit mitte kuhugi. Mul pole kiiret kuhugi. Ta ei pääse meie käest kuhugi. See mõte, asi ei kõlba (mitte) kuhugi 'mitte sugugi, üldsegi mitte'.

kuhugipoole ‹adv›
kuhugi, mingis suunas. Võõras lahkus kuhugipoole pilku heitmata. *Kui nad hakkasid kuhugipoole minema, jõudsid ikka mõnele teele välja .. M. Traat.

sisse kukkuma

1. (millegi sisse) langema, varisema v. vajuma. Jää hakkas murduma, pidin äärepealt sisse kukkuma. Katus, koobas, lagi on sisse kukkunud.
2. piltl lubamatul v. salataval toimingul paljastatud saama, vahele jääma. Vargajõuk, salakaubavedaja kukkus sisse. Kukkusin hangeldamisega sisse. Põrandaalust organisatsiooni ähvardas oht sisse kukkuda. Kukkus oma jutuga sisse ja reetis ka kaasosalised.
3. piltl mingis toimingus, otsuses eksima; end milleski petta laskma, milleski alt minema. Kukkus nõuandega, soovitusega sisse. Naisevõtmisega on see mees küll sisse kukkunud. Sisse kukkusid, jäidki uskuma! Kukkus auto ostmisega, kohavahetusega sisse.

kulul ‹postp› [gen]
arvel
1. kellegi rahadega, kellegi ülalpidamisel. Elas teiste kulul. Poeg juba täismees, aga elab veel vanemate, isa-ema kulul. Vallavaene maeti riigi kulul.
2. kellegi huve kahjustades, kedagi v. midagi mingis suhtes piirates. Ajas rahva kulul suure varanduse kokku. Tahab teiste kulul kannuseid teenida, oma nahka päästa.
3. kedagi v. midagi pilgates, kellegi v. millegi üle v. kohta. Tema kulul tehti halba nalja. Teravmeelitses oma taipamatu kaaslase kulul. Nüüd saavad jutumoorid nende kulul lõksutada, hambaid teritada. Suudab oma äparduste kulul naljagi heita. *Nad lõbustasid end minu hirmu kulul, minu kõrgete kontsadega kingade ja kübara kulul. L. Promet.

kursuse|töö
üliõpilasel teat. kursusel mingis õppeaines koostada tulev uurimus. Kursusetöö eesti keele uudissõnavarast, eesti etnograafia alalt. Kursusetöödena koostati mullastikukaarte. Kursusetöid juhendav õppejõud.

kuskil ‹adv›

1. ‹hrl. jaatavas lauses› mingis täpsemalt määratlemata kohas (v. suunas), täpselt teadmata kus, kusagil. Kuskil lähedal, kaugel, eemal, ees, kauguses. Kuskil äärelinnas, külakolkas. Kuskil Aafrikas. See juhtus vist kuskil mujal. Kuskil haugatas koer, mängis raadio. Ma olen teda kuskil näinud. Ehk leidub tallegi kuskil tööd. Evald tuli väljast, ta vist käis kuskil. Koolivennad olid laiali, kes kuskil. Kas sellest ei ole juba kuskil kirjutatud? Kas sul valutab kuskil? Kuskil saja lähedal läks arvestus segi.
2. ‹eitavas lauses› mitte mingis kohas (v. suunas), mitte üheski kohas, (mitte) kusagil. Teda pole (mitte) kuskil näha. Ta ei käi kodunt (mitte) kuskil. Ta ei leia kuskil rahu. Vaikus – kuskil pole kuulda ainsatki heli. Saalis polnud kuskil enam vaba tooli. *..ümberringi on avameri, kõle kui kõrb, tuulevarju ei kuskil. Ü. Tuulik.
3. mingil täpsemalt määratlemata ajal. See oli kuskil 50-ndate aastate esimesel poolel. *Kuskil teises või kolmandas klassis hakati teda Neeguseks hüüdma.. A. Liives.
4. hrv (jaotuvalt:) selles v. teises teat. paigas. *Näiteks kirjeldati selles [käsikirjas], kuidas kvartett kontserte andis Soomes, Riias ja Eestis. Räägiti, kuidas neid kuskil vastu võeti.. J. V. Veski.

kõrge ‹1›
I. ‹adj›
1. ümbrusest v. alustasandist tugevasti ülespoole ulatuv, alt üles, püstsuunas pikk. a. (ehitiste, esemete, taimede, pinnavormide vm. kohta). (Väga) kõrge hoone, maja, ahi, sammas. Kõrged müürid. Ukselävi on liiga kõrge. Tuba on küllalt kõrge. Kõrged uksed, väravad. Tanu on eest kõrgem. Kõrge krae, kaelus, soeng. Kõrgete kontsadega kingad. Kõrged kalossid jalas. Kapp on kõrgem kui riiul. Kohendasin peaaluse kõrgemaks. Kõrged puud, kuused, männid. Kõrge paekallas, kalju, mägi, nõlvak. Merel olid kõrged lained. Maapind on siin kõrge. Euroopa kõige kõrgem mäetipp. Hanged on katuseräästani kõrged. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamale. Kõrge rukis, rohi. | bot (taimenimetustes). Kõrge raihein, hunditubakas, kannike. Kõrge maasikas. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega:) teatava kõrgusega. 3 m kõrge müür. Taim on umbes 10 cm kõrge. Kui kõrge see tara on? b. (inimese, looma kohta). Kõrgete jalgadega jahikoer. See king ei sobi mu kõrgele jalale. *Ta on aastat 25–30 vana, kõrget kasvu .. M. Metsanurk. || esileulatuv, esilekerkiv. Kõrge laup, otsaesine. Kõrged põsesarnad. Kõrge rinnaga naine. c. (veeseisu kohta:) normaalseisust ülespoole ulatuv. Kevadel on vesi, veeseis jões kõrge. Veehoidla vesi püsib ühtlaselt kõrge. Kõrge meri 'kõvasti lainetav, kõrgete lainetega meri'.
▷ Liitsõnad: pool|kõrge, ülikõrge.
2. alustasandist v. maapinnast ristisuunas kauge(ma)l asetsev. Kõrge õrs. Kõrged parred. Toal on kõrge lagi. Taevas on kõrged pilved. Paistab kõrge kesksuvine päike. Kõrges sinitaevas polnud ainsatki pilve. Pall lendas kõrges kaares.
3. piltl (hrl. arvudes määratavalt) suur. a. (hinna, koguse, määra, astme vm. kohta). Kõrge omahind, protsent, toll, trahv, õppemaks, üür. Kõrged normid, viljasaagid. Piima kõrge rasvasisaldus. Kõrge kuumus, palavik, temperatuur, vererõhk. Karistuste, trahvide kõrged määrad. Töötasu oli võrdlemisi kõrge. Palgad olid seal kõrgemad. Rent oli kohutavalt kõrge. Kõrge honorar. Spekulandid kruvisid hinnad kõrgeks. Ta jooksis ühtlases kõrges tempos. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Omahind kujunes arvatust kaks korda kõrgemaks. Temperatuur on paarkümmend kraadi kõrgem. Kui kõrgeks need hinnad siis aetakse? b. (inimese vanuse kohta). Kõrges eas taat. Ta on jõudnud kõrgesse ikka. Isa suri kõrges vanuses.
4. seisuselt, positsioonilt juhtiv, tähtis, teistest tublisti üle olev. Kõrgemad seisused olid aadel ja vaimulikkond. Kõrgest soost isik. Kõrgem seltskond. Ühiskonna kõrgemad kihid. Tal on tutvusi kõrgemates ringkondades. Kõrgem instants. Kõrged, kõrgemad ametnikud, ülemused, aukandjad. Kõrgemad ohvitserid, vaimulikud. Tallinnas viibis kõrge külaline – Taani kuninganna. Kõrge komisjon tutvus kohapeal olukorraga. Ta kutsuti kõrge kohtu ette. Kõrgel positsioonil olev isik. Ta on kõrge ameti peal, töötab kõrgel kohal. Kõrgema võimu esindaja. Kõrgeim riigivõimuorgan. Kõrgem ülemjuhatus 'riigi relvajõudude kõige ülem strateegiline juhtimisorgan hrl. sõjaajal'. Kaardimängus on kõige kõrgem kaart äss. Kõrgemale poole, kõrgemal pool, kõrgemalt poolt 'kõrgemasse instantsi, kõrgemas instantsis, kõrgemast instantsist'. *Kõrge keisrihärra nimel, ma käsin teid laiali minna! R. Sirge. || seda tõendav, väljendav. Kõrge aunimetus, tiitel.
5. arenguastmelt, tasemelt tublisti esile kerkiv; kvaliteedilt silmapaistev. Kõrge tsivilisatsiooniaste. Põllumajandus, karjandus on kõrgel järjel. Kõrge kultuuriga riik. See oli kõrget klassi mäng. Kõrge elatustase, teeninduskultuur, teadlikkus, moraal. Toodangu kõrge kvaliteet. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Kohvi, tee kõrgemad sordid. Seda õpetatakse keskkooli kõrgemates klassides. Kõrged koolid läbiteinud mees. Kõrgem haridus 'kõrgharidus'. Kõrge toiteväärtusega puuvili. Kõrge kunstimeisterlikkus. Kõrge tööviljakus. Tööstuse kõrge kontsentratsioon. Nõuded polnud eriti kõrged. || ‹komp.› (mingis klassifikatsioonis vastandina alamale, primitiivsele, algelisele). Kõrgemad loomad, taimed, seened. Kõrgem närvitalitlus. Kõrgemad rasvhapped. Kõrgem matemaatika, geodeesia. Kõrgem spordijärk. || suurt tunnustust väljendav, kiitev. Komisjon andis toodetele kõrge hinnangu. Õpilase teadmisi hinnati kõige kõrgema hindega. Tema võistlustöö pälvis kõige kõrgema auhinna. Kaaslaste arvamus temast pole kuigi kõrge.
6. õilis, üllas, aateline, ülev. Kõrged ideaalid, aated. Kõrge kutsumus. Kõrgemad püüdlused, huvid. Kõrged elueesmärgid. *Praegu on aeg, kus meid palju kõrgemad ja pühamad ülesanded ootavad.. O. Luts.
7. ‹hrl. komp.› jumalik, taevane, ebamaine. Kõrgemad väed. Loodusrahvad uskusid kõrgemate jõudude, olevuste olemasolu. *Taevased kõrged väed, olge teie tänatud selle armulise abi eest! A. Saal.
▷ Liitsõnad: kõigekõrgem.
8. (heli, hääle kohta:) suure võnkesagedusega; ant. madal. Kõrged helid, toonid. Naiste kõrged ja heledad hääled. Kõrge register. Üks kõrgem ja teine madalam alt. See laul on metsosopranile liiga kõrge.
9. keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel keeleselg on kõrgel). Kõrged vokaalid on i, u ja ü.
▷ Liitsõnad: keskkõrge.
II. ‹s› kõnek kõrgel asetsemine, kõrge asend. Päike on juba, alles suures kõrges 'kõrgel'. *Vahepeal oli päev suurest kõrgest allapoole veerenud.. L. Remmelgas (tlk).

kõrvutama ‹37›

1. mingis suhtes kõrvu, samale tasemele seadma, mingis suhtes samaväärseks pidama. Need teosed pole omavahel kõrvutatavad. Kuidas sa söandad teda kõrvutada minuga või koguni paremaks pidada? *Masing hindab kõrgelt Voltaire'i, kõrvutades teda Aristotelese ja Leibniziga. A. Vinkel.
2. ühis- ja erijoonte esiletoomiseks kõrvu seadma, võrdlema. Andmeid, arve, tulemusi kõrvutama. Üldiste seaduspärasuste väljaselgitamiseks kõrvutati mitmesuguseid fakte. Vahe saab selgeks, kui kõrvutada sajandi alguse haridusolusid tänapäevaga. Kõrvutav grammatika 'kontrastiivne grammatika, keeleteaduse suund, mis võrdleb kahe v. enama keele grammatikat; kahe v. enama keele ühtivuste ja erinevuste kirjeldus'. *Ohtrasti on ka laule, kus kõrvutatakse peretütart ja vaeslast, esimese laiskust ja teise töökust.. Ü. Tedre.
3. (harvemini:) kõrvu asetama, kõrvu kasutama. *Koloriidis hakkas kujunema isikupärane lähenemine, milles ta julgelt kõrvutas külmi ja sooje toone. T. Nurk.

käendama ‹37›
‹hrl. partitiiviga› jur teise isiku eest mingis suhtes vastutama. Kedagi käendama. Käendav isik, asutus.

käes
I. ‹adv›
1. valduses, omanduses, kasutada. Tal hea koht, uus auto käes. Lubatud raamatud pole veel käes. Kas sul on varustus käes? Mul on aega laialt käes. Vastasel on trumbid käes. Mis käes, see käes. *Ilus maja, oma auto, hea sissetulek, rahad käes. L. Vaher.
2. märgib mingis seisukorras, olukorras, mingisugustes tingimustes olekut. Põgenikel häda käes. Poisil hirm käes. Tal on jõud ja tervis käes. Toiduainetest on nappus käes. Rahadega on kitsas käes. Selle asjaga on kiire käes. Tee edasi, sul juba kõva järg käes. Tal on kibedad päevad käes. Tüdrukul oli lausa nutt käes. Kevadel oli vaesel rahval puudus, nälg käes.
3. kätte saadud. Tal on nõusolek, luba, käsk käes. Karistus, keretäis käes. Telegramm on ammu käes. Põgenik oli peagi käes. Poisid otsisid palli – varsti oli see käes. Kolm last käes, neljas tulemas. Lahendus, hea nõu, õige tee, pool võitu oli käes. Peagi oli olukorra kohta selgus käes. Kellelgi on millegi kohta aru käes 'kellelgi on miski asi, olukord selgeks saanud'. Sellest asjast on selge sott käes. Käes! Juba tuli meelde.
4. (ajaliselt) saabunud, tulnud v. saabumas, vahetult ees. Kevad, sirelite õitseaeg, südasuvi, august, pühad on käes. Videvik, suur pime juba käes. Südaöö võis käes olla, kui koju jõudsime. Varsti on hommik, õhtu, lõunaaeg, valvekord käes. Aeg on käes, enam ei tohi viivitada. Mees arvas, et nüüd on tema viimne tund käes. Käes on lahkumine, minek. Vanadus, surmatunnike on käes. Varsti on meil kõigil lõpp, ots käes. *Mõtlesin, et nüüd ongi kaklus käes, aga veel hoidis Peetrit mingi nähtamatu pidur tagasi. R. Kaugver.
5. (millegi oskamise kohta:) selge. Poisil on ükskordüks, lugemine ja kirjutamine täiesti käes. See töö, amet on tal hästi käes. Mehel mitu keelt vabalt käes. Lapsel tähed käes, püüab isegi kokku veerida. Rahvatantsud, laulud on neil hästi käes. *.. siis uskusin, et nüüd on mul õpetajakunst käes. V. Saar.
6. tegemisel, sooritamisel, käsil. Tal on uus töö käes. Poisil läksid arvutamisel tehted käes sassi. *.. kaebas, et ükski töö käes ei lähe, ikka mure lapse pärast.. A. Erleman (tlk).
7. kellegi v. millegi tegevuse v. mõju all. Ema oigas käes, kui ma ta sooni masseerisin. Hõiskab, nii et mets kajab käes. *.. juht-peremees teeb [sõidukiga] nii tulist sõitu, et väike mootor vingub käes... R. Sirge.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi valduses, omanduses, kasutada. Võim on rahva käes. Suuremad hooned olid sõjaväe käes. Pool linna on vaenlase käes. Käsikiri on toimetaja käes. Meie korv on naabrite käes. Võti on minu käes. Raamatud olid tema käes kasutada. Kõik trumbid on vastase käes. Ta hoiab esikohta kindlalt enda käes. Algatus oli vastasmeeskonna käes. Jäme ots, ohjad on talus vanaperemehe käes. || otsustada, teha, sooritada. Minu saatus on sinu käes. Arvati, et otsustamine on jumala käes.
2. kellelgi tehes, sooritades. Sinu käes on see lihtne ülesanne. Töö laabub poiste käes. Otsustamine käib tema käes kähku. Remont meie käes ei õnnestunud. Koera käes käis lammaste tagasiajamine kiiresti.
3. kellegi võimuses, meelevallas. Jookse ruttu, laps on hanede käes. Olid sa koerte käes? Ma sulle näitan, küll sa veel tantsid mu käes! Me ütlesime talle nii, et ta nuttis meie käes. Hobune trampis parmude käes.
4. millegi mõju, toime all. a. mitmesuguste ilmastikuolude, temperatuuri vms. mõjusfääris. Päikese käes 'päikesepaistel'. Õhu käes kuivanud turvas, kala. Laev on tormi käes. Lipp laperdab tuule käes. Poiss lõdises külma, vihma käes. Liha riknes palava, kuuma käes. Tuuletõmbe käes võib külmetada. Vidutas suitsu käes silmi. Aiateibad pauguvad pakase käes. Paber tõmbus valguse käes kollakaks. b. mitmesuguste füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside vm. nähtuste mõjusfääris. Poiss oigab valu käes. Vaevleb janu, nälja, õhupuuduse käes. Kannatas astma, köhahoogude, krampide käes. Ema vajus mure ja vaevade käes kössi. Ta värises hirmu käes. Mees võppus naeru käes. Piinleb uudishimu, kadeduse, kahtluste käes.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

käre|meelne
ägedalt, teravalt, mingis suhtes vastuseisvalt meelestatud, põhjalikke ümberkorraldusi, muudatusi jms. pooldav, radikaalne. Käremeelne poliitik, haritlaskond. Käremeelsemad esinejad nõudsid valitsuse tagasiastumist. Võrdlemisi käremeelsed vaated, otsused. Käremeelne arvustus, ajaleht. | ‹substantiivselt›. Käremeelsete nõudmised, üleskutsed.

ühe käega andma, teisega võtma
ühelt poolt millegagi nõus olema ja toetama, teiselt poolt samal ajal mingis suhtes vastu tegutsema. Ta pole sõnapidaja mees: mis ühe käega annab, seda teisega võtab.

kätte
I. ‹adv›
1. käsutusse, kasutusse, omandusse, valdusse, osaks vms. Asula käis lahingutes käest kätte. Uusasukatele mõõdeti maatükid kätte. Sai selle riide odavalt kätte. Sain palga, päranduse kätte. Nõuab võla kätte. Õpilastele anti koolitunnistused kätte. Isa andis alt heinu kätte. Jüts ei saanud riiulilt moosipurki kätte. Luges, sõi seda, mis kätte juhtus. Telegramm, kiri, kutse ei läinud kätte. Varastatud asjad saadi kätte. Küll ma toimetan selle paki talle kätte. Poiss sai käsu kätte karja minna. Töömeestele jagati ülesanded kätte. Ta sai oma nahatäie, karistuse kätte. Koer tiris kõik ära, mis kätte sai. | (abstraktsemas ühenduses). Asumaadel tuli iseseisvus kätte võidelda. Raha andis talle kätte piiramatu võimu. Mul ei õnnestunud tõde, selgust kätte saada. Sai alles paari tunni pärast õige tööhoo, hea tuju kätte.
2. (hrl. kinnipüüdmise, tabamisega seoses:) meelevalda, võimusesse. Kurjategija, bandiidid, põgenik saadi kätte. Siit peiduurkast ei saa meid keegi kätte. Põgeneme, muidu jääme vaenlasele kätte. Sain õngega ainult paar viidikat kätte. Ta saadi varguse pealt kätte. Hobune ei andnud end karjamaal kätte. Koer sai jänese kätte. Äikesepilv kerkib, viimaks jääme veel kätte.
3. sellisesse olukorda, kus keegi v. miski on (ruumiliselt v. ajaliselt) tabatud v. tabatavas seisus. Sain eesminejad varsti kätte. Ta sai mind veel kodust kätte. Leidis maja, õige tee juhatuse järgi kergesti kätte. Sind polnud kuigi hõlpus kätte leida. Helistasin mitmele sõbrale, kuid ei saanud kedagi kätte. Kallas, rand, tuletorn, küla paistis kätte. Koerte haukumine kostis selgesti kätte. || saabunud v. saabumas. Õhtu, öö, videvik, suvi, heinaaeg jõudis kätte. On jõudnud kätte aeg tõde teatavaks teha. Vanadus kipub kätte. Rahast tuleb puudus kätte. Toiduga tuleb kitsas kätte. *Vihm jõuab enne kätte, kui heina jõuame üles korjata. J. Mändmets. *Pimedus tuli ruttu kätte.. A. Saal.
4. ‹ühendverbi osana› esineb osutamist, tutvustamist, teatavaks tegemist väljendavais ühendverbides. Näita külalisele tema tuba kätte! Jäljed juhatasid kätte põgeniku peidupaiga. Meister näitas töövõtted kätte. Dirigent andis lauljatele hääle kätte. Ta võib ülemustele kätte rääkida, mis sa ütlesid. *„Volmer on surnud,” seletab Tahvet. „Unes näidati kätte..” A. Mägi.
5. (ühenduses oskuste omandamisega, harjutamisega:) selgeks, täielikult omandatuks. Õpetab poisile ameti kätte. Töövõtted tuleb kätte õppida, õpetada. Sai koolis lugemisoskuse, saksa ja inglise keele kätte. Harjutas klaveril paar pala kätte.
6. ‹koos verbidega minema, jääma, surema jms.› käes, valduses, käsutuses. Hobune lõppes kätte ära. Tomatid lähevad kätte mädanema. Piim läheb hapuks kätte. Poiss läheb laisaks kätte. *..küll oleks aeg meite Taavilgi naine võtta, muidu kipub vaata et vanapoisiks kätte jääma teine. E. Maasik.
7. käsile, tegemiseks. Sa võta kätte ja käi linnas ära. *Kui ukse- ja aknapiidad korda said, siis võttis peremees kätte põrsasulu. R. Roht. *Teisel ega kolmandal päeval ei võtnud sepp tööd kättegi, vaid hulkus külasid kaudu ümber. E. Bornhöhe.
8. ‹ühendverbi osana› näit. kätte maksma, kätte tasuma
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi omanduseks, valdusse, kasutusse, käsutusse. Stenby lepinguga läks Põhja-Eesti Taani kätte. Poeg võttis talu enda kätte. Varandus läks võõraste kätte. Maa läks riigi kätte. Andis raha sõbra kätte hoiule. Anna raamat tema kätte! Ta kahmab, haarab kõik enda kätte. Viskas lihatüki kassi, koera kätte. Seltsi juhtimine läks konservatiivsete ringkondade kätte. Ülekaal läks vastaste kätte. Haaras jutuotsa enda kätte. || ülesandeks, tehtavaks, sooritada, korraldada. Seda tööd, ülesannet ei usaldata iga inimese kätte. *Kahju, et jõudu polnud üksinda tselluloositehase ehitustöid enda kätte võtta. P. Kuusberg.
2. võimusesse, meelevalda. Linn langes vaenlase kätte. Ta langes sakslaste kätte vangi. Kurjategija anti võimude, kohtu kätte. Ära jäta mind kiskjate kätte! *Pidi see Kosta noorest peast ka just selle naise kätte sattuma. H. Kiik.
3. millegi (hrl. ilmastikunähtuste) mõju v. toime alla. Laev sattus tormi kätte. Teelised jäid pimeda kätte. Jäi saju, vihma, tuisu kätte. Riputas riided päikese kätte kuivama. Läksin välja värske õhu kätte. Lilli ei tohi pakase kätte viia. Tuleb nurgast valguse kätte. Ma ei saa sind jätta siia nälja ja külma kätte. *Kas sa usud, et me jääme sõja kätte? J. Sütiste.
4. millegi tagajärjel, tõttu, mõjul, mingil põhjusel, millestki tingituna. Koolera, katku, sõjas saadud haavade kätte suri palju inimesi. Loomad lõppesid toidupuuduse kätte. Ma olin nõrkemas janu kätte. Ma suren häbi, igavuse kätte! 'mul on hirmus häbi, igav'. Nad olid lämbumas naeru kätte. Vili kõrbes päikese kätte.
5. märgib, et mingis järjestuses v. reas jõutakse kellenigi v. millenigi. Vastamise järg jõudis minu kätte. Mis sa kibeled, küll tuleb kord ka sinu kätte! *..viimaks tuli [söögilauas] järg magustoidu kätte.. E. Särgava.
6. piiblipärases pruugis märgib, et mingi karistus langeb kellegi osaks, kellegi arvele. *Mõtlesime kibedalt muiates, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. T. Vint.

käändkond ‹-konna 22› ‹s›
keel ühesuguselt v. sarnaselt käänduvate sõnade rühm, nende tüüpkond mingis keeles, deklinatsioon. Esimene, teine, seitsmes käändkond.

küllastuma ‹37›

1. millegi poolest küllaseks, rikkalikuks muutuma (oskuskeelsetes ühendites: nii, et rohkem pole antud tingimustes võimalik). Lahustasin soola seni, kuni soolvesi küllastus. Küllastunud lahus, aur. Küllastunud värvus 'mingis värvitoonis nii intensiivne värvus kui üldse võimalik'. Küllastumata ühendid 'orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- v. kolmiksidemeid'. Küllastunud ühendid 'orgaanilised ühendid, millel süsiniku aatomite vahel esinevad üksnes üksiksidemed'. Õhk on küllastunud veeaurust, vaigulõhnast. Maapind on veest küllastunud.
2. küllaseks (näit. söönuks, joonuks) saama; rahuldatuks saama, küll saama. Toitvast roast küllastub ruttu. Lapsed küllastusid õuntest peagi. Ta on küllastunud muljetest. *Me ei suutnud küllastuda embustest ja suudlustest.. R. Kaugver. || tüdima. Olen küllastunud muuseumides käimisest. *Igal õhtul ei suuda pilti lõpuni vaadata, oleme kinost küllastunud. J. Smuul. *.. näol palju kordi lausutud kiitusest küllastunud ilme. A. Beekman.

küsima ‹37›

1. küsimus(t)e abil midagi teada tahtma. Teed, õiget aega, kella küsima. Kellegi päritolu, vanust küsima. Küsisin lillede hinda. Küsisin seletust rohkem suusoojaks, jutujätkuks. Minult küsiti mu arvamust. Mina ei tea, küsi teistelt. Küsi, millal ta tuleb. Ta küsis, mis mina asjast arvan. „Kas kõik on kohal?” küsis treener. Küsisin emalt, kus isa on. Ei ole kedagi, kellelt seda küsida. Ta küsis sinult midagi. | (objektita). Oleksid võinud ise küsida. Temalt küsiti palju, ja kõigele tuli vastata. Kuidas elad? – Ole terve küsimast, hästi. Ta rääkis sellest ise, ilma küsimata. Parem ära küsi! Sa veel küsid! (asi peaks nagunii selge olema). | kõnek esineb osatavas vastuses küsimusele millegi enesestmõistetava kohta. Miks nad sedasi teevad? – Küsi lolle! *„Sa ju ei armasta kompromisse?” – „Küsi veel!” torutas poiss solvunult huuli. K. Saaber. *Mari: Ja mis on Andresel sellega asja? Liisa: Küsi nüüd! Ta saaks paremini laiselda, kui Märti ei oleks. M. Pukits (tlk). || mingis õppeaines küsitlema, mingit õppeainet vastata laskma. Teda küsiti füüsikas, eesti keeles programmi ulatuses. Poiss lootis, et teda täna koolis ei küsita. Õpetaja jõudis küsida ainult kolme õpilast. Seminaris küsiti nagu tavalises koolitunnis.
2. ütlema, paluma, taotlema, et midagi antaks v. teha võimaldataks. Tööd, abi, toetust, laenu küsima. Poiss küsis isalt raha. Küsis laenuks paarsada krooni. Seesuguse kauba eest võib head hinda küsida. Majast küsiti 200 000 krooni. Mehed küsisid palka juurde. Küsis töölt vabaks, luba varem ära minna. Ma ei otsusta midagi ilma temalt nõu küsimata. Küsi seda raamatut endale vaadata. Küsis möödujalt suitsu peale tuld. Teekäija küsis talust öömaja. Haige küsis juua. Poiss küsis end talumehe vankri peale. Küsis sõbralt ratast sõita. Läbirääkimistel sõna küsima. *Kui sa ennast ei paranda, Jaak, pean mõisahärralt uue õpipoisi küsima. L. Kahas. | piltl. Kõht küsib süüa. || kõnek kedagi otsima (kokkusaamiseks). Sind küsitakse telefoniga. Keegi küsis sind vahepeal, aga ma ei teadnud, millal sa tuled. Kas keegi on minu järele küsinud? || (koera kohta:) haugatades midagi söödavat paluma. *„Küsi, Lord!” Koer haugatas. Kati pillas talle midagi lõugade vahele. E. Krusten. || nõudma. Ega raha süüa küsi. *Siin peres valitseb kindel kord: trepiesine ei küsi luuda, rehalauks ei ripu rebadel.. L. Hainsalu. *Eks see asi küsi julget verd ja ega sellest puudus ole! A. Mälk.
3. ‹hrl. elatiiviga› hoolima. Sellisel puhul ei saa vaevast küsida. Kes meie tahtmisest küsib! Tänamatu inimlaps, ei tema küsi isast ega emast! Kirglik kalamees ei küsi ilmast. Ta ei küsinud keelamisest ja tegi ikka omamoodi. See mees ei küsi oma aust ega millestki. Surm ei küsi aastatest. *.. siis seisis ta lugupidamise hinnas, küsimata, kas ta oli perepoeg või sulasest poiss. H. Raudsepp.

laavus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
mingis suunas õhenemine v. madaldumine; loomanaha muutumine eest tahapoole ja keskelt külgede suunas õhemaks

lade ‹-me 3› ‹s›

1. hrl. rõhtsalt, mõnikord kihiti kuhugi kuhjunud v. kuhjatud aine, materjal, esemed jne. Magasime küünis kõrgel värske heina lademel. Laudas on paks lade sõnnikut. Põhk jäeti lademesse kuivama. Kuuseokstel lademetena pehmet lund. Soorauamaagi lademed. Puuviljade lademed turulaudadel. Raamatud, ajalehed laual lademes. Õunad lausa lademes puu all. Tänavu on metsas seeni lademes 'väga palju'. *Pilvemüür nihkus visalt ülespoole. See oli ühtlane tumehall lade .. O. Tooming. || (endisaegsel rehepeksmisel:) vardaga v. koodiga peksmiseks v. pahmamiseks rehalasse laotatud viljakiht. Lademed pandi maha. *Mõni [reheline] toetab, kui lade läbi löödud, seljaga vastu seina ja jääb sinna kui puutomp seisma .. E. Vilde. *.. mina ajasin unisena hobust lademel .. F. Tuglas. | piltl. Mälestused mattuvad unustuse lademete alla.
▷ Liitsõnad: heina|lade, kivi|lade, liiva|lade, lume|lade, muda|lade, põhu|lade, viljalade.
2. geol ladejärgu alajaotus, mis hõlmab mingis geoloogilises regioonis ea vältel moodustunud kihistikud v. kihistud

lade|järk
geol ladestiku alajaotus, mis hõlmab kogu maakeral v. mingis selle osas ajajärgu vältel moodustunud kivimid

latinism ‹-i 21› ‹s›
keel ladinapärane keelend mingis muus keeles

loengu|kursus
loengutena esitatav õppematerjali kogum mingis aines. Professor Gustav Suitsu loengukursus vanemast eesti kirjandusest.

lükkama ‹lükata 48›

1. tõuke, tõugete v. pideva surumisega kuhugi v. mingis suunas liikuma panema v. liikumas hoidma. Lükkab ukse, akna, värava lahti, kinni. Lükkame kapi teise seina. Pingid ja toolid lükati nurka, lauad lükati koomale, kokku. Käru, lapsevankrit lükkama. Lükkab jalgratast käekõrval. Lükkasin kiige käima, suusad libisema. Lükkab kiigele käega, jalgadega hoogu. Lükka riiv ette, eest ära, lükka uks riivi. Lükkab kuuli rauda. Kas lükata ees või vedada järel? Mina vean eest, sina lükka tagant. Oksi laiali lükates tungisime läbi padriku. Lükkab püksid alla, kingad jalast, mütsi kuklasse, käised üles. Lükkab teise pikali, kraavi, lumme. Ära lükka, ma kukun. Lükkasin paadi kaldast lahti, vette. Buldooser lükkab kivid eemale, hunnikusse. Vedur lükkas vagunid haruteele. Kuidas lükkad, nõnda läheb. | piltl. Ole siin teiste tõmmata ja lükata. Asi tuleb liikuma lükata. *Kui mitu korda on Otto tagaplaanile lükatud .. sest senikaua, kui ta aru pidas ja hoogu võttis, jõudis nobedam ette. O. Tooming. || mingit pinda mööda libistama; selliselt libistades töötlema. Lükkab kammiga, sõrmedega läbi juuste, käeseljaga üle silmade. Võta hari, lükka mu selg puhtaks. Lükka särk triikrauaga üle. Viiliga üle, siledaks lükkama. Seda lauda tuleb pisut höövliga lükata, muidu ei kõlba pingiks. Buldooseriga tasaseks lükatud plats. *Lükkasime uusi püsse tavotist puhtaks. J. Peegel.
2. edasi lükkama. Pulmad lükati sügise peale. Milleks maksmist homseks lükata? Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna. *.. ja lükkas [kohus] otsusetegemise järgmiseks kohtupäevaks. A. H. Tammsaare.
3. (ära) veeretama, kellelegi teisele siirma. Isa surm lükkas perekonna ülalpidamise raskused emale. *Süü kõige eest lükkasid Mahtra mehed teadagi võõraste valdade peale. E. Vilde. *Kõik, mis ta üle üteldi, lükkas ta isamaa vastaste Kaela .. Juh. Liiv. *Päev-päevalt lükkas ta seda häbi oma kaelast. A. H. Tammsaare.

maneeritsema ‹37›
mingis rõhutatud maneeris toimima. Eputavalt maneeritsev käitumine.

meister ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

mingitpidi ‹adv›
mingil moel, mingis suhtes. *Üldse olime pooliti nagu eraisikud ja mingitpidi justkui ikka sõjaväelased ka. R. Parve.

miski|poolest ‹adv›
hrv millegi poolest, mingis suhtes. *.. seal juhtunud kunagi varem see või see surmajuhtum, olgu siis loomulik või õnnetu, vägivaldne või vabatahtlik – peaasi, et aga miskipoolest eriskummaline. O. Loorits.

navigatsiooni|hooaeg
aeg, mille vältel mingis piirkonnas laevasõit on võimalik, laevasõiduhooaeg. Navigatsioonihooaeg jõgedel, järvedel.

neutralisatsioon ‹-i 21› ‹s›
neutraliseerimine; neutraliseerumine. Keemiline neutralisatsioon tähendab happe ja aluse vahelist reaktsiooni, mille tulemusel tekib keskkonna neutraalsus. || keel tähendust eristava keelelise vastanduse kadumine mingis positsioonis v. mingi keelelise ümbruse mõjul

nišš ‹niši 21› ‹s›

1. ka ehit orv, (seina)tühe, (seina)süvend. Sügav nišš. Istusime kohviku hubases nišis. Ühiselamutoas on nišš elektripliidi ja valamuga. Kaljuseintesse moodustunud nišid.
▷ Liitsõnad: akna|nišš, kalju|nišš, köögi|nišš, magamis|nišš, müüri|nišš, petik|nišš, seinanišš; kaar|nišš, võlv|nišš, ümarnišš.
2. piltl olemasolu ning tegutsemist võimaldav hõivamata koht v. ala mingis süsteemis. Uusettevõte otsib oma nišši tootmises, kaubanduses.
▷ Liitsõnad: ökonišš.

noorendama ‹37›
nooremaks tegema. Püüab end noorendada sportimise, võimlemise ja kosmeetikaga. Naeratus silus ja noorendas ta vana nägu. Poeg on nagu isa noorendatud väljaanne. *Õnn teeb inimese nooreks ja terveks. .. Kas aga võõraste meeste abil peame oma naisi tervendama ja noorendama! M. Metsanurk. || (mingis kollektiivis vanemaid liikmeid noorematega asendades). Juhtkonda, seltsi juhatust oleks vaja noorendada. Hokimeeskond tuleb maailmameistrivõistlustele noorendatud koosseisus. || (viljapuude kasvu nende okste väljalõikamise teel intensiivistades). Õunapuud tuleks harvendada ja noorendada.

number ‹-bri, -brit 2› ‹s›

1. arvu tähistav sümbol, arvu kirjamärk. Araabia, Rooma numbrid. Laps tunneb juba numbreid, oskab numbreid kirjutada. Arv 36 märgitakse numbritega 3 ja 6. Summa tuli kirjutada nii sõnade kui ka numbritega. Arv kirjutati suurte numbritega tahvlile. Fosforestseerivate numbritega kell. Metallist stantsitud, paberist väljalõigatud numbrid. || van kõnek numbriline hinne (näit. koolitunnistusel). *Olin halva numbri saanud, siis laitis, oli viis all, silitas peadki. H. Sergo. *Kui panen hindeks "4”, siis see tähendab minule, et õpilane on viletsavõitu, "3” on aga juba lootusetu number. G. Ernesaks.
2. mingis järjestuses, süsteemis, liigituses, loetelus, seerias v. sarjas millegi v. kellegi kohta märkiv arv ning selle kirjalik tähistus. Maja number on 6, korteri number 47, telefoni number 44 83 22. Passi, sõjaväepileti, töötõendi, õpinguraamatu, liikmekaardi, kviitungi number. Arve number on 04576. Number 10 all võistles meistritiitli kaitsja. Palati, lao, kaupluse, kioski, riietuskabiini, piletikassa number. Tänase „Sirbi” number on 1214. Auto, sõiduki, traktori, masina, jahipüssi, relva number. Kella, triikraua, pardli, raadioaparaadi number. || (standardset suurust, laadi, töörežiimi vm. märkides). Ülikonna, mantli, kleidi, pesu, päevasärgi, jalatsite, mütsi, kinnaste number. Niidi, lõnga numbrid. Mis number kaabut sa kannad? Karvamütse oli ainult õige suuri numbreid, väiksemad numbrid olid läbi müüdud. Kingad on kaks numbrit suured, loksuvad jalas. Hammasratastele sobiks number paksem määrdeõli. || piltl (hinnanguliselt). Looduskaitse probleem number üks 'esimene, kõige tähtsam probleem'. Soome suusahüppaja number üks, suusahüppajate esimene number 'silmapaistvaim, parim suusahüppaja'. Esimese numbri 'silmapaistev, tähelepandav(aim)' töömees, naljahammas, suli. Esimese numbri 'väga hea, parim' mets, küttepuu, põllumaa. *.. sest nullideks me teisi peame, / ja number üheks – iseend. B. Alver (tlk).
▷ Liitsõnad: aasta|number, kinga|number, korteri|number, krae|number, maja|number, matrikli|number, passi|number, saapa|number, seeria|number, siht|number, stardi|number, suurus|number, telefoninumber; võidu|number, õnnenumber.
3. teat. kindla numbriga ese, objekt v. isik. Helistasin mitu korda, aga number ei vasta, number on kinni. Number 10 läheneb finišile, teised suusatajad on kaugemal tagapool. Bussidest läheb number 1 Meriväljale, aga mis numbrid lähevad Mustamäele? Number 43 (kingad) on mulle väikesed. Number 40 niit, neljakümne numbri niit. || numbriline märk, silt, lipik, plaadike vm. Plekist, plastist number. Kinnitab numbri maja seinale, väravaposti külge, võistlusdressi rinnale. Riidehoius antakse number. Leedu numbriga auto. || leheke järjekorranumbriga (näit. arsti juurde pääsemiseks). Hommikul tuleb number ära võtta, kui soovid arsti juurde. Silmaarstile polnud enam numbreid, numbrid olid läbi. || (väljaüüritavate nummerdatud hotellitubade v. korterite kohta). Hotellis polnud ühtki vaba numbrit. Ühe-, kahetoaline number. Vannitoaga number. || nummerdatud üksikese, üksus mingist kogust. Muuseumil on fotosid üle kümne tuhande numbri. Akadeemiku personaalbibliograafias on ligi 400 numbrit. || sõj teat. kindlat ülesannet täitev võitleja näit. suurtükimeeskonnas. Sihtur, laadur jt. numbrid. Aega teenis ta suurtükiväes numbrina. || perioodika üksikväljaanne. „Eesti Päevalehe” laupäevane number. „Loomingu” septembrikuu number. See artikkel oli „Postimehe” 5. augusti numbris. Mul on 1980. aasta „Eesti Loodusest” üks number puudu. Seda ajakirja jõudis ilmuda ainult kümmekond numbrit.
▷ Liitsõnad: riidehoiu|number, rinnanumber; hotelli|number, luksusnumber; ajakirja|number, ajalehe|number, eri|number, esma|number, jõulu|number, kaksik|number, pühade|number, üksiknumber.
4. etteaste mingis (sega)eeskavas. Estraadikava iga number oli omaette pärl. Dresseeritud karud olid tsirkuse kõige menukam number. Kloun teadustas iga järgneva numbri. Eeskava jääb lühikeseks, oleks veel mõnda numbrit vaja. Mitmeid numbreid tuli korrata ning lisapalugi anda. || piltl kõnek temp, tükk, trikk; asi, lugu. Vilumatule on kosest allasõit riskantne number. Vanglast põgenemist üritada on keeruline ja kahtlane number. Loll, rumal number küll, et sa võtmed ära kaotasid. See number ei lähe sul läbi. See mees on omaette number, number omaette. Poliitika oli talle üsna tume, segane number. *Kõnemeloodiat jälgida on meile eestlastele üldse raske number. H. Saari. *Kadri ilus?! Nüüd leidsid numbri! Kõhn kui saelaud, pikk sorakas kui kolge! .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: estraadi|number, hiilge|number, jõu|number, laulu|number, leiva|number, löök|number, nalja|number, soolo|number, tantsu|number, tõmbenumber.

nuntsius ‹-e 5› ‹s›
suursaadikule vastav paavsti diplomaatiline esindaja mingis riigis

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

oma|toodang
maj
1. mingis majandusüksuses valmistatud tooted v. kaubad, mida kasut. samas majandusüksuses
2. omamaine toodang

ooperi|literatuur
kõik (mingil ajastul v. mingis piirkonnas) loodud ooperid. Beethoveni „Fidelio” oli omaaegses Saksa ooperiliteratuuris erandlik nähtus. G. Verdi „Rigoletto” on maailma ooperiliteratuuri pärle.

operatiiv|töötaja
operatiivtöö tegija, operatiivrühma kuuluja mingis asutuses. Päästeteenistuse operatiivtöötajad. KGB operatiivtöötajatest märtsiküüditajad.

opositsioon ‹-i 21› ‹s›

1. oma vaadete v. seisukohtade vastuseadmine kellegi teise vaadetele v. seisukohtadele, vastuseis, vastutegevus. Terav, äge opositsioon. Opositsioon uuendustele, uue vastu. Ümberkorraldused kutsusid esile, äratasid, tekitasid opositsiooni. Asusime opositsiooni. Noored olid täis opositsiooni kõige vana vastu. Oli ülemustega opositsioonis, sattus kõigiga kergesti opositsiooni.
2. grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab oma seisukohti, poliitikat jm. vastu valitsevatele seisukohtadele, poliitikale jm., vastasrind. Opositsioon parlamendis. Demokraatliku opositsiooni juht. Opositsioon esitas valitsusele umbusaldusavalduse. Opositsiooni valitsusvastane tegevus.
3. vastasseis. a. sport (males, kabes). Opositsioon on valge kasuks. b. astr. Marsi ja Maa opositsioon. c. (muid juhte). Araali ja Kaspia veetaseme vahel valitseb opositsioon: kui ühe tase tõuseb, teise oma langeb.
4. keel vastandus, (kahe v. enama keeleelemendi) eristusvõimel põhinev vastandamine. Vokaalide pikkuse ja lühiduse opositsioon. Määramatuse ja määratuse opositsioon.
▷ Liitsõnad: foneemi|opositsioon, morfeemiopositsioon.

orto|genees
biol ühesuunaline areng; teooria, mille järgi organismirühma areng kulgeb mingis kindlas suunas

osakond ‹-konna 22› ‹s›

1. suurema asutuse, ettevõtte, ühingu, organisatsiooni jm. alljaotus. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Instituudi õhtune osakond. Töötab kudumisvabriku tehnilise kontrolli osakonnas. Valmis uus paljude osakondadega kaubamaja. Vastuvõturuumist saadeti haige sisehaiguste osakonda.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|osakond, haridus|osakond, kaugõppe|osakond, kirjandus|osakond, kultuuri|osakond, muusika|osakond, ortopeedia|osakond, rahandus|osakond, spordi|osakond, sünnitus|osakond, tervishoiu|osakond, transpordi|osakond, veterinaariaosakond.
2. hrv eraldatud osa mingis siseruumis. *Vaguni osakondi lahutab kolme-nelja jala kõrgune vahesein.. F. Tuglas.

osanik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. isik, kellel on rahaline osa mingis ettevõttes, tehases, pangas jne. Aktsiaseltsi osanikud. Astus, hakkas osanikuks. *.. ei olnud just suur osanik, aga oma paarsada naela ikka oli laeva sisse pandud. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kaas|osanik, pea|osanik, äriosanik.
2. osavõtja v. osasaaja. Plaani teokstegemises tahtsid kõik osanikud olla. *Üsna arusaamatuks jäi, miks ei tehtud ka karskust kultuurikapitali osanikuks.. A. H. Tammsaare.

osa|tähtsus
kellegi v. millegi suhteline tähtsus mingis süsteemis vm. tervikus. Nafta osatähtsus kütuse kogutoodangus. Inimese toiduratsioonis peab valgu osatähtsus suurenema, rasvade osatähtsus vähenema. Tõlgete ja muganduste osatähtsus eesti vanemas kirjanduses on õige suur.

paar ‹-i 21›
I. ‹s› kaks kokkukuuluvat, mingis mõttes tervikut moodustavat ühesugust v. ühelaadilist eset v. olendit
1. (kahekaupa esinevate v. kasutatavate, harvem kaheosaliste esemete kohta). Paar pastlaid, saapaid, kingi, sukki, sokke, kindaid. Ostis kaks paari uusi kummikuid. Paar säravaid silmi, tugevaid töökäsi. Kaks paari jalgu. Kolm paari suiseid. Paar kõrvarõngaid, käeraudu, suuski, suusakeppe, uiske, aere. Veski töötab kahe paari kividega. Tegime kümme paari vihtu. Pildiloto põhineb piltide valikul paaride järgi. Kromosoomide paar. Jõudude, muutuvate suuruste paarid. Üks paar võrdseid nurki. Vöö oli kinnitatud kahe paari haakidega. Kingad on ühest, samast paarist. Need kindad on eri paarist. Sokid ei ole ühest, samast paarist. Paar pesu 'särk ja püksid'. Paar nuge-kahvleid 'nuga ja kahvel'. Paar pükse, sukkpükse 'ühed püksid, sukkpüksid'. Lippas tuhatnelja kodu poole, nagu oleks tal kaks, sada, mitu paari jalgu all.
▷ Liitsõnad: jala|paar, jalatsi|paar, jõu|paar, jäseme|paar, kalossi|paar, kihva|paar, kinda|paar, kinga|paar, kivi|paar, kõrva|paar, käte|paar, pastla|paar, pesu|paar, püksi|paar, ratta|paar, riimi|paar, rööpa|paar, saapa|paar, sarika|paar, sarve|paar, silma|paar, soki|paar, suka|paar, sussi|paar, suusa|paar, sõna|paar, uisu|paar, viisu|paar, vitsapaar.
2. kaks koos esinevat, töötavat v. tegutsevat inimest v. looma. a. (inimeste kohta). Elli ja Ester moodustavad töö juures paari. Raielangil töötasid mehed paaridena. Igale paarile anti ämber. Bridži mängitakse kahe paariga. Meie klassis oli kaks paari kaksikuid. Koomikute paar. Tagumist, viimast paari mängima. Kooliajal olime sõbratariga lahutamatu paar. Tüdrukud jalutasid paaridena koridoris. Võtke paaridesse! Paariks loe! Paarid on täis, keegi ei jäänud üksikuks. Pallipüüdmist harjutati paarides. Võistlejad loositi paaridesse. Jäätantsus tuli esikohale Kanada paar. Paras paar, paar parajaid 'halvustav v. irooniline ütlus kahe mingis mõttes ühesuguse, samaväärse inimese kohta'. b. (loomade kohta). Paar härgi. Teenistuskoerte valvas paar. Sulased töötasid kahe paari hobustega. *Ilus kõrbide paar, mära ja ruun olid tõesti märjad, päris nõrgusid.. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: esi|paar, finaal|paar, jäätantsu|paar, mees|paar, nais|paar, sega|paar, tennise|paar, võistluspaar; hobuse|paar, härjapaar.
3. kaks hrl. eri sugupoolde kuuluvat inimest v. looma. a. (abielupaari, armastajapaari kohta). Armunud paar. Registreeritud, registreerimata, laulatatud, lahutatud paar. Armunute, vanakeste paar. Nad on kena, ilus, suurepärane, ideaalne, nagu loodud paar. Üks paar suudles pargipingil. Pühapäeval oli laulatusel kolm paari. Meie ees istus üks hallipäine paar. Vanale paarile pakuti istet. Nad olid nii noor paar, et neil ei olnud veel lapsigi. Meist sinuga oleks tulnud ebavõrdne paar. Tiiust ja Antsust võib paar saada. Kodukandis peeti Annet ja Peetrit kurameerijaks paariks. Ruumid jaotati lihtsalt: üks paaridele, teine üksikutele. *Vana Tuvide paari – Jaani ja Anu – ainus poeg langes Poolamaal. L. Kibuvits. b. kaks koos elavat v. pesitsevat looma v. lindu. Leevikeste, metskitsede paar. Kaks paari koovitajaid pesitseb siin lähedal. Kolmandal eluaastal saavad toonekured suguküpseks ja heidavad paaridesse. Nurmkanad elavad paaridena. Kui ka emalinnud on pääsukestel pärale jõudnud, moodustuvad paarid. Oravate ühel paaril võib aastas olla 20 järeltulijat. c. tantsupaar. Põrandal keerlesid tantsivad, tantsijate paarid. Valsitaktis tiirlevad paarid. Mõned paarid läksid tantsima. Üks paar teise järel läheb põrandale. Tantsupõrand oli tihedalt paare täis. Rahvatantsurühmal on iga paari jaoks kaks komplekti rahvariideid.
▷ Liitsõnad: abielu|paar, armastaja|paar, noor|paar, pruut|paar, vanapaar; kuldnoka|paar, kure|paar, linnu|paar, luigepaar; mees|paar, nais|paar, rahvatantsu|paar, sega|paar, tantsupaar.
4. ‹hrl. pl.› murd kaelkoogud hrl. koos nende otsas olevate ämbritega. Läks paaridega vett tooma. Võttis seasöögi paaridega õlale. || kaks ämbritäit (hrl. kaelkookude otsas). Too üks paar vett! Vinnas eile kümme paari vett sauna. *Viilip toob teiste kaevust paarid vett ja kaob siis. R. Kõvamees.
▷ Liitsõnad: veepaar.
5. ‹hrl. pl.› murd sarikas. Katust kannavad paarid. *.. seal [= talli katuses] oli mitmesuguseid auke, kust immitses alla roosakat valgust, heites heledaid laike tolmustele paaridele. V. Uibopuu.
6. murd aampalk, tala. Parte kandjaiks on kaks tugevat tala ehk paari. Pukktuuliku ülemistele paaridele toetub võlliks olev pöörpakk. *Paremat kätt, ukse kanna taga rippus paari küljes kaks-kolm katla kooku. R. Soar.
▷ Liitsõnad: katuse|paar, laepaar.
II. ‹pron› kaks v. mingi muu umbmääraselt väike arv üheliigiliste olendite, esemete, nähtuste vms. hulgast, kaks-kolm, mõni. Paar leevikest istus oksal. Kohtasime paari tuttavat. Paar-kolm suuremat poissi võiks(id) appi tulla. Toas oli(d) laud ja paar tooli. Võtsin kaasa paar taskurätti. Astus paar sammu lähemale. Ajasime paar sõna juttu. Tahaksin teiega paar sõna rääkida. Paari hüppega oli ta trepist all. Tegi paar tiiru linna peal. Pärast paari pala tegi orkester vaheaja. Ainult paaril õpilasel olid kõik viied. Käisime veel paaris kohas sees. Seda ei saa paari-kolme lausega ära seletada. Mõned majad olid veel püsti, paaril aknadki terved. Ega meil suurt pidu ei olnud, ainult paar õnnesoovijat astus läbi. Ega mul lambaid ei olegi rohkem kui paar ainukest. *Kuskilgi kaugemas talus haukusid paar koera: üks pikkamööda, laisalt, uniselt.., teine käredalt, ruttu, vihaselt.. S. Truu. *Kummutile oli siginenud paar õuna. Sõin ühe ära, kaks jäid alles. Ü. Tuulik. || (koos mõõtu, hulka, määra väljendavate sõnadega). Paar pakki võid, paar vagu kartuleid, paar liitrit marju, paar peotäit pähkleid. Paari kilomeetri kaugusel. Paar kraadi üle nulli. Rahvaarv oli kasvanud paarile miljonile. Paarile-kolmele leheküljele jäädvustatud sündmus. Paar korda, paaril korral, korda paar, kord või paar on sulle helistatud. Pits või paar sai konjakit võetud. Teeksime õige paar õlut, paarid õlled! Tuul oli nõrk, võib-olla pall või paar kõige rohkem. Paar piiska kukkus, ega suurt vihma ei tulnudki. Sukasilmad olid paari sõrme laiuselt üles jooksnud. Raamat ei maksnud rohkem kui paar krooni. *Oli vaikne mehike ja niipea kui paar janu õllekannust juua sai, magas ta kas või söögilaua ääres. A. H. Tammsaare. || (mitmesugustes ajalistes seostes). Paar päeva, paaril päeval, paari päevaga. Paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Paar-kolm aastat tagasi. Kord paari päeva jooksul. Paaril viimasel talvel, viimasel paaril talvel. Iga paari kuu tagant käib ta ema vaatamas. Paar minutit varem, hiljem. Vend on minust paar aastat vanem. Toitu jätkus ainult paariks-kolmeks päevaks. Ärasõiduni oli jäänud paar tundi, tundi paar, tund või paar. Ootas päeva, ootas paar. Paari päeva, päeva paari eest kuuldud uudis. Paari aasta, aasta paari pärast on maja katuse all. Paari päevaga, päeva paariga toimunud muutus. Peatume selles hotellis päeva või paar. Oli tulnud nädalaks või paariks, nädalaks-paariks, nädalaks, paariks. Ta oli saanud puhata ainult paar-kolm hommikueelset tundi. Paar kõige kibedamat päeva puudus ta töölt. *See on Arno ema, kes vaevalt paari tunni osa maganud on.. O. Luts.

pada ‹paja 25› ‹s›
kumerapõhjaline lahtisel tulel kasutatav malmist v. rauast keedunõu; üldisemalt (tulel kasutatav) keedunõu, (suur) pott. Paja sang, kaas, põhi. Suur, neljaämbrine pada. Nõgine, tahmane pada. Vana ilma sangata pada. Pada ripub koogu otsas, konksuga kolde kohal. Paneb, tõstab paja tulele. Võtab, tõstab paja tulelt. Pada keeb, podiseb tulel, pliidil, lõkke kohal. Tegi, pani tule paja alla. Kohendab tuld paja all. Pada ajas, kees üle. Liha pandi patta. Valas paja vett täis. Seakartulid keevad pajas. Keedab pajas putru. Suure pajaga on hea perele suppi keeta. Sissemüüritud pada. Pane pajale kaas peale! Ei ole midagi patta panna 'millestki süüa teha'. Pada leidis kaane 'kaks üheväärset, mingis mõttes kokkusobivat inimest on kokku saanud'. Sinine kui paja põhi '(millegi mustjassinise, näit. äikesepilve v. siniseks löödud koha kohta)'. Ilu ei sünni patta panna. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.
▷ Liitsõnad: malm|pada, raudpada; kartuli|pada, kohvi|pada, leeme|pada, pesu|pada, pudru|pada, raha|pada, supi|pada, tõrva|pada, vee|pada, värvipada.

pagulaskond ‹-konna 22› ‹s›
kõik mingil maal v. mingis paigas elavad (ühe maa) pagulased kokku. Eesti pagulaskond Rootsis, Torontos.

paha ‹7›
ant. hea vrd halb
1. ‹adj› oma laadilt, omaduste poolest nõuetele mittevastav, mittekvaliteetne, ebarahuldav, vilets, kehv. a. (inimese, eriti ta füüsilise v. psüühilise seisundi kohta). Mul on paha mälu. Tuju, meel on paha. Ta on täna pahas tujus. Miski tegi, ajas meele pahaks. Miks sa täna nii paha välja näed? Tervis läks iga päevaga pahemaks. Mul on paha (olla). Tal hakkas bussis paha. Süda on paha, läks pahaks 'iiveldab'. Miski ajab, teeb südame pahaks 'ajab iiveldama'. || (psüühilise ebamugavustunde kohta). Paha tunne südames. Tal hakkas endalgi paha oma vale pärast. Paha on olla teiste pilgu all. Enne olid kange küll, aga kui politseinik tuli, siis lõid nii kartma, et paha oli vaadata. b. (esemete, ainete vms. kohta). Paha paber, materjal, pliiats, saag. Pahad tee(olu)d. Soine ja paha pinnas. Paha söök, puder. Paha järsk trepp. Pahad kingad pikka maad käia. || riknenud, roiskunud. Konserv, rosolje on pahaks läinud. Toas on paha õhk. Küünehaav võib kergesti pahaks minna. *..ihu läks pahaks, hakkas mädanema. K. Saaber. || vastumeelne, vastik. Paha hais, lehk. Paha lõhn käib suust välja. Paha maitsega köharohi. Tegi, lasi paha haisu 'peeretas, pussutas'. c. (nähtuste, olukordade, tegevuste vms. kohta). Paha käekiri. Nägin paha und. „Kaks” on paha hinne. Pahad mälestused, kavatsused. Ega see mõte paha ole. Asjad on pahad. Paha lugu, et sa maha jäid. Lavastus ei olnudki nii paha, kui räägiti. Olukord läks järjest pahemaks. Kõige pahem oli, et me ei kohtunudki. Pahad päevad 'menstruatsioon'. *Mehed tahtvat teda kohe näha, aga paha lugu – nüüd pole teda kodus. M. Rebane.
2. ‹adj› negatiivsete moraalsete omadustega, moraalselt vääritu; laiduväärt, halb; kuri, õel. Paha mees, inimene. Ervin on paha poiss. Tal on paha iseloom, pahad sõbrad. Paha südametunnistus. Talle oleks nagu paha vaim sisse läinud. Kassil on paha komme voodi peale hüpata. Alkohol on inimese pahim vaenlane. Paha haigus 'suguhaigus'. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. Paha siga, mitu viga: kärss kärnas ja maa külmanud. *Ühel kevadel sattus tallu paha sulane, kes rääkis ropusti ja tagus hobuseid. V. Gross. *Saaremaa ja Hiiumaa randadel olnud väga paha kuulsus. A. Luige. || ebasõbralik, ebalahke. Ära tee paha nalja! Ta ei öelnud (mulle) ühtki paha sõna. Vend oli õe vastu paha olnud.
3. ‹adj› mingis suhtes ebasoodus, mittesobiv, mittekasulik. Paha ilm. Meile sattusid teatris pahad kohad. Pahad ajad, uudised, tagajärjed. Paha õnn, nõu(anne), enne. See on paha märk, kui naine vastu tuleb. Mul jäi temast paha mulje. Asja pahemad küljed. Jutuajamiseks on praegu paha aeg. Ega praaga vedamine paha amet olnud, sealt jäi midagi ka oma sigadele. Pahimal juhul peame ööseks jääma. Seda pahem, mida rohkem aega kulub. Poleks paha natuke külmarohtu võtta.
4. ‹adj› ebamugav, tülikas, raske hakkama saada. Seale kartulite raiumine on paha töö. Paha haav, tõbi, köha. Poisil on paha viga küljes – ta kokutab. Kõige pahemad puudused. Palja jalu on kruusasel teel paha käia. Suurt kohvrit on paha tassida. Seda sonaati on paha mängida. Küll on paha haige olla! Kõva peal on paha istuda. *Talvel oli lastel paha ja kitsas, sest igal perekonnal oli vaid üks tuba. J. Parijõgi.
5. ‹s› midagi halba, kurja, ebameeldivat, ebamoraalset, vääritut. Kellelegi paha tegema, soovima. Süda aimas paha. Paha aimamata astus ta uksest sisse. Olime valmis pahimaks, kõige pahemaks. Pahim, kõige pahem on juba möödas. Temast räägitakse palju paha. Katsu ikka heaga läbi saada, mitte pahaga. Ega ma seda paha pärast ütelnud. Temast võib kõike paha karta. Naabrite vahel polnud midagi paha olnud. Pisike naps ei teeks praegu paha. Mis paha nad on siis teinud? Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid. *Pane oma vibu ära, mees! Meil pole su vastu midagi paha mõttes. J. Sang (tlk). || ‹genitiivis koos postpositsioonidega peale, peal, pealt› (mingi keelatud v. hukkamõistetava teo v. toimingu kohta). Vaata, et loomad paha peale ei lähe! Kanad on aias paha peal käinud. Lambad on jälle paha peale pääsenud. Laskis sead paha peale. Kukub jooma või läheb muidu paha peale. Antsul on paha pealt tabatu kohkunud nägu peas.
▷ Liitsõnad: meelepaha.

paiga|truudus
zool teat. loomade omadus elutseda mingis paigas püsivalt v. sinna naasta. Rändlindudele on omane paigatruudus: nad pöörduvad igal aastal tagasi oma pesapaikadesse.

paik1 ‹paiga 23› ‹s›

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, koht maastikul, looduses; asu-, toimumiskoht. Kauged, võõrad, tuttavad paigad. Ajaloolised, pühad paigad. Kalevipoja nimega seotud paigad. Eesti kaunimad paigad. Mahajäetud, üksildane, kõrvaline paik. Kõrgemad paigad on juba tahedad. Varjulistes paikades oli veel lund. Mitmes paigas tekitas rahe kahjustusi. Hunt oli neis paigus haruldane kiskja. Pariis oli paik, kuhu kõik igatsesid. Lume, prügi mahapaneku paik. Sobivamat paika maja ehitamiseks on raske leida. Leidsin roosipõõsale paraja paiga. Näitas paiga, kust võisime juua saada. Pane tööriistad oma paika tagasi. Haavatu vajus sealsamas paigas kokku. Püüdsime endale pealtvaatamiseks raja ääres paremat paika leida. Kool on ikka samas, endises paigas, samal, endisel paigal. Rändas aina paigast paika, (ühest) paigast teise. Elas kogu elu ühes ja samas paigas. *Victorile ustavad inimesed olid näinud Elenit kaunis kahtlastes paikades, väljumas hommikuti barakkidest.. M. Mutt. | piltl. Kõik asetus nagu iseenesest oma (õigele) paigale. Rahale leiti varsti paras paik. Nende peres ei ole ebaaususel paika. || (ettevõtte, asutuse, maja, ruumi kohta). Otsustasime mõnes peenemas paigas einestada. Klooster oli paik, mida maksis vaadata. Klubi on meeldiv kooskäimise paik. Kui sa ei leia paremat, lähemat paika, ööbi minu pool. Võõras paigas magan ma halvasti.
▷ Liitsõnad: ankru|paik, asula|paik, asu|paik, elamis|paik, esinemis|paik, finiši|paik, harjutus|paik, haude|paik, heite|paik, hoiu|paik, hukkamis|paik, jahi|paik, jalutus|paik, jooma|paik, jootmis|paik, kalapüügi|paik, karjatamis|paik, kodu|paik, kogunemis|paik, kohtumis|paik, kokkutuleku|paik, koondumis|paik, kudemis|paik, kultuse|paik, kuriteo|paik, laagri|paik, lahingu|paik, lao|paik, leiu|paik, lemmik|paik, lõbustus|paik, maabumis|paik, maandumis|paik, majutus|paik, matmis|paik, meelis|paik, mängu|paik, ohvri|paik, pani|paik, parkimis|paik, peatus|paik, peidu|paik, pelgu|paik, pesa|paik, pesitsemis|paik, pesitsus|paik, puhke|paik, püha|paik, randumis|paik, redu|paik, riituse|paik, sadama|paik, stardi|paik, suitsetamis|paik, suplus|paik, surma|paik, suvitus|paik, sündmus|paik, sünni|paik, talvitus|paik, tegevus|paik, turva|paik, ujumis|paik, vaatlus|paik, varitsus|paik, varju|paik, viske|paik, võistlus|paik, võtte|paik, väljasõidu|paik, õnnetus|paik, ööbimispaik.
2. kindel ettenähtud koht istumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). Akna all, saalis, esimeses reas on veel mõned vabad paigad. Kõigile külalistele ei jätkunud laua ääres paika. Ainus paik, kus pere kokku sai, oli söögilaud. Kass kerib end oma armsamasse paika diivaninurka. Leidsime nurgataguse paiga, kus suitsu teha. Pühapäevakalamehed olid juba jõekäärus paiga sisse võtnud.
▷ Liitsõnad: au|paik, iste|paik, lamamis|paik, magamis|paik, seisu|paik, toetus|paik, voodipaik.
3. kitsam piirkond, punkt, koht. a. (kehal, esemel). Kõik paigad valutavad pärast rasket tööd. Käsi on mitmest paigast sinine. Löök tabas mind parajasse paika. Tekk on paarist paigast katki. b. (ruumis). Kõik paigad on kodus läbi otsitud, aga saapaid ma ei leidnud. Kolikambris pole astumiseks ka paika. c. kirja- v. kõnekoht. Ma ei leia seda huvitavat paika (kirjas, raamatus) nii kiiresti üles. Jutt jätkus samast paigast, kus see hommikul pooleli jäi.
▷ Liitsõnad: keskpaik.
4. ameti-, töö-, teenistuskoht. *.. kes pole õige mees õigel kohal, sellele ütlete, et mine ära. Tehku paik vabaks tublimale. O. Tooming. || kellegi (õige) tegutsemiskoht, ametiala vms. Tema (õige) paik on müügileti, autorooli taga. Naise õige paik olevat kodu. *.. ning teiseks pole teie paik mitte siin saalis härrade hulgas, vaid seal – klaveri taga! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ameti|paik, tööpaik.
5. ‹ainsuse kohakäänetes adverbilaadselt› märgib oma õigel, ettenähtud kohal olemist, sellele kohale seadmist v. sellelt kohalt liikumist (enamasti ka paigalseisust liikuma hakkamist). Pildid, mööbel on juba paigal, paigas. Seavad kapi, mootori paigale, paika. Asetas torujupi paika, paigale. Kive, uut asfaldikihti paika panema. Vedasime juhet ja panime mikrofone paigale. Hakkas roovlatti paika passitama. Hauasammas sai täna paika. Sättis lipsu ilusasti paigale, paika. Nikastatud käsi pandi paika, paigale. Rühm, (ühte viirgu) paigale! Liigutab toole paigalt, paigast. Rong nõksatas paigast, paigalt. Mehed ei liigu paigast, paigalt. Koorem nihkub paigast, paigalt. Keegi ei liikunud, ei liigutanud end paigastki. Väänas jala paigast (ära). Kott on nii raske, et tõsta, venita või naba paigast (ära). *Velsker Markus tiris röökiva sakslase käe paika. J. Peegel. *Sõitsid linna sisse, panid hobuse paigale ja asusid siis poodi minema. L. Tigane. | piltl. Asi on paigas 'korras, kombes', sai paika 'korda, kombesse'. Sassiläinud inimsuhteid on raske paika saada. Asjad hakkavad tasapisi paika minema. Elu paneb, seab kõik (asjad) paika. Mehed istuvad õlletoobi ääres ja sätivad ilmaasju paika. Asi, töö, läbirääkimised ei nihku paigast. Ta on justkui poole aruga inimene, kellel on midagi paigast ära. *„Lähen panen ta ajud paigale,” otsustas Mare. Ja läks. J. Smuul.

painutama ‹37›

1. esialgsest asendist v. kujust kõrvale kallutama, kõverdama (v. sirgestama), koolutama; painduma panema, painduda laskma. Tuul painutab puid, latvu. Lumekoorem painutas oksad looka, alla. Roosid painutatakse enne katmist vastu maad, maha. Pingu painutatud oks oli murdumas. Painutas traadi kõveraks, sirgeks, kahekorra. Painutab noatera sõrmede vahel, vitsa põlve peal. Kõveraks painutatud nõel, püssitoru, tullid. Hea sae võib painutada rõngaks ja lasta jälle sirgeks vetruda. Kolmnurkseks painutatud raud. Pajuvitsast painutatud korvirõngas. Looka, reejalaseid painutama. Valmis painutatud tünnilauad. Painutatud jalgadega, seljatoega tool. Sirge, painutamata seljatugi. Paadi kaared painutati laiali. Kaabu äär on eest alla, tagant üles painutatud. Kaheksaks sõidetud ratast saab tagasi painutada. || (keha v. selle osade kohta). Painutas ülakeha ette, taha(poole), küljele. Painutas pea taha, selga, kuklasse, rinnale. Painutas sõrme kõveraks, konksu, sirgeks. Küünarnukist painutatud käsi. Astus põlvest painutamata jalgadega. Proovis teise kokkusurutud sõrmi lahti painutada. Püüti poisi käsi selja taha painutada. Painutas selja nõgusaks, kumeraks. Painutas end kõverasse, pea vastu põlvi. Saunauksest ei mahtunud ta pead painutamata sisse. Raske kandam painutas ta laia selga. *Surnud kuulipildur oli raske ja nii kangeks tõmbunud, et teda ei andnud painutada.. E. Soosaar (tlk).
2. piltl mõju v. sunniga kedagi v. midagi mingisuguseks v. mingis suunas muutma. Neid inimesi ei painuta ükski võim. Tema tahet, uhkust ei suuda miski painutada. Rahvad painutati võõra ikke alla. Vanemad püüavad lapsi oma tahte alla painutada. Neid tahetakse järeleandmisele, peremehe nõusse painutada. Ähvardustest see naine ennast painutada ei lase. Ämm oli nooriku juba oma käe järgi painutanud. Võõrnimed painutati oma keele järgi. || mingitesse piiridesse mahutama, suruma. *.. ta ei andnud sellele jumalale nime, ta ei painutanud seda mingi konfessiooni, mingite tseremooniate alla. A. Sang.

paiskuma ‹37›

1. hooga kuhugi, mingis suunas, mingisse asendisse v. seisundisse liikuma, viskuma, langema v. tõusma; kukkuma, põrkuma, tõukama, lendama. Mees paiskus löögist põlvili, tagasi, vastu ust. Kuulikesed paiskuvad laiali, teineteisest eemale. Plahvatusest segamini paiskunud maapind. Poripritsmeid paiskub rataste alt üles, näkku. Lained paiskuvad kõrgele üles, vastu kallast. Jõgi paiskub kõrgelt astangult alla. Taevasse, õhku paiskuvad leegid, raketid. Auto paiskus kraavi, kurvist välja, teetammist alla. Paat paiskus kummuli, ümber, kaljude vastu puruks. Koorem ähvardas konarlikul teel ümber paiskuda. Langevari paiskus lahti. Kupar lõhkeb ning seemned paiskuvad välja, laiali. Sisenõristusnäärmetest paiskub verre rohkesti hormoone. | piltl. Tundsin, kuidas kõik minus segi paiskus. Äkitselt segi paiskunud väärtussüsteem. || kusagilt hooga esile tungima, (välja) pahvatama, purskuma; järsku pahvakuna hoovama, tulvama. Kraatrist paiskub laavat, tuliseid gaase. Õhku paiskus tule-, veesammas. Keriselt, ukse vahelt paiskub aurupilv. Kui potikaant kergitasin, paiskus kööki head kalasupilõhna. Taskulambi valgusjuga paiskus talle otse näkku. Päikeselt paiskuvad plasmavood. Tuppa paiskus helide laviin. Tarzani suust paiskus võimas huile. Veri paiskus näkku. Keha paiskub üleni kuuma täis. Vaos hoitud viha paiskus lõpuks ikkagi välja. Värsid paiskusid nagu iseenesest paberile. „Olge te neetud!” paiskus ta suust.
2. (hrl. mingi elusolendite kogumi kohta:) kiiresti kuhugi liikuma, tormama, sööstma; järsku ja hoogsalt liikuma hakkama, lendu tõusma. Koridori paiskus rühm noorukeid. Rahvahulk paiskub eemale, laiali, kõrvale, tagasi. Trobikond pidulisi paiskus tänavale, väravast välja, treppidest alla. Ootesaali paiskus uus lennukitäis rahvast. Ahelik, väeosa paiskub rünnakule. Linnuparv paiskus lendu, traatidelt üles, õhku. *Teele paiskub kolm mootorratast, kuulipildurid külgkorvides. J. Peegel. *Liblikaparved paiskuvad sulle vastu iirise ja floksi puhmaist, kui neid õhtul kastad... A. Kaal. || kuhugi peale, sisse v. vastu viskuma, end hooga langeda laskma v. mingisse asendisse viima. Laps paiskus voodile, ema(le) sülle. Mehed paiskuvad õlaga, kogu jõust vastu väravat. Paiskusime lainetesse, vette. Kõik, kes veel seisnud, paiskusid pikali. Pea paiskus kuklasse, taha.

peaaju|infarkt
med ajuvereringe haigus, kus isheemiast tingituna tekib peaaju mingis piirkonnas neuronite kärbus

pealt
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna ablatiivilõpuga›
1. millegi v. kellegi ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt (ära); midagi katmast, varjamast; ant. alt. Laua, pingi pealt. Tõstsime kohvrid pakiriiuli pealt alla. Võta noodid klaveri pealt. Ajab aida pealt heinu alla. Taat ronis ahju, vankri pealt maha. Võtsin teki voodi pealt. Lapsed kiskusid kivi pealt sammalt. Riisus lusikaga piima pealt koort. Ta tuli rongi, bussi pealt. Murdis seene jala pealt. Lahingute käigus pühiti paljud külad maa pealt 'hävitati sootuks'. Mul langes seda kuuldes nagu koorem südame pealt. Ega meiegi ole sita pealt riisutud 'viletsad' mehed. || (kehaasendist kõneldes:) nii, et lakatakse põhisõnaga märgitud kehaosale toetumast. Lamaja keeras end selja pealt külje peale. Mees tammus jala pealt jala peale. Täies elujõus inimene varises jala pealt 'püsti olekust'. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli selja pealt märg, lõhki. Musta ülikonna pealt paistab iga tolmukübe kohe silma. *Papüürusekõrkjas on tubli kaks meetrit pikk, juure pealt neli-viis sentimeetrit jäme.. E. Lumet (tlk).
2. kasut. viitamaks kohale, kust keegi (v. miski) läheb, liigub v. kust midagi saadakse, hangitakse. Kalamehed tulid paadiga järve pealt. Kari tuli ristikupõllu pealt. Tulen praegu turu pealt. Rein tuli pikema reisi pealt. Mine mul tee pealt eest! Auto paiskus tee pealt kraavi. Hakkas minema, kuid vaatas veel ukse pealt korraks tagasi. Ostsin selle nurga pealt poest. Ma ei suutnud kuidagi oma pilku tema pealt lahti rebida. | ‹asendatav ka põhisõna elatiivilõpuga› kõnek. Millal te linna pealt tagasi jõuate? Ma ei kuulnudki, millal poiss küla pealt tuli. *Ta [= vana soldat] pani kroonu päält saadud „serdoki” selga.. Jak. Liiv. || teat. kauguselt, teat. vahemaa tagant. Mõne sammu pealt oli võimatu mööda tulistada. Peotrall oli mitme versta pealt kuulda. Seda võis juba hulga, tüki maa pealt näha. *Ta tabas vaenlast kiviga terve postivahe pealt. E. Raud.
3. kasut. viitamaks ametile, tööle, tegevusele, millest keegi loobub v. sunnitakse loobuma. Tulin selle töö, ameti pealt ära. Ta on nüüd autojuht, traktori pealt ammu ära. Ella viidi põllutöö pealt üle karja peale. Ta võttis end, tehti, sai koha pealt lahti. *Oma liberaalsete vaadete tõttu pidi ta varsti ka kooli pealt kaduma.. V. Panso.
4. kasut. viitamaks sellele, mille v. kelle eest v. arvel midagi saadakse v. loovutatakse. a. (üldiselt). Teenis selle tehingu pealt kenakese summa. Kaupmehed said kauba pealt suurt vahekasu. Relvavabrikandid teenivad ka sõja pealt. Ma hoidsin sel nädalal toidu pealt natuke kokku. Võta, 100 krooni kogu kupatuse pealt! Tulumaksu tuleb maksta igasuguste sissetulekute pealt. Mõisnikud nõudsid talupoegadelt teopäevi ka kõlbmatu maa pealt. *Neile makstakse preemiaid piima pealt, ja vilja pealt, ja lina pealt.. R. Sirge. *.. see voorimees maksis oma poja pealt kaks hõbemarka aastas kooliraha. J. Kross. b. (üksuse kohta, distributiivselt). Mis praegu piimaliitri pealt makstakse? Teenis õhtu pealt kakskümmend marka. Autojuhid saavad tasu veetud koormate pealt. Koormiseks oli neli külimittu adramaa pealt. Sauna kasutamise eest tuli maksta kümme krooni mehe pealt. *Nüüd olid tulepõletaja kalad eraldatud võrgumajade ette kuhjakestesse, iga paadi pealt oma osa.. A. Mälk.
5. mingist suunast, mingilt poolt. Tuul puhus külje pealt. *Tulime Hiiumaa pealt. / Paadis on räimed ja mõrrad. J. Smuul. || mingis suhtes, mingist aspektist, mingist küljest. *Seda asja tuleb iga kandi pealt kaaluda. Elu on iga kandi pealt mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge hobune tal hinge taga oligi ja lapike kehva maad.. A. Maripuu.
6. kasut. viitamaks käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Aeti südaöösel une pealt üles. Paistab, et mees on tapetud magamise pealt. Tulime poole etenduse, filmi pealt ära. Poisid saadi teo, pahanduse pealt kätte. Loomad tabati kurja pealt. Katkestas jutu poole lause pealt. Sõidu pealt ei tohi trammist maha hüpata. Kukkus äkki jooksu pealt pikali. Pealetungijad tulistasid otse jooksu, käigu pealt. *Õpetajad kutsuti poole tunni pealt direktori kabinetti kiirnõupidamisele. E. Raud.
7. kasut. viitamaks ülimale ajalisele vm. täpsusastmele. Maksan sulle selle kõik sendi, kopika pealt kinni. *„Ega nad siis kella pealt tule,” naeratas Aija. – „Miks ei tule? Ikka kella pealt. Kella pealt ja graafiku järgi..” M. Traat.
8. kasut. viitamaks sellele, mille kasutamiselt, pruukimiselt millelegi muule üle minnakse. Vabrikus mindi, vabrik läks auru pealt elektrimootoritele üle. Kütmine viidi masuudi pealt briketi peale.
9. kasut. viitamaks isikule, kelle tööd v. keda ennast eeskujuna võetakse. Poiss on ülesanded teiste pealt maha kirjutanud. Eks ma võtnud oma kirjatöös sinu pealt eeskuju. *Need olid nii ilmselt isa pealt õpitud sõnad, et see ajas peaaegu muigama. J. Kross.
10. kasut. viitamaks hindele, millelt mingis suunas toimub muutus. Füüsikahinne on langenud nelja pealt kolme peale, ajalugu aga tõusnud nelja pealt viie peale.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Kõike hinge, südame pealt ära rääkima, ära ütlema. Kohvipaksu pealt ennustama. On nagu kuu pealt kukkunud. Noatera pealt.
II. ‹prep›
1. [gen] rohkem kui, enam kui, üle (hrl. vanusega ühenduses); ant. alla, alt. Naine juba pealt neljakümne, viiekümne.
2. [part] hrv pärast. *Tulime pealt jõulupühi, just enne uut aastat suurelt merelt.. Ü. Tuulik.
III. ‹adv›
1. pealtpoolt, kõrgemalt (ära); pealispinnalt, katmast (ära); ant. alt. Kangutas kastil kaane pealt. Kruvisin pudelil korgi pealt. Lambil on klaas pealt ära. Laps on teki pealt ära ajanud. Ratas viskas rihma pealt. Tapeet, värv on pealt ära tulnud. Varbal tuli küüs pealt ära. Masinal on mootor pealt maha võetud. Hakkasime koormat pealt maha lükkama. Hein tuleb pealt ära niita. Võta endal mantel pealt ära. Rüüpas pealt paar sõõmu ja andis õllekapa edasi. Ma ei lasknud sel mehel silma pealt 'jälgisin meest kogu aja'. *.. ilmus kooliõpetaja Laur ukse peale ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge [mürgeldamisega] lage pealt ära tõstke.” O. Luts. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Sibul on pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline. Suured jääpangad olid pealt valged. Porgandid olid pealt küllalt jämedad, altpoolt peenemad. Pealt karvane riie. Pealt lahtine kaev. Pinal, karp on pealt lakitud. Kartulikuhi kaeti pealt õlgede ja mullaga. Järv kasvab pealt kinni. *.. seisis madala metsa serval palktare, pealt karusnahkadega kaetud nagu jakuudi jurta. J. Pärni (tlk). || väliselt, väljastpoolt. Ta pole nii paha poiss, kui pealt paistab. *Pealt ei saanud keegi aru, et [mees] haige . E. Park.
2. rõhutab mingi füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi jms. lakkamist kellelgi. Mul läks varakult uni pealt ära. *.. nii maias kui ta oligi – oli kompvekiisu ootamatult pealt ära läinud. E. Raud.
3. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi osana› näit. pealt kuulama, pealt kuulma, pealt nägema, pealt vaatama jt.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|pealt, äärepealt; kõigepealt; hetke|pealt, jala|pealt, jõhvi|pealt, kanna|pealt, karva|pealt, kopika|pealt, korra|pealt, kriipsu|pealt, minuti|pealt, paugu|pealt, punkti|pealt, päeva|pealt, ropsu|pealt, sendi|pealt, sõna|pealt, tunni|pealt, täpipealt

peni|nukk [-nuki]
folkl koerakoonlane. Muistendid peninukkidest. Ühesilmalised peninukid. || (mingis suhtes koera meenutava vaenlase kohta). *Jõllissilmsed peninukid, koerakolbad vööl. – / Sarnast pole teist maailmas jõhkral veretööl! M. Under.

pere|heitmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. perest (3. täh.) osa lahkumine (mingis kollektiivis). Igakevadised pereheitmised 'lõpetamised' ülikoolis, koolis. Vastuolud teatris viisid pereheitmiseni. *Venstre viimane pereheitmine toimus 70-ndate aastate alguses, kui temast [= parteist] astusid välja Ühisturu pooldajad.. J. Kangilaski.
2. sülemlemine. Palaval suvepäeval oli oodata mesilaste pereheitmist.

perekonna|nõukogu
ka nlj kogu perekonna v. tema kaalukamate liikmete nõupidamine mingis perekonnale tähtsas küsimuses; sellest osavõtvad liikmed. Õhtul tuli kokku perekonnanõukogu, et arutada poisi edasiõppimisvõimalusi. Perekonnanõukogu otsustas vanemate maja maha müüa.

pidama ‹pean, pidasin impers peetakse, peetud 42›
(üleminekud tähenduste vahel sageli ebaselged)
1. kusagil v. mingis olukorras hoidma. a. midagi v. kedagi haardes, kinni hoidma, sellest seisust mitte lahti, mitte vabaks laskma. Pidas vasarat, kirvest käes. Sepp pidas pihtidega rauda tules. Ta suudab veel mõõka peos pidada. Juuli tahtis minna, ent ma pidasin teda käsivarrest (tagasi). Rooli pidama 'roolima (rooliratast hoides)'. Ei see lõõg, kett lehma pea. Palke pidas koos kanepist nöör. Lauda pidas vaid üks nael. Vana võrgukalts peab nüüd 'ei pea' kala! *Sõrmed ei pea libedat, kivi väänab end käest lahti.. A. Mägi. b. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima. Tal oli raske poega koolitada ja ülikoolis pidada. Peame esialgu loomad laudas. Kurjategijat peeti türmis, üksikkambris. Raha ta kodus ei pidanud. Palavik pidas Jutat ikka veel voodis. *.. pea pidas juba ühekordse lugemise järel loetust enam-vähem kõik tallel. T. Lehtmets. c. midagi v. kedagi mingis olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima. Pidage hobused kammitsas! Kaua teda on juba vangis, vahi all peetud? Pidas millegipärast käsi selja taga. Pidage oma käed minust eemal! Haiget peetakse esialgu dieedil. Mari pidas majapidamises ohjad enda käes 'juhtis peremehena'. Peab ennast, peret kuidagi hinges 'elatab raskustega ära'. Hing on vaja kuidagi sees pidada 'on vaja kuidagi toime tulla'. Olen püüdnud teda ikka õige tee peal pidada. Need mõtted pidasid Antut kaua elevil. Perekonnas peeti sporditegemist au sees. *Sa hakkad vanaks jääma ja ei suuda enam oma talu korras pidada. A. Kitzberg. d. midagi enda valduses hoidma. Pea see raha enda käes! See on huvitav raamat. – Kui tahad, pea endale! Tiina ei suutnud ühtki asja enda teada pidada. Tal olid ses asjas eriarvamused, mida ta endale 'enda teada' pidas.
2. säilitama, alal hoidma, mitte lakata v. kaduda laskma. Pidage distantsi, vahemaad, eeskäijatega sammu! Jooksja oskas parajat tempot pidada. Pidasime omavahel silmsidet. Punaste käelintidega mehed pidasid laadal, peoplatsil korda. Peske hoolega käsi ja pidage puhtust! Haige peab režiimi, dieeti. Direktoriga peab häid suhteid pidama. Teda võib usaldada, ta peab saladust. Kõiges peab mõõtu pidama 'mitte liialdama'. Pea nüüd meeles, mis ma sulle ütlen! Küll on tore, et sa mind meeles pidasid 'ei unustanud'. Laev pidas kurssi, kiirust. Koer ei pidanud jälgi 'kaotas jäljed'. || mitte loobuma, millestki mitte taganema, sellest kinni pidama (näit. lubatu, tõotatu, kokkulepitu osas). Sõna pidama. Oma lubadust, tõotust ta pidas. Ta peab ausalt meie kokkulepet. Mida ta ütles, seda ta ka pidas. Salajas peeti vanu kombeid edasi. *„Aga kas ka peate, mis lubate?” – „Pean,” kinnitas Villu. A. H. Tammsaare.
3. midagi v. kedagi tagasi hoidma; ohjeldama, takistama. Ta ei suutnud enam naeru, nuttu pidada. Poiss, pea oma lora! Jaan tahtis midagi öelda, aga sai veel pidama. Nüüd ei suutnud ma end enam pidada ja pahvatasin naerma. Püüdsin teda pidada, et ta midagi mõtlematut ei teeks. Peab end karmilt ohjes. Kui ta minna tahab, ei pea teda ükski vägi. Kraav, madal tara ei pidanud loomi. See võrk ei pea kanu. See uks, lukk ei pea ühtegi varast. *„Ei, ei, sa ei lähe veel!” pidas Körber Mihklit minemast. E. Särgava.
4. pikemat aega, kestvamalt ühes paigas v. ühesugusena püsima. Rahvas ei taha maale pidama jääda. Rahutu ringiliikuja, ei tema kuhugi kauaks pidama jää. Rinne jäi Riia alla tükiks ajaks pidama. Lumi tuli küll sulale maale, aga jäi pidama. Värv jäi hästi pidama. *.. suusatasid ümberringi ja küttisid ning pidasid laagrit süsionnis Impivaara raiesmaal. F. Tuglas (tlk). | ‹hrl. impers.› (ilmastiku kohta). Peab ilusat ilma, põuda, kuiva. Pidas parajal määral sooja. Märtsis pidas veel kõva külma. Kui õhtuni veel peaks, saaksime loo üles. Esialgu peab veel talveteed. Tuul jäi kagusse pidama. *Taat ennustab, et ilmad kuiva peavad.. V. Verev. *Mustjõgi pidas veel jääd. L. Vaher. || vastu pidama, kestma. Aiapostid on küll vanad, kuid peavad veel mõni aeg. Pintsaku õmblused ei pea enam. Küll loom veab, kui look peab. *Ja Lälleoru Hans on siis ka hoolt kandnud, et tõke jälle tugev ja pidav oleks. E. Vilde.
5. liikumises takistatuks, pidurdatuks, paigal püsivaks saama v. tegema; mingis tegevuses peatatuks saama. Mürsukild, kuul jäi seina pidama. Sain libisedes veel kaldaservast pidama. Vool oli tugev, me ei suutnud paati aerudega pidada. Hoidis küll kõvasti ohjadest, kuid ei suutnud hobust pidada. Ma ei saanud kuidagi haavast verd pidama. Palavik jäi pidama 40° juures. Ta ei saanud jooksu pealt kohe pidama. Tema kohta öeldakse: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Minu taha asi pidama ei jää 'minu tõttu ei jää midagi tegemata'. Virve oli ilus tüdruk, pilk jääb tahtmatult temal pidama. || mitte järele andma. Ankur veel esialgu peab. Auto pidurid ei pidanud. Suusad ei pidanud nõlvakul ja ta kukkus. || kõnek (imperatiivis kedagi tagasihoidvalt). Pidage, ärge minge veel ära! Pidage, mehed, ärge tormake! Pea, ära veel osta! Pea nüüd, pea, kuula, mis ma sulle ütlen! Pidage, üks silmapilk! Pidage nüüd, kes siis söömata läheb! *Pea, seda ma ei luba ilmaski! A. Taar.
6. tihe, eristav olema, vedelikku, soojust vm. mitte läbi laskma. Kas see küna enam vett peab? Paat ei pea, laseb vett sisse. Kingatallad ei pidanud, lasksid vett läbi. Katus ei pea vihma. Lagi, õhukesed seinad ei pea sooja. Ahi ei pea sugugi sooja. Vesi tilgub, kraan ei pea. *Levis kerget lepasuitsu lehka, ahjutorud ei pidanud. R. Vellend.
7. (hrl. mingi tegevusalaga ühenduses:) midagi v. kedagi kestvamalt enda kasutuses v. käsutuses hoidma. a. (mingi omandi, äriettevõtte, koduloomade jms. kohta). Hakkas talu pidama. Isa pidas väikest asunikukohta. Ikka raskemaks läks maad, põldu, aeda pidada. Ta pidas maal väikest vesiveskit. Pidas alevis vürtspoodi, teemaja, kõrtsi, kingsepatöötuba. Treffner pidas Tartus erakooli. Karja, loomi, lambaid, sigu pidama. Peab seapõrsast, jäneseid, mesilasi. Talus peetakse mitut lehma, tõupulli, kaht sõiduhobust. Mis sa neist kassidest ja koertest pead? Autot pidada läks kulukaks. Nii suurt korterit me ei jõua enam pidada. Panka pidama (näit. kaardimängus). b. (inimeste kohta). Orje pidama. Teenijaid, sulaseid, tüdrukuid pidama. Sulane läks kalliks pidada. Talus peeti vahel päevilisi, suilist. Meister pidas endal selle ja õpipoisse. Vürst pidas suurt sõjaväge. Ma pidasin palgalisi, abilist, passijat. Pidas korteris kaasüürilist, kostilapsi. c. (mingis ametis teenimise, mingil töökohal olemise kohta). Vend peab Tartus advokaadiametit. Ta on oma elus mitmesuguseid ameteid pidanud. Mees oli laisk, ei pidanud kaua ühtegi kohta. *.. tal tuli pidada ja vahetada juhuslikke kohti, anda eratunde.. J. Semper.
8. mingit tegevust, toimingut, üritust sooritama, läbi viima, korraldama. Kõnet pidama. Koosolekul peeti mitu ettekannet. Jutlust, jumalateenistust pidama. Käis maal loenguid pidamas. Seltsimajas peeti koosolekuid, pidusid. Konverents, kongress peetakse 4.–7. juulini. „Kalev” pidas esiliigas kaks järjekordset mängu, kohtumist. Mullu jäid meistrivõistlused pidamata. Täna peetakse kohut kahe varga üle. Kaitseliit pidas laskeharjutusi. Vanasti peeti siin laupäeviti laata. Talguid, jahti pidama. Mis pitspalli, pillerkaari, pilgarit te siin peate? Lepingu sõlmimise asjus peetakse läbirääkimisi. Teiste magades pidas üks mees vahti, valvekorda. Sõda pidama. Polk pidas edukaid lahinguid idarindel. Oma õiguste eest tuli meil ägedat võitlust pidada. Kõneleja pidas lühikese pausi ja rääkis siis edasi. Kass peab jahti hiirtele, lindudele. Surm, katk pidas lõikust. || (side, liikluse vm. regulaarse v. korduva tegevuse kohta). Otsustati omavahel sidet pidada kirja teel. Ta on pidanud kirjavahetust mitme omaaegse kultuuritegelasega. Saarte ja mandri vahel peab ühendust lennuk. || mingit sündmust pühitsema v. tähistama. Pühi, jaanipäeva pidama. Pulmi peeti kolm päeva. Varrud otsustati pidada nelipühade ajal. Peied peetakse leinamajas. Juubelit, sünnipäeva ei peetud. No kas hakkame täna pidu pidama? 'pühitsema'. Lusti pidama 'lõbutsema, lustima'.
9. (sageli püsiühendeis:) hooldama, hoolitsema, ülal pidama. Hobuse eest pidas peremees ise hoolt. Meie eest peeti võõrsil hästi hoolt. Loomad on rammusad, hästi peetud. Kasuvanemad pidasid teda nagu oma last. Onu pidas õepoega enda juures ainult armu poolest. Mina sind kauem enda juures pidada ei saa. *Clemetil oli seevõrra kergem, et Jakob põllutööde ja muugi eest muret pidas. H. Sergo.
10. kirjapanekutega pidevalt täiendama v. täitma; midagi kirja pannes registreerima. Arveid kulutuste kohta ei peetud. Raamatuid pidama 'raamatupidajana töötama'. Rein pidas võistluste kohta jooksvat arvestust ja punktitabelit. Iga süüdimõistetu kohta peeti isiklikku toimikut. Pidasin reisidel hoolikalt päevikut. Asjahuvilisena pidas ta seltsi kroonikat. *.. jätame surnud rahule, nagu sa soovid, sest nende hingekirja peetakse taevas... A. H. Tammsaare.
11. tööd mitte tehes v. muidu tavalisest erinevalt aega veetma. Pea ikka pühapäeva ka! Läks naabrite juurde laupäevaõhtut pidama. Videvikku, hämarikku pidama (videvikus ilma tuld üles võtmata veedetava puhkepausi kohta). Pere pidas lõunatundi, keskhommikut. Mehed istusid söömaaega, suitsutundi pidama. Pidas aeg-ajalt töös vahet, et puhata. Saju tõttu tuli vihmapüha pidada 'ei saanud väljas töötada'. Ah et peate siin laisapidu! 'laisklete'. *Seegi päev ja öö tuli meestel veel tuulepaos igavaid päevi pidada. A. Kalmus.
12. teat. elujärgus olema, teat. elu elama. Kapten peab endiselt poissmehepõlve 'on poissmees'. Taat pidas oma majauberikus pensionäripõlve, vanaduspäevi. Hõlbupäevi pole ma kunagi pidada saanud. *.. oli rikas ja võis seepärast nii ülilõbusat ja lustilist põlve pidada, nagu ta pidas. J. Järv.
13. hrl. püsiühendeis osutab, et keegi on kestvamalt mingis psüühilises v. füüsilises seisundis. Ta peab minuga, minu vastu, minu peale viha. Mina pikka viha ei pea. Ta näib sinuga, sinu peale vimma pidavat. Sa ei peaks nende meestega, sellise kambaga sõprust pidama. Mis see minu asi, kellega ta tutvust peab. *.. eks sellist sehvti, nagu nende vahel on, või Irmaga igaüks pidada... V. Uibopuu. *Tammekännu Paul arvas, et uhkust ei maksa tõesti pidada. J. Rannap.
14. ‹hrl. translatiiviga› kellegi v. millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama. a. (kedagi kellekski). Pidasin lähenejat Antsuks. Mõni hull pidavat end Hiina keisriks. Välimuse järgi ei saa teda küll sinu pojaks pidada. Kõhn ja kleenuke, nii et teda võinuks ka tütarlapseks pidada. Kõnepruugi järgi võib teda saarlaseks pidada. Meest võis pidada arstiks, professoriks. Märti peetakse heaks kirurgiks. Teda peeti rikkaks, kitsiks meheks. Mind peeti pealekaebajaks, salakuulajaks. Pidasin sind seni ikka täitsameheks. Kelleks sa mind õige pead! (pahandav ütlus kellegi mingisuguse ettepaneku v. arvamise puhul). b. (kedagi v. midagi teat. laadi olevaks). Oleksin pidanud teda palju vanemaks, nooremaks. Üldiselt peetakse Kustit araks, laisaks. Eedit peeti pisut napakaks. Kas sa pead mind lolliks, pimedaks? Ta ei pea end uhkeks, tähtsaks, teistest paremaks. Kas sa pead mind valelikuks? – Ei pea. Teda peeti omaks ja ei peetud ka. Nad ei pidanud end veel kaotanuks, lööduks. Rahvas pidas seda jõge pühaks. Seda seent peetakse mürgiseks. Pidasin tasu väheseks. Kriitik pidas lavastust ebaõnnestunuks. Ma ei pea seesugust käitumist sündsaks. Kas sa pead praegust olukorda normaalseks? Seda fakti ei peetud oluliseks. Härra pidas kohaseks töölistega mõni sõna juttu ajada. Päris valeks seda lugu pidada ka ei saa. Ta ei pidanud mind ainsagi pilgu vääriliseks 'ei heitnud mulle ainsatki pilku'. c. (üldisemalt kellegi v. millegi suhtes). Teda peeti hukkunuks. Tulpide kodumaaks peetakse Kesk-Aasiat. Selle haiguse põhjustajaks peetakse üht viirust. Vargust, lendlehtede levitamist peeti raskeks kuriteoks. Külalist hästi kostitada peeti auasjaks. Kõike seda peeti heaks tooniks. Mart pidas kõike enda teeneks. Mari pidas neid sõnu enese pilamiseks. Peetakse võimalikuks, et järv on kunagi olnud ühenduses merega. Pidasin vajalikuks sind sellest informeerida. Ei pidanud paljuks 'alandavaks, mittekohaseks' oma käsi musta tööga määrida. *Elunditest on kõige sagedamini peetud hinge asupaigaks verd, aga ka südant. Ü. Tedre. d. (elatiiviga). *Küsisin avameelselt, mis ta arvab mu naisest, mis ta peab temast ja tema käitumisest. M. Metsanurk. *Ta oli Kollilt küsinud, mida too venelastest peab. L. Promet.
15. ‹elatiiviga› hoolima, lugu pidama; (kõrgelt) hindama. Jalgpallist, naistest, luuletustest, aumärkidest ta suurt ei pea. Ta ei pidanud piprast, sibulast. Minu ideest ei pea te siis midagi? Pidasin palju headest raamatutest, väärt kirjandusest. Kiuslikust mehest palju ei peetud. Lastest oli ta alati pidanud. Tüdruk peab nähtavasti rohkem Heinost kui Tiidust. See mees kipub endast juba liiga palju pidama 'arvama'. *Keegi, kes endast vähegi peab, ei julge enam rõivastuda ilma minu nõuanneteta. V. Saretok.
16. ‹hrl. tud-partitsiibis› kasutama, kandma (riietuse, jalanõude kohta). Narmendama peetud pintsak. Ülikond, kleit on juba tublisti peetud. Ära siis uusi riideid kohe iga päev pidama hakka! *Kui kingsepp sulle paari saapaid saadab, võid neid pidada ja ka pidamata jätta. H. Raudsepp.
17. van midagi järgima, arvestama, millestki kinni pidama. *Kui sina nüüd ihaldad astuda igavesse ellu, siis pea käsusõnu. A. Kalmus. *Tema [= looduse] vastu ei saa inimene ega loomgi. Tema seadusi peab pidama, pole parata. A. H. Tammsaare.

kinni pidama

1. peatuma v. peatama. Auto pidas meie maja ees, õueväravas kinni. Jooksja ei pidanud enne kinni kui teispool silda. Ruttas kinni pidamata edasi. Lasksin autol tänavanurgal kinni pidada. Autojuht, esimene hobusemees pidas poiste kohal kinni. Pea kinni, ma lähen siin maha! Pidas hobuse kinni ja kutsus lapsed vankri peale. Ootas tee ääres ja pidas esimese mööduva auto kinni. Kes seda juttu enam kinni peab, kui ta on kord liikvele pääsenud! || kõnek (imperatiivis kedagi mingis tegevuses peatavalt). Pea kinni, ära mine veel! Pea kinni, kuhu sa tormad! Pidage kinni, mehed, ma tulen Arvi asemel! Pea kinni, las ma räägin ka. Pea'nd kinni, oota väheke! *Mine kutsu ta siia. Ei, pea kinni, ma kutsun ise. J. Smuul.
2. kinni v. paigal hoidma, kedagi v. midagi liikumast takistama. Pidasin poissi kõvasti käest kinni. Jaak pidas siga kinni ja Priidu torkas. Pidas koera toas, kuudis kinni. Vabandage, et ma teid oma pärimistega nii kaua kinni pidasin. Ta käed ei pea enam midagi kinni. Koera pidas tugev kett kinni. See katkine kott ei pea küll enam kartuleid kinni. Mind peavad veel mõned asjaajamised linnas kinni. Pidas ärevusest, hirmu pärast isegi hinge kinni 'hoidis hingamist tagasi'. *Ta ei mõistnud praegugi, oli see argus või julgus, mis teda Kanglas kinni pidas. V. Saar. || millessegi klammerduma, midagi haardes hoidma. Pidas kahe käega puuoksast, purde käsipuust kinni. Uppuja peab õlekõrrestki kinni. || midagi alles, alal hoidma v. säilitada püüdma. Pidas oma maatükist kümne küünega kinni. Poiss on tuulepea, ei pea ühtegi kohta kinni. Pea sellest tööotsast kinni! Peab jonnakalt oma esialgsest arvamusest kinni. Pidas kõvasti esiisade usust kinni. Meie riik peab kinni neutraliteedist. Minu vana pea ei pea ka enam midagi kinni.
3. kedagi kinni võtma v. valve all, vangistatuna hoidma. a. kinni võtma, vahistama v. kontrollimiseks, isiku kindlakstegemiseks peatama. Politsei pidas kurjategijad kuriteopaigal kinni. Pidage varas kinni! Peeti kinni mitu kahtlast isikut. Mees peeti tollis salakauba vedamise pärast kinni. Linnas on komandanditund, patrull peab sind kohe kinni! b. valve all, vangistuses hoidma. Vahistatuid peeti kinni vallamajas, vanas mõisaaidas. Sõjavange peeti kinni erilaagrites.
4. mitte läbi laskma, peatama. a. vedelikku, õhku vm. Savikiht peab vett kinni. Katus ei pea vihma kinni. Seinad ei pea enam tuult kinni. Kas see mullavall ikka peab kuule kinni? Osoonikiht peab osalt kinni ultraviolettkiirgust. b. läbi- v. möödapääsemist takistama. Nõrk aed ei pea loomi kinni. Linna lähistel püüti veel kord vaenlast kinni pidada. *Kas te siis ei tea, et seda rindelõiku peavad kinni eestlased. J. Peegel.
5. oma tegutsemises, toimimises midagi arvestama, ettekirjutatust, ettenähtust lähtuma ja vastavaid nõudeid täitma, midagi järgima. Eeskirjadest, reeglitest, seadusest kinni pidama. Lepingust, lepingu tähtaegadest, lubadusest pidasime täpselt kinni. Bussijuht ei pidanud sõidugraafikust kinni. Ehitamisel ei ole kinni peetud projektist. Kehtestatud korrast tuleb kinni pidada. Vanadest kommetest, tavadest, etiketist ei peeta enam kinni. Ta pidas täpselt kinni oma põhimõtetest. Pidage söömisel kinni kindlatest kellaaegadest! *Selles kirikus peetakse veel kõvasti kinni meeste ja naiste poolest. L. Tigane.
6. kellelegi saada olevast rahasummast osa (vahel ka kogu summat) mitte välja maksma, selle väljamaksmisega viivitama. Palgast peeti kinni tulumaks, alimendid. Osa töötasust peeti maksudeks kinni. Peremees viivitab maksmisega, peab palka kinni.

pidur ‹-i 2› ‹s›

1. tehn seade masina v. selle osa liikumise aeglustamiseks ja peatamiseks v. soovitava asendi säilitamiseks. Mehaanilised, hüdraulilised, pneumaatilised pidurid. Jalgratta, auto, veduri pidurid. Tuuliku, spindli pidur. Korras, rikkis pidurid. Vajutas, surus jala pidurile. Pani piduri(d) peale, vajutas piduri(te)le. Juht vajutas pidurid põhja 'lõpuni alla'. Tramm, auto peatus pidurite kriiksudes. Bussi pidurid ütlesid üles.
▷ Liitsõnad: elektri|pidur, hõõrd|pidur, õhk|pidur, õlipidur; ketas|pidur, klots|pidur, koonus|pidur, lintpidur; häda|pidur, jalg|pidur, käsipidur.
2. piltl tagasi hoidev, talitsev, tõkestav tegur, pärss. a. ‹hrl. pl.› (sisemiste, psüühiliste tõkete kohta). Moraalsed pidurid. Armastuses on ta liiga arukas, tal on ikka pidurid peal. Poisil on pidurid pealt ära, muudkui kipub kaklema. Alkohol vallandab, vabastab pidurid. Raev pühkis minema kõik mõistuse pidurid. *Joobes kaotab inimene pidurid! Sellepärast ongi joobumus nii lõbus.. V. Adams. b. (takistuste kohta mingis protsessis). Tõsiseks piduriks teadusliku mõtte arengus on dogmaatilised, tardunud vaated. Kõige suuremaks piduriks tervishoiukorralduse parandamisel oli raha vähesus. Leppimine harjumuspärasega on progressi piduriks. Hariduse alahindamine võib saada inimkonna sotsiaalse arengu piduriks.

piir|kontsentratsioon
(keskkonnakaitses:) enim lubatud saasteainekogus näit. mingis mahuühikus. Radioaktiivsete ainete lubatud piirkontsentratsioon. Gaaside, aurude, tolmu ja teiste aerosoolide lubatud piirkontsentratsioon tootmisruumide õhus. Kahjulike ainete piirkontsentratsioonid joogivees ja toiduainetes.

piir|situatsioon
mingis suhtes äärmuseni viidud olukord, kus inimene käitub tavatult. Sõjafilmi autorid kujutasid inimesi piirsituatsioonis. *.. piirsituatsioonides avaneb inimese olemus või vähemalt enamik sellest.. J. Jõerüüt.

piir|väärtus
mat väärtus, mille muutuja väärtused tulevad mingis protsessis kui tahes lähedale. Mingi suuruse piirväärtus. Piirväärtuste teooria on matemaatilise analüüsi alus.

piitsjas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›
mingis suhtes piitsa meenutav. Mao piitsjas saba.

kindlat pinda jalge alla saama, kindel pind jalge all
(mingis suhtes kindlustunde saavutamise v. selle olemasolu kohta). Ei tundnud oma esinemises kindlat pinda jalge all. *Seega kasvas tema linnatarkus päev-päevalt ja ta tundis pikkamisi, et ta saaks nagu kindla pinna jalge alla. A. H. Tammsaare.

pind kõigub jalg(ad)e all
(keegi) tunneb end mingis suhtes ebakindlana, ei ole kindlustunnet. *Sa ei ole mitte kindel eneses. Sul kõigub pind jalge all. J. Kärner.

polüpoos ‹-i 21› ‹s›
med mitme polüübi samaaegne esinemine mingis elundis, polüüptõbi. Mao, soolestiku polüpoos.

pool ‹-e, -t 34›
I. ‹num›
1. murdarv üks kahendik (½). Kaks ja pool. Kaheksa ja pool pluss pool võrdub üheksa. Pool miljonit. Pool protsenti. Saadud avaldis tuleb korrutada poolega. *.. kirikus oli rootslasi ja eestlasi peaaegu pool poolega [= pooleks]. H. Sergo. | (kellaaja kohta). Kell on pool kaksteist. Poole kümnest poole seitsmeni kehtivad odavamad hinnad. Rong tuleb poole viie paiku.
2. hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust. a. ant. terve, kogu. Pool liitrit piima. Kolm ja pool kilogrammi liha. Koduni pole poolt kilomeetritki. Pool krooni. Pool leiba. Ta jättis üle poole arvest tasumata. Maksin saabaste eest vaid pool hinda. Pool suve veedeti maal. Viis ja pool aastat, päeva, tundi. Ta jõi ainult poole klaasist tühjaks. Ligi pool jahust läks maha. Ta on minust pool pead pikem. Pool raha(st) jäeti üüri maksmiseks. Poole rusika suurune tükk. Pooles elusuuruses büst. Pool maailma on läbi rännatud. Julge pealehakkamine on pool võitu. See on alles pool häda. Ta ei mõistnud pooltki meeste kõnest. Töötasime poole koormusega. Mootor töötas poole võimsusega. Aine radioaktiivsus on vähenenud poole peale, pooleni. Vorm täidetakse taignaga poole sügavuse jagu. Jagatud mure on pool muret. Pool süüst on sinu, pool minu. b. ant. kõik. Pooled inimesed, raamatud, lilled. Peaaegu pooled küpsised on söödud. Pooltel õpilastel on töö tegemata. Ta ei teadnud pooli asjugi. Pooled külalistest jäid tulemata. Üle poole seadmetest on rivist väljas. Rohkem kui pooled poed olid kinni. c. piltl osutab millegi nappusele, vähesusele. Poole aruga inimene. Poole häälega, poolel häälel kõnelema, laulma. Oldi juba poole jalaga kodus. Ta saatis mind poole pilguga. Sellest pole keegi poolt sõnagi rääkinud. Teda pole poole sõnagagi puudutatud. Mõistis teda poolelt sõnalt, poole sõna pealt, poolest sõnast. Ei tagane oma nõudmistest poolt sammugi. Taskus pole mul poolt pennigi. Haige on väljas vaid poole mehe eest. *Kaaruküla inimesed ei teinud tülist väljagi.. Isegi koerad lõid ainult poole lõuaga kaasa. E. Tegova.
3. (määruslikes ühendeis:) keskkoht, keskpaik. Pooles vardas lipp. Saag oli juba pooles puus. Ta seisab pooles trepis, poolel trepil. Jooksin poolde tänavasse. Hüüdis juba poolelt õuelt tere. Mees peatus, rusikas pooles vinnas. Poolde säärde, poole sääreni ulatuv seelik, lumi. Juuksed ulatuvad tal poole pihani. Olen raamatuga varsti poole peal. Aasta on poole peale jõudnud. Valas klaasi poolest saadik, pooleni konjakit täis. Uks on poolest saadik klaasist. Elan poolest saadik 'pooleldi' tema kulul. Filmi pole huvitav poole pealt vaatama hakata. Jäi poole 'poolelioleva' jutu pealt vait. *.. pooles lennus [pooleldi lennates] punusid [kanad] Mari juurde. I. Truupõld. | piltl. Asjaajamine jäi poolel(e) teel(e) seisma. Tuju on pooles mastis. || (aja kohta). Päike on alles pooles hommikus, lõunas, õhtus. Jaanuar juba poole peal! Ta luges poole ööni. Poolest päevast lasti rohijad põllult tulema. Koju saime alles pooles pimedas, poole öö ajal. Üles tõusti juba poolest ööst, poole koidu ajal. Istub pooled ööd kaardilauas. Pooleks suveks oli saun valmis. Nädal on juba poole peal.
4. millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms.). Püksid maksid poole vähem kui pintsak. Poiss oli teistest poole noorem, väiksem. Otse läbi metsa minna on tee poole lühem. Turult saab piima poole odavama hinnaga. Ants on poole etem poiss kui Jüri. Nii saab ju poole rutem. Tundsin end poole kindlamalt. Poiss on poole suuremaks kasvanud. Kiirust suurendati poole võrra. Hinnale on pool otsa pandud 'hind on kahekordistatud'.
II. ‹s›
1. kaheks jaotatava eseme, nähtuse, toimingu vms. üks osa. Suurem, väiksem pool. Tabeli ülemine, alumine, vasak, parem pool. Peo, kontserdi, võistluste esimene, teine pool. Möödunud sajandi, septembrikuu, aasta teisel poolel. Päeva hommikune, pärastlõunane pool. Üks pool toast oli tühi, teises paar mööblitükki. Pähklikoor prõksatas kaheks pooleks. Käärid koosnevad kahest omavahel ühendatud poolest. Ta sättis kammi tiheda poolega juukseid. Jalakäijad hoidugu tee vasakule poolele. Elu argipäevasem pool. Võrduse pooled. Ajas oma tagumise poole 'tagumiku' urvi. || külg. Kaardi, sedeli esimene ja tagumine pool. Kasuka karvane pool. Kuu valgustatud, valgustamata pool. Kuulame plaadi teist poolt ka. Heegelpinna pooled tulid erisugused. Madalpistetikand jääb riide mõlemal poolel ühesugune. Mündi vapiga pool. Elu heledam pool. See on vaid medali üks pool. *.. viha ja armastus on ainult ühe tunde kaks poolt. K. Ainver. || hoone, hoonete rühma vms. hrl. kuuluvuse, otstarbe v. paiknemise järgi eristatav osa. Meeste, naiste pool ühiselamus, saunas, haiglas. Suur kahe poolega elumaja. Käisin seal tihti lelle pere poolel. Teenijate ja pererahva pool talus. Kõrtsid olid jaotatud härraste ja talupoegade pooleks. Tulin köögi poole pealt. Mine oma poolele ja heida magama. Naabri poole peal peeti tihtilugu pidu. Tee sellel poolel on põllud, teisel mets. Turu see pool, kus müüakse juurvilja. Pärast poolaega vahetasid mängijad pooled 'asetusid teisele väljakupoolele'. Rünnak kandus vastasmeeskonna poolele. *Nagu kool, nii asus ka kirik Jaanilinna poolel. M. Möldre.
▷ Liitsõnad: ala|pool, algu|pool, esi|pool, kõhu|pool, köögi|pool, lõpu|pool, meeste|pool, miinus|pool, naiste|pool, näo|pool, nuri|pool, pahu|pool, pluss|pool, selja|pool, suu|pool, tagu|pool, tee|pool, tänava|pool, varju|pool, väljaku|pool, värava|pool, ülapool.
2. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks osa. Kahe poolega uks, värav. Kolme poolega peegel, kapp. Mõlemad välisukse pooled on lahti. Ühe poolega kirjutuslaud. Suur mitme poolega rahakott.
▷ Liitsõnad: akna|pool, kapi|pool, kardina|pool, uksepool.
3. ka jur üks vastastest v. partneritest mingis toimingus. Kaotaja, kannataja, kuulav, kõnelev pool. Või(s)tlevad, nõutlevad, vaidlevad, vaenulikud pooled. Süüdlaseks pooleks jääma. Pooli huvitavad küsimused. Leping tõi kasu mõlemale poolele. Meie poksija oli ründavam pool. Kinkelepingu järgi annab üks pool oma vara tasuta teise poole omandusse. *Kumbki pool jäi oma seisukohale: valitseja nõudis, talupojad keeldusid. A. Kruusimägi. || (abikaasa kohta). Mehel on oma õrnema poolega mingid arusaamatused. Miks nimetatakse naisi nõrgemaks pooleks? Perekonna kangem, tugevam pool oli kirglik kalamees. || üks vastandlikest leeridest. Mõlemad pooled kandsid lahingus kaotusi. Venelaste poolel oli rohkesti haavatuid. Ta läks liitlaste, ülestõusnute poolele üle. Vend oli olnud kommunistide poolel. Onu oli sõdinud valel poolel. || (kellegi v. millegi toetamise väljendamisel). Ajaleht oli võimumeeste poolel. Õigus on meie poolel. Tülide ajal asus õde alati venna poolele.
▷ Liitsõnad: abielu|pool, lepingu|pool, osa|pool, sugu|pool, teine|pool, vastaspool.

poseerima ‹42›

1. (modellina) mingis asendis kunstniku v. fotograafi ees olema. Ta käib ateljees poseerimas, poseerib kunstnikule. Ta on poseerinud kaanepildi jaoks, Veenusena. See tüdruk ei nõustu poseerima, on tüdinud poseerimast. Õnnelikud võitjad poseerisid fotomeestele. Reklaamplakatitel poseerivad alasti kaunitarid. Tegelikult ma ei oska autot juhtida, see pilt siin on mul poseeritud.
2. eputama, iseäratsema. Ta armastab seltskonnas poseerida. Sa poseerid ka iseenda ees. Ära poseeri oma tutvustega. Poseeriv hoiak, olek. *Isa kerge kalduvus poseerida välimusega avaldus minu juures eputamises sõnadega. E. Tegova.

puuduma ‹37›

1. (väljendab millegi v. kellegi eeldatavalt olemasoleva v. vajatava mitte olemas olemist:) mitte olema, puudu olema. a. (üldse, tegelikkuses). Sellele loodusnähtusele puudub seletus. Arvab, et absoluutne tõde puudub. Surma puhul hingamine puudub. Kõiki rahuldav maailmakord näib puuduvat. b. (mingis kohas, kuskil). Hiiumaal puudub suurtööstus. Tundras puuduvad puud. Akna ühes pooles puudus klaas. Mõnel kääpal puudus rist hoopiski. Naaberkülas puudub kirik. See aine looduses puudub. Arhiivis puuduvad need andmed. Mardil puudub ees kaks ülemist hammast. Tänavatel puudus tavaline elevus. Tema pettumuseks puudus sünnipäevalaualt tort. c. (mingil ajal, millalgi). *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. d. (kellegi omanduses, valduses, käsutuses, kuuluvuses, päralt; (üldisemalt:) kellelgi omajal). Elavad rannas, aga paat puudub. Üks abiline mul on, kuid teine puudub. Tal puudub korralik korter, kodu. Selle kohta puuduvad mul andmed. Õel puudub amet, haridus. Vaata, et lastel midagi ei puuduks! Meil puudus võimalus, tahtmine koju minna. Kahju, et tal eesmärk, seisukoht puudub. Kaiel puudub sõber. *Ma üksi, sest puudun ma sinul, sa minul.. E. Enno. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana; kelleski v. milleski sisalduvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina, millegi iseloomuliku v. olemuslikuna). Ta paremal käel puuduvad sõrmed. Supis puudub sool. Sel tänaval puudub kõnnitee. Lausa ingel, üksnes tiivad puuduvad. Ütles enesel isu puuduvat. Sel tööl puudub mõte. Ta kurbuses ei puudu poeesia. Tas puudub kurjus, jõud. Mul puuduvad kogemused. Ei saa öelda, et tütarlapsel puudunuks temperament. Regilaulus puudub lõppriim. Uuemas kirjanduses puuduvat värskus. f. (kellegi v. millegi jaoks, tarbeks). Kulude katteks, söögiks puudus raha. Laste jaoks puudus aeg. Korralikuks tööks puuduvad vahendid. Linnakorteris puuduvad tingimused hoidiste säilitamiseks.
2. (väljendab kellegi v. millegi mitte kohal olemist:) kuskilt ära olema, mingis kohas mitte viibima, mitte paiknema, mitte asetsema. Poiss puudus koolist, tunnist, harjutuselt, proovist. Kati puudus kolm päeva, nädalate kaupa, jõuludeni, pool aastat joonega. Kes puudub? Miks sa puudusid? Puudub põhjuseta, mõjuvatel põhjustel, haiguse tõttu. Masinist magas sisse ja puudus töölt. Kontsert ei saa veel alata, dirigent puudub. Kuurist puudusid mõned tööriistad. Millegipärast puuduvad täna laualt lilled.
3. olema vähem kui vaja, ebapiisavalt olema, puudu jääma. Üritab puuduva raha laenata. Kolmest puudub kümme minutit. Kell puudub viis minutit kümnest. Ainult juuksekarva võrra puudus, et sind maha ei löödud. Vaid sentimeeter puudus, et sõrm masina vahele ei jäänud. Palju ei puudunud, vähe puudus, et oleksin silmast ilma jäänud. Paljukest seal õnnetusest puudus. Lätis on juba sõda lahti ja mis siingi enam puudub. Oled naisemees? – Ega palju puudu! *.. tööd on palju, puudub käsi. H. Visnapuu. *Rikkalikult just seda va õllemärjukest ei olnud, aga siiski jätkus teisest, sest, mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. A. H. Tammsaare. || (pahameele, nördimuse väljendustes täbara olukorra kohta, mis kellegi v. millegi tõttu veelgi halveneb). See veel puudub, et sina ka mind pilkad. Kindad on kadunud, see veel puudus! See veel puuduks, kui väiksem poiss ka haigeks jääks.

põhi|mõte
kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip, juhtmõte; teat. (tehnilise) printsiibi rakendus milleski. Usulised, eetilised, esteetilised põhimõtted. Looduskaitse, hariduspoliitika põhimõtted ja nende rakendamine. Sõnaraamatu koostamise põhimõtted. Kirjandite hindamise põhimõtted. Tal on ranged, kindlad põhimõtted. Mingist põhimõttest juhinduma, kinni pidama, mingi põhimõtte järgi elama. Jäin oma põhimõtetele truuks. Loobus oma senistest põhimõtetest. Eksis üldise põhimõtte vastu. Võtsin endale põhimõtteks kuldse kesktee reegli. Lähtusin põhimõttest, et ela ise ja lase ka teistel elada. Minu põhimõte on: pigem aeglaselt, aga põhjalikult. Tegin seda põhimõtte pärast, põhimõtte nimel. Pillimehed mängisid põhimõttel „kes tellib, see maksab”. See ei ole kooskõlas erakonna põhimõtetega. Mürgihammas toimib süstla põhimõttel. Karsklane on ta põhimõttelt, idee pärast. Ta on põhimõtetega mees, ei tema järele anna. *Aer, mis kangi põhimõttel laeva või paati edasi viib, on egiptuse purjest uuem leiutis. H. Palk (tlk).
▷ Liitsõnad: koostamis|põhimõte, töötamispõhimõte.

põhi|punkt
põhiline, peamine punkt (näit. mingis dokumendis). Lepingu põhipunktid.

põhi|samm
mingis tantsus korduvalt esinev samm v. sammude kombinatsioon. Polka, rumba põhisamm.

põlis|pere
põlistest aegadest mingis paigas eksisteerinud majapidamine. *Siin elas kolm põlisperet, muistsete elanike viimsed järeltulijad, teised olid saarelt lahkunud.. V. Traat (tlk).

pärast
I. ‹postp›
1. [gen] (põhisõnaga märgitud ajaühiku) järel, möödudes. Aasta pärast. Kahe kuu pärast algab jälle õppetöö. Astun nädala või paari pärast läbi. Ta suri kolme päeva pärast. Tule poole tunni pärast! Kell on viie minuti pärast üks. Natukese, mõne, tüki aja pärast. Vähe, viivu, veidi aja pärast taipasin, mis oli juhtunud. Ettevõte tasub end ära alles aastate pärast.
2. [gen] osutab sellele, mille v. kelle valdusse v. käsutusse saamiseks, saavutamiseks midagi toimub. Lahing käis linna, iga jalatäie maa pärast. Isapõdrad võitlevad emase pärast. Kosis rikka lese tema vara pärast. Röövlid tapsid mehe raha pärast. Koerad purelesid kondi pärast. Naised jagelevad pesuköögi pärast. Võistlus esikoha, maailmameistri tiitli pärast. Ta on tõe ja õiguse pärast väljas. *Vapsidega konkureerisid võimu pärast eeskätt Põllumeestekogud.. O. Kuningas.
3. [gen] mingil põhjusel, millegi tõttu, millestki tingituna. a. osutab tundele, millest tingituna v. mille tõttu midagi toimub. Hõiskab, tantsib rõõmu pärast. Hakkasin viha pärast nutma. Ta ei saanud ehmatuse, hirmu pärast sõnagi suust. Vaju või maa alla häbi pärast! Tal ei tulnud erutuse pärast uni. Tegin seda kiusu, jonni, koeruse, ulakuse, lusti pärast. Läksin huvi, viisakuse pärast nendega kaasa. Mees on õnnetu armastuse pärast jooma hakanud. b. osutab asjaolule v. põhjusele, mille tõttu midagi esineb v. toimub. Laps puudus koolist haiguse pärast. Laev ei sõida täna tormi pärast. Külma pärast ei saa siin talvel elada. Mitmete asjaolude pärast jäi töö pooleli. Talu läks võlgade pärast oksjoni alla. Lammast peetakse villa pärast. Haige oigas valude pärast. Palun vabandust tülitamise pärast! Ega ma sinu pärast ei tulnud, tulin ema vaatama. Ega ma paha pärast, räägin seda hea pärast! Mis sa nutad tühja (asja) pärast! Meeldid mulle oma töökuse pärast. Teda halvustati tema saamatuse pärast. Olen sinu pärast uhke. Sain teie pärast peapesu. Mul hakkas enda pärast häbi, piinlik. Lõi kombe pärast risti ette. Tulid sa ikka asja pärast? 'oli sul ikka asja'. Mis häda pärast 'mis põhjusel' ma peaksin valetama! Mis hea pärast sa siia tulid? (irooniline väljend). *Kui sageli räägitakse seltskonnas lihtsalt rääkimise pärast. I. Trikkel. || (karistatava v. kritiseeritava põhjuse korral vahel võimalik ka eest.). Istub varguse pärast kinni. Streigist osavõtu pärast vallandati mitu töölist. Sain nahutada heitliku iseloomu pärast. Kunstnikule tehti liigse realismi pärast etteheiteid. *.. otsis ja kangutas sõnu ja mõtteid, nagu tuleks nende pärast hiljemini kellegi ees vastutada. P. Vallak. c. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille huvides, kasuks, jaoks midagi toimub. Buss peatus vaid meie kahe pärast. Ära minu pärast oma toimetamisi toimetamata jäta. Räägin seda sinu enda pärast. Tulin koju tagasi üksnes laste pärast. Töö pärast ma ennast tapma ei hakka. Kunst kunsti pärast. Kindla usu pärast on surmagi mindud. *„Ega siis jumal inimest ometi põrgu pärast loonud.” – „Mispärast siis?” A. H. Tammsaare. d. osutab isikule, esemele, asjaolule, kelle v. mille saatuse v. olukorra suhtes tuntakse muret, kahju vms. Ära minu pärast muretse. Kuidas ma küll sinu pärast kartsin! Tunnen muret oma tervise pärast. Mure homse päeva, tuleviku pärast. Kardab oma elu pärast. Lein hukkunute pärast. Rikas muretseb oma raha pärast. *.. oleme mures tedre- ja põldpüüparvede kokkusulamise pärast.. O. Tooming.
4. [gen] ‹hrl. kirjutatakse eelneva sõnaga liitadverbina kokku› kellegi v. millegi seisukohalt, poolest. Sinu pärast võiksime nälga surra, sul ükskõik! Mine siis, minugi pärast! Ütlen seda ainult moe, nalja pärast. Õiguse pärast 'õigupoolest'. Kõik see oli nagu au pärast 'nime poolest, moepärast'.
5. [gen] millelegi vastavalt, millegi kohaselt v. järgi, midagi mööda. Saaks ükskord voli pärast süüa! Kunagi ei osanud peremehe meele pärast olla. Kõikide meele pärast ei suuda teha. *Mina ratsutan ainult tarbe pärast, ma ei tunne sellest mingit erilist mõnu. H. Salu.
6. [gen] esineb fraseoloogilist laadi hüüatustes ja kirumisvormelites. Jumala, taeva pärast, ära tee seda! Aita ometi, Kristuse pärast! Kuradi, pagana, põrgu, kirevase pärast! *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.
7. [elat] kõnek (osutab seisundile:) mingis seisundis v. olukorras olevana, peast. Ta oli noorest pärast iludus. Ära haigest pärast tööle mine! *Taru Iida peavari alevikuserval pole enam see, mis uuest pärast.. M. Nurme. *Minu nimi on Linda Liitmäe, neiust pärast olin Kütt. V. Ilus.
II. ‹prep› [part] millegi järel, millestki ajaliselt hiljem, peale. Kella kolme paiku pärast lõunat. Pärast 1. juulit. Varsti pärast pühi. Viis minutit pärast kuut. Pärast tööd läksime kohe koju. Õhtul pärast töö lõppu. Uued majad kerkivad nagu seened pärast vihma. Pärast sõda olid meil rasked ajad. Asus pärast ülikooli, ülikooli lõpetamist tööle õpetajana. Pärast pikki vaidlusi jõudsime ühisele otsusele. Ta jäi veel pärast mind tööle. Pärast meid tulgu või veeuputus! Elu pärast surma. *Mind jäeti mingi koerustüki eest pärast tunde. T. Vint. | ‹ühendsidesõna osana› pärast seda kui vt kui
III. ‹adv›
1. hiljem; edaspidi. Hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama. Mine sina kohe, ma tulen pärast järele. Eks pärast näe, vaata, mis siin teha annab! Mul pole praegu raha, maksan pärast. Ta oli algul vastu, kuid pärast andis järele. Pärast näeme! Seda juhtus pärastki. Parem enne karta kui pärast kahetseda. Pärast ikka tarku palju! Kes pärast naerab, naerab paremini. *.. sest nii tarka koera kut Nässu pole Abrukas enne old ega tule pärast. J. Tuulik. || seejärel, siis. Algul kuulasin raadiot, pärast veel lugesin pisut. Enne töö ja pärast lõbu. Esiti varastab nõela, pärast noa, viimaks hobuse.
2. van (kartust v. kahtlust väljendades:) viimati, äkki, järsku. *Oota, ma keeran ukse lukku, pärast mõni tuleb. A. H. Tammsaare. *".. julgegi sööma hakata: pärast viib keele alla!” arvas poiss. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: au|pärast, häda|pärast, jao|pärast, käe|pärast, meele|pärast, minu|pärast, miski|pärast, moe|pärast, nalja|pärast, näo|pärast, see|pärast, selle|pärast, teadu|pärast, õigupärast

päris|asi
tegelik, peamine asi (hrl. mingis jutuajamises). *„Tead, mispärast mina tulin?” asun oma pärisasja juurde. „Mõtlen sinust jutu kirjutada.” H. Sergo.

pöörama ‹pöörata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama, keerama. Tüürimees pöörab rooliratast. Pööras rooli järsult paremale. Pukktuulikut, veskit (tuulde) pöörama. Uste, akende pööratavad käepidemed. Pöörab võtit lukuaugus. Karbil on hingedel pööratav kaas. Pööra mutter lõpuni. Pööras krabinal raamatu lehekülgi. Pöörame seda tasapinda 45° võrra. Kõrbetaimed pööravad keskpäevatundidel oma lehed serviti. *Maa pöörab ennast Päikesele vastu ja meie tajume seda kui päikesetõusu. L. Meri. | piltl. Aja(loo)ratast ei saa tagasi pöörata. Otsustasin oma elus uue lehekülje pöörata.
2. (seoses inimese vm. olendi asendi muutumisega:) käänama, keerama. Magaja pööras teist külge, ühelt küljelt teisele. Seda kuuldes pööraks isa hauas teise külje! Lamaja pööras end kõhuli, küljele. Ratsanik pööras end hobusel küljetsi, sadulas tagasi. Küll pöörab ja käänab ennast peegli ees! Pööra selg! Pööras pilkajatele selja ja läks minema. Pöörasin end sinnapoole, kust hääl kostis. Ta ei pööranud peadki. Kõikide näod olid pööratud tema poole. Pööras palge vastu päikest. Pöörasin häbelikult näo, silmad, pilgu kõrvale. Kui sind lüüakse ühele põsele, siis pööra ette ka teine. Taat pööras parema kõrva rääkija poole. Haige pöörati selili. Lehm pööras end tagasi vaatama. | piltl. Külaelu edendajad pöörasid pilgu noortele. *.. kas teie veelgi ei märka, kuidas kogu maailm ümberringi pöörab oma pale ristiusu poole.. E. Kippel.
3. midagi teistpidi, teisele küljele keerama, midagi niiviisi mingisse olukorda viima v. ajama. Pööras ämbri, purgi, klaasi kummuli. Pudeli põhi pöörati ülespoole. Taskut, kotti pahupidi, pahempidi pöörama. Laps pööras pakki käes siia ja sinna. Rasked roomiktraktorid ja palgiveoautod on metsateed segi, põhjatuks pööranud. | piltl. Sõda pööras kogu elu pahupidi. Mõtet, tõde pahupidi pöörama. Ära pööra ennast, oma hinge teiste ees pahupidi! Ta pööras kõik mu plaanid segi. *.. seda ma ei ütelnud, et sina üksi süüdi oled; sa ära pööra sõnu pahempidi. Süüdi oleme mõlemad. O. Luts. || otsides segi ajama, sobrama, tuhnima. Läbiotsimisel pöörati kogu maja, korter, tuba pahupidi. Kõik kapid pöörati segi, kõik riiulid soriti läbi. *Ema otsis võtit, ta pööras ja pahmas toas.. M. Rebane. *Kogu ümbruskond pöörati segi, aga suur osa asjadest jäi kadunuks. E. Kreem. || kündma. Pööras adraga maad, põldu, sööti. Sahk pöörab mulda. *Aga maapinna pööranud ta põlluks, mis tänapäevani põld on. M. J. Eisen.
4. midagi poolkaarde painutama, kahekorra seadma vms., keerama. Ülespoole pööratud ninadega tuhvlid. Pööra särgikrae tagasi. Seeliku alumine serv on laialt sissepoole pööratud. Pööratud äärega palistusõmblus. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. *Sõber viskab kirve käest ja hakkab endale vilkat pöörama. O. Luts.
5. millegi v. kellegi suunda muutma, teist suunda andma. Mees pööras hobuse metsateelt maanteele. Pöörab paadinina vastu tuult, kalda poole, tagasi. Poiss pööras järsult jalgratast ja kukkus. | kõnek (3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel pööras tuule lõunasse. || pööratud mingis suunas asetsev. *Jääraku suue oli pööratud Karantiini lahe poole. U. Liivaku (tlk). || piltl millelegi teist sisu, teistsugust suunda andma, midagi teiseks tegema v. muutma. Nad pöörasid relvad oma endiste liitlaste vastu. Pöörasin jutu mujale, teisale. Püüdis kõike öeldut naljaks pöörata. Katsu tehtud kurja vähehaaval heaks pöörata. Taat on põikpea, tema meelt pole kerge pöörata. Juhtunu pööras teiseks kogu mu elu. Tähelepanu pöörama 'kellelegi, millelegi tähelepanu osutama'. Kuld pöörab kuninga meele. *Anne surma järel pööras ema kogu oma armastuse Estrile. K. A. Hindrey. *Sina pöörad ju ikka veel põranda all riigikorda. A. H. Tammsaare. || veenma v. sundima kedagi usku, maailmavaadet vms. vahetama; kedagi meeleparandusele kutsuma. Paganaid ristiusku pöörama. Hakkas misjonäriks ja läks pärismaalasi õige usu poole pöörama. Ta katsub teda tagasi jumala juurde pöörata. Teda käisid päästearmeelased pööramas. Loe piiblit, see pöörab sind patust! *See, kes noori punaseks pööras, lasti maha. J. Smuul. *Tahan teid pöörata. Tahan teist teha mehe, nagu ta peaks olema. H. Raudsepp. || jur täitmisele suunama. Kohtuotsus, karistus pööratakse täitmisele.
6. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale keerama. a. (liikumisel). Järgmise maja juurest pöörake paremale, paremat kätt. Pöörasin ümber nurga kodutänavasse. Marjulised pöörasid maanteelt kõrvale, sihilt metsa. Poiss pöörab poolelt teelt, metsast suure ringiga tagasi. Pöörab tuttavat nähes nurga taha. Auto pöörab maja ette. Pöörasime sammud, otsa kodu poole. Mees pööras minekule. Tuul pööras lõunasse, on vahepeal pööranud. *Ja ruttu pööras ta laeva poole minema. E. Aspe. b. (ilma liikumiseta). Kuhu see tee pöörab? Järgmisest tänavast pöörab üks väike põiktänav, seal ma elangi. c. piltl. Ilm pöörab sajule, sulale, pehmemaks. Ilm hakkab, sätib pöörama. Õhtupoolikul pööras vihmale, külmale, tormiks. Elu pööras rahulikumaks. Mina küll ei tahaks kiviaega tagasi pöörata. *Annaks Jumal, et need sõnad ei pööraks su enese vastu. K. Ristikivi. *Küll asjad veel pööravad. Vara rõõmustada, vennikesed! O. Jõgi (tlk). || kõnek hakkama (midagi tegema). Mehed on viimasel ajal jooma pööranud. Seltskond pööras peagi kaklema, tülli. *Süda pööras järsku kripeldama teretamata jätmise pärast.. L. Vaher.
7. ka van kõnek mingis asjas kellegi poole pöörduma (3. täh.), kedagi kõnetama. Mind paluti selles asjas teie poole pöörata. Küsimusega, palvega, ettepanekuga kellegi poole pöörama. *„Jääge nüüd lapse juurde,” pööras Hildegard teenija poole.. A. H. Tammsaare.
8. kõnek (südamepöörituse, iiveldustunde tekkimise kohta). Sisikonnas pöörab, olen vist merehaige. *Aga minu süda pööras selle sakslase surmast nii pahaks, et .. oksendasin ma nii kaua, kui rohelist sappi hakkas tulema. J. Peegel.
9. keel sõna pöördeti muutma, konjugeerima. Pöörake sõna „lugema” olevikus ja minevikus!

pöördkond ‹-konna 22› ‹s›
keel ühesuguselt v. sarnaselt pöörduvate sõnade rühm, nende tüüpkond mingis keeles, konjugatsioon. Esimene, neljas pöördkond.

pöörlema ‹pöörelda 49›

1. oma keskpunkti v. telje ümber liikuma, keerlema; pöördeid tegema, ringi käima; selliselt mingis suunas edasi liikuma. Maa(kera) pöörleb ümber oma telje. Vokiratas, tiivik, propeller pöörleb. Masinate võllid pöörlesid. Veevool paneb turbiinid pöörlema. Oh, kui kiiresti pöörleb karussell! Tuuleveski tiivad pöörlesid hoogsalt. Panin heliplaadi plaadimängijal uuesti pöörlema. Lase värtnal pöörelda! Surus oherdile, pannes selle pöörlema. Restorani ülemine ruum võib pöörelda. Pöörlev tsemendiahi. Lõkke kohal pöörles praevardaid. Palgid ujusid kärestikulises vees keereldes ja pööreldes edasi. Vesipüks võib pöörelda oma telje ümber nii vastu- kui ka päripäeva. Silmade ees tantsisid ja pöörlesid värvilised rõngad. Mul hakkas halb, kogu tuba pöörles silme ees. Suits pöörles lõkkest otse üles. Väljas keerleb ja pöörleb tuul, torm. Pöörlev liikumine. Pöörlev elektron, magnetväli. *Ristel pöörleb toit suus, tal on nutt varaks. R. Kõvamees. || piltl (mõtete, jutu, tegevuse vms. keerlemise kohta millegi v. kellegi ümber). Kõik poisi mõtted pöörlevad selle tüdruku ümber. *Tegelikult kujutab sadam enesest keerukat organismi, kus kõik pöörleb lasti ümber. H. Palk (tlk). || käänakuid, pöörakuid tehes kulgema. Tee pöörles ja käänles kivide ja kadakate vahel.
2. mitte paigal püsima, ennast siia-sinna pöörama, visklema. Pöörlesin unetult pool ööd, poole ööni oma asemel. Poiss niheles ja pöörles rahutult toolil. Ta rabeles ja pöörles kinnihoidjate käte vahel. Lapsed hullavad ja pöörlevad lumes. Poisid pöörlevad kakeldes murul. Sead armastavad porilombis pöörelda. Silmad pöörlevad peas.
3. pööritama (pea v. südame kohta). Ainuüksnes pilk toidule võttis sisikonna pöörlema. *Aarmann laskis kutsuda kirjakandja Kamara, kelle rusikas siis kergesti tõusis, kui pea viinaaurus pöörles. P. Kuusberg.