Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 11 artiklit
sarv ‹-e pl. illat sarvedesse e. sarvisse e. sarvi 22› ‹s›
1. loomade, eeskätt sõraliste peast väljaulatuv piklik kõva moodustis. Veise, põdra, oina, soku sarved. Ninasarviku sarv. Kõverate sarvedega oinas. Pull lõi sarved mättasse, puskis sarvedega karjast. Lehmad, põdrapullid lõid sarved kokku. Põder ajab iga aasta sarvi 'ajab vanad sarved maha'. Jääral murdus sarv. Sarvedeta 'nudid' lehmad. Perenaine sidus lehmale köie sarvi. Sarvest valmistatud ese. Tegi salamahti istuja selja taga sarvi 'tõstis sõrmed nagu sarved istuja pea juurde'. Meest sõnast, härga sarvest. | (kurjal vaimul). Vanapaganal, kuradil on sarved peas. | piltl. Kui ta sind veel tülitab, viruta talle sarvede vahele. Ta on äge: kui midagi on, kohe sarved püsti. *.. ootame, vaatame, laveerime, venitame.. Ei, sedasi meie kaugemale ei saa: sarved vastu! E. Särgava. || piltl suur muhk. *.. kui nad mängult [= kettalöömiselt] tagasi tulid, oli ühe või teise otsaesine varustatud tüseda sarvega või põsk paistetanud nagu saiapäts. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: härja|sarv, jäära|sarv, looma|sarv, oina|sarv, põdra|sarv, siku|sarv, soku|sarv, veisesarv; keerd|sarv, kühvel|sarv, piik|sarv, püst|sarv, umb|sarv, õõnessarv.
2. sarvest (1. täh.), ka metallist vm. materjalist valmistatud sarvetaoline ese. a. tugevakõlaline puhutav mänguriist. Jahimees, karjane puhub sarve. Sõdalased puhusid sarvi ja põristasid trumme. Puhusid pasunad ja huikasid sarved. Eemalt kõlas sarve luikav hääl. b. mingi muu ese. Veini joodi sarvedest. Puistas sarvest püssirohtu püssitorusse. Sarvedega ehitud kiiver peas. *.. ja kõik minu varandus, kupumasin ja vereimemise sarved on siin pää all kotikese sees. Jak. Liiv.
▷ Liitsõnad: jahi|sarv, karja|sarv, lutu|sarv, posti|sarv, signaal|sarv, sõja|sarv, tulekahjusarv; joogi|sarv, kupu|sarv, püssirohu|sarv, tubaka|sarv, veinisarv; küllus(e)sarv.
3. (mingi eseme, ka taevakeha loomasarvi meenutava osa kohta). Pakid olid seotud jalgratta sarvede 'juhtraua' külge. Härghöövli sarved 'käepideme põikpulgad'. Võtsime sae 'suursae' sarvedest kinni ja hakkasime saagima. Trollil tulid sarved 'kontaktjuhtmed' maha. Sarvedega sai kõnek sarvesai. Noorkuu sarved 'noorkuusirbi teravikud'.
4. kõnek (putukate, tigude tundlate kohta). Põrnika, viinamäeteo sarved.
▷ Liitsõnad: katsesarv.
5. muus mahedakõlaline vaskpuhkpill. Sarved moodustavad puhkpilliorkestris omaette rühma.
▷ Liitsõnad: metsasarv.
härjal sarvist ~ sarvest (kinni) haarama ~ võtma ~ hakkama
otsekohe ilma pikemata mingi asja kallale asuma. Kui olime istet võtnud, haarasin härjal sarvist: „Mis mure vaevab?”. *„Hea küll, asume siis asja juurde,^” oli kipper valmis härjal sarvist kinni võtma .. H. Sergo.
(koos ~ tükkis) saba ja sarvedega vt saba
[millelgi] pole saba ega sarvi vt saba
sarvi kokku lööma ~ panema
vastamisi, vastuollu, tülitsema minema; kellegagi oma võimeid proovima. Selle maatüki pärast lõid vennad kõvasti sarved kokku. Otsis juhust, kus naabrimehega sarved kokku panna. *Vanade ja elatanud põllupidajatega pani Hiiumäe Pärtel juba julgesti jutus ja kõnes sarved kokku. P. Vallak.
sarvi maha jooksma
nooruse tormakust minetama, elukogemusi omandades mõistlikumaks muutuma. Noor mees, aga küll jookseb oma sarved maha. Ta on tasakaalukamaks muutunud, jõudnud juba sarved maha joosta. *.. Valkma sarved on maha joostud, mis naisemees enam aeleb. H. Mäelo.
sarvi (pähe) tegema ~ panema, sarvi (pähe) saama
abielumeest petma, talle truudust murdma; abielus petetud saama. Teeb oma mehele sarvi. Võid julge olla, sinu naine sulle küll sarvi panema ei hakka. Sarved saanud abielumees. *.. kui sul läheb korda talle sarved pähe panna, teed endale rõõmu ja mulle nalja. J. Kross (tlk).
sarvi soojaks saama, sarved (on) soojad, sarvi soojaks võtma
(kergelt) purju jääma; end (kergelt) purju jooma; (keegi on) nokastunud, (kergelt) purjus. Kui mõnest pitsist sarved soojaks sai, ei saanud enam pidama. Jutt tõusis – meestel juba sarved soojad. *.. ta läks parem kirikukõrtsi ja võttis sarved soojaks. H. Raudsepp.
[millelgi] sarvist (kinni) haarama ~ võtma ~ hakkama
otsekohe ilma pikemata mingi asja kallale asuma. Haarasin, võtsin asjal sarvist kinni. Mis enam oodata, hakkame tööl sarvist kinni. Tarvis ainult elul sarvist haarata: iga päev on kallis.
[kellegi] suu ei ole sarvest vt suu
veri sarve all vt veri
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |