[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

neuma ‹6› ‹s›
‹hrl. pl.› muus keskaegne vanim noodikiri, mis teksti kohale noodijoonteta paigutatud punktide, kriipsude, konksude ja kõverjoontega näitas üksnes meloodia liikumist. Neumad võeti kasutusele 11. saj. kloostrites.

reuma ‹6› ‹s›
med südame ja liigeste põletikuna avalduv allergiline haigus. Reuma vaevab, piinab. Tal on reuma jalgadesse löönud, jalgades. On aastaid reumat põdenud. Reuma kahjustab südant, liigeseid. Reuma lõi välja, ägenes sügisel niiske ilmaga. Reumast kange selg, kõverdunud käed.
▷ Liitsõnad: liigese|reuma, südamereuma.

seadma ‹sean 45›

1. midagi (harvemini kedagi) kuhugi v. mingisse asendisse panema, asetama. Seadis toolid seina äärde ritta, kõik asjad oma kohale. Seadsin redeli lakaluugi alla, seina najale püsti. Hurtsikule on toed alla seatud. Perenaine seab nõusid, toitu lauale. Seab aknale paar lillepotti. Nõu seati kraani alla. Tüdruk seab õues pesu nöörile. Seab peeglit seinale. Inger seab lilli vaasi. Pakkudele olid seatud istumiseks pikad lauad. Seadsin paja tulele. Uks seati uuesti hingedele. Viltune teeviit seati otseks. Sarikad, piirikivid seatakse paika. Purjed seatakse tuule järgi, tuulde. Hakkas jõulukuusele küünlaid külge seadma. Ema seab lapsele tekki peale, lapsed riidesse. Õngitseja seab ussi õnge otsa. Andres seadis külimati kandevööle. Poisid seavad suusad alla. Naine seab peegli ees endale kübara pähe. Vanaema seadis prillid ninale. Kütt seadis püssi palge. Mehed seadsid piibule tuld. Seadis mõlemad käed ruuporiks suu juurde. Seab hobusele päitsed pähe. Arst seadis nihestunud liigese paigale. Algaja kandlemängija õpib sõrmi seadma. Surnu käed seati risti rinnale. Seadke haige voodis istukile! Mees seadis end vaibale istuma, küljeli sohvale. Ootajad seadsid end sappa. Tüdruk seadis huuled prunti, torusse. Mees seadis suu naerule. *Ja siin on üks väike peegel, vaata, kui ilusasse nahka on ta seatud. A. Gailit. | piltl. Püüad vist mind endale kilbiks seada. Ära katsu end, seda lugu paremasse valgusse seada. Seab end vist juba ülemusega ühele pulgale. Neid teoseid võib julgesti kõrvu seada 'kõrvutada'. Teda tuleb seada fakti ette. See arvamus seati kahtluse alla. Sa seadsid mind oma küsimustega raskesse olukorda. Pane tähele – ta seab sulle lõksu! Sind hurjutatakse ja seatakse häbiposti. Viimased sündmused võivad meie plaanid ohtu seada. See asjaolu seab majandusmeeste ette tõsiseid probleeme. Turismi areng seab riigi majandusele teatavaid nõudeid. Meie au oli kaalule seatud. *Raske karjasepõli .. seadis poisikese juba maast-madalast sülitsi karmi eluga. R. Parve. || esitama, püstitama. Õpetaja seadis mulle järjest raskemaid küsimusi. Andrest seati teistele eeskujuks. Ta ei seadnud endale kõrgeid sihte, kõrgeid eesmärke. Seadsin lähemaks ülesandeks kooli lõpetamise. Missugused tingimused te meile seate?
2. normaalseks, nõuetekohaseks, tarvitamiskõlblikuks, vajalikku seisu korrastama; korraldama. Hakkasin tuba, ruume, hooneid korda seadma. Katsusin ise saagi, jalgratast korda seada. Seadsime oma asjad, riided korda. Sea ennast, oma asjad jutti, joonde! Püüab oma lohakile jäänud majapidamist, kodu pisut paremaks, paremale järjele seada. Ema läks lauta lehmade asemeid seadma. Sea tuba külaliste jaoks valmis! Kalur seab paadis purjesid 'muudab nende asendit'. Ta ei osanud külvikut korralikult seada. Seadis haigel padja pisut kõrgemale. Las ma sean sinu kuuekaelust! Poiss seadis mütsi otseks. Seadis oma asendi mugavamaks ja uinus. Ei olnud kedagi, kes oleks vanakest seadnud ja kohendanud. Arstid seadsid 'ravisid' Märdi uuesti jalule. Õpetaja seadis lapsed rivisse. Väeosa seati lahinguvalmis. Sa peaksid oma elu paremini seadma. Täiskasvanud lapsed tahavad oma elujärge ise seada. Ta on harjunud kõike oma tahtmist mööda seadma. Sea oma tööasjad nii, et saaksid kaasa tulla! Lind seadis nokaga sulgi. Anna aega atra seada. *Aga ma püüan nõnda seada, et kella neljaks olen Sälliksaare teeotsal. O. Tooming. || oma mõtteid sõnadesse panema, sõnastama; oskuslikult kõnelema v. kirjutama. Oskab hästi kavalalt, ilusasti sõnu (ritta) seada. Kui oli heas tujus, hakkas värsse seadma. Rütmi ja riimi seatud kirikulaulud. *Üht vaikset kiidulaulu oleks ta sõnule tahtnud seada, aga teadis, et on selleks kidakeelne.. M. Metsanurk. || (helitööd, lavateost) teat. määral ümber tehes kohandama, kohaseks tegema, sobitama. Helilooja poolt seatud rahvalaul. Seadis paar rahvaviisi segakoorile. Muusikajuht seadis laulu neljale häälele. Schuberti „Ave Maria” on seatud viiulile ja klaverile. Rokkansambel on seadnud ka Prokofjevi ja Bartoki muusikat. Õpetaja seadis luuletuse kõnekooriks. Näidendit lavale seadma 'lavastama'. Lavastus „Kullaketrajad” on seatud Kreutzwaldi samanimelise muinasjutu ainetel.
3. mingiks tegevuseks ettevalmistusi tegema, millekski valmistuma. Pidulised seadsid lahkuma, koju minema. Hommikul vara seati tööle (minema). Ema tõusis ja seadis end lehma lüpsma. Pererahvas hakkas juba magama seadma. Kui tahad kaasa tulla, sea end ruttu hakkama! Lapsed seadsid end vanaema juttu kuulama. Seadsime end minekule, minekuvalmis. Aeg on koduteele seada. Naised hakkasid end kirikusse seadma. Kuhu sa end vastu õhtut sead? 'kavatsed minna'. Mehed istusid piipu seadma 'piipu suitsetama, piipu panema'. Pille häälde seadma 'häälestama'. Mesilased vist seavad peret heitma. *Külavahetee polnud sile, vankril oli üht-teist raskuseks peal ja varsti hakkas Lepp [= hobune] ennast sammule seadma. A. Hint. || millelegi algust panema. Kangast seadma 'kangast looma, lõime telgedele ajama'. Leiba seadma 'leivataignat juuretisega alustama'. || (ilmastikuga, loodusega ühenduses:) mingis suunas muutuma v. arenema hakkama. (Ilm) seab vist sajule, vihmale, sadama. Päike seab loojuma. Näe, rohi seab juba mõnes kohas kasvama! *Ida pool nagu õhetaks kollakat. Kuu seab vist tõusmist. A. Mägi.
4. van määrama. Kedagi ametisse seadma. Keda nüüd seatakse valla etteotsa? Maffiaga on võitlema seatud eriüksused. Mind ei ole keegi tema karjaseks seadnud. *.. sultani asemel valitses üks Hollandi ametnik, keda kindralkuberner oma käskude täitjaks seadnud. A. Saal. *Kaks meest seati tema ja Priidu valvajateks, teised hakkasid tööle... E. Bornhöhe. || ‹sageli tud-partitsiibis› ette määrama (millegi teat. viisil esinemise, toimumise kohta). Nõnda on Jumal ise seadnud ja käskinud. Sündigu nõnda, nagu Jumal seadnud. See olevat mäss jumalast seatud korra ja isandate vastu. Kutsutud ja seatud hingekarjane. Seatud aeg jõudis kätte. Kõik läks seatud korda mööda. *Kuskil ei vedelnud veo- ega tööriistu, need kõik asetsesid oma seatud paigal. E. Vilde.

ette seadma

1. ette panema (riietusesemete, prillide vms. kohta). Seab endale lipsu, prillid ette.
2. kellelegi, millelegi midagi tõkkeks, takistuseks, kaitseks ette asetama, ette panema. Aidauksele oli väljapoole kang, koormapuu ette seatud. *Sõna „kahtlused” oli kui keelumärk, mis kohemaid tõkkeks ette seati, kui mõistus hakkas teed otsima. L. Mölder (tlk).

jalule seadma vt jalg

kokku seadma
koostama. a. andmete, materjali põhjal looma (ka kirjutama). Märgukirja, palvekirja kokku seadma. Seati kokku uus programm, lühike aruanne. Eelarve on kokku seatud. Me peame peokava, päevaplaani kokku seadma. Hakkas mõttes kõnet kokku seadma. Kroonika on kokku seadnud tundmata autor. *Sea mulle, Kepler, kokku horoskoop. J. Kross (tlk). b. üksikosadest, -isikuist üheks tervikuks liitma. Ennistajatel õnnestus arvukatest tükkidest pronksnõu kokku seada. Skeleti luud olid traatidega kokku seatud. Muusikaõpetaja seadis koolis väikese orkestri kokku. Uus peaminister seab valitsust kokku. *Tal oli tihti õnne oma rohtudega, millest mõnigi oli ta enda leitud, maa taimedest kokku seatud. F. Tuglas (tlk).

küsimärgi alla seadma vt küsimärk

nina tuule järgi seadma vt tuul

samme seadma vt samm

[kedagi] seina äärde seadma vt sein

sisse seadma

1. kusagil elama, tegutsema asuma; sealset asumist korraldama. Sa oled end selles toakeses hästi sisse seadnud. Seadsime end kuidagimoodi ühes heinaküünis, purunenud maja keldris sisse. Pidin kusagil leidma korteri, et end seal sisse seada. Tuli hakata end võõrsil sisse seadma. Sea end hotellis sisse, tulen sulle hiljem järele. Reisijad seadsid end kupees mugavalt sisse. Esialgu seadis oma elamise naisevanemate pool sisse. *Järvesaarel on ennast sisse seadnud haigrud.. A. Mäemets. || ruumi v. ruume, hoonet vms. sel otstarbel sisustama. Korterit sisse seadma. Kõik toad, ruumid on kenasti sisse seatud. Kui koduselt on ta vana talumaja sisse seadnud! Meister on kuuri väikese töökoja sisse seadnud. *.. alles nüüd hakkas ta tõeliselt nägema, kui raske on talu üles ehitada ja sisse seada, kui sul endal kapitali ei ole.. A. Kivikas.
2. kuhugi mingit tehnilist süsteemi, seadmeid rajama, sisse panema. Asulasse seati elekter sisse. Hakati veevärki sisse seadma. Kõikidesse korteritesse seatakse telefon sisse.
3. kehtestama, maksma panema. Riigis seati sisse sõjaväediktatuur, surmanuhtlus. Vallutajad seadsid sisse oma korra. Tuleb sisse seada kontroll riigivarade kasutamise kohta. Seati sisse tollitariifid, uus maksusüsteem. Vaenujalal olnud maade vahel seati uuesti sisse diplomaatilised suhted. Ametiasutustes seatakse sisse emakeelne asjaajamine. Seati sisse haridustöötajate päev.
4. kasutusele võtma, sisse viima; looma. Raamatute, erialase kirjanduse kohta seadsime sisse kartoteegi. Mõisates seati sisse vakuraamatud. Kulutuste, väljaminekute kohta seadsin sisse range arvestuse. Elektrijaamas seati sisse relvastatud valve. Kas keskusega, naaberpataljoniga on ühendus sisse seatud? *Tiit oli väga rahul sellega, et Parmul nüüd kahe põllu asemel vähemalt nelja põllu süsteem sisse oli seatud.. R. Kolk.

suud sekki mööda ~ seki järele seadma vt suu

vastu seadma
midagi millelegi vastukaaluks, kõrvale v. võrdluseks seadma, vastu panema, vastu asetama. Teise toorele jõule võis ta ainult kavaluse vastu seada. Nendele moodsatele ehitistele pole meil midagi võrdset vastu seada. *Tegelaste iseloomustamisel kasutab muinasjutt vastandamist: abivalmis vaeslapsele seatakse vastu kalk peretütar, kavalale rebasele rumal hunt jne. Ü. Tedre.

ära seadma

1. seadma (ära rõhutab tegevuse lõpuleviimist, määratud korra lõplikkust vms.). Pane need asjad esialgu siia, küll ma sean ise pärast ära. *Rikas otsib rikast, vaene ajab vaesega läbi – nii on see ammust ilma ära seatud. E. Maasik.
2. kõnek purju jooma, vinti võtma. Mõned mehed olid juba parajalt ära seatud ja kakerdasid ringi. On juba vara hommikul jõudnud enda ära seada, õiget töömeest tast täna enam pole.

üles seadma

1. (toimimis- v. kasutamisvalmina) kohale seadma (esemete, aparaatide, masinate vm. kohta). Kütid seadsid jahiloomadele püüniseid ja raudu üles. Poisid seavad lindudele pesakaste üles. Saali on üles seatud stende ja vitriine väljapanekutega. Kardinapuud ja armatuur on vaja üles seada. Pidulaud seati ruumi puudusel õue üles. Kunstnik seadis oma maalipuki üles. Väljakule seati müügiautomaadid, suur jõulukuusk üles. Matkajad seavad telke üles. Suurde tuppa seati kangasteljed üles. Ehitajad seadsid tellingud, kraanad üles. Piirajad seadsid müüri äärde tormijooksuredelid, kiviheitemasinad üles. Positsioonile seati üles kuulipildujaid, tankitõrjekahureid. Seati üles käärpikksilm. Vastupanuvõitlejad seadsid üles raadiovastuvõtja. Tehases seati üles uus automaatliin. *Minu unistuseks on rändhaigla, mida saab kergesti ühest kohast teise transportida ja kohapeal üles seada. L. Mölder (tlk). | piltl. Püüdis mulle keerdküsimustega lõksu üles seada. || (üldisemalt). Seadis malelaua, malendid, kurnipulgad üles. Perenaine seadis kiiresti kohvipaja üles 'pani kohvivee tulele'. Eestlaste malev oli lahinguks üles seatud. *Siis seadis lauluõpetaja Gallus poiste laulukoori üles kaskedega kaunistatud altari ette. H. Salu.
2. kedagi kuhugi valimiseks esitama. Direktori, presidendi kohale seati üles kaks kandidaati. Seadsime koosolekul üles oma kandidaadi komiteesse. Erakondadel oli õigus üles seada kandidaatide nimekirju. Ta seati saadikukandidaadiks üles ühes maapiirkonnas. Senine president oma kandidatuuri enam üles ei seadnud.
3. tõstatama, püstitama, esitama (näit. eesmärke, ülesandeid). Probleeme, küsimusi üles seadma. Seati üles järgmised põhinõuded. Koosolekul üles seatud eesmärgid, ülesanded. *Öö kestel olid mu mälust veelgi rohkem hajunud need keerulised süsteemid, mida iga magister ja doctor veidi omamoodi üles seadis.. B. Kangro.

ümber seadma
midagi teisiti, teistsuguseks seadma. Laeval purjesid ümber seadma. Jaamas seati pöörmed ümber automaatjuhtimisele. Kauplus seati ümber selvekaupluseks. Seadsin kella ümber suveajale.

sebima ‹37›

1. sibama, kiirustama, ruttama. Eit sebis vanamehele kiiresti järele. Poiste kannul sebis väike kutsikas. *Sedamaid sebis Riina poisi ema juurde ja kaebas ära. A. Beekman. *.. tiibadega rapsides, kael õieli kui pimedal, sebis ta [= kana] uksest välja. A. Vanapa.
2. askeldama, saalima, sagima. Inimeste summ sebis laadaputkade ümber. Tänav oli täis sebivaid inimesi. Lasteaia õuel sebisid ja kilkasid mudilased. Tõreles lastega: „Mis te siin sebite suurte inimeste jalus!” Varblased sebisid ja säutsusid põõsastes. Kalda ääres sebisid parves mingid kalakesed. Putukad sebisid rohukõrtel. Parkla ümber sebis autosid. *Sebin siin maamunal kogu oma lühikese elu ringi nagu sipelgas.. R. Tootmaa. *.. varjud sebivad edasi-tagasi, iseäranis kui uksest käiakse ja tuuleõhk küünaldesse puutub. M. Traat. | piltl. Peas sebisid mitmesugused mõtted, mõttekatked. || siplema, vehklema, rabelema, siia-sinna liigutusi tegema. Laps sebis hällis käte ja jalgadega. Ta huuled tõmblesid ja käed sebisid rahutult. Sebis sõrmedega oma juustes ja habemes. Istu rahulikult, ära sebi!
3. millegi v. kellegi juures tegevuses olema, askeldama. Mees soris ja sebis oma rahakoti kallal. Sebib nagu kana takus 'ei jõua mingi tegevusega kuidagi edasi'. *Lisan [kangile] kettaid. Treener on varmalt abiks, sebib ja sekeldab. P. Kivine (tlk).
4. kokku lappama, kokku panema. Köit, õngenööri, kangast sebima. Põhjaõnged olid kasti sebitud. Köis on rõngasse sebitud. *Silmad ootusest pärani, meeled pinevil, sebisime võrgulina nõkshaaval venesse. E. Kuus.

seega ‹adv›

1. järelikult, niisiis. Suur maantee on lumevaba, seega edasipääs kergem. Organism on muutunud nõrgaks, seega ka haigustele vastuvõtlikumaks. Oleme käinud juba kolm versta, minna jääb seega veel üks. *Et ta aga hingas ning süda tal tuksus, siis seega oli eluvaim tal ikkagi sees.. E. Kippel.
2. seetõttu, seeläbi. Tartu on ülikoolilinn ja seega noori seal eriti palju. *Ta oli vana mees ja arvas end seega [julgeolekupolitseis] kõige suuremate tooruste eest kaitstud olevat.. E. Krusten.

seegama ‹37›

1. murd saalima, segima, seerima. Perenaine seegab toa ja lauda vahet. Vaksali ümber seegas rohkesti kompsudega inimesi. Jälgib järves seegavaid kalu. *Kõikjal vanemate inimeste hulgas seegasid lapsed. O. Jõgi (tlk).
2. mer (laeva, paadi kohta:) kursist kõrvale kalduma v. ankrus külgsuunas edasi-tagasi liikuma. *Vanaisa Toomas hoidis jällegi roolipinni, kuid ta pilk oli hägune ja paat seegas kord ühele, kord teisele poole. H. Sergo.

seerma ‹seeran 43›
hrv välja kannatama. *Loomulikult ta ei või seerda kohalikku lehte, seepärast et sääl liig palju laidetakse ametnikke. J. Aavik (tlk).

segama ‹37›

1. tülitama, häirima, (mingis tegevuses v. seisundis) tülinaks, takistuseks, häirijaks (ees) olema. Öelge, kui ma segan. Vabandage, ega ma ei sega? Nõuab, et teda vahelerääkimisega ei segataks. Haige vajas rahu, teda ei tohtinud segada. Ära sega teisi töö juures! Ebaviisakas oleks teda nii hilisel tunnil segada. Ma ei taha neid oma muredega segada. Täna on siin rahulik, keegi ei tule segama. Laht kihises paatidest, nii et need kippusid üksteist segama. Teadlast segab, kui iga raamat pole oma õigel kohal. Sagedased telefonikõned hakkasid segama. Midagi võõra käitumises segas mind. Poiss on nii süvenenud arvutimängudesse, et ei lase end kellestki ega millestki segada. Õpilane segab tundi oma märkustega. Lapsed ei tohi täiskasvanute juttu segada. Mis sa segad teisel peremeest mängida! Vihmane ilm kippus heinatööd segama. Kiiremat liikumist segasid põrandal jalus vedelevad riided. Haige jalg segab kõndimist. Väljast kostev lärm segas öörahu. Nälg segas mõtteid kontsentreerimast. Rahutus segab teda lugemast. Kärbsed hakkasid juba varahommikul und segama. Sportimine ei seganud muusikaharrastust. Ainult kella tiksumine segab vaikust. Kahjuks pean teie rõõmu segama. Võõra tulek segas armastajate idülli. Aknast avanes segamata vaade merele. Segavad asjaolud. Segatud tuul mer takistuse taga olev tuul.
2. millessegi toimuvasse sekkuma sellest osavõtmise v. selle katkestamise eesmärgil. Jutu vahele, jutu sekka segama. „Pole tõsi!” segas Ain end jutusse. Segas end meie perekonna asjadesse. Ära sega end asjadesse, mis sinusse ei puutu! Miks sa segad ennast võõraste ellu? Pole mõtet teiste inimeste vahele segada. *Esimestel päevadel ei sega ta end suuremat talupidamisse.. O. Luts. || millegagi (hrl. negatiivsega) end siduma v. seotud olema; kedagi teist millessegi tõmbama. Ta on segatud mingisse kahtlasse, tumedasse loosse. Hoidub eemale, et mitte end kaklusse segada. Skandaali on segatud hulk tähtsaid tegelasi. Osutus olevat poliitikasse segatud. Ära sega mind selle supi sisse!
3. aine v. materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub. Segab kohvi, teed. Segab puulusikaga putru, et see põhja ei kõrbeks. Laske pidevalt segades siirupil keema tõusta. Ema segas panges seasööki. Hakkis aaloelehed peeneks ja segas siis purgis hoolikalt segi. Savi, betooni segama. Segab tuld, puid ahjus. Võttis roobi, segas söed laiali ja pani siibri kinni. Et vili ühtlaselt kuivaks, tuleb teda vahetevahel segada. Mutid segavad mulda. Ventilaator segas rasket õhku ringi.
4. kahest v. enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v. tekitama. Segage muna, jahu ja piim taignaks. Leivatainasse segati vanasti aganaid. Segab sooja piima sisse mett. Segas endale ühe tassi lahustuvat kohvi. Segan punase veini veega pooleks. Kokk segab maitseaineid hakklihale juurde. Toidu hulka on liiga palju vürtse segatud. Veinisse oli unerohtu segatud. Rammusatest koostisosadest segatud pasteet. Kokteili, grokki segama. Segas endale mitmest mahlast sobiva joogi. Apteeker segab rohtu, pulbreid, salve. Mört segatakse lubjast, liivast, tsemendist ja veest. Segu saamiseks tuleb koostisained hästi läbi segada. Kunstnik segab värve. Kollasele musta juurde segades saadakse roheline. *Linase riide lõhn segas enese suitsuliha lõhnaga – nii tuntud eesti aitade lõhn. A. Kitzberg. | piltl. Puhtad segamata toonid. *Paabeli torni ehitamise loos räägitakse, kuidas inimeste keeled segati.. T. Paul. *Imestada saab ehk ainult seda, kui pentsikult hullus ja selgus minu õemehe meeles ja vaimus segi on segatud. J. Kross. || midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama. Aednik segas peenarde mullasse kõdusõnnikut ja tuhka. Sibulate ja pekitükkidega segatud tangupuder. Aastad on juustesse seganud halli. Halliga segatud juuksed. Lumega segatud vihm. Pisaratega segatud naer. Braavohüüetega segatud aplaus. *Kas näed, kui õigel teel oli minu kunsti-instinkt, kui ta käskis realismile ajakohast romantikat hulka segada! E. Vilde. *Villu oli segamata verega [= puhastverd] eesti mees.. E. Bornhöhe.
5. asetust, järjekorda muutma. Kaarte, doominokive segama. Tõstab segatud kaardipaki pooleks. || segi ajama, ära vahetama. *Ehk olen nii mõndki unustanud, ehk olen päevad seganud.. A. H. Tammsaare. *Muidugi ei tule stiili segada stiliseerimisega.. N. Andresen.
6. segaseks, arusaamatuks muutma. Vastane segas raadiosaateid. Jänes segab jälgi. Viin segab mõistust. Ära sega oma juttudega inimeste meeli! *Ta silmad olid töntsid ja mõte segatud. A. Schmuul.
7. kõnek jampsima, segast juttu ajama; jutuga keerutama. Mis sa segad, sa tead väga hästi, mis ma kuulda tahan! *Harrigi hakkas segama, ei kõnelnud sugugi asjalikult. A. Tigane. *Aga peast oli kogu aeg selge. Ainult sellel hommikul, kui ta läks, hakkas jälle segama. A. Pervik.

jalaga segada vt jalg

jälgi segama vt jälg

selge ilmaga segama vt ilm [1]

vahele segama
millessegi takistavalt, korrale kutsuvalt, nõu andes sekkuma, segama (2. täh.) Segab teiste töödesse ja tegemistesse vahele. Me peame erakondade poliitikasse vahele segama. Mina end sellesse asjasse vahele ei sega, tehku mis tahavad. Noortel pole sobiv vanade jutule vahele segada. Kõik rääkisid korraga, üksteisele vahele segades. Kõned muutusid nii ässitavaiks, et politsei oli sunnitud vahele segama, „Nii ei ole hea,” segas isa vahele. *.. iga inimene valib oma saatuse, teine ei saa vahele segada, valikud tuleb teha ise.. M. Unt.

vett segama vt vesi

ära segama

1. ära vahetama, segi ajama. Kaksikuid segatakse sageli ära. Sa segad mind vist kellegi teisega ära. Ringi ja ringjoone mõistet ei tohi ära segada.
2. segaseks muutma, segaseks tegema. Tuisk on jäljed ära seganud. *Tahtis veel issameiet lugeda, aga kaugemale kui esimeste sõnadeni ei saanud. Koledad tondid segasid mõtted ära. M. J. Eisen.

segima ‹37›
sagima. Vahetunnis segivad lapsed kooliõues. Turuplatsil segis omi ja võõraid. Sadamas on alati hulk paate segimas. Segiv sääseparv. *Linnas on rahvast palju, segivad tuhanded kõige erinevamad inimesed, linlased ja sissesõitjad.. O. Jõgi (tlk).

seguma ‹37›
segunema. *Õhus heljub kogu aeg mingi turba- ja suitsulõhn, millesse seguvad avatud kauplusustest tungivad sajad lõhnad. V. Uibopuu.

seiguma ‹37›
biol ühinema, liituma (sugurakkude, ainuraksete kohta)

seisma ‹seista, seisan 44›

1. (inimeste ja loomade kohta:) hrl. jalgadega millelegi toetudes püstiasendis olema. Seisab kivil, pingil, mingil alusel. Poiss seisab kiigelaual, vankris, koorma otsas püsti. Keegi seisab keset õue, ukse taga, väravas, väraval. Seisis laua taga, tahvli juures, kõnepuldis. Seisab sirgelt, liikumatult, kühmus, vabalt. Laps seisis, jalad harkis ja kõht punnis. Rivis seisvad sõdurid. Kikivarvul, ühe jala peal ei seisa kuigi kaua. Mõned istusid, mõned seisid. Mis te seisate, istuge ometi! Suurest väsimusest seisin vaevu jalul. Pakub külalisele istet, ise jääb seisma. Õpetaja käsutas klassi püsti seisma. Fotograaf seab lapsed kolme ritta seisma. Mati seisis 'jäi, asus seisma' maaliva kunstniku kõrvale. Invaliid ajas end vaevaliselt karkudele seisma. Õpilased seisid ringis ümber õpetaja. Ta paremal käel seisab tütar, vasemal poeg. Seisa siin ja oota! Avanud ukse, seisan silm silma vastu kellegi tundmatuga. Kes seismast väsib, kükitagu. Kunstnik on kujutanud teda seisvas poosis. Eks katsu käte, pea peal seista! Loom seisis hüppevalmis. Koer küsis tagajalgadel seistes süüa. Mehed seisavad vastamisi nagu tigedad kuked. Seisab nagu nui nurgas, nagu post, nagu soolasammas. Poiss seisis nagu vaene patune. *„Võta hobune lahti!” käskis Vello. „Kaua loom rakkes seisab.” E. J. Voitk. | piltl. Praktiline inimene seisab kahe jalaga maa peal. Vanaisa seisis ühe jalaga, teise jalaga juba hauas. Ta ei taha vanematest sõltuda, vaid omal jalal seista. Haige tunneb, et seisab kodustel tee peal, risti teel ees 'on takistuseks'. Ei maksa uue poole seljaga seista 'olla uue vastu'. Tundis, et terve klass seisab tema poolel, tema selja taga. Kes selle varjunime taga seisab? Seisab elutee algul, teelahkmel, kuulsuse tipul, viiekümne lävel. Seaduse silmis seisame kõik ühe pulga peal. Seisame oma kogemuste najal. Seisab varguse pärast süüpingis, kohtu all. *Et valgus võidab, selles olime Erikuga surmkindlad, sest võitlus selle eest käis igal pool. Ja selle najal meiegi püsti seisime. H. Laipaik. || (pikemat aega teat. eesmärgil). Roolis, vahis, vahipostil seisma. Kirstu juures seisavad auvalves lahkunu töökaaslased. Seisti tundide viisi sabas, järjekorras. Vallatul poisil tuli pahatihti nurgas seista.
2. (millegi kohta:) jalgadele vm. toetudes püstiasendis olema. Kolme jalaga taburet ei seisa kindlalt. Vedur seisab ratastel. Jõulukuusk pandi metallist jalaga toanurka seisma. Tee ääres seisab kilomeetripost. Ehitusplatsil seisis kõrge tornkraana. Nisu seisis nagu müür. Kolm kõrvuti seisvat kastanit. Mäe otsas seisab tammesalu. Kahel pool teed seisid õitesse mattunud majad. Et lobudik püsti seisaks, pandi seintele toed alla. Põllul seisavad reas viljarõugud. Mesilastarud seisavad ridadena. Akna all seisab laud. Taburetil seisab veeämber. Pani raamatu riiulile teiste vahele seisma. Vikat seisab seina najal. Külma pärast seisid ihukarvad püsti. Vanamehel ei seisa enam kõnek peenis ei jäigastu. Tühi kott ei seisa püsti. *.. tema uhke pea seisis tugevatel õlgadel püsti, kui ta möödus Martat märkamata. E. Rängel. | piltl. Totalitaarne riik seisis savijalgadel. See asutus seisab püsti loterii ja hasartmängude varal. Asja lahendus seisab veel mõningate formaalsuste taga. Minevik seisis kogu aeg ta kõrval. Märkas, et kevad seisab juba ukse ees. See sündmus seisis tal üha silme ees. Surm seisis silma ees, suu ääres. *.. kuid et laeva valmis teha, pidi siin ka lell Tõnise rahavägi järel seisma. A. Hint.
3. (üldisemalt:) olema; asuma, asetsema. Noormehel seisis kübar uljalt kuklas. Uksel seisab mingi silt. Lõunaajaks peab toit laual seisma. Kontuse talu seisab maanteest üsna kaugel. Linn seisis mägede vahel orus. Surnuaed seisab mäerinnakul. Laevad seisavad sadamas, reidil. Must pilvesein seisis silmapiiril. Päike seisab seniidis, pooles lõunas. Meri olevat varem kõrgemal seisnud. Tal seisid pisarad silmas, kurgus. Otsaesisel seisab külm higi. *Meil oli suur kahekordne maja ja meie eneste tarvitada seisis tervelt kuus tuba. A. Jakobson. *Seisis lõpmatu vaikus üle maa ja taeva, suur ja hirmuäratav. J. Vahtra. | piltl. Kodused tööd seisavad ikka naise õlul, kaelas. Mul seisis paras vastus kohe keelel. Räägi siis, mis sul südame peal seisab! Meil seisab ees pikem matk. Olen mitu korda seisnud surmasuus. Kõrgel ametikohal seisnud isik. Nüüd seisame küll keerulise küsimuse ees. Kahekümneaastasel seisab elu alles ees. Purjelaevad seisid tollal oma hiilguse tipul. Kunst seisab ilu teenistuses. Kodukaunistamine seisab alles madalal järjel. Uudistesaates seisab esiplaanil poliitika. Teen kõik, mis minu võimuses seisab. Tundsin, et õigus seisab minu poolel. Koolmeister seisis suures lugupidamises, suure au sees. Ta ei seisa oma ülesannete kõrgusel. Ülemuste juures seisab ta heas kirjas. Kui vaja, tuleb poisilgi mehe eest seista. *Niisugune tõele väga lähedal seisev pilt saadi metsavahipoju jutustusest, kes oli lugu pealt näinud.. E. Krusten. || (harjumuspärases, teada olevas kohas). Aiatööriistad seisavad kuuris. Ma ei tea, kus teil väravavõti seisab. Sõnaraamatud seisid tal alati käepärast laual. Kus tal see raha seista võiks? || (mingis asendis v. seisundis). Rukis seisis juba hakkides. Puud-põõsad seisavad kevadel õieehtes, talvel raagus. Uks seisis öösel lukus. Aken seisis pärani lahti, veidi irvakil. Turbasoo seisab leekides. Maja seisis varemeis. Laev seisab ankrus, triivis. Vihad seisid saunaesikus valmis. See krunt pidavat müügil seisma. Kõrb on seisnud talus ainult sõiduhobusena. Karjamaa seisab kevaditi kaua vee all. Musta kuningas seisab aktiivselt. Etturid ei pääsenud liikuma, sest valge vankrid seisid nii hästi. Spasski seisab paremini Larseni vastu. Lapse silmad ei tahtnud väsimusest enam lahti seista. Silmad seisavad tal sageli pisarais, vees, vett täis. Ema süda seisab vaevas, mures. Meeleolu seisab elevil. | piltl. Pärast vanemate surma seisin ilmas nagu täiesti üksi. Töö seisab laokil, aga mehed purjutavad. Oma teadmiste poolest seisab ta meist palju kõrgemal. See juhtum seisku ainult meie endi teada. Tuleb uurida, kuidas asjad, lood seisavad. *Ta süda hakkas aimama, mis nende sõnade taga varjul seisis. A. Saal. || ka piltl (kellegagi v. millegagi mingis vahekorras). Sõjajalal, vaenujalal seisma. Seisab naabritega heal jalal. Igaüks püüab seista ülemusega heades suhetes. Meie perekonnad seisid elavas läbikäimises. Need asjad peavad omavahel mingisuguses ühenduses seisma. Seisan teie teenistuses, käsutuses. Talupojad seisid mõisniku rõhumise all. Vanemad seisid ägedalt poja väljavalitu vastu. Kuuldavasti seisvat ta naise päka all. Ada oli talle kunagi väga lähedal seisnud. Ta on seisnud loodusega silm silma vastu. Päranduse asjus seisis õde vennaga vastamisi. Luule seisab tegelikust elust eemal. || kirjas, kirja pandud, loetav olema. Loeb ette, mis paberil seisab. Kas nendes paberites siis midagi täpsemalt ei seisa? Lehes seisis rasvaste tähtedega trükitud kuulutus. Raamatus, õpikus seisab selle kohta ainult paar rida. Nõnda seisab piibliski. Visiitkaardil seisis: Meelis Mägi, fotograaf. Kirja lõpus seisab allkiri. Silmad ei seleta hämaruses, mis sildil seisab. Nimekirjas seisis 18 inimest. Nõnda seisab siin must valgel lugeda. *„Kas sa usud, et inimese saatus seisab tähtedes üleval?” küsis Johannes viimaks. B. Kangro.
4. mingis kohas v. seisundis püsima; vastu pidama, säilima. Põrmugi ei seisa kodus, muudkui hulgub ringi. Haige ärgu kõndigu ringi, vaid seisku voodis. Kiusliku perenaise juures ei seisa teenijad üle ühe kuu. Poiss mujal ei seisakski kui sadulas. Laps on ära hellitatud, mujal ei seisagi kui süles. Poiss on nagu elavhõbe, ei seisa pudeliski. Õppisin basseinis vee peal seisma. Et kübar peas seisaks, õmble pael külge. Nõel ei taha kuidagi seista külmast kangete sõrmede vahel. Tuba on kaua kütmata seisnud. Majal on uksed-aknad sisse löödud, aga seinad seisavad. Kaua see vana lobudik veel ülal seisab? Ega sinu suu naljalt kinni ei seisa (inimese kohta, kes ei oska vait olla). Tema suu seisab kindlalt lukus. Laps seisku vait, kui teised räägivad. Taat seisab ikka veel hinges, elus. Kanna hoolt, et seisaksid vormis. Tema käe all seisab majapidamine alati korras. Maja, korter on juba pikemat aega tühi seisnud. Saar seisis sajandeid asustamata. Imelik, et põrand nii puhas seisab. Ootan ja ootan, aga telefon seisab tumm. Terve suve on seisnud ilusad ilmad. Suvel seisavad õhtud kaua valged. Jää seisis tiigil kuni kevadeni. Pani kala külmkappi, et see värske seisaks. Märg suhkur ei seisa. Keeda moos läbi, siis seisab kauem. Kaua koeral vorst kaelas seisab. | piltl. Jaani käes raha ei seisnud. Poisil seisavad peas ainult autod. See sündmus seisab mul eluaeg meeles. Telefoninumbrid ei taha meeles seista. Teenib vaid nii palju, et hing sees seisab. Mõtted seisavad üha ootamatu kohtumise juures. Niikaua kui maailm seisab, jäävad ka vastuolud. Ülekohus ei seisa kotis. *Vanamees seisis nädal aega pilves, siis leppis.. A. Hint. *Maarahva, talupoege vaba maa, / jää vabaks sa! Jää seisma sa! H. Visnapuu.
5. ühel kohal olema; mitte liikuma v. tegutsema. Elav laps ei seisa paigal minutikski. Seisan tükk aega aru pidades paigal, enne kui uuesti minema hakkan. Paat, jääpank seisis tükk aega paigal. Jõevool on nii nõrk, et vesi seisab peaaegu paigal. Võõras jäi uksele seisma. Anni jäi ootamatusest tulbana seisma. Külamees tõmbas hobuse seisma. Seiske, mis te tormate! Malev seisab linnuse all laagris. Rinne seisis parajasti Väike-Emajõe joonel. Vaenlase edasitung pandi seisma. Rong seisis jaamas mitu tundi. Auto nõksatas seisma. Tormiga pannakse laevaliiklus seisma. Masin, mootor seisab. Kell oli seisma jäänud. Vabrik kord töötab, kord seisab. Oli raske majanduskriis: mitmed tehased ja ettevõtted jäid sootuks seisma. Töö jäeti seisma ainult pühapäevaks. Vihmaga põllutööd seisid. Talvel kaubavedu saarele seisab. Sõda pani majanduse arengu seisma. Otsitakse kiiresti uut õpetajat, kooli ei saa ju seisma jätta. Ajaleht 'ajalehe väljaandmine' pandi seisma. Perenaise käed ei seisa iial paigal. Teadja osanud verd seisma ja jooksma panna. Süda ähvardas seisma jääda. Haigel jäi hingamine seisma. Tuulgi jäi seisma 'vaikis, lakkas'. *Haav mädanes ja seda ei saadud kuidagi seisma panna. Joh. Tamm (tlk). | piltl. Mehe silmad jäid nagu naelutatult neiu peale seisma. Pika ootamisega jäi mõtegi peas seisma. Aeg, meie elu ei seisa paigal. | seis(a) (käsklusena, käsuna). Rühm, paigalsammu marss, seis! Seis! Käed üles! „Seisa!” kisendas keegi põgenejale järele. || (tegevuseta, liikumata, kasutamata oleku kohta). Aktiivsel inimesel on piin jõude seista. Lase mul ka midagi teha, mis ma muidu seisan! Müü auto ära, mis ta niisama seisab. Tuhandeid hektareid soostunud maad seisis kasutult. Raha seisab pangas mustade päevade jaoks. Riputas kleidi kuni järgmise peoni kappi seisma. Ladudesse seisma jäänud kaup. Käsikirjad jäävad toimetusse liiga kauaks seisma. Ei tea, kus see kiri nii kaua seisnud on? Kangas seisis poes terve suve, keegi ei ostnud. Liha pannakse marinaadi ja jäetakse ööpäevaks seisma. Valmis segatud tainas peab paar tundi seisma. Enne trepi ehitamist lastakse pinnasel seista ja vajuda. See konjak on kümme aastat seisnud 'laagerdunud'. Võttis pitsi kanget kadakamarjade peal seisnud viina. Hõbe läheb seistes tumedaks. Seisev vesi läheb haisema. Võil oli seisnud maitse. Seisnud ja läppunud õhk.
6. kellegi v. millegi eest hrl. rääkimisega kaitsvalt välja astuma v. vastutama. Ta ei oska, julge enese eest seista. Ta on sind kogu aeg nöökinud, ja sina seisad veel tema eest! Igaühe eest ma küll seisma ei hakka! Ema on alati valmis tütre eest seisma. Terve elu on ta eesti keele eest seisnud. Seisab kindlalt uuenduste, oma õiguste eest. Mis ma öelnud, selle eest tahan ka seista. Kes seisab selle eest, et see lugu tõsi on? *Sealt tullakse juba, ja kui teid siit leitakse, siis ei või ma millegi eest seista. A. Saal.
7. ‹inessiiviga› seisnema; olema. Ma ei taipa, milles asi seisab. Asi ei seisnud üksnes reisirahas, vaid palju enamas. Asi seisab selles, et.. Küsimus seisis ainult põhimõttes. Põhiline häda, viga seisab selles, et pole õiget peremeest. Milles seisab sinu töö? Arvas ekslikult, et õnn seisab rikkuses. Ma ei teagi, milles tema süü õigupoolest seisis. *.. mõnda aega ei hooligi Hans tööst, sest ega elu mõte ju rassimises ja orjamises seisa. H. Sepamaa (tlk).

halvas kirjas seisma vt kiri

haua äärel seisma vt haud

hea seisma vt hea

heas kirjas seisma vt kiri

kaalul seisma vt kaal [-u]

kirjas seisma vt kiri

koos seisma

1. koosnema. Linnupesa seisab koos kuivadest raagudest ja kulukõrtest. Ega elu ainult söömisest ja magamisest koos seisa. *Kõige suurem harakaparv, mida olen näinud, seisis koos neljakümne kahest linnust. F. Jüssi.
2. koos, ühes tükis, tervikuna püsima. Raamat on nii lagunud, et vaevalt seisab veel koos.

püssi all seisma vt püss

[miski] seisab ausõna peal ~ najal vt ausõna

[miski] seisab noatera peal ~ noateral vt noatera

sõit seisma ei jää vt sõit

vastu seisma

1. mingile mõjule v. jõule vastupanu avaldama. Eestlaste malev ei suutnud rüütliväele vastu seista. Pataljon seisis vastase rünnakule vaprasti vastu. Ei jaksa tugevama võimule vastu seista. Organism seisab haigusele visalt vastu. Püüdis pisaratele, kiusatusele vastu seista. Kaua suudab inimene nii suurele murele vastu seista? *Ma ei suutnud vastu seista, ma ei suutnud siit enne lahkuda, kui olen sind näinud. J. Sütiste.
2. kellelegi mingis asjas vastu vaidlema, millegagi mitte nõus olema. Mees ei seisnud naisele üheski asjas vastu. Üks tahab tööle asuda, teine seisab sellele risti vastu. Kellegi käsule, nõudmistele vastu seisma. Isa seisab poja abielule vastu. Algul seisis vend minu ettepanekule kõvasti vastu. *Ja ühel päeval ei suutnud ta enam vastu seista laste palvele, et ka nemad endile koera võtaksid. E. Krusten.
3. kellegi tasemeni küündima. Naljasoone poolest ei seisa talle keegi vastu.

selgima ‹37›

1. selgeks minema, klaaruma. Päeva peale ilm selgis. Vihm jäi järele ja taevas hakkas selgima. Taevas selgis sügavsiniseks. Taevas selgis udust. Võtab aega, enne kui sogane vesi selgib. Selginud mahl, kohv. Asi, asjalugu hakkab vähehaaval selgima. Olukord selgis alles õhtuks. Tunded, muljed peavad veel selgima. Tema eluvaade on aastate jooksul selginud. Kirjaniku lõpuni selginud ja viimistletud ideed. *Luuletuseks peab aine selgima. Ma olen oodanud, aga see ei selgi ega selgi.. P.-E. Rummo. *Tema mõtetes selgis sõnadeks see, mis nad ütlemata jätsid. H. Lepik (tlk). || selge(ma)lt, ereda(ma)lt paistma hakkama. Udu hajus ja mäe piirjooned selgisid. Värvid selgivad ja tuhmuvad. *.. vanamehe kurdunud näost nagu peitepildist selgis midagi muigeaimelist. N. Baturin.
2. (inimese kohta). a. pingest vabaks, rahulikuks, rõõmsaks muutuma. Mehe murelik nägu selgis. Kimbatuses poisi ilme selgis: tal tuli pähe päästev mõte. Topsisõbra pilk selgis pudelit nähes säravaks. *Ta nägu näib helenevat, ta silmad selgivad, ta naeratab.. A. Annist (tlk). b. toibuma; kainenema. Laps selgis pikkamööda unest. Haige näis palavikulõõsast hetkeks selgivat. Selgisime vähehaaval sellest raskest löögist, jahmatusest. Võttis aega, enne kui kumin kõrvadest kadus ja pea, mõistus selgis. Viinauim lahtus ja pea selgis. Vii ta värske õhu kätte selgima!

selguma ‹37›

1. selgeks (2., 3. täh.) saama; ilmnema, ilmsiks tulema. Asja mõte selgus peagi. Viimaks hakkab kogu lugu mulle selguma. Ajapikku selgus neile mõndagi. Oodake veel natuke: küll varsti selgub kõik. Kaaslaste iseloom selgus alles reisi jooksul. Tõde selgub vaidlustes. Vastasmeeskonna paremus selgus juba poolaja lõpuks. Varsti selgub 100 m jooksu võitja. Eelvõistlustel selgub, kes pääseb finaali. Kohtus selgus tõeline süüdlane. Nappidest andmetest ei selgu õnnetuse põhjus. Sõnavõttudest selgus kaks vastandlikku seisukohta. Nagu meile kirjast selgub, on vanaema tõsiselt haige. Hiljem selgus, et tegemist on kuulujutuga. Kontrollimisel selgus, et tal on õigus. Pole veel selgunud, kus me öömaja saame. Nüüd selgus, kui valesti ta oli talitanud. Vastustest selgub õpetajale, kas lapsed on asja mõistnud. *Neiu selja taga seisis vanaldane naisterahvas, nagu varsti selgus, tema mamma. E. Vilde.
2. selgima. Hommikuks oli ilm selgunud. Läbi vina hakkasid eemal selguma linnatornid. Vedelikul lastakse seista, kuni ta on täiesti selgunud. Silmad selguvad pikapeale unest. Jalutades hakkasid meeled selguma. Ideed, mõtted on veel lõplikult selgumata. Ootab, et umbne olukord mingil moel selguks. *Sellest ägedast äikesehoost aga selgus veel haruldaselt ilus ja vaikne laupäevaõhtu. M. Raud. *Aga niipea kui peas hakkas selguma, tuli südamesse hirm.. A. H. Tammsaare.

sigma ‹6› ‹s›
kreeka tähestiku 18. täht (Σ, σ, ς), vastab ladina s-ile

smeegma ‹6› ‹s›
füsiol eesnäärmete v. kõdisti ja väikeste häbememokkade näärmete eritis, eesnaha- v. kõdistivõie

stigma ‹6› ‹s›

1. tähn, märk. a. aj põletusmärk orjade v. kurjategijate kehal b. relig uskliku (pühaku) kehal tekkinud Kristuse haavaarmide jäljend. Püha Franciscuse stigmad. c. zool viburloomade valgustundlik pigmenditera, silmtäpp d. zool tähn putuka tiival, tiivatähn
2. zool lülijalgsete trahheede v. kopsude ava, hingeava

suga1 ‹soa 24› ‹s›
murd niineriba punumiseks. Vahtrast kisti, tõmmati suga. Tõi metsast seljatäie sugasid koju. Sugasid hoiti sarjatäite kaupa kimbus. Soast punutud korvid, viisud. *Mida laiemat suga taheti [kasest] saada, seda tugevamini tuli luda lükkamisel allapoole suruda. A. Viires.
▷ Liitsõnad: tohu|suga, vahtrasuga.

suga2 ‹soa 24› ‹s›

1. kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks. Suga koosneb raamist ja piidest. Puust piidega, vaskpiidega suga. Tihe, hõre suga. Soa tihedus. Kangast sukka panema 'lõimelõngu kindlas süsteemis soapiide vahelt läbi panema'. *Mari aga koob takust kangast, süstik lendab edasi-tagasi, suga lööb klõmm-klõmm! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kanga|suga, vöösuga.
2. jäme hari; (harv) kamm. Anna hobusele süüa, ei ole suga tarvis. *.. neiu läheb mere veere peale, kuldne suga käes, hõbedane laaplaud selle all, hakkab pead sugema.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: hobuse|suga, linasuga.

sugama ‹37›
murd askeldama, sagima. *Kui [haisid] laeva ümber palju sugama tuli, kogunesid kõik mehed laevapardale nende mängu vaatlema.. J. Parijõgi.

sugema ‹soen 42›

1. kammima, harjama. Juukseid sugema. Enam polnud mahti peadki sugeda. Suges pea korralikult siledaks. Suges juuksed harjasena püsti. Keskelt lahku, üle pea soetud juustega mees. Lapsel pea puha sugemata. Tüdrukud kõik nii mukitud ja soetud. Isa suges sõrmedega habet. Kohevaks soetud habe. Hobust sugema. Siledaks soetud lakkadega täkud.
2. takkusid linaharja abil linakiust eraldama. Linu sugema. Linad on halvasti soetud. Soetud lina. *Naised külast tulid linadega, mida nad mõisale olid lõugutanud ja ropsinud, et neid siin puhtaks sugeda. E. Vilde.
3. peksma, nüpeldama. Selle tembu eest sai poiss kodus korralikult sugeda. Kelle käest sa nii haledasti sugeda oled saanud? Suges vastase vemblaga läbi. Mis sa sest koerast soed! Vaenlane sai lahingus üsna kõvasti sugeda. *Võta aga jälle malakas ja soe tagumik tuliseks. H. Väli. || sakutama. Laps sai tukast sugeda. || piltl sõnadega nahutama, pragama, sarjama. Sain emalt sugeda, et pimedas loen ja silmi rikun. Peaminister suges opositsiooni nii kuis sai. Kriitika suges teost üsna tublisti. *Saad ülemuste käest sugeda et olgu! A. Liives.
4. van tekkima, sugenema. *Hiljem, mäletan, olid mul ka adrad, äkked, vankrid ja sugesid kõiksugused majariistad.. R. Soar.

nahka täis sugema vt nahk

sugima ‹37›
van sündima, tekkima, sugenema. *Ma avasin silmad – hommik hakkas sugima. E. Krusten (tlk).

suma ‹11› ‹s›

1. sumin, lärm. Suurlinna ühtlane suma. Kõneleja hääl kadus rahvahulga sumasse. Eraldas üldisest paljuhäälsest sumast tuttava hääle. Toas oli kuulda kärbeste suma. Kõva häälte suma täitis kõrtsiruumi. Helid tasanesid vaikseks sumaks. Koolimaja kajas laste sumast. *Maa vaikusega harjunud kõrvad korjasid huilete, vilede, vurinate, aurukohinate ja kabjaplaginate mitmelt poolt kokku valguvat suma. M. Raud.
▷ Liitsõnad: jutu|suma, palvesuma.
2. murd segadus, korratus; praht. Hakkame kolimise sumast juba jagu saama. *Mõnel [õpilasel päevikus] sissekanded nõutekohaselt tehtud, allkirjad all, teisel sumas ja segi, et ei oska lugedagi. E. Tegova.
3. murd sumu. *.. nähtavust kiita ei saa: .. kõik on nagu sinilillakasse sumasse mähkunud. R. Sirge. *Ainult lõunakaarte all sinakas suma. H. Visnapuu.

summa ‹6› ‹s›

1. liitmise tulemus. 7 ja 5 summa on 12. Temperatuuride, kiirguste summa. Lõputult kahanevate suuruste summa on lõpmatult kahanev suurus. Kõrvunurkade summa on 180°. Lahutades summast ühe liidetava, saame teise liidetava. Kaks nurka saab liita uueks nurgaks, mida kutsutakse siis antud nurkade summaks. | piltl. *.. ja et see loom, kes ta täna pikali põrutas, on otsekui mingi koondoinas, juhmuse ja mõttetuse summa. M. Traat. *.. kokkulangevate juhuste summa on seaduspärasus. L. Meri.
▷ Liitsõnad: ristsumma.
2. rahahulk, rahasumma. Ehitamiseks puudusid vajalikud summad. Maksis nõutud summa. Kui suurt summat vajate laenuks? Sellest summast ei piisa võla katteks. Tasus laenu väikeste summade kaupa, väikeste summadena. Ei lasknud ennast ka suure summa eest teejuhiks kaubelda. Panka viidi suurem summa raha. Toetuseks määratud summad olid väikesed. *„Oh, tühine summa, kolm rubla,” vastas Nele hooletult. A. Pervik.
▷ Liitsõnad: hüvitus|summa, kahju|summa, kihlveo|summa, kindlustus|summa, kogu|summa, ostu|summa, palga|summa, preemia|summa, raha|summa, remondi|summa, rendi|summa, säästu|summa, toetus|summa, trahvi|summa, võidu|summa, väljaostu|summa, üldsumma.

suutma ‹suudan 46›
võima, jaksama, jõudma, võimeline olema. a. (kehaliselt, organismi seisundi, tervise, jõu vm. poolest). Haige ei suuda istuda. Väsinud sõrmed suudavad vaevu labidat hoida. Käed ei suutnud ebelat looma pidurdada. Üheskoos suudeti kivi kõrvale veeretada. Väike laps ei suuda pikka maad käia. Jooksevad nii kiiresti, kui suudavad. Müürsepad pingutasid, mis aga suutsid. Sööb tugevasti, et suudaks rasket tööd teha. Troopikakuumust ei suutnud paljud taluda. Inimsilm suudab eristada tuhandeid värvitoone. Suudab meeles pidada, uinuda, ärkvel olla. Saarmas suudab kaua vee all olla. Kurnatud loom ei suutnud koormat vedada. b. (vaimselt, psüühiliselt, tahte poolest). Koosolijad ei suutnud kuuldut uskuda. Vähesed suutsid midagi niisugust ette kujutadagi. Nooruk ei suuda neiult pilku pöörata. Teiste pilget ei suutnud ta kauem välja kannatada. Keevalised iseloomud ei suuda end talitseda, valitseda. Ei suudetud kiusatusele vastu panna, ennast pidada. See mees suudab lubadust, sõna pidada. Pidas kaua pingele vastu, aga enam ei suuda. Tüdruk ei suuda kauem naeru, pisaraid tagasi hoida. Kes suudaks sellist solvangut unustada, andestada? Külalised lahkuvad oma pettumust vaevu varjata suutes. Kui sõpra paluda, ei suuda ta ära öelda. Polnud seda, kes oleks ränka teadet ette lugeda suutnud. Tol päeval ei suudetud kuidagi oodata tööaja lõppu. Mehed ei suutnud poisikese tarmukust ära kiita. Võõras ei suuda linna au ja ilu küllalt (ära) imestada. *Iial ei suuda ma armastada alatut, hoolimatut, petlikku inimest .. O. Tooming. c. (võimete, oskuste, kogemuste, teadmiste vms. abil) millegagi toime tulema, hakkama saama, midagi oskama v. saavutama. Vähesed suutsid hieroglüüfe lugeda. Meistrimees suudab vanast kolustki midagi tarvilikku luua. Nad ei suutnud sõpra aidata, ülesannet lahendada. Kõik viimseni suudavad klassi lõpetada. Kes suudab, tehku järele! Ega igamees suuda viisi pidada. Lektor suudab kuulajais asja vastu huvi äratada. Alati ei suuda autor lugejat veenda. Mõned suutsid endast hea mulje jätta. Peab suutma olukordi õigesti hinnata. Õnnetuse põhjusi ei suudetudki välja selgitada. Ruum suutis vaevu kõiki koosolijaid mahutada. Vaenlane ei suutnud saart vallutada. Mäss suudeti kohalike jõududega maha suruda. Ei suudetud rahvast võõra vägivallaga murda. d. (majanduslikult, rahaliselt). Võlg suudeti tasuda õigeaegselt. Kalleid aparaate ei suudetud muretseda. Endisajal ei suutnud paljud vanemad oma lapsi koolitada. Suutmaks toita suurt perekonda pidi tublisti pingutama. e. (ajaliselt). Vanake komistas, kuid saatja suutis teda siiski hoida kukkumast. Päike pole suutnud igalt poolt veel lundki sulatada, kui juba lumikellukesed väljas. *Vaevalt oli Toots enese ära peita suutnud, kui köster sisse astus. O. Luts.

sõudma ‹sõuan 45›

1. aerupaari (v. aeru) tõmmetega paati vees liikuma panema. Lootsikut, paati sõudma. Praami sõudsid neli meest. Võtsin aerud ja hakkasin sõudma. Sõuda tuli vastutuult, vastuvett. Mees sõudis kõigest jõust, pikkamisi edasi. Merd sõudma 'sõudepaadiga merel käima, näit. kalastamas'. Sõudsime jõel, lahel. Sõudsime kaldale, üksikule saarele, laiu poole. Olin seni ainult rannalähedastes vetes sõudnud. Päevas tuli mitu korda üle jõe sõuda. Sõudsime läbi kõik järvesopid. Hakkasime püüniseid sisse sõudma 'sõudes sisse laskma'. Käisime sõudmas (näit. vastaval treeningul). Paat libises sõudmatagi edasi. Üksik paat sõudis merele. *Põhjanaela järgi sõudsime otse lõunasse. J. Parijõgi. || sõudepaadiga kuhugi toimetama. Ta sõudis mind üle jõe. Loots sõuti laevale.
2. piltl kasut. mitmesuguste liigutuste v. liikumise kulgemise märkimiseks. a. käte v. jalgadega edasi-tagasi liigutama, vehklema, õõtsutama vms. Väikemees sõuab kätkis käte ja jalgadega. Ujuja sõuab hoogsalt mõlema käega. Maria sõudis hälli. Järvel sõuab pardipere. *Viimased [= noormehed] seisavad ühel kiigepingil püsti ja sõuavad; neiud istuvad teisel pingil ja hoiavad püstpuudest tugevasti kinni. E. Vilde. *.. kuna ämm keeva vette sõrejahu raputab ning puulusikaga pajas sõuab. K. Saaber. b. lendama v. lendlema; õhus liuglema. Põllu kohal sõuab paar varest. Kurgede kolmnurgad sõuavad lõuna poole. Taevas, üle taeva sõuavad valged pilved. *Ometi jõuab ükskord päev, kus kõrgel puulatvade kohal sõuavad valgest siidist langevarjud – võilill külvab ennast. L. Hainsalu. c. (taevakehade kohta:) näiliselt taevafoonil edasi liikuma. Taevalaotuses sõudis vaikselt poolkuu. *Päike mägede kohalt kesktaevasse sõuab.. U. Laht. d. (tuule, helide liikumise kohta). Tuuleiilid sõuavad üle sügisese nurme. *Päike oleks soojendanud selga, kellahelid oleksid vaikselt sõudnud üle karjuse ja karja .. L. Kibuvits. e. (mõtte, kujutluse vms. kohta:) tõtlema, kihutama. Lesisin avasilmi sängis ja mõtted aina sõudsid. Hinges sõudsid igatsused. *„Suur meri mõõdab mitmeid maid, suur süda sõuab laialt,” vastas pime targalt. A. Mälk. f. van (aja, mingi olukorra lähemale tulemise, kättejõudmise kohta). *Õhtu jõudnud, õhtu sõudnud, / looja läinud päikene. Jak. Tamm.