[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 21 artiklit
jooks jooks g jooksu spor Sa Hi Lä KPõ (juo-, jua-; joksu, jokso Juu Kad Plt), I (ju̬u̬ks g juaksu Kod); juoks g `juoksu (`juokso, `juaksu) R (n `juoksu VNg Vai); jooks g joosu p `jooksu Khk ?Muh ?Emm Rid ?Kse Tor Hää/juuks/; joos g joosu Noa ?Han/ill `joosu/ Vig Koe/juos p juossu/; joosk g joosu p `joosku Khk Kär Mus Kaa L(g jooso Tõs, ill `joosu Aud; `juõsu Khn; ju̬u̬sk g joosu Hää) spor KPõ(juosk Ris JMd); ju̬u̬sk g joosu, jooso KJn eL; ?n, g joosu ?Kaa Vll Pöi Emm LNg Mar/g jooso/ Kul Han PJg Hag/g juossu/ Ann Pai; p, ill `joosku Juu Kos Koe/`juosku/; in `jooskus Mär Mih/`ju̬u̬skus/ Juu; `joosus Pöi Muh
1. jooksmine `leikas `juoksu; ädä ajab `ärjägi `juoksu; `kerge `juoksoga obone Lüg; `lasko jänis `juokso pääld maha Vai; vana obu tasa jooseb, tasast `joosku teeb Khk; ma tuli metsast ühe joosuga Kär; `Mõisas oli kell, missega pere `sööma `löödi - - siis olid `joosus kõik Pöi; ma pool `jooksu `laski `ikka (käisin pooljoostes) Muh; Tuli suure joosuga Emm; Teispere noorik oo viks inimene, ikka toimitab pooljoosul Han; noored oo ika `lindus, `ju̬u̬skus Mih; väikse juossuga obune Hag; kukkus jooksu piält maha; `pistis `jooksu nõnna kui jalad `kańtsid Juu; kits tema on lühikese juoksuga. kui lumel kuor on pial, siis ei juokse tema mitte kuhugi KuuK; isa akkas joosuga `joosma, et [hunt] läheb obuse kallale Ann; juoksust (jooksu pealt) `laśti maha VJg; obesed saivad jooksu oo `sisse Trm; mõni kaarutas `einu, kõik käind poole jooksuga; läks `jooksu jalu Lai; obene laseb täit `juusku KJn; ni̬i̬ esi lõbuperäst jooseve, ega neil tarvilist `ju̬u̬sku ei oole Krk; `pernane tulep joosoga TMr; kaŕjapoiśs teḱk hää joosu eläjeidega; is saa ma sukugi oṕpiʔ, oĺli kõ̭iḱ ajastaig joosu pääl Har; hopõń om tävveh joosuh Se || pagemine, põgenemine on `tienistusest `juoksus Lüg; näväd tulivad tedä `kinni võttama ja tämä sai `neie kääst `juokso IisR; kis `jooskus olid, said varjatud Mär; se oli `jooskus, oli `metsäs, rõugu all oli magand Juu; egä ma jäness en õle et, `ju̬u̬ksu paan Kod || joosu pääle [minema] (ehale, tüdrukute poole) Vas || Tal on lõuad vaba jooksuga (pealetükkivalt jutukas) TMr
2. ind, paarituskihk (loomadel) siad nie `enne `aastat ei lähe `juoksu Lüg; lehm om joosu pääl San
3. a. voolamine; vool jalg akkas verd `juoksu Lüg; ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma Vai; tasase joosuga jögi Khk; vee joosu aeg Mar; `Vihterpalu jõel on ika üsna tugev jooks Ris; käreda joosuga jõgi Plt; su̬u̬ pääl omma `säädse˽soodiʔ, keväjelt vi̬i̬joosuga om `kaibunuʔ Har || veesoon vee joosk ja sihuke loigem maa Aud || (viinaajamisel) vahest tuli kolm `ämbri täit sedä esimist. sie õli esimine juoks Lüg || `räästa jooks (vee tilkumise koht katuseräästal) Jäm b. merehoovus `ankrud on rivi `otsides, `muidu `juoksu vieb [võrgud] menemä VNg; `vergod tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löiä Vai; kui rahud kärisevad, siis `eetesse: meri `louna joosu vöttand. `louna joosk väab vörgud kogu; lääne joosk; pöhja joosk; lεhed sa vörgele, kohe katsud `joosku, on ta `kange vöi nöder, siis sa tεεd lasta Khk; ajo püid, vörgud `pandi paadi `järge ja jooks viis keige paadiga edasi Pha; kus talvel joosk jää ää sööb, `sõnna tuleb `lahvandis Rid; köis lähäb vie juoksu järel `alla vuod HMd c. laeva kiiluvesi laival jääb joosk taa `keerma Khk Vrd joosõng
4. (mitmesugustest muudest liikumistest v liikvelolekutest) Kala juoks (kala liikumise suund) Kuu; senel on `liikmi `tiiskus. akkas kõhe `sääridest `juoksu Lüg; ajavad kala `juoksu, `võrku `kinni Trm || (sõidukitest) `kerge `juoksuga `vanker Lüg; see regi oo nõnna teist `jooksu `tehtud et (st jookseb kiiva) Muh || (tuuliku töötamisest) täna o `veski joosu päe Muh; [tuuliku] puri laristab pial joosuga, ku tiivad pailu keerud oo Var; altjoosuge `veske (liigub ainult alumine veskikivi); meil om tuuliku puha päält joosuge Krk || noʔ `lü̬ü̬d́i vastanõ raha, tu̬u̬d ei olõ vi̬i̬l joosu pääle pant Har
5. ree- v saanijalase kõveraks painutatud esiosa ree jooks, jooksud; kena saanijooksuga regi Jäm; `körge ~ järsu joosuga jalas; üks regi äkilise joosuga, teine pikalise joosuga Khk; sandi joosuga regi `öötse, kui joosk `eesti maad äi aka `rüistama Mus; ree kärts, see oli nisuke kõber puutükk, `pańdi jalasele abiks, et joosk ei kulu Kei
6. korraga käärpuudele jooksev lõngasalk (hrl 4–12 lõimelõnga), mille kaupa kangas ka rehasse pannakse [käärpuudel] Kui `juoksu`korras oli `paĺju `lõimi, pidi `paĺju `veikesi kehasi olema IisR; all oo `muudku jooksud. tugeva nööriga peab sidoma, muedu lähäb lees`vällä ja jooksud segämesi Mar; kaheksa `lõnga `jooksos ja kui `rohkem kerädega keärid, on `rohkem `lõngu `jooksos; jooksod pannakse rehä `pulke vahele, pane kahed jooksod ehk kuda `lõngu on Juu; kangas tuli lugeda sedasi `jooskude `kaupa [et teada saada laiust] Tür || (kindakirjast) kahed joosud oo `õiged (väänilise kirja puhul eri lõngadega kootud mustrikord) Kse
7. linamasina väikese võlli telje otsas olev plokk ülebel oli kaks `väikest `võlli, joosud olid tapidega kinni `pandud; teinep̀ol `otsas teine joos. joosu lauast lähäb võĺl läbi; joosud `tõusvad võlliga tükkis; j. kergitäväd sedä `lauda ülesse, kus võĺl seess oo; j. `preśvad vähämid `võĺla suure võlli soone `sisse Vig
8. kord viltusi v rõhtsaid latte aial ühejooksuga ähk alumise jooksuga aid; ülemise jooksuga aid Ans; möni kord tehasse `ilma `vitsteta joosk [hirsaiale] risteti teivastega; möni teeb kahe joosuga iŕssaja; `peelmine joosk ning alumine joosk Khk; kahe joosuga ajal on kaks `joosku ükstese pääl Kär
9. vankritäis [rattaid] `Riigas sai `vu̬u̬ris `käitu, teine ju̬u̬sk [rattaid] `oĺli ligi, et ti̬i̬ pääl ei jää Hää; mitu ratast sa laadalt ostit? - mea osti `terve joosu; mea taass ütte `ju̬u̬sku rattit `osta Krk
Vrd joost
1. jooksmine `leikas `juoksu; ädä ajab `ärjägi `juoksu; `kerge `juoksoga obone Lüg; `lasko jänis `juokso pääld maha Vai; vana obu tasa jooseb, tasast `joosku teeb Khk; ma tuli metsast ühe joosuga Kär; `Mõisas oli kell, missega pere `sööma `löödi - - siis olid `joosus kõik Pöi; ma pool `jooksu `laski `ikka (käisin pooljoostes) Muh; Tuli suure joosuga Emm; Teispere noorik oo viks inimene, ikka toimitab pooljoosul Han; noored oo ika `lindus, `ju̬u̬skus Mih; väikse juossuga obune Hag; kukkus jooksu piält maha; `pistis `jooksu nõnna kui jalad `kańtsid Juu; kits tema on lühikese juoksuga. kui lumel kuor on pial, siis ei juokse tema mitte kuhugi KuuK; isa akkas joosuga `joosma, et [hunt] läheb obuse kallale Ann; juoksust (jooksu pealt) `laśti maha VJg; obesed saivad jooksu oo `sisse Trm; mõni kaarutas `einu, kõik käind poole jooksuga; läks `jooksu jalu Lai; obene laseb täit `juusku KJn; ni̬i̬ esi lõbuperäst jooseve, ega neil tarvilist `ju̬u̬sku ei oole Krk; `pernane tulep joosoga TMr; kaŕjapoiśs teḱk hää joosu eläjeidega; is saa ma sukugi oṕpiʔ, oĺli kõ̭iḱ ajastaig joosu pääl Har; hopõń om tävveh joosuh Se || pagemine, põgenemine on `tienistusest `juoksus Lüg; näväd tulivad tedä `kinni võttama ja tämä sai `neie kääst `juokso IisR; kis `jooskus olid, said varjatud Mär; se oli `jooskus, oli `metsäs, rõugu all oli magand Juu; egä ma jäness en õle et, `ju̬u̬ksu paan Kod || joosu pääle [minema] (ehale, tüdrukute poole) Vas || Tal on lõuad vaba jooksuga (pealetükkivalt jutukas) TMr
2. ind, paarituskihk (loomadel) siad nie `enne `aastat ei lähe `juoksu Lüg; lehm om joosu pääl San
3. a. voolamine; vool jalg akkas verd `juoksu Lüg; ku [mahla] `juokso`aiga on `müöda, siis akka [kask] `oksendamma Vai; tasase joosuga jögi Khk; vee joosu aeg Mar; `Vihterpalu jõel on ika üsna tugev jooks Ris; käreda joosuga jõgi Plt; su̬u̬ pääl omma `säädse˽soodiʔ, keväjelt vi̬i̬joosuga om `kaibunuʔ Har || veesoon vee joosk ja sihuke loigem maa Aud || (viinaajamisel) vahest tuli kolm `ämbri täit sedä esimist. sie õli esimine juoks Lüg || `räästa jooks (vee tilkumise koht katuseräästal) Jäm b. merehoovus `ankrud on rivi `otsides, `muidu `juoksu vieb [võrgud] menemä VNg; `vergod tulo `luvva `alle `juoksu, `vastu `juoksu ei saa `löiä Vai; kui rahud kärisevad, siis `eetesse: meri `louna joosu vöttand. `louna joosk väab vörgud kogu; lääne joosk; pöhja joosk; lεhed sa vörgele, kohe katsud `joosku, on ta `kange vöi nöder, siis sa tεεd lasta Khk; ajo püid, vörgud `pandi paadi `järge ja jooks viis keige paadiga edasi Pha; kus talvel joosk jää ää sööb, `sõnna tuleb `lahvandis Rid; köis lähäb vie juoksu järel `alla vuod HMd c. laeva kiiluvesi laival jääb joosk taa `keerma Khk Vrd joosõng
4. (mitmesugustest muudest liikumistest v liikvelolekutest) Kala juoks (kala liikumise suund) Kuu; senel on `liikmi `tiiskus. akkas kõhe `sääridest `juoksu Lüg; ajavad kala `juoksu, `võrku `kinni Trm || (sõidukitest) `kerge `juoksuga `vanker Lüg; see regi oo nõnna teist `jooksu `tehtud et (st jookseb kiiva) Muh || (tuuliku töötamisest) täna o `veski joosu päe Muh; [tuuliku] puri laristab pial joosuga, ku tiivad pailu keerud oo Var; altjoosuge `veske (liigub ainult alumine veskikivi); meil om tuuliku puha päält joosuge Krk || noʔ `lü̬ü̬d́i vastanõ raha, tu̬u̬d ei olõ vi̬i̬l joosu pääle pant Har
5. ree- v saanijalase kõveraks painutatud esiosa ree jooks, jooksud; kena saanijooksuga regi Jäm; `körge ~ järsu joosuga jalas; üks regi äkilise joosuga, teine pikalise joosuga Khk; sandi joosuga regi `öötse, kui joosk `eesti maad äi aka `rüistama Mus; ree kärts, see oli nisuke kõber puutükk, `pańdi jalasele abiks, et joosk ei kulu Kei
6. korraga käärpuudele jooksev lõngasalk (hrl 4–12 lõimelõnga), mille kaupa kangas ka rehasse pannakse [käärpuudel] Kui `juoksu`korras oli `paĺju `lõimi, pidi `paĺju `veikesi kehasi olema IisR; all oo `muudku jooksud. tugeva nööriga peab sidoma, muedu lähäb lees`vällä ja jooksud segämesi Mar; kaheksa `lõnga `jooksos ja kui `rohkem kerädega keärid, on `rohkem `lõngu `jooksos; jooksod pannakse rehä `pulke vahele, pane kahed jooksod ehk kuda `lõngu on Juu; kangas tuli lugeda sedasi `jooskude `kaupa [et teada saada laiust] Tür || (kindakirjast) kahed joosud oo `õiged (väänilise kirja puhul eri lõngadega kootud mustrikord) Kse
7. linamasina väikese võlli telje otsas olev plokk ülebel oli kaks `väikest `võlli, joosud olid tapidega kinni `pandud; teinep̀ol `otsas teine joos. joosu lauast lähäb võĺl läbi; joosud `tõusvad võlliga tükkis; j. kergitäväd sedä `lauda ülesse, kus võĺl seess oo; j. `preśvad vähämid `võĺla suure võlli soone `sisse Vig
8. kord viltusi v rõhtsaid latte aial ühejooksuga ähk alumise jooksuga aid; ülemise jooksuga aid Ans; möni kord tehasse `ilma `vitsteta joosk [hirsaiale] risteti teivastega; möni teeb kahe joosuga iŕssaja; `peelmine joosk ning alumine joosk Khk; kahe joosuga ajal on kaks `joosku ükstese pääl Kär
9. vankritäis [rattaid] `Riigas sai `vu̬u̬ris `käitu, teine ju̬u̬sk [rattaid] `oĺli ligi, et ti̬i̬ pääl ei jää Hää; mitu ratast sa laadalt ostit? - mea osti `terve joosu; mea taass ütte `ju̬u̬sku rattit `osta Krk
Vrd joost
jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId Jä ViK((juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ?Rei ?Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(-maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L (`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ?Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk-), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(-me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[-kõ]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse-) R; juokse- (juakse-) HaId Jä ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) Jä(juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose-), eL
I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)
1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas || fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se || (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu || fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b. pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c. kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d. sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas || fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e. mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran || rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv || rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a. voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b. lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c. (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a. edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b. (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c. tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se || jahvatama kas jahud o joosn Muh || fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d. (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e. (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f. läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g. minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har || (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp || (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg || kell `juokseb ette Lüg || (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h. muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote
5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b. hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c. hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh || välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d. kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr
II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema
I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)
1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas || fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se || (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu || fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b. pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c. kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d. sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas || fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e. mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran || rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv || rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a. voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b. lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c. (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a. edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b. (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c. tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se || jahvatama kas jahud o joosn Muh || fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d. (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e. (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f. läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g. minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har || (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp || (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg || kell `juokseb ette Lüg || (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h. muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote
5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b. hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c. hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh || välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d. kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr
II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema
jooksu|aeg inna-, paaritusaeg (loomadel) `ussisi piab `juokso ajal `seitse `kaeksa tükki õlemaie `unnikus Lüg; `lehmäl on `juoksu `aiga, `tahto `ärgile `mennä Vai; Lutsu jooksu aeg akkas sügise `ingede päevast Pöi; `ougustis tuleb jεεrastel jooksu aeg Emm; põdra sõńn piab joosu aal tige olema Ann; jänesel om kolm `kõrda `aastan joosuaig Krk; unnava nigu soe konagi, ku näil tu joosu aig om Nõo
jooksu|raha sie midä kulutab sie on `juokso raha ehk kuluraha Lüg
judin judin VNg/n judina/ Jõh IisR Vai Sa Muh Rei Kse Hää Kad Trm Kod Plt KJn Trv Krk/g -e/ Nõo; jut́in Võn San Har Rõu Vas; g judina
1. võbin, värin `ninda `kartasin et judinad `käisivatta üle ihu VNg; judin köis ihust läbi Muh; judin läit́s üle ihu, ei tää ka surm avva aset mõõt Krk Vrd jugin, jupin, jõbin, jõdin
2. tume kõla, kõmin; müdin; kahin, vuhin laps `juokso `aima judin taga Vai; tämä nagu mürissäss, `niiskesed judinad õlid Kod; tulõ jutin um vällän (tulekahjust) Rõu || fig tõrõlõsõʔ nii mis jutin Rõu Vrd jüdin
1. võbin, värin `ninda `kartasin et judinad `käisivatta üle ihu VNg; judin köis ihust läbi Muh; judin läit́s üle ihu, ei tää ka surm avva aset mõõt Krk Vrd jugin, jupin, jõbin, jõdin
2. tume kõla, kõmin; müdin; kahin, vuhin laps `juokso `aima judin taga Vai; tämä nagu mürissäss, `niiskesed judinad õlid Kod; tulõ jutin um vällän (tulekahjust) Rõu || fig tõrõlõsõʔ nii mis jutin Rõu Vrd jüdin
kahisema kahise|ma R(-mma Vai) eP(kahese- Var Pä; -dä Juu) T, -me Hls Krk; kahisõ|m(m)a VId, -mõ San(-me) Krl; da-inf kahista spor T kahinat tekitama; sahisema `einad kahisevatta VNg; `siidi `riided kahisevad Lüg; saba `juokso müöd‿maad ja kahiso Vai; rohi kasub nenda et üsna kahiseb Jäm; räägib nii kahisedes Khk; vesi akkab `keema, juba kahiseb peäle Muh; kahiseb nigu siid Mar; kut́sulesed olid jäl plehitud paberitega kõik, alused olid täis kõik, oh sa päävad, naa mes kahisid Kir; lehed kahesevad puu `otsas Tõs; `vahtrad akkavad ka nönna kahisema Ris; tut́ta täis nõnna et kahises Juu; kaera kisla ommiku `kerkind nõnna et kahiseb Amb; aruein - - sial ei old muud `rohtu kohe olemaski. nesukene kahiseja ulgas VMr; paugu pialt kukkus `alla kui kahises (teder püssikuulist) Lai; vanass pruut́puar läks magama `õlge `sisse ku kahisi Kod; sadab `paergu kui kahiseb. tuli kui kahises Pal; õlle rammu on ää kahisend Plt; lask nõndagu siidi kahisev puha Krk; aena kahiseva all, ei saa magada Puh; kaar kasunu ku kahisno KodT; kõ̭ik makassõ ku˽kahisõss; põrss `rü̬ü̬kse ku˽kahisõss (intensiivsest tegevusest) San; kellä˽ripõndõllõssõ, karva˽kahisõsõʔ = `uibo Räp; leevä siseh agana kahisiv Se || pia kahesemene oli Var; kõrvad kahesevad peas Tor; pää kahisõss, kõrvak˽kahisõsõʔ Se Vrd kahama, kahatama1, kahisama, kähisema
kiista1 `kiista RId võidu tämä tegi minuga `kiista tüöd VNg; mehed ajasivad `kiista Lüg; `kiista `jooksma Jõh; `soidamo `kiista, `katsumo kene obone `juokso tulisemmast Vai
kosk2 kośk Vai(`koske, -i) spor L K, Iis Krk, kosk Kuu IisR Khk Jaa VJg, g kose; kõsk g kõse Kod
1. veelanguse koht, kosk `koske `juokso kovast; kosest `alla lüöb `palgid ka purust Vai; seal jöe peal `söuke kose koht, kose `pealne, üks vee kosk Jaa; kose peal vesi jooseb suure kohenaga Tor; Narvas piäb olema `kõrge kośk KJn
2. madalik (jões) kosk oo kus madal oo, kus obosega läbi saab; kosepeälne jõgi, kibi põhi, karjastel nüid põli `loomi ajada Vig
1. veelanguse koht, kosk `koske `juokso kovast; kosest `alla lüöb `palgid ka purust Vai; seal jöe peal `söuke kose koht, kose `pealne, üks vee kosk Jaa; kose peal vesi jooseb suure kohenaga Tor; Narvas piäb olema `kõrge kośk KJn
2. madalik (jões) kosk oo kus madal oo, kus obosega läbi saab; kosepeälne jõgi, kibi põhi, karjastel nüid põli `loomi ajada Vig
lahest, laheste lahest Mus Vil Krk, `lahhest Vai, laheste Kõp Hls takistuseta, vabalt; ladusalt `lahhest `juokso vesi, tädä midägi ei tagista Vai; ei saa lahest üteldä Vil; vesi jooseb laheste Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest; mis sa sasiset, kõnele ilusti, lahest; raud `kärblise lahest `lendäve Krk || suure leegiga [tulusele võetakse] mis `tahten puid, mis `äste laheste põleve Hls; tuli palass ku ragin, tuli palass `õige lahest Krk Vrd lahedaste, lahedasti
lahin lahin g -a spor R(n -a VNg) Jäm Tõs Koe VJg Trm KJn, -e Hls, -õ Krl mühin, kohin vesi `juokso `ninda‿t lahin taga Vai; tuli põleb mis lahin taga Tõs; vesi jooseb nõndagu lahin Hls Vrd pahin
lahisemma lahisemma deskr vesi lahiso maha, `juokso `ninda‿t lahin taga; tuli lahiso `palla Vai
lahke1 n, g `lahke R eP(excl Khn) M T, `lahkõ Khn V
1. sõbralik, heasüdamlik, abivalmis, helde Alati `lahke ja `naerul `näuga on sie`aastane `karjapoiss IisR; nii `lahkete `silmadega vaadab Ans; se‿on `lahke meelega, üks `lahke inime Khk; `lahke na `erneuss, sedas ikka `ööldaks Käi; Mõni inimene oo isi`värki, `lahked olemest põle Han; `lahke südämega, iä inimene Tõs; nüid tä tuleb `lahke meelega täda `aitama Aud; kui [imikul] `lahkem (parem) tuju oo, naerab ja aeab juttu PJg; ei jõua nii `lahke ja mahe `olla Ris; ta on `lahke `näoga tüdruk JMd; `lahke perenaine, on `vaestele `lahke `andma VJg; `lahked rahvas Trm; `lahke nagu mesilaane; `lahke südä, one elle, ei õle kit́si Kod; perenaine oli `lahke `kääga inime, ei tema jätt `ühtki vaest ilma; `lahke inimene, kellega võid juttu `aada, aga teine piab ennast `uhkeks, ei mahugi teistega `rääkima Plt; ehk saa mi̬i̬ĺ `lahkembess (lahedamaks) ja `rõõmsambess, mia lää tõiste inimeste `seltsi Trv; temä läits `õige `lahkes Hls; `lahke suu ti̬i̬b paĺlu `sõpru; om `lahkit ja äid inimesi Krk; nemä‿m `väega `lahked, tuleva joosten, ku `näevä et mul abi vaja om Ran; nendel raha `olli, noh mia olli `lahke `vasta ka `võtma Puh; naene näḱkusi küll `lahke `näoga inime oleva Nõo; mi opõtaja om vana `lahkõ miiśs, ta ei panõ hennest sukugi `uhkõss Har; kas sa olõt nii `lahkõ inemine, et annat mullõ tast üte peotävve sibula `vaŕsi Plv; kõ̭kkõ parep om `lahkõ süä Se; ole lahke (välj imestust) kolm`kümme viis kobika `maksas lihakilu, ole `lahke Jõh || (jutukast, sõnaosavast inimesest) `lahke suuauk Mar; on üks `lahke jutuga inime, temal on nied sõnad ika `lahti Hag
2. selge, klaar a. (arust) `lahke `mõistus koa, soab kohe aru Tõs; `lahke `mõissusega inimene Kod b. (nägemisest) silmad‿o laarid ja `lahked Muh; `eksinud inime ärä, siis ku nähnud `uńti, siis suand silmäd `lahkess, siis suand ti̬i̬ `piäle ja tullud kodo Kod c. (kõnest) muul oli `seĺge keel ja `seĺge `mõistus küll, aga nüid ei ole keel änam `lahke `ühti Tõs d. (peast) laulab `lahkest (kaine) pεεst küll Jäm; võta kaeost seda igavest `külma vett, pese sellega, pia lähäb `lahkemase Aud; piä one juba `lahkem, lü̬ü̬b paremass Kod e. (ilmast) Saab nähja, kas akkab sadama `jälle, korra lõi nõnda `lahkeks Pöi; ilm akkab `lahkes minema, naa `selge jo Aud; Kodavere pu̬u̬l one ilos `lahke taevas, ei õle `pilvi Kod f. (vedelikest) on sogane ja sombame, teene vesi on `oopis `lahkem Juu; tema tahab `lahket suppi, tema ei taha tummile keenud suppi Äks
3. kerge, mugav, mõnus, vaba a. (hingamisest) mul on `ästi `lahke ing, minu ei ahista `kuskilt VNg; Oh mis `lahke `ingada pärast `vihma IisR; Esiti vanad naised, kesse rinnad `umpsed olid, tarvitasid nina tubakad, aevastamine tegi rinnad `lahkeks Pöi; ma ole mett palavaks tein, siis teeb rinnad `lahkes Muh b. (enesetundest) ma täna nönda jähmane, pole ead `lahked olekud üht; Soole peaks suiks söhuksed kaltsad tegema, nendega sool siis kena `lahke tööl `keia Jaa; va kideval inimesel ikka sui `lahkem, param; Täna on püsut `lahkem, pea äi valuta änam Pöi; teenekord oo `lahkem koa `olla Var; sain süda `lahkeks (külma vee joomine mõjus karastavalt) Ris; mõni pää (päev) on natukse `lahkem, lahedam teene, mõni pää `oopis sańdem (tervisest) Juu; võta `riidest `lahti, ia `lahke magada HJn; pääväl õli `lahkem, `õhta [tuli] `jälle tõbi piäle Kod c. (rõivastest) [särgi] pεεouk oli kenast `lahke, sedasi üle pεε `aeti Jäm; suisel ajal `lahkem ilma `vutrita [riietega] Kär; sel vana `moodi särgil olid korrod sees, see oli ea `lahke Mar; Pialmesed `riided piavad `lahked olema Han; pane üks `lahkem riie kõhe `seĺga Iis; riie `kangest `lahke seĺjas, ei pitsita Trm; nõnna `lahke ja avar kleit minule `testi Kod
4. kerge, värskendav (toidust) Vehvermäntsi tee on `kangest kena `lahke maiguga Pöi; nii kena `lahke [läätse]suṕp, param kut `erne suṕp Muh; mõni toit nii rammos, akkab `vasto, teine `jälle nisuke lahjalene, ea `lahke `süüja Mar; tämäl õli alate üvä `lahke kali Kod
5. pehme, mahe (tuulest) täna on kina `lahke tuul Jäm; On kenad eina ilmad, kuiv pala, kena `lahke tuul; Vöta seljast ää ja pane aja `peale `kuima, `paergus kena `lahke tuul Pöi; ilos `lahke tuul ja soe, puhub vagaselt Kod
6. jahutav, värske (õhust) Kui ake oo lahti, siis oo tuas nii kena lahke öhk Khk; täna on nii `lahke `öhk Pha; istuks `väĺlas koa vahest, ea `lahke luht `olla Rid; Pane uks `prauksile, tuleb `lahkemad `õhku `sisse Han
7. mitte sassis, puntras või tükkis `lammas rapputas `selle vie `vällä kohe `villude pääld, aga jäid `lahked `villad VNg; `kammi `juuksed `lahkest Lüg; sai `juussed `lahkeks, olid nenda ää vanund Khk; `sörmede vahel `pandi sedasi [linapeo], seda`viisi `löödi `lahkeks Vll; `juused nii ää vanund, `soagid änam `lahkeks Pöi; vella vadumene on, ne nopidags `lahkegs Käi; `lahke vellaga `lambud niideti kolm `korda `aastas Mar; rapsi linapeo sedasi `lahkes, siis akka koonalt tegema Kir; `lahked `juused, põle `sassis ega kähäräd Tõs; mõned oo `lahke villaga ja mõned kähära villaga `lammad, aga `lahke villaga `lammal oo ikke karm vill Aud; [koera] karv on ära `paatund, ei ole `lahke PJg; `villu näpi näpuga `lahkeks ja lahedaks Juu; `puĺtsind `juuksed, ei taha `lahkeks `minna Pee; mõni lammas õli `kruśsis villaga, mõni `lahke villaga Trm; linad `tõmmad `lahkess, siis juakseb üväss Kod; parem on küll, kui `lamba seĺjast saab `pestud, tema raputab ennast `lahkeks ja on `jälle `lahke vill. kui pesed `villa, siis piad `jälle `lahkest noppima, muidu jäävad nagu tükki Lai
8. halgas, kergesti lõhenev puu on ka `lahke, sedä on üvä `lohka, üväst `lähtö `lohki Vai; kena `lahke puu, siit saab `piirgu Khk; `lahke puu, pole `oksi sees Pha; sool on `juhtund `söuke `lahke halg Jaa; piiru alg peab `lahke olema Muh; mõni [puu] mis nisuke `lahke oo, kui sa korraga lööd, ta läheb kohe `lõhki Kse; `Lahke puu ilma oksata - - `kõrgemal, liiva pääl kasuvad Hää; `lahke puu, mes `püśsi lü̬ü̬d, lähäb kõhe `õigess `lõhki Kod Vrd lõhke
9. sõmer, hästi haritud (maast) `lahke maa, üväst on `künnetü, `lahke kaik, ei `rohto `eigä kive tükküsi Vai; kus `lahke kare oli - - siis puu vörral `pandi adra nina `pεεle, see lammutas änam maad Kär; sahk adraga `aeti `lahti, maad olid jo `lahked Kad
10. kerge, ladus kie üvä obone, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; `lahke jalaga obone Vai; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimaga Ris; hää `lahkõ hobõnõ, vallalidse sõiduga Plv || osav ta `lahke kättega, saab iast akkama `kõigega Jõe; kääd `lahked `löömise `juures (heast kaklejast) Pha || kerge, lihtne pakulene [kude], see oo `lahkem teha Aud
11. vaba, lahtine, kergesti läbitav `kraavist vesi `juokso ka `lahkest, `lahke `kraavi; `lahked `ahju `lierid, `suitsu `männö üväst `vällä Vai; körrega `aetase piibu vars `lahkeks Khk; ia `lahke tie JMd; kui uńdil suu `lahke, siis tapid kaŕjussid ja veid `lu̬u̬mi, kui `ammad vuagin, siis ei sua Kod
12. avar a. ruumikas; õhurikas Suvest `veimä, `nuoremmad, ikke `koikad `aita, õhu kääs õli `lahkemb magada Lüg; üvä `lahke `ellä, sie on kui `suured tuvad ja `ruumid on Vai; kodus kenad `lahked toad Jäm; kui ma `seepi lähän `keetma, siis ma lähän `õue kivide `otsa, seal ea keeduväŕk, ea `lahke `keeta Juu; aedan one `lahke `õlla Kod; kui paĺlu õlut koos, siss lähab apust. panevad `lahkema riista `sisse ja jahutavad `enne ära, kui `vaati panevad Äks; siihn om õks paĺlu `lahkõmp elläʔ, omma suurõmba ruumiʔ ku vanan majan `oĺliʔ Har b. lai, vaba meitel on vörgu koer, ojab silmad `lahkegs Emm; Meie `aknad oo naa täisi, et ei anna `lahti, sui sojaga `kuivad `lahkemas Han; `lahke tihv või tihvavahe oo siis, kui kangas `äśte liigub, ei jää `kinni Aud || pehme, lõtv kana luud lüövad `lahkemaks, akkab vist usinast munema Ris; `laśsin vöö `lahkemaks, oli nii kõvaste `kińni Juu; `sitked nisad, piim tuleb sirina `väĺla. vanal [lehmal] olid `lahked, piim tuli lohena Aud || lai, tugev mõni obone takka `voatad, ea turjakas, teene eest ea `lahke rinnaga Juu
13. kerge, muretu, vaba (elust) `rahva elu läheb `lahkemaks ikki Rid; nendel ea `lahke elamene, nendel `kõiki `kraami küll, et nendel põle kellegi `puudu mette Mar; oleks `lahke elu olavad, et sool pole kurvastust Kse; seal oli siis juba natuke `rohkem maad - - juba natuke `lahkem see elu siis Tõs; ikke natuke `lahkem oli elada [kui sai kõrvalteenistust] JMd; tämäl õege `lahke elokõrd, kedägi muret ei õle Kod; timä midägi murõhta‿i, täl om `lahkõ elo Se
14. lahke toim (kalasabamuster) `lahke `toimega või `murde `toimega kangas oli sesama Aud Vrd lahk|toime, lahk|toim(i)ne
Vrd lage, lahe1
1. sõbralik, heasüdamlik, abivalmis, helde Alati `lahke ja `naerul `näuga on sie`aastane `karjapoiss IisR; nii `lahkete `silmadega vaadab Ans; se‿on `lahke meelega, üks `lahke inime Khk; `lahke na `erneuss, sedas ikka `ööldaks Käi; Mõni inimene oo isi`värki, `lahked olemest põle Han; `lahke südämega, iä inimene Tõs; nüid tä tuleb `lahke meelega täda `aitama Aud; kui [imikul] `lahkem (parem) tuju oo, naerab ja aeab juttu PJg; ei jõua nii `lahke ja mahe `olla Ris; ta on `lahke `näoga tüdruk JMd; `lahke perenaine, on `vaestele `lahke `andma VJg; `lahked rahvas Trm; `lahke nagu mesilaane; `lahke südä, one elle, ei õle kit́si Kod; perenaine oli `lahke `kääga inime, ei tema jätt `ühtki vaest ilma; `lahke inimene, kellega võid juttu `aada, aga teine piab ennast `uhkeks, ei mahugi teistega `rääkima Plt; ehk saa mi̬i̬ĺ `lahkembess (lahedamaks) ja `rõõmsambess, mia lää tõiste inimeste `seltsi Trv; temä läits `õige `lahkes Hls; `lahke suu ti̬i̬b paĺlu `sõpru; om `lahkit ja äid inimesi Krk; nemä‿m `väega `lahked, tuleva joosten, ku `näevä et mul abi vaja om Ran; nendel raha `olli, noh mia olli `lahke `vasta ka `võtma Puh; naene näḱkusi küll `lahke `näoga inime oleva Nõo; mi opõtaja om vana `lahkõ miiśs, ta ei panõ hennest sukugi `uhkõss Har; kas sa olõt nii `lahkõ inemine, et annat mullõ tast üte peotävve sibula `vaŕsi Plv; kõ̭kkõ parep om `lahkõ süä Se; ole lahke (välj imestust) kolm`kümme viis kobika `maksas lihakilu, ole `lahke Jõh || (jutukast, sõnaosavast inimesest) `lahke suuauk Mar; on üks `lahke jutuga inime, temal on nied sõnad ika `lahti Hag
2. selge, klaar a. (arust) `lahke `mõistus koa, soab kohe aru Tõs; `lahke `mõissusega inimene Kod b. (nägemisest) silmad‿o laarid ja `lahked Muh; `eksinud inime ärä, siis ku nähnud `uńti, siis suand silmäd `lahkess, siis suand ti̬i̬ `piäle ja tullud kodo Kod c. (kõnest) muul oli `seĺge keel ja `seĺge `mõistus küll, aga nüid ei ole keel änam `lahke `ühti Tõs d. (peast) laulab `lahkest (kaine) pεεst küll Jäm; võta kaeost seda igavest `külma vett, pese sellega, pia lähäb `lahkemase Aud; piä one juba `lahkem, lü̬ü̬b paremass Kod e. (ilmast) Saab nähja, kas akkab sadama `jälle, korra lõi nõnda `lahkeks Pöi; ilm akkab `lahkes minema, naa `selge jo Aud; Kodavere pu̬u̬l one ilos `lahke taevas, ei õle `pilvi Kod f. (vedelikest) on sogane ja sombame, teene vesi on `oopis `lahkem Juu; tema tahab `lahket suppi, tema ei taha tummile keenud suppi Äks
3. kerge, mugav, mõnus, vaba a. (hingamisest) mul on `ästi `lahke ing, minu ei ahista `kuskilt VNg; Oh mis `lahke `ingada pärast `vihma IisR; Esiti vanad naised, kesse rinnad `umpsed olid, tarvitasid nina tubakad, aevastamine tegi rinnad `lahkeks Pöi; ma ole mett palavaks tein, siis teeb rinnad `lahkes Muh b. (enesetundest) ma täna nönda jähmane, pole ead `lahked olekud üht; Soole peaks suiks söhuksed kaltsad tegema, nendega sool siis kena `lahke tööl `keia Jaa; va kideval inimesel ikka sui `lahkem, param; Täna on püsut `lahkem, pea äi valuta änam Pöi; teenekord oo `lahkem koa `olla Var; sain süda `lahkeks (külma vee joomine mõjus karastavalt) Ris; mõni pää (päev) on natukse `lahkem, lahedam teene, mõni pää `oopis sańdem (tervisest) Juu; võta `riidest `lahti, ia `lahke magada HJn; pääväl õli `lahkem, `õhta [tuli] `jälle tõbi piäle Kod c. (rõivastest) [särgi] pεεouk oli kenast `lahke, sedasi üle pεε `aeti Jäm; suisel ajal `lahkem ilma `vutrita [riietega] Kär; sel vana `moodi särgil olid korrod sees, see oli ea `lahke Mar; Pialmesed `riided piavad `lahked olema Han; pane üks `lahkem riie kõhe `seĺga Iis; riie `kangest `lahke seĺjas, ei pitsita Trm; nõnna `lahke ja avar kleit minule `testi Kod
4. kerge, värskendav (toidust) Vehvermäntsi tee on `kangest kena `lahke maiguga Pöi; nii kena `lahke [läätse]suṕp, param kut `erne suṕp Muh; mõni toit nii rammos, akkab `vasto, teine `jälle nisuke lahjalene, ea `lahke `süüja Mar; tämäl õli alate üvä `lahke kali Kod
5. pehme, mahe (tuulest) täna on kina `lahke tuul Jäm; On kenad eina ilmad, kuiv pala, kena `lahke tuul; Vöta seljast ää ja pane aja `peale `kuima, `paergus kena `lahke tuul Pöi; ilos `lahke tuul ja soe, puhub vagaselt Kod
6. jahutav, värske (õhust) Kui ake oo lahti, siis oo tuas nii kena lahke öhk Khk; täna on nii `lahke `öhk Pha; istuks `väĺlas koa vahest, ea `lahke luht `olla Rid; Pane uks `prauksile, tuleb `lahkemad `õhku `sisse Han
7. mitte sassis, puntras või tükkis `lammas rapputas `selle vie `vällä kohe `villude pääld, aga jäid `lahked `villad VNg; `kammi `juuksed `lahkest Lüg; sai `juussed `lahkeks, olid nenda ää vanund Khk; `sörmede vahel `pandi sedasi [linapeo], seda`viisi `löödi `lahkeks Vll; `juused nii ää vanund, `soagid änam `lahkeks Pöi; vella vadumene on, ne nopidags `lahkegs Käi; `lahke vellaga `lambud niideti kolm `korda `aastas Mar; rapsi linapeo sedasi `lahkes, siis akka koonalt tegema Kir; `lahked `juused, põle `sassis ega kähäräd Tõs; mõned oo `lahke villaga ja mõned kähära villaga `lammad, aga `lahke villaga `lammal oo ikke karm vill Aud; [koera] karv on ära `paatund, ei ole `lahke PJg; `villu näpi näpuga `lahkeks ja lahedaks Juu; `puĺtsind `juuksed, ei taha `lahkeks `minna Pee; mõni lammas õli `kruśsis villaga, mõni `lahke villaga Trm; linad `tõmmad `lahkess, siis juakseb üväss Kod; parem on küll, kui `lamba seĺjast saab `pestud, tema raputab ennast `lahkeks ja on `jälle `lahke vill. kui pesed `villa, siis piad `jälle `lahkest noppima, muidu jäävad nagu tükki Lai
8. halgas, kergesti lõhenev puu on ka `lahke, sedä on üvä `lohka, üväst `lähtö `lohki Vai; kena `lahke puu, siit saab `piirgu Khk; `lahke puu, pole `oksi sees Pha; sool on `juhtund `söuke `lahke halg Jaa; piiru alg peab `lahke olema Muh; mõni [puu] mis nisuke `lahke oo, kui sa korraga lööd, ta läheb kohe `lõhki Kse; `Lahke puu ilma oksata - - `kõrgemal, liiva pääl kasuvad Hää; `lahke puu, mes `püśsi lü̬ü̬d, lähäb kõhe `õigess `lõhki Kod Vrd lõhke
9. sõmer, hästi haritud (maast) `lahke maa, üväst on `künnetü, `lahke kaik, ei `rohto `eigä kive tükküsi Vai; kus `lahke kare oli - - siis puu vörral `pandi adra nina `pεεle, see lammutas änam maad Kär; sahk adraga `aeti `lahti, maad olid jo `lahked Kad
10. kerge, ladus kie üvä obone, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; `lahke jalaga obone Vai; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimaga Ris; hää `lahkõ hobõnõ, vallalidse sõiduga Plv || osav ta `lahke kättega, saab iast akkama `kõigega Jõe; kääd `lahked `löömise `juures (heast kaklejast) Pha || kerge, lihtne pakulene [kude], see oo `lahkem teha Aud
11. vaba, lahtine, kergesti läbitav `kraavist vesi `juokso ka `lahkest, `lahke `kraavi; `lahked `ahju `lierid, `suitsu `männö üväst `vällä Vai; körrega `aetase piibu vars `lahkeks Khk; ia `lahke tie JMd; kui uńdil suu `lahke, siis tapid kaŕjussid ja veid `lu̬u̬mi, kui `ammad vuagin, siis ei sua Kod
12. avar a. ruumikas; õhurikas Suvest `veimä, `nuoremmad, ikke `koikad `aita, õhu kääs õli `lahkemb magada Lüg; üvä `lahke `ellä, sie on kui `suured tuvad ja `ruumid on Vai; kodus kenad `lahked toad Jäm; kui ma `seepi lähän `keetma, siis ma lähän `õue kivide `otsa, seal ea keeduväŕk, ea `lahke `keeta Juu; aedan one `lahke `õlla Kod; kui paĺlu õlut koos, siss lähab apust. panevad `lahkema riista `sisse ja jahutavad `enne ära, kui `vaati panevad Äks; siihn om õks paĺlu `lahkõmp elläʔ, omma suurõmba ruumiʔ ku vanan majan `oĺliʔ Har b. lai, vaba meitel on vörgu koer, ojab silmad `lahkegs Emm; Meie `aknad oo naa täisi, et ei anna `lahti, sui sojaga `kuivad `lahkemas Han; `lahke tihv või tihvavahe oo siis, kui kangas `äśte liigub, ei jää `kinni Aud || pehme, lõtv kana luud lüövad `lahkemaks, akkab vist usinast munema Ris; `laśsin vöö `lahkemaks, oli nii kõvaste `kińni Juu; `sitked nisad, piim tuleb sirina `väĺla. vanal [lehmal] olid `lahked, piim tuli lohena Aud || lai, tugev mõni obone takka `voatad, ea turjakas, teene eest ea `lahke rinnaga Juu
13. kerge, muretu, vaba (elust) `rahva elu läheb `lahkemaks ikki Rid; nendel ea `lahke elamene, nendel `kõiki `kraami küll, et nendel põle kellegi `puudu mette Mar; oleks `lahke elu olavad, et sool pole kurvastust Kse; seal oli siis juba natuke `rohkem maad - - juba natuke `lahkem see elu siis Tõs; ikke natuke `lahkem oli elada [kui sai kõrvalteenistust] JMd; tämäl õege `lahke elokõrd, kedägi muret ei õle Kod; timä midägi murõhta‿i, täl om `lahkõ elo Se
14. lahke toim (kalasabamuster) `lahke `toimega või `murde `toimega kangas oli sesama Aud Vrd lahk|toime, lahk|toim(i)ne
Vrd lage, lahe1
loku|laud
1. kõlalaud `mõisas õli lokko laud. õli sedäsi kaks `teiväst `risti maa sies, laud õli `tõisest `teibäst `tõise, `aamriga lei Lüg; lokko `lauda, küläs oli üövahid, siis `vasta `lauda `pulgaga `lüöväd lokko - - et oli `kuulla, et `vahti oli `ülläl Vai; See oli valla käsk, külas olgu lokulaud ölal, parem kui egas peres Pöi; tulekahu logilavad `ollid külas Muh; Lokulaud oli kuivast kuusepuust, mis puuhaamri all helises Rei; loki laud, lüiäse lokki, kutsutse `söömä Tõs; ku `karja kodu kutsuts, siss - - loki lauval lüvväs puu vasartege `pihta Hls; lugu `lü̬ü̬di `vällä loki lavva pääl, kuju elle laud olli, si̬i̬ kõlaśs `äste Krk; egal talul pidi lokilaud olema Ote || fig lokkulaud, `kiirest `räägib - - kaks sõna `kõrraga, siis üks Lüg Vrd lokk2, lõkalaud
2. silmakattelaud `ärjäl on ka lokko `lauda, `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle Vai
1. kõlalaud `mõisas õli lokko laud. õli sedäsi kaks `teiväst `risti maa sies, laud õli `tõisest `teibäst `tõise, `aamriga lei Lüg; lokko `lauda, küläs oli üövahid, siis `vasta `lauda `pulgaga `lüöväd lokko - - et oli `kuulla, et `vahti oli `ülläl Vai; See oli valla käsk, külas olgu lokulaud ölal, parem kui egas peres Pöi; tulekahu logilavad `ollid külas Muh; Lokulaud oli kuivast kuusepuust, mis puuhaamri all helises Rei; loki laud, lüiäse lokki, kutsutse `söömä Tõs; ku `karja kodu kutsuts, siss - - loki lauval lüvväs puu vasartege `pihta Hls; lugu `lü̬ü̬di `vällä loki lavva pääl, kuju elle laud olli, si̬i̬ kõlaśs `äste Krk; egal talul pidi lokilaud olema Ote || fig lokkulaud, `kiirest `räägib - - kaks sõna `kõrraga, siis üks Lüg Vrd lokk2, lõkalaud
2. silmakattelaud `ärjäl on ka lokko `lauda, `sarvi küles `kinni - - `liiga tikke `ärgä `juokso `muidu `ihmisi `pääle Vai
lõõtsutama lõõtsutama Pöi Muh hajusalt L/lõõtso- Mar Vig/, K(-õe- KPõ) Iis Trm Kod(lõõtso-) Trv Puh Nõo Plv Vas Se, -mma Har(lõtsu-) Rõu Plv, -eme Hls San; lõõdsutama TLä Rõn Kan Lei, -mma Urv, -eme Hls Krk, -õmmõ Krl; `lõõtsutama Jõh/-mma/ IisR(-õe-), `lietsutama Kuu VNg Vai(-mma); löötsutama hajusalt Sa, Ris/-üö-/, -dama Emm Rei
1. hingeldama `Lietsut `raskest tüöst Kuu; Südä `aige, siis ajab `lõõtsutama Jõh; kui kovast `juokso, siis `lietsuta Vai; koer löötsutab palava ilmaga Khk; kui `vastla `öhta tule üles vetad, siis loomad suvel löötsutavad Pha; See [tõstmine] võttis ette ösna lõõtsutama Pöi; keel oln vesti peal, läin lõõtsutes `jälle Muh; Joosmene aes löötsudama Emm; kesob `inge ja lõõtsotab Mar; obune lõõtsutas suurest sõedust Tor; kus sa käisid, et ta sind lüötsutama pani Ris; obune `lõetsutand, kukkund maha ja surnd Kos; `aige laps lõõtsutab JMd; [olin] väsind ja `roidund, lõetsutasin kohe Kad; minul akasid rinnad nõnna lõõtsutama Kod; lõõtsutad kah nii et `oitku Vil; kuumage `lamba lõõtsuteve Hls; koer `vahkass ja lõõdsuts Krk; ma lõõdsuti nigu `väike laits, kel kops `väike Puh; mis sul vika om, et sa lõõtsutet San; `Lambaki˽lõõdsutasõ˽ta kuumaga Urv; ju̬u̬sk nigu lõõtsutõss Krl; taa (hobune) lõõdsutass nigu `nahku koogutass Har; ma joosi nigu lõõdsudi‿nõ Se || piltl kingä ninä õts lõõtsutas, õli `lahti talla küĺjess Kod Vrd lõõtsama, lõõtsutõlõma
2. hinge tõmbama ket see `ühte `järge jövab teha, vahest peab löötsutama ka Khk; `vehkle sääl kõ̭ge ihu eńgega päiv `otsa, egä üits tahab iki veedike `istu ja lõõdsutada Ran; `vasta mäge om rasse `minnä, õ̭ng jääb `kinni, las ma lõõdsuta Nõo
3. sepalõõtsa tõmbama `lietsuta tuult `sinne sebäle, sebä lie `pääle Vai; ääsi suu‿päl, kos tu lõõtsutass, koess tu lõõdsa ots om, pant `sisse tu truuṕ Se
Vrd lõõtsuma
mogoma mogoma niisugune tämä tekko pesä `kalda `sisse, mogomad `augud; `vahti et `musta müttä `juokso - - pedäs obone `kinni ja jäi `vahtima, et midä sie on mogoma Vai Vrd mogumane
mööda `mööda (-ä), mööda (-ä) S L(-õõ- Tõs) hajusalt Ha, Tür JJn hajusalt TaPõ, Plt KJn, `mü̬ü̬da Hää Saa Pal Äks, `mü̬ü̬dä Saa Kod hajusalt KLõ, eL; `müöda (-ä) R(-e; müöd Lüg Vai) Muh hajusalt KPõ(müöda, -ä), Iis; `müeda, müeda Amb JMd Kad Rak VJg Trm, `müede Jõh(`müädä) Khn/-ä/; möda (-ä) Jõh Mus hajusalt L, K(mõ- Nis) Trm Pal Lai, müda (-ä) Kuu Mär Kei Ksi KJn Nõo TMr, mäda Ha Jä VMr Ksi Plt, meda Vig Kse Kei JJn Plt
I. adv 1. a. (väljendab kellestki või millestki möödumist) Tämä `tõmmas obused tie `kõrva, et saks saab iast `müädä Jõh; siis `ihmised, ken `müödä `läksiväd, nied `vahtisivad Vai; ma lεhe ikka uksest `mööda, äi nεε Khk; läks `meitest `löntides `mööda Jaa; Nõnda läks moost `mööda, et mitte pole `välja teind, et ma seal seisi Pöi; ega see pilv `mööda ei lähä, täna ikke `vihma tuleb Mär; siis pidi [tervitamisel] sedasi `kangelt `seisma, kuńni ülem mööda sai Mih; kividest ja rahnudest mine `mü̬ü̬da Hää; inimesi käib `mööda Ris; ommiku [ta] alles läks siit `müöda VMr; lähäb teretamata `mööda Trm; `sõitis meilt `mööda Plt; pääsukse vahel `lendlevä siist `mü̬ü̬dä Ran; kui sa nondest lagendigadest `mü̬ü̬dä saat, siss käänä ääd kätt; meil `olli nu̬u̬r obene - - temä nii `kangede ju̬u̬sk, läits `kõ̭ikist `mü̬ü̬dä Puh; si̬i̬ vihm läits `mü̬ü̬dä, es naka siin sadama; sa‿let mul i̮i̮n, ma‿i saa `kostegi `mü̬ü̬dä Nõo; sikakari lät́s `mü̬ü̬dä Rõu; tu̬u̬ naańõ käü ka siist iks `mü̬ü̬dä `keŕkohe Vas b. piltl surm ka minust `müöda ei lähä Lüg; see önnetus läks moost `mööda Khk; Sõda läks siit ösna `kergest `mööda Pöi; ega see `soostki (sinustki) `mööda lähä Mär; suur erm oo möda läind Mih; miust läit́s mõni asi `mü̬ü̬dä Krk; si̬i̬ õnnõtuss, mia ta tõsõlõ `su̬u̬võ, ei lähä˽timäst `mü̬ü̬dä Har
2. a. (ajaliselt tahapoole, seljataha jäämisest) `nuorusaig on minust jo `müöda mend, sie enamb ei tule tagasi Lüg; tεε‿p, müdu `aastad sest `mööda on lεind Khk; See sadu läheb `mööda, `päike tuleb `välja Pöi; Läks mõni päe `mü̬ü̬da, põõsas lõi `närbuma Hää; no sai sis see nali `mööda, siis `tehti uks `lahti Ris; kõik lähäb `müeda, ükskõrd on kõik vanad ja piavad surema VJg; sis läks sedäsi mõned ajad `mü̬ü̬dä Vil; pühä `mü̬ü̬dä saadet joba Trv; olge `terve, et te tullite, nüid läits mul ka si̮i̮ aig `jõudsalt `mü̬ü̬dä; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä Nõo; seo kuu lätt ku nähvähhäss `mü̬ü̬dä Rõu; aig lätt `mü̬ü̬dä kui lõhõn Räp b. möödas Ma ei ole küll pabile lugemas käünd, sie muod oli juo `müöde, ku ma pisuka olin Kuu; `lõunaaig on `müöda, nüüd `piama `tüöle menema Lüg; sui on juba `mööda Ans; kask oksendab juba, nüid on mahla aeg `mööda Phl; vanadose pääbad on ete `kiired tulema - - kõik elu on mööda Mih; nüid oo `entsed ajad mööda Aud; tähtpäev on `müöda Koe; `september on `vaŕsti `müeda VJg; ärä kurvaste kedägi, küll si̮i̮ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; ain kah `oiskub (taheneb), kui vihm `mü̬ü̬dä Ran; ku jakuppäiv `mü̬ü̬dä om, siss tulna noorele `kartulile magu Nõo; nigu tä nu̬u̬ uśsi sõna pääle lugesi ja `käega `piire, nii `oĺle valu `mü̬ü̬dä Võn; nätäl om `mü̬ü̬dä, aga poiss ei ole tagasi tullu Ote; noʔ olõt ni˽vanass är elänüʔ, no‿m jo katõsakümmend `mü̬ü̬dä Har; hummogospu̬u̬ĺ jo `mü̬ü̬dä Räp
3. viltu, märgist kõrvale, mitte täppi Änamasti oli jutt `öige, aga vahel pani `mööda ka piltl Kaa; Mis hoop `pihta, si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks (laste karistamisest) Hää; mis `mü̬ü̬dä, si̬i̬ `mõtsa, mis `pihta, si̬i̬ parass Krk
II. prep 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) inimiste `karjad `kondisid `müöde `randa ja igäl ühel olid `silmäd vesised Kuu; paat́ läks `soudades `müöda vett edasi Hlj; sie viletsus käib `müöda inimisi VNg; saba `juokso müöd maad ja kahiso Vai; `rεndab `mööda maa`ilma Khk; keis mödä `tohtrid ja rohotas ennäst Mar; va kintspüks, ajab peale möda külavahet Mär; tulime `õhta pimedäs mödä `metsi kojo Vig; ta kobas meda `nurki Kse; püśs `seĺges, ulgub möda `metsa Vän; inimese laps `vähkreb `mü̬ü̬da maad Hää; möda `maandid on `raske `sõita Ris; lammast piab möda `nahka `niitma HMd; meil isa ei luband seda, et me lapsed `jooksime mäda peresid Nis; õnnetus käib mäda inimesi, ega ta kiva ega `kända mäda käi Kei; suured `irmsad vene `soapad old jalas, last siis möda soali põrandad Jür; tulin möda suurt `muandid; `kelpab mäda õuet `paĺla siari JMd; naised tulevad `karjudes ja `kiiludes meda tied JJn; aśsad `mööda `nurki laiali; kui pääsuksed mäda maad `lindavad - - tuleb kohe `vihma Tür; ma ronin üles mäda redelid Pai; on üks `vemblaruog, ajab aga `pialegi müöda küla `ringi nagu `vuoster Kad; `mü̬ü̬dä ninä juakseb vesi Kod; obused kolasid möda `põldu Pal; kooberdab mäda `met́si Plt; pisarad tulevad `mü̬ü̬dä `paĺgid `alla KJn; judine kävve `mü̬ü̬dä ihu Krk; temä‿i ole magada saanu, kõ̭iḱ ü̬ü̬ kõńnu `mü̬ü̬dä taret Nõo
2. (seoses löömisega:) vastu ottand käde ja virut `müödä `korvije `tohlaka Kuu; sen `tõise `poisil `leivad munakaga `müöde `silmi Jõh; `annan `siule malakaga müöd‿`külgi Vai; vöta `astla ja anna `mööda `kaela Mus; rukki vihk `võeti kätte ja akati siis müda `lauda `anma, niikaua ku se tühäks läks Mär; Ma pane sul `mü̬ü̬da pääd, ku kõlab Hää; `ańdis tal ühe `lahkama `mü̬ü̬dä `kõrvu Saa; sellel (lapsel) `tömmasin mäda `sääri Ris; `ańtsin `talle puari `tohlu mõda `kõrbu Nis; virutand koerale selle ahju argiga mööda keha Kei; `tõmmasin `talle `kämlega möda nägu Juu; `ańdis mäda `kõrvu `talle JMd; ańnin koerale müeda `koibi VJg; kihutanud leevägä `mü̬ü̬dä nägo Kod; `tõmba tal paaŕ `lähkamet `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; süä täis just ku `väike jonnipulk, anna `mü̬ü̬dä perset ku tuld Krk; ańd malgaga `mü̬ü̬dä `si̮i̮ri Ran; ma anna tokiga sulle `mü̬ü̬da `külge, kui sa ei kuule Puh; ma anna sulle `mü̬ü̬dä lõbemit Nõo; mööda pükse saama tüssata, petta saama; kahju kannatama ta sai selle aśjaga `iasti müöda `püksa Koe; si̬i̬ mi̬i̬s sai enele `mü̬ü̬dä `püksä, ańd kraami ilma käess ärä Kod
3. (väljendab kellestki või millestki möödumist) `kiäki olõss nigu `mü̬ü̬dä akand lännüʔ Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; ku siist `mü̬ü̬dä meid mineʔ, siss iks saat rutõmbidõ Vas
4. päri `müödä `päivä kaik `müllüd `käiväd Kuu; `müöda vett on ikke `kergemb ujuda, `vasta vett `raskemb; `müöda `tuule läheb iast edesi Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti Jõh; mööda `pääva `ketrad, `vasta `pääva korrutad Tõs; kui tuul pöörab mööda `pääva, siis tuleb ilust `ilma, `vasta `pääva, siis lähäb tormile Aud
III. postp 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) salaja siis `viedi, `metsade `müöda `käidi Hlj; ega siis `õnnetused ei käi `metsä `puie `müödä, nad `käiväd inimeste `müödä; mõned panivad [kuhjavarda otsa] `sambla toppi, et siis `kuhja `varda müöd vesi ei `juokse `alle; `metsävaht akkas karu `jälgide müöd `käimä Lüg; nie `räägivad `ninda suud `müede - - puol salamiste `tahvad `rääkida piltl Jõh; üks ludika `juokso `seinä müöd Vai; [karuputk] kasub pöllu `ääri `mööda Jäm; koes ma änam kεi, `seina `mööda saab natise edasi Khk; `kootimas `käidi küla möda `öösseti Mus; Luusib peresi `mööda, otsib õlut Pöi; see läks juba merd `mööda suurele `moale Muh; rabast korjatasse `marjo koa, seal `ääri möödä Mar; `poolgad oo koa naa tordi viisi, jõhikad oo maad möödä Vig; jõgi mööda tulla on poolteist kilo`meetrid Tor; mis sa `aelad `uksi `mööda, `muuku `sisse `väĺla Saa; siin on ranna `ääri möda rootslesi Ris; peab minema riba rada `müöda, pole seal oiget tied JõeK; ronis korstent `müöda ülesse nigu orav VMr; `servi `mü̬ü̬dä (ääri-veeri) aanud sedä juttu piltl Kod; pot́ivaarid käisid külä `mü̬ü̬dä ja müüsid peris `siaksid [puuliudu] Kõp; pikad pingid oĺlid seina `vi̮i̮ri `mü̬ü̬dä, sääl nad magasid ja `suiksid Vil; küll ma summassi lumet `mü̬ü̬dä Trv; noorik käüs mitu `päevä sugulisi ja `tutvid `mü̬ü̬dä [veimevakka kogumas] Pst; si̮i̮ ulgup pääle `ilma `mü̬ü̬dä Krk; peremi̮i̮ss läits esi obestega jõe `perve `mü̬ü̬dä Puh; vihma `maokese vingerdava maad `mü̬ü̬dä; katusse `arja `mü̬ü̬dä ju̬u̬sk välk nigu tule juga Nõo; koess ma pimesi redelit `mü̬ü̬dä minnä‿s saa Ote; uisuge sõidetse lume `mü̬ü̬dä San; `nulka `mü̬ü̬dä `kävve kaśsi üless Har; mi‿sa˽hainast ar˽sõkut, tulõ˽ti̬i̬d `mü̬ü̬dä Rõu; lätt `ilma `mü̬ü̬dä `koŕjama (kerjama) Lut
2. millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi oma tegu `müöde saab tasutud Kuu; mis käsetasse, siis ma tien seda `käsko `müöda Lüg; see pole vanale meelt `mööda sugugid; mool see oma kätt `mööda `pandud Khk; mis `karva tõuk maa sies, seda `müöda sui Ris; läksin - - juhatust `möödä Juu; millagi ei sua tämäle `jalga `mü̬ü̬dä suabass Kod; vanast `tohtert es oole, inimese `arstsiv esi oma `täädust `mü̬ü̬dä Krk; si̮i̮ om tälle `końti `mü̬ü̬dä (jõukohane) Ran; vanast tetti kõ̭ik vanembide `tahtmist `mü̬ü̬dä, `olli siss meheleminek vai mes taht; t‿om miu mi̮i̮ld `mü̬ü̬dä inimene Nõo; elu piat õks `mõistu mü̬ü̬dä `säädmä, siss saat elläʔ Har
3. (seoses löömisega:) vastu, pihta sain vitsaga perset `mü̬ü̬dä, et ei oole korralikult `puhtass teend Vil; `okmańn löönü temät mitu `kõrda, `anden `seantse nähvi `küürä `mü̬ü̬dä Krk; kääneti pika õle `kursti ja `anti vastatside, tõene ańd tõesele perst `mü̬ü̬dä Nõo
Vrd müte(n)
mütt3 müt́t g müti Khk Pha Vll Pöi, mütä Rõu Plv Räp; mütt g müta Khk, mütä Trv, müdü Kuu; müttü Vai; g müti Krk
1. a. pesa; panipaik `siplastel oo ka mütad sedasi puu juurde pεεl; rot́t `korjab omale `pähkid mütti Khk; `siplase müti ma tea küll, see on ikke suur lasu Pha a. toidutagavara rott viab omale mütti Khk; rotil on müt́t, kui ta omale varandust `korjab Pöi
2. a. mütsak, vormitu kogu `vahti, et `musta müttü `juokso ka `müödä tied Vai; `seantse tiĺlukse müti (tibudest) Krk; ta‿m kui vana müt́t, täl ei olõʔ midägi `mu̬u̬du Plv b. tomp, jämedam koht lõngas [lõng] müttä täüs, ei käü sua pinnast läbi Räp
3. viht (loomasöödana) `Viska `lambale mütt ede; Toin `metsäst müdüd ärä Kuu
paida `paida g `paia särk pane `paida `selgä; tämä `juokso `paia pääl `ilma `pöksütä Vai
plenkima `plenkima Ksi, (ta) plengib Iis; `plenkimä(ie), (ta) `plengib Lüg liduma `katsob et saab `juokso, siis `plengib `mennä Lüg; pane `plenkima Ksi
plädin plädin g -a IisR Jäm Rei Mär Kse Ris VJg Iis Lai, -ä Vai Nõo
1. pladin, lädin `juokso plädin Vai; `Alguses, kui mant `kernu `panti - - `kuulis ainuld tiivaste plädinad, pärast kui vöi kogu läks, siiss `runtsumist Rei; kui `pastlad jalas, läks poriga, et plädin taga Lai
2. a. lobisemine, loba Kas `teie plädinalle `otsa ei tulegi IisR b. lobamokk oled üks va plädin Ris
saba n, g saba uus IisR S, L K I uus M T VId; saba g sava R ViK Iis Trm
1. a. loomade tagumine kehaosa kanadel pidid `enne savad tulema, kel saba ei ole, on kukked Jõe; pikke savaga lind Kuu; kel paremalle `puole saba `rengas on, sie on üvä siga VNg; obone `viskab sedäsi savaga üles, kui lüöd `piitsaga Lüg; `Võeras kuhas kuer `kardab, `tõmmab saba `jalgade vahele; savaga ajab `kärpsi IisR; `kassi nüüd on `ilma savata Vai; möni üiab saba, meil‿o ikka änd Khk; sabaga sihvib `ühte`puhku, kui parmud `tüitavad Jaa; `sakste koerdel olid nehoksed lühiksed sabad Mar; sabata `säinad olid `karpis (soolast) Kse; Täkk `tallis, saba `räästas = tuli ahjus Han; obusel on änd, `veisel saba PJg; oemud on [kalal] mõla eest, saba on tüir Vän; Kui oled üle koera saanud, siis saad üle saba kah (jõuad asjaga lõpuni) Hää; mine kassi saba `alla, reagi seal (öeldi halvustavalt kellegi jutu peale) Juu; lehm jookseb `kiili, saba seelas Koe; kes sie koera saba kergitab kui koer ise VMr; lõi savaga VJg; aris teise savast `kińni Sim; sia saba on alati `rõngas Iis; koer liputab saba, on üväl miälel; nõnna pienikesed porganid ku iire sabad Kod; `ühte`puhku saba käib (hobusest) Ksi; kui lehm `lüpsta ei last, sabaga kõvast `lõhkus, siis naised sidusivad saba `kińni Lai; karjane aab `koera, koer aab saba Plt; susi pistäb saba vette, siss sahvib sabaga tule ärä Ran; vahi toda kanad, küll aab endä kaharass, saba nii kaarik taka Nõo; Võt́t susil sabast `kińni Rõn; kunnal ommaʔ sabaʔ (tagumistest jalgadest) Vas; vähel kait́s sapaʔ (sõrga) Se b. (inimese puhul) mida sie `jookseb, saba `seljas (rõõmustajast) Hlj; umura vesi on `kange, ühe `klaasi`täie `vällä juod, siis on saba `sirge ka; vast said sava `pääle (peksa), kas nüüd `jällä tahad `saada Lüg; Sie ta elu `ongi, kui saab saba näppus `ringi `tuulada; Kolm `päeva lakkub, siis tuleb kodu saba `jalte vahel IisR; Sa kasvadad omal saba taa (magad kaua) Emm; ma anna `soole saba `alla, kui sa ei `kuula Mar; Nina `norgus, saba `sorgus Han; sel tüdrikul ju saba pääl astetu (on lapseootel) Hää; `võt́tis va saba `väĺla ja aeas tidrukuid taga (peenisest) Jür; isal oli nigu tuli saba all, et akkab külmetama ja ei sua kardulid lume alt kätte VMr; läheb nii, et saba `õige (kiiresti) Kod; jookseb nüid saba `rõngas (on uhke) Pal; kona ta noid `lat́si kaeb, `lendäb saba säĺlän nigu `kiiniminejä lehm Nõo c. piltl Ei sanale saba taha saa (ajab mõttetut juttu) Kuu; kihutab `metsäst tulemaie `ninda, et tämäl saba sitta`auku ei nää (kiiresti) Lüg; `Laustud sõnal pole ju koa saba `järges, et tagasi tõmmata Pöi; Söi sene tükkis saba ja sarvedega ää (tervenisti) Rei; `olle tä sõnal kohe sabad taga (tagajärjed) olnd, ikke üks õnnetus `juhtund Mar; ajab `eese seest lori `väĺla, põle seal saba taga ega kedagi Mär; esi`algu inimesed teand kedagi arbata, aeapikusel `saadi nende jutudele saba `külge (hakati aru saama) Mih; Ilma sabata jutt ehk tühi plära Trm
2. a. millegi tagaosa, lõpuots `Virve `miestel oli `vergurivi alumasess `otsass `ankur, aga rivi savass poru Kuu; nüüd on `pannid savaga VNg; `lõngatükk on [kerimisel] `tuolide savades; kui sai `sarjaga `tuulata, siis `vilja`pahmass jäi `alle, ies õli päävili, taga õli saba; ärä pane saba pali `ulka, sie tieb `viina `sandist Lüg; Oli [tuuliku] kere `valmis, siis `pandi saba `küĺge Pöi; Kederus on täis, äi veta edasi, katsu sabast `keerda Rei; `veske saba käib tagand `välja Phl; kellol oo puust saba Mar; olid enne need tilliksed kallendred, taga sabas oli kõiksugu juttusi sees; laseme selle saba koa veel [masinast] läbi Mär; viiendama `aasta talvel oli sabaga täht sii talvise päävä `loode koehal Vig; `pandi paadi sabase tõrvake põlema Var; Kaarid on laiad ja sabad oo järele Tõs; tuli `rindes põleb, suur saba taga Hää; `veśki tahab `teise `kohta keerata, akatakse sabasse `kińni ja veanatakse Juu; `kastrulil saba taga Kos; `raismik on vana, sial ei kasva enam maasika sabagi VMr; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga Trm; loeb vana tähtruamatu saba; koĺgispu tõese õtsa all õlid jalad, saba õli muan; piäteräd tulevad tuule `piäle, sabad lähväd `allapuale Kod; oli üks suur puunui ja saba oli `talle taha `tehtud Äks; `roosidega olidki sabadega tanud Lai; `tuĺli suur tulejuga, piä pu̬u̬lt jäme ja saba peenike, `tuĺli `mü̬ü̬dä `taevaalust KJn; `seante jutt olli üit́skõrd kaalendre saban Krk; mea ole sabage tähe kah ärä nännu Hel; pääsugimise lavval `oĺli serände saba tettu Nõo; adra luitsa saba läits `katski Ote; tähtraamatu saban kirot́ õpõtust mehitsepidämise kottal Räp || (tüürimehest) Esmald panta koolist tulnd mees ikka kolmandamaks sabaks; Kiskid saa enne kapteniks, kut peab enne sabaks söitma; Kus ainuld kaks saba, peab vana ise kolmat vahti Emm; kas saba `laevas Hää b. (sõnasabast) tahab `tõisele `üellä `miski roppu sõna, saab viel savast `kinni Lüg; Sie lase `rääkida, iga sõna sabast akkab `kinni ja õppetab IisR; pidin just `ütlema, sain veel sabast `kinni Mär; saen jutu sabass `kińni, jät́in `ütlemätä Kod
3. rõiva alumine (seljatagune) osa Sul saba `kandab valet (seeliku äär on ülespoole pöördunud) Kuu; `siilud `pandi viel [särkidele] savasse Hlj; `taljes jakkid, jakki savad sedasi `sieliku pääl VNg; `oisin õe `sieliku savast `kinni ja siis `kõndisin tämä `kõrvas; `Tõsta `põlle saba üles, pane `õunad `põlle Lüg; kui on `miski must tüö, mis sittab, siis saba on vüö vahel Jõh; kui `läksid keriku, siis `kierasid kõhe savad ülesse, et siis ei saa `märjast IisR; saba `juokso müöd maad ja kahiso (seelikust) Vai; vana Mustjala kirju kuvvel oli ai all, see pael `oidas kuvve saba laiali Mus; mis sa mo saba pääl `tallad Emm; vahel tehakse sakid sabasse; saterkuub oli pikk, saba oli `lõhki taga Mär; vanemal aeal olid sabaga kuued Mih; sieliku saba narmendab Ris; pikad `riided olid, sabad olid näpu vahel HMd; kuer pand `vingudes naśte sabade `alla Jür; Leigati üks nisuke paras lai riie ja krougiti see sabasse Amb; pluuse saba jäend komusse sieliku `alla Kad; vata, kudas tal körsik seĺlas on, saba juokseb virst muad järel Sim; kleidi savad õlivad jääs Iis; vanass `tehti laia sabaga undrokad; naesed kääsid sabad puusa vahel Kod; alt sabast kedagi mustast teind Lai; tõmmand särgi saba `sõlme Pil
4. järjekord inimesed `uotavad savas Lüg; siin on nii pikkad savad Jõh; seal `ollid poisid ühna sabas [tüdrukute juurde] Muh; mihed `seisvad viinasabas Mar; `ielmine sabas `seisja sai sukkurt, aga mina jäin ilma Kos; Tulevad tuńd-paar `enne lahvkad sabasse Jür; käi `ühtelugu savas `vahtimas VMr; riagiti, et linnas õld ike leivasavad ja piimasavad ja kõik Iis; ommiku mine sappa, vahi `õhtani sabas Pil; ooda saban, vai sa ilma saat Rõn; saba oĺl piḱk nigu rońg Plv
5. miski sabataoline a. (ohtest) `otrad [peksti] ka obustega, siis ivati sabad tagand ära VNg; kui jo nägid, et enämb ei õle sabu taga [odrateradel], siis lükkäti kokko Lüg; `pekseti nied savad `otrilt `vällä Vai; masindamese `aeges jäävad `otradele sabad taha Mär; ei saand kõik savad ära, viĺlal savad taga Sim; igal teral on kaks-kolm `toĺli si̬i̬ saba pikk Trm; obused tambivad `jalgadega pial, nõnna et teradel sabad tagast ära on Ksi; ivamene on saba tagant ära `võtmene Plt b. (muud juhud) ein riisuti kogu, `söuksed sabad, sabast `vääti siis tariduste `viisi kogu Kaa; sabase riisud `väĺlä [heina], pärast akkad kaarutama Var; kui `kuima sai `riisuda, siis sai sabasse `riisuda PJg; siis akati `kraasima, sabad sai veeretada `kraasidega (heiderullist) Pee; `esteks idandatti vie sies ära, nii et savad tulivad `külge rukkile Kad; võta sabad ärä õõntel Kod; äŕgaena `äelmil om saba takan Nõo; `juusse omma saban (patsis) San
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|