lokk2lokkLüg, g lok|i VigTõsTorPilOteSan, -u TrvPstHel, -a KrkPuh, -oKJn; loḱk g lokiHlsKrkHelHarKrl(loḱi); p lokk|uReiKrkTMrRõu, -oLügVai 1.lokulaud `lõune lokk juba käis, siis läks iga mies; lokk lei juo, piab `tüöle menemaie; `küögi `tütrik, sie `vemmeldas lokko `lüiäLüg; `sööma kutsutase lokigaTor; `mõisas oli ennem lokkKJn; ku `karja kodu kutsuts, siss lüvväs lokkiHls; ku loḱk kuulda olli, sõss olli `täädä, et [kell] katese olli; kate vasarege `lü̬ü̬di lokku. tõine tõine kõrd, pidit lugu `vällä `lü̬ü̬mäKrk; köögitüdruku asi olli loki `lü̬ü̬mine, kate puu vasarege `lü̬ü̬di, et `mõisa kõlasiHel; sääl lüvväss lokki, ku obesit `valla võtta ja ette pannaSan || fig(hädaldamisest) Kiä tu̬u̬d Liided oĺl no osatanuʔ, lei iilä˽külä pääl lokku niguʔ olõss tulõkah́u välänRõuVrdloga3 2.krapp lokk olli karrast tett, ravva ivak sehenKrk; lehmä loḱk, kait́s `lauda kokku pant, kait́s tilla sihen Hel; loḱk, seest tetti tühäss, tila sisen, aaba puu kõlisi `ästeKrlVrdlokat 3.(muna auku ajamisest) karjatse `mängsiv lokkiKrk