[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 55 artiklit

jumala|lehm sametlest (Trombidium); ?lepatriinu siin on jumala `lehmi pali, pisikene `einikene on, `justku suur kirp, eli punane Lüg; `älgä sedä `puutuga, sie on jumala `lehmä Vai; jumala lehm on punane, `õite ele punased on, pisiksed putukad Lai Vrd jumala|lammas, jumala|loom, jumala|loomake, jumala|talleke, jumala|ämblik, jumala|härg

kaal|kirjass kaalkirjass lepatriinu – TMr

kala|tooja euf lepatriinu kala`tooja, too kala, too kala Mar

karjane karja|ne g -se Sa Muh Rei Rid(kaŕra-) Mar Tor Ris Kad Iis Trm, g -tse Krj Jaa Pöi Käi L(karra- Var), K(kaŕa- VMr Plt) I M Puh Ote, -nõ g -tsõ Khn, g -dsõ Krl Se; kaŕa|nõ Lut, g -tsõ San, g -dsõ Vas; `karja|ne g -tse R
1. sa. karja hoidja, valvaja kiri kari, `valge väli, must `karjane, haĺl säĺl = kogudus, oppetaja, `köster VNg; [küla] `karjad `käisiväd ühes kuos, `luomad kõik, kaks `karjast õli, vana `karjane ja säll; puol vakka rukki ehk `õtri `lehmä päält `makseti `palka, `mullika päält kaks matti; `Karjane ei õle mies ega luts `leiva`kõrvane Lüg; lapsed on ned karjased, vanad inimesed pole `karjas käind mette Pöi; küläl oli koa karjane, loomad olid kõik ühüs, kudas `loomi oli, na makseti `palka, igä päe oli isi peres `söömes Vig; noorem tüdar akkas karjatsesse Mih; `ooste karjane oli `enne taĺlmeister, kes `ooste eest muret pidas Juu; `jõuluks `anti karjatselle sepiku kakk, üks vorst ja tükk liha, karjane käis `jõulu `laube kakkusi `korjamas, see oli kohe karjatse `siadus Ann; igast perest oli korraline [karjas] kua, pidasid karjatse `korda VMr; kui sead on karjas, siis sead on karjatse ies kõik VJg; karjatsed lasevad lelu mets, n‿et mets eliseb Sim; sügise `aeti küla kokku, siis `maksti karjatse `palka; rüid `tehti takusest `riidest karjatselle `seĺga Lai; ullu karjatse kanik süvväss iki ärä, (öeld) ku teine olli sedä `asja `tahten, teine olli selle ärä petten käest Krk; taevataadi karjane lepatriinu `taevataadi karjane tuli kεε `pεεle, siis küsiti ikka, on‿ts oome kena ilm vöi sańt ilm, kui εε `lindas, oli sańt ilm Khk b. fig järelevaataja tema oli minul laste karjatseks; Tür mõni viive `siile tulekarjatsess Krk
2. a kaŕuśs um kaŕanõ inemine Lut
Vrd karjalaps, karjaline, karja|poeg, karja|poiss, karjats, karja|tsura, karja|tüdruk, karjus1

kirekind kir(r)e|kind g -kinne San Krl lepatriinu Kirekind, lepälind, näitä, kuulute, kospuul peigmiis Krl

kirekäre|mardik lepatriinu – Kan

kiri|kari lepatriinu kirikari, ise punane, mustad tipid pεεl; kirikari, `valge veri, `näita, kas on `oome kena ilm Khk Vrd kirilind

kiri|kirjat lepatriinu – Pst Rõn San Vrd kirilind

kiri|kiräss lepatriinu – Kan Vrd kirilind

kiriküüt kiri|küüt Lüg IisR Saa M San, -küüt́ Tor Saa M, -küit Rei Tõs Hää Saa JMd
1. ööbik; ööbikulaul Näe, kiriküüt ka `laulab oma nime: kiriküüt, kiriküüt, to‿bii·ts IisR; Kiriküit kevadi laulab toomingate si̬i̬s kiriküit, kiriküit ja vilistab sekka, irmus ilus laul kiriküidil Hää; kiriküüt laksutab toome otsan Trv; kiriküüt́ laulab kiriküüt́, kiriküüt́, t́sohk, t́sohk, too piits, sis kui toome `äitseve Hls; kiriküüdi joba vällän; kiriküüt́ `laulvet jaaniü̬ü̬l kate`tõisku keele pääl Krk Vrd kirikiut
2. lepatriinu – Saa

kiri|liis(u) lstk kiriliisu Kir, -liis Lih lepatriinu Vrd kirjuliisu

kiri|lind spor Pä, Hls lepatriinu kirilind, kirilind, kus mu peigmi̬i̬ś, mere pu̬u̬l või metsa pu̬u̬l Hää; kirilind, kirilind, näüdä kust pu̬u̬lt peigmi̬i̬s tuleb Saa; kirilind, kirilind, näüdä, kus pu̬u̬l miu nu̬u̬ŕmi̬i̬s; Kirilind lastas näpubäl tulla ja lauletse ninda seni ku kirilind `lendu lääb Hls Vrd kiri|kari, kiri|kirjat, kiri|kiräss

kiri|mummuke lepatriinu kiri`mummuke, liir`linnuke, kus su pesakene Jõh

kirjand|lehmake lepatriinu näüdä, näüdä kirjandlehmäke, kus pu̬u̬l miu nu̬u̬rmi̬i̬s om; kirjäńt lehmäk ei ti̬i̬ `kellekil `kurja Krk Vrd kirjas|lehm, kirjat|lehm

kirjas|lehm lepatriinu kiräslehm, `lindu, `landu, kohe poole sinä `lendad, sinna˽poole minä `lendan Rõu Vrd kirjandlehmake

kirjat|lehm lepatriinu – Äks Vil M Võn kirjat lehm `näita, kus pu̬u̬l on peidmees Äks; kirjatlehm leńnass käe `pääle; kirjät́lehm, kirjät́lehm, `ütle kos mu `mõrsja Trv; kirjätlehm om taevaäti lehmäke Hel Vrd kirjandlehmake, kirjulehmäk

kirja|kukrik lepatriinu – Ris

kirja|lehmäk lepatriinu kirjulehmäksel om seitse kirju täppi pääl; lastel naĺladets: kirjulehmäk, kirjulehmäk, näidä kust pu̬u̬lt sõda tule, näidä kust pu̬u̬lt külä tulep, kessi latsel `kommi tu̬u̬p Krk Vrd kirjatlehm

kirja|liisu lepatriinu kirjuliisu, lapsed `laulsid taale, sis ta `tõusis `lendu, `lendas ää, siss seal pidi ta mees või naene olema Kir Vrd kiriliis(u)

kivi|liiskam lepatriinu kivi`liiskam või mõni üiab lepatriinu Lih Vrd lees|kana, liis|kana

kosja|näitaja kośja`näitaja hum lepatriinu – Saa

kõo|kirg lepatriinu kõokirel omaʔ siibakõsõʔ Krl

käo|kirjass lepatriinu käokirjass, `lindu `landu, `näitä, koe poole minnu mehele viiass Ote; käokiräss, tiĺlokõsõ mardigõʔ Kan; käokirjassel ommaʔ siivaʔ; tiä oĺ kirrev, selle `ülti ḱaokirjäss Urv; latsõʔ võtiʔ käe pääle, proomõʔ, lasiʔ `lindu, esiʔ lugi: käo kiŕäss, `lindu `landu, kost pu̬u̬lt mullõ mi̬i̬ss saa Rõu; Käökiräsel om iĺloss kirriv säĺg Räp Vrd käo|kirg, käo|kiri, käo|kirjak, käo|kirjät, käo|lehm, käo|lind

käo|lehm lepatriinu Käolehm lasti sõrme müüdä üles ronida Nõo; käo lehem - - sai `lindu `aetuss [öeldi:] käolehm `lindu `landu, `linda sinnäʔ lepistikku, `karga sinnäʔ kadastikku Plv; käolehm om kirriv, [on] verevät ja `valgõt ja `musta; `lindu `landu käo lehem, kohe poolõ sa `lindat, sinnäʔ ma mehele saa Räp; käolehm, kirriv `kärpsekäne verrev, `valgõ˽täṕi pääl Se Vrd käokirjass

käo|lind käolind lepatriinu – Plv Vrd käokirjass

külmiisa kül-, kill|miisa lepatriinu – Noa

lamba|lind lambahänilane `Lambalind on kollane, lammastel päris nina i̬i̬s `lambakarja si̬i̬s, `kärmsi sü̬ü̬b `kangesti lamu päält Hää || lepatriinu – Noa Vrd lammaleenu

lambrik `lamb|rik Emm Phl, g -riku KJn, -rigu Phl, -ri Rei; `lamri|k Phl PJg, g -ku Tor
1. lambur Ei tea kus see mede lamrik täna nii kauas jäeb PJg; `lamrik oo talledega `lammis; `lamrikud lennatasid `parma Tor
2. lepatriinu Seaste on `palju `lambreid Rei; `lambrik `lambrik akka `lendama Phl Vrd lamber1
Vrd lambrine

lambrine `lambri|ne (`lamri-) S L Kei Jür, `lambre|ne Pha Hi(-ri|n Phl) Var Tõs Ris, `lamri|ne Rap, `lamre|ne LNg Mär Vig Aud PJg Ris Juu Tür, g -se
1. lambur `lambrised pesad (pesevad) `lambud Jäm; poisid keisid Kuramal `lambristeks Khk; ma oli `lambrine, ma `teenisi sedati `leiba Kär; viimaks akka `lamriseks; `lambrised on `metsas vallatud, teevad `ullu Vll; Vanas eas oli veel küla `lamrine Pöi; vanad inimesed `ollid ikka `lambrised Muh; isa `tulli [poisina] `siia `lambriseks Phl; kui `lambod keisid `kordas, [siis] igäst perest keis `lambrine Mar; `lamrene puhub vilet Mär; `lamrese jalg läks `kat́ki, nüid tä saa `lammus koa köiä `ühti Vig; olin mõesa `lamrene PJg; anna oma poeg mulle `lamriseks Rap; `lamrene oli nihuke sama kui `lammapoiss, käis `karjas, võis `olla koa tüdruk või vana eit Juu; küla `peale oli üks `lambrine `väĺlas Jür Vrd lambuline, lamburine
2. lepatriinu `Lambrine elab puulehe pεεl, ta äi ammusta äga tee midagid `kurja; kuule `lambrine, so majad pölevad ja lapsed surevad Emm; lenna lenna `lambrene, `lambad lage välja pεεl Phl
Vrd lambrik

lamma|leenu `lamma leenu lepatriinu – Noa Vrd lambalind

lees|kana lees(s)- Sa Muh Han, liis(s)- Khk LäEd Tõs lepatriinu linna, linna liiskana Khk; tüdrukud, poisid `katsuvad leesskanaga, kus pool ruut vöi peig on. lenna, lenna `ütlevad ja `laskvad `minna Krj; leesskana on pisike punane, mustad tipid `seĺgas Vll; leeskana on sitika `moodi, `tiplik, ise lennab koa Pöi; leeskana se‿o `sõuke pisike kiri massakas; leeskana oo lehmajuhataja, juhatab lehmad kätte; leesskana, leesskana, lenna sõnna kus mu ruut oo Muh; liiskana oo `piske punane, mustakirju Kse; Liiskana, liiskana `linda sa, kumma pool ma mehel saa Han; liiskanad tulad kevadi `väĺla; (püüniste merre viimisel öeld) Näita, näita liiskana, kust poolt räimi saab Tõs Vrd leeslind, leesukana, liiskam, liisken, linaliisk

lees|lind lees- Sa(leess- Khk) Var Tõs(liis-) Aud lepatriinu leesslind, leesslind, koes sa linnad. siis koess `poole ta linnab, säältpoolt tuleb peigmees Khk; leeslind `vööti piu `pεεle Mus; lees linnul `valged tipid seljas Kaa; leeslind, lapsed `katsusid kuspol `peimed ja ruudid on, kuhu ta lennab Vll; leeslind oo `pisse tiĺluke, punane, mustad ümmargused täpid Var; karjatsed [ütlesid], `näita, kus loomad on, siis leeslind läks linnates sinnap̀oole; lapsed `laskvad liislinnu `lendu Tõs Vrd leeskana

leesu|kana lepatriinu Lenna, lenna leesukana, näita kus mo ruut on Pöi Vrd leeskana

lepa|lind
1. (lind) leppä lind on pisike lind, `laulab `metsäs Lüg; Lepalind on talve sii Pöi; lepalind oo roheliste lappidega Muh; lepalend oo nisuke suur kirjo, `valged kurgoalosed ja. need talve koa `vällas, kui külm oo Mar; lepalind on kollane - - `öeldakse: nii kollane kui lepalind Juu; lepalind on kollane, pisikene - - vaest talvel kui sula, siis `lendavad aeas Sim; lepälind one veeke aĺl linnukene Kod; lepälind, [nad on] allika sinikase, lepikun laseve sirts sorts Krk; lepä linnuʔ kirevide `siibuga Har
Vrd lepik2, lepikene
2. lepatriinu laśk lepälinnu näpi piält `lendämä Kod
3. (liblikas) – Vai
Vrd lepplind

lepa|riinu
1. lepatriinu `lendä, `lendä lepäriinu KJn
2. (lind) lepariinu, pisine aĺl lind, irmkena loul Jäm
Vrd lepatriina

lepa|tiiu lepatriinu lepatiiu tuli kää `peale Kos; lepa tiiu on üks `veike putukas Koe || puskar – Mar

lepa|triin lepatriinu `lenna `lenna leppatriin, kus su isa ema on Nai

lepa|triina
1. lepatriinu lepatriina ehk leeslind Var
2. (lind) lepätriina - - päält hahk ja alt nigu lepä kuur Rõu Vrd lepikene
Vrd lepariinu
3. „kirju, sõrmesuurune uss lepapuu sees“ – Hel

lepa|triinu lepatriinu All ämälane tõi `õnne ja must tõi muret ja leppa`triinu tõi `kirju elu Jõh; leeslind ehk lepätriinu. noored inimesed, kui sõrme`otsa tuli, `vaatasid, kus `poole lennab, et sialt poolt `tulla pruut või `peimes Tõs; lepatriinu oo `veike punane `mustade täppidega loom Aud; lepatriinud on vahest rukki `vihkude seas Juu; lepatriinu ju ilus Ann; kes sis lepatriinud näind ei ole; lepatriinu süeb pisikest putukad VMr; lepatriinu, lepatriinu `näita kost poolt sõda tuleb Trm; tilluke mereäŕg lennäss näpu pääld minema, nüid öeldse kirjät lehm ja lepätriinu Vil || (lind) lepä triinu teeb võrr võrr võrr - - teeb niukst võrinad äält, nagu vanast naiste voki Mär Vrd lepa|riinu, lepa|tiiu, lepa|triin, lepa|triina

lepp|lind
1. (lind) Lepplind teeb oma pösa lepa otsa Emm; lepplind teeb kiviaja `sisse munad Phl
2. lepatriinu lepplind, lepplind, kust puolt sõda tuleb, metsa pualt vai mere pualt Iis
Vrd lepalind

letokiräss letokiŕäss lepatriinu – Urv

liir|linnuke lepatriinu kiri`mummuke, liir`linnuke, kus su pesakene Jõh

liiskam `liiskam g -e Lih, -i Han lepatriinu `liiskame said kätte, panid püo `piale, [ütlesid:] `liiskam, `liiskam, `näita, kus mo `lammad on. `tõusis üless `vurdi Lih Vrd leeskana, liisken

lina|liisk lepatriinu `Lenda, `lenda linaliisk Khk

linnugakõnõ lepatriinu tütruklatsõ karja manh ku linnugakõnõ käe pääle `lindass, nakasõ `laulma, et `lindu `landu linnugakõnõ, `lindaʔ sinnap̀oolõ, kost ma˽mihe saa; ma˽lasi linnugakõsõ `lindu Har Vrd linnuk1

linnuk1 linnu|k g -ka lepatriinu puu `lihti pääl omma põua sit́igäʔ ja linnukaʔ Har Vrd linnugakõnõ

maali|kana lepatriinu maalikana, vähilest tipud on `külgis Rid Vrd maarja|kana

maarja|kana `maarja- Jäm(`maere-) Ans Kär Noa lepatriinu `maarja kana - - punane, täpid seĺlas; lenna, lenna `maarja kana, oome touseb kena ilm Jäm Vrd maali|kana, maarja|lehm, mari|kana

maarja|lehm Maarjalehm lepatriinu – TMr Vrd maarja|kana

mamsel `mams|el Plt Hel, g -li Kuu SaLä Kaa Krj Muh Mar Trm Puh, -eli Jäm Kaa JMd Nõo Plv, -elli Krk Vas; `mams|eĺ g -li Trv Hls, -eli KJn, -elli Hää; `mamsell g -i Har/-ĺl/ Rõu Plv, `mamsli San/-ĺl/; `mamss|el Kir Plt, g -li Khk Krj Pöi Rei/n mamsel/, -le Tõs; `mamps|el Var Kei Kos, g -li hajusalt Sa, Mar Han Tõs Aud(`mo-) Koe ViK Iis Trm Ksi, -le Lih PJg, -eli Vai Ris Koe

1. a. naisteenija mõisas Kes‿ned `mõisas `pienemate `tüöde pial olivad, nied olid `mampslid IisR; `Mampslid olid mõisaprouade `teenijatüdrikud Han; Oli proua mampsel, kes proual üles passis Tõs; köögitüdrek või köögi`mampsel, `mampsel oli ikke peenem nimi Aud; `mõises ollid `mamsellid Hää; [mõisaproua] jalutas `tihti `Uudes`mõisas `ringi, vahest oli tal pojapoeg ja `mampsel `koasas Kos; `mamsel `ańdis pere toidu `väĺla JMd; proua `mampsel, kes prouad riietas VMr; `mõeside pääl latse `oidja, köögitüdruku õigati puha `mamsliss Hls; `mõisa `virtin `preilit `üĺti `mamseĺliss Har b. preili `nuored `tütrigud olivad `mampselid Vai; `mamsel `olli suurt sugu inimene Muh; `köstre `mampsel, kõrsi `mampsel, kis saksa keelt `rääkisid. `mampsel ei olnd abielus PJg; `linnes ja `moisades on `mampselid, tütarlastel `öeldaks Ris; ni̬i̬d olid ni̬i̬ poolvärnikud, saksa poole, neid `üeldi `mampsel. olid kas kõŕtsimehe `tütred ehk kooliõpetaja Ksi; egä siis es joole preilit, siis oli `mamsel Krk; olli mõni aritu tüdruk, aedame tüdär, tu̬u̬ kutsuti `mamsel Hel; `mamsell oĺl sääre peeneb tütärlat́s; inne hantvärki `tüt́rit kutsuti `mamseliss Plv c. lõbunaine ennevanast olid `mamslid Khk; `tõmma katus pääl ja `ongi `mamselite maea `vaĺmis Hää

2. suur puust haamer Maast `kaevasimme kived `väljä, tagusimme `mamsliga `jälle maa ühe tasaseks Kuu; `mampsliga `tauda `palgile `pääle, et tappi `pulgad kovasti läheks VNg; seina `mampssel, suur nui maja ehitamisel Jäm; `mamsliga lüiaste seina palgid nagade `sisse Ans; Pane selle palgile `mamseliga mened partsud pihta Kaa; Seina vahe täideti kohe tegemise `aegu ää, paĺk `paika, sammel vahele ja `mampsliga `pihta, et `nurka läks Pöi; `mompsliga `taotse seena paĺgid paegale Aud; paaba, mõni üiab teda `mampsel Kei; ehituse `tüemestel on `mampslid kuasas Kad; kui `mampsliga virutad, siis vai vajub, kiviga `tonkimisest ta ei `tiagi Sim

3. lepatriinu Mamsel, mamsel, lenna üles, vaata, onts oome kena ilm Khk

mari|kana lepatriinu mari kana, lenna ära, on‿s oome kena ilm Jäm Vrd maarja|kana

mere|härg 1. merihärg mere`ärjal on iest pea jäme, tagant `kangesti `pienike Jõe; mere `ärgä - - suur kala ei ole - - sedä kala ei `süvvä Vai; mereärg, piene keha, pitk jäme pεε Emm; mereärg - - pisike ise, ea lai pea `otsas Rid; mereärg - - kaks `sarve peas Mar; mere`ärga ei `sööda, kuppa ja `muhka täis Var; mereärg - - pia oo kõva ja täis `siokseid kärnikusi Tõs; Mereärjä änd ikka sünnib [süüa], piä `aita kusagilõ Khn; mereärg - - nii kärnane kui üks rokudill Aud; mereärg on kõva, `końtisi täis. pää tal on ja kaks kolm `toĺli `ända kah, üks võrgu `lõhkuja Hää; mere ärjal sarved `kuklas, mönel kaks, mönel neli Ris

2. lepatriinu mereärg, kus ta `lindama `tõmbas, sealt tuleb tänakond peimees Mar; mere ärg oo tähnilene Mär; mereärg, mereärg, `näita kus poole ma mehele saan PJg; mereärg `lindas `sõnna `poole, kus pool `peimes on Juu; tilluke mereäŕg lennäss näpu pääld minema Vil || (meres elav putukas) mere ärg on `piske tilloke `koltse kirjo Mar

Vrd meri|härg

3. (tugevast mehest) vanemb mi̬i̬s joba, aga vi̬i̬l nii tugev ja terve, `kange kui mere äŕg Ran

meri|härg 1. (kala) mõni ikke söi neid meri`ärgi Jõe; meri`härjäd, neil on `sarved Kuu; meri `ärjä tagumine ots on pien VNg; meri ärg - - `suure `pääga, `silgu ja `räimide `ulgas on tuld siie ka. ei `süiasse, `anneta `kassi kätte Lüg; meriärg, taal on liha üsna kena ja sarved peas ka Jäm; meriärjad on jäme `piaga ning taga pöle sial kala midagid Khk; meriärg, no möne mehele maitsevad Mus; meriärg, see ka egavene karune kala, suured sarve nukid on peas Vll; meriärjad‿o `irmsad kalad Muh; Meri`ärga äi `sööda Emm; poisid panned suured ponased lindid öŋŋe `otsa ja - - käisid merihärjal Phl; meriärg, sehuke pia `otsas kui rusikas, neli `sarve pias - - `lähtvad looma toidus Var; meriärg - - ruis oma muttese `kinni ja `lõhkus mutid ära Tõs; meriäŕg, karuse `piägä, natuke `ändä kua Khn; meri`ärgi ka `tuodi, nied kiideti, et nendest suab iad supi maitset KuuK; meriärg on imelik, tal on mügarad pia pial, suur pia, keha on lühem Kad Vrd meri|kurat

2. lepatriinu kui me `väiksed olime, panime meriärjä pöidlä `peäle: meriärg linda, kus `ääre ma mehele saa Vig; meriärg pisikene punane, mustad täpid `seĺgäs Juu; meriärg `püitasse `kinni ja `loetasse: meriärg, meriärg, kus pool sõda, kui ei `ütle, tapan ära, kui `ütled, saad kańnika või`leiba SJn

Vrd mere|härg

3. kudumisviga võrgulinas kui oli kaks `silma kuos, siis sie oli - - et meriärg sies, et kaduvad `silmad siis vähämaks, kui meri`ärjad `sisse `jäävad Jõe; pidi `oskama ige parandada, et `muidu `solkivad `vergud ärä siel, tegeväd `nuusma kottisi ja meri`ärgi sise Kuu

paju|tiiu paju-, paiu-

1. väikese sõrme nimetus – Kul Kse

2. lepatriinu – Kse

pusker `pusker lepatriinu lepatiiu - - `öötasse koa `pusker Mar