Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kirja|liisu lepatriinu kirjuliisu,
lapsed `laulsid taale,
sis ta `tõusis `lendu,
`lendas ää,
siss seal pidi ta mees või naene olema Kir Vrd kiriliis(u)
lend lend g lennu Krj Vll Pöi Muh Rei spor L/-o Mar/, Juu JõeK Jä VJg TaPõ Plt KJn M(-ü Krk) T, `lennu R(-o Lüg; n `lendu VNg Vai); lind g linnu Jäm Khk Rei Noa Mär PJg Ris V; ill `lind|u Kse Juu, -o Mar Vig, in `lendus Muh Hää Jür, `lindus Mih
1. lendamine a. (lindudest jt tiivulistest olenditest) jahimehed lasevad `lennost `lindu; `pilves ilm, `linnud (mesilased) ei lähe `lendo Lüg; külmaga talisel aal `varblasel kukuvad lennu pealt muha Vll; `Õhta oli veel nii nobe lend [lindudel], lasid moad kauda edasi tagasi Pöi; kui kevade lina`veastriku näed madalas, siis kasuvad lühikesed linad, kui `lendus näed, siis kasuvad pitkad Muh; eks pardi jaht ole ka `pääva - - ja siis `öhtuse linnu pealt ja Noa; lennod `tõusid kõik maast ülesse, läksid `lindo Mar; kirjuliisu, lapsed `laulsid taale, sis ta `tõusis `lendu Kir; lasi linnu lennu piält maha kohe, `lindu lastase lennust Tõs; oli kari `linda moas, nüid tõusevad `lindu Juu; tetr `kargas `lendu, panin (lasin) `pätsti maha JõeK; kuĺl lennus (lennates) läks, oli kuurivahe kohe täis (suurest kullist) JJn; aned läkst `lendu, me olime `irmu täis, et aned lähvad `taeva Koe; kana `võõra edess pissäb `lendu; kuĺl nägi lennun ärä, et kana õli siäl Kod; mõnikõrd om iĺlane keväde, [mesilased] ei saa `lendu tetä Trv; kange küĺm, `tõmbass varese lennust maha Krk; ku sitasitiket lennun näed, siss saab ää õńn; mia anni `kärbläsele ää kähväku, aga vi̬i̬l läits `lendu Nõo; kurõ tegeve sügüse pikä linnu `võõralõ `maalõ Krl; ku tsirgukõnõ linnu pääl om, lask mahaʔ Har; kuʔ näet nii (linavästrikke) linnuh, õt sõ̭ss kasuvat pikä linaʔ Plv || (mütoloogilistest olenditest) pisuand sannalava all kõkutanu, ei ole `lendu lännu, no `kiägi ei ole verd `annu Puh b. (muust õhus või vees liikumisest) tuul vieb linad `lendo Lüg; `püidis nahklapi linnu pεεlt `kinni Khk; võrgu käbad `peavad võrgu vee `lendus Muh; lasi noole `lendu; ää aa `sulgi `lendu Tõs; kui lieviidikäs kardab, siis poeb `põhja ning aab lie `lendu Khn; teene jalas `oĺli `lendus juba (maast lahti) Tor; `laśkis paberi tüki `lendu JMd; lapsed lahevad õhu`paĺla `lendu Kod; tuulispask viivet inimese `lendü `taeva ala; oia päe `aiga lennul `atra, üleven Krk; suure tormiga om vesi väegä porine põhjast - - toda kala ei taha, siss tuleb [kala] vi̬i̬`pindile, om lennun Ran; anil om pudsusule, siss ku ärä kakut, siss lähvä `lendu nigu ebeme jälle Nõo; suur tuule u̬u̬g `tuĺli, kõik aena viis `lendu Kam; `puista [paberid] tuulõ pääle, siss läävä nigu tsibiläse `lindu Har; nu̬u̬ʔ ilvesshaina nut́iʔ `saisva˽kavva, nu̬u̬˽lähä äi˽`lindu Rõu; tuhkliiv um peenikene nigu jahu, tu̬u̬ kuivaʔ ärʔ, sõ̭ss lätt tuulõ käeh `lindu Plv; lendu laskma fig 1. ära raiskama lasi oma raha ja varanduse `lendu JMd; ta sai vanembist suure varanduse, aga laśk kõ̭ik `lendu Nõo 2. välja lobisema laseb jutto `lendo (liikvele), kõik maailm tiab Lüg; võta˽siss sulõ˽kińniʔ, ku `lindu lasõt Rõu
2. fig kiire liikumine, ruttamine isa `ütles, et kas ema piab teid kaks kerd `käskima, s‿olid `poisid `lennus kohe VNg; vanamor on `ühte `puhku `lennos, ei õle `aiga sittudagi Lüg; Oli nii ia pia tal, `kuolis võttas kõik `lennult `kinni (omandas kiiresti) IisR; mei tüttö mäni (läks) ei `tiie kuhu `küllä `lendu Vai; läks tulist edassi nagu linnust Mär; noored oo ika `lindus Mih; ta on alati nii elevil ja lennus, `lindaks aga igasse `kohta Juu; tüö kallal justkui lennus on JõeK; Ommukust `piale on ta lennus Trm; vai sa kartuli`vaoga lennun `vaĺmis suad Kod; [pullid] panivad `lendu, sina jokse kas `surnust, kos sa karja jätad Lai; ku valla tallituse om, ma olli lennu pääl, kodutü̬ü̬ om `juśtku ärä unetet Hel; mia kae ku `poiske jooseb serätse tulitse lennuga `väĺlä sääld `põrsa sulust Nõo; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä Ote; lat́s ka mõist jo˽`kävvüʔ, reṕpi piteh tulõ ku püvi, `õkva linnuh Vas; kui linnuga lätś, teḱk tü̬ü̬ arʔ Se || ära, laiali tia kas kuus kuppiku vai, mul õli kivi siin - - aga `läksid kõik `lendu (on laiali kantud) Jõh; Lapsõd `lähtväd kõik vanõmate juurõst `lendü Khn; nail oĺl külh hulga `lat́si - - no‿mma kõ̭iḱ suurõss kasunu ja `lindu lännüʔ Har