[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit
heina|märg heinaajaks tehtud õlu onts teil eina märg `valmis Khk
joodu|õlu ristseteks tehtud õlu [ta] oli teind pojale jooduölut Jaa
joogi|asi igasugune jook, peam aga õlu, viin kruuś sie oli kivist, juogi `aśsa `pańdi `sisse VMr; kiḱk joogi asja olli [sõja ajal] `kinni, nevä es tohi õlut tetä, et `viĺla ei tohi raisate Hls; toda joogi `asja `oĺli näil sääl tsolinal `juvva ja maha `aada jah Kam
jumala|anne, jumal|anne jumala- Vai S Hää Iis Hel Puh Nõo V, jumal- Khk Pöi Lut tera- v kaunvili ja selle saadus: jahu, jahust valmistatud toit; leib, viin, õlu loom on jumalaannet saand (rammusast loomast) Jäm; mis sa teed jumala `andega ülantust; `pülluge mette jumala annet Khk; `kange jumalaanne, pani mo pεε na kihama Emm; ärä mõnite jumaleannet üteldi, kui mõni visaśs levä maha Hel; meil õ̭ks jumala`andest om kõrd, olõ‿õi `puuduśs õiʔ (viljast, toidust) Se; jakk jumal`andõ man manitõn (öeldi, kui söögilauas kõnelemist taheti lõpetada) Lut Vrd jumala|and, jumala|anduss, jumala|vili
jumala|märjuke õlu, viin `rüüpab seda va jumala märjukest Mär
jumala|vili teravili, teraviljasaadus: jahu, leib, õlu, viin üvä jumala`vilja süönd luom Lüg; Sitt jumala`vilja `kõrval (öeld mõnd asja teise, paremaga võrreldes) Jõh; tääl (õllel) oo sedä jumala villa rammo nii paelo sees, et tä mehed maha võtab Mar; ei õllud kartulid, ei jumala`viĺja; rammus obene, si̬i̬ o jumala`viĺjä nähnud Kod; puhast jumala `viĺla (s.t leiba) söön natukese Äks; (joobnust) jumale viĺläst väsünü Krk; Jumalavili murd maaha; Ta om jumalaviljä maitsno Räp; jumalavilja vesi viin; õlu, kali tegin jumalaviĺla vett natuke Juu Vrd jumala|anne, jumala|viljuke
jõul jõul Lüg Mär Tõs Aud Tor Hää Ris VMr Kod Krk Nõo San Räp; g jõulu Pöi Muh L(jõolu Mih Tõs, jõõlu Vig Kir) spor K(jõõlu Äks VlPõ), I(jõõlu) M T(jõolu; pl jõõlud TMr) spor, u V(jõulo Räp); `jõulu VNg Lüg Jõh Mar Mär Kse Tõs Khn K; jöul Vll, g jöulu Sa, `jöulu Mus Krj Käi Phl Ris; sag pl
1. jõulupühad (peam 25.–27. dets) `jõulu esimine pühä; `jõulu `keskmine pühä; `jõulu `viimine pühä Lüg; Puhas leib õli `jõulul Jõh; See ma tunne ää et selle märjal on jõulud sehes (kangest õllest); Seike lõbus kena olemine just kut oleks jöulud; Äi, äi, jääga seiksed asjad ikka jöuluks (asjast ei tule midagi välja) Kaa; jöulute emapäe ~ nuudipäe Krj; Jöuluemapäe see oli ikka veel nönda pool püha, inimesed olid kodu, `söödi veel pühade `toitusi Pöi; jõulu annepäe (3. jõulupüha järgmine päev) Muh; toomas toores mees toob `jöulud, andrus aus mees annab `jöulud, nuut hiiva polk viib `jöulud Phl; jõulud tulevad `jõnkides ja `näärid tulevad `näŕkides, ja kolmekuningad `kolkides; tööd ei ole, mool oo juudijõulud Mar; mardist kuus `jõulu. jõulust kuus `küinla `pääbä Vig; mul on seitsekümmend`seitse `jõulu ära `peetud Hää; Nüüd on õige jõulud (kui miskis asjas on küllus) Koe; kui `enne `jõuluid lund sadas, siis `üeldi rukkid ja odre, rukkid ja odre. kui jälle `piale `jõuluid lund sadas, sii `üeldi `põhku ja aganaid, `põhku ja aganaid VJg; juań ja jõul käeväd vassakuta Kod; `jõuluks olid einad ja nääriks olid õled [toas] Pil; vaat ku jõul `mü̬ü̬dä, sõ̭ss lü̬ü̬ küĺm tagasi Krk; küĺmä jõulu ja ää `aasta om velle, sula jõulu – tühjä salve; kui jõulu om rohilese, siss lihavõte om `valge; kui jõulu om `niiske ja vihmatse, jääve `keldre ja salve tühjässe Hel; Tu om nigu joora poĺla jõulu, pandas kaits pirdu üte asemele palama ja üteldäs viil, kui om jõulu siss olgu kõrralik Nõo; enne `jõulu sonnun om, siss `näitäp lämmind edesi. pält jõolu, siss `näitäp `küĺmä, kui sonnun om Kam; jõuloʔ `kõńvaʔ, mõ̭nikõrd om `ri̬i̬de edimäne pühä, mõ̭nikõrd i̬i̬śspäiv edimäne pühä Räp; jõulu jõuluajal möned tegavad ölut `jöulu Khk; see `olli tunamullu jõulu Muh; `jõulu `pańdi ikke siapia puolikud kerikselle HljK; `jõulu on meil vorstid VJg; jõulus id mineva `jõulus oli paelu lund Tõs; `enne `öeĺdi sedasi: param olen joani päe ilma piimata kui `jõulus ilma naeseta Rap; ta käis `jõulus ikka alati kodu Ann; vanad jõulud 1. jõulud (25.–27. dets) vanad `jõulud õlivad `detsembri kuu sies Lüg; 2. jõuluaeg vana kalendri järgi vanad jõulud oo kaks nädälid päräst ku uued jõulud Mar; uued ~ vastsed jõulud 1. uusaasta `uued `jõulud õlivad `uue ` aasta Lüg; 2. jõuluaeg uue kalendri järgi (25.–27. dets) `vastne jõul om enne kaits nädälit, siss tulep vana jõul Nõo || kolmekuningapäev (6. jaan) `kolmekuninga jõul Lüg; kolme jõõlud van Trm || küünlapäev `küündla päiv õli `viimine jõul (viimane jõulupüha) Lüg || Seajala jõulud (vastlad) Plt || fig näärid läind jöulu ede (mõrsja enne laulatamist rase) Khk
2. jõuludega seotud või ühenduses (jõulupõhk, -heinad, -õlu, -puu jne) toome jöulud täna tuba ka. muidu lastel pole `jöulusid kui pole [õlgi põrandal] Khk; Jõulusi ~ jõulu taari ~ teist märga tegema (õlletööst); Maitse meite jõulusi ka (öeld jõuluõlut pakkudes) Kaa; `Teitel ösna jöulud moas; Sool ikka jöulu löpetust veel ( õlut) Pöi; vanaste jõulud olid maas - - einad olid maas hv Kul; jõulud (jõulupõhk) Khn; || kui jõulud käisid, `meitel oli `sõuke moed et - - üks oli ikke pillimees ning sis käisid `tantsisid ööd `otsa ja ühest perest `teise - - tüdrukud-poisid kõik olid `seltsis Pöi
Vrd joul
1. jõulupühad (peam 25.–27. dets) `jõulu esimine pühä; `jõulu `keskmine pühä; `jõulu `viimine pühä Lüg; Puhas leib õli `jõulul Jõh; See ma tunne ää et selle märjal on jõulud sehes (kangest õllest); Seike lõbus kena olemine just kut oleks jöulud; Äi, äi, jääga seiksed asjad ikka jöuluks (asjast ei tule midagi välja) Kaa; jöulute emapäe ~ nuudipäe Krj; Jöuluemapäe see oli ikka veel nönda pool püha, inimesed olid kodu, `söödi veel pühade `toitusi Pöi; jõulu annepäe (3. jõulupüha järgmine päev) Muh; toomas toores mees toob `jöulud, andrus aus mees annab `jöulud, nuut hiiva polk viib `jöulud Phl; jõulud tulevad `jõnkides ja `näärid tulevad `näŕkides, ja kolmekuningad `kolkides; tööd ei ole, mool oo juudijõulud Mar; mardist kuus `jõulu. jõulust kuus `küinla `pääbä Vig; mul on seitsekümmend`seitse `jõulu ära `peetud Hää; Nüüd on õige jõulud (kui miskis asjas on küllus) Koe; kui `enne `jõuluid lund sadas, siis `üeldi rukkid ja odre, rukkid ja odre. kui jälle `piale `jõuluid lund sadas, sii `üeldi `põhku ja aganaid, `põhku ja aganaid VJg; juań ja jõul käeväd vassakuta Kod; `jõuluks olid einad ja nääriks olid õled [toas] Pil; vaat ku jõul `mü̬ü̬dä, sõ̭ss lü̬ü̬ küĺm tagasi Krk; küĺmä jõulu ja ää `aasta om velle, sula jõulu – tühjä salve; kui jõulu om rohilese, siss lihavõte om `valge; kui jõulu om `niiske ja vihmatse, jääve `keldre ja salve tühjässe Hel; Tu om nigu joora poĺla jõulu, pandas kaits pirdu üte asemele palama ja üteldäs viil, kui om jõulu siss olgu kõrralik Nõo; enne `jõulu sonnun om, siss `näitäp lämmind edesi. pält jõolu, siss `näitäp `küĺmä, kui sonnun om Kam; jõuloʔ `kõńvaʔ, mõ̭nikõrd om `ri̬i̬de edimäne pühä, mõ̭nikõrd i̬i̬śspäiv edimäne pühä Räp; jõulu jõuluajal möned tegavad ölut `jöulu Khk; see `olli tunamullu jõulu Muh; `jõulu `pańdi ikke siapia puolikud kerikselle HljK; `jõulu on meil vorstid VJg; jõulus id mineva `jõulus oli paelu lund Tõs; `enne `öeĺdi sedasi: param olen joani päe ilma piimata kui `jõulus ilma naeseta Rap; ta käis `jõulus ikka alati kodu Ann; vanad jõulud 1. jõulud (25.–27. dets) vanad `jõulud õlivad `detsembri kuu sies Lüg; 2. jõuluaeg vana kalendri järgi vanad jõulud oo kaks nädälid päräst ku uued jõulud Mar; uued ~ vastsed jõulud 1. uusaasta `uued `jõulud õlivad `uue ` aasta Lüg; 2. jõuluaeg uue kalendri järgi (25.–27. dets) `vastne jõul om enne kaits nädälit, siss tulep vana jõul Nõo || kolmekuningapäev (6. jaan) `kolmekuninga jõul Lüg; kolme jõõlud van Trm || küünlapäev `küündla päiv õli `viimine jõul (viimane jõulupüha) Lüg || Seajala jõulud (vastlad) Plt || fig näärid läind jöulu ede (mõrsja enne laulatamist rase) Khk
2. jõuludega seotud või ühenduses (jõulupõhk, -heinad, -õlu, -puu jne) toome jöulud täna tuba ka. muidu lastel pole `jöulusid kui pole [õlgi põrandal] Khk; Jõulusi ~ jõulu taari ~ teist märga tegema (õlletööst); Maitse meite jõulusi ka (öeld jõuluõlut pakkudes) Kaa; `Teitel ösna jöulud moas; Sool ikka jöulu löpetust veel ( õlut) Pöi; vanaste jõulud olid maas - - einad olid maas hv Kul; jõulud (jõulupõhk) Khn; || kui jõulud käisid, `meitel oli `sõuke moed et - - üks oli ikke pillimees ning sis käisid `tantsisid ööd `otsa ja ühest perest `teise - - tüdrukud-poisid kõik olid `seltsis Pöi
Vrd joul
jõulu|jalg fig jõuluajal joodav õlu (või viin) kas `jõulu`jalga on kua JMd; jõulu`jalga `võtma KJn; jõulujalg vaja `sisse alustõ [viinaga või õllega] Krl Vrd joulujalg
jõulu|poiss
1. esimese jõulupüha hommikul perest peresse käiv noor poiss, kellele anti kingitusi, õlut, pähkleid jm – Mus Kaa Kse Tor || sõim oled va jõulupoiss Kei
2. jõuluõlgedest tehtav nukk `jõulu poiss – nie on ne titted, midä `poisid tegiväd `õlgidest, kolm `jalga all, ja siis panivad `sõisamaie, pia ka Lüg
3. a. eriliselt kaunistatud jõululeib mõni tegi sarved `küĺge, neli `sarve `oĺli `ümmer `ringi. mõni `ütles tedä `jõulu puĺlis, mõni `ütles `jõulu poesis KJn b. hum õlu möned tegavad ölut `jöuluks `valmis, [ütlevad] jöulu poiss jo `valmis Khk Vrd joulupoiss
1. esimese jõulupüha hommikul perest peresse käiv noor poiss, kellele anti kingitusi, õlut, pähkleid jm – Mus Kaa Kse Tor || sõim oled va jõulupoiss Kei
2. jõuluõlgedest tehtav nukk `jõulu poiss – nie on ne titted, midä `poisid tegiväd `õlgidest, kolm `jalga all, ja siis panivad `sõisamaie, pia ka Lüg
3. a. eriliselt kaunistatud jõululeib mõni tegi sarved `küĺge, neli `sarve `oĺli `ümmer `ringi. mõni `ütles tedä `jõulu puĺlis, mõni `ütles `jõulu poesis KJn b. hum õlu möned tegavad ölut `jöuluks `valmis, [ütlevad] jöulu poiss jo `valmis Khk Vrd joulupoiss
kahi1 kahi g kahja p `kahja M T Kan Urv(kah́e g kah́ja) Kra(g kah́a); n, g, p kahja Plt; p kahet Urv, `kahja KJn
1. kellegi või millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin; rituaalne joomapidu lätsive tare `kahja `juuma Trv; ku vastane maja tetäss, siss tetäss pidu, seo see kahi siss Krk; egä keväde joodeti karja `kahja, siss `ju̬u̬di `viina ja valiti karjust külä karjale; tu̬u̬ kes külä karjusse ametit taht `endäle, ai külä pereme ja `pernase kokku karja `kahja `ju̬u̬ma Ran; Tetti karjusse kahja; egä sügise `käidi karja kahjal Puh; keväde enne karja `väĺlä `laskmist joodeti karja `kahja, karjuss tei õlle, ja kut́s külä pereme ja `pernase karja kahjale. pühäpäevän `olli karjakahja alustuss, `iispä `olli lõpp Nõo; süü˽`kahja, maidsa˽`kahja Urv
2. kahetsus; loba naesed pidasid kattise kausi juures viil ulk aega kahja KJn; ulganiste ku̬u̬n siss pedäsivä sääl `kahja; nüid na kõneleva sääl ja `piava `kahja Nõo
1. kellegi või millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin; rituaalne joomapidu lätsive tare `kahja `juuma Trv; ku vastane maja tetäss, siss tetäss pidu, seo see kahi siss Krk; egä keväde joodeti karja `kahja, siss `ju̬u̬di `viina ja valiti karjust külä karjale; tu̬u̬ kes külä karjusse ametit taht `endäle, ai külä pereme ja `pernase kokku karja `kahja `ju̬u̬ma Ran; Tetti karjusse kahja; egä sügise `käidi karja kahjal Puh; keväde enne karja `väĺlä `laskmist joodeti karja `kahja, karjuss tei õlle, ja kut́s külä pereme ja `pernase karja kahjale. pühäpäevän `olli karjakahja alustuss, `iispä `olli lõpp Nõo; süü˽`kahja, maidsa˽`kahja Urv
2. kahetsus; loba naesed pidasid kattise kausi juures viil ulk aega kahja KJn; ulganiste ku̬u̬n siss pedäsivä sääl `kahja; nüid na kõneleva sääl ja `piava `kahja Nõo
kapp1 kapp g kappa R(g kaba Kuu; n, g kappa IisR Vai), g kapa eP M
1. a. ümmarguse põhjaga laudnõu, kapp otta vett kappaga VNg; joi kappa täis olut `vällä Vai; souna, sia, lüpsi, taari kapp Jäm; nee kapad olid `mitmes arus, toobist viie toobini; kappade sihest `joodi ning `pesti Khk; kappu igamees tegi omale ise Mus; kapaga visati `leili Pha; kapal o kirjad peal; piipkannuga `väεti õlut kappade `sisse (pulmas) Muh; kapal oli üks körv pεεs, kus sa `kεεga `kenni akad Käi; vanad söid `piima kapast, lapsed puu kibust Rei; piim oo kappe sees Vig; koera lake oo kappas, eks ta söö sealt kui ta tahab Kse; kapaga sai `silmi pesta Mih; `lehmi `lüpsti lüpsi kapaga Tor; `ammo ne pesukausid tulid, kapa siest `pesti `enne Ris; oli mitu kappa majas, vasika joodu jäuks ja põrsastele söögi jäuks Kos; Kapp oli kuuse`laudadest, et `kergem oleks, paju või tominga vitsad pial, kõrvast `oiti kääs Jür; siĺmavie kapp, et `siĺmi `peśsa VJg; ainult kapad on ilma koaneta Trm; kõrraline kańd kapaga `toito näile (härgadele) Kod; saunas on kapaga ia vett `tõsta, plekk lääb tulisest Lai; teind metsavahile siis `pangesi siin ja kappasi Plt; kapp on kahe kolme toobine, kibu on `veikse aśja nimi KJn; toobist suurepe kapa olli söögi vett patta `tõsta Hls; kapp, kellege `lõunu visats; `lehmi nüssets ka kappa Krk || fig õlu nüid üiavad õlut `jälle kappa. `tehti salaja, küsiti ons kappa Kei || fig Kallab naa kut kapa εεrest (vihma) Emm; saeab justku `kallab kapaga Mär; `viskab nagu kapaga (vihma) Mih; punetab näost nagu lepä kapp Juu b. mahumõõt [kala] `miedu `riistad olid kala kapp oli `toine ja `toine oli kala `hektu. ja `sinne `hektusse läks viis kappa sise Kuu; kapp on Pärnu meeste mööt Käi; kapp – `kümne toobised, millega `silka `müidi. meil kappu põle oln, need suure mere `ääres Lih Vrd kibu, kipp1
2. natt või kahv vähipüügiks – Vai
3. terakast, kolu veskis – Äks Krk noh vahel kui ülearvu lõi [vilja] kappadesse, s‿aass jäll‿alt `väĺlä Äks
4. veepumba kolb – Krk
1. a. ümmarguse põhjaga laudnõu, kapp otta vett kappaga VNg; joi kappa täis olut `vällä Vai; souna, sia, lüpsi, taari kapp Jäm; nee kapad olid `mitmes arus, toobist viie toobini; kappade sihest `joodi ning `pesti Khk; kappu igamees tegi omale ise Mus; kapaga visati `leili Pha; kapal o kirjad peal; piipkannuga `väεti õlut kappade `sisse (pulmas) Muh; kapal oli üks körv pεεs, kus sa `kεεga `kenni akad Käi; vanad söid `piima kapast, lapsed puu kibust Rei; piim oo kappe sees Vig; koera lake oo kappas, eks ta söö sealt kui ta tahab Kse; kapaga sai `silmi pesta Mih; `lehmi `lüpsti lüpsi kapaga Tor; `ammo ne pesukausid tulid, kapa siest `pesti `enne Ris; oli mitu kappa majas, vasika joodu jäuks ja põrsastele söögi jäuks Kos; Kapp oli kuuse`laudadest, et `kergem oleks, paju või tominga vitsad pial, kõrvast `oiti kääs Jür; siĺmavie kapp, et `siĺmi `peśsa VJg; ainult kapad on ilma koaneta Trm; kõrraline kańd kapaga `toito näile (härgadele) Kod; saunas on kapaga ia vett `tõsta, plekk lääb tulisest Lai; teind metsavahile siis `pangesi siin ja kappasi Plt; kapp on kahe kolme toobine, kibu on `veikse aśja nimi KJn; toobist suurepe kapa olli söögi vett patta `tõsta Hls; kapp, kellege `lõunu visats; `lehmi nüssets ka kappa Krk || fig õlu nüid üiavad õlut `jälle kappa. `tehti salaja, küsiti ons kappa Kei || fig Kallab naa kut kapa εεrest (vihma) Emm; saeab justku `kallab kapaga Mär; `viskab nagu kapaga (vihma) Mih; punetab näost nagu lepä kapp Juu b. mahumõõt [kala] `miedu `riistad olid kala kapp oli `toine ja `toine oli kala `hektu. ja `sinne `hektusse läks viis kappa sise Kuu; kapp on Pärnu meeste mööt Käi; kapp – `kümne toobised, millega `silka `müidi. meil kappu põle oln, need suure mere `ääres Lih Vrd kibu, kipp1
2. natt või kahv vähipüügiks – Vai
3. terakast, kolu veskis – Äks Krk noh vahel kui ülearvu lõi [vilja] kappadesse, s‿aass jäll‿alt `väĺlä Äks
4. veepumba kolb – Krk
karja|kahi külakarjuse poolt karja terviseks joodetav õlu, viin karja kahja `ju̬u̬mine `olli keväde, `enne ku kari nakass `mõtsa minemä; `pernase, kes karjakahjale lätsivä, viisivä karjussele `suurmit, vai matikese `ernit vai uppe, vai mõne kandsiku `leibä Ran; keväjä karjuss tei õlle ja kut́s külä pereme ja `pernase karja kahjale. siss tõeva `kraami kokku tolle karjamehele - - jõeva ja seevä Nõo
karlaks `karla·ks kehv, lahja õlu kui õlut ei ole ea mette, siis `öetse et üks va `karla·ks Aud
küünla|puna küünlapäeval joodav (puna)viin või õlu `Küünla`päival `võisivad `naised `kõrtsi `menna ja mekkida `küünlapuna, sie õli punane viin Jõh; `küinla puna on ölut, mis `oitud jöulust `küinlapäävani Khk; `Küünlabe oli vanasti `viimne jõulu püha, siis `joodi `küünla puna, siis oli sui punane, sääsed äi tulnd kallale Pöi; Õlut ja viin `ongi see `küindla puna Kei
lahutis lahutis g -e Jäm Kaa Kse Han Tõs/laho-/ HJn Kad
1. lahkuminek, lahutus – HJn
2. õlgkatuse tegemisel lati alla laotatav õlekord – Kad
3. käimapandud õlu kui umalad ja pärm sees oo, siis [on] lahotis, mud́u, kui alles jooseb, siis virre Tõs
1. lahkuminek, lahutus – HJn
2. õlgkatuse tegemisel lati alla laotatav õlekord – Kad
3. käimapandud õlu kui umalad ja pärm sees oo, siis [on] lahotis, mud́u, kui alles jooseb, siis virre Tõs
langas2 langa|s Ann KJn/-ss/ SJn, g -se Ksi Pil, -sse Äks, `lanka Juu (tume) õlu mõni kutsub `musta õlut langassest; mina olen langast küll joonu Äks; langas on `pehme Ksi; `kõrtsidest `toodi langast Pil; langass õlu `olli `pehmem kui paiass KJn Vrd langarts, langats
laotis `laotis HMd(-au-), `lautis Krj JMd, `laudis Jäm Khk, g -e; p `laotsid Pöi(-au-) Muh; pl `laudised Mus, `lautised Kaa
1. naabritele maitsta viidud värske õlu ma töi teitel `laudissi ka Khk; ölut oo `valmis - - `viidi `laudised teesele perele Mus; [kui] Õlut `valmis oli, siis soadeti lapsed sugulaste sõbradele lautsid `viima Pöi; `viidi oma õlut `maeda, `viidi `laotsid Muh; viin külasse õlle `laotist HMd
2. (laiali) laotamine sõnniku `lautis JMd
Vrd laotus
3. (annete jagamisest) olga mis tahes pailu `asja, siis ööta, sääl olid `laudised `lahti; `pulmas olid toidu`laudised `lahti Jäm
1. naabritele maitsta viidud värske õlu ma töi teitel `laudissi ka Khk; ölut oo `valmis - - `viidi `laudised teesele perele Mus; [kui] Õlut `valmis oli, siis soadeti lapsed sugulaste sõbradele lautsid `viima Pöi; `viidi oma õlut `maeda, `viidi `laotsid Muh; viin külasse õlle `laotist HMd
2. (laiali) laotamine sõnniku `lautis JMd
Vrd laotus
3. (annete jagamisest) olga mis tahes pailu `asja, siis ööta, sääl olid `laudised `lahti; `pulmas olid toidu`laudised `lahti Jäm
laotus `laotus Juu Pee VMr, g -e Ris(-au-) Kod(-aa-) Plt; `laotu|ss Trv, g -se Krk/`laotse/ Hel Puh, -sõ V(-śs Se, -du|ss Lei); `laudus Emm Rei, `laudos (-ao-) Käi Phl(-tos), g -e; `lautus Khk Pöi Ris KJn, -ss San
1. (laiali) laotamine sõńniku `laatamine, `laśti kätega `laatada - - pärast oli argi `laotus Pee; tükäte tegid katuss, `laatuse aal one vahe siden Kod; sõnnigu `laotse aŕk Krk; meil tulep sõnniku `laotus täämbe Puh; täämbä oĺl aina `laotuss, `laotõdi `ainu Krl; `laotuśsvigõl tu om vähäp nigu sitavigõl Se
2. kiht, lade marusuuŕ `laotuss `hainu oĺl küünü manu maha `laotõt Har; Noid lina`laotuisi `oĺli˽kõ̭iḱ nurmõ˽täüś Rõu; Kuʔ hainalaotus paks om, piät kat́skõrd rihäga üles `lü̬ü̬mä Vas || (suurest inimesest) taa ku vana `laotuss iih tah, ei lasõ˽midä nätäʔ Plv
3. naabritele maitsta viidud värske õlu ölle `laudamesel `anti `kuiadat `lamba liha, `joodi ölle `laudust Emm; `naabre perede vahel `viide ikka `laudost, ölle `laudost, kui ölut sai `valmes Käi; õlle `laotus Ris
Vrd laotis
4. taevalaotus `taeva `laotus on `tähtesi täis Juu; `taeva `laotus one üle meie piä; kõneldi et õhk `oidva pilved üleväl ja kõik `taeva `laatuse Kod || maailm `terven `taeva`laotusen ei ole siast inimest kui sina Hel
5. allapanu loomadele – Vas Se Lei Lut
1. (laiali) laotamine sõńniku `laatamine, `laśti kätega `laatada - - pärast oli argi `laotus Pee; tükäte tegid katuss, `laatuse aal one vahe siden Kod; sõnnigu `laotse aŕk Krk; meil tulep sõnniku `laotus täämbe Puh; täämbä oĺl aina `laotuss, `laotõdi `ainu Krl; `laotuśsvigõl tu om vähäp nigu sitavigõl Se
2. kiht, lade marusuuŕ `laotuss `hainu oĺl küünü manu maha `laotõt Har; Noid lina`laotuisi `oĺli˽kõ̭iḱ nurmõ˽täüś Rõu; Kuʔ hainalaotus paks om, piät kat́skõrd rihäga üles `lü̬ü̬mä Vas || (suurest inimesest) taa ku vana `laotuss iih tah, ei lasõ˽midä nätäʔ Plv
3. naabritele maitsta viidud värske õlu ölle `laudamesel `anti `kuiadat `lamba liha, `joodi ölle `laudust Emm; `naabre perede vahel `viide ikka `laudost, ölle `laudost, kui ölut sai `valmes Käi; õlle `laotus Ris
Vrd laotis
4. taevalaotus `taeva `laotus on `tähtesi täis Juu; `taeva `laotus one üle meie piä; kõneldi et õhk `oidva pilved üleväl ja kõik `taeva `laatuse Kod || maailm `terven `taeva`laotusen ei ole siast inimest kui sina Hel
5. allapanu loomadele – Vas Se Lei Lut
loksperi2 `loksperi Khk, -päri Muh vana, kolkunud õlu sihandust `loksperi‿p maksa teisele pakkuda Khk; see oo muidu üks `lokspäri, see‿p sünnigid `juvva Muh Vrd laksper(i)
make|kahi magustatud õlu või õllesupp pulmas makekahi `jaeti pulma`rahvale. kes ärä jõi, pańd raha `ruusi; makekahi, õlu `aeti kuumas, sinna `panti raasike mett `seltsi Hel; `võeti mesikärjä, `panti nu̬u̬ŕ õlu vai vesi pääle, tu̬u̬ oĺl tu makõkahi; makõkahjaga korjati pulma`aigu pruudilõ raha Ote; mul om makuss makõkahi, õlu oĺl `ki̬i̬mä `aetu, riibutu vatt är, sõ̭ss `pantu piim ja `aetu `ki̬i̬mä, sõ̭ss `pantu siirupit `sisse Kan; Maidsa, küll om makus makõkahi Urv Vrd makõ|kali
makõ|kali magustatud õlu või õllesupp pulmas kui pruudil tano pään oĺl, `naati makõ`kaĺja `ju̬u̬ma Kan Vrd make|kahi, makõ|kopp
murdja(s) n, g `murdja Lüg Kaa Pöi Rei Phl Rid Mär Han Kei JõeK Koe VJg Iis Trm Ksi Plt Krk(-e) Hel Ran Nõo San Krl, `muŕdja VId, `murdaja Kuu RId Kse Han Tõs Vän Hää/-aea/ Saa, `murdija Khk, `muŕja Kod; `murdai Rõu, g `murdja Hel; `murdj|as Jäm Vll Jaa Rei JMd Plt Puh, `murdaj|as Hää, g -a
1. a. kiskja See koer on seel igä kohe peris `murdaja, ei `pääse `veerad `kennegi veräväst sise Kuu; Unt on `murdja, ei õle `ullemat `murdjat Lüg; Ega viukull ei õle `murdaja kull IisR; uńt [on] `murdjad sugu Jäm; sii külas pole `paergus `murdjad `koeri Vll; Kaśs on kohe `algmisest `peale `murdjaks `loodud Pöi; libahunt‿o vähem `murdja Phl; `metses oo `murdjaid `loomi `paĺlu Mär; tõhk oo üks `murdaja loom, püiab kanu ja Kse; purikas on `murdaja kala Vän; see koer on igavene `murdaja, kisub inimesi. aasin seda `murdajad tokiga oma kallalt ära Saa; nüid ei ole midagid `murdjad `luoma, muudkui kuĺlid `lennavad JõeK; ega ma mõni `murdjas ole, et sa mind kardad JMd; ilves on üks `murdja metsa luam VJg; `kuarne on ike üks `muŕja Kod; suur koer nagu `murdjas Plt; ta `peĺgäb miut nõnda ku `murdjad `lu̬u̬ma Krk; karu va sitt `murdai lu̬u̬m Hel; susi om jo `sände peĺlätäv, temä‿m jo `murdja Ran; Tuvikese om muidu vagutse linnu, aga tõene tõesele om nigu murdja Nõo; Ütegi `muŕdja eläjä liha es süvväʔ Rõu; `Mi̬i̬ksi mõtsan nu soeʔ oĺliva tol kõrral. rahvass iks ańniva `mõisahõ teedäʔ, et `muŕdja om mõtsan Räp b. parasiitputukas täi [on] vana pää `murdaea Hää; luamad `vehkleväd ja `tapleväd, `muŕjad süäväd, parmud Kod
2. piltl kange õlu Ma jaanibeks piisa tegi, äga ta suur murdja ju pole Kaa; Talgude aeaks tehti õlut. Vanasti aruarva tehti ja siis oli ikke murdja ka Kei
3. (murdvargast) `muŕdja muŕd ussõʔ `maaha ja kaḱk tabaʔ iist Se
odra|märg piltl õlu kas sa ti̬i̬d jõõlust odra`märga kah Äks
olu1 olu (-uʔ), ollu (-uʔ) g ollõ, p olut, olt V; olut Hlj, g `olle Jõe VNg, oluve Kuu Vai, p olut õlu `virre on `ilma umalatta olut Jõe; tegi `jouluks olut Kuu; `tuopi `langes `kaige oluvega maha Vai; mis sa lõmbit nii paĺlu taad `viina ja olt Krl; vanast olõvat olut tett mi̬i̬st Har; hää olluʔ oĺl, pit́siti mehe `mu̬u̬du Plv; śjo oluʔ kand `kiŕjä (õlu mullitab veel), śjo olõ õi vana; olt aia aiʔ, olt tetäss Se; śepp `pantass `laaval (leival) un ollõl munu Lei; pütt `kat́ski, olluʔ `ussõ Lut
pairis pairis g -e Hää Ann Koe Plt; pairi|ss Hls Räp, g -se Krk; paeris Kõp, g -e Tor Saa Juu Hls; paeri|ss Hel, g -sse KJn, -se Krk; paira|ss JõeK/-s/ Har Vas, g -ssõ San Plv Räp, -sõ Krl; paera|ss San/-śs/, g -sse Kam; paias Kõp, g -e Hls; paia|ss Trm, g -sse JMd KJn Trv(-ssa) Nõo(-se) Rõn; paiar g -i Tõs; paaris Kod; p paerast Hel, pariśsit Lut (teat õlu) paeris oo paĺlas umala vesi Tor; jõin pairist Hää; paeris on see, mis podelite sees käib Juu; pairas õlut, sie akkas pähe JõeK; paiass oli üks seĺts õlut, mul on paergagi mitu paiasse podelid alles JMd; paaris onegi kõege `kangem - - `küśsid sedä paariss, paaris `kaĺlim kua ku tõene õlu Kod; langass õlu `olli `pehmem kui paiass KJn; si̬i̬ paerise õlu olli mõrru nagu üit́s `markoń kunagi Hls; pairist ta jõi, `viina ta es ju̬u̬ Krk; anna mulle üits putõl paiast Nõo; vanast `oĺli toobi paerass, tu̬u̬ `oĺli ää juvva Kam; paeraśs om, mis vabrikun tetäss San; pairass - - um pudeĺde siseh Plv; viin ja pairass mõlõmbaʔ, om so hińge hukkajaʔ Räp; lääm pariśsit `ju̬u̬ma Lut
porsa|õlu porsaga valmistatud õlu porsaölut, see teeb pεε `aigeks, pole laar ölut mette Khk; porsaõlut, sehuke vallali viha `olli tal juures, umalaõlut olli param Muh; Porsaõlut toodi kontvõõrastele Mar; muhulased kõige `rohkem tegavad porsaõlut Kse
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|