Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
aeduma1 `aeduma Juu HaId Jä Kad Lai, `ai- Kuu Ksi Plt Pil KJn Trv
1. ilmastiku toimel valmima, valmida laskma (linadest) pärast `liotamist pannakse linad `aeduma Juu;
kui kaua mu linad on `aedund Jür;
muas `aedus küll, aga lina jäi must Amb;
siis oli `äste `aedund, siis kui luu `lahti on JJn; [
linad]
`aedusid maas, `seistes läksid parajaks `pehmeks Pee;
linad `aeduvad selle järele, kuda linad `liotud on. kui linad on `pehmeks `liotud - - siis `aeduvad nad ühe nädalaga ää Koe;
linad pannakse viest võttes `aeduma, sajuse ilmaga aa `naale või kökkidesse Kad;
linad on `aidumas Ksi;
linad `pańdi `mööda `põldu `püśti, side ülesse ja tüigas `lahti, `aidusid maas, et ta kiu `lahti lõi Plt;
lina tahava vi̬i̬l `aiduda Trv Vrd aeguma,
aerduma 2. seismisel pehmenema; tõmbama, hauduma ohu mõegad `tuorekad, nied pane teiste `peale, `aedub seal isegi Jür; `varsti soab teed, panin tese pliida `peale `aeduma Tür; loog on kõva, tahab `aiduda moas Pil || piltl kui midagi õpib, küll ta pärast `aedub ära (saab pikkamisi aru) Pee