[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
koll4 ahjukumm rehe aho koĺl Plv
kolpak kolpak, -bak
1. ahjukumm vanast kut́siva ah́olakka kolpak Se
2. (läki-läki taoline) kõrvikmüts kolpak `kutste, puuvillanõ, lat́sil ja mõ̭nõl vanal inemisel ka oĺl, ku pää `haigõt tegi Se
1. ahjukumm vanast kut́siva ah́olakka kolpak Se
2. (läki-läki taoline) kõrvikmüts kolpak `kutste, puuvillanõ, lat́sil ja mõ̭nõl vanal inemisel ka oĺl, ku pää `haigõt tegi Se
komi2 komi (ahju)kumm miiliaugud olid keik `tehtud - - nisuke öönekam plat́s ja siis, `teises küljes oli see, miili komi kutsuti - - teised puuotsad keisid, olid muidu, ja teised puuotsad keisid komi `vastu Mus Vrd komm1
komin2 komin g -a Lüg Trm Kod(-mm-) KJn
1. varjualune; panipaik; pugerik lähän oma komina; kominas `issuti, komin õli `õksidest `varjualune Lüg; `veike [maja] nõnnagu komin; mes‿sa siäl pimedän kominan ti̬i̬d; `mõisan õli vanass viina tegemine, siis kutsuti üks maja komina `piälne; koera kommin (koerakuut) Kod; komin (hum kartser) KJn Vrd kominas, kominik, komistik, kuomin
2. kolle tuli kukkus kominasse; komin oli ligemalle ahju `laiune - - karvake madalam kui ahju suu Lai
3. (pliidi-, ahju)kumm auru komin; ahju komin Trm
1. varjualune; panipaik; pugerik lähän oma komina; kominas `issuti, komin õli `õksidest `varjualune Lüg; `veike [maja] nõnnagu komin; mes‿sa siäl pimedän kominan ti̬i̬d; `mõisan õli vanass viina tegemine, siis kutsuti üks maja komina `piälne; koera kommin (koerakuut) Kod; komin (hum kartser) KJn Vrd kominas, kominik, komistik, kuomin
2. kolle tuli kukkus kominasse; komin oli ligemalle ahju `laiune - - karvake madalam kui ahju suu Lai
3. (pliidi-, ahju)kumm auru komin; ahju komin Trm
kummik1 kummik Tür Plt a. ahjukumm suur kummik oli pial [ahjul] Tür; kivid olid `ümmer `ringi `laotud, ahju lae pial kummik, et tuli ei lähe üles Plt b. kate voki `koorem oli, kui `müijad käisid ja suur kummik oli pial, sial vokid all, et märjaks ei saand Plt
Vrd kumm1, kumu3
Vrd kumm1, kumu3
kumu3 kumu Nõo Kam, -o Rõu Plv Vas Se
1. ahjukumm ahjupääline olli tasane, kumu olli `kõrge ja nigu kaarik; ahjul enämb kumu ei ole - - kivi palasiva ärä ja satteva `alla Nõo; ahusuu kottalõ madalalõ oĺl sääne kumo tettu, siss es pääse˽tuli `vällä Rõu; vanast latsõ˽käve˽kumo pääle `lämmähe Plv; teḱk aholõ `veiga madala kumo Se Vrd komu6
2. (vihma)kate kaĺeskal om nisuke kumu pääl, `vihma sadama lääb, siss saksa ei `saava ligedass Nõo
Vrd kumm1, kummik1
1. ahjukumm ahjupääline olli tasane, kumu olli `kõrge ja nigu kaarik; ahjul enämb kumu ei ole - - kivi palasiva ärä ja satteva `alla Nõo; ahusuu kottalõ madalalõ oĺl sääne kumo tettu, siss es pääse˽tuli `vällä Rõu; vanast latsõ˽käve˽kumo pääle `lämmähe Plv; teḱk aholõ `veiga madala kumo Se Vrd komu6
2. (vihma)kate kaĺeskal om nisuke kumu pääl, `vihma sadama lääb, siss saksa ei `saava ligedass Nõo
Vrd kumm1, kummik1
lavant2 lavant g -i ahjukumm Lavant oĺli puust `jusku `veśke kolu; Lavantid on ikki vaea, mud́u ei läha toss üles tossu`korstnas Saa
lokk6 loḱk Kan, g loki Ote Plv Se, loḱi Urv Rõu Vas; lokk g loku Har, loki Räp, loko Lut
1. ahjukumm loḱk oĺl i̬i̬n pu̬u̬l, kost tuli `vällä ei saa Ote; Üteʔ [ahjud] oĺliva keressegaʔ, tõsõʔ, mis oĺli `umbõ tettü, üte tsuidsutorugaʔ - - [neil] oĺl iks loḱk vai sääne kaarialunõ ette tettü, et kibõnaʔ es päse˽minemä Urv; hüd́seʔ `kisti iks alasi tuhk`hauda loku alaʔ Har; `viska na kapudaʔ aho loki pääle kujoma Se
2. varjualune ma `tõmba siia loki `alla Ote; vihm tulõ, `tõmba na ratta loku alaʔ, muud́u `hämmese välläʔ Har; `tõmba taa adõ̭r loki ala Se; lokk um rehe man, rehe śeendse man umma˽lokoʔ Lut
Vrd lokus, lõkk1
1. ahjukumm loḱk oĺl i̬i̬n pu̬u̬l, kost tuli `vällä ei saa Ote; Üteʔ [ahjud] oĺliva keressegaʔ, tõsõʔ, mis oĺli `umbõ tettü, üte tsuidsutorugaʔ - - [neil] oĺl iks loḱk vai sääne kaarialunõ ette tettü, et kibõnaʔ es päse˽minemä Urv; hüd́seʔ `kisti iks alasi tuhk`hauda loku alaʔ Har; `viska na kapudaʔ aho loki pääle kujoma Se
2. varjualune ma `tõmba siia loki `alla Ote; vihm tulõ, `tõmba na ratta loku alaʔ, muud́u `hämmese välläʔ Har; `tõmba taa adõ̭r loki ala Se; lokk um rehe man, rehe śeendse man umma˽lokoʔ Lut
Vrd lokus, lõkk1
loku|aluss
1. varjualune lokualuss tet́ti vanast periss nii `riihetarõ `küĺge, `pańti sainast kauõmbadõ kol˽`tulpa üless, sinna otsa pääle `pańti paĺk, siss `pańti kolm vai neli paaripuud, üt́s ots saina pääle `korgõdõ, tõnõ ots sinna `tulpõ `otsa paĺgi pääle, sinna `lü̬ü̬di lat́i˽pääle, siss `lü̬ü̬di katuss sinna˽pääle, tu̬u̬ oĺl siss lokualuss, kohe ratta ala tõmmati vehma `vaŕru ja muud kah Har Vrd lokualune
2. ahjukumm lokualuss om tu `jaoss tettü, et tuli ei saa ahust `ussõ kauõmbadõ palla˽ku loku alaʔ; ku‿sa riihhetarrõ pühit, siss pühi˽tu ahu lokualuss ka nõest `puhtass Har
Vrd lokialune, lokus
1. varjualune lokualuss tet́ti vanast periss nii `riihetarõ `küĺge, `pańti sainast kauõmbadõ kol˽`tulpa üless, sinna otsa pääle `pańti paĺk, siss `pańti kolm vai neli paaripuud, üt́s ots saina pääle `korgõdõ, tõnõ ots sinna `tulpõ `otsa paĺgi pääle, sinna `lü̬ü̬di lat́i˽pääle, siss `lü̬ü̬di katuss sinna˽pääle, tu̬u̬ oĺl siss lokualuss, kohe ratta ala tõmmati vehma `vaŕru ja muud kah Har Vrd lokualune
2. ahjukumm lokualuss om tu `jaoss tettü, et tuli ei saa ahust `ussõ kauõmbadõ palla˽ku loku alaʔ; ku‿sa riihhetarrõ pühit, siss pühi˽tu ahu lokualuss ka nõest `puhtass Har
Vrd lokialune, lokus
lunk luńk g lungi (-ń-) Rõu Vas Se; lońk g lońgi (-n-) Ote ahjukumm, kummialune taa om longiga ahi, longi ala `panti suka kujuma Ote; luńk tetti ahole ette, et tuli lakkõ lähä eiʔ; ah́o luńgih keedeti, kooguga˽`kääńti tu̬u̬ `katla `vällä säält ah́o luńgist Vas; `kindaʔ ommaʔ lungi pääl kuiomah; `viskaʔ jala rät́iʔ lungi pääle Se || keldri eeskoda – Rõu Vrd luuk1
luuk1 luuk S L spor K, I Hls Krk Ran Puh Rõn San, luuḱ Trv TMr Võn Ote V, g luugi; luuk g `luugi Kuu VNg Lüg IisR; `luuki g `luugi VNg Vai
1. (lae-, põranda-, akna- vm) ava sulgev kate; ka uks `menga ottaga `luuki `lahti VNg; perä `aeta `eina lao `august ja luuk `panna `kinni, kui on täis Lüg; Enamjagu `luukisi oli `ilma `iŋŋedeta, nied `tõsseti ette IisR; `üöse `panna `luugid ikkuna ette `välläst Vai; luuk `vöötasse [mesipuul] eest εε, kui pere `sisse leheb Kär; liidil äi olegid `luuki Vll; `Tõmma siis laudi augu luuk ka `peale; [veski] Kiŋŋal on öles ja `alla käiv luuk sihes. Säelt luugist siis tellitakse, kudas `vilja tahetakse kulise lasta Pöi; kaju pääl on luuk Rei; Akendel oo puust luugid ees Han; Kui leivad küpsesid, siis pidi luuk ikka [ahjul] ees olema Tõs; poestel oo luugidega (klappidega) püksid Tor; luugidega `aknad on `soemad, ei anna nõnda `küĺma läbi Saa; kaebu luuk käib kaebu augu `peale - - luugil kaks `põõna all Nis; veiste sõeme `kohtes on [heinte allaajamise] auk - - mõni teeb luugi `peale, et ilma luugita kisub tuult ülesse Juu; kas püöningu luuk on `kinni JMd; maja akendel on pailu `luukisi VJg; juba `õhta käen, lükkä `aknale luuk ette Kod; aida`päältse luuk om `valla Hls; `keldrel olli luuk ehen Krk; Es ole üttegi `luuki i̬i̬n, es midägi muud Rõn; kellä man `üllen luugi kah (kirikutornis) Har || fig `taiva `luugid `lahti, kui `kangest saab (sajab) Lüg; silm on südame luuk Ans; nüid õt́e `taeva luugid `lahti Juu Vrd luukim, luup2
2. luugiava `luugist saab lakka; `veski lae sies on luuk, kust `vinnata kottid üles Lüg; `laiva tegi pääl on `luuki, `luugist `lassa `kraami `sisse Vai; kukkus pööningu luugist ala Khk; juba luugi uksed oo `lahti, [kirikutorni] iga külje peal o luuk Muh; luuk oo üläl tua `piäle `minnä Tõs; luugid on praseliga päält `kinne Hää; luuk lähäb toa peal (lakka) Ris; `einu visatasse luugist `alla Iis; luugiss `antse `õĺgi lakka Kod; `korstne luuk on, kus aur ja toss `väĺlä lähäb SJn; luugist aets einä üless. einä `ku̬u̬rme aets luugi ala Krk; kell kümme `pańti kõŕts `kińni, siss läbi luugi `müidi Ran; rihetarõ saańale oĺl tettu luuḱ - - ja sääl oĺl `väikõnõ ussõkõnõ i̬i̬n, säält `aeti vili lõkust `rihte Võn; ku˽`hainu lauda pääle otsast panõt, siss panõt lävest, a˽ku˽küllest panõt, siss om katusõst luuḱ `sisse, säält pandass haina˽lauda pääle Har
3. laeva luugialune ruum, trümm `enne olid juo `suured `suured `laevad, üks luuk oli `se·menti, toine luuk oli `küündli täis VNg; || paadininas ja -päras olev pink Leväkot́id pangõ ede luugi `alla Khn
4. (veskitiiva osa) ma vöta muist `luukisi maha, tuul vali Ans; tuulingul oo luugid, kui tuult pailu, siis `vöötakse muist `luukisi ää, vaa ilmaga pannakse `juure veel Vll; Kui tuul tasane oli, `pandi [tuuliku] `tiivadele luugid `peale; Sii jägu, mis tiival ilma luudeta on, sii on `luukide koht Pöi
5. ahjukumm – Rõu Vas Vrd lunk
1. (lae-, põranda-, akna- vm) ava sulgev kate; ka uks `menga ottaga `luuki `lahti VNg; perä `aeta `eina lao `august ja luuk `panna `kinni, kui on täis Lüg; Enamjagu `luukisi oli `ilma `iŋŋedeta, nied `tõsseti ette IisR; `üöse `panna `luugid ikkuna ette `välläst Vai; luuk `vöötasse [mesipuul] eest εε, kui pere `sisse leheb Kär; liidil äi olegid `luuki Vll; `Tõmma siis laudi augu luuk ka `peale; [veski] Kiŋŋal on öles ja `alla käiv luuk sihes. Säelt luugist siis tellitakse, kudas `vilja tahetakse kulise lasta Pöi; kaju pääl on luuk Rei; Akendel oo puust luugid ees Han; Kui leivad küpsesid, siis pidi luuk ikka [ahjul] ees olema Tõs; poestel oo luugidega (klappidega) püksid Tor; luugidega `aknad on `soemad, ei anna nõnda `küĺma läbi Saa; kaebu luuk käib kaebu augu `peale - - luugil kaks `põõna all Nis; veiste sõeme `kohtes on [heinte allaajamise] auk - - mõni teeb luugi `peale, et ilma luugita kisub tuult ülesse Juu; kas püöningu luuk on `kinni JMd; maja akendel on pailu `luukisi VJg; juba `õhta käen, lükkä `aknale luuk ette Kod; aida`päältse luuk om `valla Hls; `keldrel olli luuk ehen Krk; Es ole üttegi `luuki i̬i̬n, es midägi muud Rõn; kellä man `üllen luugi kah (kirikutornis) Har || fig `taiva `luugid `lahti, kui `kangest saab (sajab) Lüg; silm on südame luuk Ans; nüid õt́e `taeva luugid `lahti Juu Vrd luukim, luup2
2. luugiava `luugist saab lakka; `veski lae sies on luuk, kust `vinnata kottid üles Lüg; `laiva tegi pääl on `luuki, `luugist `lassa `kraami `sisse Vai; kukkus pööningu luugist ala Khk; juba luugi uksed oo `lahti, [kirikutorni] iga külje peal o luuk Muh; luuk oo üläl tua `piäle `minnä Tõs; luugid on praseliga päält `kinne Hää; luuk lähäb toa peal (lakka) Ris; `einu visatasse luugist `alla Iis; luugiss `antse `õĺgi lakka Kod; `korstne luuk on, kus aur ja toss `väĺlä lähäb SJn; luugist aets einä üless. einä `ku̬u̬rme aets luugi ala Krk; kell kümme `pańti kõŕts `kińni, siss läbi luugi `müidi Ran; rihetarõ saańale oĺl tettu luuḱ - - ja sääl oĺl `väikõnõ ussõkõnõ i̬i̬n, säält `aeti vili lõkust `rihte Võn; ku˽`hainu lauda pääle otsast panõt, siss panõt lävest, a˽ku˽küllest panõt, siss om katusõst luuḱ `sisse, säält pandass haina˽lauda pääle Har
3. laeva luugialune ruum, trümm `enne olid juo `suured `suured `laevad, üks luuk oli `se·menti, toine luuk oli `küündli täis VNg; || paadininas ja -päras olev pink Leväkot́id pangõ ede luugi `alla Khn
4. (veskitiiva osa) ma vöta muist `luukisi maha, tuul vali Ans; tuulingul oo luugid, kui tuult pailu, siis `vöötakse muist `luukisi ää, vaa ilmaga pannakse `juure veel Vll; Kui tuul tasane oli, `pandi [tuuliku] `tiivadele luugid `peale; Sii jägu, mis tiival ilma luudeta on, sii on `luukide koht Pöi
5. ahjukumm – Rõu Vas Vrd lunk
lõkk1 lõkk g lõku Võn Kam Plv Räp
1. ahjukumm, kummialune lõhnapuu oĺl ah́o lõku i̬i̬ń Võn; rehe `ahjel om `nüidki vi̬i̬l lõku Kam; kauśs om aho lõkuh Plv; panõ ah́o lõku ala Räp || tuhkhaud – Võn
2. varjualune `mińti obõstõga `nurmõ ja `tu̬u̬di tõõsest pääväst [vilja]päid lõkku `vaĺmiss; pirruku̬u̬ `vi̬i̬di tarõ lõku pääle kujuma, säält õdagu `tu̬u̬di, `pańti `ahjo `lämmäle Võn; `tõmba rattaʔ är lõku ala, vast nakkas `ü̬ü̬se sadama Plv; aida treṕist om hää `aita kävväʔ, tu̬u̬ om inämbüsi puust, pääl om lõkk ja all om treṕp Räp
Vrd lokk6
1. ahjukumm, kummialune lõhnapuu oĺl ah́o lõku i̬i̬ń Võn; rehe `ahjel om `nüidki vi̬i̬l lõku Kam; kauśs om aho lõkuh Plv; panõ ah́o lõku ala Räp || tuhkhaud – Võn
2. varjualune `mińti obõstõga `nurmõ ja `tu̬u̬di tõõsest pääväst [vilja]päid lõkku `vaĺmiss; pirruku̬u̬ `vi̬i̬di tarõ lõku pääle kujuma, säält õdagu `tu̬u̬di, `pańti `ahjo `lämmäle Võn; `tõmba rattaʔ är lõku ala, vast nakkas `ü̬ü̬se sadama Plv; aida treṕist om hää `aita kävväʔ, tu̬u̬ om inämbüsi puust, pääl om lõkk ja all om treṕp Räp
Vrd lokk6
lõsn1 lõsn g lõsna L HaLä Jür Jä VMr I Plt Pil SJn, lö- Noa Ris
1. a. rehetoa laetala, aampalk kaks `lõsna oli rehetoa lae all, nende peal olid parde otsad LNg; ümärgorne lõsn Mar; sii tuas olid `enne kua kaks `lõsna Mär; õrred koa, üks ots ah́o `kohtes, teene ots lõsna peäl Vig; So sukad oo lõsna pial Han; möda `lõsna lükati part edasi, et vihud kukkust `alla PJg; lösnad on `piened palgid, tegimese aeg otsad `tehtud juba seinade sisse Ris; pane redel lõsna `vastu Nis Vrd lõsna|palk b. lõmmuõrs lõsnad - - o toas ahu `kohtas, lõmmud oo lõsnade peal `kuivmas Aud c. partepealne ruum `kõrge lõsnaga tuba, kui tä oo seitse, kahessa `jalga Var; tua lõsn, sial kuevatasse `rehte SJn
2. ahjukumm ahju lõsn oli ahju pial, kibi müir oli kahe küĺle pial Nis; läks lõsnale `suoja JJn; `kangad said siniseks värvitud, pot́t oli lõsnal Ann; vii sukad lõsnale `kuivama Koe
Vrd lõhn2
3. hingus, lõõm ahi `lõõskab, pala lõsn käib `väĺla Lai; ahu lõsna kohas [suitsetati liha] Pil Vrd lõhn1
Vrd lõõsk
roov2 roov Jäm Khk Vll Phl, ru̬u̬v́ Krk Har Vas, g roovi; ruov g `ruovi Lüg; roob g roobi Mär; g roovi Kär Krj Pha Pöi Muh Var Tõs PJg Hää KJn Vil, `ruovi Kuu, roobi Mar Kul Pil, ruobi Ris
1. ahjukumm, vomm `ahju `külgide päält tuleb ruov üles; kõik `kiedeti `ruovi all `valmis Lüg; lihad kuevatati roovi all Pöi; roovi alt `lastasse suits `välja Muh; roob - - vahel tilgub ülevalt `suuri patakuid `kaela Mär; roovi all lihasingid `suitsus Var
2. a. lahtise koldega köök ju ta `roovis on Vll b. mõisaköök emä olli `okmanni roovi all käünü, `okmanni köögin käüs Krk
3. katuse-, varjualune `oĺlid kraami tuast kõik `väĺla roovi `alla `kannu Hää; `turbaʔ ummaʔ roovi all Vas
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|