Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
arbitama arbitama Muh Hi(-d-) Lä Khn KPõ Kõp Lut, aŕbi- Iis Trm, `arbi- IisR
1. a. toimetama, korda seadma, korraldama, parandama ma tulen õte isi arbitama, ega te muedo `õigess saa Muh; põllu väräv o katti, tahab arbitada Kse; Tü̬ü̬d ti̬i̬b, toimendab - - arbitab, arbitaja inimene Hää; ema arbitab vana sieliku ribu Kos; voki kepsuti `väntab. lase ma arbitan teist Kad; arbita seda `riista natuke VJg b. (kellegi eest) hoolitsema; (kedagi) hooldama, ravitsema; toimetama, talitama (loomi) Loomi arbitama Vig; naesed arbitasid isi `eńdid [sünnitamisel] Kir; kui olen `aige, siss tule ja arbita mind Kos; `võt́sin (tapsin) jäneksed ära - - kes neid jänekseid vel akkab arbitama JJn; `mindakse teist arbitama. sie käib `arstimise `kohta kua Koe
2. posimise teel ravitsema –
Trm Lut arbi`ańdja arbitass - - kaess mustast raamatust Lut Vrd arbuma1 3. karistama, lööma küll ma sind (
last)
arbitan Koe;
ma tahan sind arbitata, kui sa `enne põle `larpi suand VJg