[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

arukene2 aru|ke(ne) g -k(e)se Sa(aruge[i]ne) Muh Kse(arv-) Han Var Tõs Aud; `arvuke|ne g -se Lüg(`arvokei- Jõh), `arvo|kaine (`arvu-) Vai

1. hõre, mittetihe; õhuke, läbipaistev üks `arvukene vili `annab `rohkemb `vällä kui `paksust `külvetud Lüg; arugene küli; arugesed `juused Jäm; Külma kevadega jääb randas rohu kasu arukseks Kaa; aruke vörk Pha; aruke küla, pered ni arvali Jaa; katus jooseb katus oo aruke; aruksed `ambad Muh; Seda aruksed `kampsuni käist oo sańt `nõeluda Han; aruke riie Tõs || mool `sõuke va aruke pea, lasev kõik läbi Muh

2. harva esinev; üksik, vähene see on marras kord kui ma `sönna `minna saa, arukene aeg Jäm; täkud vöi pätsud o sugu tegijad, nee o aruksed Jaa; aruksed puud, kus näid `arva on, üksikult Var Vrd haruldane

Vrd arune3, harv