Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
arune3 aru|ne g -se (-sse) Sa hrv Hää
1. hõre, mittetihe; õhuke, läbipaistev arused `ambad, üks külib änam arust, teine tihed küli; arune mets; arune riie; aja pulgad oo arussed, kanad lähtvad läbi; arused pilve kiud Khk
2. =
haruldane see on arune pää, koos sa `lahke oled Jäm;
arune vööras Khk;
sii oo arune, kus mees põllal oo, ikka naised Muh;
üks arune tüü mul teha Hää