Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
aruline aruli|ne (aroli|ne) g -se Lüg IisR Jäm Khk Muh Noa LNg Mär Khn Kos JMd Rak VJg uus Kod, Plt Trv Krk(aruli|n), -tse San Kan Har Vas; arule|ne (arole|ne) g -se Khk LäLo Tõs Tor Hää Juu JMd Plt KJn Kõp; arulõnõ Krl; arvuli|ne (arvoli|ne) g -se Kod Ran Nõo, -tse Vas Se; `arvuli|ne (`arvoli|ne) g -se Lüg Vai
1. (täie) mõistusega, aruga; arusaaja, arukas üheksä `kümmend `aastat aga ikka õli viel `arvuline; `kerge aruline - - `justament kui laps `räägib `tõine Lüg; Nisuke imelik laps, ei sest arulist inimest `saagi IisR; lootsid on arulesed inimesed, suured `teadajad Hää; arvolised inimesed kõik egäl õma `mõistus Kod; mõni vanem inimene ei old täie arulene, nigu tit́a Plt
2. (kellegi, millegi) taoline, sarnane, sugune; (teatava) ealine, vanune, suurune jne; (kellegagi, millegagi) võrd(väär)ne ristlind. musta `valge kirju kana arulene lind - - nii suur kui kana;
tehasse kirgul inimiseks (
leeritatakse)
– vana inimise aruliseks;
oleks mool paras püu aruline (
sobiv matar löömiseks pihku võtta)
kää Khk;
te olete mo laste aruline (
sama vana)
Muh;
kooli arolene ma võisin `olla, kui see talu siin oli LNg;
kes sõja arulised (
kutseealised)
olid, nied `kartsid, et `sakslanõ sõda võtab Khn;
soavad leerist `lahti, siis soavad juba mehearuleseks, võivad `naisi võtta Juu;
lugijaarulised (
leeriealised)
poosid;
Ranna vald one tasane mua, nagu järvearuline;
alam `kahtekümmend `uassad `loetasse nagu lapsearvoline;
karjaaruline (
karjaseealine)
Kod;
temä om jo inimese aruline, ega ta änäp laitś ei oole Krk;
aga temä (
kadakas)
om nii ütearvuline (
ühtlane)
, kasup `pisti üless Nõo;
ku‿ma iks tütarlatsõ aruline olli, siss ma˽`kraassõ ka˽kässigõ `villu San;
latsõaruline puduŕ (
poolvedel puder)
nalj Kan;
timäle omma joʔ umaarulitse `rõiva tettü (
ei olõ suurõʔ egä vähämbäʔ);
ruusaaruline maa, sääl om kivikeìsi ja `liivanõ Har;
mu aroline - - mu˽suuruʔ Se Vrd argu,
arudline,
aruldane 3. korralik; sobiv, paras arvuline annoḿ Vas; arvoline sü̬ü̬ḱ, kõrraline; arvoline tüümi̬i̬śs Se