Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
Leitud 1 artikkel
arune1 aru|ne hrv Hlj, Vll Muh Plt, -aru|ne Trm Plt KJn, g -se; aronõ Vas; -arunõ Har; saav -arutsõss Krk
1. mõistusega, aruga; mõistlik Tege inimise `varsa`arvuseks (kangekaelsusest) Kuu; Siin on, siit saab, aga arune mees kellele antakse Vll
2. (kellegi, millegi) taoline, sarnane, sugune; (teatava)ealine, vanune, suurune jne karja arused lapsed köevad ikka Muh;
siis lõppes [
orjus]
ära kui mina inimese aruseks sain Plt