Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
harjus arju|s g -se S(harju|s, g -ske Phl) L(-o- Mar) Ris(-o-) Juu, -sse Muh; -kse Kos; -ss g -sse Trv Hel Ran Ote; (h)aŕu|ss (harju|ss) g -sõ V(haŕuśs Se, haŕüss Kan Lut; -ssõ Räp); pl arjused Hlj
1. millegi ülaosa, harjaosa a. vanaaegsete rangipuude ülemised otsad raŋŋi arjus. möni teeb kenasti obuse pεεd `sönna üles Khk;
`nüidistel `rangidel põle arjussimi, ühna `umsest `aetse `kaela Muh;
rangi arjused olid - - nagu jääru sarved Tõs;
taosslavvaʔ ommaʔ haŕussõst kińni köüdedüʔ Se b. rangide ülaosa kinnitav nöör või rihm –
Aud Hel San Kan Urv Har Räp arjustega seotse rangibud kokku Aud;
Siss nakatass haŕust `ümbre `mähkmä. Tu̬u̬ piät olõma kõva rihm - - et `taossõʔ ei lähä˽päält laḱka Har Vrd harja|kabel,
harjus|pael c. rangide ülaosa kattenahk või pehme täidis arjusse `pääle `panti vildist pehme, mes es õõru obõst, arjuss olli taoste sehen - - padi olli külle pääl, ülevän olli arjuss Ran Vrd harjus|nahk,
harjusti 2. nöör või rihm, millega koot varre külge kinnitati – VLä koodi haŕuss - - haŕusõ `oĺli˽nahadsõ˽ja kabladsõʔ. kabladsõ tet́ti kańepist; papa - - teḱk angõrusõ nahast haŕuseʔ - - pańd kat́s angõrusõ `nahka kokku, siss keerut́ kokku, nigu˽kabla Har || nöör, millega piits varre külge kinnitati piidsa aŕjuss, varrõ man, tu̬u̬ ots om katõn kõrran; Piidsal tet́ti kõ̭kkõ enne kolmõkeeruline kablakõnõ, haŕuss Har
3. puust loomakütke, panna sõlg, kaelus pand keib panna arjusest läbi Jaa; saare puu sai kallatud na kõberaks `rõnga `moodi. arjus - - sai loomale `kaela `pandud Rid
4. linnuhari vihma kukk - - punane arjus Emm; kana arjus Rei
5. pl särgivarruka sakiline või tikitud äärekaunistus käiste `veerde arjust olid `välja `ömlet Emm;
harjuksed olled vanaste Phl Vrd hari1,
harjas2