Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
harjusti arjusti Kad, arjusti- Mär Vig Ris/-o-/; arjust g -i Käi; `arjusti Jõe Hlj Lüg, g -stimme Kuu, `arjusti VNg Jõh
1. a. rangide ülemine osa; rangipuude ülemised otsad nüid on arjustid juba kadond, nüid on `umpsed rangid Käi;
rangi arjusti on obuse kaela pial, sial kus rangi puud kokku on `siutud Kad b. =
harjusti|rihm `arjusti on `rangide `külles, kust `raŋŋipuud kuos `käivad Lüg 2. vant, veoköis; köis, mis paadi pardalt masti külge käib – Kuu Hlj