[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

haruline1 aruli|ne (arule-, arole-) g -se eP T; haroli|ne (haruli-) g -(t)se V(haŕoline Plv; arulõ|nõ, -ni, g -dsõ, -dse Krl; arulin Lei) haru(de)ga; haraline; okslik, sakiline See oo mitmearuline asi (segane, kahtlane) Kaa; arulised pilved, aga `moodi Muh; [küünla] `lühter oli suur aruline `väĺlä lõigatud Mih; tuuli ang sie `tehti puust, kolme aruline HJn; `juukse otsad on arulised VJg; maa kaer õli aruline, iga aru ise päine, `ripsmed õlid arulised Trm; ilos aruline lina Kod; [lume] rätsäkuss üteldi nu suurõmbat tükid, nu arulised Ran; müŕkhain om haroline, säärtse leheʔ ku `põrkna päälisseʔ Räp; kaheksaharuline [kiri] (kindakiri) – VJg Urv Vas Vrd haaraline, haarane, aarikane, aariklane, haarikune, aariline, aaringlane, aaruklane, aarukline, arakane, arakline, haralik, haralikanõ, haraline, hargiline, arglikanõ, hargline, harikanõ, arikline, harklikanõ, harolik, arukas2, -arukline, harune, arvik3, harõlikanõ, harõline

haruline2 aruli|ne (arule-, arole-) g -se S(harulene Phl) hajusalt L, Ris Juu; harvuline Lut, `arvuline van VNg = haruldane sie on `arvuline asi, ei seda `enne ole old `kuulla VNg; aruline soe ilm; liha on ju päris aruline söömaaeg Khk; Värsked lestad, nee oo ju paergus tükkis arulised asjad Kaa; Laiakala oli siiskid vehem seda söödi aruleste aegadega Emm; arolene võeras Mar; Si̬i̬ on nüid aruleseks jäänu, et mõni vi̬i̬l kodu kangast kujub Hää || harvuline (puhanguline) tuuĺ Lut Vrd harv