[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
harva `arva üld(h- V, `arba hajusalt Sa L arva SaLä)
1. harva, hõredalt, hajali vili oo arvaks jäänd, oled sa tεttä `arba külind või Mar; `Kaapsad tullad na `arva istutada, et lammas kahe tallega mahub vahele magama Han; aed on `puhta `arva `tehtud Juu; i̬i̬st `otsa olet `arva `lasken levä [ahju], viimätse otsan olet kokku `kiilun Krk; `vihma tulõ `harva, suurõ pisarõ Har; Sitt - - laotõdi - - nii `karva ja hoiõldõh Räp Vrd aruselt, arvali, harvamiste
2. mitte alati, mõnikord, (väga) vähe väga `arva peremel oli `leiba, `suuremb jagu oli `aina `puuduses Jõe; mida arvem tuled, seda `armpsam oled Vll; se tuhandest `arva neid mehi, kes `kündväd, mehed käüväd mere püü piäl; `Arva nähä nagu õbõraha Khn; ilusad `ilma oli `arva sel suvel Lai; naene tu võt́t ku üits padin ja podin, mi̬i̬s tu ütel `arva `vasta Nõo; `harva läht, `ausalõ `võetass Krl; `köündlä `oĺli `arva püist Lei Vrd haru2, haru|kord, arulda1, haru|pärast, arute, arvaldasa, arvamisi, harvanesä, harvastõlõ, harvatsikku, arvlasi, harv|sagõhõ
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|