Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
harvasti arvast SaLä L Ha Jä ViK VlPõ TaPõ(-ss Kod), arvaste SaLä L Ha Jä VlPõ T, arvasti L Ha Jä VlPõ, (h)arvastõ V, `arvast R(h-, -e, -i Kuu, -e Hlj)
1. hõredalt, suurte vahedaga ärä `luadi `ninda `arvast [puid riita]; vedeläst ja `arvast kuub - - udune `kangas, arv nagu udu Lüg; kore küńd kui arvaste koredaste on `küntud Juu; kore ein, se jääb koredalt kärbisse, arvast, ei vaju `liitu JJn; kui arvast tulid, siis `ööldi lume `elbed Lai; mõnel vi̬i̬l om `amba arvaste Nõo; `rõiva aasõ kokko (traageldab), harvastõ `tsuskass kinniʔ Se; kel `latsi paĺlu, tu̬u̬l vaja harvastõ `küĺväʔ, kel tõbrast paĺlu, tu̬u̬l vaja pad́astõ `küĺväʔ Lut
2. mõnikord, mittesageli `paistekakk on ka üks erk ruog, `sellepärast et teda `arvast saab Jõe;
`Harvast ka `köhva `löhvastab (
vaene lõbutseb)
ja sidägi `panna hajuks Kuu;
nakiga `kinga, saabast, arvast kennel oli Jäm;
`enne arvaste oli `pańnisi, egä igäs peres põld Juu;
mõni [
kana]
`suĺgib sedasi, et arvast pikka `müeda ajab ühetasaselt suled maha JJn;
Saab sind kua arvast näha nagu nuart kuud Iis;
liha `pańdi arvasti supi `sisse Plt;
arvaste lähät, `ausaste `peetäss Nõo Vrd harvastõlõ