[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

harvasti arvast SaLä L Ha Jä ViK VlPõ TaPõ(-ss Kod), arvaste SaLä L Ha Jä VlPõ T, arvasti L Ha Jä VlPõ, (h)arvastõ V, `arvast R(h-, -e, -i Kuu, -e Hlj)

1. hõredalt, suurte vahedaga ärä `luadi `ninda `arvast [puid riita]; vedeläst ja `arvast kuub - - udune `kangas, arv nagu udu Lüg; kore küńd kui arvaste koredaste on `küntud Juu; kore ein, se jääb koredalt kärbisse, arvast, ei vaju `liitu JJn; kui arvast tulid, siis `ööldi lume `elbed Lai; mõnel vi̬i̬l om `amba arvaste Nõo; `rõiva aasõ kokko (traageldab), harvastõ `tsuskass kinniʔ Se; kel `latsi paĺlu, tu̬u̬l vaja harvastõ `küĺväʔ, kel tõbrast paĺlu, tu̬u̬l vaja pad́astõ `küĺväʔ Lut

2. mõnikord, mittesageli `paistekakk on ka üks erk ruog, `sellepärast et teda `arvast saab Jõe; `Harvast ka `köhva `löhvastab (vaene lõbutseb) ja sidägi `panna hajuks Kuu; nakiga `kinga, saabast, arvast kennel oli Jäm; `enne arvaste oli `pańnisi, egä igäs peres põld Juu; mõni [kana] `suĺgib sedasi, et arvast pikka `müeda ajab ühetasaselt suled maha JJn; Saab sind kua arvast näha nagu nuart kuud Iis; liha `pańdi arvasti supi `sisse Plt; arvaste lähät, `ausaste `peetäss Nõo Vrd harvastõlõ

Vrd harva