[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

haue aue g `aude eP(ou- Jäm Ans Emm Rei; n aave Khk, g `aave Mus; n aude JMd Hlj Trm, aade Kod; ppl `õuded Rid), pl `aude Trv; havvõ g `haudõ Plv, pl `haudõʔ Kan, p `haudet Räp; `au(v)e g `aude Lüg; n, g `haue, pl `hauded Kuu; n `aude VNg Vai; hauõʔ g `haudmõ Har; pl `audme Nõo; `audi, pl `audid Kär

1. hautis, hautamise saadus; see, mida hauta(ta)kse a. hautatud loomatoit `luoma `haue (hautatud kartulivartest, lehtedest jne) Kuu; `aude – `lehmäle `audeti, agana `pääle `kievä vett ja `anneti `lehmäle `süvvä Vai b. hautav aine Akkas omal einapebri oudid tegema Emm; pane soe aue `piale. lööb ennem `lahti paise Mär; magusast ja püüli jahust tehasse aue, sie võtab `kaśvjad `lahti VJg; jalalõ vaja havvõt tetäʔ Plv || tabu maa `hauded (maa peale väetiseks mädanema pandud praht) Kuu || püügi `audme (pesupesemise puhul tehtav traditsiooniline (pidu)söök) Nõo c. sag pl linnasepäts, keedetud v hautatud linnasejahu, kaljavärskendus see `õigest leiväst taar põle ikke nii ea kui auetest `tehtud. auetest oo `neoke rammos ja paks Mar; kadagate `peale `pandi [taariastjas] `auded. keemast `võeti pajaga ja `pandi korralt kallati `taargasse Mih; üö `otsa olid `auded ahjus; `este `tehti `auded rukki ehk odra linnakstest Kad; tii taari `aude valmiss. `audide `pääle pannass vesi Trv; siss kallati `tu̬u̬brist nu̬u̬ `taari `audme sinna silla `pääle ja `panti `kuuma vett nii et tu̬u̬ tõrike täis sai Nõo d. sag pl mesilaste haudumisel olevad munad, nukkunud tõugud, (kaanetatud) kärjekannud kut mesilased panad munad, siis nendest tulad `auded ja töugud Khk; `audi toobid Kär; ega nad (mesilased) ise nii paĺju süe, aga aue võtab `toitu Kad; naaʔ mihiläse `haudmõ nakasõ jo `ussõ tulõma; üt́s hauõʔ om jo ussõn; imä [loob] muna kańni sisse. munõnu kińni kaanõtunuʔ, kutsutass `haudmõʔ Har; imä tege puja `haudet Räp Vrd haudmass, hautus e. konnakudu kunna `koelmu um vaest tu̬u̬ kunna hauvvõʔ Plv

2. hautamine; haudumine `Oisin `leivä `astja tulises `audes; kanad o `haudess vai said `pandud `haudesse Kuu

3. piltl peks, peksmine obone `tahtoses `auet `saada. `andasin `tuplisti `auet; ovostelle `pandi `saidakas `perse `pääle ja `anneti `auet, et `saivad `mõisa `juure Lüg || vaev, töösoe, vatt Küll sene `tüögä on elos `auvet saand, võtta kas vai rukki`leikuss, oi küll sai `auvet - - ei `näütsel ajal enämb `ninda `auvet saa, nüid juo `massinad Lüg