Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
hame n, g ame RId Jaa Muh Mär Tõs Koe MMg; ame g `amme Saa Äks Ksi Vil M T; amõ g `ammõ Võn Ote San Kan Urv Krl Lei; hamõ g `hammõ V(n hamõh VId)
1. särk takkune ame `selläs; amedel (hamede poolest) on rigas Vai; `eńdisel ajal oĺli ame ja `ammel oĺli kaugas Saa; maagelõng - - sellege kirjutive `ammit, kaalatagust ja rinnaedist Trv; ku [kanga kudumisel] `alla karubää ümmer tiir ärä lääb, siss `ütlet antsul om ame sellän Pst; ku rehet akati `pesme ja mehe linu aive, siis olli `paklise `amme, rüä`lõikuse aig ja einä aig, siis olli peenikse `amme seĺlän; juśt ku kotil auk sehen olli naiste ame. meeśtel `panti `kaalduk `siśsi; viis küünärt olli meeśte ame. meeśtel olli põlvist `saantigi, naistel olli poolest säärini; `amme perse katik kulunu; [tüdruk] `tu̬u̬di ärä kas `ammel (särgi väel) Krk; suure `poiskese olliva niisama `amme väel, es ole `pökse es medägi; ame om ligi ihu, surm vi̬i̬l ligembäl Nõo; ku `lämmi `oĺli, `oĺli `paĺla `ammõga Võn; `ammele aeti olalati ja käisse `värdli pääle maagelang, nisukese tipi ja looga tetti Ote; hamõtõ kinni `pańdaʔ oĺ sõlõʔ ja preesiʔ; latsõʔ käveväʔ koolin `ammõga - - imä pihtsäŕk minnäʔ pääl; `ammõ rinna i̬i̬n oĺ meestel viiś, naistel neli `nüpsi, niididseʔ nüpsiʔ; `haigil inemisil iks tetti `valgõst `seĺgest villatsõst `ammit, kel rematism oĺl Kan; `hammõ oĺli˽kõ̭iḱ nipitädä˽ja mulgutadaʔ Urv; Ku kohegi `küllä vai kerikudõ `lät́si, siss `aet́i kirutõduʔ ammõ `säĺgä; `meeste`rahva `hammõ `oĺli `valgõ niidige kirutõdu, naistõ`rahval verevä ja sinitse ja vahatsõ langaga Har; vanast oĺl [lapse rõivastuseks] pikk hamõ, alapoolõ `põĺvi, kablakõnõ `ümbre kõtu; `Rühmä no˽tü̬ü̬d ü̬ü̬˽vai päävä˽kokko, a˽kattõ hamõt panõ õiʔ kiä kooldõn `sälgä õiʔ; Massa õi˽`kiŕgi midägiʔ, olõ õi˽sa˽taa `hammõ sisse vi̬i̬l är˽kooluʔ õiʔ Rõu; vanast oĺli˽naistõ `hammil maagõlise˽käüsse peräʔ ja maagõliseʔ olalapiʔ Plv; vanast ku piḱäʔ `hammõʔ oliʔ, sis pidi olõma rajuss (lõhik); hamõhke (samegi) säläh habisõss ku haavaleh́t suurõ hirmuga; üte `hammõga (särgi väel) külm saa Se; śjondzal um pikk hamõʔ (vaimuliku rüü); miśsil um iigä pikk hamõʔ, üless kist, laǵa ni pikk, `valge um Lut || (menstruatsiooni ajal kantavast särgist) ku sa näet tõise inimese `alga amet, siis siĺmä jääve aigess; roosul om kige suurepass rohuss must ame, si̬i̬ `võtvet vere `käime; musta `amme vesi om eläjädel ka rohiss; ku uisk är `pisten, siis pane `musta `ammet pääl Krk; verevid `ammid ei tohi `kaeda, nõrgaverelistel jäävä silma `aiges Ote || piltl Hame es näe perset (kiirest jooksust) Vil; timä om nii jumalõ paĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har | Ütel nõul kuu amet persed Trv; na om suure sõbra, nigu ame ja perse Ran; Ütte alasi koon nigu hamõ˽`persegaʔ Urv | tükive või üte `amme `sissi (sõbrustavad) Trv; nemä eläss ku üte `amme sihen Krk; na˽`võidava üte `hammõ sisen ka ollaʔ, na‿mma˽nigu püḱs `persegaʔ Har | (ropendajast, lobisejast) suu laiep ku ame alt pu̬u̬lt Krk; Täl om suu päält suurõmb ku alt ammõrüpp Urv
2. a. jakuge ame, pääl om linane, all om jämme jakk; ei oole änäp jakuge `ammit meil Krk; noh mia esi ka pidäsi - - iluste jakuga kahar ame [oli] Puh; `amme pihuss, tu `oĺli jakuga `ammil - - pääl pihuss, all jakk Kam; kõ̭igil naistõ`rahval oĺli˽jakuga˽`hammõʔ Har; jakuga `hammõ oĺli iks pitäʔ Vas | Jakat ame `olli ülevestpuult linane, altpuult paglane Hel; vanast oĺliʔ jakuga vai vundamäńdiga `hammõʔ Kan; vanol inemisil uks ummaʔ vi̬i̬l kõ̭igil hundamändigaʔ `hammõʔ Plv; pudumeńdiga amõ Lei b. `kaukage ame. kaugass oo kural pu̬u̬l `paklise `ammel; miu esäl olli pihage ame, `panti raha `amme piha vahel Krk; tü̬ü̬ man olliva liht`käistega `amme, pühäpävän külän kävvä olliva köŕt`käistega `amme Nõo; `nü̬ü̬rega hamõ - - toolõ `hammõlõ lõigati `väega `lühkene pu̬u̬ mulk - - nü̬ü̬r lät́s laḱka, sõ̭ss `mahtu pää `sisse Kan; põrõhõllaʔ omma˽`lintsega˽`hammõ, lińdsikene ola pääl Urv; `ilda `aigu `oĺli vil poisõl `värligõ `ammõʔ Krl; kimarduìsi `käüstega˽`hammõl oĺl `väŕli pääl, puu`käüstega˽`hammõl is olõʔ. kimarduìsi `käüstega˽`hammõilõ ummõĺdi olgrehmaʔ. olgrehma˽ja`väŕli `oĺli kirutõduʔ; puu`käüstega˽hamõʔ - - nu̬u̬ `oĺli tü̬ü̬`hammõ; mańüskitse˽`hammõ `oĺli˽meestel - - mańüskinõ oĺl kirutõt. `aedu˽plaḱikõsõ˽ja mulgukõsõʔ Har; Kubõrd `käüśsidega hamõʔ Rõu; maakõline (punaste maagekirjadega) hamõh Plv; `korjustõga `hamme (id) Vas
3. seelik – RId Ame õli `sielik, amel õli `ümmärgune ja toros saba; ame saba `juoksi `pitki maad. mies ois `naise seda ameda üleväll Lüg; ame, sie on `naisterava `sielik või kuub Jõh; ei ole ameda `seljas Vai || aluskuub ame - - alus `jupka, vai alus `kuube; ame jääb `sieligo `alle Vai
4. rätik; riidetükk ümbervõtmiseks; mõrsja uju se oli igavene ame, mis sellel `ümber oli. `söuke rätik, riie Jaa; mis suur ame sool peas o (kui midagi erisugust peas on); võta ame `ümber abude; suur ame o noorikul `ümber pea, silmad `kinni, pea `kinni, `seuke suur `valge lina Muh; amed olid enne `valged linad ümmer kui `viltsid `suuri rätikuid veel ei olnd Mär; soe ilm sul aga ame ümber Koe || suur pealmine riie, vihmakuub nuo mida sa `uitad ame `ümber VNg
5. lootekest lat́s sünnüss hammõn, tu̬u̬ hamõʔ mõstass ärʔ ni kuivatass är, ku su `antass `kohtulõ, panõ puhuʔ ni saat `õigusõ; hobu ku tu̬u̬ varsa - - timä `hammõn um; tõbrass `sündü `hammõn Lut
6. kangamõõt – M kaits kääŕpuu vahet oli ame. mede kääŕpuie ame olli kuus küünärt piḱk; `söege tetti `amme mäŕk `pääle, ku edimine tiir är aet olli Hls; kait́s `tõisku amet kangass pikk - - kate`kümne `amme jagu Krk
kome kome g -da Lüg Koe VJg Iis, pl `kommed Vai kume, tumedalt kõlav `iesselil on kome ään; moned (hääled kooris) `elled, moned `kommed Vai; komeda jaalega poiss Koe
ome ome Hlj Vai hallitus terad `läksivad ome, läksivad `alli; kui `leibä on omess, siis ei `kelba `süvvä Vai
homme `omme Jõe Hlj RId Ris HMd HaId hajusalt Jä, Kad IPõ Ksi Plt, omme Vll Rid Mar Kul Kse Saa HMd Kei JõeK JMd Ann VMr VJg IPõ Vil Hls, hommõ Rõu tänasele päevale järgneval päeval `omme omiku `läeme varemi `verku vedama Jõe; tule `omme Lüg; ma tulen omme omiko `teile Kul; pää roostetab, omme tuleb `vihma Saa; täna oli rehi, omme ei ole Kei; mis juttu mul `omme paramatki on Kos; läks Naĺgile kaheks päevaks, täna ja `omme HJn; omme lähme `sauna JMd; kui täna ei jõua, omme on `jälle päev VMr; täna tapeta siga, omme `sualan liha VJg; küll ma omme lähän Iis; tiks täna, tiks `omme, eks ikke saa `tehtud Lai; omme on tü̬ü̬päe, rüki`lõikus tuleb `pääle Vil Vrd hommel, hommen, hoome
*homne `omne HMd Amb, g `omse Juu JMd Koe Kad VJg Iis Trm Kod Pal Plt KJn Hls, `ompse JJn Koe Lai; `homnõ Rõu; `ommi|ne Hlj VNg, `omme|ne Jõh Vai, g -se; g `omse Lüg Vai; p ommest JõeK
1. adj tänasele päevale järgnev `ommine pääv aga siis viel `ongi Hlj; küll miä `uodan sedä `ommist `päivä Vai; `omne pääv on pühaba HMd; küll `omne pääv muretseb ise enese iest VJg; ei tiä, misuke see `omne päe `jälle tuleb KJn
2. subst homne päev tänäsi `toimetusi älä `viska `ommise `varna vns VNg; te `tõita `mulle `vaarikaid, `puoled jättasin `omsest Lüg; ei sinust ei soa muud kui tänäseks `omseks, nii laisk inime oled Juu; `omse piale jääb meil isegi paiĺu tüöd JMd; Ma panen `ompseks omale seda võid JJn; ta one tänävusess ja `omsess, one juba üle kaheksa`kümne `uassa vana (ei ela enam kaua) Kod; looda jah `ompse `piale Lai
hoome oome, `oome S(h- Phl) L/uõmõ, `uõ- Khn/ Nis Kei Hag Rap Juu, `uome Kuu(h-) Vai Ris(uome) Kei(uome) homme, homne päev jädä `ehtule, `huome‿o `jälle päiv Kuu; `oome saab `jälle varagult `loole `minna Khk; Mis täna `tehtud, see oome ooleta vns Kaa; ää oome tulg üht, oome me peame sönnikud vädama akama Jaa; `oome ma taha poisiga `metsa `menna Käi; täna `haudub, `hoome sajab Phl; leiä tainas tänä `säetasse ja oome tehässe ää Mar; `oome tuleb sia `tapmene Mär; Ma ei jõua oomet ää oodata Han; võib `olla tuleb oome, saand täna `tulla mette Mih; Uõmõ taris külü tehä Khn; `oome on suistepühade `lauba, `oome toome kased tuppa Vän; uomet ta enam ei näe Ris; minu isa `ütles ikka: `uome `tehke ilusti tüöd, ma tuon `teile sibulast ja `saia Kei; `oome `ööldi `toodvad veel `selku Juu
veebiliides
@ veebihaldur