[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
himukas a < himu
1. himustav, himuline siä oled nii imugas inimene: kaig‿`asja imustad Vai; lapsed nönda immukad minemas Khk; imukas laulu `peale Amb; temä (karu) ei ole vereimukass (verejanuline) Hel; noorõʔ `tüt́rigu ja poisi omma luśti pääle himmukatsõʔ Har; himokass `teedu pääle Se Vrd himulik, imune
2. ihar, himur kis sedavisi `ühte `puhku isastega `ümber ajab - - või isane emastega, see on immukas Khk Vrd himulik
1. himustav, himuline siä oled nii imugas inimene: kaig‿`asja imustad Vai; lapsed nönda immukad minemas Khk; imukas laulu `peale Amb; temä (karu) ei ole vereimukass (verejanuline) Hel; noorõʔ `tüt́rigu ja poisi omma luśti pääle himmukatsõʔ Har; himokass `teedu pääle Se Vrd himulik, imune
2. ihar, himur kis sedavisi `ühte `puhku isastega `ümber ajab - - või isane emastega, see on immukas Khk Vrd himulik
himulik a < himu
1. himustav, himuline sie one imulikku laps sie `tahtu üht`puhku üht ja toist VNg; tä on kohejoonega üks õppimese emmolik Mar; noored inimesed on selle jahi aśsa `piale imulikud Pai; kits on imulik `jälle `lehtede `piale Lai; see on mul `ästi imulik (meelepärane) toit Pil; si̬i̬ lait́s om raamadu pääl imulik Krk; ma liha `pääle nii imulik ei ole Nõo; himolik inemine, ku raha`maŕki om, midä näge, tu̬u̬d ost Se Vrd himukas
2. ihar, himur `niisukene imulikku ja `kiimalust täüs VNg; poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulik Plt Vrd himukas, himuline
1. himustav, himuline sie one imulikku laps sie `tahtu üht`puhku üht ja toist VNg; tä on kohejoonega üks õppimese emmolik Mar; noored inimesed on selle jahi aśsa `piale imulikud Pai; kits on imulik `jälle `lehtede `piale Lai; see on mul `ästi imulik (meelepärane) toit Pil; si̬i̬ lait́s om raamadu pääl imulik Krk; ma liha `pääle nii imulik ei ole Nõo; himolik inemine, ku raha`maŕki om, midä näge, tu̬u̬d ost Se Vrd himukas
2. ihar, himur `niisukene imulikku ja `kiimalust täüs VNg; poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulik Plt Vrd himukas, himuline
himuline a < himu
1. suurt himu tundev, himustav `Tantsuimulised `tantsisid, `riiuimulised `klaarisid oma `asju `nurga taga Kuu; kalami̬i̬s käib alati mere pääl kalu varitsemas, on kala immulene Hää; nuored, sulased mehed, juoma imulised käisid [lapuliseks] HJn; linnukoerad one lihaimulised; veneläsed `kanged imolised uudiss nähä suada Kod; temä olli igävene kalaimuline Krk; mesterahvass olliva viina pääle imulise Nõo; raha himuline Rõu; orrav om himoline kuusõ kukka `pääle Plv
2. ihar, himur Imulise `märgid on sügävad `kortsud nenä `juurest `alle Lüg; määra on pätsu immuline Khk; jooseb naeste`rahva järel ja löhub `ringi, va imulene Ris; neid mihi om küll, kellel nõnda samma om [valgevoolus] ku naśte`rahval. `siande suure imuliste `kohta [räägitakse] Krk
Vrd himukas, himulik, imur
1. suurt himu tundev, himustav `Tantsuimulised `tantsisid, `riiuimulised `klaarisid oma `asju `nurga taga Kuu; kalami̬i̬s käib alati mere pääl kalu varitsemas, on kala immulene Hää; nuored, sulased mehed, juoma imulised käisid [lapuliseks] HJn; linnukoerad one lihaimulised; veneläsed `kanged imolised uudiss nähä suada Kod; temä olli igävene kalaimuline Krk; mesterahvass olliva viina pääle imulise Nõo; raha himuline Rõu; orrav om himoline kuusõ kukka `pääle Plv
2. ihar, himur Imulise `märgid on sügävad `kortsud nenä `juurest `alle Lüg; määra on pätsu immuline Khk; jooseb naeste`rahva järel ja löhub `ringi, va imulene Ris; neid mihi om küll, kellel nõnda samma om [valgevoolus] ku naśte`rahval. `siande suure imuliste `kohta [räägitakse] Krk
Vrd himukas, himulik, imur
ira ira Hää M T
I. a
1. ihar, himur; tiirane – M T temä pidäsi `ausest oma `neitsi`põlve, temä es oole ira poiste `pääle; märä om ira ku täkku `ot́sme akkass; Siul ei või paĺlu liha anda, sis läät liiga irass Krk; puĺl om alati ira - - üits om laesemb, tõene om iramb Ran; küll om ira inime, täl ki̬i̬b tu̬u̬ taguots ku `erne li̬i̬m; irmuss ira naesterahvass Nõo; ira täkk, ku `tõisi obesit [näeb] siss ta rü̬ü̬ḱ ku tulen ki̬i̬ss Ote; emä `olli ira, nii om latse ka takast `perrä Rõn
2. erk; peru si̬i̬ (täkk) om `siande va ira, kes `väege elav om Trv; ira olli seantsama, mis iu oben Krk
II. s naer, lärm, müra Ira on kõik `seuke naerukõla ja `rääkimine `ühtekokku, vana inimene ei kannata änam suurt ira; Lapsed iravad, ira paneb kõrvad lukku Hää
I. a
1. ihar, himur; tiirane – M T temä pidäsi `ausest oma `neitsi`põlve, temä es oole ira poiste `pääle; märä om ira ku täkku `ot́sme akkass; Siul ei või paĺlu liha anda, sis läät liiga irass Krk; puĺl om alati ira - - üits om laesemb, tõene om iramb Ran; küll om ira inime, täl ki̬i̬b tu̬u̬ taguots ku `erne li̬i̬m; irmuss ira naesterahvass Nõo; ira täkk, ku `tõisi obesit [näeb] siss ta rü̬ü̬ḱ ku tulen ki̬i̬ss Ote; emä `olli ira, nii om latse ka takast `perrä Rõn
2. erk; peru si̬i̬ (täkk) om `siande va ira, kes `väege elav om Trv; ira olli seantsama, mis iu oben Krk
II. s naer, lärm, müra Ira on kõik `seuke naerukõla ja `rääkimine `ühtekokku, vana inimene ei kannata änam suurt ira; Lapsed iravad, ira paneb kõrvad lukku Hää
kiimaline1 kiimali|ne spor eP, Krk Puh, -le|ne Mar Tõs JMd Koe Plt, `kiimali|ne Kuu VNg Lüg Ksi, g -se ihar `kiimalised tüdrukud VNg; Küll oo see üks kiimaline inime Mär; ta on kiimalene tüdruk, ta juoseb poisi järel Koe; tüdrukud juoksevad nagu kiimalised VJg; kiimaline poiśs, küll on ull Kod; küll tema on `kiimaline lu̬u̬m, mitte `kuskil ta ei seisa, muutku aeab `ringi poistega Ksi; kes `siante kiimaline või liiderlik inimene, sel silmä veereve pähän Krk || kiusaja Mõni poisslaps on `kiimaline, ei pia `lapsukesi rahul, kisub jalast ja `iustest Lüg || “tühja jutu ajaja” on üks `kiimaline inime, `ühte`puhku tahab `teisi rääkida Ksi Vrd kiimalik
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|