Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
himukas a <
himu1. himustav, himuline siä oled nii imugas inimene:
kaig‿`asja imustad Vai;
lapsed nönda immukad minemas Khk;
imukas laulu `peale Amb;
temä (karu) ei ole vereimukass (verejanuline) Hel;
noorõʔ `tüt́rigu ja poisi omma luśti pääle himmukatsõʔ Har;
himokass `teedu pääle Se Vrd himulik,
imune2. ihar, himur kis sedavisi `ühte `puhku isastega `ümber ajab - - või isane emastega, see on immukas Khk Vrd himulik
himulik a <
himu1. himustav, himuline sie one imulikku laps sie `tahtu üht`puhku üht ja toist VNg;
tä on kohejoonega üks õppimese emmolik Mar;
noored inimesed on selle jahi aśsa `piale imulikud Pai;
kits on imulik `jälle `lehtede `piale Lai;
see on mul `ästi imulik (meelepärane) toit Pil;
si̬i̬ lait́s om raamadu pääl imulik Krk;
ma liha `pääle nii imulik ei ole Nõo;
himolik inemine, ku raha`maŕki om, midä näge, tu̬u̬d ost Se Vrd himukas2. ihar, himur `niisukene imulikku ja `kiimalust täüs VNg;
poiste `piale oli ta (vanatüdruk) veel imulik Plt Vrd himukas,
himuline
himuline a <
himu1. suurt himu tundev, himustav `Tantsuimulised `tantsisid, `riiuimulised `klaarisid oma `asju `nurga taga Kuu;
kalami̬i̬s käib alati mere pääl kalu varitsemas, on kala immulene Hää;
nuored, sulased mehed, juoma imulised käisid [lapuliseks] HJn;
linnukoerad one lihaimulised;
veneläsed `kanged imolised uudiss nähä suada Kod;
temä olli igävene kalaimuline Krk;
mesterahvass olliva viina pääle imulise Nõo;
raha himuline Rõu;
orrav om himoline kuusõ kukka `pääle Plv2. ihar, himur Imulise `märgid on sügävad `kortsud nenä `juurest `alle Lüg;
määra on pätsu immuline Khk;
jooseb naeste`rahva järel ja löhub `ringi, va imulene Ris;
neid mihi om küll, kellel nõnda samma om [valgevoolus] ku naśte`rahval. `siande suure imuliste `kohta [räägitakse] Krk Vrd himukas,
himulik,
imur
ira ira Hää M T
I. a
1. ihar, himur; tiirane – M T temä pidäsi `ausest oma `neitsi`põlve, temä es oole ira poiste `pääle; märä om ira ku täkku `ot́sme akkass; Siul ei või paĺlu liha anda, sis läät liiga irass Krk; puĺl om alati ira - - üits om laesemb, tõene om iramb Ran; küll om ira inime, täl ki̬i̬b tu̬u̬ taguots ku `erne li̬i̬m; irmuss ira naesterahvass Nõo; ira täkk, ku `tõisi obesit [näeb] siss ta rü̬ü̬ḱ ku tulen ki̬i̬ss Ote; emä `olli ira, nii om latse ka takast `perrä Rõn
2. erk; peru si̬i̬ (täkk) om `siande va ira, kes `väege elav om Trv; ira olli seantsama, mis iu oben Krk
II. s naer, lärm, müra Ira on kõik `seuke naerukõla ja `rääkimine `ühtekokku, vana inimene ei kannata änam suurt ira; Lapsed iravad, ira paneb kõrvad lukku Hää
kiimaline1 kiimali|
ne spor eP,
Krk Puh,
-le|
ne Mar Tõs JMd Koe Plt,
`kiimali|
ne Kuu VNg Lüg Ksi, g -se ihar `kiimalised tüdrukud VNg;
Küll oo see üks kiimaline inime Mär;
ta on kiimalene tüdruk,
ta juoseb poisi järel Koe;
tüdrukud juoksevad nagu kiimalised VJg;
kiimaline poiśs,
küll on ull Kod;
küll tema on `kiimaline lu̬u̬m,
mitte `kuskil ta ei seisa,
muutku aeab `ringi poistega Ksi;
kes `siante kiimaline või liiderlik inimene,
sel silmä veereve pähän Krk ||
kiusaja Mõni poisslaps on `kiimaline,
ei pia `lapsukesi rahul,
kisub jalast ja `iustest Lüg ||
“tühja jutu ajaja” on üks `kiimaline inime,
`ühte`puhku tahab `teisi rääkida Ksi Vrd kiimalik