[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaeba- kaebu- `kaiba jaan Kuu; Kuula aga sihantsed kaebakotti Emm; See on üks igavene kaibajaak; Juku on kaebakott Rei Vrd kaebe-, kaevu-

kott1 kot́t g kot́i (koti) Sa Muh L K I eL; kott g koti Hi; kott g kotti, kodi R(n -i)
1. kott a. (vilja-, asemekott, torp jne) `Ennemb `pandi igä `nuodakalad `talvel kodijesse Kuu; Arilik kott on `kolme `puudane Lüg; Teeme koti nooreks (öeld viljakotti raputades, et rohkem sisse mahuks) Jäm; kalad oo kotiga sääl kojas Khk; Paranda peal koti põhad mädanevad alt ää; `Voata et koti suud kõvast `kinni on, et `lahti äi tule Pöi; suured `valged varraste kotid `ollid, kus lõŋŋa kerad sihes `ollid, kui `vardud kudusid Muh; obu jääb `seisu, `panta kott pεhe ja sööb `kaeru kotist Emm; kot́i perse läks `lõhki, kot́il auk `persses, terad tulevad `väĺla Mär; pani eese kolud kotti ja läks minemä; `seemned olid kot́te sees Vig; ajasin magamese koti `sesse `põhku Mih; kõigil kot́tel oo paelad; `mindi `mõisa `teole, laśs ees, kot́t taga Tõs; `enne eeded käisid ikke kirikus, ilus lapilene kot́t oli käsi`vardes Juu; mehed puńnivad kot́ta `vankre piale JMd; panen jahud kot́i `sisse Iis; kot́i suu paal Kod; õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud. kot́ti egä midägi ei `olnud KJn; `laśti vili siin kot́tasse `panna Vil; mis peenema `pakla, neist kedräti peenemat `lõnga. `koeti jälle peenemase kot́esse Trv; ma‿i mõesta liinan `koeki minnä, juśt nigu siga, mes kotist `väĺlä `lastu Ran; agana `viidi aganigu, terä kotiga `aita Puh; ma‿la põrst `ot́sim, võta koti üten, pane `põrsa kotti Nõo; kot́il om mulk tsopo sisen Võn; koti `võtja (kottide vahetaja rehepeksul) Kam; kot́t satte `loḿpi - - tulõ aṕpi mulle, `tõmbame tu̬u̬ kot́t `väĺlä Rõn; magasimi säl `kottõ pääl Urv; võt́t kot́iga `säĺgä, vei minemä Plv; tu̬u̬d kot́ti ma˽kül˽tahasiʔ, ku sääne `parrakõnõ, suurt taha aiʔ Vas; igä elläʔ, ei kot́t ummõldaʔ (ei ole niisama lihtne) Lut; koti peal(e)
1. magama(s) `Ninda väsind et, saaks aga kodu kot́ti `piale IisR; Lähme ära kot́i `pääle Hää; Är‿lää kodu kot́i pääle, kõ̭gõ paremb Rõu; 2. (ehalkäimisest) täna `õhta saab küläs koti peal; kas sa olid seal koti peal koa Mar; poisid lähvad koti `peale HJn b. (mõõtühikuna) `Ruotsi kott (tündrine) Kuu; kot́t on vana mõõt, `viĺla ja kardulid mõõdeti Saa; kolm vakka õli kot́t `õtru, meie mõõdima vakk `triiki Kod; egass vanast nii `veiksid kot́ta olnud kui nüid on, olid ikke kolme, neĺla, viie vakased Äks; viis `nakla kaaĺs kolme vakaline kot́t Krk; tõi kolm kot́ti `kartuli; mõni kot́t kaald kümme `puuta Ran c. kiriku korjanduskott `kirkus `keidi inimiste vahelt korrast keik läbi kotti ajamas (raha kogumas) Khk; `kerkus oli kella kot́t, pisike roheline kot́t oli, vars taga, pisike kell `küĺges, sellega kella mees `korjas raha Pöi d. rahakott Äi see pole mu kotti mööda üht, pailu mis pailu Kaa; kolme eluga (sahtliga) kott Phl; kui kot́t on kopikid täis, siss on aśjad korras Saa e. võrgukivi kotike võrgu kotid, see oli suuremast jaost naeste töö Rid; `enne olid [muti küljes] käbad ja kotid Tõs; mõnõd pidäväd ruadist `rõngu paramaks kui kot́ta Khn
2. fig a. (võrdlused) `Ninda paks udu, ole`ninda‿ku kodiss - - kott mes kott, midägi ei `paista; Siis hakkas lund tulema `jüskü kodist; Magu ies `ninda‿ku `ruotsi kott Kuu; Päev jo kesk`ommikus aga tema magab kui kott Hlj; Ela siin küla `servas nigu kot́ti sies, kedagi `võerast ei näe IisR; Püme öö oli kää, just kut kot́t; Seal metsa nurkas on see elu just kut elaks kottis; On see ikka paks, perse just kut kot́t taga Pöi; väilas on nii pime kobista nigu kot́is; ole nigu kot́is ei tia muast ega `ilmast VMr; jämme rõõvass ku kot́t; lume satass nõnda‿ku koti otsast Krk; nooreld om nigu kot́t pään (ei saa asjust aru) Ran; mõni om ummine nigu kot́t jälle, ei tule i̬i̬st ei takst sõna väĺlä (ei mõista nalja); `paksu lume tuleb nigu kotiga jälle; sügise `olli miu lammass rammun nigu üits kot́t, liha `olli väkev nigu sia liha; pimme ü̬ü̬ ku kot́t Nõo; ta maka ni˽süväste nigu üt́s kot́t Har b. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) üks `rääkib ja `toine `tahtub ka `vuoru `saada [siis ütleb] las mina panen oma kodi ka kolule; tule aga ligemalle ka ja pane kott kolule (ütle sõna sekka) Kuu; `Tühjä kottiga mies (varata inimene, hulgus) Lüg; Küll mina tian isegi ega ma kot́tis `kasvand ole IisR; kennel kot́t sellel kohus Jäm; ülekohus ep seisa killegite kottis Khk; Kenne kot́t, senne kohus Kaa; Vanast anti laevast kott (lõpparve) Emm; Kerjadosel peab kott omal olema, sisse juhtub ike saama Käi; ää lase ennast kotti ajada (petta) Rei; see oo nat́ike toho·hh või kot́iga pähä saan Tõs; pista põrsas kot́ti ku pakutakse Kei; Ära põrsast kottis osta Jür; ega kot́t `eari nuta, kui ta pealt `vaaka jääb Plt; `tühjä tuult kot́iga taga ajama KJn; Tühi kott ei seisä püstü Pst; nüid om tal kitsass kotin (puudus käes); vaga siga koti `naaber (vaga vesi, sügav põhi) Krk; üteldäss et ülekohuss ei saesa kotin, aga küll ta püsip kotin ku ta kotti pannass; küll ni̬i̬ latse võhlitseva, ei püsivä pütin, ei saesava kotin; laisk ei piä `leibä `kinni, virgal kõtt ja kot́t om täis; kel jõud, sel võit, kel kot́t, sel kohus Nõo; egass t́sika kot́in ei osteta, enne iks kaiass ärä, märäne ta om Võn; egass tühi kot́t `piśti ei saesa Kam; no˽panõ˽sa˽ka uma˽piĺli˽kot́ti (asjad kokku) Kan; Ega˽t́sika veli kot́in ei ostõtaʔ Urv; püsü üiʔ ülekohuss kot́ihn Rõu; mis‿sa ajat tühjä kotte `pistü (teed tühja tööd) Se
3. kotjas moodustis a. (ema)rind laps [imeb] oma koti kallal Khk; Laps imeb eese kotist Mar; laps sööb oma koti kallal, teene rind kot́t, teene rind laśs Tõs; laps alles imeb oma kotist VJg b. nahavolt, lott Sul on kohe suur kott `leua all Kuu; `priske, `lõvva all kott kõhe Jõh; lihava inimesel on kot́t kurgu all Khk; Kot́t koonu all Pöi; igemed‿o `aiged. kotid aab igemete `peale Muh; kes on `priske inimene senel on kott kurgo all Käi; kot́t lõvva all Krl c. herilasepesa nää üks örilase kot́t ka sii Khk; erilased nemad tievad nesukesed kot́id - - `tahtsime `einu (lakka] `panna, aga ei erilased lase `panna. `võt́sin ja laśin selle kot́i maha kukkuda VMr d. mõrra või nooda pära mörra kott on taga `otsas `sinna `sisse tulad kalad Emm; nooda reied, kaks aru, `keskel kot́t Tõs; nooda kot́t, kus kala pidama jääb Ris; mutil olliva katel pu̬u̬l nigu siivad ja taka `olli `sände võrgust kot́t Ran; sääsävõrgul om säräne `väike võrgust kot́t taka, kos kala sisse `lääb Puh e. ripnev, lotendav koht rõival see ülikond ei istu kenast, vaada siin on kot́t ning siin on kurts Jäm; `jätsid sa [paikamisel lapi] `löölase, siis oli kot́t [pükste] sihetse pool küĺjes Kär
4. kaitsev moodustis, ümbritsev kest a.  munandikott kott venib palavaga `pitkäst Lüg; `jäärad `puksivad nönda‿t kotid `vintsuvad Khk; Oli neid kessel olid [tubakakotid] jäära kotist; va loge mees, nii lagund püksid `jalgas, kell `väljas, kotid puhas ripakil Pöi; Mõneskohas `seotud (kohitsemisel) obusesaba jõhviga kot́id `kinni Kei; `oĺli igäne naĺla˛ammass, ütel poesile et, ma võta su `kińni, ma kobi su `siidi kot́te Nõo b. murelaise kottid (nukud), nie on pesas. murelaine läheb `toise `kohta, viib kottid ka VNg; Isad `vahtisivad `poegi `saunas, kas kott (peenisel) viel pääs. kui kotti ei õld pääs, sis sie on `tütrikuga juba läbi käind; Äi `rääkis `meile, et vars `sünnib `kõige kottiga (lootekestaga) Lüg; pumba kott (kaevupumba pealmist kannu asendav nahkkotike) Khn; See (kapuuts) oo kurja ilma kot́t või `paslak Tor; kel tupõ väitse omma, siss nu̬u̬ omma kot́in sisen, tupõ sisen Har; kiŕä kot́t (ümbrik) Se
5. pöial (sõrmede loetlemisel) – Har
6. pej (inimest iseloomustavate liitsõnade põhisõnana) Ls ahne|kott, ahnus|kott, ajaviidu|kott, hullujutu|kott, kaeba|kott, kaebu|kott, kaltsa|kott, kapsa|kott, kari|kott, karju|kott, koogu|kott, kärbse|kott, laisk|kott, laiskuse|kott, liha|kott, nortsi|kott, sinikivi|kott, tühjajutu|kott