Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kalgutama `kalgutama Kuu Jõh IisR kaasa võtma, tirima; kaasas käima Päss `kalgutab kogu `päivä `lammast taga Kuu; Said nüüd `lapse `terve `päivä oma järäl `kalgudetud Jõh; Mis neist rehadest `kaasa `kalgutatta; `Kalgutas päev `otsa last `külmaga `õuves IisR
kaljatama `kaljatama karjatama –
Kuu Vrd kaljuma
kallutama kallu|
tama spor eP(-
o- Ris),
Trv TLä(
kaĺlu- Puh)
V(-
tam[
m]
a),
-tem(
e)
Hls Krk,
-tõme San,
kaĺutamma Urv,
`kallutam(
m)
a R1. kaldasendisse viima, kallakile ajama, lükkama `pullud `kallutavad `siivest üles, `siives on rüsa tiib Jõe;
tä kallutab piä `viltu Tõs;
kallutas nõud ja piim läks maha Kos;
`vaati kalluteta, et päŕm siest ää saaks VJg; (tuul) juurest üless kalluten (puu) Krk;
pääd kallutama Vas;
ma˽kalluda, a vala aiʔ Se 2. kõigutama, õõtsutama; taaruma jäśs (vurrkann), küll tema treis `joosta, kallutas kahele `poole ja Lai;
kuigat́s oli, kes käis lohakil, vibutas ennast ja kallutas käiguga Plt;
neve kalluteve lootsikut Hls;
ta ei mõista `õigest `kõndi, ku lää, siss kalluts iki katsipidi Krk;
kallutap `endä iks tõesele poole ja tõesele poole Nõo;
`lat́si kallutadi käśsi pääl Plv;
ku laańõ suur, sõ̭ss veneh kallutass;
ratta˽kallutasõʔ, ku tõõsõ poolõ pääle ti̬i̬ madalamp oo Räp3. valama, tühjendama; ümber lükkama, ajama ma `kallutan ehk valan `tühjäst Lüg;
noh, `kalluda nüid `siia `ämbri;
ära `kalluda vetta maha Vai;
sa kalludad saani `ümber Khk;
mees tõi `turva `siia, kallutas `sõnna saare `alla maha HMd;
kallutame märja vaadist `välja VJg;
kalluta `lähkrist vähä `piima Trm;
kallutap ümmer Trv;
mis sa terä˽maha˽kalluti;
kallutõga `täämbätse `võedu ubina kõ̭iḱ mahaʔ;
torm om puu maha kallutanuʔ (maha murdnud); tulgõ mullõ aṕpi `ku̬u̬rmat `ümbre kallutamma Har;
Sääl timä `võeti vallalõ ja kallutõdi `ümbreʔ Rõu;
kallutõdi `maaha suuŕ `ku̬u̬rma Se ||
fig (vihmast) nii jäme vihm oln, `justku kapaga kallotan katosel Ris;
`naksi `vihma ku `toobriga `alla kallutamma Har Vrd kaalutama,
kallahutma,
kallama,
kallistama2,
kallutõlõma
karjutama karju|
tama Sa Muh L(-
o- Mar Mih)
spor K(-
o- Ris Juu),
-dama Emm Rei karjuma panema, karjuda laskma mis sa karjudad last, mis sa teed `taale `aiget Khk;
pane napp tä (imiku) sohe, mis sa täst karjudad Mus;
`väimes naernd peal, kudas vanames karjotand `naisi Mih;
lapsed karjotasid kana Ris;
enne karjutati põrsast, et uńt [püügi] `auku läheks JMd ||
keib paigal läbi ning karjudab ust Khk Vrd kaljutama