[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 47 artiklit
hakatus|kord akatus kord esimene õle- või rookiht katuse räästal, räästa(s)kord – Tor
hari|laud a. katuseharja kaitsev laud; katuse otsalauad Mehed lõppetasivad kattuse `lüemise ja panevad `praiga ari`lauda `pääle Jõh; katuse ari lavvad ~ laavad Khk b. surnukirsu pealmine kaanelaud `surnu kirstul on arilaud Khk Vrd harja|laud
hari|pulk ari pulk katuse sarikaid ülalt ühendav pulk – Ote
harja|latt – Lüg Tõs Tor Nis Juu Kod Urv a. katuse harilatt `õlgide all mis `käivad on ruovlattid, `kõige `viimane on `arja latt Lüg; arja lat́t on katuse aria pial. sarika - - rist`otsade pial Nis; aŕjalatt - - mes kõege viimäte `pantse `katsele puari `kõsta Kod; Haŕjalat́tõ om kat́s, tõsõlpu̬u̬l katussõ `harj́a tõnõ Urv b. kärbise harjale asetatav puu viĺla kärbis - - arjalat́t `pańdi `piale Plt
harja|peal(i)ne millegi ülaosa, harjaosa a. soa arjapealsed (? soa ülemine raamipuu) Plt b. arjapäälitsege `nit́se (sõlmniied) Trv; arjapäälitse `niitsme Hls; `niitsme arjapääline (niite pealmine, sõlmedega osa) Krk c. rangipuude ülaosa – M ennemil `aigil ollive puu rangi ja siss `panti arjapäälise pääle mõni vana kübar või paks rõõvas, et vihm läbi ei `leote `rõõvast `rańgi Pst; rangi arjapääline om `valla lännu, arjapäält om `valla; rangi arjapäälin rihm Krk Vrd hari|pealne d. katuse harjaosa – Lüg Krk Rõn kattusse `piale `panna `arja `malgad, siis tuul ei saa `kiskuda `arja `päälist `lahti Lüg
harja|puu a. katuse harimalk – Tõs Se Lut katuse malgad, sii `üiti arjabud Tõs b. kiigevõllas, kiige ülemine põikpuu `kiike `arja puu, `aisad tappitud läbi Lüg c. kaalukang `vinna puu ~ `arja puu Lüg d. teĺle arjapuu Trv Vrd hari|puu
ilu|laud katuse roovlati otsi kattev laud ilulavva om sääl `paare kõrval. paari `kontse pääl om ka ilulavva et lat́te `vällä ei paśta Krk
jalg jalg g jala üld (n `jalga R; jälg g jäla spor SaId Muh Hi; d́alg g d́ala Lei) (adverbiaalses tähenduses kasutatakse ülemaaliselt sag i-pluurali vorme)
I. 1. a. elusolendite jäse, millele ta toetub ja mille abil liigub; jalg (sag ainsuslikult) Jalg `sohkab (joodikust); jala koverduksed (kurk); `Saapad on jala `kurgust `kitsad; Jalalaba on `paistes `jüskü pakk; Jalapäkkä on ragu ajand; jalaselg Kuu; `muudku ole vaid `püsti `jalgul, ei saa `puhka `millagi; `tuigub `jalgel; jala `pätkäd one `aiged VNg; ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude; `lonkab tõist `jalga; minä en saa `jalgust üles; jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis; Jala `õõnes ~ tühi kõht; jalad `pöias (kõverad) Lüg; jalad `arkis; `ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel; lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä; Jala alused ~ jala `põhjad Jõh; obone `ellitä `jalgada; kravu `jalga; `kärbläise `jalga; `rouda tegi jala `pohjad kippest Vai; niid köva maa jala all (öeld merelt tulles) Jäm; `kintsus `jalgadega (x-jalgadega); jala kurgu peelt päris `aige; nikastas jala `liikme ära Ans; nii kaua kui moo jalg ikka käib ning pεε kannab Khk; jalg o nikastand Krj; Selle obusega `önne äi ole, jalad sukkas (s.t varsal jalad altpoolt heledamad) Pöi; masaja jalaga; lämbid ~ `lämpis jalad (lampjalad); obu riigib `jalga Muh; Umigu käib neljal jälal, pεεval kahel ja õhtu kolmel jälal (= inimene); jäla `önded on `peenem koht, kus nötkub Emm; kuub oli jala `kurku; jala seered akkavad viludama; laps on alati ema jala `juures Rei; jalad vettis araks Phl; `jalgu `puhkama; jala kand taga; jala päkk oo all Mar; [lamba- niitmisel] esimesed jalad `pańdi `kaenla `alla, lapsed `oitsid tagumisi `jalgu, lammas oli `jalgade vahel süles Kul; jalad `rangis ja `kaaras all; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; enne oli neid `aŕsta, kes panid jala paegale, kui jalg `vältund oo; [vanal inimesel] Jalg maateral kinni; päkä `juures `väike karba tukk – jalatukk Vig; püksi perse läks jala `õndla; jala `varvad `punduvad ää Kse; jala kand, see sur nukk sii; jala põhe; jala `pialmene, üle summa oo jala pöid Mih; Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Khn; jala `luubelse końt; jala õnnal Aud; jala põhja all oo jala päkk; jala ranne PJg; Sügan jala `seĺga (laba); Kellel karvased jalasääred si̬i̬ saava rikkaks; Jalakõht ~ jalamari; Säärused `ümmer jalavarte Hää; jala `kindrad; rüü `oĺli jala kontsadest saadik; jala muna (luupeks) Saa; jalad surevad ää; äda lõi `jalgu; jala nõgu on päka ja kanna vahel; jala nõo sees Kei; jala kõberdese koht (tallaalune) on mõnel õõnes Juu; `luoma jalg `aige, nää `õngab `jalga Jür; jala `varba `otsa saab kua liigudata KuuK; seisa `jalgadega paigal; `jooksva `jalgades; ehmatasin roosi `jalga Ann; krambid käivad `jalgus Tür; jalg töńts, iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni VMr; `kõrge jalaga pikk inimene VJg; kui veke jala pöid nigu kitse jäĺg; jala päkk on suure `varba all; mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer, teine on `sirge jalaga Sim; jalust vigane; jaladest ei saa `käia; jala põhjaalune ~ tallaalune Äks; jalg kisub `krampi Lai; jala seĺgroog ~ seĺg on se końt pöia ~ labajala pial Plt; `jalga ette ~ taha panema KJn; iluse nõrga jala all ää `ju̬u̬skje oben; jala muna luu om jalal vällän pu̬u̬l; jala seĺg Hls; jala põkk; üle jala seĺlä ei tule ääp pori; tasa jala nuḱke pääl kõńd; mia peĺlässi ka - - jäi kõvass ku soolasammas, jalg ka es tõusu Krk; jalg veedi väärät ja sattegi maha; jalg `ku̬u̬li ära, nigu `pinde ai täis; jala nõĺv (päkk); ei ole jala pövvä täit maad Ran; mes sä looberdat, viat `jalgu perän Puh; jala käesivä `risti; Miili ei saana jalust ~ `jalguga `kõndi; jalaseere; kirves - - läits jala käänu `sisse; vigla aru läits jala labast läbi Nõo; ma‿i võtaki toda `tańdsma, tol vana tömp jalg Rõn; jala si̬i̬r, `pahkmass, kons San; Istu ja puhka `jalga; Mis mul no viga, säĺlile säńgün ja muidugu tiĺlidä `jalgu; jalakuńt veritsess lännüʔ Urv; kõtt om tühi, jalg om nõrk; Üts jalg pikk, tõnõ lühikõnõ, ütelukku käü, a edesi ei saa (= kell); jala lapard; jala lehiʔ valutõsõ Krl; ma‿i saa enämb jalust kohegi, mul omma jala `kangõ; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk; jala nut́i omma veritsess `hõõrunu; `õkva jala nõdsu kottalõ kasuss pininaal Har; ei olõ kätt ei `jalga, esi ilmamaa tark (= kell) Rõu; jala `lapju Vas; jala maŕaʔ; mehine tu̬u̬ `jalguga ḿett; jala jaku seeh midä õks om mut́ingut; jala `kindreʔ põlvõ al; jalalaba ~ jalalapp `kat́ski; jala`lapjugaʔ toetat `vasta maad; Mõ̭nel naistõ`rahval ommaʔ jalasoonõʔ `veigaʔ ińdsile (pingule), kõ̭iḱ ni‿ku sinidseʔ munakiviʔ väĺäh Se; jala sõrmeʔ (varbad) Lei || labajalg Jalg alt `ummes (lampjalast) Lüg; sokid jalas, `saapad `otsas, niid on jalad `valmis Jäm; Jalg `lahti (lumevaesest talvest, lumevabast teest) Pöi; pikk säŕk, otse peast jaluni Mär; võta jalad `lahti Tõs; jalad `riides Juu; [lund] ia paks üle jala kord maha tuld Lai; tõine jalg `kińni, tõine `valla Krk; lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; ma‿i ole paĺlaste `jalguga vi̬i̬l ollu Nõo; jalalõ `parraʔ, hüä `saapaʔ Se; `pästaga jalaʔ `maalõ un `minkaga magama Lei; || (Rohkesti adverbiaalset, piltlikku kasutust) jalaga ~ jalg(ad)ega 1. jalgsi kas sa jalagõ tulli Krl; kerikun oĺli kõ̭iḱ jalaga inemise Har; lät́s jalagaʔ `liina Se; 2. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte minä ei käi jalagagi `kõrtsis Lüg; perenaine es saa vahel `jalgadega pöllalegid Khk; nüid pole `endal eri `jalgadega `minna Vll; ei ma `talve ole jalaga maanteele saand Ann; mina sinnä ei lähä oma jalagagi Nõo; olõ‿õs ma säl jalagagiʔ Se; 3. kiiresti, ruttu Mine jalgega ja joose koa vahest sekka Han; tule `jalgadega Kad; käi `jalguga Kam; oma jalaga iseseisvalt, omal jõul `aige juo käib oma jalaga Lüg; soan ike oma jalaga vel `õue Juu; `Tervüs om kehvä, peräkõrd ei saa uma jalaga tagasi Urv; lat́s nakass jo uma jalagaʔ `juuskma Lut; jalust ~ jalad otsas ~ ära jalad haiged jalad on `otsas, muidu liiguks veel Mus; Jalust otsas KuuK; [lehm] jäi jalust ära, nii jalad ära Tür; ta on `vuodis kohe, jäi jalust ära VMr; jaluss õli ärä, ei suanud käedä Kod; jäi jalust ära Äks; Jalust olt eś ka nii otsan, et mitte kohegi es˽saaʔ Urv; jaluta ~ jalgadeta ilma jalgadeta, haigete jalgadega, käimisvõimetu `sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõised Lüg; mina vana inimene `jalguta siin `vuodes Jõh; Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta viŋŋub (= tuul) Jäm; jaluta Jaen lεheb `seina kaudu üles (= suits) Khk; laps viel istub, ei ta kõnni `ühtigi, on viel jaluta VJg; aga sängin ei tohi ka olla, siss jääb `u̬u̬piss ilma jaluta Nõo; jäät periss `puhtass jalalda, ei saa inämb kohegi minnäʔ Har; jaloldaʔ inemine Se Vrd jalutu; jala ~ jalgade all, alla, alt (jalgade) ees(t), jalus(t), tüliks, tülist kasi `jalgade alt εε; mis sa oled sii teiste `jalgade all Khk; mine `jalge alt ära Hls || neil oo `toito jalgall tallata (st raisata) Kul || ma ole `seitsmeküme kuiendama [aasta] peal jalad (olen 75 täis) Tõs; ühiksa `kümnes `oasta jala all (89 on täis) HJn; kaheksas `uassa jala all Kod; jalad ~ jalg all; jalad alla [saama, võtma; tegema] seismis- v käimisvõimeline; seismis- v käimisvõimeliseks muut(u)ma, püsti tõusma, käima hakkama ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida Lüg; noh, vöta jalad ala, töuse üles [lehmast] Khk; kes vähegid jalg all oli, keik `viidi jaanituld `vaatama Mus; põrsas ei võta kudagi `jalgu `alla VMr; kere pu̬u̬lt ilos obene, aga `jalgu ei õle all (ei sõida kiiresti) Kod; latsel oma jalg all joba Ran || (kukkumisest) Tee nii libe naagu tat́t, mitte jalad all äi seisa Pöi; nii i̬i̬le jää, nõnda‿t jala ei saesa all Puh || fig 1. kiire sammuga, heade jalgadega Pane ädala `peale minema, kas siis pole `loomadel jalad all Pöi; kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, siis ajasid kaatsakad neid takka, küll siis Punapardil jalad all olid Mih; 2. iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud sain juba elole jalad `alla Jõh; nuored, kel jalad all, nied [lähevad minema] JJn; `enne oli puru `vaene inimene, aga pärast sai jalad `alla Plt; sai sääl joba jala `alla. läits nii suurelises Ran; || (asjade kadumisest) Kuhu sie kuĺp siis sai, jusku oleks jalad all IisR; jalad alla tegema käima sundima, minekule ergutama Vaata laiskvorsti, küll ma sulle jalad alla teen Vig; piits teeb obusele jalad `alla Tõs; kevade `öeldi: las ta (loom) läheb `väĺla, küll jaań `talle jalad `alla teeb Lai; jalad alt väljas ~ ära seismis-, käimisvõimetu; jalad haiged; (ka kukkumisest) jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse Lüg; jalad nagu `võeti alt ää, ei soa `köia εnam Muh; nii klaes jää nõnna, et võtab jalad sool alt ää Mar; ühekorra old aga jalad alt ää ja Aabu vie all Kad; minul jalg jäi alt ära Plt; jala om alt ärä, kudass ta kõnnib Nõo; mul võ̭ti hirmuga õkva jalakiʔ alt ärʔ Plv; jala ~ jalgade peal, -e, -t jalgadel(e, -t), püstiasendis(se, -t) (ka käimisvõimest) `püstü jala pääl (seistes) Kuu; tama alisi oma `aigukse jala pääl `vällä; laps jo `jalgo pääl Vai; obused norgutavad, `püsti jala pεεl magavad Khk; jala pεεl aigos Käi; timbib ja tambib `jalge pial, üks rahutu vaim Var; vaarub `jalgade peal JõeK; jala pialt kukkus maha Plt; mõni tiisiku `aige kuivass jala pääl ärä Krk; Käü nigu vana igävene loobõrd `jalgu päält maha sadamisen Urv; Kõik kerikoaig maʔ saisi jalapääl Vas; tõbine aja hińnäst `jalgu päle; jo jala päl käu Se || fig iseseisev; majanduslikult sõltumatu Mees päriselt juba oma jala pεεl Kaa; õppib oma jalge pääl seisma Pst; oma `jalge pääl Krk || taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl (ebakindel) Vas b. (võrdlustes) Jalg nindägü kassi kaul Kuu; Jalad väsind `nindagu `nuiad; `Nuorelt jalad ku `värtnäd all; Jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened; Jalad nigu `ketrad (kiired) IisR; Jalad ku õbelusikad (pisikesed) Lüg; Jalg kut matimoa (suur); Jalad all kut suured `tündrid Pöi; Jalad lääpis all nagu luutõbisel lehmal LNg; Jalad all nagu veevõtmise pingid (pikad labajalad); Jalad perse all nagu saksa rätsepal Kul; Jalad kui rangipuud Mär; Jalad jusku sia sõrad (mustad) Hää; Jalad kõverad kui looga murre Kei; Jalg nagu vaese mehe vakamaa (suur) Amb; Jalad nagu sambad Koe; jalad nagu pakud all (paistetanud) Kad; jalad kui tambid all, `aiged; nuor on `kerge `jalgadega, jalad nigu vedrud Sim; pikad jalad nigu koodid Plt; Jala ku lambsu (suured ja laiad); Jala ku peüvä (kõverad) Trv; Jala all ku usse pulga (ümmargused) Krk; Jala ku `taosse Hel; lühikse jala nigu pätäku; jala nigu tangi (jalad kanged) Ran; ta‿lli vähälik obene, aga jala nii käesivä juśtkui kerilavva all Puh; nii jämme jalaʔ ku tulbaʔ all Krl; piḱäʔ jala˽nigu kure jalaʔ; ilusa jalaʔ nigu pütśikäʔ Har; sääntse paksu jala kui kahru jalaʔ Se c. fig Kuhu sa lähäd? – Lähän `sinne kuhu jalad `vievad Jõh; Olid sa jalgu pidamas (küsitakse inimeselt, kes räägib teiste seksuaalsuhetest) Kaa; Kas jalad puutusivad põhja (küsitakse kaua magajalt) Iis | [pulmas põllelappimise ajal] akati `võitu tegema, et `peidme puolt võit – `peidme jalg pial ja pruudi puolt, et pruudi jalg pial VMr | Minial peavad olema jänese jalad ja `lamba süda (minia peab olema virk ja tasane) Hää; Pido `pernaasel piät olõma jänesse jalaʔ ja kuninga mi̬i̬l Räp | Egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad Lüg | Kes teist jalaga lööb, sel jalg auast välja kasvab Vig | (häbelikust; norutajast) `Istub pia `jalte vahel IisR; Käib pea läbi jalge kut va äbelik koer Pöi; Tömmas saba jälge vahele Emm; Kus ta näeb, pää kahe jala vahel Hää; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk | (ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi Lüg; ei ole jala asetki KJn; jala `pandaʔ ei olõʔ asõnd ~ maad Har; Ei olõ kohe jalgage maaha panda Räp | Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; muud ei `aita, jalad `piässägä perse (öeld põgenedes) Kod; Tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale; `Juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä Jõh; Suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses IisR | (aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodi Lüg; Ei viitsi õigel viisil oma jalgu järele vedada Lai; täi kooleb jala `alla ärä Ran; ei jõvva `jalga üle läve `tõsta Rõn; taal õi lää jalg tõsõst edesi `eieʔ Urv; ei kergütäʔ umma `jalgagi Plv | (keemisest) Nüüd on pajal jalad all Hlj; nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks; küll on padal jalad all Lai | (kuulujutust) `Lorbatuse juttul ei õle `jalgu all Lüg; `jälle jutt ja jalad all IisR; Jutul põle `jalgu all Han; jälle jutt ja jalad all, ta läheb edasi Lai | vili kasvab ärja jala all (st härg annab palju sõnnikut) Nis; peremehe jalg rammutab `põldu (s.t peremees peab ise põllul olema) Ran; ega `tü̬ü̬lise jalg `viĺlä ei sõku Nõo; sut jalaʔ ravidsõsõʔ (rändajast) Lut | Iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest); Küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase mehe vai `naise Lüg | Ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust) Jõh | Kellel pole pead `otsas, sellel olgu jalad (unustajast) Pöi | lükkäd ärä jalaga, `tõmmad aga `käegä tagasi (ära halvusta seda, mida veel tarvis võib minna) Kod; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää | valel o lühised jalad, vale asjad tulavad üles Khk | kene `jalga `tatsa, sene suu `matsa VNg; kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab Muh; kelle jalg patsatab, selle suu matsatab Mär; kelle jalg `ilpsab, selle käsi `nilpsab Hää; kelle jalg tatsutab, selle suu matsutab Juu; kelle jalg `ülpäss, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk; kelle jalg tats, selle suu mats Ran | Kelle jalg sitage, selle suu saiage Pst; Jala põlvini sitatse, suu kõrvuni rasvane Hel; (üks ~ teine) jalg hauas ~ augus vanast v haigest inimesest üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke viel tahab naist võttada Lüg; jalg `audas, teina ava `pardal ~ εεrel Käi; Jalg hauas, teine kaldal Vig; Üks jalg `aukus, teine augu ääre pääl Hää; vana mullake joba, tõene jalg joba avvan Ran; üt́s jalg hauan ja tõnõ haua perve pääl Har | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän; üt́s jalg ilo poolõ, tõõne surma poolõ Vas | Kinel jänu, senel jälad Emm; Kel jano, tol jalaʔ Räp | Kie ei õle jalust vigane, on arust segane Lüg; Pεεst segane voi jälust vigane Emm | Ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale) Jõh; jalga ette ~ taha panema (kedagi) milleski takistama Eks Ats eese kaibamisega Peetrile jala ede pani Kaa; Ära lase omal `jalga taha `lüia; ta `pańni mul jala taha Hää; jala ette [nägema] lähedale `Ninda pime, et ei nää jala ette Jõh; Äi sa näe eese jala ede ka mette (tulevikku on võimatu ette näha) Kaa; Ei näe jala ettegi änam (inimene on pime) Hää; kui akkab juba jala ette nägema, siis on vekese `valge aeg Lai; ma `aima iki jala ette vähä ärä Krk; sa‿ss näe mitte jala ette tõnõkõrd Ote; jalg jala ette ~ kõrval ~ perän samm-sammult, aeglaselt, ettevaatlikult [liikuma] `astuvad nii kaks `valged `muĺlikast jalg jala `korval, et edasi ei saa Jõe; Obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma IisR; söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; astub na pikkämesi, jalg jala ette Tõs; `tatsab jalg jala ette VMr; läke jalg jala peräh Lut Vrd jalg-jalalt; jalga jala ette käima, kõndima (hrl koos eitusega) p‿saa `jalga jala ede Khk; ei nää `jalga jala ette `astuda Kei; ta on nii mõnnetu, et ei jõua kohe mette `jalga teise ette `tõsta Sim; nii pihtpime ü̬ü̬ `olli et, es näe `jalga jala ette panna Nõo; pimme, et ei näe `jalga jala ette `panna Kam; Jalgu peran vedama (lapse-east väljajõudnud, iseseisev olema) Pst || akkass iki üless `aama, `jalgu `perrä vedäme (paranevast haigest) Krk; kes sellele jala `piale `astund (kelle süü läbi ta on rasestunud) Ksi; Vassaku jalaga `vu̬u̬dist maha `astund (halvas tujus, pahurast inimesest) Hää; Jalg hakkas ahju veere pääle tükme (vanadus kipub kallale); üte jalage ärjä liha (seen); mis suguline ta vi̬i̬l om, undi tagumine jalg (kauge sugulane) Krk; täl `naisi jalaga seǵäda (palju); karass kate jalaga (otsejoont) õnnetuse `siśse Ran; Kõ̭iḱ uma elu aig olõ ma pidänü katõ jalaga keset ellu `traḿpma Rõn; Kus hüppas mulle nelja jalaga peale (süüdistas ägedalt) – miks ketid teritamata Tür; jalga heitma kõndima, ära minema tuleb natuke `jalga `eita koa, teeb enesele sööma `tahtmest Mih; oĺlimi sääl tüḱk `aigo, sõ̭ss heidimi `jalga Plv | ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest Lüg; jalga katsuma 1. pulmas pruudiga tantsima, mille eest tuli pruudile raha anda – Pil KJn; 2. (suguaktist) sai igä mies `jalga `katsuda Lüg; j. keerutama ~ kergitama ~ seadma tantsima eks `nuored ikka `armasta `jalga `kierutada Jõe; lähme `jalgu kergitama Mar; ei ole mina oma `jalga `seadnud, isast ei `tohtind Pil; kergitäsin koa oma `jalgu KJn; `kargamise man kergütäss `jalgu Se; jalgu kiitma ~ tänama põgenema Ega mul muud üle jäänd muudkui kiitsin häid jalgu Hlj; Kuski madinast läks, siis kiitas jalgu Jõh; ma sai pakku, tenässi endä äid `jalgu Nõo; jalga kaapama ~ kummardama [maani] kummardama kellegi ees `linnas õpetavad `jalga `koapama Kos; viga täl `jalga kumardadaʔ ku rahha tulõ [mõrsjal]; sis `laotas maaha sinnäʔ `jalgala ja kõigilõ kumaŕd `jalga; t́siaga and suud ja konnalõ kumardass `jalga (joodikust) Se; jalgu kängmä 1. surema taa `tahtsõ `jalgu `käńgiʔ oĺl jo `hirmsa `haigõ; ku `süämepalavik om, siss ta käńg ruttu jalaʔ Har; vana ineminõ jo om `jalgu käńgi Se; 2. jooksma ajama, säru tegema Ku sa˽siist är kao õiʔ, sõ̭ss ma su˽jala˽käńgi; Vai vi̬i̬l lää eiʔ, küll ma˽tää jala˽käńgi Rõu; ḱul ma su jalaʔ käńgi Vas; jalga laskma ära minema, ära jooksma, põgenema kui ei taha teha siis lase `jalga VNg; läks nõnna `jalga `laskes (kiiresti) Muh; ma `kaie ku `jalga `laskme sai Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; laseme nüid `jalga ruttu, muidu peremiss tulep, nakap pahandama Nõo; lasõʔ `jalga, sõss ei jääʔ `nälgä Plv; j. lööma id pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie Lüg; j. panema id äkist pani `seuke kabin ning plagin mineme kohe teed, panid `jalga säält Ans; ühe `aasta õli ja jälle pani `jalga Iis; ninda ku ma näi, panni `jalga Krk; ma saen `väĺjä ja piästsin jalad (jooksin ära, põgenesin) Kod; jalga tooma ~ kandma jalgadega suira, õietolmu tooma (mesilastest); keväjelt om mihiläisil edemine asi jala `tu̬u̬mine. ku na joonõn ommaʔ, na toova `jalga Har; jalga vajutama kiirust lisama, käiku kiirendama läks teene lepikusse ja meie `vaotasime `jalga nõnna et ei ta enam meid kätte soa Juu; jalgu viskama 1. jooksma, ruttu kõndima küll `viskas `jalgu Lai; 2. tantsima pidu pääl - - sääl `karglõsõʔ ja `viskasõ `jalgu Har; jalga võtma 1. jalul püsima, kõndima juba laps akkab `jalga `võtma Muh; 2. (majanduslikult) iseseisvuma – Vig; 3. kodunema, pinda leidma si̬i̬ sõna võtab `jalga ruttu, mes `niiskene Kod; jalg ~ jalad seina(s) ~ seinal ~ seina peal[e] (laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä pääl Lüg; Jalg seina, hambad varna LNg; Jalad seinas, hambad varnas Mar; Jala seina pääle paneme (magama heitma) Krk; Jalg saina pääl, hamba varna pääl Krl || (kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasid Lüg; Jooseb kut oleks sada paari jalgu Khk; Pani seikse vardiga minema naakut oleks mütu paari jalgu all Kaa; Pani liduma nõnda kut jalad `võtsid Pöi; pane külase minema siis on sada `paari `jalgu all Muh; lähäb nõnna, et jalad `vilkuvad all Mar; läind mis jalad `välkund all Vig; Jalad käivad `selga; Läks nõnda, et teine jalg ei näinu teist Hää; Lõikas et jalad all tuld lõivad; Läks et jallad kuklase lõid Saa; Jooseb et jalad ei puutu mahagi Trm; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai; joose nii et jalad ei putu maha Vil; [põgeneb nõnda, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; pańds tare poole nõndagu jala võtive Krk; lätsive kas jala tuld leive; Läits nigu jala es putu maa `küĺge Hel; ma joosi nigu jala es puttu maha ~ maa külge ~ `vasta maad; ta ju̬u̬sk nigu täl jala vähä võtiva Nõo; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; juusk nii et jalaʔ valutõsõʔ ~ tuld lööväʔ Har; kaḱk minemä nigu jala võt́iʔ Rõu; ju̬u̬sk nii kõvastõ et jalaʔ `kukrohe kääväʔ Räp | Kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini) Jõh; Küll ma võta sul jalad kõhu alt `väĺla (ähvardus laisale, aeglasele) Hää; Jalgu kõik kõhualune täis (jookseb kiiresti) Kad; Aa jala kõtust väĺlä (öeld aeglaselt kõndijale) Trv; ku ma tal kait́s `jõhkamet anni altaisa, obesel olli jala ku kõtust vällän Krk; jalgadele auru ~ nõu ~ säru ~ tuld ~ valu jne (takka) andma kiiresti minema, ära jooksma, põgenema ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagi Lüg; Jalgadele nõuu andma Tor; `ańtsin `jalgel tuld takka Ris; sain aga `jalgadele tuld `anda, muidu oleks `pihku jäänd Lai; annab `jalgadele valu, kardab et saab tupe `piale Ran; piat jalulõ tuld `andma, muidu jäät pümme pääle Har | Jalgele kihu tegema id Tor; jalgadele teada andma id anna `jalgel täädä, ku sul `kerge jala, küll jala pästäv Krk; jalad hüüdma ~ käima ~ vilkuma ~ viltsima jne panema ~ saama id saab jalad `keima `panna; küll sai ruttu jalad `vilkuma Khk; pane `jälle `veltsima jalad Mar; pane jalad `üidma ~ `vilkuma Trm; Kuski madinast läks, siis `kiitas `jalgu (jooksis ära) Jõh; jalad kaenlasse ~ näppu ~ pihale ~ selga ~ õlale jne võtma 1. (jalgsi) minema (hakkama) Ei saand keneltki hobust, `muutku oda jalad `selgä ja mene jala Kuu; `võt́sin jalad näppu, läksin Tapale Kad; võta jalad `kaindlasse ~ `seĺga ~ õlale, mine siis Ksi; võta jalad `selga ja perse käe `otsa Lai; võt́t jalaʔ `säĺgä ni ĺät́s `ärki, kõõ tüü jät́t `maalõ Lut; 2. jalad `seĺga `võtma (kiiresti minema, jooksma) Hää; pane tüdrugule jalg `pεεle (kindlusta omale pruudiks), mis sa seda lased `ümber liperda Mus; [kellegi] jala alt ~ alt jala läbi käima [kellegi ees] end alandama, [kellelegi] õigust jätma olen ta jala alt läbi käind Rei; Käid teiste alt jala Amb; ma käin ta jala alt läbi, aga ikke ei soa ta `tahtmist Trm; rasket jalga ~ raske jalaga ~ raskes jalgus ~ raske jala peal rase `rasked `jälga inimine Muh; naine om rasset `jalga Krk; rasõdõd `jalga San; rasõha jala pääl Lut; `tüt́rik oĺl vanna `jalga id Har; noorikõl jo `ĺuhko jalaʔ id Se; `ĺääĺme d́alabäl id Lei; jalad külmad (uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab) Lüg; [minial] jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; alles vi̬i̬l jalad küĺmäd aga juba uhkustab oma taluga KJn; jalad lühikesed ~ nõrgad purjus ma `tantsisi, aga jalad olid lühikesed Mus; [Ta] ei saa `lonksugi inge `alla `panna, juba jalad nõrgad Han; kolmas jalg 1. kepp ma‿p sua muidu üle ukse mette, kui mul põle kolmat `jalga mette Pöi; toḱk olna vanainimesel kolmas jalg Nõo || tämä käi pää `kolmanda `jalga all (käib küürus) VNg; 2. mehe suguliige [viina pakkumisel öeld:] Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel kolmanda jala jauks ka Amb; tee ~ minek jala ~ jalge all lahkumine tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie Lüg; sool siis tee jala all, pole änam sii `rahva seas mette Khk; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi; võt́tis tie `jalgade `alla Sim; enel surmati̬i̬ jo jala all Kod; mitu tuult ~ teised tuuled jala ~ jalge all 1. teist eesmärki omama Ei täma enamb talu`tüöle tule, sel `linnas `teised `tuuled `jalte all IisR; tääl veel meto tuult `jalge all `keiä, kis teab, mis täst saand oo Mar; 2. kindla elu- ja töökohata mitu tuult `jalge all, kui `paika põle Juu; tuli ~ tuul ~ jalgu all püsimatu nagu tuli `jalgu all, ta ei saa paigal olla Trv; nüid om tal tuli `jalgu all, ta taht ajame panna jälle (hobusega sõitma) Krk; tälle tetti tuul `jalgu `alla (aeti ära) Ran || jalg `pistetuksel menus (iga hetk minemas) Kuu; kui veli midägi käśk, siss jalg `olli juba minemän Nõo; Liine kaks um joʔ üt́e jalaga Tallinnan Rõu; peast jaluni üleni, tervenisti ehitab oma tütart piast jaluni VJg; pańd poesi pääst `jalguni `rõivide Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust ~ vallu täüs Krl; ma olõ timä pääst jaluni `rõivõilõ tennüʔ Har; pääst jaloniʔ `vahtsih `rõivih Plv; pääst lätt nigu jaloniʔ hirm Se; ei - - peast ega - - jalust aeglane ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalust Lüg; kikerdab (vireleb) aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi Juu; ei sua edasi ei päist ega jalust JMd; temä ei `pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo | temä om üten päie `jalgega `kinni, temä edesi ei saa Krk; pead-jalad koos 1. ruumipuuduses Säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuos IisR; Elast pεεd-jälad koos Emm; Elasime `piśses tuas viiekesi piad-jalad olid koos Han || Päe lühike, pead-jalad koos Sim; 2. küürus Seĺlavalu oo selle mehe piad-jalad kokku tõmman - - na kõberas Han; ma käin piad-jalad koos Ann; vastu päid-jalgu Söhukse teo eest kuluks taale küll vastu peid-jalgu anda Kaa; Sai vastu päid-jalgu Emm; käsi-jalg 1. Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jalg kaalas aa; [ta] akkas maas käsi-jälgu sipudama Emm; 2. emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; käe-jala juures ~ man Kruntkoha pidamene oli ulga param kut teiste kohtade pidamene sest sεεl oli keik kεε-jäla juures Emm; edemält `pańti `õina sarv rasvaga voki käsipu `õtsa silmussega. siis ta õli käe-jala juuren Kod; käe-jala man Ran; käte (ja) jalgadega Mul endal raius naine käte ja jalgadega vastu Tür; tõene mi̬i̬s - - karanu käte ja `jalguga appi Puh; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta. ei lase `enda `tarre `viiä Nõo; kässi `jalgugõ sais `vasta Krl || käsil otsib jälul leiab (kes väga head tahab, leiab halva) Emm; käsist-jalust käsist-jalust viganõ Khn; ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutud VMr || ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust ei pääst ega `persest Ran; `jalgust ja kätest sa oled nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä Puh; kätt-jalga mööda lohakalt Laseb kätt jalga mööda lohenal PJg; ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei jõua ~ saa kätt ega jalga liigutada ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutada VMr; sie `aigus võt́tis mehe ni maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; ess liiguta kätt ega `jalga nigu surnu Ran; jalad oma laua all Kes tiid, kuis sis lugu om, kui oma lavva ala jala panet (kui ise peremees oled) Ote; jalaʔ ommaʔ uma lavva all Plv | Juhan Maaliga pańni ka jalaʔ üt́e lavva alaʔ (abiellusid) Rõu | Kui ei `kergidä saba, sirutab jalad `väljä (sureb) Kuu; kut [lehm] mäletsema ei akka, lööb ika jalad `öigeks id Jäm; | Odot poiss, ku esä tulõ, tu̬u̬ su jalaʔ `sõlmõ käänd (annab peksa) Rõu; | tolmu jalgelt puistama lahkuma puistab tolmu jalgelt LNg; Ta olle - - oma jalgu päält nende tolmu maha puistanu ja kadunu Nõo
2. a. (eelmiste kasutusjuhtumitega tihedasti seostuvalt) jalaaste, samm, astumine, kõnd, käik `Kerge jalaga `nindagu kits üppämäs Kuu; kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; Nuar laps jalg `kerge Jõh; sage jalaga (kiire sammuga); `kerge jalaga ägasse `poole minema; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga; `raske jalaga obu Khk; et sa nobed jalad teed (et sa kiiresti lähed) Kär; üks va `umne jalg ~ `umpse jalaga Mar; aga sel olid eäd vaĺlud jalad Vig; ta pika jalaga, pani tuast `väĺla, ei saand tat kätte `ühti Mih; see inime oo `raske `jalgega Tõs; `jõutsa jalaga obone VMr; Laps nuorämb jalg kergemb Rak; veike `kerge jalaga mi̬i̬s Kod; lahe jalage oben(e); `kinni `jalgege, ei lää ruttu Krk; tu̬u̬ Jurak `olli `väega `kärmä `jalguga, ju̬u̬sk ikki obesega üten Puh; vallalõ `jalgugõ; tulõ mullõ pikä jalagõ [öeld käimist õppivale lapsele] Krl; käüʔ sä virga jalaga Räp; muido kõhn, a `keŕge jalagaʔ [hobune] Se b. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind Lüg; ma pole oma `jälga mette `teiste `maadesse saand Käi; ei mo jalg põle `sõnna saand Mar; `sinna ei `tohtind obusega `jalga `minna VMr; ei tiä, kas oo metsän `jalga käenud Kod; kõrtsis ma ei käi `jalgagi KJn; es saa `jalga `vällä, periss kodun olli Krk; kõ̭ik si̬i̬ taĺv `olli sükäv lumi, ega ma kohegile `jalga ess saa Puh; si̬i̬ `väike ei lähä ütsindä mitte üits jalg koheki; pojatütär ei tule `jalga siiä Nõo; Ma iss tohe `mõisa `mõtsa karjaga `jalga minnäʔ Har; ei olõʔ `jalgagi koh käünüʔ Plv; (oma) jalga ~ jalgu pistma ~ tooma ~ tõstma ~ vedama ~ viima [kuhugi] minema, tulema (sag ähvardavalt, hrl koos eitusega) Oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta; Via siis oma jalad ka `meie`puale Jõh; ei miä‿n [ole] oma `jalgagi `sinne viend Vai; p‿vöi `kuskile `jalga `tösta Pha; `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä Mar; Tuu oma jalad vi̬i̬l siia (ähvardus) Vän; nii kui jala üle ukse pistad, suad kohe pähä VJg; Ma ei õle viel mitte oma `jalga tema uksest `sisse tõst Trm; ma põle oma `jalga `kõrtsi viind KJn; mia ei pistäss `siandse kõle ilmage `jalgagi üle läve `väĺlä Hel; mina enämb oma `jalga konagi sinna ei vii Ran; ei ole Mańn siin käenu, ei ole `jalga siiä toonu Nõo; ei olõ ma su `tarrõ umma `jalga `piśtänü; sa ei olõ `jalga põllu pääle viinuʔ Har; Et sa umma `jalga siiä inämb ei tu̬u̬ Räp; [hobuse] jalga kaema ~ katsuma ~ käima ~ proovima kiirust, jooksuvõimet proovima oli si arilik kerikus `käimine või pulma aeg, igaüks `katsus oma obese `jalgu Äks; noorõ obõsõ `jalga käima Krl; oodaʔ pan ette, ma kae t́al `jalga ka viil Se; jalga lühöndama (kellegi eest midagi toimetama) minge `aage loomad ää, lühönda mo `jalga Mar
3. a. jalanõu kahe`kortsed jalad all (s.t saapad ja kalossid) Jäm; panen teised jalad, teised `soapad Pee; siss käńgitivä tõõsõʔ jalaʔ Se b. sukalaba Viiś `toĺli `koetass jalg, sõ̭ss nakatas kokko `võtma Urv; sukalõ vaia `vahtse jalaʔ `otsa kotaʔ Har
4. fig tugi, abistaja, sammulühendaja ta (laps) mul jälags ika ka, ta mul `käskida ka Emm; tä oleks ikke `moole jalaks ja asjaks olnd Mar; obene alb küll, aga eks tä ike õle jalass, enäm ike ku ilma Kod; laps oles `mulle juba jalas olnud KJn; ku ma `endel obesetükikse ka saass `soerte, sõ̭ss oss omast käest iki ollu jalass võtta ~ oss omast käest jalg ollu Krk || osta mulle üits vana obene, kellega ma jala i̬i̬st lähä Nõo
II. ülekantud tähendusi
1. mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad; puu`lõikamise pukki jalad Lüg; `Muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi; `aspli jalg; kerilavva j.; `värtne `raami j. Jõh; `kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse. kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla; [silla] käsibu jalg Vai; keribu jalg Jäm; nendel (vooditel) `keikidel jalad all, se pole et nad ilma jaluta on; käru jalg; vörgu argi jalg; laivale pannasse jalad külje ala, et ep lεhe `ümber; tule argi jalg Khk; `lühtri jalg (küünlajala alumine ümmargune laiem osa) Kär; `toose argi jalg, putkes köib jala `otsas Mus; käia jalad Pha; ropsilaua jalg, se o `vastu moad ja laud o jala otsa `külges `kinni; `Katla jalad olid pingi `moodi, neli `jalga all, kaks `auku sihes, üks suurem, teine pisem. Kui katel tulelt ää tõsteti, siis `pandi `jalge `peale; puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla; Pillijalg [tuulikul], siit anna vaiale `pihta, siis kivi `kerkib Pöi; leva labi seesab sii [lõime] jala peal; `kanga jalad (kangasjalgade suured külgpuud) Muh; risti jälaks `panta ka kivi `surnu aeas; napsi klaas, suur ümarlik, jälg oli all Emm; oki tallabud oo `jalge `külgis Mar; lõugetil o kaks `jalga all, taka ots `vasta maad Vig; [nutujaan] oo paĺli `moodi, jalg all, nöörist tõmmatasse, siis ta akkab selle jala peal üppama naa et Kir; peeru jalg oli, all olid kolme jalaga, jalal olid pulgad sees Mih; rooli jalg (raudtoed rooli tekipealsetele seadistele) Khn; `asvlil oo jalg all. `seoksed ristid või pakk ja pośt köib läbi Aud; masti jalg (mastipuu alumine laiem osa, millega ta kinnitub veesõiduki külge) Ris; lambi jalg [puust], plekk lamp käis sees; `asvle jalg, jala pakk Juu; käḱil olid ümmargused jalad all, vajutasid käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikuma Kos; jalaga `õmlusmasin; tulerinnal õli jalg all, et ta ei `tõhtnud `kõikuda; tambi jalg; redelil õli tõene jalg madalam; kehä jalg (lõngakehade külgpuud); linamaśsina jalg; käsikivil on neli `jalga all Kod; siis olid `aśtjal jalad all - - vata ega muidu saand `riista `alla `panna, kui tal `jalgu põlnd Pal; jalg tuli ära järi alt Lai; oreli jalg Krk; tüve`lüümise peńk olli nellä jalaga, rabavuspeńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maan Puh; ega `niitse roobi muedu ess saesa ku näil `jalgu all ess ole Nõo; rabavuspengil om tõse otsa all jala ja tõne ots om põrmandu pääl; kolgitsel olli jala all, kaits `pulka; vanast teti rõugule jala ala, vili maa `küĺge es putuki, puu `panti ala; trulli jala olliva kõju puust; saksamaa adral om jalg all ku viiass. see om laud ja raudvang om pääl, sinna pannasse adra nõna `sisse Ote; kerilavva jalg om kolmõ haruline, to‿m mõtsan nii kasunuʔ Urv; jõulukuuse jalg Krl; uhmõŕ oĺl ütest puust kaivõt, säänä nigu jalaga viina klaaś. jalg timäl oĺl alt laǵa Rõu; langa kerimise jalg Plv; viina`topsõ ka om, om jalaga, oma jalaldaʔ; pl lõigada jalaʔ (palgilõikuse pukk) Se; piele jalaʔ kiä pidä `piili `üllen, `kõiki piele jakka Lut || fig vanalõ pingile `pante vahtsõʔ jala alaʔ (vanast inimesest, keda sunnitakse tööle) Lut
2. alus, millegi alumine osa: a. hoone vundament, eriti selle alumine, maa sees olev osa `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtu VNg; `kundamendi jalg `tehti maa `sisse Lüg; maea jalg ~ vundameńt u Pai; `uonelle tehakse kivist jalg `alla Koe; müürüle jalg `koetass ala, maa sisse pandass valu kivve, siss ei anna maa sisse vaodaʔ Se b. korstna jalg korstna alumine, hoone sees olev osa `korsna jalg tehä pae kivest Lüg; nöre on sihane, mis sest tahmast jookseb, `korsna `jälga `koutu tuleb `alla Emm; `kostna jalg akkab põranda pialt, on igapidi jämedam kui kostan isi Nis; `korsna jala sehest tulep `ulka nõge ku korsand pühitäss Nõo; koŕsnajalg om nõkõ täüś Har || katuse harjale toetuv korstna laiem alus kui katust arjutakse, pannakse laiem jalg `pεεle, et vesi ei saa [sisse] `nirguda Vll c. ahju jalg ahju alus hrl toapõrandast allpool senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad Lüg; [ahju] pae jalg Mar; jala peale pannakse [ahjukeris], jalaga seĺtsis tehakse põrand Kad; ahju jalg om allpu̬u̬l `põhja Krk d. silla jalg silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür `silla `võlvi jalg Lüg; silla jalg, akatakse tegema jõe põhjast, kividest tehakse, `aitab `silda `kanda Nis; jalaʔ `koetass kui tulbaviisi üless, tetäss päle sild Se Ls antsjalg e. kividest alus, millele tuuliku kere toetub – Pöi Kod || maasse kinnitatud ja kividega kindlustatud jäme palk, mille ümber pukktuulik pöördub – S Var see o pukktuulik, mis sedasi jala `otsas Ans; see mis kivijala sihest leheb üles `söövlibu `vastu, see on tuuligu jalg Khk || „pukkveski kere alumised teravad servad“ pukk`veski jalad on alt `lahti Var f. aia jalg aia kivist alus, aia aluskord kivesaja jalg veel εε vädamata Khk; aid oo pealt `otsa soan, [ainult] vana aa jalg; [näsiniin] kasus üheskohas aa jala sehes Muh; kibiaea jalg LNg g. kuhja jalg heinakuhja alumine osa kuhja jälg `tehke ää lai Emm; kuh́ä jalg, kust maalt akatasse [kuhja] kokko `võtma Mar; mis kuhjal kakuts säält lava `pulke vahelt, sõss ütelts: kaku kuhjal jala `valla Krk h. haki jalg viljahaki südamiku moodustavad esimestena püsti pandud vihud viis teistkümme `vihku käib akis, neli teistkümme pannakse `jalga ja viiesteisskümmes käib `piale Kad; kolm või neli `vihku köidetas kokku ladvast ja pandas `pisti, si̬i̬ om aki jalg. jalal nakatas `ümber laduma `vihke Ote i. (maastikutermin) jalam; hakatus; siil küll sai tehä, et maa `jalga (ranna lähedale) sais; ei voi maa jalast igä `kaugale `lassa [paati] `tuulise ilmaga Kuu; mää jalg o see, kust mägi akkab Kir; põllu jalad Han; mäe jalg Rõu j. võrgu alumine, kivide pool; kohati ka ülemine, käbade pool tule lahe vörgu `jalga [merre] Jäm; Teine vöttis vörgu jalad, kus kivid otsas olid Krj; Vörgu jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre pεle Pha; võrgu pea ja jalad Muh; akkame `võrku tarima, võta sa jalad, ma võta pea Kse || tamsa jalg („5–7 võrgusilma vahe ühest kinnitussilmast teiseni“); tampsa ui on jämedam ku ääreui, sellega `aetaks tamsa `jalgu („hui, mille abil võrgu paelad äärepaeltega tamsaga ühendatakse“) Hää k. purje soot, nöör purje alumise nurga küljes; purje alumine nurk, mis kinnitatakse masti külge `raaga `seili ~ topp`seili `jalg(a) VNg; purju jalg, sellega timmitasse kuidas puri tuult vötab; vii purju jalg `teisse `parda Khk; ravina `külge pannasse `purje jala Trm; purje esimäne jalg [masti küljes], tõene jalg `natke nukete venet Kod; puŕo jalg Vas l. niie jalg niie pikem silmus niiel on siĺm ja jalg Hää; alumene jalg, `peälmene jalg, niie silm Juu; `niitsme jala Krk m. jalaga ii (täht j) Kär; pitka jalaga ii Kaa Pha
3. puu tüvi, taime vars; jala peal ~ jalal kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili] puu on jala pääl `kuivand; mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä Lüg; vöttas männid jalabelt maha Khk; [puud] oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veel Mär; kui sa ta (rukki) jala pialt võtad, ta `tõmmab ju kuivass, pudiseb Kse; `Kaapsapia kasvab ju ühü jala ots Han; `raius metsa jalalt maha Kos; [vili] akkab jalale minema. se kõŕs on se jalg. kui juured `alla löövad ja idu üless tuleb, siis lääb jalale Trm; eenäm õli vi̬i̬l jalal, ein ajamata Kod; ta om jala pääl küll, aga ta om `surnu puu Krk; `ulka `mõtsa `jäie jala pääle `lõikamada Nõo; paĺlu `aina om vi̬i̬l jala pääl Krl; jala pääl sais norḿ Se; mõts um viil jalal Lut || siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalaga Lüg; päkäl ja puravikul jala all; päkäl `jalga ei süvvä; taglal ja kõbjal jala all Krk; t́sia tigo tu̬u̬‿m seene jala külleh Räp || fig üte jalaga liha om `väega hää võttaʔ [seentest] Räp || pl umbrohu juured kui sügavalt `küńti, siis umbrohul keerati jalad ülesse `poole Trm || [lina] peo ku `pintsle, ku ärä leoss, ei kurda jalun ~ jalul ku `laodets Krk
4. pl (ilmastikunähtus) heledamad sambad, jooned päikese all pääbäl tänä jalad all, tea kas tuleb sado või Mar; päeväl om jala all, ei tää ka ommen jäl `vihma tule Krk; pääväl (vihma) jalaʔ all, sadama nakkass Plv
5. juurealge, seemnest tärkav juureotsake, -narmas, idujuur; hv idu Tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale Jõh; mis magede küljest nee kasund juured ning idemed εε rahitasse, nee on mage jalad Khk; linnase jalad sõeluti `väĺla HMd; viĺlä teräl tuleb töńsist otsast jalg ja teräväst idu Juu; seeme on jalal, idaneb Trm; jala tuleve iki kige päält, siis tule ida; linnastel jala perän joba Krk; tera om ära `imbunu, jala om vällan juba Ote; viläl um jo jalg perähn, idu jo välähn Rõu; edimält aja seeme jala `perrä Se
6. end pikkusmõõt (umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl Lüg; kuue jala süld; kakskümnd `seitse korda jala pεεl o tihe vörk, saab `peenessi kilusid Khk; `jalga kaks [mere] pöhjast ülal Vll; kaheksa `jalga pikk Pai; pirru alu olli ike kolme jala puu Hls; esi oĺl nii laǵa nigu idsa, noh nii viiś `jalga inemise `pääle Ote; noʔ aja nii `paksu lummõʔ mahaʔ, et mõ̭nõ tuńni peräst om poolõ jala pad́u Har; jalg maad piḱk Se
7. millegi alustus, hakatus; järg egä nüüd enäm kinnas segi lähä, nüid on juba jalg all, tü̬ü̬ jalg on all, näeb mes piäb tegemä Kod
8. (inim)põlv, jagu, osa nuorem jalg rahvast nied panid [mardipäeva ajal] vaĺts `riidesse VMr
I. 1. a. elusolendite jäse, millele ta toetub ja mille abil liigub; jalg (sag ainsuslikult) Jalg `sohkab (joodikust); jala koverduksed (kurk); `Saapad on jala `kurgust `kitsad; Jalalaba on `paistes `jüskü pakk; Jalapäkkä on ragu ajand; jalaselg Kuu; `muudku ole vaid `püsti `jalgul, ei saa `puhka `millagi; `tuigub `jalgel; jala `pätkäd one `aiged VNg; ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude; `lonkab tõist `jalga; minä en saa `jalgust üles; jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis; Jala `õõnes ~ tühi kõht; jalad `pöias (kõverad) Lüg; jalad `arkis; `ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel; lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä; Jala alused ~ jala `põhjad Jõh; obone `ellitä `jalgada; kravu `jalga; `kärbläise `jalga; `rouda tegi jala `pohjad kippest Vai; niid köva maa jala all (öeld merelt tulles) Jäm; `kintsus `jalgadega (x-jalgadega); jala kurgu peelt päris `aige; nikastas jala `liikme ära Ans; nii kaua kui moo jalg ikka käib ning pεε kannab Khk; jalg o nikastand Krj; Selle obusega `önne äi ole, jalad sukkas (s.t varsal jalad altpoolt heledamad) Pöi; masaja jalaga; lämbid ~ `lämpis jalad (lampjalad); obu riigib `jalga Muh; Umigu käib neljal jälal, pεεval kahel ja õhtu kolmel jälal (= inimene); jäla `önded on `peenem koht, kus nötkub Emm; kuub oli jala `kurku; jala seered akkavad viludama; laps on alati ema jala `juures Rei; jalad vettis araks Phl; `jalgu `puhkama; jala kand taga; jala päkk oo all Mar; [lamba- niitmisel] esimesed jalad `pańdi `kaenla `alla, lapsed `oitsid tagumisi `jalgu, lammas oli `jalgade vahel süles Kul; jalad `rangis ja `kaaras all; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; enne oli neid `aŕsta, kes panid jala paegale, kui jalg `vältund oo; [vanal inimesel] Jalg maateral kinni; päkä `juures `väike karba tukk – jalatukk Vig; püksi perse läks jala `õndla; jala `varvad `punduvad ää Kse; jala kand, see sur nukk sii; jala põhe; jala `pialmene, üle summa oo jala pöid Mih; Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Khn; jala `luubelse końt; jala õnnal Aud; jala põhja all oo jala päkk; jala ranne PJg; Sügan jala `seĺga (laba); Kellel karvased jalasääred si̬i̬ saava rikkaks; Jalakõht ~ jalamari; Säärused `ümmer jalavarte Hää; jala `kindrad; rüü `oĺli jala kontsadest saadik; jala muna (luupeks) Saa; jalad surevad ää; äda lõi `jalgu; jala nõgu on päka ja kanna vahel; jala nõo sees Kei; jala kõberdese koht (tallaalune) on mõnel õõnes Juu; `luoma jalg `aige, nää `õngab `jalga Jür; jala `varba `otsa saab kua liigudata KuuK; seisa `jalgadega paigal; `jooksva `jalgades; ehmatasin roosi `jalga Ann; krambid käivad `jalgus Tür; jalg töńts, iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni VMr; `kõrge jalaga pikk inimene VJg; kui veke jala pöid nigu kitse jäĺg; jala päkk on suure `varba all; mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer, teine on `sirge jalaga Sim; jalust vigane; jaladest ei saa `käia; jala põhjaalune ~ tallaalune Äks; jalg kisub `krampi Lai; jala seĺgroog ~ seĺg on se końt pöia ~ labajala pial Plt; `jalga ette ~ taha panema KJn; iluse nõrga jala all ää `ju̬u̬skje oben; jala muna luu om jalal vällän pu̬u̬l; jala seĺg Hls; jala põkk; üle jala seĺlä ei tule ääp pori; tasa jala nuḱke pääl kõńd; mia peĺlässi ka - - jäi kõvass ku soolasammas, jalg ka es tõusu Krk; jalg veedi väärät ja sattegi maha; jalg `ku̬u̬li ära, nigu `pinde ai täis; jala nõĺv (päkk); ei ole jala pövvä täit maad Ran; mes sä looberdat, viat `jalgu perän Puh; jala käesivä `risti; Miili ei saana jalust ~ `jalguga `kõndi; jalaseere; kirves - - läits jala käänu `sisse; vigla aru läits jala labast läbi Nõo; ma‿i võtaki toda `tańdsma, tol vana tömp jalg Rõn; jala si̬i̬r, `pahkmass, kons San; Istu ja puhka `jalga; Mis mul no viga, säĺlile säńgün ja muidugu tiĺlidä `jalgu; jalakuńt veritsess lännüʔ Urv; kõtt om tühi, jalg om nõrk; Üts jalg pikk, tõnõ lühikõnõ, ütelukku käü, a edesi ei saa (= kell); jala lapard; jala lehiʔ valutõsõ Krl; ma‿i saa enämb jalust kohegi, mul omma jala `kangõ; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk; jala nut́i omma veritsess `hõõrunu; `õkva jala nõdsu kottalõ kasuss pininaal Har; ei olõ kätt ei `jalga, esi ilmamaa tark (= kell) Rõu; jala `lapju Vas; jala maŕaʔ; mehine tu̬u̬ `jalguga ḿett; jala jaku seeh midä õks om mut́ingut; jala `kindreʔ põlvõ al; jalalaba ~ jalalapp `kat́ski; jala`lapjugaʔ toetat `vasta maad; Mõ̭nel naistõ`rahval ommaʔ jalasoonõʔ `veigaʔ ińdsile (pingule), kõ̭iḱ ni‿ku sinidseʔ munakiviʔ väĺäh Se; jala sõrmeʔ (varbad) Lei || labajalg Jalg alt `ummes (lampjalast) Lüg; sokid jalas, `saapad `otsas, niid on jalad `valmis Jäm; Jalg `lahti (lumevaesest talvest, lumevabast teest) Pöi; pikk säŕk, otse peast jaluni Mär; võta jalad `lahti Tõs; jalad `riides Juu; [lund] ia paks üle jala kord maha tuld Lai; tõine jalg `kińni, tõine `valla Krk; lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; ma‿i ole paĺlaste `jalguga vi̬i̬l ollu Nõo; jalalõ `parraʔ, hüä `saapaʔ Se; `pästaga jalaʔ `maalõ un `minkaga magama Lei; || (Rohkesti adverbiaalset, piltlikku kasutust) jalaga ~ jalg(ad)ega 1. jalgsi kas sa jalagõ tulli Krl; kerikun oĺli kõ̭iḱ jalaga inemise Har; lät́s jalagaʔ `liina Se; 2. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte minä ei käi jalagagi `kõrtsis Lüg; perenaine es saa vahel `jalgadega pöllalegid Khk; nüid pole `endal eri `jalgadega `minna Vll; ei ma `talve ole jalaga maanteele saand Ann; mina sinnä ei lähä oma jalagagi Nõo; olõ‿õs ma säl jalagagiʔ Se; 3. kiiresti, ruttu Mine jalgega ja joose koa vahest sekka Han; tule `jalgadega Kad; käi `jalguga Kam; oma jalaga iseseisvalt, omal jõul `aige juo käib oma jalaga Lüg; soan ike oma jalaga vel `õue Juu; `Tervüs om kehvä, peräkõrd ei saa uma jalaga tagasi Urv; lat́s nakass jo uma jalagaʔ `juuskma Lut; jalust ~ jalad otsas ~ ära jalad haiged jalad on `otsas, muidu liiguks veel Mus; Jalust otsas KuuK; [lehm] jäi jalust ära, nii jalad ära Tür; ta on `vuodis kohe, jäi jalust ära VMr; jaluss õli ärä, ei suanud käedä Kod; jäi jalust ära Äks; Jalust olt eś ka nii otsan, et mitte kohegi es˽saaʔ Urv; jaluta ~ jalgadeta ilma jalgadeta, haigete jalgadega, käimisvõimetu `sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõised Lüg; mina vana inimene `jalguta siin `vuodes Jõh; Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta viŋŋub (= tuul) Jäm; jaluta Jaen lεheb `seina kaudu üles (= suits) Khk; laps viel istub, ei ta kõnni `ühtigi, on viel jaluta VJg; aga sängin ei tohi ka olla, siss jääb `u̬u̬piss ilma jaluta Nõo; jäät periss `puhtass jalalda, ei saa inämb kohegi minnäʔ Har; jaloldaʔ inemine Se Vrd jalutu; jala ~ jalgade all, alla, alt (jalgade) ees(t), jalus(t), tüliks, tülist kasi `jalgade alt εε; mis sa oled sii teiste `jalgade all Khk; mine `jalge alt ära Hls || neil oo `toito jalgall tallata (st raisata) Kul || ma ole `seitsmeküme kuiendama [aasta] peal jalad (olen 75 täis) Tõs; ühiksa `kümnes `oasta jala all (89 on täis) HJn; kaheksas `uassa jala all Kod; jalad ~ jalg all; jalad alla [saama, võtma; tegema] seismis- v käimisvõimeline; seismis- v käimisvõimeliseks muut(u)ma, püsti tõusma, käima hakkama ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida Lüg; noh, vöta jalad ala, töuse üles [lehmast] Khk; kes vähegid jalg all oli, keik `viidi jaanituld `vaatama Mus; põrsas ei võta kudagi `jalgu `alla VMr; kere pu̬u̬lt ilos obene, aga `jalgu ei õle all (ei sõida kiiresti) Kod; latsel oma jalg all joba Ran || (kukkumisest) Tee nii libe naagu tat́t, mitte jalad all äi seisa Pöi; nii i̬i̬le jää, nõnda‿t jala ei saesa all Puh || fig 1. kiire sammuga, heade jalgadega Pane ädala `peale minema, kas siis pole `loomadel jalad all Pöi; kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, siis ajasid kaatsakad neid takka, küll siis Punapardil jalad all olid Mih; 2. iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud sain juba elole jalad `alla Jõh; nuored, kel jalad all, nied [lähevad minema] JJn; `enne oli puru `vaene inimene, aga pärast sai jalad `alla Plt; sai sääl joba jala `alla. läits nii suurelises Ran; || (asjade kadumisest) Kuhu sie kuĺp siis sai, jusku oleks jalad all IisR; jalad alla tegema käima sundima, minekule ergutama Vaata laiskvorsti, küll ma sulle jalad alla teen Vig; piits teeb obusele jalad `alla Tõs; kevade `öeldi: las ta (loom) läheb `väĺla, küll jaań `talle jalad `alla teeb Lai; jalad alt väljas ~ ära seismis-, käimisvõimetu; jalad haiged; (ka kukkumisest) jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse Lüg; jalad nagu `võeti alt ää, ei soa `köia εnam Muh; nii klaes jää nõnna, et võtab jalad sool alt ää Mar; ühekorra old aga jalad alt ää ja Aabu vie all Kad; minul jalg jäi alt ära Plt; jala om alt ärä, kudass ta kõnnib Nõo; mul võ̭ti hirmuga õkva jalakiʔ alt ärʔ Plv; jala ~ jalgade peal, -e, -t jalgadel(e, -t), püstiasendis(se, -t) (ka käimisvõimest) `püstü jala pääl (seistes) Kuu; tama alisi oma `aigukse jala pääl `vällä; laps jo `jalgo pääl Vai; obused norgutavad, `püsti jala pεεl magavad Khk; jala pεεl aigos Käi; timbib ja tambib `jalge pial, üks rahutu vaim Var; vaarub `jalgade peal JõeK; jala pialt kukkus maha Plt; mõni tiisiku `aige kuivass jala pääl ärä Krk; Käü nigu vana igävene loobõrd `jalgu päält maha sadamisen Urv; Kõik kerikoaig maʔ saisi jalapääl Vas; tõbine aja hińnäst `jalgu päle; jo jala päl käu Se || fig iseseisev; majanduslikult sõltumatu Mees päriselt juba oma jala pεεl Kaa; õppib oma jalge pääl seisma Pst; oma `jalge pääl Krk || taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl (ebakindel) Vas b. (võrdlustes) Jalg nindägü kassi kaul Kuu; Jalad väsind `nindagu `nuiad; `Nuorelt jalad ku `värtnäd all; Jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened; Jalad nigu `ketrad (kiired) IisR; Jalad ku õbelusikad (pisikesed) Lüg; Jalg kut matimoa (suur); Jalad all kut suured `tündrid Pöi; Jalad lääpis all nagu luutõbisel lehmal LNg; Jalad all nagu veevõtmise pingid (pikad labajalad); Jalad perse all nagu saksa rätsepal Kul; Jalad kui rangipuud Mär; Jalad jusku sia sõrad (mustad) Hää; Jalad kõverad kui looga murre Kei; Jalg nagu vaese mehe vakamaa (suur) Amb; Jalad nagu sambad Koe; jalad nagu pakud all (paistetanud) Kad; jalad kui tambid all, `aiged; nuor on `kerge `jalgadega, jalad nigu vedrud Sim; pikad jalad nigu koodid Plt; Jala ku lambsu (suured ja laiad); Jala ku peüvä (kõverad) Trv; Jala all ku usse pulga (ümmargused) Krk; Jala ku `taosse Hel; lühikse jala nigu pätäku; jala nigu tangi (jalad kanged) Ran; ta‿lli vähälik obene, aga jala nii käesivä juśtkui kerilavva all Puh; nii jämme jalaʔ ku tulbaʔ all Krl; piḱäʔ jala˽nigu kure jalaʔ; ilusa jalaʔ nigu pütśikäʔ Har; sääntse paksu jala kui kahru jalaʔ Se c. fig Kuhu sa lähäd? – Lähän `sinne kuhu jalad `vievad Jõh; Olid sa jalgu pidamas (küsitakse inimeselt, kes räägib teiste seksuaalsuhetest) Kaa; Kas jalad puutusivad põhja (küsitakse kaua magajalt) Iis | [pulmas põllelappimise ajal] akati `võitu tegema, et `peidme puolt võit – `peidme jalg pial ja pruudi puolt, et pruudi jalg pial VMr | Minial peavad olema jänese jalad ja `lamba süda (minia peab olema virk ja tasane) Hää; Pido `pernaasel piät olõma jänesse jalaʔ ja kuninga mi̬i̬l Räp | Egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad Lüg | Kes teist jalaga lööb, sel jalg auast välja kasvab Vig | (häbelikust; norutajast) `Istub pia `jalte vahel IisR; Käib pea läbi jalge kut va äbelik koer Pöi; Tömmas saba jälge vahele Emm; Kus ta näeb, pää kahe jala vahel Hää; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk | (ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi Lüg; ei ole jala asetki KJn; jala `pandaʔ ei olõʔ asõnd ~ maad Har; Ei olõ kohe jalgage maaha panda Räp | Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; muud ei `aita, jalad `piässägä perse (öeld põgenedes) Kod; Tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale; `Juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä Jõh; Suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses IisR | (aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodi Lüg; Ei viitsi õigel viisil oma jalgu järele vedada Lai; täi kooleb jala `alla ärä Ran; ei jõvva `jalga üle läve `tõsta Rõn; taal õi lää jalg tõsõst edesi `eieʔ Urv; ei kergütäʔ umma `jalgagi Plv | (keemisest) Nüüd on pajal jalad all Hlj; nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks; küll on padal jalad all Lai | (kuulujutust) `Lorbatuse juttul ei õle `jalgu all Lüg; `jälle jutt ja jalad all IisR; Jutul põle `jalgu all Han; jälle jutt ja jalad all, ta läheb edasi Lai | vili kasvab ärja jala all (st härg annab palju sõnnikut) Nis; peremehe jalg rammutab `põldu (s.t peremees peab ise põllul olema) Ran; ega `tü̬ü̬lise jalg `viĺlä ei sõku Nõo; sut jalaʔ ravidsõsõʔ (rändajast) Lut | Iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest); Küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase mehe vai `naise Lüg | Ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust) Jõh | Kellel pole pead `otsas, sellel olgu jalad (unustajast) Pöi | lükkäd ärä jalaga, `tõmmad aga `käegä tagasi (ära halvusta seda, mida veel tarvis võib minna) Kod; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää | valel o lühised jalad, vale asjad tulavad üles Khk | kene `jalga `tatsa, sene suu `matsa VNg; kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab Muh; kelle jalg patsatab, selle suu matsatab Mär; kelle jalg `ilpsab, selle käsi `nilpsab Hää; kelle jalg tatsutab, selle suu matsutab Juu; kelle jalg `ülpäss, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk; kelle jalg tats, selle suu mats Ran | Kelle jalg sitage, selle suu saiage Pst; Jala põlvini sitatse, suu kõrvuni rasvane Hel; (üks ~ teine) jalg hauas ~ augus vanast v haigest inimesest üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke viel tahab naist võttada Lüg; jalg `audas, teina ava `pardal ~ εεrel Käi; Jalg hauas, teine kaldal Vig; Üks jalg `aukus, teine augu ääre pääl Hää; vana mullake joba, tõene jalg joba avvan Ran; üt́s jalg hauan ja tõnõ haua perve pääl Har | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän; üt́s jalg ilo poolõ, tõõne surma poolõ Vas | Kinel jänu, senel jälad Emm; Kel jano, tol jalaʔ Räp | Kie ei õle jalust vigane, on arust segane Lüg; Pεεst segane voi jälust vigane Emm | Ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale) Jõh; jalga ette ~ taha panema (kedagi) milleski takistama Eks Ats eese kaibamisega Peetrile jala ede pani Kaa; Ära lase omal `jalga taha `lüia; ta `pańni mul jala taha Hää; jala ette [nägema] lähedale `Ninda pime, et ei nää jala ette Jõh; Äi sa näe eese jala ede ka mette (tulevikku on võimatu ette näha) Kaa; Ei näe jala ettegi änam (inimene on pime) Hää; kui akkab juba jala ette nägema, siis on vekese `valge aeg Lai; ma `aima iki jala ette vähä ärä Krk; sa‿ss näe mitte jala ette tõnõkõrd Ote; jalg jala ette ~ kõrval ~ perän samm-sammult, aeglaselt, ettevaatlikult [liikuma] `astuvad nii kaks `valged `muĺlikast jalg jala `korval, et edasi ei saa Jõe; Obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma IisR; söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; astub na pikkämesi, jalg jala ette Tõs; `tatsab jalg jala ette VMr; läke jalg jala peräh Lut Vrd jalg-jalalt; jalga jala ette käima, kõndima (hrl koos eitusega) p‿saa `jalga jala ede Khk; ei nää `jalga jala ette `astuda Kei; ta on nii mõnnetu, et ei jõua kohe mette `jalga teise ette `tõsta Sim; nii pihtpime ü̬ü̬ `olli et, es näe `jalga jala ette panna Nõo; pimme, et ei näe `jalga jala ette `panna Kam; Jalgu peran vedama (lapse-east väljajõudnud, iseseisev olema) Pst || akkass iki üless `aama, `jalgu `perrä vedäme (paranevast haigest) Krk; kes sellele jala `piale `astund (kelle süü läbi ta on rasestunud) Ksi; Vassaku jalaga `vu̬u̬dist maha `astund (halvas tujus, pahurast inimesest) Hää; Jalg hakkas ahju veere pääle tükme (vanadus kipub kallale); üte jalage ärjä liha (seen); mis suguline ta vi̬i̬l om, undi tagumine jalg (kauge sugulane) Krk; täl `naisi jalaga seǵäda (palju); karass kate jalaga (otsejoont) õnnetuse `siśse Ran; Kõ̭iḱ uma elu aig olõ ma pidänü katõ jalaga keset ellu `traḿpma Rõn; Kus hüppas mulle nelja jalaga peale (süüdistas ägedalt) – miks ketid teritamata Tür; jalga heitma kõndima, ära minema tuleb natuke `jalga `eita koa, teeb enesele sööma `tahtmest Mih; oĺlimi sääl tüḱk `aigo, sõ̭ss heidimi `jalga Plv | ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest Lüg; jalga katsuma 1. pulmas pruudiga tantsima, mille eest tuli pruudile raha anda – Pil KJn; 2. (suguaktist) sai igä mies `jalga `katsuda Lüg; j. keerutama ~ kergitama ~ seadma tantsima eks `nuored ikka `armasta `jalga `kierutada Jõe; lähme `jalgu kergitama Mar; ei ole mina oma `jalga `seadnud, isast ei `tohtind Pil; kergitäsin koa oma `jalgu KJn; `kargamise man kergütäss `jalgu Se; jalgu kiitma ~ tänama põgenema Ega mul muud üle jäänd muudkui kiitsin häid jalgu Hlj; Kuski madinast läks, siis kiitas jalgu Jõh; ma sai pakku, tenässi endä äid `jalgu Nõo; jalga kaapama ~ kummardama [maani] kummardama kellegi ees `linnas õpetavad `jalga `koapama Kos; viga täl `jalga kumardadaʔ ku rahha tulõ [mõrsjal]; sis `laotas maaha sinnäʔ `jalgala ja kõigilõ kumaŕd `jalga; t́siaga and suud ja konnalõ kumardass `jalga (joodikust) Se; jalgu kängmä 1. surema taa `tahtsõ `jalgu `käńgiʔ oĺl jo `hirmsa `haigõ; ku `süämepalavik om, siss ta käńg ruttu jalaʔ Har; vana ineminõ jo om `jalgu käńgi Se; 2. jooksma ajama, säru tegema Ku sa˽siist är kao õiʔ, sõ̭ss ma su˽jala˽käńgi; Vai vi̬i̬l lää eiʔ, küll ma˽tää jala˽käńgi Rõu; ḱul ma su jalaʔ käńgi Vas; jalga laskma ära minema, ära jooksma, põgenema kui ei taha teha siis lase `jalga VNg; läks nõnna `jalga `laskes (kiiresti) Muh; ma `kaie ku `jalga `laskme sai Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; laseme nüid `jalga ruttu, muidu peremiss tulep, nakap pahandama Nõo; lasõʔ `jalga, sõss ei jääʔ `nälgä Plv; j. lööma id pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie Lüg; j. panema id äkist pani `seuke kabin ning plagin mineme kohe teed, panid `jalga säält Ans; ühe `aasta õli ja jälle pani `jalga Iis; ninda ku ma näi, panni `jalga Krk; ma saen `väĺjä ja piästsin jalad (jooksin ära, põgenesin) Kod; jalga tooma ~ kandma jalgadega suira, õietolmu tooma (mesilastest); keväjelt om mihiläisil edemine asi jala `tu̬u̬mine. ku na joonõn ommaʔ, na toova `jalga Har; jalga vajutama kiirust lisama, käiku kiirendama läks teene lepikusse ja meie `vaotasime `jalga nõnna et ei ta enam meid kätte soa Juu; jalgu viskama 1. jooksma, ruttu kõndima küll `viskas `jalgu Lai; 2. tantsima pidu pääl - - sääl `karglõsõʔ ja `viskasõ `jalgu Har; jalga võtma 1. jalul püsima, kõndima juba laps akkab `jalga `võtma Muh; 2. (majanduslikult) iseseisvuma – Vig; 3. kodunema, pinda leidma si̬i̬ sõna võtab `jalga ruttu, mes `niiskene Kod; jalg ~ jalad seina(s) ~ seinal ~ seina peal[e] (laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä pääl Lüg; Jalg seina, hambad varna LNg; Jalad seinas, hambad varnas Mar; Jala seina pääle paneme (magama heitma) Krk; Jalg saina pääl, hamba varna pääl Krl || (kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasid Lüg; Jooseb kut oleks sada paari jalgu Khk; Pani seikse vardiga minema naakut oleks mütu paari jalgu all Kaa; Pani liduma nõnda kut jalad `võtsid Pöi; pane külase minema siis on sada `paari `jalgu all Muh; lähäb nõnna, et jalad `vilkuvad all Mar; läind mis jalad `välkund all Vig; Jalad käivad `selga; Läks nõnda, et teine jalg ei näinu teist Hää; Lõikas et jalad all tuld lõivad; Läks et jallad kuklase lõid Saa; Jooseb et jalad ei puutu mahagi Trm; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai; joose nii et jalad ei putu maha Vil; [põgeneb nõnda, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; pańds tare poole nõndagu jala võtive Krk; lätsive kas jala tuld leive; Läits nigu jala es putu maa `küĺge Hel; ma joosi nigu jala es puttu maha ~ maa külge ~ `vasta maad; ta ju̬u̬sk nigu täl jala vähä võtiva Nõo; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; juusk nii et jalaʔ valutõsõʔ ~ tuld lööväʔ Har; kaḱk minemä nigu jala võt́iʔ Rõu; ju̬u̬sk nii kõvastõ et jalaʔ `kukrohe kääväʔ Räp | Kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini) Jõh; Küll ma võta sul jalad kõhu alt `väĺla (ähvardus laisale, aeglasele) Hää; Jalgu kõik kõhualune täis (jookseb kiiresti) Kad; Aa jala kõtust väĺlä (öeld aeglaselt kõndijale) Trv; ku ma tal kait́s `jõhkamet anni altaisa, obesel olli jala ku kõtust vällän Krk; jalgadele auru ~ nõu ~ säru ~ tuld ~ valu jne (takka) andma kiiresti minema, ära jooksma, põgenema ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagi Lüg; Jalgadele nõuu andma Tor; `ańtsin `jalgel tuld takka Ris; sain aga `jalgadele tuld `anda, muidu oleks `pihku jäänd Lai; annab `jalgadele valu, kardab et saab tupe `piale Ran; piat jalulõ tuld `andma, muidu jäät pümme pääle Har | Jalgele kihu tegema id Tor; jalgadele teada andma id anna `jalgel täädä, ku sul `kerge jala, küll jala pästäv Krk; jalad hüüdma ~ käima ~ vilkuma ~ viltsima jne panema ~ saama id saab jalad `keima `panna; küll sai ruttu jalad `vilkuma Khk; pane `jälle `veltsima jalad Mar; pane jalad `üidma ~ `vilkuma Trm; Kuski madinast läks, siis `kiitas `jalgu (jooksis ära) Jõh; jalad kaenlasse ~ näppu ~ pihale ~ selga ~ õlale jne võtma 1. (jalgsi) minema (hakkama) Ei saand keneltki hobust, `muutku oda jalad `selgä ja mene jala Kuu; `võt́sin jalad näppu, läksin Tapale Kad; võta jalad `kaindlasse ~ `seĺga ~ õlale, mine siis Ksi; võta jalad `selga ja perse käe `otsa Lai; võt́t jalaʔ `säĺgä ni ĺät́s `ärki, kõõ tüü jät́t `maalõ Lut; 2. jalad `seĺga `võtma (kiiresti minema, jooksma) Hää; pane tüdrugule jalg `pεεle (kindlusta omale pruudiks), mis sa seda lased `ümber liperda Mus; [kellegi] jala alt ~ alt jala läbi käima [kellegi ees] end alandama, [kellelegi] õigust jätma olen ta jala alt läbi käind Rei; Käid teiste alt jala Amb; ma käin ta jala alt läbi, aga ikke ei soa ta `tahtmist Trm; rasket jalga ~ raske jalaga ~ raskes jalgus ~ raske jala peal rase `rasked `jälga inimine Muh; naine om rasset `jalga Krk; rasõdõd `jalga San; rasõha jala pääl Lut; `tüt́rik oĺl vanna `jalga id Har; noorikõl jo `ĺuhko jalaʔ id Se; `ĺääĺme d́alabäl id Lei; jalad külmad (uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab) Lüg; [minial] jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; alles vi̬i̬l jalad küĺmäd aga juba uhkustab oma taluga KJn; jalad lühikesed ~ nõrgad purjus ma `tantsisi, aga jalad olid lühikesed Mus; [Ta] ei saa `lonksugi inge `alla `panna, juba jalad nõrgad Han; kolmas jalg 1. kepp ma‿p sua muidu üle ukse mette, kui mul põle kolmat `jalga mette Pöi; toḱk olna vanainimesel kolmas jalg Nõo || tämä käi pää `kolmanda `jalga all (käib küürus) VNg; 2. mehe suguliige [viina pakkumisel öeld:] Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel kolmanda jala jauks ka Amb; tee ~ minek jala ~ jalge all lahkumine tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie Lüg; sool siis tee jala all, pole änam sii `rahva seas mette Khk; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi; võt́tis tie `jalgade `alla Sim; enel surmati̬i̬ jo jala all Kod; mitu tuult ~ teised tuuled jala ~ jalge all 1. teist eesmärki omama Ei täma enamb talu`tüöle tule, sel `linnas `teised `tuuled `jalte all IisR; tääl veel meto tuult `jalge all `keiä, kis teab, mis täst saand oo Mar; 2. kindla elu- ja töökohata mitu tuult `jalge all, kui `paika põle Juu; tuli ~ tuul ~ jalgu all püsimatu nagu tuli `jalgu all, ta ei saa paigal olla Trv; nüid om tal tuli `jalgu all, ta taht ajame panna jälle (hobusega sõitma) Krk; tälle tetti tuul `jalgu `alla (aeti ära) Ran || jalg `pistetuksel menus (iga hetk minemas) Kuu; kui veli midägi käśk, siss jalg `olli juba minemän Nõo; Liine kaks um joʔ üt́e jalaga Tallinnan Rõu; peast jaluni üleni, tervenisti ehitab oma tütart piast jaluni VJg; pańd poesi pääst `jalguni `rõivide Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust ~ vallu täüs Krl; ma olõ timä pääst jaluni `rõivõilõ tennüʔ Har; pääst jaloniʔ `vahtsih `rõivih Plv; pääst lätt nigu jaloniʔ hirm Se; ei - - peast ega - - jalust aeglane ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalust Lüg; kikerdab (vireleb) aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi Juu; ei sua edasi ei päist ega jalust JMd; temä ei `pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo | temä om üten päie `jalgega `kinni, temä edesi ei saa Krk; pead-jalad koos 1. ruumipuuduses Säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuos IisR; Elast pεεd-jälad koos Emm; Elasime `piśses tuas viiekesi piad-jalad olid koos Han || Päe lühike, pead-jalad koos Sim; 2. küürus Seĺlavalu oo selle mehe piad-jalad kokku tõmman - - na kõberas Han; ma käin piad-jalad koos Ann; vastu päid-jalgu Söhukse teo eest kuluks taale küll vastu peid-jalgu anda Kaa; Sai vastu päid-jalgu Emm; käsi-jalg 1. Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jalg kaalas aa; [ta] akkas maas käsi-jälgu sipudama Emm; 2. emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; käe-jala juures ~ man Kruntkoha pidamene oli ulga param kut teiste kohtade pidamene sest sεεl oli keik kεε-jäla juures Emm; edemält `pańti `õina sarv rasvaga voki käsipu `õtsa silmussega. siis ta õli käe-jala juuren Kod; käe-jala man Ran; käte (ja) jalgadega Mul endal raius naine käte ja jalgadega vastu Tür; tõene mi̬i̬s - - karanu käte ja `jalguga appi Puh; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta. ei lase `enda `tarre `viiä Nõo; kässi `jalgugõ sais `vasta Krl || käsil otsib jälul leiab (kes väga head tahab, leiab halva) Emm; käsist-jalust käsist-jalust viganõ Khn; ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutud VMr || ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust ei pääst ega `persest Ran; `jalgust ja kätest sa oled nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä Puh; kätt-jalga mööda lohakalt Laseb kätt jalga mööda lohenal PJg; ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei jõua ~ saa kätt ega jalga liigutada ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutada VMr; sie `aigus võt́tis mehe ni maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; ess liiguta kätt ega `jalga nigu surnu Ran; jalad oma laua all Kes tiid, kuis sis lugu om, kui oma lavva ala jala panet (kui ise peremees oled) Ote; jalaʔ ommaʔ uma lavva all Plv | Juhan Maaliga pańni ka jalaʔ üt́e lavva alaʔ (abiellusid) Rõu | Kui ei `kergidä saba, sirutab jalad `väljä (sureb) Kuu; kut [lehm] mäletsema ei akka, lööb ika jalad `öigeks id Jäm; | Odot poiss, ku esä tulõ, tu̬u̬ su jalaʔ `sõlmõ käänd (annab peksa) Rõu; | tolmu jalgelt puistama lahkuma puistab tolmu jalgelt LNg; Ta olle - - oma jalgu päält nende tolmu maha puistanu ja kadunu Nõo
2. a. (eelmiste kasutusjuhtumitega tihedasti seostuvalt) jalaaste, samm, astumine, kõnd, käik `Kerge jalaga `nindagu kits üppämäs Kuu; kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; Nuar laps jalg `kerge Jõh; sage jalaga (kiire sammuga); `kerge jalaga ägasse `poole minema; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga; `raske jalaga obu Khk; et sa nobed jalad teed (et sa kiiresti lähed) Kär; üks va `umne jalg ~ `umpse jalaga Mar; aga sel olid eäd vaĺlud jalad Vig; ta pika jalaga, pani tuast `väĺla, ei saand tat kätte `ühti Mih; see inime oo `raske `jalgega Tõs; `jõutsa jalaga obone VMr; Laps nuorämb jalg kergemb Rak; veike `kerge jalaga mi̬i̬s Kod; lahe jalage oben(e); `kinni `jalgege, ei lää ruttu Krk; tu̬u̬ Jurak `olli `väega `kärmä `jalguga, ju̬u̬sk ikki obesega üten Puh; vallalõ `jalgugõ; tulõ mullõ pikä jalagõ [öeld käimist õppivale lapsele] Krl; käüʔ sä virga jalaga Räp; muido kõhn, a `keŕge jalagaʔ [hobune] Se b. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind Lüg; ma pole oma `jälga mette `teiste `maadesse saand Käi; ei mo jalg põle `sõnna saand Mar; `sinna ei `tohtind obusega `jalga `minna VMr; ei tiä, kas oo metsän `jalga käenud Kod; kõrtsis ma ei käi `jalgagi KJn; es saa `jalga `vällä, periss kodun olli Krk; kõ̭ik si̬i̬ taĺv `olli sükäv lumi, ega ma kohegile `jalga ess saa Puh; si̬i̬ `väike ei lähä ütsindä mitte üits jalg koheki; pojatütär ei tule `jalga siiä Nõo; Ma iss tohe `mõisa `mõtsa karjaga `jalga minnäʔ Har; ei olõʔ `jalgagi koh käünüʔ Plv; (oma) jalga ~ jalgu pistma ~ tooma ~ tõstma ~ vedama ~ viima [kuhugi] minema, tulema (sag ähvardavalt, hrl koos eitusega) Oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta; Via siis oma jalad ka `meie`puale Jõh; ei miä‿n [ole] oma `jalgagi `sinne viend Vai; p‿vöi `kuskile `jalga `tösta Pha; `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä Mar; Tuu oma jalad vi̬i̬l siia (ähvardus) Vän; nii kui jala üle ukse pistad, suad kohe pähä VJg; Ma ei õle viel mitte oma `jalga tema uksest `sisse tõst Trm; ma põle oma `jalga `kõrtsi viind KJn; mia ei pistäss `siandse kõle ilmage `jalgagi üle läve `väĺlä Hel; mina enämb oma `jalga konagi sinna ei vii Ran; ei ole Mańn siin käenu, ei ole `jalga siiä toonu Nõo; ei olõ ma su `tarrõ umma `jalga `piśtänü; sa ei olõ `jalga põllu pääle viinuʔ Har; Et sa umma `jalga siiä inämb ei tu̬u̬ Räp; [hobuse] jalga kaema ~ katsuma ~ käima ~ proovima kiirust, jooksuvõimet proovima oli si arilik kerikus `käimine või pulma aeg, igaüks `katsus oma obese `jalgu Äks; noorõ obõsõ `jalga käima Krl; oodaʔ pan ette, ma kae t́al `jalga ka viil Se; jalga lühöndama (kellegi eest midagi toimetama) minge `aage loomad ää, lühönda mo `jalga Mar
3. a. jalanõu kahe`kortsed jalad all (s.t saapad ja kalossid) Jäm; panen teised jalad, teised `soapad Pee; siss käńgitivä tõõsõʔ jalaʔ Se b. sukalaba Viiś `toĺli `koetass jalg, sõ̭ss nakatas kokko `võtma Urv; sukalõ vaia `vahtse jalaʔ `otsa kotaʔ Har
4. fig tugi, abistaja, sammulühendaja ta (laps) mul jälags ika ka, ta mul `käskida ka Emm; tä oleks ikke `moole jalaks ja asjaks olnd Mar; obene alb küll, aga eks tä ike õle jalass, enäm ike ku ilma Kod; laps oles `mulle juba jalas olnud KJn; ku ma `endel obesetükikse ka saass `soerte, sõ̭ss oss omast käest iki ollu jalass võtta ~ oss omast käest jalg ollu Krk || osta mulle üits vana obene, kellega ma jala i̬i̬st lähä Nõo
II. ülekantud tähendusi
1. mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad; puu`lõikamise pukki jalad Lüg; `Muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi; `aspli jalg; kerilavva j.; `värtne `raami j. Jõh; `kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse. kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla; [silla] käsibu jalg Vai; keribu jalg Jäm; nendel (vooditel) `keikidel jalad all, se pole et nad ilma jaluta on; käru jalg; vörgu argi jalg; laivale pannasse jalad külje ala, et ep lεhe `ümber; tule argi jalg Khk; `lühtri jalg (küünlajala alumine ümmargune laiem osa) Kär; `toose argi jalg, putkes köib jala `otsas Mus; käia jalad Pha; ropsilaua jalg, se o `vastu moad ja laud o jala otsa `külges `kinni; `Katla jalad olid pingi `moodi, neli `jalga all, kaks `auku sihes, üks suurem, teine pisem. Kui katel tulelt ää tõsteti, siis `pandi `jalge `peale; puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla; Pillijalg [tuulikul], siit anna vaiale `pihta, siis kivi `kerkib Pöi; leva labi seesab sii [lõime] jala peal; `kanga jalad (kangasjalgade suured külgpuud) Muh; risti jälaks `panta ka kivi `surnu aeas; napsi klaas, suur ümarlik, jälg oli all Emm; oki tallabud oo `jalge `külgis Mar; lõugetil o kaks `jalga all, taka ots `vasta maad Vig; [nutujaan] oo paĺli `moodi, jalg all, nöörist tõmmatasse, siis ta akkab selle jala peal üppama naa et Kir; peeru jalg oli, all olid kolme jalaga, jalal olid pulgad sees Mih; rooli jalg (raudtoed rooli tekipealsetele seadistele) Khn; `asvlil oo jalg all. `seoksed ristid või pakk ja pośt köib läbi Aud; masti jalg (mastipuu alumine laiem osa, millega ta kinnitub veesõiduki külge) Ris; lambi jalg [puust], plekk lamp käis sees; `asvle jalg, jala pakk Juu; käḱil olid ümmargused jalad all, vajutasid käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikuma Kos; jalaga `õmlusmasin; tulerinnal õli jalg all, et ta ei `tõhtnud `kõikuda; tambi jalg; redelil õli tõene jalg madalam; kehä jalg (lõngakehade külgpuud); linamaśsina jalg; käsikivil on neli `jalga all Kod; siis olid `aśtjal jalad all - - vata ega muidu saand `riista `alla `panna, kui tal `jalgu põlnd Pal; jalg tuli ära järi alt Lai; oreli jalg Krk; tüve`lüümise peńk olli nellä jalaga, rabavuspeńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maan Puh; ega `niitse roobi muedu ess saesa ku näil `jalgu all ess ole Nõo; rabavuspengil om tõse otsa all jala ja tõne ots om põrmandu pääl; kolgitsel olli jala all, kaits `pulka; vanast teti rõugule jala ala, vili maa `küĺge es putuki, puu `panti ala; trulli jala olliva kõju puust; saksamaa adral om jalg all ku viiass. see om laud ja raudvang om pääl, sinna pannasse adra nõna `sisse Ote; kerilavva jalg om kolmõ haruline, to‿m mõtsan nii kasunuʔ Urv; jõulukuuse jalg Krl; uhmõŕ oĺl ütest puust kaivõt, säänä nigu jalaga viina klaaś. jalg timäl oĺl alt laǵa Rõu; langa kerimise jalg Plv; viina`topsõ ka om, om jalaga, oma jalaldaʔ; pl lõigada jalaʔ (palgilõikuse pukk) Se; piele jalaʔ kiä pidä `piili `üllen, `kõiki piele jakka Lut || fig vanalõ pingile `pante vahtsõʔ jala alaʔ (vanast inimesest, keda sunnitakse tööle) Lut
2. alus, millegi alumine osa: a. hoone vundament, eriti selle alumine, maa sees olev osa `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtu VNg; `kundamendi jalg `tehti maa `sisse Lüg; maea jalg ~ vundameńt u Pai; `uonelle tehakse kivist jalg `alla Koe; müürüle jalg `koetass ala, maa sisse pandass valu kivve, siss ei anna maa sisse vaodaʔ Se b. korstna jalg korstna alumine, hoone sees olev osa `korsna jalg tehä pae kivest Lüg; nöre on sihane, mis sest tahmast jookseb, `korsna `jälga `koutu tuleb `alla Emm; `kostna jalg akkab põranda pialt, on igapidi jämedam kui kostan isi Nis; `korsna jala sehest tulep `ulka nõge ku korsand pühitäss Nõo; koŕsnajalg om nõkõ täüś Har || katuse harjale toetuv korstna laiem alus kui katust arjutakse, pannakse laiem jalg `pεεle, et vesi ei saa [sisse] `nirguda Vll c. ahju jalg ahju alus hrl toapõrandast allpool senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad Lüg; [ahju] pae jalg Mar; jala peale pannakse [ahjukeris], jalaga seĺtsis tehakse põrand Kad; ahju jalg om allpu̬u̬l `põhja Krk d. silla jalg silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür `silla `võlvi jalg Lüg; silla jalg, akatakse tegema jõe põhjast, kividest tehakse, `aitab `silda `kanda Nis; jalaʔ `koetass kui tulbaviisi üless, tetäss päle sild Se Ls antsjalg e. kividest alus, millele tuuliku kere toetub – Pöi Kod || maasse kinnitatud ja kividega kindlustatud jäme palk, mille ümber pukktuulik pöördub – S Var see o pukktuulik, mis sedasi jala `otsas Ans; see mis kivijala sihest leheb üles `söövlibu `vastu, see on tuuligu jalg Khk || „pukkveski kere alumised teravad servad“ pukk`veski jalad on alt `lahti Var f. aia jalg aia kivist alus, aia aluskord kivesaja jalg veel εε vädamata Khk; aid oo pealt `otsa soan, [ainult] vana aa jalg; [näsiniin] kasus üheskohas aa jala sehes Muh; kibiaea jalg LNg g. kuhja jalg heinakuhja alumine osa kuhja jälg `tehke ää lai Emm; kuh́ä jalg, kust maalt akatasse [kuhja] kokko `võtma Mar; mis kuhjal kakuts säält lava `pulke vahelt, sõss ütelts: kaku kuhjal jala `valla Krk h. haki jalg viljahaki südamiku moodustavad esimestena püsti pandud vihud viis teistkümme `vihku käib akis, neli teistkümme pannakse `jalga ja viiesteisskümmes käib `piale Kad; kolm või neli `vihku köidetas kokku ladvast ja pandas `pisti, si̬i̬ om aki jalg. jalal nakatas `ümber laduma `vihke Ote i. (maastikutermin) jalam; hakatus; siil küll sai tehä, et maa `jalga (ranna lähedale) sais; ei voi maa jalast igä `kaugale `lassa [paati] `tuulise ilmaga Kuu; mää jalg o see, kust mägi akkab Kir; põllu jalad Han; mäe jalg Rõu j. võrgu alumine, kivide pool; kohati ka ülemine, käbade pool tule lahe vörgu `jalga [merre] Jäm; Teine vöttis vörgu jalad, kus kivid otsas olid Krj; Vörgu jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre pεle Pha; võrgu pea ja jalad Muh; akkame `võrku tarima, võta sa jalad, ma võta pea Kse || tamsa jalg („5–7 võrgusilma vahe ühest kinnitussilmast teiseni“); tampsa ui on jämedam ku ääreui, sellega `aetaks tamsa `jalgu („hui, mille abil võrgu paelad äärepaeltega tamsaga ühendatakse“) Hää k. purje soot, nöör purje alumise nurga küljes; purje alumine nurk, mis kinnitatakse masti külge `raaga `seili ~ topp`seili `jalg(a) VNg; purju jalg, sellega timmitasse kuidas puri tuult vötab; vii purju jalg `teisse `parda Khk; ravina `külge pannasse `purje jala Trm; purje esimäne jalg [masti küljes], tõene jalg `natke nukete venet Kod; puŕo jalg Vas l. niie jalg niie pikem silmus niiel on siĺm ja jalg Hää; alumene jalg, `peälmene jalg, niie silm Juu; `niitsme jala Krk m. jalaga ii (täht j) Kär; pitka jalaga ii Kaa Pha
3. puu tüvi, taime vars; jala peal ~ jalal kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili] puu on jala pääl `kuivand; mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä Lüg; vöttas männid jalabelt maha Khk; [puud] oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veel Mär; kui sa ta (rukki) jala pialt võtad, ta `tõmmab ju kuivass, pudiseb Kse; `Kaapsapia kasvab ju ühü jala ots Han; `raius metsa jalalt maha Kos; [vili] akkab jalale minema. se kõŕs on se jalg. kui juured `alla löövad ja idu üless tuleb, siis lääb jalale Trm; eenäm õli vi̬i̬l jalal, ein ajamata Kod; ta om jala pääl küll, aga ta om `surnu puu Krk; `ulka `mõtsa `jäie jala pääle `lõikamada Nõo; paĺlu `aina om vi̬i̬l jala pääl Krl; jala pääl sais norḿ Se; mõts um viil jalal Lut || siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalaga Lüg; päkäl ja puravikul jala all; päkäl `jalga ei süvvä; taglal ja kõbjal jala all Krk; t́sia tigo tu̬u̬‿m seene jala külleh Räp || fig üte jalaga liha om `väega hää võttaʔ [seentest] Räp || pl umbrohu juured kui sügavalt `küńti, siis umbrohul keerati jalad ülesse `poole Trm || [lina] peo ku `pintsle, ku ärä leoss, ei kurda jalun ~ jalul ku `laodets Krk
4. pl (ilmastikunähtus) heledamad sambad, jooned päikese all pääbäl tänä jalad all, tea kas tuleb sado või Mar; päeväl om jala all, ei tää ka ommen jäl `vihma tule Krk; pääväl (vihma) jalaʔ all, sadama nakkass Plv
5. juurealge, seemnest tärkav juureotsake, -narmas, idujuur; hv idu Tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale Jõh; mis magede küljest nee kasund juured ning idemed εε rahitasse, nee on mage jalad Khk; linnase jalad sõeluti `väĺla HMd; viĺlä teräl tuleb töńsist otsast jalg ja teräväst idu Juu; seeme on jalal, idaneb Trm; jala tuleve iki kige päält, siis tule ida; linnastel jala perän joba Krk; tera om ära `imbunu, jala om vällan juba Ote; viläl um jo jalg perähn, idu jo välähn Rõu; edimält aja seeme jala `perrä Se
6. end pikkusmõõt (umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl Lüg; kuue jala süld; kakskümnd `seitse korda jala pεεl o tihe vörk, saab `peenessi kilusid Khk; `jalga kaks [mere] pöhjast ülal Vll; kaheksa `jalga pikk Pai; pirru alu olli ike kolme jala puu Hls; esi oĺl nii laǵa nigu idsa, noh nii viiś `jalga inemise `pääle Ote; noʔ aja nii `paksu lummõʔ mahaʔ, et mõ̭nõ tuńni peräst om poolõ jala pad́u Har; jalg maad piḱk Se
7. millegi alustus, hakatus; järg egä nüüd enäm kinnas segi lähä, nüid on juba jalg all, tü̬ü̬ jalg on all, näeb mes piäb tegemä Kod
8. (inim)põlv, jagu, osa nuorem jalg rahvast nied panid [mardipäeva ajal] vaĺts `riidesse VMr
jeevel2 `jeeveĺ g `jeeveli (`d́ieveli) Lei; g `jeebli Ote katuse|viil, -kelp
jeeveli|ots `jeeveliots katuse ots; unkaauk – Lei
kaaren `kaaren Kuu Hlj VNg IisR hv Khk Vll, K(-oa-, -ua-, kaaren Rap Koe) Trm MMg, kaarn Jõe Kuu KPõ(-oa-, -ua-) Pil Trv, `kaarna Lüg Jõh I(-oa-, -ua-) Hls T V(kaarna Krl), `kaarnas Hlj VNg Muh L(-oa- Var, -ua- Khn) Juu/-oa-/ SJn, -nass San Krl Se, kaarnas Khk Saa Juu VJg/-ua-/ Vas, -ss Krl Rõu Vas Se, g `kaarna (g kaarna Puh); karnas g `karna Hää, karnass Lut
1. ronk karjuvad kui `kaarnad kallal, ei lase rahu `olla Mär; minust vanemad siis `ütlesid et - - nüid üks surma sõnum tuleb, et `kaarnad kisuvad Var; `Kuarnas süeb mere `iäres `raipõsi kalu Khn; Mis te nokite siin nagu `kaarnad `väiksema kallal; kui `koarnad üle maea katuse läksid, siss pidid maea perenaene ja peremees ära surema Rap; minä sinuda `mussa `kuarnad ei karda (sõimlemisel) Kod; nigu `kaarnad raisa kallal kõik `ümmer Plt; kaarn talve aub pojad `väĺla Pil; vanast üteldi, et ku `kaarna lihatüki viib üle `ütsä põllu `pendre ja peni tolle ärä sü̬ü̬b, siss lääp peni `marru Nõo; ku `kaarna krongutass sõ̭ss üldass et pahanduss tulõ Kan; `kaarna üldäss surma tsirk ollõv; `kaarna `kruńksvaʔ, ei˽tiiäʔ kas om sõda jälle peĺlädä vai Har; `kaarna krońks, toosõ sõ̭nomit Se; käu ku karnass must Lut || fig (halvast inimeset) meil põle tasasid `lapsi, need oo `neoksed kullid `kaarnad kõik Mar; ära `siuke karnas ole; Va kuradi `kaarnas tikub kallal, mine nende `kaarnatega `kaklema Hää Vrd kaarne2
2. katuse viilulauad kess`paekas on vareksed, aga otsa peal on `koarnad mõlemal pool Kos
1. ronk karjuvad kui `kaarnad kallal, ei lase rahu `olla Mär; minust vanemad siis `ütlesid et - - nüid üks surma sõnum tuleb, et `kaarnad kisuvad Var; `Kuarnas süeb mere `iäres `raipõsi kalu Khn; Mis te nokite siin nagu `kaarnad `väiksema kallal; kui `koarnad üle maea katuse läksid, siss pidid maea perenaene ja peremees ära surema Rap; minä sinuda `mussa `kuarnad ei karda (sõimlemisel) Kod; nigu `kaarnad raisa kallal kõik `ümmer Plt; kaarn talve aub pojad `väĺla Pil; vanast üteldi, et ku `kaarna lihatüki viib üle `ütsä põllu `pendre ja peni tolle ärä sü̬ü̬b, siss lääp peni `marru Nõo; ku `kaarna krongutass sõ̭ss üldass et pahanduss tulõ Kan; `kaarna üldäss surma tsirk ollõv; `kaarna `kruńksvaʔ, ei˽tiiäʔ kas om sõda jälle peĺlädä vai Har; `kaarna krońks, toosõ sõ̭nomit Se; käu ku karnass must Lut || fig (halvast inimeset) meil põle tasasid `lapsi, need oo `neoksed kullid `kaarnad kõik Mar; ära `siuke karnas ole; Va kuradi `kaarnas tikub kallal, mine nende `kaarnatega `kaklema Hää Vrd kaarne2
2. katuse viilulauad kess`paekas on vareksed, aga otsa peal on `koarnad mõlemal pool Kos
kaari|laud1 katuse viilulaud katusõ `otsõ pääl omma kaarilavvaʔ piḱäʔ lavvaʔ, nii piḱäʔ kui `alla Se
kambrik `kambrik Mih, kambrik Kod, kamrik, `kamrik Mih Trm Kod, g -u
1. väike kamber mes sa itked siin, kas sa et või kodon `kamrikun `õlla Kod
2. väike, elumajaga sama katuse all olev ait; sahver kamrikus oli liha ja või`vaangad ja piimavaang Mih; kamrikun õlid räted, villad ja niied, särgid, rätekersod Kod
1. väike kamber mes sa itked siin, kas sa et või kodon `kamrikun `õlla Kod
2. väike, elumajaga sama katuse all olev ait; sahver kamrikus oli liha ja või`vaangad ja piimavaang Mih; kamrikun õlid räted, villad ja niied, särgid, rätekersod Kod
karu|käpp
1. katuse unkalaud (kaks ristamisi lauakest unkaaugu ülapoolel, otsad üle katuseharja, sag karukäpa, kullipea vm kujuliseks lõigatud) karukäppäd `onvad `õtsa `lüödud, `muidu tuul kisub `kattust, `kutsuta karu käppidest Lüg
2. (taim) – Mus Muh Tõs Kos VJg Trm Hls karu käpad oo nagu `imbead, misest mesilased mett `korjavad Muh; karukäpad, ühöd laiad karvased lälled VJg; karu kõllad = karu käpad Trm Vrd kahrukäpp, karu|kell, karu|kold
3. pl karukäpad heegelpitsi või kinda muster – Phl; karukäpa kiri kindakiri – SJn
4. fig karukäpa imeja (kade inimene) – Trv
1. katuse unkalaud (kaks ristamisi lauakest unkaaugu ülapoolel, otsad üle katuseharja, sag karukäpa, kullipea vm kujuliseks lõigatud) karukäppäd `onvad `õtsa `lüödud, `muidu tuul kisub `kattust, `kutsuta karu käppidest Lüg
2. (taim) – Mus Muh Tõs Kos VJg Trm Hls karu käpad oo nagu `imbead, misest mesilased mett `korjavad Muh; karukäpad, ühöd laiad karvased lälled VJg; karu kõllad = karu käpad Trm Vrd kahrukäpp, karu|kell, karu|kold
3. pl karukäpad heegelpitsi või kinda muster – Phl; karukäpa kiri kindakiri – SJn
4. fig karukäpa imeja (kade inimene) – Trv
katuse|alune
1. seinteta varjualune, postidele toetuva katusega küün või kuur; räästaalune on üks kattusse alune, kattuss on pääl, aga `seini ei õle, nüüd tehässe juo `einä laod ja Lüg; neli `posti maa `sisse `aeti, katus `pεεle, katusealune einte taarist Jäm; katuse alune on sauve `tönkis, kus kibid kuebavad riiulide pial, alt `lahti, katus pial, lamp katus, katuse all on `paĺlu riiulid Nis; aeda ees trepi `kohtes on ikke katusealune Juu; `lahtine ruum, katusse alune oli rehetua kuhal Äks; `vankrõ kuur om erälde katussõ alunõ, mõnõl agudõst tettu saenad, et vihm `pääle es käi, mõnõl `olli lavvust, kudass kellekil sedä `kraami `olli Ran
2. pööning, lakk Igavene suur maja, suur katusealune koa, kui see `põhku täis on, siis ikka on koa teda Pöi; kuum päiv paestap katusse pääle, katussealune om kuum Nõo
3. eluase mul kattusse alust ei õle, kuhu lähän, kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe; midä mul nüüd enämb ädä, nüüd mul omal juo kattusse alune ja päävari Lüg; ega ärä ei massa küll `müvvä sedä majakest, kos ma siss lähä, nüid om iks `endäst katussealune elädä ja olla Nõo
4. a katuse all asetsev si̬i̬ õli katusse alune kuhi, mis `pośtide vahele `tehti, ein õli sial ilus Trm; `katsealune ru̬u̬v, kohe `piale `pantse `sindrid vai õled Kod
1. seinteta varjualune, postidele toetuva katusega küün või kuur; räästaalune on üks kattusse alune, kattuss on pääl, aga `seini ei õle, nüüd tehässe juo `einä laod ja Lüg; neli `posti maa `sisse `aeti, katus `pεεle, katusealune einte taarist Jäm; katuse alune on sauve `tönkis, kus kibid kuebavad riiulide pial, alt `lahti, katus pial, lamp katus, katuse all on `paĺlu riiulid Nis; aeda ees trepi `kohtes on ikke katusealune Juu; `lahtine ruum, katusse alune oli rehetua kuhal Äks; `vankrõ kuur om erälde katussõ alunõ, mõnõl agudõst tettu saenad, et vihm `pääle es käi, mõnõl `olli lavvust, kudass kellekil sedä `kraami `olli Ran
2. pööning, lakk Igavene suur maja, suur katusealune koa, kui see `põhku täis on, siis ikka on koa teda Pöi; kuum päiv paestap katusse pääle, katussealune om kuum Nõo
3. eluase mul kattusse alust ei õle, kuhu lähän, kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe; midä mul nüüd enämb ädä, nüüd mul omal juo kattusse alune ja päävari Lüg; ega ärä ei massa küll `müvvä sedä majakest, kos ma siss lähä, nüid om iks `endäst katussealune elädä ja olla Nõo
4. a katuse all asetsev si̬i̬ õli katusse alune kuhi, mis `pośtide vahele `tehti, ein õli sial ilus Trm; `katsealune ru̬u̬v, kohe `piale `pantse `sindrid vai õled Kod
katuse|kivia. spetsiaalne kivi katuse katmiseks punased, millest `linnas katussi tehasse, nee on katuse kivid Khk; Ennivanast pöledati katusekivid souest Emm; katuse kibid oo kumerad ja kõberad Tor; katuse kibid, põletadud kohe, punased, telliskibi `moodi Nis; Palal õli savikõda, põleteti katussekiva. katussekivid õlid õma aŕssin pitkäd ja pu̬u̬l `toĺli paksud. katussekiva enäm ei `tehtä, puuseenäd ei jõvva `kanda näid, vajotab puumaja laiali Kod; katusõ kiviʔ olli kumarõʔ Har b. õlgkatuse kaitseks katuseharjale asetatud kivi `enni `pandi katosse arja `peale teliskibid, et tuul ei `laotand katost ää mette Mar Vrd katuskivi
katuse|latt roovlatt a. sarikate külge löödud põikpuu need, mis `õĺga `kinni `oitsid, `üiti `roikad, `õĺge all olid latid, katuse latid `üiti Tõs; [roovlatid] `oitsid, et katuse lat́id ei soa `pulkade pialt üles `tõusta Nis; katusse latid nüid lüvväss `nakluga `paarõ `pääle, kui õlõ katust tetti, siss keedeti (köideti) `vitsuga Ran; katusõ lat́t - - lat́i tulõva enne sablumi `perrä `paarõ pääle välläʔ lüüväʔ, peräst lü̬ü̬t katusõlauva lattõ pääle `naaluga kińni Har b. kinnituspuu katuse õlekihtide vahel kui õle katust tehäse, pannase igä korra `piäle lat́t, se oiab õled `kinni, kutsutse katuse lat́t Tõs
katuse|pind katuse sindel katosse `sindlid või mõni üiab katosse pinnad Mar
katuse|roodjas katuse roovlatt – Rõu Se Lut katussõ `ru̬u̬djil `lüüdi ärʔ mõlõmbaʔ poolõʔ ja kui peenembäʔ, siss üt́s pu̬u̬l Rõu; katuse ruod́jass um hille pikk, aia `ruudjast `pańti määne puu sai kätte Lut
katuse|räästasa. katuse äär tänä `üöse on `tuiskand `ninda pali lund, lume `aŋŋed on kattusse `räisteni Lüg; roovlat́t oo katuse `räästas Tõs; katuse räästa all ei lase pasin lund `sisse tuisata JõeK; katukse riastast sai siduda pisikesed vihud raiutud õlgedest VJg; jää purikad om katusse `räästä küĺlen Ran; katuse `rästä jo tsilguse Krl; mineʔ sinnäʔ katusõ `rästä ala Har b. u vihmaveerenn – Se
kelp1 kelp g kelba Sa L K u spor eL, `kelba R, kelbä Vig Kod KJn Vas Räp, keĺbä eL(keĺp Rõu Räp, ḱelp Se)
1. katuse kaldots, otsakatus kaduse `otsa `üitase kelbaks; `einu on veel kelba all püsut Khk; kus mud́u sedä `kelpä tehässe, ike oo kelbä saarikud koa; nee oo `kelbäd, mis `kõrgemas oo kui räästäs Vig; täie viiluga katusel põle `kelpa Tor; kui katus neĺla kańdi pialt kokku joosseb, siis otsad `üitakse kelbad Nis; tuul lammutas katuse kelba ää Juu; voĺvi august tuleb kelp tulema, tuleb niikaua kui `riasta `piale; kõik ei `oska `kelpa tehagi KuuK; nüid änam paelu `kelpasi ei `tehta, tehakse täie viiluga JMd; vanal ajal õli palgidess kelp; kelp võtab ühe [sarika] puari jagu `ruumi ärä, tieväd täisviiluga; kelp one maja õtsan Kod; kelbale pannasse vitsad, et tuul katust ei lõhu Ksi; poole viiluga katussel on kelbäd KJn; katuss kelbä kottalt ärä lagunu Trv; mõnel maeal om pooĺ `kelpa, mõnel om terve kelp Pst; egäl majal om kelba, ots om kelp, mis `laudege lööd Hls; ku paari pääl om, siis tulep kelp, siis katuss Krk; kelp om poolõst maast katussel, kui õgu ots, siss `kelpä ei olõ Ran; katusse kelp om maea ots Ote; vanast tetti kõiḱ [hooned] iks kelbäga; ilma kelbätä maja San; kelp om maja otsan, tu̬u̬ lätt nii pu̬u̬ĺ `liuhka Urv; tarõ lauda vai aida ots oĺl kelp katusõ all; tarõl om kat́s `kelpä Rõu; ku `kelpä sugugi ei olõ, siss ommaʔ paari saina pääle `pantu Plv; keĺp taht parandaʔ; Kelp piat laudõga kinni lüümä Vas; värme keĺbä kollatsõss; keĺbäst aja lummõ tarõ pääle Se; poolkelpa ~ poole kelbaga (katus) poole viiluga puale kelbägä maja Kod; mis poolest maast `luipu om, see om poole kelbäge Hls; õlõ katussel `olli kah kelp, kutsuti poolõ kelbägä; poole kelbäga katussel om ots tettu `viltu `allapoole, pu̬u̬l `kelpä om madalamb kui täis kelp Ran; poole kelbage oone San; poolõ kelbäge Krl; pu̬u̬ĺ `kelpä Plv; mi̬i̬ʔ aida katuss um ilma kelbädä, aga maja katuss um pu̬u̬l `kelpä Vas; tu‿om poolõ kelbagaʔ Se; täiskelp (katus) ilma viiluta edemält `tehti ike täie kelbägä; täis kelbägä maju enäm ei `tehtä Kod; tävve kelbäge ülevest seni ku `alla Trv; täis kelbägä katussel lääb ots `õigede üless Ran; mõ̭ni maja tetäss täüve kelbägaʔ, mõ̭ni poolõ kelbägaʔ Urv; täüs kelp lätt üless `harja `vaiba Rõu || Tuul täna koja kelbalt (hum vastus küsimusele, kust tuul puhub) Rei Vrd kelbas, kelpus1, kemp
2. otsa- ja küljekatuse ühenduskoht roo`pialne on, kus kaks `kelpa kokku läksid Nis; kelp on katusse serv. otsa serv, kui pöörab üles, see on kelp Plt; `pü̬ü̬rämese kohad katussel on kelbäd KJn
3. a. otsakatuse sarikas `otsmised sarikad, neil ei ole `pańdi külles, nied on kelbad Jür; kelbad on otsa sarikad, mis enam `puari ei lähe; täna ei sua `keiki sarikaid `piale, kelbad jäävad ikke panematta Koe b. sarika tugipuu, tits – PJg Ann
4. ots(laud) Kerstu kelbad läind otsast ära; `kooĺja kerstul on kelp; Vöta sεεlt `oete kelba pεεlt kuub Jäm; aseme kelp Ans; (vankril) teine kelp ees, teine taga, et midaid ratastelt ära‿p kau; saani kelp ning kori; söömalaud oli tua `kelpas, `kambri seina `vastus Khk; aho keĺp (lagi) Rõu; sadula keĺp om i̬i̬n ja takan tu̬u̬ `korgõmp serv Räp || hum tagumik mis sa teed koεrust, saad kelba `pihta; mis sa oma `kelpa näidad; magab nda, kelp paljas, ise‿p `teegid Khk
5. puuriida lukk si̬i̬ kutsutasse kelp, ku ladud tõene kõrd tõõsipidi; puud tõene kõrd tõsipidi nagu `kelpä tegid; kui puuri̬i̬da tikka ei lü̬ü̬, ladutasse kelbägä Kod || ristnurka palgid kelp one majal kua all, kui raiutse maja `eeste ilma vundameńdita, `pantse kelp nuka `alla, paĺgid `riśsi nagu pu̬u̬ riida nukad Kod
1. katuse kaldots, otsakatus kaduse `otsa `üitase kelbaks; `einu on veel kelba all püsut Khk; kus mud́u sedä `kelpä tehässe, ike oo kelbä saarikud koa; nee oo `kelbäd, mis `kõrgemas oo kui räästäs Vig; täie viiluga katusel põle `kelpa Tor; kui katus neĺla kańdi pialt kokku joosseb, siis otsad `üitakse kelbad Nis; tuul lammutas katuse kelba ää Juu; voĺvi august tuleb kelp tulema, tuleb niikaua kui `riasta `piale; kõik ei `oska `kelpa tehagi KuuK; nüid änam paelu `kelpasi ei `tehta, tehakse täie viiluga JMd; vanal ajal õli palgidess kelp; kelp võtab ühe [sarika] puari jagu `ruumi ärä, tieväd täisviiluga; kelp one maja õtsan Kod; kelbale pannasse vitsad, et tuul katust ei lõhu Ksi; poole viiluga katussel on kelbäd KJn; katuss kelbä kottalt ärä lagunu Trv; mõnel maeal om pooĺ `kelpa, mõnel om terve kelp Pst; egäl majal om kelba, ots om kelp, mis `laudege lööd Hls; ku paari pääl om, siis tulep kelp, siis katuss Krk; kelp om poolõst maast katussel, kui õgu ots, siss `kelpä ei olõ Ran; katusse kelp om maea ots Ote; vanast tetti kõiḱ [hooned] iks kelbäga; ilma kelbätä maja San; kelp om maja otsan, tu̬u̬ lätt nii pu̬u̬ĺ `liuhka Urv; tarõ lauda vai aida ots oĺl kelp katusõ all; tarõl om kat́s `kelpä Rõu; ku `kelpä sugugi ei olõ, siss ommaʔ paari saina pääle `pantu Plv; keĺp taht parandaʔ; Kelp piat laudõga kinni lüümä Vas; värme keĺbä kollatsõss; keĺbäst aja lummõ tarõ pääle Se; poolkelpa ~ poole kelbaga (katus) poole viiluga puale kelbägä maja Kod; mis poolest maast `luipu om, see om poole kelbäge Hls; õlõ katussel `olli kah kelp, kutsuti poolõ kelbägä; poole kelbäga katussel om ots tettu `viltu `allapoole, pu̬u̬l `kelpä om madalamb kui täis kelp Ran; poole kelbage oone San; poolõ kelbäge Krl; pu̬u̬ĺ `kelpä Plv; mi̬i̬ʔ aida katuss um ilma kelbädä, aga maja katuss um pu̬u̬l `kelpä Vas; tu‿om poolõ kelbagaʔ Se; täiskelp (katus) ilma viiluta edemält `tehti ike täie kelbägä; täis kelbägä maju enäm ei `tehtä Kod; tävve kelbäge ülevest seni ku `alla Trv; täis kelbägä katussel lääb ots `õigede üless Ran; mõ̭ni maja tetäss täüve kelbägaʔ, mõ̭ni poolõ kelbägaʔ Urv; täüs kelp lätt üless `harja `vaiba Rõu || Tuul täna koja kelbalt (hum vastus küsimusele, kust tuul puhub) Rei Vrd kelbas, kelpus1, kemp
2. otsa- ja küljekatuse ühenduskoht roo`pialne on, kus kaks `kelpa kokku läksid Nis; kelp on katusse serv. otsa serv, kui pöörab üles, see on kelp Plt; `pü̬ü̬rämese kohad katussel on kelbäd KJn
3. a. otsakatuse sarikas `otsmised sarikad, neil ei ole `pańdi külles, nied on kelbad Jür; kelbad on otsa sarikad, mis enam `puari ei lähe; täna ei sua `keiki sarikaid `piale, kelbad jäävad ikke panematta Koe b. sarika tugipuu, tits – PJg Ann
4. ots(laud) Kerstu kelbad läind otsast ära; `kooĺja kerstul on kelp; Vöta sεεlt `oete kelba pεεlt kuub Jäm; aseme kelp Ans; (vankril) teine kelp ees, teine taga, et midaid ratastelt ära‿p kau; saani kelp ning kori; söömalaud oli tua `kelpas, `kambri seina `vastus Khk; aho keĺp (lagi) Rõu; sadula keĺp om i̬i̬n ja takan tu̬u̬ `korgõmp serv Räp || hum tagumik mis sa teed koεrust, saad kelba `pihta; mis sa oma `kelpa näidad; magab nda, kelp paljas, ise‿p `teegid Khk
5. puuriida lukk si̬i̬ kutsutasse kelp, ku ladud tõene kõrd tõõsipidi; puud tõene kõrd tõsipidi nagu `kelpä tegid; kui puuri̬i̬da tikka ei lü̬ü̬, ladutasse kelbägä Kod || ristnurka palgid kelp one majal kua all, kui raiutse maja `eeste ilma vundameńdita, `pantse kelp nuka `alla, paĺgid `riśsi nagu pu̬u̬ riida nukad Kod
kolde|alune
1. katuse ja lae vaheline sisenurk maja `koldealune one siden, rässäalune oo väĺjän; kõik `koldealused one `lahti reheall Kod
2. = koldas – Trm
1. katuse ja lae vaheline sisenurk maja `koldealune one siden, rässäalune oo väĺjän; kõik `koldealused one `lahti reheall Kod
2. = koldas – Trm
korra|malk korra- Mar; kõrra- Pst
1. katuse korralatt – Mar
2. viljarõugu harimalk – Pst
1. katuse korralatt – Mar
2. viljarõugu harimalk – Pst
kronk|laud pl kronklavvad katuse harjalaud – Iis
kuru1 kuru üld
1. kitsas ruum reheahju ja seina vahel; ahju- või pliiditagune; aganik; katuse- või ulualune kurus `onvad kõik tüö `riistad ja muu kolo Lüg; kurus olid pühud (aganad) sehes Ans; kuruse `aeti talveks `pahna; ahju `perse ning seina vahel üks pisigene kuru, visetasse määd (midagi) `tühja kola `sönna `sisse, kuruse Khk; kuru pääl oli liigtuba Krj; kuru oli tua taga pisike `kamber, jahvekivid olid änamaste kurus, tuast läks uks `sisse kuruse Pöi; toa taga `ollid `seuksed kurud aganate jaoks Muh; vanast ajast oli ahju ja seina vahel kuru, kus aganad `sisse `panti Emm; pisigene kuru kui üks vεhene maja (ruum) on Käi; oli rehi `valmis saand, `viidi keik `jälle kuruse; üks kuru on, pole suur `ühtid Rei; Sügüse piäb kuru männä puru `täüde vädämä, siis `talvõ iä võtta Khn; kuru oli rehetoa seina ja välisseina vahel Nis; sasid `leikasime kõik kurusse Sim; ahjukurun `oĺli leevä `lapju ja ru̬u̬p ja `kõ̭iki seräst `asja Nõo; riihe kuru, tu̬u̬ lät́s nõkõ täüs, lät́s lahi `sisse; lähät `kurru magama Har || kitsas koht; vahe, pragu katusse kurus oo pääsusse pesa; tεεb, koes kuru vahele see vöis kukkuda Khk; Poe sa sönna kapi vahele kurusse Kaa; Jäta [pliidi ehitamisel] ikka pisike kuru liidi ja seina vahele, kos sa soad puid `panna Jaa; See (köök) on nendel just kut pisike kuru, kitsas ja pitk Pöi; lat́s om sääl nigu kurun sängü alh Har Vrd kurukamber
2. nurk – eL pane luud `kurru; `lamba aia `kurru ajanu Trv; silmä kuru punetav; mõne inimesel lääv [silmad] `viltu `kurru, terä käänt `kurru; jäägu `kurru kopiteme, aia ala alliteme rhvl Krk; tüdruku olli usse kurun Hel; `ta‿ĺli tüḱnu nigu `kurru sinna saena ja trepi `vaele Ran; mes sä istut sääl kurun ja kuedat; ma kupati ta (lamba) `lauta `kurru Nõo; suukurust tuleb `süĺgä `vällä Ote; ma `viśki sinnä `kurru ehk nukka Kan; Sääl kurun tä istus, mina ei˽tiiäʔ mis tä säl teǵe Urv
3. (aiaga piiratud) kitsas (karja)tee – R VJg Iis Trm kuru on `nõnda `kitsas, et ei saa kahe inimese `rinnagi `menna `ühtä, üks`aaval peradikku `luomad `pääsevad kurust läbi; majad on ridassutte ehidettod, kuru vahel, kahel puol kuru majad; `veikesi kurusi on `metsas pali Lüg; Kurul õli senepera aid kahelpual `vastas, et `luomad ei `pääsind `välja Jõh; kui `luomad `käüdi, siis oli kuru, kust `luomad `käüdi `karja Vai; `luomi `aeti karjamalle kuru `müeda Iis Vrd kuruaed
4. kõrvaline, eraldatud paik (metsas, soos jne) elab sääl küla kurus VNg; sial jõe jääres oli `turva raba, sial oli ka üks kuru; raba mets, kus lagedam ega seda kuruks ei `öelda - - kuru on iki suuremas metsas Plt; om sääl taga mõtsakurun Trv; kuru na kutsutass, säänne perätü, nigu mõtsa siśen vai nii; ma `suusiga tulli säält soo kuru mant, lätsi `kurru teed `ot́sma; takan kurun na (kalad) kudeva Ote Vrd kurm2
5. lõikamata (rukki)riba – TaPõ Kas sa jäid kuru `õtsa kusele (öeld sellele, kes eega maha jäi) Trm; `seie jääb nüid kuru vahele; ära jäta kuru vahele MMg; jäi kuru `õtsa kurutama Lai; kurusse jääma eega maha jääma jäi oma õtsaga kurusse Trm; jäi kurusse Äks Lai Vrd kurg, kurukene
6. urg, koobas mäe sees on rebase kurud, mägrad elavad veel kurudes, muud loomad ei ela kurude sees Saa
1. kitsas ruum reheahju ja seina vahel; ahju- või pliiditagune; aganik; katuse- või ulualune kurus `onvad kõik tüö `riistad ja muu kolo Lüg; kurus olid pühud (aganad) sehes Ans; kuruse `aeti talveks `pahna; ahju `perse ning seina vahel üks pisigene kuru, visetasse määd (midagi) `tühja kola `sönna `sisse, kuruse Khk; kuru pääl oli liigtuba Krj; kuru oli tua taga pisike `kamber, jahvekivid olid änamaste kurus, tuast läks uks `sisse kuruse Pöi; toa taga `ollid `seuksed kurud aganate jaoks Muh; vanast ajast oli ahju ja seina vahel kuru, kus aganad `sisse `panti Emm; pisigene kuru kui üks vεhene maja (ruum) on Käi; oli rehi `valmis saand, `viidi keik `jälle kuruse; üks kuru on, pole suur `ühtid Rei; Sügüse piäb kuru männä puru `täüde vädämä, siis `talvõ iä võtta Khn; kuru oli rehetoa seina ja välisseina vahel Nis; sasid `leikasime kõik kurusse Sim; ahjukurun `oĺli leevä `lapju ja ru̬u̬p ja `kõ̭iki seräst `asja Nõo; riihe kuru, tu̬u̬ lät́s nõkõ täüs, lät́s lahi `sisse; lähät `kurru magama Har || kitsas koht; vahe, pragu katusse kurus oo pääsusse pesa; tεεb, koes kuru vahele see vöis kukkuda Khk; Poe sa sönna kapi vahele kurusse Kaa; Jäta [pliidi ehitamisel] ikka pisike kuru liidi ja seina vahele, kos sa soad puid `panna Jaa; See (köök) on nendel just kut pisike kuru, kitsas ja pitk Pöi; lat́s om sääl nigu kurun sängü alh Har Vrd kurukamber
2. nurk – eL pane luud `kurru; `lamba aia `kurru ajanu Trv; silmä kuru punetav; mõne inimesel lääv [silmad] `viltu `kurru, terä käänt `kurru; jäägu `kurru kopiteme, aia ala alliteme rhvl Krk; tüdruku olli usse kurun Hel; `ta‿ĺli tüḱnu nigu `kurru sinna saena ja trepi `vaele Ran; mes sä istut sääl kurun ja kuedat; ma kupati ta (lamba) `lauta `kurru Nõo; suukurust tuleb `süĺgä `vällä Ote; ma `viśki sinnä `kurru ehk nukka Kan; Sääl kurun tä istus, mina ei˽tiiäʔ mis tä säl teǵe Urv
3. (aiaga piiratud) kitsas (karja)tee – R VJg Iis Trm kuru on `nõnda `kitsas, et ei saa kahe inimese `rinnagi `menna `ühtä, üks`aaval peradikku `luomad `pääsevad kurust läbi; majad on ridassutte ehidettod, kuru vahel, kahel puol kuru majad; `veikesi kurusi on `metsas pali Lüg; Kurul õli senepera aid kahelpual `vastas, et `luomad ei `pääsind `välja Jõh; kui `luomad `käüdi, siis oli kuru, kust `luomad `käüdi `karja Vai; `luomi `aeti karjamalle kuru `müeda Iis Vrd kuruaed
4. kõrvaline, eraldatud paik (metsas, soos jne) elab sääl küla kurus VNg; sial jõe jääres oli `turva raba, sial oli ka üks kuru; raba mets, kus lagedam ega seda kuruks ei `öelda - - kuru on iki suuremas metsas Plt; om sääl taga mõtsakurun Trv; kuru na kutsutass, säänne perätü, nigu mõtsa siśen vai nii; ma `suusiga tulli säält soo kuru mant, lätsi `kurru teed `ot́sma; takan kurun na (kalad) kudeva Ote Vrd kurm2
5. lõikamata (rukki)riba – TaPõ Kas sa jäid kuru `õtsa kusele (öeld sellele, kes eega maha jäi) Trm; `seie jääb nüid kuru vahele; ära jäta kuru vahele MMg; jäi kuru `õtsa kurutama Lai; kurusse jääma eega maha jääma jäi oma õtsaga kurusse Trm; jäi kurusse Äks Lai Vrd kurg, kurukene
6. urg, koobas mäe sees on rebase kurud, mägrad elavad veel kurudes, muud loomad ei ela kurude sees Saa
kõlgus1 kõlgu|s g -se Tor Hää Saa SJn(-si) Vil Hls, -sa Kõp; kõlgu|ss g -sse Hää M Puh Kam Ote San, -ssa Vil(-ssi) Trv Pst, -(s)sõ Võn V(n -śs Rõu Vas Se; g `kõlksõ); `kõlgu|s g -sse IisR; kõlks Kra, g `kõlksõ San; n, g `kõlksõ Lei
1. aganik (rehielamu või laudaga ühe katuse all) `Pääle `tuulamist `aeti aganad `kõlgussesse IisR; aganate jauks oĺlid ju kõlgused Hää; Kõlgusi oli `siuke ruum `lamma laada kõrval, kus `kõlkad olid SJn; Kõlgus oĺli just laada kõrval, uks vahel, `sinna visati talvel laadapäält `einu `alla Vil; Peräst `võeti `kõĺka rihe rihage `väĺlä, `panti `ohje `pääle kõlgusses `viimisess Pst; kõlgussesse pandass õle, agana Ote; `kõlksõdõ `panti `lehmi pudi ja `lambaainaʔ, üle läve `aeti iks `sisse `viklugõ San; kõlguss oĺl lauda otsan laudaga üte katussõ all Urv; meil `pańti kõ̭iḱ olõ˽`kõlksõdõ, meil oĺl `põ̭h́ta otsan kõlguss Har; olõ kõlguss ja haina kõlguss oĺliʔ lauda kõrval; palgest sainaʔ, katuss pääl - - lakõ olõ õs kõlgussil Rõu; näil oĺl nii`mu̬u̬du tett tahr, kõlgusõʔ `oĺli˽tõõsõl pu̬u̬l, ja tõõsõl pu̬u̬l `oĺli˽laudaʔ, tahr oĺl `vaihhõl Vas; [niidul] haina saraja, a kotoh om kõlguss, kohe olõ˽`sisse panõt, eläjä söödä vai - - laudaga üteh meil ommava kõlgusõʔ Se; agana `kantasõ `kõlksõdõ Lei || Kõlgussil käima [öeld kui] poisi käävä lakka tütrike manu Võn || kõlgas kõlgusse `anti lammastele vai visati `väĺlä kana rehitsivä Puh Vrd kõlgastik, kõlgustik, kõlkalune
2. (kodulähedane) heinaküün aena küin oĺl kõlguss, kõlgussede `pańti aena `siśse ja õle ja, suur kõlguss oĺl, kohe kõik talu õle `siśse lätsivä Kam; Kõlguss tetti rehest kavvõ, aga laudalõ ligi Vas; Hainaʔ pandass kõlksõhe, kõlgusõʔ ommaʔ suurõʔ Se; õdasku `puolõ `naatass `haina `pandma `kuh́ja voi vidämä `kõlksõlõ, sjoo um haańatüü Lut
1. aganik (rehielamu või laudaga ühe katuse all) `Pääle `tuulamist `aeti aganad `kõlgussesse IisR; aganate jauks oĺlid ju kõlgused Hää; Kõlgusi oli `siuke ruum `lamma laada kõrval, kus `kõlkad olid SJn; Kõlgus oĺli just laada kõrval, uks vahel, `sinna visati talvel laadapäält `einu `alla Vil; Peräst `võeti `kõĺka rihe rihage `väĺlä, `panti `ohje `pääle kõlgusses `viimisess Pst; kõlgussesse pandass õle, agana Ote; `kõlksõdõ `panti `lehmi pudi ja `lambaainaʔ, üle läve `aeti iks `sisse `viklugõ San; kõlguss oĺl lauda otsan laudaga üte katussõ all Urv; meil `pańti kõ̭iḱ olõ˽`kõlksõdõ, meil oĺl `põ̭h́ta otsan kõlguss Har; olõ kõlguss ja haina kõlguss oĺliʔ lauda kõrval; palgest sainaʔ, katuss pääl - - lakõ olõ õs kõlgussil Rõu; näil oĺl nii`mu̬u̬du tett tahr, kõlgusõʔ `oĺli˽tõõsõl pu̬u̬l, ja tõõsõl pu̬u̬l `oĺli˽laudaʔ, tahr oĺl `vaihhõl Vas; [niidul] haina saraja, a kotoh om kõlguss, kohe olõ˽`sisse panõt, eläjä söödä vai - - laudaga üteh meil ommava kõlgusõʔ Se; agana `kantasõ `kõlksõdõ Lei || Kõlgussil käima [öeld kui] poisi käävä lakka tütrike manu Võn || kõlgas kõlgusse `anti lammastele vai visati `väĺlä kana rehitsivä Puh Vrd kõlgastik, kõlgustik, kõlkalune
2. (kodulähedane) heinaküün aena küin oĺl kõlguss, kõlgussede `pańti aena `siśse ja õle ja, suur kõlguss oĺl, kohe kõik talu õle `siśse lätsivä Kam; Kõlguss tetti rehest kavvõ, aga laudalõ ligi Vas; Hainaʔ pandass kõlksõhe, kõlgusõʔ ommaʔ suurõʔ Se; õdasku `puolõ `naatass `haina `pandma `kuh́ja voi vidämä `kõlksõlõ, sjoo um haańatüü Lut
kõrd|malk
1. katuse korralatt katussa õle tükive kõrd `malke alt `väĺlä Trv
2. pl kuhjamalgad ni̬i̬ om kõrdmalga, mis einä kuhja `pääle pannass Krk
Vrd korramalk
1. katuse korralatt katussa õle tükive kõrd `malke alt `väĺlä Trv
2. pl kuhjamalgad ni̬i̬ om kõrdmalga, mis einä kuhja `pääle pannass Krk
Vrd korramalk
käävel1 `käävel g `käävli Sa
1. katuse kelp `käävlitega katus Jäm; elubä `käävel `valmis; `käävel `laudadega `kinni `löödud Khk
2. rehealuse kõrvalehitis rihaltse `käävel Krj Vrd käävialune
1. katuse kelp `käävlitega katus Jäm; elubä `käävel `valmis; `käävel `laudadega `kinni `löödud Khk
2. rehealuse kõrvalehitis rihaltse `käävel Krj Vrd käävialune
lapi1 lapi g lapi Saa Pst Hls, `lapju Trv Pst Hel/-o/, `laṕm|e Pst Hls Krk, -a Pst Hel (katuse-, leiva jne) labidas `lapjul vaŕs peräst ärä; `lapjuga lõegatas `raavi; paĺlu es saa küdsäte `suuri [kalu] - - vaśt paarsada `lapju `pääle Trv; `vankert määriti `veikse puust `laṕmege; `laṕma näsä Pst; lapige kaevets maad Hls; [kütise] tuhk `aeti laiali lapintege; oĺli kajonu `laṕmege; katuse lapi olli, kellege katust kateti Krk; `lapjo vars; `laṕmaga `panti levä `ahju Hel || fig küll liiv ja lapi mass (tasumata võlast) Krk Vrd lapju, lappi1
leep|latt latt a. hoiab sarika alumist otsa murispuu küljes leep lati teine ots on murrisbu sihes, teine ots on `nöumbu sihes; leep lat́t lüiakse nagadega `kinni Kär; leep lat́t `aitas `nöumbud `kinni pidada Pha; leeplati teine ots oo murispuu sihes ja teine oo puol `viltu nõumpuu sihes, et‿a‿p lase nõumpuud `liikuda mette Pöi; leeplat́id on sarika toeks Rap b. katuse räästalati peal Vanadel majadel oli leep lat́t ja `räästa korra õled said katuse teu `aegu leep lati vahele `pandud; Leeplatt oli see, mis `pulkadega `räästalati peal oli, kahest küljest tahutud roegas, `räästa kord oli äärt pidi seal vahel Pöi
loki|alune
1. katuse-, varjualune a. aeda i̬i̬n `oĺli esine, kutsuti loki alune, läve kottal om katuss `kaugembal, trepi pääl võit `istu, ega vihm `pääle ei tule Kam; aida reṕp ja lokialunõ Har; tõsõ `hu̬u̬nõ otsah, tu̬u̬ om lokialonõ, olõki `saino `kohki Vas; lokialonõ lask [vihma] läbi Se Vrd lokualune b. kuhja katus niidü pääl om `vahtsõnõ lokialonõ; loḱialonõ, hainaʔ ala pandasõʔ Se
2. kummialune ega˽siss vi̬i̬l `pliiti ja reheah́o lokialost olõ õs, ah́o suu `kot́sil oĺl pada t́sangu otsahn ja tu̬u̬ seehn ki̬i̬t pernanõ söögi Rõu
Vrd lokualuss, lõkualune
1. katuse-, varjualune a. aeda i̬i̬n `oĺli esine, kutsuti loki alune, läve kottal om katuss `kaugembal, trepi pääl võit `istu, ega vihm `pääle ei tule Kam; aida reṕp ja lokialunõ Har; tõsõ `hu̬u̬nõ otsah, tu̬u̬ om lokialonõ, olõki `saino `kohki Vas; lokialonõ lask [vihma] läbi Se Vrd lokualune b. kuhja katus niidü pääl om `vahtsõnõ lokialonõ; loḱialonõ, hainaʔ ala pandasõʔ Se
2. kummialune ega˽siss vi̬i̬l `pliiti ja reheah́o lokialost olõ õs, ah́o suu `kot́sil oĺl pada t́sangu otsahn ja tu̬u̬ seehn ki̬i̬t pernanõ söögi Rõu
Vrd lokualuss, lõkualune
loku|alune
1. katuse-, varjualune siihn aida otsan oĺl lokualunõ, tett nii `hu̬u̬nõ `otsa. sinna tõmmati `vankri alaʔ ja suvõl jälle regi; Lokualutsõl ei olõki alasi `kõ̭iki `sainu, mõ̭nõn küĺlen `oĺli˽pośtiʔ `endä, katuss oĺl õks pääl Har; loku alunõ um, kohe ala˽kobistat. panõ midä taht `sisse, hainapuru, vana˽`rõivaʔ. loku alunõ um mul sääl lauda i̬i̬n Rõu Vrd lokialune, lokualuss, lõkualune
2. keedukolle, lee – Urv
1. katuse-, varjualune siihn aida otsan oĺl lokualunõ, tett nii `hu̬u̬nõ `otsa. sinna tõmmati `vankri alaʔ ja suvõl jälle regi; Lokualutsõl ei olõki alasi `kõ̭iki `sainu, mõ̭nõn küĺlen `oĺli˽pośtiʔ `endä, katuss oĺl õks pääl Har; loku alunõ um, kohe ala˽kobistat. panõ midä taht `sisse, hainapuru, vana˽`rõivaʔ. loku alunõ um mul sääl lauda i̬i̬n Rõu Vrd lokialune, lokualuss, lõkualune
2. keedukolle, lee – Urv
lõku|alune
1. katuse-, varjualune kel piḱemp `kaardealune om, toda kutsuti kah lõkualune Kam; olõ ei eräldi, to tõsõ `hu̬u̬ne kõrval, lõkualunõ om puie `panda; ta lõkualonõ ei piä˽ka `vihma inämb `häste `kinni Plv Vrd lokualune
2. ahju kumm, kummialune ah́o lõku alutsõʔ Räp
Vrd lokialune
1. katuse-, varjualune kel piḱemp `kaardealune om, toda kutsuti kah lõkualune Kam; olõ ei eräldi, to tõsõ `hu̬u̬ne kõrval, lõkualunõ om puie `panda; ta lõkualonõ ei piä˽ka `vihma inämb `häste `kinni Plv Vrd lokualune
2. ahju kumm, kummialune ah́o lõku alutsõʔ Räp
Vrd lokialune
murd murd g murru Sa Phl Rid Mar(-o) Mär Kse Var Tõs Khn Hää Ris(-o) Juu JMd Koe VJg Iis Kod(-o) Plt Pil Kõp Trv Krk T V, `murru Jõe Kuu Lüg; `murdu g `murru VNg Vai
1. murdumine; murde- või paindekoht Kus on `murdu `muile `puile, küll tuleb kadu ka kadakaile vns Kuu; kuued olid musta ja punase kiudud ja suured pitkad olid, nii laiad, keik `murdusi (volte) täis `pandud Mus; suur murd, puu räisk Hää; paĺgid on `murdu lüänud, jõe kiänun on murrun Kod; juure murrust kuus `toĺli om kand (känd) Krk; katsk kadajil, murd muil puil, üteldi, ku `tuĺli mõni nisuke `aiguss, mes inimesi `paĺlu maha võt́t Nõo; Kuʔ murd muil puil, siss katsk ka kadajil. Suurõ löömingu kõrral saava rohmi nii suurõʔ kui ka veiku Vas
2. nurk katuse ja lae vahel tõsta [heinu] pigem koja poole mu käde, ede [katuse] `murdu Jäm; Katus on ea küll - - aga ma `vaatasi, et `murdu oli ilmus vähe, vajub `välja, seisa peal mitte Pöi; Õĺgkatust ei saa nii tetä nigu laastukatust, ilma murruta, siss lahup tuul ärä Rõn Vrd murdam
3. (murdtoimsest koest) mõni kudaśs käterät́te. lai laṕp vahel, jälle murd vahel Krk; noid `toimi piät siss tõsest veerest alustama, kui murrat `tõiste tu toime, tu̬u̬ `ommegi murd Kan
Vrd murre2
4. a. jäämurd kui `talve vee (mere) peal jää on, murd purub obuste jalad ää Vll; kui meri purus lähäb, oo maai·lma suured murrud kohe, `öetse ia murrud Tõs; Selle jõlmaga aab suurõd murrud üles Khn; tińdid seesäväd murro all; sügise ku nu̬u̬r jä one ja tuul `kange, siis lõhub ärä, ajab murrod üles, ei sua `koski `püidä Kod; kui jääd `murdu üless ai, es saa nii ruttu järvele mińnä Ran b. kivikangur; kivikaevandus pae murrud oo ka Khk; siis pidand nee murru mehed pidand keik seda murru esised `puhtaks tegema, nönda‿t obusega `vöiges läbi `söita; see jipsi (kipsi) murru töö, see oli üks `raske töö Kaa; Raudkivi `murdu meil Saaremal äi ole Pöi; lume lagumise aeg oli, murruauk oli vett täis Rid; kivivõrõnd vai murd Urv c. võsastik Siimu-`Tooma `murdus oli vanasti undi`jahti `aetud Var; murd, poolik eenam; läks `murdu `loole Pil
5. murdlaine, -lainetus sel ajal - - viis murd üe mihe `paadist `välja Jõe; meres on nüüd sile keik, ei olegi `lainet, aga `rannale `käivad `suured `murrud Kuu; äga tormiga‿p vöi murru lisi `minna, paneb täis pahinal Mus; tuul ja toŕm `kańdis nad - - `Tuhkana madalase ja `murdu viis ja `sönna mattis ned mehed Krj; Seal on `sõuke kaljune meri, alati on üks lainete murd Pöi; puht laht, kus vee murd jääb vähemags Phl; suured murrud käevad mere peal; kis paadiga nisukese murro sies, sis tead, et elu läin Ris
6. suur hulk, summ siin (laadal) on `õige suur murd kuos, ei `pääse läbi `ühtä Lüg; [lambad jooksid] suure parinaga, murruga Khk; inimeste murd oli koos, paĺlo inimesi Mar; üsna rahva murd seal koos Mär; kes säält murru si̬i̬st ärä näep Krk; mäe murd om sääl, kos mägesit paĺlu ku̬u̬n Kam; konh kõhna rügä, sääl om sinenińnel elu, sääl om neid murruna `õkva Har || lubab muidu poolest murrust (poolikult, mitte täiesti) Khk
7. murdarv `köster oli tüdind ja vana, ta pole `oskan mitte `murdudega jagamist Krj; murrod oo `koolis Mar
murdam `murdam g -e Hls Krk nurk katuse ja lae vahel ku [katus on] `risti otsage, sääl ei ole `murdamet Hls; kelbä katusel om ka `murdam Krk Vrd murd
murre2 murre g `murde Sa Muh Mar Mär Vig Han Tõs Tor Nis Kei Hag JJn VMr Kad Kod Plt KJn Krk; `murre IisR; mure Sim
1. a. murde- või paindekoht saab ikka `murdeks kutsutud, käsivarre murre (küünarnuki vastas olev õõnsus) Pha; taal `olle käsi `murdest üles paistetan Muh; tee lähäb just `kalda `murde pealt läbi Mär; käel oo kolm murret, sõrmel‿o `metmes ja `metmes `kohtes `murded Vig; regi läks kärsäst `murde pealt `katki Tõs; oled kõber na looga murre Nis b. piltl nied ühe `murde (kuriteo) pial Kad; murre one ku elu lähäb `lahku, üks padajagamine (lahkuminekust) Kod
2. a. nurk katuse ja lae vahel topi murre kövali täis, topi einad `murde Jäm; laudil pannasse `einu `murde Khk; Eintega pole änam kuigid pitka pidu, murrete all veel natuke oo Kaa; Murre on `lahti, tuul puhub öles kut obuse änd Pöi; ta `olli sõja `aegas ühes `kohtas `murdes oln, et ta põle tahtn sõtta `minna mitte Muh; topi `murde alt `kinni, sis tuul tule `sisse mette Mar; Kana oli pesa `murde `alla tein Han b. viil `katse murre one, kos nukk one alt kuńni ülesi Kod; katuse `murde `katmine olli kige `kaĺlep; `murde olliv ni̬i̬ nurga, mis neli tükki üless lätsiv Krk
Vrd murd
3. murdtoim niied saavad murelise `kanga jaos `pantud `murdele Tor; mitu murret sai teha, mitu `triipu JJn; mureline kangas on - - kui teine mure jookseb teisele `puole Sim; kui `niide `pańdi - - neli niit neĺja `murdega või `pańdi laiemad murret Plt; paaŕ `lõnga pannass `murde jaoss Krk Vrd murratus
ors oŕs g orre Hel T, orrõ Võn San V(n oŕž Lei); ors g `orre Kuu VNg Vai
1. õrs a. lae või katuse all olev rõhtne puu `amme `panti orre `pääle, et kirbud `väĺlä läävä; om iks `kästu ja ei ole tennu, tarvis orsile tõmmata (peksa anda) piltl Ran; orde `pääle pandass langa kujuma Puh; [peiupoisil] oĺliva `rõivad `pantu orre `pääle üless TMr; mõsk kuioss orrõ pääl Plv; oŕžil üt́š kõrd `viĺla Lei b. rõhtpuu, kus kanad käivad magamas kanad on `orrel VNg; `kulle, ku kikass laalap joba orre pääl, aab rahvast üless Nõo; kana oĺliva oŕsilõ tulluva magama Võn; üit́s kana läit́s joba `ortõ, tõsõ jäiväve `sü̬ü̬mä vi̬i̬l San; Ega˽kõ̭iḱ kana ei˽saa oŕsilõ ja kõ̭iḱ `tütrugu ei˽saa˽mehele kah Urv; ku kikaśs õdagu oŕsilõ minneh kirähhäss, sõ̭ss saa tõõnõ ilm Rõu; kat́s orrõ täüt `vaĺgiid kannu = `hambaʔ Vas; kikass om ar nii pest, ku jovva aiʔ oŕsilõ linnadaʔ Se c. muu rõhtne puu; latt, ritv, roigas Ärä sa nii `valjust `kiigu, et `viimaks lähäd üle `orre (võlli) ka Kuu; tõogassime siss lat́tega ja ortega tolle parve üle prao Ran; poesi aeva räeme orre `otsa Nõo; orrega aetas nooda `kapla edesi jää all Ote; kujunu oŕs `olli, tu̬u̬ `olli iks mul peon, nigu toki i̬i̬st Rõn; hällü oŕs (vibu) `pańti üless lakkõ kińniʔ Har; nimä ummaʔ `tsuśknuʔ orrõgaʔ kõ̭iḱ nu̬u̬ʔ hainaʔ läbi; hopõń ka oĺl śaal orrõ küleh Vas; ku maa hobõst ei kannaʔ, sõ̭ss tulõ hain `oŕsiga kokko vitäʔ Räp; oŕž `pantas [pulmalistele] ette, äi `lasta läbi Lei
2. kuhjavarras kuhja orre toe Nõo; vääri oiava ort, et kuhi `ümber ei lää Ote; Oŕs `oĺli iks keśkpaegan, kuhja pesän Rõn; Tu̬u̬ kua tegemise man es olõki jo muud, ku inne orrõ˽`pistü, päält otsa˽kokku ja `omgi koda käen Urv; kuh́älõ pandass oŕs kess`paika Lut
3. koormapuu `ku̬u̬rma köüdetäss kah orrõga Rõu; `ku̬u̬rma oŕs, orrõga kinni `pandaʔ Se
panter `panter katuse korralatt `roekad on katusel all ja õle kubud pannakse roegaste `peale ja `panter pannakse õle kubude `peale ja seotakse vitsaga roegaste `küĺge. `panter oiab `kińni, et tuul ära ei vii Kei
pant|latt katuse korralatt õled sidotasse viänetud vitsaga `kinni ru̬u̬vlati ja pańtlati vahele Kod Vrd pant|ritv
rait1 rait Jõe Kuu, g raida Krj Pha Vll Pöi Muh(rae-) Hi LNg Rid pikk ehitis, taluhooned ühe katuse all suur rait, neli `korstent, suur pikk maja, mittu maja ühes Jõe; ooned `ühte `raita `aetud Vll; Nendel oli suur pitk õuemajade rait Pöi; selle raeda all‿o kolm `lauta; `sõukse raida `peale läheb masu üle kahe`kümne `koorma `roogu Muh; Aidad ja loudad üheteise `otsas, `terve rait Emm; Nüüd äi `tehta änam nii `suuri `raitasi kui vanasti Rei; meitel on ka kolm `raita, elu raidad Phl Vrd raide
roov2 roov Jäm Khk Vll Phl, ru̬u̬v́ Krk Har Vas, g roovi; ruov g `ruovi Lüg; roob g roobi Mär; g roovi Kär Krj Pha Pöi Muh Var Tõs PJg Hää KJn Vil, `ruovi Kuu, roobi Mar Kul Pil, ruobi Ris
1. ahjukumm, vomm `ahju `külgide päält tuleb ruov üles; kõik `kiedeti `ruovi all `valmis Lüg; lihad kuevatati roovi all Pöi; roovi alt `lastasse suits `välja Muh; roob - - vahel tilgub ülevalt `suuri patakuid `kaela Mär; roovi all lihasingid `suitsus Var
2. a. lahtise koldega köök ju ta `roovis on Vll b. mõisaköök emä olli `okmanni roovi all käünü, `okmanni köögin käüs Krk
3. katuse-, varjualune `oĺlid kraami tuast kõik `väĺla roovi `alla `kannu Hää; `turbaʔ ummaʔ roovi all Vas
roovi|alune 1. lahtise koldega köök roovialune oo elamise tua ning rehetua vahel; roovialune - - koes keedukoht ka sehes on Khk; vanad `muistised majad olid, `keskel oli roovialune, korsnas läks otse üles Krj; `mõisas `ollid roovialused, seal rehe vaimud `keetsid, seal oli kolle Muh; vanad köögid olid roobialustega, pealt läks `kitsaks, alt oli lai, suur `lehtre `moodi Mär; roovialune - - kividest oli üles `laotud, sial keedeti `süia Var; roovialune, kus keedetässe KJn
2. katuse-, varjualune suur roovialune - - kus obused olid Mar; iga elumaeal oĺli roovialune Saa; roovialune, katuss pääl neĺlä tulba pääl, ilma seintet Krk
3. roovitise järgus olev roovialune maja `oĺli, katuss `oĺli pääle löömätä Nõo; roovialunõ hoonõʔ - - ku katust pääl ei olõʔ Har
rõdu1 n, g rõdu Pil Nõo TMr Kam, rödu Khk, rõõdu Kad, rüu Emm, reu Rei; rõdu Pöi, g rõu KuuK; rödu g röu Emm(rü-) Käi Phl; ridu g riu Rei
1. a. lakapealne, katuse ja laka põranda vaheline nurk rüdu, kus katus ja lagi `lεhtvad kogu; Pane lovad loudibe rüdu Emm; üks pesa oksaunigu taga, teine pööningul röu all Käi; Rudju nee einad kövasti riu `sisse Rei; `heinu `pandi röu `alla Phl b. partepealne `soendab rõdu peal, läind rõdu `peale Pil
2. räästaalune panin tänagi vihad rõõdu `alla `kuivama Kad
3. ukseesine istub aida rõul KuuK
4. uus seinast eenduv platvorm rödu peel olid `toolid ning laud Khk; Suur linna moodi maja oli, värvit rõdu oli ees Pöi
räästas1 räästas g `räästa Sa Hi(-εε-) L Ris Nis JõeK KuuK VJg Sim IisK MMg Äks Plt SJn; räästäs g `räästä Kuu/n `r-/ Mar Tõs Juu/-eä-/ KJn, `rääste Tõs Tor; reastas g `reasta Muh Juu HJn Amb JMd Tür Koe Kad Ksi Plt; riastas g `riasta Juu Kos VMr Kad VJg Iis; rästas Mih, g `rästa Saa Trm; rästäs KJn, rästäss eL(g `rästse Krk Hel), g `rästä; rässäs g `rässä Kod katuse alumine, majaseinast üleulatuv serv Ilm läks sulaks ning `räästad `aksid `tilkuma Jäm; pane nee `riided `räästa ala `kuivama Khk; Mis nüid änam, nüid räästas pea kohal Pöi; `reastad `joosvad ühna sorinal Muh; nemad - - obuse jöhvid panad `rεεsta vahele Emm; `enni olid laiad `räästäd - - nüid oo nii `ketsad, et sa lähäd `vasto `seinä ja ikke sajab `vihma `peale Mar; tuli lõi `räästast `väĺla Mär; räästas oo neli `tolli üle paari otsa Var; `räästed ia puriku täis Tõs; isa parandas katuse `räästid Tor; tuisk mat́tis maja lausa `rästani `kińni Saa; `pistis tule `räästasse Nis; reästäs ole ikki õlekatusel ja `pilpakatusel Juu; sain vihma kääst `reasta `alla JMd; `räästa all on piasukese pesa VJg; `võt́me panin `rässä Kod; si̬i̬ räästas ei `annud väratil `lahti `käia Äks; `reastad tilguvad Plt; aeda `räästa all `oĺli lina`västriku pesa SJn; `rästä jooseva õege kõvasti Trv; pikä `rästse olli tare ehen Krk; kui `maarjapäevän äŕg `rästä alt juvva saab, tuleb ää viĺlä`aasta Hel; väegä lühike rästäss, kui sadu tuleb, lü̬ü̬b kõik saena ligedäss Ran; tuli läits `rästäde joba üless, läits üless nigu orrav tu̬u̬ tuli Nõo; kui `vihma satte, [üks] ütel: `rästä jooseva. tõne `oĺli `ambami̬i̬s, ütel: kohe na jooseva Kam; mineʔ sinnäʔ katusõ `rästä ala Har; `rästä all om tsirgu pesä Plv; `rästä küleh tilgaʔ Räp Vrd räistäs
räästas|kord esimene õlekiht katuse tegemisel Räästaskord tuleb oort räästaslati pεεle ning teise lati külge kinni Kaa; `ölgi oli niipalju, et räästaskord `pandi - - muidu `tehti ikka roost Pha; reastaskord tehasse kõige enne Muh Vrd räästa|kord
räästa|vihk esimesena kinnitatav õlevihk katuse tegemisel `räästävihod - - raiutasse paku peal, et näd `easte `sirged oo, nagu peaari Mar; `räästevihud, kui õlest katust tehäse Tõs; `reastavihud tulevad siduda nihukest veiked vihud ja siis tuleb siit alt ära `raiuda tasaseks Koe; `räästävihud katusse jaoss KJn; `rästsevihu, tiĺlukse vihukse Krk; Perän pandass vi̬i̬l `rästä`vihkele latt - - vahele pikute, siss saap rästäss kõva Rõn Vrd räistä|vihk, räästas|vihk
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|