[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kaelast kaelast Jäm Khk(`kae-) Kaa Pöi Muh Tõs K, `kaelast Jõh IisR
1. adv kaela ümbert ma võta salli kaelast ää Muh; võta rihm koera kaelast ää Tõs
2. fig käest, tülist, vastutuselt ära Mina sain oma `kaelast `vällä, `tehku `tõised mis `tahvad Jõh; `Künnid sain `kaelast ära IisR; Völad sai ka kaelast ära Jäm; Jaen läks Nasvale kalavastaliseks, ehk saab kalanälja kaelast ää; Saaks niid see einatöö ka veel kaelast ää Kaa; `viska sie tüö kaelast ää Koe; läks minu kaelast söömast ää Ksi; see `orjus sai kaelast ära Lai
3. postp otsast, küljest vöttand [kuue] naela kaelast ära; `narmad `vöötasse pisise `völla `kaelast (ümbert) niide tagand, palmidasse `ühte. kaŋŋas arudasse saku `kaelast (lahti) Khk
Vrd kaalast, kaulast
1. adv kaela ümbert ma võta salli kaelast ää Muh; võta rihm koera kaelast ää Tõs
2. fig käest, tülist, vastutuselt ära Mina sain oma `kaelast `vällä, `tehku `tõised mis `tahvad Jõh; `Künnid sain `kaelast ära IisR; Völad sai ka kaelast ära Jäm; Jaen läks Nasvale kalavastaliseks, ehk saab kalanälja kaelast ää; Saaks niid see einatöö ka veel kaelast ää Kaa; `viska sie tüö kaelast ää Koe; läks minu kaelast söömast ää Ksi; see `orjus sai kaelast ära Lai
3. postp otsast, küljest vöttand [kuue] naela kaelast ära; `narmad `vöötasse pisise `völla `kaelast (ümbert) niide tagand, palmidasse `ühte. kaŋŋas arudasse saku `kaelast (lahti) Khk
Vrd kaalast, kaulast
kaul1 kaul Kod g -a R(n -a Hlj VNg Vai)
1. kael, kehaosa Monel mihel on `oite jäme kaul; kaul on `reŋŋass ~ `luogass [hobusel]; `kaulani märg; Ilu ei `panna padaje, kena `kaula kattelasse; Kaul `kuigagilla `nindagu kurel; Kaul rüdäs `nindagu `täisel `aulil; Pane lips `kaula kaa, siis oled `jusku `lammas paul `kaulass Kuu; sie pütti vedeles `ammust `aiga varud `kaulas VNg; [hunt] võttas `lamba `kaula päält `kinni ja läks; `kaulani ~ `kaulast `saadik vies; Kaul ku `laada `ärjäl ~ `nuumikul ~ nuum`ärjäl ~ rumm (lühikesest jämedast kaelast) ~ kurel (pikast kaelast) ~ niit ~ verävapost ~ `saapasäär (päevitunud kaelast); kaul `põnnis (lühike); iest ~ suu `sisse on üvä, taga `perse `lõikab `kaula; tal õli raha `kaulas Lüg; `rangi paled `käiväd obosel `vasta `kaula; `ussi läks `kaula `ümber; `nuoriko votti `peigomel `kaulast `kinni; obosi `kaula `pandi poro `kellad; tüdöd `kandad `elmi `kaulas; `käisid kotti `kaulas tüöd `etsimäs Vai || vähi lakk kravu `kaula Vai || fig kaula kandama pead püsti hoidma sie hakkab jo `kaula `kandama Kuu; kolm kuud juo vana, siis akkab `kaula `kandamaie Lüg; kaula tagasi ajada viina juua Saab `kaula tagasi ajada. Eks `saite `varrus hüäst `kaula neh tagasi ajada, eks old `viina ja olut küll Kuu; kaula peal(e)
1. tülinaks, mureks eks sie ole minu `kaula pääl Kuu; mina oma `kaula `pääle ei võtta `üksi`päini Lüg; nüid ta tuli mei `kaula `pääle Vai; 2. (ähvarduses) rusikaga `kaula `pääle `lüömä (takistama, keelama); kas tuot üvägä `vällä vai `annan `kaula `pääle Lüg; kaulas kaelas, kaela ümber; kaelastikku; kaelakütkes siis nuttasimma `toine`toise `kaulas Hlj; üks obune oli `toise `kaulas ohelikuga VNg; pime siga kell `kaulas (öeld inimesele, kes ei tervita); `raŋŋid on obose `kaulas, `neiega `saapki luok `kaula `panna Jõh || fig verk `kaulass sa oled `sündünd ja verk `kaulass sa sured Jõe; `engi on `paulaga `kaulas VNg
2. kitsas koht a. kehaosadest `tohter üttel et rakku `kaula `suoned on venined, enämb ei pia kust `kinni Lüg b. eseme osa sie (viiul) on `kaulaga pill, `kieled peal; `vergo `argi kaul (võrguhargi üleskõverduv osa kuni harudeni) muist `vergo lina `panna `argi `kaula `ümber; voroti pakk on `kaula pitte `raamis. eks ikke voroti pakku `kaula sai `määritu ka; `aero `kaula (aerusäär) VNg; alasi kaul (alasi raudalus); kõdara `kaulad, nied `käiväd `rummu sies; `aisa `kaula; `pilli kaul kive sies [veskil]; pudeli kaul, all on kubu. `kaulast akkab kubu `pääle Lüg
Vrd kaal
1. kael, kehaosa Monel mihel on `oite jäme kaul; kaul on `reŋŋass ~ `luogass [hobusel]; `kaulani märg; Ilu ei `panna padaje, kena `kaula kattelasse; Kaul `kuigagilla `nindagu kurel; Kaul rüdäs `nindagu `täisel `aulil; Pane lips `kaula kaa, siis oled `jusku `lammas paul `kaulass Kuu; sie pütti vedeles `ammust `aiga varud `kaulas VNg; [hunt] võttas `lamba `kaula päält `kinni ja läks; `kaulani ~ `kaulast `saadik vies; Kaul ku `laada `ärjäl ~ `nuumikul ~ nuum`ärjäl ~ rumm (lühikesest jämedast kaelast) ~ kurel (pikast kaelast) ~ niit ~ verävapost ~ `saapasäär (päevitunud kaelast); kaul `põnnis (lühike); iest ~ suu `sisse on üvä, taga `perse `lõikab `kaula; tal õli raha `kaulas Lüg; `rangi paled `käiväd obosel `vasta `kaula; `ussi läks `kaula `ümber; `nuoriko votti `peigomel `kaulast `kinni; obosi `kaula `pandi poro `kellad; tüdöd `kandad `elmi `kaulas; `käisid kotti `kaulas tüöd `etsimäs Vai || vähi lakk kravu `kaula Vai || fig kaula kandama pead püsti hoidma sie hakkab jo `kaula `kandama Kuu; kolm kuud juo vana, siis akkab `kaula `kandamaie Lüg; kaula tagasi ajada viina juua Saab `kaula tagasi ajada. Eks `saite `varrus hüäst `kaula neh tagasi ajada, eks old `viina ja olut küll Kuu; kaula peal(e)
1. tülinaks, mureks eks sie ole minu `kaula pääl Kuu; mina oma `kaula `pääle ei võtta `üksi`päini Lüg; nüid ta tuli mei `kaula `pääle Vai; 2. (ähvarduses) rusikaga `kaula `pääle `lüömä (takistama, keelama); kas tuot üvägä `vällä vai `annan `kaula `pääle Lüg; kaulas kaelas, kaela ümber; kaelastikku; kaelakütkes siis nuttasimma `toine`toise `kaulas Hlj; üks obune oli `toise `kaulas ohelikuga VNg; pime siga kell `kaulas (öeld inimesele, kes ei tervita); `raŋŋid on obose `kaulas, `neiega `saapki luok `kaula `panna Jõh || fig verk `kaulass sa oled `sündünd ja verk `kaulass sa sured Jõe; `engi on `paulaga `kaulas VNg
2. kitsas koht a. kehaosadest `tohter üttel et rakku `kaula `suoned on venined, enämb ei pia kust `kinni Lüg b. eseme osa sie (viiul) on `kaulaga pill, `kieled peal; `vergo `argi kaul (võrguhargi üleskõverduv osa kuni harudeni) muist `vergo lina `panna `argi `kaula `ümber; voroti pakk on `kaula pitte `raamis. eks ikke voroti pakku `kaula sai `määritu ka; `aero `kaula (aerusäär) VNg; alasi kaul (alasi raudalus); kõdara `kaulad, nied `käiväd `rummu sies; `aisa `kaula; `pilli kaul kive sies [veskil]; pudeli kaul, all on kubu. `kaulast akkab kubu `pääle Lüg
Vrd kaal
krahmama `krahmama Rei Rid, `krahmada spor R, krahmata Kod haarama, kahmama Kita - - üppänd üle kiveaja ja isa saand `krahmada `kitse `kaulast `kinni kahe `käägä Kuu; Kui `krahmas ühä ma`ilmatuse `suure kotti `selga Jõh; Kui `teisel silm `väldib, siis sie `krahmab kuhe omale `õlma `alle IisR; `Krahmas sene siit `püuse ja läks Rei; `krahmab ää puha selle kahmaka Rid; koer `krahmab kepiss `kińni Kod Vrd kraamama, rahmama
kubu2 kubu Jõe Jõh HMd Rak Hel T, g kubu RId Ris(-o) Ote San V, g kuu VNg Lüg; kubo Rap, g kubo V, kuvo Vai
1. linnu a. pugu kanal on `ninda kubu täüs, et `uetsub VNg; kanal `vatsa ei ole, kanal on kubo Vai; kana süön (söönud) kubu täis Ris; õtsik, mis [kana] kaala all, kos terä sisen om, mis [keha] sisen, tu̬u̬ kõva om kubu Ote; kanal omma˽kubon sõmõra˽vai liivateräʔ Kan; ma `leiksi kana kubu `lahki, sääl oĺl `liiva ja `ruusa Har; kanal um kubo mao i̬i̬st; sü̬ü̬k lätt hõt́sikuhe, säält kubo `sisse Plv; kanal kubo, koh liiv siseh Se b. puguala varessel on must kubu Lüg; esä um verrev alt, päält um hahk, kubu um verrev (leevikesel) Rõu; sälä päält ja kubo päält um siniraag sääne pruumikass hahk Vas
2. mõhk, jämedam osa (keskel) kus pien on [pudelil], sie on kaul, all on kubu, `kaulast akkab kubu `pääle; Laes rippus `sirmiga lamp, `lambi kubu õli `klaasine Lüg; potti kubu; `lassa [heina] `kuhja kubu (keskelt laiemaks) Jõh; kubus jäme(dam), mõhakas `mõisades õlivad `puolest `tündrid ja `vierandikkud, alt ja ülevelt tämä õli terävämb, kesk`paigast kubus Lüg
1. linnu a. pugu kanal on `ninda kubu täüs, et `uetsub VNg; kanal `vatsa ei ole, kanal on kubo Vai; kana süön (söönud) kubu täis Ris; õtsik, mis [kana] kaala all, kos terä sisen om, mis [keha] sisen, tu̬u̬ kõva om kubu Ote; kanal omma˽kubon sõmõra˽vai liivateräʔ Kan; ma `leiksi kana kubu `lahki, sääl oĺl `liiva ja `ruusa Har; kanal um kubo mao i̬i̬st; sü̬ü̬k lätt hõt́sikuhe, säält kubo `sisse Plv; kanal kubo, koh liiv siseh Se b. puguala varessel on must kubu Lüg; esä um verrev alt, päält um hahk, kubu um verrev (leevikesel) Rõu; sälä päält ja kubo päält um siniraag sääne pruumikass hahk Vas
2. mõhk, jämedam osa (keskel) kus pien on [pudelil], sie on kaul, all on kubu, `kaulast akkab kubu `pääle; Laes rippus `sirmiga lamp, `lambi kubu õli `klaasine Lüg; potti kubu; `lassa [heina] `kuhja kubu (keskelt laiemaks) Jõh; kubus jäme(dam), mõhakas `mõisades õlivad `puolest `tündrid ja `vierandikkud, alt ja ülevelt tämä õli terävämb, kesk`paigast kubus Lüg
leid2 pl leid VNg IisR(sl-) spor Sa, Muh Rei L Kei Jür Tür VJg VlPõ, kleid R/lejad Vai/ Rei Phl LNg Mar Mär Var Hää K I Plt TMr, pleid Khk Var Tõs, leie M(lei; `leie Trv Hel, `leise Krk) San, `leieʔ u Har hoburakendi rihmad klei `rihmadega sai obune mägedes `vastu pidada VNg; kui kleid õlid `seljas, sis obone õli kõvast rakkes; kleid ei `lassed `rangisid `kaulast `vällä Jõh; obosel on lejad ka veel - - nüüd `paĺlo neid lejo nähä ei ole, aga `enne vanast oli küll Vai; Kirgule söiduks pani obusele leid `pεεle Jäm; `meitel pole `leisi, nee oo linna `sakstel Vll; `enne olid ikka `ööslemad, nüid oo leid Kse; leid oo obusel, se nagu obuse `uhkus; leid `oidvad, et `vanker `kandu ei lähä Tõs; leid pannasse rangidega `seltsis obusele `peale Pär; ennemuiste olid `kleide `külges nuastud, sie oli ika na nagu toreduse pärast Hag; `oostel kleid käeväd `seĺges, `enne oli paelu nähä `kleidega oost kiriku all Juu; kui keegi sõidab ja obusel kleid pial on, siis on see `kaugemalt inimene Koe; nuar obune `lõhkus kleid ää, [peab] `kleisi parandama VJg; `kleidega ilosam `sõita, `moeto obene nagu alaśsi Kod; `ennevanast olid vene kleid, need olid `valged, `värvimata nahast - - kleid siduti `rangide `külge Lai; küll on toredad leid, vasklapatsisi täis KJn; vana leiedege ei tetä kedägid Hls; ilma `leided obesel ei oole kedägi nägu; obesel olli lei pääl linadest või kanepest Krk Vt vööslemid
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|