[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kee1 n, g kee p -d S L/ki̬i̬ Hää/ Nis Juu HJn Lai; n, g kie p -d Hlj VNg Jõh Ris Kei Hag Kos Amb ViK; n, g ki̬i̬ p -d I; kesi g kee p -d Muh; kesi g kee p kett Muh Hi
1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans; keera kööve kee `kinni, köis lammub tükkis εε Khk; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis; Ohjad olid kolme keega, köis viie keega Pöi; vahel `keerti piitsa veel kanepitest, mitu kett `pandi kokku; kard `keega `neatati `paelu, kard keed `pandi `lõngade vahele, siis `kiiskas Muh; paelad olid kolme `keega Vig; köiel `tehti eies, kui keer `piale `löödi, siis oli köie kee, kui need keed kokku `löödi, siis tuli köis; mida `rohkem `keesid kokku lüiatse, seda tugevam köis saab Kse; Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han; enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem; ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud; kolmest kiest löng on kolme `korne Ris; `laia `paela `tehti `kümne `keega Nis; `enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad; kolme `keega plet́t Lai
2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise, `üöldi `kannaga `rupla tükki VNg; Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm; piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor; kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid, siss oli kie nagu kuld Hag; keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu; elmed on ja kaalakeed, edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan, eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod
Vrd keed, keerd, keere, kei, kesi

kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a.  (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b.  (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg

kee3 → kesi1