Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kese1 kese R1. adv pooleli; pooleldi raag nahk,
kese `parkimatta;
Kese`kasvulised (alaealised) `tütrigüd Kuu;
ta tahab kesekeend suppi `saada Hlj;
sel oli vasika kese`aigane (enneaegne), `anda `piima vähemb;
`ehta kui `keitamine oli kese viel,
siis `piergu poles `ahju`rinnas;
`piima on kese `apnend;
sia kesiku one kahe `kolme `kuune. sie one kese `kasvamatta VNg;
nagu `einä tüö `präigus,
tämä tios on,
aga on kese,
ei õle `valmis;
`eile õles `õltki rukki kese,
aga `vihma ei tuld,
sai `välla lõppetud;
tie kese! (jäta pooleli); `kimbur piim,
ku ta on kese appu;
mina õlin kese `lierimatta Lüg;
Ärä `kõhtu kese jättä;
`Nuared,
`niisikesed kese`kasvajad (kasvuealised) ei `tõhtind lõppu`kannika `süiä,
et siis jääb kasv `kinni;
Kes sis `selle kese tüä eest (~
ette)
raha `maksab!;
Kodo on kõik kese ja sorakille,
tuad `pühkimatta,
asemed tegematta,
`riistad pesematta Jõh Vrd kesekalle,
kesekalli,
kesekil,
kesekille,
kesel,
keseli,
keses,
kesesse,
kese|vasikule,
kese|vasikuna,
kesi42. prep (koos partitiiviga) (millegi) ajal, keset `Vihma iil tous,
ei avitand ku panime kohe kese `söömist `heini kökkimä Kuu;
kese une on üles tuist,
`püüjäb `jäädä tagasi magamaie Lüg;
Kese `süämist lähäd siis `tuama,
eks pera õle `aiga `tuua;
kese `süömävahet võttas `lapsukesed ja `poisikesed `tüöle Jõh