[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
keset keset VNg Vig Aud Tor Tür Plt KJn M spor T(-ś- Ran) V prep (koos partitiiviga) a. (ruumiliselt millegi) keskkohas, -paigas, keskkohta, keskel(e) pink kesk (~ keset) põrandad KJn; keset säärt olli kirja [naiste sukkadel] Pst; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; tühä vihu visati [rabamisel] keset rehealust Kam; jäät nigu tõrvaskand keset küllä (täiesti üksinda) Räp b. (ajaliselt millegi) keskel, keskpaigas kesk süda öö, keset süda ööd Vig; vihm kuevatas [kurgid] ära, keset suid Aud; olli iki kesspaiga suvet (~ keset suve) Krk
2. adv keskel, poole peal mõni oli joba veeren, mõni oli `alla (alles) keset vi̬i̬l [rukkilõikusel] Trv
Vrd kese1, kesk, keske, kesket, kesk|paiga, kesk|paigu, kesk|paika, kesk|pea, kesset
2. adv keskel, poole peal mõni oli joba veeren, mõni oli `alla (alles) keset vi̬i̬l [rukkilõikusel] Trv
Vrd kese1, kesk, keske, kesket, kesk|paiga, kesk|paigu, kesk|paika, kesk|pea, kesset
keskehe `keskehe Rõu(-ś-) Vas Se
1. adv keskele, keskkohta piirakulõ pandass võiõtuss `keskehe Rõu; lätt `keskehe Vas
2. postp sekka, hulka, keskele tulõ mi˽`keskehe ärʔ!; mine sa ka noidõ `keskehe Se
1. adv keskele, keskkohta piirakulõ pandass võiõtuss `keskehe Rõu; lätt `keskehe Vas
2. postp sekka, hulka, keskele tulõ mi˽`keskehe ärʔ!; mine sa ka noidõ `keskehe Se
keskel1 `keskel spor R eP Hls Krk Ran Nõo Se; `keśkel Krk TLä Krl; -`keśkel Plv Räp
I. adv
1. (ruumiliselt) keskkohas, -paigas, keskses asendis, ringi sees; keskkohta, -paika Mehed `issuti kobaras rie nenas ja puusärk õli `selja taga. `Miestel `viinapudel `keskel Jõh; jahudi käsikivi pεεl, kaks suurd ümargust kivi, siis auk `keskel Käi; siis sial `keskel meres oo suur kibi raho Lih; `kolne nuṕp keskel ja `valged ääred, need oo kana`persed Var; uśs seisab keras nagu - - küünal, pea `keskel nagu tikk üleval VJg; `kambrid olid otsas, rehetuba `keskel Pal; ahjusuu jääp `keskel ja ahjusuu kõrvast tuleve lõõri Krk; kolm pata oĺl rinna pääl (reas), suuŕ pada oĺl `keśkel, kat́si pooli `oĺli `väikese˽paaʔ Krl || lassid oo `sohksed ümmarikud - - `keskel `kohtas üks auk Var Vrd keskkottan
2. ajal, keset sösare sörmus `katke mingu `keskel kihla ajal Phl
II. postp
1. (ruumiliselt millegi) keskosas, -paigas, (ringi) sees rihe‿pel ollasse ooste `keskel; kaśs magab vilja lasu `keskel Khk; ta `olli tule `keskel kohe Muh; paja põhja `keskel oli suur auk Juu; konks õli laes ja pada õli kere (onni) `keskel konksu õtsas Trm
2. (ajaliselt) keskpaigas, keset kasu`lauped on nädala `keskel Phl
3. seas, hulgas, keskis, -vahel (sag liitsõnades) Oma `keskel on `tähtsad mihed, omal viel `korvatagused `märjad Kuu; `vennaste `keskel ei tohi `riidu `olla Vai; vana oli ise teiste `keskel Pöi; taluinimest elavad oma`keskel, linnainimes oma`keskel Hää; uńt oli lammaste `keskel, `tahtis `lammad ää `murda Juu; laps oli väilal `lillede `keskel VJg; poiss jooseb `rahva `keskel Hls; pidänuva oma`keśkel aru Ran; paremb `hindä `keskel aŕa lõpeta sjo asi Se
III. prep keskosas, keskmisse ossa, teat alas(se) kajaka ingemaa on liivaleetselg `keskel merd Jõe; `räime üidasse `keskel maad silk Muh; `keskel selle `platsi oli olnd - - kaev Kse; Viib keele `keskel kõhtu (väga maitsev) Han; Madise (talu) oo `keskel külä `rohkem Var; luuk om `keskel `kelpa Krk
Vrd keset, kesk(es), keskis
I. adv
1. (ruumiliselt) keskkohas, -paigas, keskses asendis, ringi sees; keskkohta, -paika Mehed `issuti kobaras rie nenas ja puusärk õli `selja taga. `Miestel `viinapudel `keskel Jõh; jahudi käsikivi pεεl, kaks suurd ümargust kivi, siis auk `keskel Käi; siis sial `keskel meres oo suur kibi raho Lih; `kolne nuṕp keskel ja `valged ääred, need oo kana`persed Var; uśs seisab keras nagu - - küünal, pea `keskel nagu tikk üleval VJg; `kambrid olid otsas, rehetuba `keskel Pal; ahjusuu jääp `keskel ja ahjusuu kõrvast tuleve lõõri Krk; kolm pata oĺl rinna pääl (reas), suuŕ pada oĺl `keśkel, kat́si pooli `oĺli `väikese˽paaʔ Krl || lassid oo `sohksed ümmarikud - - `keskel `kohtas üks auk Var Vrd keskkottan
2. ajal, keset sösare sörmus `katke mingu `keskel kihla ajal Phl
II. postp
1. (ruumiliselt millegi) keskosas, -paigas, (ringi) sees rihe‿pel ollasse ooste `keskel; kaśs magab vilja lasu `keskel Khk; ta `olli tule `keskel kohe Muh; paja põhja `keskel oli suur auk Juu; konks õli laes ja pada õli kere (onni) `keskel konksu õtsas Trm
2. (ajaliselt) keskpaigas, keset kasu`lauped on nädala `keskel Phl
3. seas, hulgas, keskis, -vahel (sag liitsõnades) Oma `keskel on `tähtsad mihed, omal viel `korvatagused `märjad Kuu; `vennaste `keskel ei tohi `riidu `olla Vai; vana oli ise teiste `keskel Pöi; taluinimest elavad oma`keskel, linnainimes oma`keskel Hää; uńt oli lammaste `keskel, `tahtis `lammad ää `murda Juu; laps oli väilal `lillede `keskel VJg; poiss jooseb `rahva `keskel Hls; pidänuva oma`keśkel aru Ran; paremb `hindä `keskel aŕa lõpeta sjo asi Se
III. prep keskosas, keskmisse ossa, teat alas(se) kajaka ingemaa on liivaleetselg `keskel merd Jõe; `räime üidasse `keskel maad silk Muh; `keskel selle `platsi oli olnd - - kaev Kse; Viib keele `keskel kõhtu (väga maitsev) Han; Madise (talu) oo `keskel külä `rohkem Var; luuk om `keskel `kelpa Krk
Vrd keset, kesk(es), keskis
keskele `keske|le Kuu spor eP, Ran Puh Räp, -lle JMd Koe VJg Sim Trm Plt SJn; `keśkele Puh San Har Rõu; rhvl `keske˛elle Khn
I. adv keskkohta, -paika, keskossa kui labu kess`paika `einu tarist on, siis `eetesse: pane `keskele ka Khk; pane `sõnna `keskelle maha JMd; rehaga mõedab kuhja `laiust, et varras jääb ilusti `keskelle Sim; pudrule `tehti auk `keskele `sisse, silm, või `pańdi `silma Plt; minevajasta om see lang laḱka künnet, no˽piat see `keśkele kokku `kündmä Har Vrd keskkotsale
II. postp
1. keskossa, (ringi) sisse kis `sönna ooste `keskele tahab `minna [pahmamisel] Khk; mere `keske˛elle rhvl Khn; mine põllu `keskele Tor
2. sekka, hulka uńt tuli lammaste `keskele Mar; ta tuli meie `keskele, ehk meie `ulka Juu; tulli meie `keśkele Puh
III. prep keset, keskossa [sidemete] `leikaja - - paneb `keskele rihaltse `unni (~ unniku) [rukkivihud] Khk; obust ei või `keskele `põldu jätta Han; vii lat́s kirikude, pane `keskele kirikut pengi pääle Hel
Vrd kesk1, kesk|kohta, kesk|paika
I. adv keskkohta, -paika, keskossa kui labu kess`paika `einu tarist on, siis `eetesse: pane `keskele ka Khk; pane `sõnna `keskelle maha JMd; rehaga mõedab kuhja `laiust, et varras jääb ilusti `keskelle Sim; pudrule `tehti auk `keskele `sisse, silm, või `pańdi `silma Plt; minevajasta om see lang laḱka künnet, no˽piat see `keśkele kokku `kündmä Har Vrd keskkotsale
II. postp
1. keskossa, (ringi) sisse kis `sönna ooste `keskele tahab `minna [pahmamisel] Khk; mere `keske˛elle rhvl Khn; mine põllu `keskele Tor
2. sekka, hulka uńt tuli lammaste `keskele Mar; ta tuli meie `keskele, ehk meie `ulka Juu; tulli meie `keśkele Puh
III. prep keset, keskossa [sidemete] `leikaja - - paneb `keskele rihaltse `unni (~ unniku) [rukkivihud] Khk; obust ei või `keskele `põldu jätta Han; vii lat́s kirikude, pane `keskele kirikut pengi pääle Hel
Vrd kesk1, kesk|kohta, kesk|paika
kesk|kotsale keskele, keskkohta nigu puĺli siĺm oĺl tsüsät sinna `vaarallõ kesk`kotsalõ, tu̬u̬ oĺl võid, mia kesk`kotsalõ `pańti Har; keśk`kot́salõ tetäs [korvile] jäl˽paĺmrańt Rõu Vrd kesk|kotsile, kesk|kottale, kesskotsale
kesk|kotsile keskele, keskkohta Kaasõlavvulõ tet́ti keśk`kot́silõ sääne rööbe vai t́salk sisse Urv Vrd kesk|kotsale, kesk|kottale
kesk|kottale keskele, keskkohta Inne paĺmit́i ütest veerest lang läbi nikagu˽keśkkottalõ, sõss tõõsõst veerest; tüve otsa - - `kääńti keśkkottalõ kińniʔ Rõu Vrd kesk|kotsale, kesk|kotsile
kess|kotsale keskele, keskkohta ku sõkl tuĺl [taeva] keśs`kotsallõ, sõ̭ss oĺl kell kat́stõisskümme Har Vrd keskkotsale
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|